Admiraliteedi basseini ümbruse planeering

ADMIRALITEEDI BASSEINIÜMBRUSE PLANEERING

LÕPUTÖÖ2014

Praegune situatsioon, ärajäetavad hooned,juurdetulevad hooned

Planeeringu algsituatsioon Trammipeatuste asend japeamised jalakäijate saabumisteed

Lasteaiad, toidupoed, kirikud Arendamata alad (brownfields), väljakud japlatsid (punasega), parkimisplatsid (sinisega)

Vaatekoridorid ja maamärgid

Diplomand Allan Pintson - Juhendaja Vilen Künnapu - Arhitektuuri- ja keskkonnatehnika teaduskond - Tallinna Tehnikakõrgkool - Lõputöö - 2014

Kvartalite võrdlus samas mõõtkavas erinevate linnade lõikes. Tallinna kvartalid on suured, jalakäijatel tänaval vähe valikuid, hoovid mitte-avalikud (jalutajast ära lõigatud) ja peaaegu räämas. Autoteede võrgustik on suurte vahedega.

•Linna struktuurilised radiaalid ja poolringid •Südalinna aktiivala•Aktiivsed sõlmed ja 5 minuti raadius

•Rohealad•Aktiivala

•Trammipeatused ja 5 minuti raadius

•Pinnavõrdlus •Mõned iseloomulikud tükid kesklinnas

LINNA-ANALÜÜS

1Admiraliteedi basseini ümbruse planeering

Linna struktuuri kirjeldus

Tallinna kesklinn on lõpetamata ja selle aktiivne keskus hajutatud. Kesklinn asub peaaegu laugel maastikul mere ja Ülemiste järve vahel. Linnaalgpunktiks on olnud vanalinn, mille ülalinn ja kindlus rajati Toompea mäele. Vanalinn on keskajale iseloomuliku kompaktse piiriga ja sealt väljuvateradiaalteede ümber on tekkinud hilisem linnaasustus, mis südamest kaugenedes moodustas ringteedega eraldatud vööndeid. Tallinna peateedsuunduvad ajaloolistel põhjustel all-linna kagupoolsesse külge, kus praegu asub linnasüda. See on Viru keskuse ja Tammsaare pargi lähiala. Suuredradiaalsed teed suubuvad teistesse linnadesse: Narva, Tartu, Pärnu, Paldiski. Tallinna struktuuri aluseks on seega üheseltmõistetav radiaalsus jakontsentrilisus, ent väiksemas mõõtkavas on struktuur ebakorrapärane ja segadust tekitav. Linna merepiir on kesklinna osas tehislik ja väga sopiline seal paiknenud sadamategevuse ja pideva maakerke tulemusena. Inimese pooltmõistuspäraselt kujundatud Admiraliteedi bassein ulatub kõige sügavamale sisemaale. Looduslik ja tehislik põimuvad. Ent täna on mereäär ükskummastavamaid paikkondi Tallinna linnas oma lõpetamatuselt. Vabaduse sümptomid

Tallinna linn on loomuliku ja loogilise planeeringuga (poolringid ja radiaalid), ent mõnede monumentaalsete osadega (linnahalli telg,kultuurikeskuse teljed), aga ratsionaalsust (näiteks jäika võrku) tõrjuv. Linna teed on looklevad ja murduvad. Hoonestuse suhe tänavaga on ajaloos olnud sageli reglementeerimata ja hooned erineva kõrguse,laiuse ja välimusega, justkui protestides igasuguse korrastava ühtsuse vastu. See linnaehitus meenutab maneristliku Itaalia arhitekti SebastianoSerlio koomilise linna stseeni (individualistlik alt-üles eklektika, turumajandusliku vaba konkurentsi afektiiivne eneseväljendus tsentraalse autoriteedija isikliku vastutustunde puududes). Ajavaimu ja kohavaimu ristumine linnalappides

