sõdurilehtVEEBRUAR 2014 1

4-5

sõdurilehtNR 3 (397) 14. VEEBRUAR 2014, ISSN 1736-3411

24. veebruaril Pärnus toimuvale vabariigi aastapäevale pühen-datud paraadrivistusel osaleb ligikaudu 1400 jõustruktuuride esindajat.

Naised ajateenistuses Droonid Eestis ja mujal

Eesti vabariigi 96. aastapäeva paraad

ILLUSTRATSIOON: KARL HANS ÕUNPUU

Eesti vabariigi esimest aasta-päeva tähistati sõjaväeparaa-diga 24. veebruaril 1919. aas-

tal Tallinnas Vabaduse väljakul, kus osales ka tollane pea- ja sõjaminister Konstantin Päts.

Paraade korraldati Eestis pärast Vabadussõja lõppu ja nagu tänapäe-val, oli ka siis tavaks korraldada kaks peamist paraadi aastas: vabariigi aas-tapäev 24. veebruaril ning leinapa-

raad 3. jaanuaril, millega mälestati Vabadus sõjas langenuid ja tähistati 1920. aastal Vabadussõja vaherahu.

Sellel aastal toimub vabariigi aas-tapäev Pärnus, kus 24. veebruaril marsivad läbi linna 1414 kaitseväe-last, kaitse liitlast, sisekaitseakadeemia kadetti, Kaitseliidu malevlased ning politsei- ja piirivalveameti orkester. Tänavusel paraadil võib näha Scouts-pataljoni 15 Pasi soomustransportööri.

Kirde kaitseringkond toob kaasa kuus 122millimeetrise kaliibriga haubit-sat, kuus 155millimeetrise kaliibriga haubitsat, kuus õhutõrje raketikomp-leksi Mistral, kuus 23millimeetrise kaliibriga õhutõrjekahurit ZU-23-2 ja kaheksa tankitõrje raketisüsteemi Milan. Paraadide korraldamise üks eesmärk on sõdurite oskuste ja kaitse-väe varustuse demonstreerimine tsi-viilmaailmale ja sellest tulenev psüh-

holoogiline aspekt. Paraad näitab nii omadele kui ka võõrastele, et riigil on kaitsevägi ja kaitsetahe, mis annab nii sõduritele kui ka pealtvaatajatele uhkuse- ja ühtekuuluvustunde.

Paraadi võtab vastu Eesti vaba-riigi president Toomas Hendrik Ilves ja juhatab kaitseväe juha-taja kindralmajor Riho Terras.

Kairo Koik

Ülevaade nende ajaloost, tänapäevast ja tulevikust.

6

VS.VS.7

Liputoimkonnad ja jõustruktuuride üksused:1. riigilipu toimkond2. kaitseväe liputoimkond3. maaväe liputoimkond

4. õhuväe liputoimkond5. mereväe liputoimkond6. erioperatsioonide üksuse liputoimkond7. Läti vabariigi liputoimkond8. Leedu vabariigi liputoimkond

9. Taani kuningriigi liputoimkond10. Ameerika ühendriikide liputoimkond11. Balti kaitsekolledži liputoimkond12. kaitseväe ühendatud õppeasutuste13. lahingukooli

14. Suurbritannia jaPõhja-Iiri ühendkuningriigi liputoimkond15. staabi- ja sidepataljoni16. Kalevi jalaväepataljoni17. vahipataljoni

18. Viru jalaväepataljoni19. Kuperjanovi jalaväepataljoni20. mereväe kompanii21. sisekaitseakadeemia22. Kaitseliidu

23. Kaitseliidu Pärnumaa maleva24. akadeemilise malevkonna.25. Scoutspataljon26. kaitseväe orkester27. politsei- ja piirivalveameti orkester

sõdurilehtVEEBRUAR 20142

juhtkiri

KAIROKOIKnooremseersant

Teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn, tel 717 2179Peatoimetaja: nooremseersant Kairo KoikKüljendaja: reamees Madis VaherKeeletoimetaja: Kairi VihmanToimetajad: reamees Hendrik Reimand,

sõdurilehtKaitsevägi internetis: www.mil.ee, www.youtube.com/sodurileht Kaitseväe pildialbum: pildid.mil.eeVaata ka Sõdurilehe Facebooki-lehekülge www.facebook.com/s6durileht

nooremseersant Siim TederFotograafid: veebel Ardi Hallismaa,nooremseersant Siim Teder, reamees Esper Kaar, reamees Kristjan SaarInfograafik: nooremseersant Karl Hans Õunpuu

tsitaat

„Nagu üks mees tõstsid kõik

käed ja viibutasid asju,

mis neil juhtusid

käes olema. Kel oli

kumminui, kel süütepudel,

ühel mu alluvaist oli

parasjagu käes suur latt

suitsuvorsti, tema

viibutas seda.”

Kolonelleitnant Meelis Säre (27.11.1960–06.02.2014)

üks meenutusi Eesti taasiseseisvumise ajast.

Paraadile!Käes on veebruari keskpaik ja kõik valmistuvad iga-aastaseks tähtpäe-vaks, Eesti vabariigi aastapäevaks. Väeosades on viimased nädalad möödunud marsilaulude ja -takti saatel, sest nii, nagu muudki olulised oskused kaitseväes, saavutatakse ka ideaalne esinemine paraadil korduvalt ühte ja sama tegevust läbi harjuta-des. Nii valmistub ka teavituskeskus sündmuseks, sest kõik seal juhtuv tuleb nii kirjas, pildis kui ka videos teieni tuua, samuti tasub meeles pidada, et ajateenijana on võimalik paraadil osaleda ainult üks kord elus.

Hea meel on teatada, et saame teieni tuua ka uurivat ajakirjandust. Seda saategi lugeda reamees Rei-mandi suurepärasest ja põhjalikust drooni-artiklist, räägitakse nii Eestis toodetud kui ka mujal maailmas valminud mehitamata õhusõidukitest. Sealt leiate ka võrdluse nelja drooni vahel, mis on mingil viisil rohkem tähelepanu väärt kui teised.

Kindlasti olete mõelnud sellele, kuidas naiste elu ajateenistuses välja näeb ja kas nad tõesti teevad kogu väljaõppe samamoodi kaasa ja kannavad samasugust kaitseväe aluspesu nagu mehed. Nendele ja paljudele muudele küsimustele leiate vastuse artiklist „Naised ajateenistu-ses”.

Leia meid Facebookistfacebook.com/s6durilehtja YouTube’istyoutube.com/sodurileht

Maaväe kadetid tutvusid erialadega

16. põhikursuse ülem kap-ten Rene Lepik märkis, et erialade tutvustamist

võib pidada juba traditsiooniliseks ettevõtmiseks, see toimub kolmandat aastat järjest. Tutvustuse eesmärk on anda kadettidele viimasel kuul enne erialavaliku langetamist ülevaade sel-lest, millised on nende võimalused edasises teenistuses.

Järgmise aasta kevadel lõpeta-vatele kadettidel on võimalus valida kolme eriala vahel, milleks on side, jalavägi ja logistika. „Me kutsusime Tapale erinevate valdkondade esin-dajad sidekoolist, logistikakoolist ja maaväe staabist, kes andsid kadetti-dele ülevaate nende edasistest õpin-gutest ning sellest, mis neid üldises plaanis järgnevate aastate jooksul ees ootaks,” ütles kapten Lepik.

Kadettide valik on oluline, sest sellest sõltub, kuhu nad teenistusse määratakse ja millises linnas jätkub nende edasine tööelu. „Tegelikult ei leia nii sideväelased kui ka logisti-kud rakendust ainult logistikakesku-ses või staabi- ja sidepataljonis, vaid neid vajatakse igas kaitseväe üksuses,” möönis kapten Lepik.

