View
250
Download
4
Embed Size (px)
DESCRIPTION
2009 sügisemester: Ott Alver, Alvin Järving, Martin Tago
Citation preview
ARHITEKTUUR JA LINNAPLANEERIMINE 4 - SÜGIS 2009 EKA ÜLIPILASED: OTT ALVER, ALVIN JÄRVING, MARTIN TAGO
JUHENDAJAD: ANDRES ALVER, VELJO KAASIK 1MUSTAMÄE
ÕISMÄE
PALJASSAAREPIRITA
MAARDU
LASNAMÄE
LENNUJAAM
JÄRVE
P
PP
P
P
P
ÕISMÄE
PALJASSAAREPIRITA
MAARDU
LASNAMÄE
LENNUJAAM
JÄRVE
MUSTAMÄE
P
P
P
P
P
P
1 43
MUSTAMÄE
ÕISMÄE
PALJASSAAREPIRITA
MAARDU
LASNAMÄE
LENNUJAAM
JÄRVE
P
PP
P
P
P
2
Tallinna ruumilised ideed
Roheline vöönd vanalinna ümber
Tallinna avamine merele
Miljöövöönd ümber Tallinna kesklinna
MILJÖÖVÖÖND ÜMBER KESKLINNA
Võimalikke erinevaid identiteete loovad alad Tallinnas.
Erinevate identiteetidega piirkonnad
Olemasolevad trammiteed Planeeritud kiirtrammi liinid Miljöövööd ühendav ringtramm Bussi ja kiirongi terminali ühendamine lennujaamaga
20 sajandi algus
20 sajandi keskpaik
21 sajandi algus
21 sajandi keskpaik
PRAEGU 2020 2035 2050
Transpordi areng: 1.Ühistranspordi osakaalu tõus:KIIRTRAMMI liinide väljaehitamine Tallinnas. 2.Rahvusvaheliste reiside terminal ÜLEMISTES: Lennujaam + Rongijaam + Bussijaam. Ruumilised ideed: Hetkel realiseeritavad: 1. Vanalinna väärtustamine ja bastionaalvööndi ühenda-mine. 2. Kesklinna avamine merele ja uue City ehitamine. Tulevik:3. Puitlinnaosade väärtustamine ja ühendamine.4. Eriilmeliste linnaasumite kujundamine
ARHITEKTUUR JA LINNAPLANEERIMINE 4 - SÜGIS 2009 EKA ÜLIPILASED: OTT ALVER, ALVIN JÄRVING, MARTIN TAGO
JUHENDAJAD: ANDRES ALVER, VELJO KAASIK 2
Miljöövöönd
KALAMAJA
PELGULINN
KASSISABA
UUS M
AAILM
KIT
SE
KÜ
LA
VE
ER
EN
NI
KELDRIMÄE
KELMIKÜLA
KADRIORG
Miljööalade teemapleneeringu-ga kaitstud piirkonnad
Puiteeslinna asumite piirid
Veerenni ala - MILJÖÖVÖÖNDI KAELAKEE PÄRL
Kadrioru ala - MILJÖÖVÖÖND MERELE
Kaubajaama ala - PÕHJA ÜHENDAMINE
UNIKAALNE LINNASTRUKTUUR.Sajandialguse tööliselamud, ‘Tallin-na Maja’, puitrajoonid kesklinnas.KAITSE ALLA VÕTMINE. Piirkondade terviklikud arhitektuuri-ansamblid on kaitse all.UUTE VANALINNADE TEKE.Ajalooliste linnastruktuuride kinnis-tumine miljöövööndis. UUS TURIST. Vanalinna arengupotensiaali tipp on käes. Kohaliku miljöö nõudlus.KESKLINNA ÜMBRITSEV VÖÖND.Puitlinnaosad paiknevad järjestikku, ning moodustavad ringi Tallinna City ja Vanalinna ümber. KATKESTUSTE ÜLETAMINE Miljöövööndi võiks merele avada (Kadriorg). Omavahel tuleks ühen-dada Põhja-Tallinn ja kesklinn (Ko-pli Kaubajaam). Määramatu linnaäär (Veerenni ala) tuleb integreerida vööndisse.MILJÖÖVÖÖND VEERENNI ALAS