Nagu teised linnad, koosneb Tallinn planeeringulistest lappidest (ingl k - "patchwork"), mis on etapiviisilise linnalaienduse tulem. Mõnediseloomulikumad piirkonnad kesklinnas:-vanalinn oma stiihilise, praktilistel alustel tekkinud tänavavõrguga, oma tiheda keskmiselt madala hoonestuse ja kompaktse kujuga;-Kadriorg, mille plaan põhineb sihipäraselt ette planeeritud lehvikukujuliselt koonduvale teestikule. See ala on hõredalt asustatud;-Rotermanni kvartal, mida ümbritsevad pikad majaderead ja mille sisemus on tihedalt kaetud tööstushoonetega. Järk-järgult saab sellest Lääne-Euroopa laadi tihedust pakkuv keskkond.-Maakri asum, kuhu on madalate puithoonete vahele sobitatud kõrghooneid. Tekib eriliselt kontrastne piirkond.Suuremad konsistentsed lapid Tallinnas on veel näiteks Kalamaja, Uus Maailm, Mustamägi, Lasnamägi, aga ajaloolised asumid ise on erinevanäoga.

Hallid suurplokid

Tihedat suletud tänavaruumi Tallinna kesklinnas on, aga see ei moodusta tervikut, vaid on üle linnahajutatud ja harmoonilist tervikkeskkonda ei teki. Tänavavõrk on suure silmaga, piirates jalakäijate valikuid,ja eba-inimmõõtmelisena on häiriv ja igav. Need perimeeterkvartalid on suured ja nende sisemus ontäidetud juhuslike ehitistega, parkimisplatside ja poolunaruses maastikuga. Sellistest pool-privaatsetestlaikudest saaks rajada läbi jalutusteid ja puhke- ja ajaveetmiskohti kõigile inimestele, et anda kesklinnarohkem avalikkusele. Kui enamasti on südalinnades probleemiks perimetraalhoovide kitsikus eluks, siisTallinnas nende hoovide määramatult lahja eksklusiivsus.

Maa-linn (linna ja maa vooruste ühendus)

Tallinnas on palju rohealasid või üldse rohelisi piirkondi, näiteks puitasumid. Linna ja maa omadusedon Tallinnas ühendatud nagu aedlinnade kolme magneti skeemil sünteesi mõjuväljas asuvalt. Vanalinnapiirab rohevöönd ja puitasumite "miljöövöönd" ning linnas on mitmeid parke. Samas puuduvad hästihoolitsetud, kaasaegse disainiga linnapargid, mis lisaks hoolitsetud kultuursust. Parke tuleks mõnessekohta juurde rajada. Mereäärset ala planeerides võiks mõelda ka mõne uue pargi rajamisele Narvamaantee ja mere vahele, kuna bastionivööndi ja Kadrioru pargi vaheline kaugus on liiga suur, ja seal onveel vaba ruumi. Sinna on juba üldplaneeringus kehtestatud rohekoridori loomine.

Tiheduse interioriseeritus

Tallinna aktiivne linnatsentrum asetseb hajutatult vanalinnast kagus Vabaduse väljaku, Viru keskuseja Stockmanni kaubamaja vahel, mis on hõredalt hoonestatud ja mida ilmestavad laiad hallid teedeväljad japarkimisplatsid. Inimeste tõmbepunktiks on peale vanalinna ka kõik linna kaubanduskeskused, mis onmõeldud täitma suure osa aastast avaliku ruumi (väljakud ja tänavad) rolli ja inimeste ostusoove.Elavaimad kohad väliskeskkonnas on ühistranspordipeatuste lähedal ristmikel, näiteks Viru keskuse,Solarise keskuse ja Vabaduse väljaku ümbruses. Niisiis on Tallinna tsentrum laotunud ümber vanalinna kaguosa ja selle loomulik areng toimub põhjasuunas mere poole, mis on seni jäänud linnast välja. Kaldaäärsed alad ongi Tallinna linna järgmine suuremarenguetapp, kui inimesi ja kapitali jagub.

KOHA-ANALÜÜS

Rohealad ja uuemad eripärased hooned Ühtsena tajutavad piirkonnad ja maamärgid Keeruline tehislik veepiir, tajutav sadama-ala japaigas asuvad vastuseid ootavad elemendid

Teljed, millega lahendus siduda, ja atraktiivsedpunktid, millega suhestuda

Erinevate väljakute suuruse võrdlus planeeritava alaga.