Et selle aastakäigu kadettidel pole valikus õhutõrje- või pioneerieriala, võib ekslikult tunduda, et nende tee-nistus ei saa jätkuda Tapal, kuid nii see siiski ei ole. „Oluline osa neist jätkab oma teenistust Tapal või teistes väeosades. Erialavalik ei lukusta neid kuhugi kindlasse Eestimaa nurka,” lisas kapten Lepik.

Tähtsad on isikuomadusedErialad jaotatakse kadettide vahel sel-liselt, et 14 saab valida jalaväe, 6 side ja 6 logistika. Eriala valik peab olema tehtud märtsiks ning määravaks saab õppe edukus.

Tõenäoliselt jalaväeeriala kasuks otsustav kadett Gert Ristla rääkis, et tema tegi valiku varasema kokkupuute põhjal. „Et teenisin aega suurtükiväe-pataljonis, siis valin jalaväeeriala, sest seal on miinipildujad. Ma arvan, et

leian seal endale kindlasti rakendust,” ütles kadett Ristla.

Kaalukausi jalaväe kasuks lange-tas kadett Ristla soov tegeleda roh-kem inimestega ja põnevana tunduv edasine teenistus. „Ma kardan, et logistika eriala jääb võib-olla minu jaoks liiga tagasihoidlikuks ja mis puudutab sidet, siis mul ei ole vara-semat kokkupuudet sidetehnikaga ja see ei ole kindlasti ka minu tugevaim külg,” sõnas kadett Ristla.

Eelnev teenistus mõjutabKadett Kristjan Saare jaoks andis eri-alade tutvustus just kindlustunnet, et tehtav valik on talle õige ja sobiv. „Et ma ise teenisin tagalapataljonis, siis nägin, kui huvitav seal oli, ja teengi valiku puhtalt selle põhjal logistikaeri-ala kasuks,” ütles ta.

Sarnaselt teiste kadettidega tugi-

neb valiku tegemisel kogemustele ka kadett Aivar Roosalu, kes teenis aega Kuperjanovi jalaväepataljoni luure-kompaniis ja soovib jätkata nüüd jala-väe erialal. „Minu valik on kindlasti jalavägi, sest see on olnud juba algu-sest peale mu siht. Logistika on küll elus väga kasulik, aga mulle selline arvutamine ja majandamine ei istu ning ma rohkem müttaks metsas,” muheles kadett Roosalu.

Kadett Roosalu on ka kindel, et kui valib erialaks jalaväe, siis relvaliigiks tankitõrje, sest tegu on väga mitme-külgse üksusega. „Minu visioon näeb ette, et 2015. aasta suveks on minust saanud tankitõrjekompanii rühma-ülem,” rääkis kadett Roosalu.

Mathis BogensKVÜÕA

FOTO: MATHIS BOGENS

Jaanuari lõpus sõitsid kõrgema sõjakooli maa-väe 16. põhikursuse kadetid Tapa linnakusse tutvuma tulevaste eri-aladega.

Kadettide valik on oluline, sest sellest sõltub, kuhu nad teenistusse määratakse ja millises linnas jätkub nende edasine tööelu.

SISSEASTUMINE KÕRGEMASSE

SÕJAKOOLI

Sisseastumisdokumente saab esitada ajavahemikus 23. juuni – 6. juuli 2014.Sisseastumiskatsed toimuvad 23.–25. juulini 2014.Sinu küsimused on oodatud telefonil 717 6131 või sojakool@mil.ee.Rohkem infot www.sojakool.ee/tule-oppima

Jaanuari viimastel päevadel tutvusid kõrgema sõjakooli 16. põhikursuse kadetid võimalike erialadega. Järgmisel kevadel lõpetavad kadetid saavad valida logistika-, side- ja jalaväeeriala vahel.

sõdurilehtVEEBRUAR 2014 3

Sõjamuuseumi täiendatud ekspositsioon jutustab üliõpilaste rollist Vabadussõjas

Kaitseminister tänas üliõpi-lasorganisatsioone kunagise panuse eest Vabadussõjas ja

nüüdse panuse eest riigikaitsesse. „Meie kohus on anda tulevastele põlvkondadele edasi korras ja kaits-tud Eesti,” ütles Urmas Reinsalu. „Me peame olema valmis rohkem andma, kui saama.”

Kaitseministri sõnul on riigikait-sesse panustamine üliõpilasseltsidesse ja korporatsioonidesse organiseeru-nud üliõpilastele auasi, ükskõik, kas osaletakse ajateenija, reservväelase või kaitseliitlasena. „Selle kohustuse olete endale ise võtnud, liitudes aka-deemiliste organisatsioonidega, mille liikmed on in corpore vabatahtlikena võidelnud Vabadussõjas ja kannavad Vabadussõja uljast vaimu,” sõnas Reinsalu.

Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terrase sõnul on Vabadussõda põhiline, sest sõjalise võiduta ei oleks olnud Eesti riiki.

„Noored mehed läksid vabatahtli-kena Vabadussõtta in corpore, selt-side ja korporatsioonide kaupa, sest nad uskusid Eesti riigi võimalikku-sesse.

Seltside ja korporatsioonide värvi-

Igal aastal kutsutakse üle 3000 noore mehe ja naise oma igapäe-vasest rutiinist eemale – täitma

oma kohust Eesti vabariigi ees ning veetma kas 11 või 8 kuud ajateenistu-ses. Üpriski suurel osal neist (statis-tika andmeil lausa 15 protsendil) on eesti keele isegi algtasemel kõnelemi-sega raskusi, sest nende kodus rää-gitakse mõnes muus keeles, üld juhul vene keeles. Kuidas ajateenistuses hakkama saada, kui lisaks muudele teenistuse jooksul ette sattuvatele ras-

des mehed tõid murrangu rahva hoia-kuisse ning lahinguväljale,” ütles kait-seväe juhataja. „Eesti akadeemilised organisatsioonid on olnud ärkamis-aja, Eesti Vabadussõja ja omariikluse vaimu järjepidevad kandjad.”

Kaitseväe juhataja sõnul ei ole see nooruslik särts, millega mindi Vaba-dussõtta ja Eesti taasiseseisvumi-sel 1991. aastal telemaja ja teletorni kaitsma, kuhugi kadunud, akadeemi-lised organisatsioonid on rahvusliku meelsuse hoidjad.

„Pidage meeles noori, kes tõid Vabadussõja kulgu pöörde, käituge nagu nemad, uskuge nagu nemad, siis on Eesti riigil tulevikku,” ütles kind-ralmajor Terras.

Akadeemilise õhtu käigus kirjel-das Sõjamuuseumi asedirektor Too-

kustele peab silmitsi seisma ka keele-probleemiga?

Kaitseväes on suhtlusel väga olu-line roll. Ääretult tähtis on, et vajalik info jõuaks ülemustelt kõigi alluvateni ning ka vastupidi. Ka pisikese üksuse sisene suhtlus on igati oluline, olgu selleks siis mõne tulekäskluse and-mine või suitsunurgas saadud nõu-anne, kuidas paremini asjadega toime tulla.

Palju on meie ümber aga inimesi, kes sellest suht-lusest osa võtta ei saa, sest nad liht-salt ei oska esti keelt. Võõrkeele kõnelemine ei ole ajateenistuses otse-selt keelatud, küll aga vaatavad pal-jud kaitseväelased sellele viltu. See on iseenesest mõistetav, et väljaõpe toi-mub eesti keeles ning vene keelt seal ei aktsepteerita, küll aga on paljudel arvamus, et ka vabal ajal ei tohiks aja-teenijad omavahel mõnes muus kee-les rääkida. Liikvel on ka kuulujutud, et väeosas võõrkeeles rääkimisele on järgnenud lausa karistus kas seletus-kirja või legendaarsete kätekõverduste

mas Hiio ettekandes tudengiorgani-satsioonide rolli Vabadussõjas ning esitles korporatsioonide liikmetele muuseumi täiendatud ekspositsiooni.