Muinsuskaitsealune vanalinn
Vanalinna ümbritsevbastionaalvöönd ARHITEKTUUR JA LINNAPLANEERIMINE 4 - SÜGIS 2009 EKA
ÜLIPILASED: OTT ALVER, ALVIN JÄRVING, MARTIN TAGOJUHENDAJAD: ANDRES ALVER, VELJO KAASIK 2
ARHITEKTUUR JA LINNAPLANEERIMINE 4 - SÜGIS 2009 EKA ÜLIPILASED: OTT ALVER, ALVIN JÄRVING, MARTIN TAGO
JUHENDAJAD: ANDRES ALVER, VELJO KAASIK 3[Academic use only]
LÕUNAVÄIL
ÜLEMISTE
ROHEALA
KE
SK
LIN
NA
S
PO
RD
IKE
SK
US Veerenni ala
RINGTRAMM
MILJÖ
Ö
ULATU
SLIN
NA
ÄÄ
R
ROHEKORIDOR
SÕJAVÄE
LINNAK
KELDRIMÄE
MODERNISM
TARTU MAANTEE
KADRIORG
VE
ER
EN
NI LIN
NA
TÄN
AV
PÄR
NU
MA
AN
TE
EU
US
MA
AILM
Stalinistlik linn P
uuulinnaosa K
odanikualgatus
Vaated vanalinnale ja Cityle
Turg
Lasnamäe
Härjapea
Vaikne Park
5 elemendi väljak
Pronksmees
Raudtee tam
mi m
ägi
Kultuuri
vaatemäng
Spordi
vaatemäng
Vaated vanalinnale ja Cityle
Sild järve
äärde
MILJÖÖVÖÖND - ERIILMELINE RINGKÄIKPuit arhitektuuriansamblid. Suured aiad. Pulbitsev sotsiaalelu. Uuskasutuses tööstu-sarhitektuur. IGA KOHA SPETSIIFIKAIgal alal on roll ‘jalutuskäigus’ eriilmelisuse ja põnevuse tagamisel
[Academic use only]
JÄTKUVUS Tähenduslike ruumiolukordade jätkuvus. Jalakäimise kiiruse järgi ‘objektide’ tihendamine.LINNAÄÄR - ROHEALA Tallinna kitsus ülemiste järve ääres, looduse ja kesklinna ühen-damine. Sport. KOHALIK ELU Kriitiline kohalike hulk linna to-imimiseks.
ARHITEKTUUR JA LINNAPLANEERIMINE 4 - SÜGIS 2009 EKA ÜLIPILASED: OTT ALVER, ALVIN JÄRVING, MARTIN TAGO
JUHENDAJAD: ANDRES ALVER, VELJO KAASIK 4
[Academic use only]
MUUTUSTE LÄVEL VEERENNI PIIRKONDSamaaegselt toimub kesklinliku tiheda linna areng Pärnu maantee teljel ning vähetiheda linna kinnistumine Veeren-ni miljööalal. VEERENNI ALA Vineerikombinaadi materjali laona kasutuses olnud plats pole kunagi hoonestatud olnud. See on tühermaa Tallinna kitsaimas osas.ELAMISPIIRKONDAla peidab endas linnaääre transpordi ning spordi võim-alusi ning asub südalinna vahetus läheduses.ÄRIPIIRKONDÜlemiste linnaku ja terminali lähedus. Tartu maantee ning Pärnu maantee tuiksoonte vahetu lähedus. Parim võimalik autotranspordi ning ühistranspordi kombinatsioon.
TALLINNA VANGLA ALA
Hetkel vangla tegutseb, kuid vangla kolib minema asemele tekib elurajoon. Ala läbib jalakäijate prom-enaad, mis ületab lõu-naväila ning lõpeb VEE-RENNI ALAL.