Aerofoto enne 1996-ndat aastat

Kaart 1942

Ala meenutab kujult loodet - sünnib uuslinnaosa

•Suletud kvartalid suletumast avatumani•Südalinna kõrghooned

•Kvartaleid sulgevad hooned kesklinnas •Kesklinna argine ruum kohtub merele omase sundimatuõhkkonnaga.

Näited mõnedest minevikus tehtud lahendustest alale

Tallinna lahe rannajoon on maakerke tulemusel pidevalt taandunud, ulatudes näiteks keskajal tänase kesklinnani. Sadamategevuse jaoks on seda koguaegümber kujundatud. Industrialiseerimisega 19-nda sajandi viimasel kolmandikul Tallinnas, mis algas Paldiski-Tallinn-Peterburi raudtee avamisega 1870ndal aastal,veeti Vanasadama aladele ringraudtee ümber vanalinna läänekülje ja seetõttu seal arendati tööstust ja sadamaid. Linna avamist merele ei peetud kaua aega, isegi mitte Eliel Saarineni 1913-nda aasta Tallinna generaalplaani võidutöös ega simese vabariigi ajal, oluliseks.Kesklinna sadamaalad oli majanduslik vahend, linna kasvumootor ja linna ning töösturite tuluallikas. Tallinna rannaala hoonestati 19 saj lõpul ja 20 saj algulpeamiselt tööstus- ja sadamarajatistega ja niisuguseks jäi see sajandi lõpuni, olles muuhulgas piiritsoonina elanikele suletud. Taasiseseisvumise järgsed arengud on olnud aeglased. 1997 lammutati Admiraliteedi basseini ümbruse laohooned. Aegamööda on sinna kerkinuderinevaid hooneid.

Täna on mererand füüsiliselt avatud (va mõned sadama territooriumid), ent arendamata post-industriaalne ala. Tallinna rannaala puudutavad samadküsimused, mis paljusid teisigi linnu, kus tööstus on kesklinnast eemale viidud. Maa hinnad ja inimeste ootused on kõrged ja nende vahel tuleb arendamiselkompromiss leida.

Piiratud looklevatest tänavatest, on vaadeldav ala plaanil ebakorrapärase kujuga.See meenutab loodet, mis klammerdub Admiraliteedi basseini külge, nabanööriks basseiniveekanal. See on uue piirkonna sünnipaik.

Ala paikneb erinevate mõjuväljade haardes. Lõunasuunal paikneb linnakeskustjätkav tihe ja kaasaegne Rotermanni kvartal. Lääne poole jääb Mere Puiesteega eraldatultvanalinn, mis esitab ümbritsevatele planeeringutele selgeid nõudmiseid, nii vaatesektoriteja –koridoride kui pildi ja tunnetuse osas. Põhja pool paiknevad Tallinki kontserni hoonedja kaks suurt kompleksi: maastikuline linnahall ja mahtude kollaazina mõjuva endiseelektrijaama mahud, kus tegutseb kultuurikatel. Nende vahele plaanitakse ehitada Tallinnauut raekoda. Alast itta jäävad aktiivsed ja autokesksed vanasadama alad ja endisedtööstus- ja laohooned, mida võidakse kunagi renoveerida. Niisiis jääb planeeringu alaerinevat ruumilist tüüpi keskkondade vahele. See peaks nende keskkondadega mingisuhte leidma. Peale selle on vaadeldav paik piiratud ja lõigatud ülejäänud linnastmagistraalteedega, mis ühendavad linna eri pooluseid ja teenindavad sadamaala. Planeeritaval alal on mitmeid hooneid, mis ei ole linna tuleviku seisukohastperspektiivsed, kuna ei arvesta kvaliteetse ruumi tekkega. Teised hooned on planeeritudareneva linnakeskkonna osadena ja nendega tuleb planeerimisel arvestada.