Kaitseväe juhataja kinkis tänuks Vabadussõjas osalenud üliõpilasselt-sidele ja korporatsioonidele Vabadus-sõja-aegsed vintpüssid ja kaitseminis-ter foto Vabadussõja mälestusehiti-sest Kaitseväe kalmistul. Vabadussõja mälestusehitise projekteerinud arhi-tekt Edgar Johan Kuusik oli Vabadus-risti kavaler ja korporatsioon Vironia liige.

Üritusel osalesid lisaks kõigile Eesti korporatsioonide liidu korporatsioo-nide esindajatele ka Eesti Üliõpilaste Seltsi, Eesti üliõpilaste selts Põhjala, üliõpilasselts Liivika, naiskorporat-sioonide Filiae Patriae ja Lembela

näol. Loodetavasti säärast olukorda enam Eesti kaitseväes ei ole ning vene keelt kõnelevatesse noormeestesse suhtutakse täpselt samamoodi nagu teistesse.

Keeleoskuseta inimesed kipuvad tihtilugu ühte hoidma. Ehk on nende hulgas mõni, kes oskab veidi paremini eesti keelt ning abistab ka teisi. Säära-ses olukorras pole midagi positiivset,

sest kogu aasta, mil ollakse ajateenistu-ses, moodustatakse ikkagi selline ring, kus suheldakse enda emakeeles. Küll aga on ka palju noori inimesi, kes alustavad oma tee-nistust nõnda, et

eesti keele oskus on allapoole igasu-gust arvestust, aga omal soovil või mõnel muul põhjusel ei satu nad n-ö võõrkeelt kõnelevasse gruppi ning pärast Kevadtormi pole eesti keeles kõnelemisega enam mingeid raskusi. Eks see on kindlasti raske ning keeru-line ülesanne, kuid olles ise positiivne, õppimisele avatud ning huvitatud inimestega suhtlemisest, siis on see kindlasti vaeva väärt. Ka eesti keelt

liikmed.Ettepaneku sõjamuuseumi eks-

positsiooni täiendamiseks tegi Eesti korporatsioonide liidu eesistuja kor-poratsioon Vironia möödunud aastal.

1915. aastal asutatud Eesti korpo-ratsioonide liitu kuuluvad korporat-sioon Vironia (asut. 1900), Fraternitas Estica (1907), Sakala (1909), Ugala (1913), Rotalia (1913), Fraternitas Liviensis (1918), Leola (1920), Reve-lia (1920), Tehnola (1921), Fraternitas Tartuensis (1929).

Vabadussõjas osalesid liidu liikme-test korporatsioonid Vironia, Frater-nitas Estica, Sakala, Ugala, Rotalia ja Fraternitas Liviensis.

Artur Jugastekaitseministeeriumi pressiesindaja

emakeelena kõnelevad ajateenijad on kindlasti nõus abikäe ulatama ning vajadusel tõlkima või seletama täp-semalt mõnda arusaamatuks jäänud tõika.

Kuid vene keelt rakendatakse aja-teenistuses ka veidi teistmoodi. Nimelt kasutavad päris mitmed noored Eesti mehed, kel emakeel ideaalselt suus, võimalust ning värskendavad vene keelt kõnelevate kaasvõitlejate abil oma teadmisi. Ollakse ju ikkagi mees-tega päevast päeva koos ning mõnel vabal hetkel loetakse usinasti vene keele õpikuid ning küsitakse vene noormeestelt abi, kui soovitakse mõne teema kohta täpsustusi.

Eks vene keele ja ajateenistusega on täpselt samamoodi, nagu muude asjadega elus. Kui tahtmist ei ole ning vaeva ei taheta näha, ega siis ei juhtu ka miskit märkimisväärset. Ajateenis-tuse üks põhiline eesmärk on anda meestele uusi oskusi, mida ka tsiviil-ellu kaasa võtta, ning puuduliku keele-oskusega noormeestel on suurepärane võimalus harjutada eesti keeles suht-lemist ning hiljem tööturul ja eraelus paremini hakkama saada.

Siim Teder

FOTO: KRISTJAN SAAR

Vene keel Eesti kaitseväesEesti kaitsevägi on taas-loomisest saadik toimi-nud omamoodi suure integratsiooniprojektina, kus sisuliselt umbkeel-sena teenistusse saabu-vad noormehed saavad eesti keele selgeks ja soravaks. See ei ole küll lihtne ülesanne, kuid kõik võimalused selleks on olemas.

Maarja Põld, 21Kas sinu poiss-sõber peaks ajatee-nistuse läbima? Miks? Leian, et kindlasti on sellest kasu, sest seal saavad ajateenijad palju uusi kogemusi ja parema füüsilise vormi. Lisaks õpivad mehed korda ja distsipliini.

Liisi Kroonmäe, 21 Kas sinu poiss-sõber peaks ajatee-nistuse läbima? Miks? Kindlasti võiks ja peaks läbima. Ma arvan, et ta õpiks seal rohkem mees-konnas töötama ja saaks kindlasti huvitavaid kogemusi. Ma arvan, et ajateenistus tuleb kindlasti kasuks neile, kellel ei ole veel plaane tehtud, siis on neil aega mõelda.

Ene Raud, 26Kas sinu poiss-sõber peaks ajatee-nistuse läbima? Miks?Minu jaoks ei ole ajateenistuse läbi-mine oluline, samas ma arvan, et see tuleks noortele kasuks. Kindlasti saa-vad nad seal kasulikke oskusi juurde, näiteks läbis minu vend meditsiini-kursuse, millest on terve elu kasu.

Nadja Haugas, 26Kas sinu poiss-sõber peaks aja-teenistuse läbima? Miks?Ma arvan, et see arendaks temas distsipliini, ta oleks kindlasti ka pare-mas füüsilises vormis. Kindlasti aren-daks see temas ka sõnakuulekust ja nutikust. Samas, ega ma täpselt ei tea, ma pole ju ise ajateenistust läbi-nud. Seega ma arvan, et igaüks võiks selle läbida, selleks et teada saada, mida seal tegelikult tehakse.

FOTO: ESPER KAAR

FOTO: ESPER KAAR

FOTO: ESPER KAAR

FOTO: MADIS VAHER

Kaitseminister Urmas Reinsalu ja kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras külastasid täiendatud ekspositsiooni.

Kaitseminister Urmas Reinsalu ja kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras avasid 7. veebruaril Eesti Sõja-muuseumi püsiekspo-sitsiooni täienduse, mis jutustab üliõpilasorgani-satsioonide rollist Vaba-dussõjas.

Kaitseväes on suhtlusel väga oluline roll. Ääretult tähtis on, et vajalik info jõuaks ülemustelt kõigi alluvateni ning ka vastupidi.

sõdurilehtVEEBRUAR 20144

See, kuidas USA droonid Pakis-tanis, Jeemenis või Somaalias edukalt ja inimelu ohtu sead-

mata oma ülesandeid täidavad, on muutunud igapäevaseks ega ületa tihti enam uudisekünnist. Samas tundub, et terve maailm on droonidest vai-mustuses: nende tootmisele ennusta-takse hüppelist kasvu, Poola investee-rib droonidesse miljard dollarit ning ka Eesti kaitsevägi plaanib soetada päris oma droonid. Sõdurilehe toime-tus uuris droonide ajalugu ja tulevikku ning tutvus ka Eestis droone tootvate ettevõtetega.

AjaluguDroonid või vähemalt idee mehita-mata õhusõidukitest on peaaegu sama vana kui lennundus ise. Esimest korda kasutati mehitamata õhusõidu-keid 1849. aastal, kui Austria kasutas Veneetsia pommitamiseks kuuma-õhupalle. Õhupallide külge olid kinni-tatud viitsütikuga pommid, mis pidid vabanema, kui õhupall sihtmärgini jõudis. Rünnak polnud muutliku tuule tõttu väga efektiivne. Kuigi kuuma-õhupallid ei vasta täielikult eelmaini-tud drooni kirjeldusele, oli tegu siiski esimese sammuga mehitamata õhu-sõidukite vallas.