50 000m2 FAR 0,6
VEERENNI 36
Vineeri vabriku kohapeal olevale tühjale alale tuleb elu ja ärirajoon. 180 000m2 FAR 1,4
VEERENNI MILJÖÖALA
Miljööalade teemaplaneer-ing tagab ala muutuma-tuna püsimise
TRAMMIPARK
Trammipark kolib tõenäoliselt seoses uute kiirtrammiliinide rajamise-ga. Võimalik linnaehituslik avamine miljöövöö joonel
SIDEPATALJON
Sõjaväe osa kolib Jägalasse. Võima-lik ala avamine. Ala on teljeline kadrioru suu-nal. Paearhitektuur on miljöövööndisse sobiv.
KAITSEVÄEPEASTAAP
Suletud väärtusliku arhi-tektuuriga alas on Härja-pea jõe tiikide võimalik avalikku kasutusse jõud-mine.
KALMISTUTE ALAD
Põneva relieefiga sisselin-na kalmistu ja korrapärase planeeringuga sõjaväe kalmistu võimaldavad Ülemiste järve spordira-dade ühendumist Kalevi staadioniga. Miljöövöö liikumises on nad võrrel-davad pargiga.
KALEVI STAA-DION
Kesklinna spordikomplek-si ühendamine Ülemiste järve rohevööndiga.
BUSSIJAAMA SUUND
Tõenäoline uue linnas-truktuuri teke. Bussijaama liikumine Ülemiste terminali.
ARHITEKTUUR JA LINNAPLANEERIMINE 4 - SÜGIS 2009 EKA ÜLIPILASED: OTT ALVER, ALVIN JÄRVING, MARTIN TAGO
JUHENDAJAD: ANDRES ALVER, VELJO KAASIK 4
ÜLEMISTEROHEALA
Ülemiste järveäärse spor-di ja pargi alana kasu-tuselevõtt.
VEERENNI ALA
Ala Veerenni tänava poolne ots on kaetud ajutist laadi väheväärtus-like tööstus ning ärihoo-netega.
Linnastruktuuri tulevik
ARHITEKTUUR JA LINNAPLANEERIMINE 4 - SÜGIS 2009 EKA ÜLIPILASED: OTT ALVER, ALVIN JÄRVING, MARTIN TAGO
JUHENDAJAD: ANDRES ALVER, VELJO KAASIK 5
Miljööväärtuslik promenaad
Ala on piiratud suurte magistraalidega Alalt jookseb läbi Põhja-Eesti klindi piir (kõrgus ~5m)
Lõunaväila ääres väheneb müra seoses kõrguste vahega. Raudtee müra on perioodiline, kuid kaugele ulatav.
Avalik ruum - miljööpromenaad on viidud ala linnapoolsesse serva. Kirdetuulte, külma ning lõunaväila müra eest varjestab promenaadi ärihoonete front. Promenaad avab end linnale jalakäiate silla juures, kus tekivad ka vaated vanalinnale ja cityle. Raudteemüra ja lõunaväila müra on blokeeritud elamuhoonete massiga.
Miljööpromenaad on autovaba. Lõunaväila ääres liigub hoonete aluste autoparklate teenindustänav. Raudtee ääres on elamute juurde viiv au-tode teenindustänav. Parkimine on lahendatud tänavatel, raudtee ääres ning majade all.Miljööpromenaadi siht on jalakäiate ala peasiht. Autovabad on ka prom-enaadi kõrvaltänavad.