Admiraliteedi bassein ja Laeva tänav lõikab ala kaheks pooleks. Paadi tänav lõikabomakorda idapoolse osa diagonaalselt kaheks ebakorrapäraseks tükiks. Ahtri tänavasuundadega eraldatud saiakujulisele maasaarele jääb soolaladu (arhitektuurimuuseum).See saar rõhutab veelkord mere ja kesklinna vahelist eraldatust. Seega koosnebplaneeritav territoorium justkui neljast tükist. Alaga vahetult piirnevad autokeskse atmosfääriga sadamaalad ei peaks tulevikussenisel kujul jätkuma, vaid neid võiks keskusest veidi eemale nihutada ja/või katta sujuvalttõusva maastikulise plaadiga, mis eraldaks alloleva tehnilise reaalsuse avalikustlinnaruumist, nagu näiteks Yokohama sadamaterminal puhul Jaapanis. Sadamateettemääramatu seisund ebastabiliseerib ala saatust.

2

Diplomand Allan Pintson - Juhendaja Vilen Künnapu - Arhitektuuri- ja keskkonnatehnika teaduskond - Tallinna Tehnikakõrgkool - Lõputöö - 2014Admiraliteedi basseini ümbruse planeering

Tallinna ala looduslik seisundkeskajal ja selle osaline muutusjärgnevail sajandeil (R. Zobeli järgi,raamatust "Tallinn. Linnaehituslikkujunemine" -Dmitri Bruns) :kaldajoone taandumine tänasekesklinna kohalt.

Sadam 1929

AJALUGU

Sadam oli nõukogude ajal kraanadega täidetud

Piirkond on autokeskne ja jalakäijavaenulik. Autoteede erinevad read tekitavadebameeldivaid barjääre ja eikellegimaana mõjuvaid tühikulisi liiklussaari. Vahemaad onkõndimiseks pikad. Läbi Rotermanni kvartali on jalakäigu ühendus kesklinnaga ebamugav,kuna hooned paiknevad käigul risti ees, tekitades kummalise labürindi (endine postimajaja Foorum kino hoone), liiga lähedal teele, kitsendades kõnniteid ebainimlikuks(Hobujaama tänaval), ning suured teed lõikavad linna joomeliseks. Ahtri tänava vahelasuv hõredalt hoonestatud saar lõikab linna pooleks. Põhja pool paiknevad teed teenindavad sadamat. Vanalinna, linnahalli jaSadamarketi vahel valitseb aga määratu teede pundar, mis peaks kehastama mobiilsetfunktsionaalsust, aga on ebapraktiliselt futuristlik kunstiteos, mille koht ei ole linnas.

Planeeritav ala on veel rikas maamärkide ja ikooniliste hoonete poolest (lisaksvanalinnale) ning sealt saab alguse Kultuurikilomeetri nime all tuntud telg möödamereäärt. Jahisadam loob Admiraliteedi basseini ümber sadamliku õhkkonna, kuidainulaadset basseini võiks tulevikus ka huvitavamal viisil kasutada, et paljud inimesedsellest osa saaksid, mitte ainult jõukamad. Samas toob see linna sisse merega seotudtegevust - soolast aktiivsust. Vaadeldav ala seisab mitmetahulise väljakutse ees. Nii selle ümbrus kui sisemus onkompleksne, ebakorrapärane ja mõneski ettemääratult läbi kukkunud - küsimus Põhjaväilajärele. Peamiseks probleemiks on liikluslahendus. Võibolla aitab ajaga kaasas käivtehniline progress ja situatsiooni muutus liiklusprobleeme lahendada , kuid see eeldabveel viivitamist. Paljude aspektide mõjuväljad avavad planeerimisel probleeme javõimalusi.