Esimesed tänapäeva droonidega sarnanevad õhusõidukid tõusid taeva avarustesse 1960. aastatel, kui mikroprotsessorite areng võimaldas digitaalsetel arvutustel ja elektrilistel anduritel põhinevaid autopiloote luua. Siiski oli droonidel GPSi-eelsel ajal suuri probleeme asukoha määrami-sega. Viimast tegid droonid peami-selt kaudselt lennu kiiruse, kestuse ja suuna järgi. Seetõttu leidsid selle-aegsed droonid põhiliselt kasutust kas lendava sihtmärgina või luureotstar-bel.

Suurem läbimurre droonitööstuses saabus 1990. aasta-tel, kui GPS muutus kõigile kättesaada-vaks. See parandas oluliselt droonide võimet oma asu-kohta määrata. Lisaks panustas droonide plahva-tuslikku arengusse ka igasuguse mikroelektroonika mär-kimisväärne odavnemine ja digitaalse pildi- ning videotööstuse võidukäik. Ühtäkki olid droonide kasutusvõi-malused peaaegu piiramatud: nad suutsid iseseisvalt oma asukohta mää-rata, kiirust ja lennukõrgust vastavalt oludele reguleerida ning samaaegselt kvaliteetseid video- ja pildimaterjale reaalajas edastada. 1994. aastal tegi esmalennu ka ehk kõige kurikuul-sam ja edukam USA hävitusdroon Predator.

TänapäevTänapäeval võib maailma õhuruumis kohata vägagi erineva võimekuse ja suurusega droone. Mehitamata õhu-sõidukeid liigitatakse nii kaalu, ots-tarbe kui ka lennukestuse järgi. Näi-teks suurimad droonid kaaluvad üle kahe tonni ning võivad õhus püsida kauem kui ööpäev. Väga kerged ehk mikrodroonid kaaluvad aga alla 5 kg ning nende lennukestus on oluliselt lühem. Niivõrd erinevate võimetega lennumasinate hinnad võivad samuti erineda tuhandeid kordi. Ülevaate erinevatest kõige populaarsematest droonidest saab kõrvalolevast tabelist.

Enamasti kasutatakse droone sõja-lisel otstarbel – näiteks luureks, len-davate sihtmärkidena või maapealsete

objektide hävitami-seks. Terrorismi-vastases võitluses üksiksihtmärkide tabamisel on droo-nid muutunud eelistatuimaks vali-kuks. Nende kiirus ja täpsus ületab kordades inimvõi-

meid ning nad suudavad õhus püsida tavalennukitest tunduvalt kauem. Samuti on droonidel oluline koht luures, sest mehitamata õhusõiduki-tega saab inimelusid ohtu seadmata edukalt jälgida ja jäädvustada vastase tagalas toimuvat. Ühendriikides välja-töötatud ARGUSe-nimelise 1,8 giga-pikslise video kaameraga suudavad droonid filmida vägagi suurt maa-ala. Näiteks võiks selle kaameraga varus-tatud drooni saata Tallinna-suurust ala filmima ning droon edastaks kogu

jäädvustatud materjali iseseisvalt maapeal asuvasse serverisse. Hiljem on võimalik kvaliteetse videopildi vahendusel jälgida, mis kindlal ruut-meetril teatud kellaajal toimus. See tähendab, et ainult üks droon suudab iseseisvalt jälgida tohutult suurt maa-ala, mis on sõjalises luures kahtlemata märkimisväärne edasiminek.

Väljaspool militaarvaldkonda kasutatakse droone näiteks piirival-ves ning maa- ja merealade seires. Samuti on droonid leidnud kasutust merereostuse avastamisel, põllu- ja metsamajanduses ning alade kaardis-tamisel. Põhimõtteliselt saab droone kasutada kõikjal, kus on vaja võima-likult odavalt territooriume õhust jäl-gida ning jäädvustada.

TulevikOlgugi, et droonid mängivad juba praegu paljude riikide sõjaväes olulist rolli, ennustatakse neile veel helgemat tulevikku. Näiteks Financial Times ennustab, et droonide turg kahekor-distub järgmise kümne aasta jooksul. Juba praegu kooli-

tatakse Ameerika ühendriikides rohkem droonide piloote kui hävi-tajate ja pommitajate piloote kokku. Samuti võivad droonid tulevikus leida kasutust vägagi üllatavates valdkon-dades. Hiljuti lubas internetipood Amazon, et hakkab tavalise postitee-nuse asemel saadetisi koju toimetama hoopis väikeste droonidega, kuid tõe-näoliselt võtab selle plaani realisee-rumine veel veidi aega. Samal ajal arendavad ühendriikide teadlased aga juba droone, mis suudavad ise ruu-mis orienteeruda ning otsuseid vastu võtta. Kindlasti hakkavad droonid tulevikus nii inimeste igapäevaelus kui ka sõjanduses olulisemat rolli mängima.

Droonid – kas sõjanduse tulevik?

Droonid EestisDroonid pole Eesti jaoks sugugi kauge teema, sest ka Eestis on kaks ette-võtet (Eli ja Threod Systems), mis mehitamata õhusõidukeid valmista-vad. Samuti plaanib Eesti kaitsevägi soetada 6 miljoni euro eest droone. Sõdurileht käis Elil külas ja tegi firma asutajaga intervjuu, et uurida, milleks Eestis toodetud droonid võimelised on.

Eli valmistab kokku kolme tüüpi droone. Suurim nendest on Swan III klassi droon, mis tõuseb õhku katapuldi abiga ning kasutab maan-dumiseks lange-varju. Tegu on sise põlemis-mootoriga

luure-drooniga, mis suudab len-nata mitmesaja kilomeetri kaugusele. Teine tootegrupp Eli

portfellis on multirooto-rid ELIX-4 ja ELIX-XL, mis on pisi-kesed elektri mootoritega varustatud kopterid. Olgugi, et kopterid mahu-vad keskmise suurusega seljakotti, suudavad nad lennata umbes 5 km kaugusele ning edastada kvaliteetset reaalajas videopilti. Lisaks nendele katsetab Eli ka uut, käest visatavat drooni, mis on oluliselt väiksem kui Swan III. See on niivõrd uus toode, et sellele pole veel nime antud. Lisain-fot droonide kohta leiad kõrvalolevast tabelist.

Tõnu Vaher, kui vana on teie ettevõte ja millega te alustasite?Ettevõte on 27 aastat vana ning me alustasime lihtsate asjadega, millest

tollel ajal inimestel puudus oli. 1995. aastal hakkasime tootma erinevaid väljaõppevahendeid Eesti kaitseväele ning neid toodame siiamaani. Umbes kümmekond aastat tagasi alustasime koostöös kaitseministeeriumiga droo-nide väljatöötamist ja praeguseks on sellest saanud kaup.

Milliseid lahinguülesandeid suudavad Eli droonid täita?Eli droonidele on paigaldatud vaatlus-seadmed, mis on kahest teljest pöö-ratavad ja seega saavad nad ülevalt vaadata kõiki objekte, mis maapeal

paistavad. Üldiselt kasutatakse väikestel droonidel kahte

tüüpi sensoreid. Üks on tavaline kaa-

mera, millel peaks olema võimalikult hea suurendus. Teine on infrapuna-kaamera, mis ka meie lennukil on olemas. Kui rääkida kaugemast luu-rest, siis droonile saab paigutada ka fotokaamera. Lennuk võib siis len-nata näiteks 300 km kaugusele ja pildistada üles võrdlemisi suure ala ning tagasi tulla. Seda suudab ka meie droon. Eks võimalusi on veel, kuid see

Mis on droon?Droon ehk mehitamata õhu sõiduk on lennuvahend, mis töötab ise-seisvalt ega vaja inimese pidevat juhtimist.

Suurem läbimurre droonitööstuses saabus 1990. aastatel, kui GPS muutus kõigile kättesaadavaks.