PIIRID
MÜRA
VARJE
TEED
FUNKTSIONAALNE JAOTUMINE
DIAGRAMMILINE JAOTUMINE Ala jaotub teedele avatud ärikvartaliks, varjatud koduseks promenaadiks ning elamisalaks.LIIKUMISTEEDE MÄÄRAMINE
[Academic use only]
Kvartal ei ava end magistraalide ning raudteekoridori suunas. Kvartal avab end jalakäijate liikumissuundadele piki miljöövööndit ning risti Kalevi staadionist Ülemiste järveni. JALUTUSKÄIGU PLANEERIMINE.Kohalik avalik elu on planeeritud prome-naadi vaatemänguna. Planeeritud on pool-privaatsete ja privaatsete ruumide lai spe-kter, mis soodustab eriilmeliste hoovide teket. Spekter ulatub kõigile-tere-ütlemis-keskkonnast suurlinliku elumudelini.
ARHITEKTUUR JA LINNAPLANEERIMINE 4 - SÜGIS 2009 EKA ÜLIPILASED: OTT ALVER, ALVIN JÄRVING, MARTIN TAGO
JUHENDAJAD: ANDRES ALVER, VELJO KAASIK 5
PARKIMINE
Parkimine on lahendatud elamute ja ärihoonete all. Lisaks on raudtee ääres ning tänavatel parkimiskohad. Lõunaväila ääres on parklate juur-depääsu tänav, mille kaudu saab promenaadi alustesse parklatesse.
AVALIK RUUM
Avalikku ruumi on paigutatud kohaliku elu võtmekohad, mis kõrgusliku vaheldust võimendades loovad tervikliku promenaadi.
‘‘KOHVIK’’ Veerenni tän-avaäärseid büroosid ning miljöövööndis-uunalist liiku-mist teenindav söögikoht.
KÜNGASLASKUMINE
LANGETATUD VÄLJAK
‘‘METS’’ Ainuke kõrghal-jastus ala. Mets kujuneb büroosid teenindavaks pargiks.
‘‘5 ELEMENDI VÄLJAK’’ Juba rajatud Veerenni ja Lõunaväila rist-mik. Planeering näeb ette ristmiku kes-kele skulptuuri asetamist.
NÕGUPLATOO
KÜNGAS
NÕGU PLATOOKÜNGAS
NÕGULASKUMINE
TASAPINDTASAPIND
‘‘VAATE-PUNKT’’ Moodus-tub plaan Avaliku ruumi lii-kumisest Kabelini.
‘‘KORVPALLI PLATS’’ Uputatud korvpalli-plats, mille servad moo-dustavad tribüüne.
‘‘PARK’’ Tõstetud haljasa-la kunstiobjektiga
‘‘PET-ANQUE’’ Haljastatud ajaviite spordiplat-sid
‘‘MILJÖÖ VAADE’’ Promanaadi tasandil olev väljaku-ruum, vaat-ega Veerenni miljööalale.
‘‘LINNA VAADE - KUNSTI GALERII’’ Tõstetud vaateplat-vorm Vana-linna ja City vaadetega.
‘‘JALGPALLI VÄLJAK’’ Uputatud väiksemõõdu-line jalgpalliväljak, mille servad moodustavad tribüünid.
‘‘LASTEAED’’ Ala teenindav sotsiaalobjekt
‘‘MILJÖÖ TÜPOLOO-GIA’’ Ühe trepikojaga, privaatse aiaga puust korterelamud‘‘SEGATÜPOLOOGIA’’ Eramajad väikeste büroodega‘‘ÄRI’’ Büroohooned
‘‘POOLAVALIK’’ Prom-enaadile avatud hoovi-dega tõstetud korter-majad‘‘POOLPRIVAATNE’’ Nurgaga promenaadile avatud hoovidega kor-termajad‘‘POOLPRIVAATNE’’ Suletud hoovidega kortermajad
ARHITEKTUUR JA LINNAPLANEERIMINE 4 - SÜGIS 2009 EKA ÜLIPILASED: OTT ALVER, ALVIN JÄRVING, MARTIN TAGO
JUHENDAJAD: ANDRES ALVER, VELJO KAASIK 6
Planeering otsib ‘armsale’ miljöökeskkonnale jätkusuutlikku lin-nastruktuuri. MILJÖÖARHITEKTUURLinnaehituslikku jätkuvust rõhutav ‘miljöötüpoloogia’, mis põhineb ‘Tal-linna majade’ rütmil, ning miljöö lin-naosa puitarhitektuuril. Miljöökvar-tali arhitektuurile kehtivad reeglid nii hoonete tüpoloogia (Üks trepikoda, korterelamu), materjali (puit) kui ka krundistatuse osas (kortermaja oma aed). ELAMISMAHT Suurem elamismaht tagab piirkon-nale kriitilise inimmassi, toimimaks iseseisvalt, ilma doonorpiirkondade-ta. VÄÄRTUSLIK ELAMINE Elamutüpoloogiate planeerimisel on arvestatud: müra, päikese liikumist, privaatse ruumi vajadust, avaliku ru-umi vajadust. Planeeringu mahuline struktuur soosib võimalikult eriilmel-iste arhitektuursete lahenduste ja elamismudelite kasutamist.