Kohakirjeldus

Planeeringu armatuuriks oneksisteerivale linnasituatsioonile vastavaltkavandatud lihtne teedevõrk. Selleteljestik-struktuur on seotud erinevatesihtpunktidega ja olemasolevatetänavatega. Tallinnale omaselt onkvartalid suured, ent - vastupidiselt -jalakäijatele avatud ja sõbralikud. Tekkivruum on kolmekihiline: "superplokkide"vaheline ruum, perimetraalsetehooneobjektide vaheline ruum ja viimastesisesed pool-avalikud-pool-privaatsedümarad hoovid, järgnedes avalikumastintiimsemasse. Superplokilaadsetefunktsionaalsete kvartalite sees onjagatud ruum jalakäijate, kergliiklejate jaerandliku autoliikluse jaoks, eelistadesjalakäijat. Linnaruum on seega avalik,paljude inimeste suhtes sõbralik. Mõnedhoovid on kõigile avatud, ent teised onprivaatsed, kuhu saab näiteks lapsedmängima lasta või rahus istuda. Hoonestuse idee on tajumuslik-psühholoogilise lähtepunktiga (protsessi-metafüüsika), tekitades vastupanutaliikuvad voolused, avarad ja muutlikudvaateväljad, ruumile alistuvad perimeetridja sujuvad üleminekud erinevate kohtadevahel. Hoonete mõju onmitmetähenduslik, mõjudes iseseisvateobjektidena välja peal ja teisalt ruumivormijatena perimetraalse kvartalitraditsioonis (modernism vstraditsiooniline linn, avatud vs suletudtänav). Hooned on perimetraalse kvartaliedasiarendus, pidades silmastajukogemust ning antud asupaigaloomust, seostudes"kamuflaažoperatsiooni" abil piirkondatugevalt voolivate teedekurvidega. Selles piirkonnas kohtuvadsüdalinnale omane aktiivsus jamereäärsele atmosfäärile omanerahulikum puhkekeskkond, midavõimendab ka ruumivorm. See onvabaduse ja valgusküllasusegakontrastiks Rotermanni kvartali äkilis-eklektilisele tihedusele. Paiga planeering moodustab kindlaidentiteediga keskkonna, olles niiatraktiivseks koostisosaks Tallinna linnaerinevate tükkide "lapitekis". Jõe ja Paadi tänava vahelisele alaleon kavandatud linnapark, mis on Jõetänava poolt ümbritsetud rahulikultkaarduva lineaarse hoonemahuga, milleesimesed kaks korrust on klaasiseltõhulisemad ja läbistatumad, pakkudesvisuaalset ja füüsilist kontakti erinevatekeskkondade vahel.

•Ruumi- ja hoonekujusid vormivad jõud (armatuur jaenklaavid)

•Liikumised tänava ja hoonete vahel tänavatasapinnal•Liikumised läbi hoovide (roheline joon)

•Ruumide hierarhia: sujuvad üleminekud avalikustjahedast intiimsesse sooja mõjuga ruumi

3


Visand veest ja kividest ehk vormi idee teoreetiline selgitus

Vesi on amorfsena maailma protsessuaalse loomuse väljendaja. Nagu on vesipidevas muutumises, võttes ajutiselt oma anuma kuju ja siis selle hüljates, on kõikasjad meie ümber ajutised. Samuti on me keha mateeria või energia ajutinekoondumine mingi mustri järgi. Sama kehtib ka keha laiendusele - emotsioonidele janeil põhinevale mõtlemisele. Vett kogedes me tajume ajutisust. Kõik konkreetsed asjad on meile olemaspraktilistel põhjustel: opereerimiseks vajab mõistuspõhine subjekt objektide eristusi jasamastusi, eristades neid üksteisest ja liigitades kategooriatesse. Protsessuaalsusekogemine võtab objektidelt nende autonoomsuse ja liigid. Maailma muutlikkust tajuvmeel tajub ka oma keha ja meeleseisundite ajutisust, võttes neid üha vähem tõsiselt,andmata neile keskset mõjujõudu enda üle. Vesi on käesoleva planeeringumahu ja -ruumi inspiratsioon. Amorfse ruumi jamahu läbi hägustuvad objektide piirid ja iseolemine. Järele jääb üksnes "see", miski,mis ainult on - olev, mis hülgab essentsialismi transtsendentsed ideed, kaasa arvatudmeile ettemääratud psühholoogilisse essentsialismi kalduvuse. Meie poolt maailmaleantud tähendus haihtub. Tõelisim tähendus on inimesel kui teadvusel ehk kogevalvaimul, mille sees mingis mõttes maailm aset leiab. Inimene ise on lõplik eesmärk,mitte mõne lavastuse osaline. Amorfne vorm väljendab intuitsiooni osa selles. Kõige kaduvuse tunnetamisega lõpeb ka erinevuse rõhutamine. Lahjenebenese- ja ihakesksus. "Mina" (ego) eristamine ja vastandamine kõige välisegaväheneb. Tekib ühtsustunne kõigega ja see võib avada tee eetilisemale inimesele jaseeläbi harmoonilisele, õitsvale ühiskonnale. Inimolend on siis nagu vesi, mis tungibigasse suunda ja nurka ja seguneb kõigega ja kõigiga, seeläbi ka mõistes teisiolendeid ja olles võimeline kaastundeks, andestuseks ja armastuseks. Neidpõhjuseid, miks maailm ja meie oleme just sellised nagu oleme, on vaja tähelepanna. Ühtsustundel põhineb eetilisus. Tallinna lahele on iseloomulikud rändrahnud, mille on aluspõhjast lahtimurdnud ja algsest asukohast minema viinud liustikud. Need kivid on konstantsesajahetkes liikumise ja ümbervormumise tulemusel ümardunud, olles keskseksväljenduseks ideele muutumisest, liikumisest, kulumisest ja alistumisest aja tööle.Selle vormi läbi rullub olevikus lahti aja möödapääsmatu siluv loomus ja olemiseprotsessiline kulg. Aeg silub ka meid. Nurgad ümarduvad. Seda tunnetust väljendabka see planeering, luues vormid ja ruumi, mis ei ole trotslik ega konfliktne, vaid leebeja vastutulelik, kuna aeg õpetab ja lõpetab konfliktid.