Droonid on muutumas üha olulisemaks ele-mendiks tänapäevases sõjategevuses ja paljude riikide jaoks on drooni-de omamine muutunud juba auasjaks.

Tõnu Vaher juhib firmat Eli, mis valmistab Eestis droone juba kümmekond aastat.FOTO: SIIM TEDER

Antennid, mille abil lennuk maapealse juhtimis keskusega ühendust peab

FOTO: UAV.EE

SWAN III

sõdurilehtVEEBRUAR 2014 5

Nimetus RQ-4 Global Hawk RQ-1 Predator Swan III ELIX-XL

Tootja Northrop Grumman General Atomics Eli Airborne Solutions Eli Airborne Solutions

Pikkus x tiibade ulatus x kõrgus

14,5 x 39,9 x 4,7 m 8,22 x 14,8 x 2,1 m 1,96 x 3,08 x 0,36 m 1,09 x 1,08 m

Lennukiirus 575 km/h 130–165 km/h 70–150 km/h 0–36 km/h

Lennukaugus 14 000 km 1100 km kuni 600 km; otseside raadius 100 km 5 km

Lennukestus 28 tundi 24 tundi 6 tundi 45 min

Kaal 14 600 kg 1020 kg 16 kg 4,3 kg

Hind eurodes* >100 000 000 4 000 000 100 000 20 000

Lühikirjeldus Droonide kuningas. Global Hawk on kaugelt kõige suurem, kiirem ja kallim droon maa-ilmas. Õhusõiduk on varustatud parimate jälgimisseadmete, tavalise kaamera, soo-juskaamera ja SAR-radariga ning suudab vaadata ka läbi pilvede.

Tõenäoliselt kõige edukam ja kurikuulsam hävitusdroon maailmas. Drooni on kasuta-tud terrorismivastaseks võitluseks Iraagis, Afganistanis, Pakistanis, Somaalias ja paljudes teistes kohtades. Drooni juhitakse satelliitside abil ning see suudab identifit-seerida ning tabada ka väga väikeseid ja liikuvaid sihtmärke.

Swan III on suurim ja kalleim Eli toodetud droon. Et see kasutab õhkutõusuks kata-pulti ning maandumiseks langevarju, ei vaja droon spetsiaalset infrastruktuuri ning seda saab kasutada väga erinevates tingimus-tes. Droon on varustatud nii tavalise kui ka infrapunakaameraga.

Tegu on multirootori ehk mehitamata helikopteriga. Pakituna mahub see vaid seljakotti, kuid seda on võimalik kiiresti lennuvalmis seada. Multirootori eelis on selle võime õhus paigal püsida. Lisaks tagavad elektrimootorid väga vaikse lennu ning paarisaja meetri kõrguselt pole drooni kuulda ega näha.

*ÄRA ON TOODUD SÜSTEEMI UMBKAUDNE HIND, SEST TÄPNE HIND SÕLTUB KONKREETSE DROONI VARUSTUSEST NING VARIEERUB SUURESTI. FOTOD: UAV.EE, U.S. AIRFORCE

oleneb juba tellijast. Põhimõtteliselt saame drooni külge kinnitada veel 3–5 kg lisaseadmeid.

Kas Eli droonidele on võimalik paigutada relvi või on need ainult luureotstarbelised?Seda küsimust on meile esitatud nii kaua, kui me oleme droone valmista-nud. Kindlasti saab sinna asju külge panna ja me oleme ka selle peale mõelnud, kuid kui tore pommi panek ikka on? Selles kategoorias lähevad ohutusreeglid ja standardid hoopis uuele tasemele ja praegu me küll ei tooda selliseid droone, kuhu pomme külge saaks panna. Teoreetiliselt on kõik võimalik ja ka droonist endast saab teha pommi. Droon valib objekti välja ja läheb sinna oma viimsele teekon-

nale. Kogu mõte on siiski selles, et asi, mida hävitatakse, peab olema vähe-malt kümme korda kallim kui see, millega hävitatakse.

Kui palju üks keskmine militaarotstarbeline luuredroon maksta võiks?Hinnaskaala on väga, väga erinev. Üldiselt võib öelda nii, et väikesed

droonid maksavad vähem ja suured rohkem. Näiteks multirootor (ELIX) maksab kuskil 10 000 – 20 000 eurot. Kui sinna külge panna rohkem sen-soreid, siis tõuseb hind veel umbes 10 000 võrra. Droonide hind sõltub ka sellest, kui suured nad on ning kui kaua suudavad õhus püsida. Näiteks võib lennuvahendile osta tavalise aku või siis aku, mis annab lennuaega vaid 10 minutit juurde, kuid mak-sab neli korda rohkem. Teinekord on aga sõjaväel vaja just seda viimast 10 minutit ning siis ta on nõus ka roh-kem maksma. Meie Swan-klassi len-nuki puhul pole küsimus enam küm-netes tuhandetes, vaid hind võib

tõusta juba 100 000 euroni. Hind ole-neb ikkagi konkreetsest varustusest, mis droonil kaasas on. Õhusõiduk üksi moodustab hinnast vaid väikese osa. Tegelikult me ei räägi mehitamata õhusõidukist, vaid me räägime süs-teemist, mille üks osa on õhusõiduk. Sellele lisandub veel kontorikeskus, katapult ja igasugused tugisüsteemid, hooldusvahendid, akude laadijad jne.

Kas droonide opereerimine nõuab erilist väljaõpet ning kus seda õppida saab?Drooni, nagu igasuguse tehniliselt keeruka seadme, kasutamine nõuab väljaõpet. Selleks on olemas kooli-tused. Kui me oleme kellelegi oma mehitamata õhusõiduki müünud, siis tehakse ka vastav koolitus ja selle läbimine tähendab, et sa suudad drooni opereerida ning mingil mää-ral hooldada. Täna peame me näiteks Tartu lennukol-ledžis mehitamata lennust loenguid. Sellist eriala nagu mehitamata õhu-sõidukite käita-mine veel ei ole, kuid see on tõenäo-liselt lähiaastate teema.

Mis on Swani puhul eriline ja miks see disain nii hästi töötab?Tegu on plaaneriga. Me kasutame ühte teatud plaaneri tüübile omast tiiba, mis on hästi ökonoomne. Swanil on piisavalt energiat, et õhku tõusta, kuid tiivad ei ole nii paksu profiiliga, et palju kütust kuluks. See disain on praegu meie jaoks optimaalne, kuid ma ei ütle, et me selle juurde ka iga-vesti jääme. Sellist tiibade lahendust nagu Swanil kasutatakse maailmas hästi palju ja see on ennast tõestanud ning kõike ei tasu ka uuesti leiutada.

Kui kaugel saab lennujuht teie droonidest olla?See sõltub sidevahenditest. Meil on praegu sidevahendid, mis lubavad drooniga 50 km kaugusele lennata, seda opereerida ning ka reaalajas pilti edastada. Maksimaalse kütusekogu-sega suudab droon lennata oluliselt kaugemale, kuid siis ei saa operaator talle vahepeal midagi öelda. Droon

läheb sellisele pimedale missioonile. Droon on suuteline näiteks 300 km kaugusel käima, oma ülesande täitma ja tagasi tulema. Põhimõtteliselt võib ta ühes Eesti otsas lendu lasta, asjad kokku pakkida ja siis ta teises Eesti otsas vastu võtta.

Kas droonid on radaritele nähtavad?See sõltub drooni suurusest. Me

oleme katsetanud paljudes eri kohta-des üle maailma ja saanud erinevaid tulemusi. Kõik sõl-tub konkreetsest radarist. Vanemad radarid droone ei näe, kuid uuemad näevad. Droon on radarile nähtav, sest tema sees on metalli, kuid et

seda on hästi vähe, siis peab radar olema hästi tundlik. Sisuliselt ei erine droon õhus linnuparvest.