[Academic use only]
Elukeskkonna planeerimine
KÕRGUSmaksimaalselt 5 korrust
DISTANTSraudteega - 30m
promenaadiga 15m
TEED parkimise juurdepääs
HOOVIDHoonete paksus 10 - 15m
AVATUD HOOVIDhoovide avamine promenaadile
promenaadi ruumi jätkumine
ELAMISALA
‘TERE‘ KESKKOND
POOLAVALIK HOOVITÜÜP
MILJÖÖHOONETE GRUPID
VARJESTATUD KODUNE PROMENAAD
KORTERELAMUTE VAATED
PROMENAADI RUUMILINE JÄTKUVUS
ELAMISE AVAMINE PROMENAADLE
GEOMEETRILINE ÜHTSUS
ERIILMELISUS
PLANEERINGU ALATEEMADE ARENG ELAMISALA
KÕRGUS 3 korrust
PRIVAATSED HOOVID maapinnast 4m kõrgemal
TALLINNA MAJADE RÜTM
NURGALAHENDUSED hoovidesse pääsud
HOOVIDE AVAMINE hoovid piki promanaadi
fasaadid risti
PÄIKESELISED HOOVID madal lõunakülg
hoovidesse valguse suunamine
ARHITEKTUUR JA LINNAPLANEERIMINE 4 - SÜGIS 2009 EKA ÜLIPILASED: OTT ALVER, ALVIN JÄRVING, MARTIN TAGO
JUHENDAJAD: ANDRES ALVER, VELJO KAASIK 7Planeering[Academic use only]
‘‘MILJÖÖ TÜPOLOOGIA’’
‘‘ÄRI’’ ‘‘POOLAVALIK’’‘‘MILJÖÖ TÜPOLOOGIA’’
Raudtee müratõkkega
TänavParkimine
PromenaadLõunaväil
LÕIGE 1:500
PLAAN 1:2000
N
ARHITEKTUUR JA LINNAPLANEERIMINE 4 - SÜGIS 2009 EKA ÜLIPILASED: OTT ALVER, ALVIN JÄRVING, MARTIN TAGO
JUHENDAJAD: ANDRES ALVER, VELJO KAASIK 8
Linnaehituslik tulem
ELU 50,2%95400 M2
SOTSIAAL 1,3%2500 M2
ÄRI 33,6%64000 M2
MILJÖÖ 6,4%12100 M2
SEGA 8,5%16250 M2
ARHITEKTUUR JA LINNAPLANEERIMINE 4 - SÜGIS 2009 EKA ÜLIPILASED: OTT ALVER, ALVIN JÄRVING, MARTIN TAGO
JUHENDAJAD: ANDRES ALVER, VELJO KAASIK 8
Linnaehituslik areng isetekkelisest vanalinnast käesoleva planeeringuni
FAR 1,44VANALINN
FAR 1,0KESKLINN
FAR 0,67STALINISTLIK
FAR 1,0 LASNAMÄE
FAR 0,12TISKRE
FAR 1,0VEERENNI
KOKKU 190250 M2 FAR 1,0
Piirkond plaanil - 10ha