Üld- ja kutsehariduse Üld- ja kutsehariduse kättesaadavus, seos ning suhe kättesaadavus, seos ning suhe

Eestis ja teistes riikidesEestis ja teistes riikides

Andres PungAndres Pung

Kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna Kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna juhatajajuhataja

Pärnu, 10.04.2008Pärnu, 10.04.2008

Haridussüsteemi põhiülesanne• Haridussüsteem peaks tagama võimalikult

sobivad võimete- ja huvidekohased õppimisvõimalused igale inimesele kogu elu jooksul, mis võimaldavad maksimaalselt avada, välja arendada ja rakendada igas inimeses peituv potentsiaal

• Eesmärk kehtib kõigil haridustasemetel• Nõuab õpilasekeskset, paindlikku ja valikuid

võimaldavat hariduskorraldust• Eesti haridussüsteem on liialt eluvõõras ja

tegelikust elust ja töömaailmast eraldiseisev

Üld- ja kutseharidus – erinevad, aga võrdväärsed haridusliigid 1

• Õpilased on väga erinevate eelduste ja võimetega, millega tuleb õppimisvõimaluste loomisel arvestada

• Kellele on sobilikum akadeemilise suunitlusega õpe, on kahtlemata õigem õppida üldhariduses

• Väga paljudele aga sobib praktilise suunitlusega õpe, mis toimub kutseõppeasutustes ning valmistab noori ette praktilisemate ametite tarvis

Üld- ja kutseharidus – erinevad, aga võrdväärsed haridusliigid 2

• Mingi lahknemise võimalus võiks tekkida juba põhikooli 3. astmes

• Gümnaasiumis, nagu ka kutseõppeasutuses edasiõppimine tuleks seostada sisseastumiskatsetega ja põhikooli keskmise hinde (või ainete/ainegruppide keskmise hinde) arvestamisega

• Perspektiivis tuleks gümnaasiumid lahutada põhikoolidest–kõigil tuleks teha esimene valik

Hariduse kättesaadavus valikute kontekstis

• Kuidas meil mõistetakse hariduse kättesaadavust?

• Üldhariduses eelkõige kodulähedusena

• Kas see on keskhariduse tasemel adekvaatne?

• Valikute ja võimaluste kättesaadavus

• Kvaliteetse õppe kättesaadavus

Hariduse kättesaadavus valikute kontekstis 2

• Mida lugeda piisavaks hulgaks valikuteks?

• Et noor inimene saaks oma eelduste ja huvide piires valida

• Millisel territooriumil suudame tagada piisava hulga ja kvaliteediga valikute kättesaadavuse?

• Maakond? Suurem regioon?

Hariduse kättesaadavus valikute kontekstis 3

• Võimalus kutseõppeks peab säilima kõigis maakondades

• Laia spektri kutsealaseid valikuid saab pakkuda suurema regiooni piires

• Osade kutsealade “piirkonnaks” kogu Eesti• Korralike kaasaegsete õpilaskodude vajadus,

et tagada kutseõppe kättesaadavus (ERF)• Erinevate gümnaasiumiharude valikuid peaks

samuti olema vähemalt 3-4 - neid on reeglina võimalik tagada ka maakonna piires

Üld- ja kutsehariduse seostest

• Eelkutseõpe ja kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis järjest populaarsem (29 koolis kutseõppeklass)

• Kvaliteedi tagamiseks vajalik koostöö

• Täiendavad üldharidusliku õppe võimalused kutseõppeasutustes – lisa-aasta

• Kutsekeskharidus ei ole tupiktee – juba praegu jätkab üle 10% lõpetajatest kõrgkoolides

Koolivõrgust

• Koolivõrku kogu keskhariduse tasemel tuleks kujundada riigi tasemel

• Kutseõppeasutuste võrk suures osas korrastatud: kui 2000. a oli 62 riigikutseõppeasutust, siis 2007. a. sügisel 31+1, lisaks 3 munitsipaal- ja 13 erakutseõppeasutust