Kui tihti ja kui lihtsalt droonid alla kukuvad?Kui meie ajaloost rääkida, siis selle kümne aasta jooksul, mil oleme droone arendanud, on kõike juhtu-nud. Et kaotusi vähendada, lisasime droonile langevarju ja erinevad elekt-roonilised ning mehaanilised lahen-dused selleks, et droon ka õnnetuse korral endale võimalikult vähe viga teeks. Viimase viie aasta jooksul ei meenu aga mingeid õnnetusi. On olnud näiteks õnnetuid starte, kus mootor ei lähe käima, kuid niisama alla kukkunud meie droonid ei ole.

Mis saab droonide maailmas 50 või 100 aasta pärast ja mis plaanid on Elil tulevikus?Kindlasti me laieneme ja just praegu planeerime lisahoone ehitamist. Eks iga ettevõte tahab laieneda. Me oleme juba 10 aastat droone valmistanud ja

nüüdseks teame enam-vähem kõike väikestest droonidest. Me teame, kui-das neid lendama panna, kuidas süs-teemid töötavad ja kuidas neid ühen-dada.

50 või 100 aasta pärast lendavad kindlasti ringi droonid, mis suudavad iseseisvalt otsuseid vastu võtta. Kind-lasti luuakse ka lõpuks mõtlemisvõi-melised inimrobotid. Võib-olla sõdur polegi enam rindejoonel, vaid istub oma kontoripunktis ja jagab robotitele ülesandeid.

Luuredroonid Eesti kaitseväesEesti kaitsevägi plaanib 2015.–2016. aastal osta päris oma luuredroonid. Täpselt pole veel otsustatud, milliseid mehitamata õhusõidukid hangitakse, kuid praeguste plaanide kohaselt peaks need tagama brigaadi tasemel toetust. See tähendab, et droonide len-nukaugus peaks olema paarkümmend kilomeetrit ning need saaks toetada brigaadi väärtusliku luureinfoga. Näi-teks saaksid droonid uurida, kus ja kuidas vastase väed paiknevad, kui-das need liiguvad, milline on relvas-tus, kus asub juhtimispunkt ning mis oleks parim sihtmärk. Selline teave on lahinguolukorras äärmiselt väärtuslik ning võib säästa palju inimelusid. Seni pole veel selge, kui palju droone Eesti kaitsevägi hangib, kuid selleks riigi-hankeks on planeeritud kuus miljonit eurot.

Lisaks sellele osaleb Eesti 13 riigi ühishankes, millega soetatakse viis Global Hawk drooni. Global Hawki näol on tegu maailma suurima, kal-leima ning kõige võimekama drooniga (vaata tabelit). Viie drooni ostmine maksab ligikaudu 1,3 miljardit eurot ning Eesti kanda on sellest 0,018%. Global Hawkide baas ehitatakse Itaa-liasse, kuid Eesti saab vajadusel droo-nide kogutud infot kasutada.

Hendrik Reimand

Juba praegu koolitatakse Ameerika ühendriikides rohkem droonide piloote kui hävitajate ja pommitajate piloote kokku.

Gimbal ehk vaatlusseade, kus asuvad tava- ja infrapunakaamera

Pitot’ toru – mõõdab lennuki kiirust ja kõrgust

Siit avaneb langevari, mille abil lennuk maandub

sõdurilehtVEEBRUAR 20146

Tapal alustas jaanuaris ajateenistust kuus südikat neidu

SBK ja NAKi vältel teenivad tütarlapsed ühes rühmas, kuid pärast seda saavad nendest

drillseersandid suurtükiväe-, õhu-tõrje- ja pioneeripataljonis. Sõduri-leht otsustas enne sõbrapäeva uute naisajateenijatega tutvust teha ning uurida, kuidas nende esimene kuu möödunud on.

Alustanud kuuest tütarlapsest on pärast esimest kuud alles jäänud viis, sest üks pidi isiklikel põhjustel ajatee-nistusest loobuma. Et naised astuvad ajateenistusse vabatahtlikult ega ole selleks seadusega kohustatud, võivad nad 90 päeva jooksul pärast ajatee-nistuse algust sellest loobuda. Siiski tunduvad Tapal ajateenistust alusta-nud neiud kõrgelt motiveeritud. Just motiveeritus eristab ka neidude SBK rühmaülema nooremleitnant Egon Tangsoo sõnul naisi paljudest mees-ajateenijatest.

„Naiste puhul on eelis see, et nad on siin vabatahtlikult ning nad pin-gutavad tunduvalt rohkem kui paljud mehed. Füüsiliselt on nad küll mees-test nõrgemad, kuid on näha, et nad annavad endast kõik. Kui mõni mees vingub, et ta ei jõua enam, siis kõik naised ikkagi üritavad.” Samuti usub leitnant Tangsoo, et naised saavad tulevikus drillseersandi ülesannetega hästi hakkama. Siiski leiab ta, et rüh-maülema perspektiivist vaadatuna pole suurt vahet, kas rühmas teenivad ka naised või ainult meesajateenijad. Järgnevalt uurisime juba tütarlastelt endilt, miks nad ajateenistusse tulla otsustasid ning kuidas see neile siiani meeldib.

Gertu SoldanMiks otsustasite ajateenistusse tulla?Ma olin vaid 12 aastat vana, kui otsus-tasin, et tahan ajateenistusse tulla. Ma tegelikult õpin veterinaar meditsiini ja praegu ma ei plaani pärast ajateenis-tust oma õpinguid kuskil kaitseväeli-ses organisatsioonis jätkata. Aga ma otsustasin, et ma tahan tulla, ja siin ma olen.

Kas kaitsevägi vastas teie ootustele?Jah, igati. Tegelikult võiks olla isegi veel intensiivsem, sest meil on siiani olnud üsna lihtne. Seni pole veel midagi kontimurdvat olnud, või midagi, millega hakkama ei saaks.

Kuidas suhtuvad meesajateenijad sellesse, et te siin olete?Üldiselt on tagasiside olnud posi-tiivne, aga neil on vahel keeruline mõningatest asjadest aru saada. Kõige lihtsam näide on rivis marssimine. Et me oleme kõige lühemad ja seega rivi lõpus ning esimesed on võrdlemisi pikad, siis vahel ei jõua lihtsalt sam-muga järele. Samas hakkab ka selline üksteisega arvestamine juba paika loksuma. See oli vist pigem esimeste päevade ja nädalate probleem.

Kas soovitaksite ka teistel naistel ajateenistusse tulla?

Jah, kindlasti. Siin ei ole midagi sel-list, millega ei saaks hakkama. Kui endal on piisavalt tahtmist, siis saab kõigest üle. Enne siia tuleku otsus-tamist peaksid ennast kurssi viima sellega, mis siin toimub. Lihtsalt pea ees vette hüppamine pole hea mõte, kuid kui inimene on enda jaoks asja läbi mõelnud, siis miks mitte.

Kuidas teie ajateenistuseks valmistusite?Mul oli see idee juba 10 aastat peas olnud, selle ajaga ma suutsin end vaimselt valmis panna. Ma arvan, et vaimne valmisolek on olulisem kui füüsiline. Loomulikult tuleb kasuks, kui sa käid enne ajateenistust jooks-mas ja teed trenni, aga selle omandad SBK jooksul ka. Kuid kui siia tulla vastumeelselt ja vaimselt selleks mitte valmis olla, siis on ajateenistus kind-lasti keerulisem.

Kas teie varustuses on ka midagi, mis on teistmoodi kui meesajateenijatel?Ainus erinevus on see, et meie ei saa-nud kaitseväe aluspesu. Kõik muud vormi- ja varustuselemendid on täp-selt samad ja mingeid erinevusi pole.

Andra UdeküllMiks otsustasite ajateenistusse tulla?Mulle on alati meeldinud veidi teist-sugused asjad kui teistele tüdrukutele. Mulle näiteks meeldib metsas roo-mata. Ma üritasin ka eelmisel aastal tulla, aga ringkonnal võttis vastamine liiga kaua aega ja seetõttu tulin sellel aastal uue seadusega.