Lõige 1:400

Uutmoodi linnapiirkonna sünd

•Peateljed ja lisateljed•Aktiivsemad kohad

•Sõiduteedest vabad suurplokid•Jalakäiguteed plokkide sees

•Jalgrattateede võrgustik•Tunnel ja sissesõit parklatesse

•Rohealad•Erifunktsioonid

SULETUD RUUM /HOOVID /AATRIUMID

HOONED

PERIMEETRID

AVATUD RUUM /TÄNAVAD JA VÄLJAKUD

Situatsiooniskeem

Vormi tuletus nelinurksest perimeetril suletud hoonest ja sellest lähtuvate ruumide iseloom

Hoov muutub nelinurksest ümaraks,tekitades tugevama ühtsuse jakogukonnatunde. Ring on võrdsustavelement ja sõnu ja määratlusi hülgav.Tekib seos ümarlauaga, pesaga,peopesadega, auguga ja pereringiga:kaitstuse tunne

Hooned on plaanis amorfse kujuga.On võimalik luua uudseid plaane,kuid võib esineda ka raskuseid.Väheneb mehaanilise kordusevõimalus, hoonest avanevad vaatedmitmekesistuvad.

Perimeetrid on kompaktse kujuga,tõmmates hoone kokku üheksobjektiks. Väheneb välisseintepindala, ühtlustub valgusepeegeldumine tänavatel. Nurkadepuudumine annab inimesteliikumisele ja paigalejäämisele järele.

Tänavatelt kaovad nurgad javäheneb nimetamise võimalus. Ruumon vähem konfliktne ja seal onvähem erisusi. Ühtne ruum loobsujuvad üleminekud. Tänavadsäilivad. Ruumikogemus on uudne.

100m

4


5



6


7

VANN I-VANN I-VANN I-VANN I-

TUB ATUB ATUB ATUB A

WCWCWCWC

WCWCWCWC

GARDE ROO BGARDE ROO BGARDE ROO BGARDE ROO B

PANIPAIKPANIPAIKPANIPAIKPANIPAIK

VA NNI-VA NNI-VA NNI-VA NNI-

TU BATU BATU BATU BA

WCWCWCWC

VAN NI-VAN NI-VAN NI-VAN NI-TU BATU BATU BATU BA

GARD EROOBGARD EROOBGARD EROOBGARD EROOB

Asendiplaan 1:1000

8

Admiraliteedi basseini ümbruse planeering Diplomand Allan Pintson - Juhendaja Vilen Künnapu - Arhitektuuri- ja keskkonnatehnika teaduskond - Tallinna Tehnikakõrgkool - Lõputöö - 2014

Documents

Admiraliteedi basseini ümbruse planeering