Kas ajateenistus on siiamaani ootustele vastanud?On küll jah. Midagi kergemat ma ei oodanudki ja siiani ei ole väga raske olnud.

Mis on siiani kõige raskem olnud?Minu jaoks on kõige raskem jooks-mine, sest mul on madal vere hemog-

lobiini tase ja seetõttu ma ei jaksa väga joosta. Samuti on hommikune ärkamine päris raske. Vahetevahel on tundides väga unine olla ja lihtsalt ei suuda silmi lahti hoida.

Kuidas on suhted teiste ajateenijatega?Enamiku teiste ajateenijatega on posi-tiivsed suhted, kuid on mõni selline isiksus, kellega on väga raske hästi läbi saada. Nad lihtsalt ei taha siin olla ja nende suhtumine ei ole meeldiv.

Mis saab pärast ajateenistust?See oleneb sellest, kuidas ma siin hakkama saan. Kui ei teki mingeid vigastusi, siis tahaks kaitseväkke edasi jääda.

Kas teie väljaõppe ajal on olnud seikasid, kus olete midagi meesajateenijatest erinevalt teinud?Me oleme kõike täpselt samamoodi teinud. Nii nagu poisid teevad ees, peame meie järele tegema.

Te õpite drillseersantideks. Kas olete valmis, et panna terve rühm poisse ennast kuulama?Ma arvan, et sellega ma saan hakkama ning kõva häält suudan teha küll.

Airit AlumetsMiks otsustasite ajateenistusse tulla?Ma tahtsin minna kõrgemasse sõja-kooli ning mõtlesin, et hea mõte on siin enne ära käia.

Kas ajateenistus on siiani ootustele vastanud?Nii ja naa. Mingil määral on natuke kerge, kuid üldiselt on ootustele vas-tanud.

Mis on siiani olnud kõige raskem ja mis on ajateenistuse juures olnud kõige meeldivam?Kõige raskem on tervise tõttu olnud jooksmine. Kõige rohkem meeldib

kogu ajateenistuse olemus ja õhk-kond. See, et kõik käib kindla korra ja plaani järgi, on äge.

Kuidas on suhted teiste ajateenijatega?Kõigiga ei saa nagunii hästi läbi, sest lihtsalt pole võimalik kõigile meeldida. Samas, meie rühm on hästi kokkuhoi-dev ja ka teised ajateenijad väljaspoolt meie rühma on hästi abivalmid. Siiani pole mingeid probleeme olnud.

Kuidas saaksid ajateenijad, kelle tüdruksõbrad pole kaitseväes, sõbrapäeva puhul oma kallimaid üllatada?Et koju minna pole alati võimalik, siis ma arvan, et piisab juba sellest, kui helistada.

Liis PannalMiks otsustasite ajateenistusse tulla?Põhjuseid on palju, kuid kõige oluli-sem on see, et soovin minna sõjakooli edasi õppima.

Kas ajateenistus on siiani ootustele vastanud?Jah, on küll. Kõik on siiani olnud enam-vähem nii, nagu ma seda ette kujutasin.

Mis on siiani kõige raskem olnud ja mis on kõige meeldivam?Hommikul üles ärgata on kõige ras-kem. Samuti on tunnis üleval püsi-mine kohati päris raske. Kõige meel-divam on seltskond. Me saame kõik omavahel hästi läbi ja ülemad on ka

Naisajateenijatel on omaette tualett ja duširuum, kuid peale selle jagavad nad kõiki olmetingimusi meesajateenijatega.

FOTO: MARINA LOŠTŠINA

N-ltn Tangsoo: „Naiste puhul on eeliseks see, et nad on siin vabatahtlikult ning nad pingutavad tunduvalt rohkem kui paljud mehed.”

kõik väga toredad ja mõistlikud ning tunnevad huvi, kas kõik on hästi.

Kas soovitaksite ajateenistust ka teistele naistele?Muidugi. Ma arvan, et see võiks lausa kohustuslik olla.

Kuidas saaksid ajateenijad, kelle tüdruksõbrad pole kaitseväes, sõbrapäeva puhul oma kallimaid üllatada?Seda on ajateenistuses päris raske teha. Võib-olla saaks paki või kingi-tuse saata. Näiteks kui on vaba hetk, siis saaks helistada ning kulleriga saata näiteks lilled. See on üks või-malus.

Kui raske on ajateenistus füüsiliselt ja vaimselt?Ma arvan, et vaimselt on raskem kui füüsiliselt. Igasuguseid asju tuleb kogu aeg uuesti ja uuesti teha ning see on vaimselt tihti päris raske. Füüsili-selt ei ole hullu, sest ma tegin ka enne ajateenistust trenni.

Kui kaua ajateenistuseks valmistusite?Umbes kuus kuud varem hakkasin jooksmas käima ja trenni tegema.

Te õpite drillseersantideks. Kas olete valmis, et panna terve rühm poisse ennast kuulama?Ma arvan, et olen selleks valmis küll. Kindlasti ma ei karda seda, sest mu iseloom on väga tugev. Ma arvan, et saan sellega hästi hakkama.

Moonika RaudseppMiks otsustasite ajateenistusse tulla?Ma tahtsin ennast proovile panna, sest tahan minna edasi õppima kas sisekaitseakadeemiasse või siis sõja-kooli. Ma käisin kaks aastat tööl ja töö kõrvalt oli väga raske füüsiliselt heasse vormi saada. Seega mõtlesin, et ajateenistus on hea valik, sest siin saab kindlasti heasse vormi.

Kas ajateenistus on siiani ootustele vastanud?Siiani on küll ootustele vastanud. Ma loodan ja usun, et läheb veel pare-maks.

Kuidas saaksid ajateenijad, kelle tüdruksõbrad pole kaitseväes, sõbrapäeva puhul oma kallimaid üllatada?Näiteks võiks saata kaardi või kui-dagi oma kallimat meeles pidada. Ega rohkem ei oskagi midagi soovitada, sest ajateenistus paneb sellele ikkagi teatud piirid.

Kui raske on ajateenistus füüsiliselt ja vaimselt?Füüsiliselt on küll raske. Ma pole aasta aega trenni teinud, sest töö kõrvalt ei jõudnud ja füüsiliselt annab tunda küll. Muidu on täitsa okei.

Kas soovitaksite ajateenistust teistele naistele?Muidugi. Miks mitte ennast proovile panna ja ennast ületada, kuid ma arvan, et naistele peaks see olema pigem vabatahtlik.

Hendrik Reimand

Selle aasta 6. jaanuaril alustas Tapal asuvas õhutõrjepataljonis aja-teenistust kuus neidu.

sõdurilehtVEEBRUAR 2014 7

„Sõdur vs. Sõdur”liigub uuele tasemele

ja paneb kaks pataljoni vastasseisu!

Punkte jagades võtame arves-

se vastuste leidlikkust ja ambit-

sioonikust, innovaatilisust ja at-

raktiivsust, seadusekuulekust ja

kaitseväelaslikku käitumist ning

loomulikult ka ajateenija sõpra –

füüsist.

n-srs Kaisa Rebane n-srs Raul Juur n-srs Margus Karro n-srs Kaspar-Tanel Tuisk

280 punkti 295 punkti Milline oli viimane üldfüüsilise testi tulemus?

268 punkti 274 punkti

Puudub. Kõige kenam meeste -rahvas on n-ltn Hurt.

N-vbl Terje Rammo Kes on väeosa kõige kenamnaisterahvas?

Nooremleitnant Ots Nooremleitnant Ots

Päris palju on muutunud. Füüsilise poole pealt olen lahti saanud mit-mest kroonilisest spordivigastusest. Psühholoogiliselt olen rahulikum situatsioonides, kus me peale röögitakse.

5 kg juurde võtnud Mis on kõige suurem muutus, mis sinuga ajateenistuse ajal toimu-

nud on?

Olen muutunud enese- kindlamaks

Söön kiiremini kui varem

Tüdrukuid 0. Üldse pole pilte. Pol-nud vaja panna, olulise sõbra pilt on sõjakooli plakatil.

0, mul on ainult üks tüdruku pilt ... mälus.

Mitu tüdruku pilti on sul kapis? 0 0

Ei ühtegi, aga tegelen sellega 14 Kas ja kui palju suudad lõua-tõmbeid teha?

12, kui vaja, siis rohkem 20

Naistele loomulikult mitte. Tegelikult ei usu, et see kummagi soo puhul eriti atraktiivne staatus on.

Julmalt, ükskord sain isegi klubis sõduri allahindlust.

Kas oled ajateenija staatust ära kasutanud, et naistele külge lüüa?

Ei ole Jah

Just nii, õige, johhaidii Selge, sain; ärge tehke nahka, mardid rsk

Kas ja millised sõnad on sulle ajateenistusest külge jäänud?

Sain, šlang, jäta, ei saa aru Ehk siis; jätta

Käin toidupoes ja ostan midagi tervislikku süüa.

Vahetasin riided, sain neiuga kokku muidugi.

Mis on sinu esimene tegevus väljaloale saamisel?

Sõidan koju Lähen koju

Sõltuda pidevalt teistest varustuse valikul ja planeerimisel. Eriti häirib väga kuuma või külma ilma korral.

Kilomeeter põrkamist metsa all Mis on ajateenistuses kõige raskem?

Väljaloalt või puhkuselt tagasitulek Pühapäeval tagasi tulla

Päris naljakas on enamasti Linnaluba Mis on kõige ägedam asi Eesti kaitseväes?

Tasuta söök ja trenn Vana hea lõhkepakett

Kõik on olnud head põhjused Pole haledat põhjust olnud Milline on kõige haledam põhjus, millega oled laatsaretis käinud?

Jalgu sidumas Puugisüst

Positsioonist on suva, tahaks, et see võimaldaks olla füüsiliselt aktiivne.

Spordiinstruktor Millisel ametikohal sa tahaksid kaitseväes kõige enam olla?

Mitte ühelgi Rühmavanem

Kui on kiire, pigem jätaks pigem panemata ja magaks kuuse all.

Ma olen meedik, ma magan mede-vacis.

Mitme nööriga ja kui kiiresti suudad pimedas

bivi püsti panna?

Ühe nööriga, 7 minutit. Ei ole selle järele veel vajadust tundnud

1 2

Disaini uus relv jalaväelastele.

2 3KR14 Tulevik MicroBoom69 Mootorsae ja granaatidega oda

33 48 Boonusvoor – tee 30 sekundi jooksul nii mitu õige tehnikaga

kätekõverdust, kui suudad.

47 44

21 22 43 : 44 22 22Nooremseersant Rebane paistab kind-lasti silma oma suure motivatsiooni ja tahtega, lisaks on tervislik toitumine ja füüsiline treening tervisliku eluviisi alustala. Hea on tõdeda, et nõrgema soo esindajad pole sugugi nõrgemad kui teised, kuid nii suure üldfüüsilise testi punktisummaga võitleja peaks suutma teha ka mõne lõuatõmbe.

Nooremseersant Juur võib oma füüsilise võimekuse üle uhke olla, sest maksi-mumist jääb tal puudu ainult viis punkti; samuti suutis ta 30 sekundi jooksul kõige rohkem kätekõverdusi teha. Küll aga oleks pidanud ta täpsustama, kas viis lisakilo, mis juurde on tulnud, on lihas- või muu mass.

Nooremseersant Karro enesekindluse kasv on kindlasti seotud nooremall-ohvitseri kursusega. Oma uuele jala-väerelvale on ta väga huvitava nime andnud. Suuremast punktisummast jäi aga puudu soov mitte olla kaitseväe ametikohal.

Nooremseersant Tuisk on uue jalaväe-relva loomisel kindel võitja. Mootorsae ja granaatidega oda kandmine võib ilmselt ohtlik olla, aga kindel on, et kui vastane teda sellise relvaga näeb, siis keerab ta kindlasti otsa ümber.

2 2 2 22 2 2 2

2 0 2 1

2 2 0 00 1 1 2

1 0 11 2 2 12 1 1 1

1 0 1 12 1 2 11 2 1 2

2 2 0 1

1 0 2 3

2 4 4 3

VÕITIS

ÕHUTÕRJEPATALJON

KUPERJANOVIJALAVÄEPATALJON PATALJON

ÕHUTÕRJE-VS.

0

sõdurilehtVEEBRUAR 20148

VÄLJAÕPE TOIMUB BALTIMAADE TUUKRIKOOLISTUUKRIKURSUSED KESTAVAD 6 NÄDALAT01.04.–09.05.2014 LiepājasSOOVIJATEL ESITADA AVALDUS JA CV ALLTOODUD KONTAKTILEKATSED TOIMUVAD 05.–06.02.2014 MEREVÄES

VASTUVÕTUKATSED:• 5000 m jooks ajalimiit 22 min 45 sek• 400 m ujumine ajalimiit 10 min• 25 m vee all ujumine ajalimiiti ei ole• kätekõverdused ajalimiit 2 min• kõhulihaste harjutus (istessetõus) ajalimiit 2 min• ABC test lestade jalgapanek ja maski pähepanek 5 m sügavusel• meditsiiniline kontroll • inglise keele test 65 punkti• vestlus

NÕUDED KANDIDAATIDELE:• läbitud ajateenistus (või ajateenija pärast SBK läbimist)• keskharidus• väga hea eesti keele oskus• inglise keele oskus suhtlustasandil (STANAG 2222)• kohtulikult karistamata• väga hea tervislik seisund ja füüsiline vorm• distsiplineeritud• hea stressitaluvusega

PAKUME:• huvitavat ja vaheldusrikast tööd miinituukritena EOD tuukrigrupis• osalemist rahvusvahelistel NATO õppustel ja riigisisestel miinitõrjeoperatsioonidel• vajadusel inglise keele õpet

• ujula ja jõusaali kasutamist

ÕPI MIINITUUKRIKS!MEREVÄGI PAKUB TUUKRITE JA MIINITUUKRITE VÄLJAÕPET NINGEDASIST TEENISTUST EOD TUUKRIGRUPIS

Kontakt ja info ltn Priit Kaasikmäe • e-post priit.kaasikmae@mil.ee • tel 717 7135

Saada ristsõna lahendussõna* aadressil Sõdurileht, staabi- ja sidepataljon, teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 Tallinn või toimetuse elektronposti aadressile sodurileht@mil.ee. NB! Ära unusta märkida oma auastet, nime, väeosa ja ristsõna numbrit (numbri leiad ristsõna nurgast)!

Ristsõna number 122 õige lahendussõna oli TURVISTIK

Veepudeli võitis reamees Ranno Kena, mütsi reamees Raido Rinaldi Kuperjanovi jalaväepataljonist.

* Arvutite kasutamine on väeosades reguleeritud vastavalt väeosa sisekorrale.Tavakirjade eest tuleb tasuda vastavalt Eesti Post ASi hinnakirjale.

Tähelepanu!Võida Sõdurilehe soe müts või veepudel!

järgmises lehes

kuulutus ristsõna

sudokuSudokul on vaid üks reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1 ... 9 nii, et üheski reas, veerus ega ka paksu musta joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei oleks korduvaid numbreid. Head lahendamist!

Eelmises numbris ilmunud sudoku lahendus.

Eesti vabariigi 96. aastapäeva paraad. Toome teile ülevaate paraadilolevatest üksustest ja tehnikast. Samuti küsime publikult, kas nad jäidparaadiga rahule ja mis meeldis.

Kairo Koik

1

2

Pilt 1 – Hävitaja F15-C maandus esmakordselt Ämari lennuväljal.

Pilt 2 – Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras saatis Eesti laskesuusatajad olümpiamängudele.

FOTOD: SIIM TEDER

FOTO: KAITSEVÄG

I

vaata videot http://bit.ly/amarisf15c