• Aluseks VV-s kinnitatud kava• Vanglates õpe ümber korraldatud

Veidi indikaatoreid ja Veidi indikaatoreid ja statistikatstatistikat• Vähemalt keskharidusega inimeste osakaal 20-24

aastaste inimeste seas Eestis 81,1% (2006. a - 81,5%; Lissaboni eesmärk 85%)

• 18-24 aastaste osakaal, kel on põhiharidus või veel madalam haridustase ja kes ei õpi -14,6% (2006 - 13,2; Lissaboni eesmärk 10%)

• Osalemine elukestvas õppes (% täiskasvanutest vanuses 25-63) – 7,0% (Lissaboni eesmärk 12,5%)

• Eesti elanikkonnast (15-74 aastased) 22% omavad üksnes põhiharidust (või vähem) ja 23,7% üldkeskharidust. Seega 45,7% ilma kutse- ja erialase ettevalmistuseta

Üld- ja kutsehariduses õppijate suhe Euroopa Liidu maades

Järeldused eelnevast• Eesti on oma suhtega 30:70 tagantpoolt 5.

kohal (meist jäävad maha vaid Portugal, Leedu, Ungari ja Küpros)

• EL 25 keskmine on 60:40 kutseõppe kasuks

• Valdavas enamikus arenenud maades on kutseõppurite protsent tunduvalt kõrgem, kui vähemarenenud maades, ületades Eestit isegi keskmise näitaja poolest kahekordselt

Tööhõivestruktuurist• Arenenud ühiskonnas 50% töökohtadest eeldab

kutsehariduslikku ettevalmistust, 25% rakenduskõrghariduslikku ning 25% akadeemilist

• Noorte praegused haridusvalikud aga selle jaotusega ei korreleeru - ligi 68% päevases õppe gümnaasiumilõpetajatest jätkab õpinguid kõrghariduse tasemel (neist vaid 35% teeb valiku rakenduskõrgharidusõppe kasuks) ja üksnes 10% jätkab kutseõppes. Üle 20 protsendi gümnaasiumilõpetajatest aga ei jätka õpinguid, vähemalt Eestis mitte.

…ja selle muutustest ametikohtade lõikes kuni 2014 (MKM-i prognoos)

-0,8

13,9

10,510,2

-4,2

-6,0

-4,0

-2,0

0,0

2,0

4,06,0

8,0

10,0

12,0

14,0

tuhat

Juhid

Spetsialistid

Teenindajad

Oskustöölised

Lihttöölised

Nõutavate kvalifikatsioonide dünaamika EL-i maades

Ametikohtade dünaamika ametigruppide lõikes EL-s

Kodanike soovitused noortele haridustee valikute osas

Veel Eesti haridusstatistikat 1

• Gümnaasiumides jätkab 63% põhikooli 9. klasside õpilastest

• Kutseõppeasutustes jätkas 29,6% päevase põhikooli lõpetajatest

• Kuhugi kaob ära ca 7% noortest!

• Põhihariduse omandamise jättis pooleli enne täisealiseks saamist 0,7%õpilaskonnast

Veel Eesti haridusstatistikat 2

• 2006/07 õa langes üldharidussüsteemist välja 3%õpilastest, kellest enamuse (55%) moodustasid õhtuse ja kaugõppe õppevormi õppurid

• 2005/06 õa katkestas põhihariduses 946 õpilast keskmise vanusega 16,6 eluaastat ja 2006/07 õa 849 õpilast keskmise vanusega 16,4 eluaastat

Veel Eesti haridusstatistikat 3• Kutsehariduses oli 2006/07 õa 4212

katkestajat, mis moodustab 14,7% õppurite koguarvust (sh keskharidusejärgsetest katkestas ligi 24%)

• Kõrghariduses oli 2006/07 õa katkestajaid 15,9% õppurite koguarvust (sh LTT valdkonnas 21% ja tehnika, tootmise ja ehituse valdkonnas 18,7%)

• Samas 65% 20-24 aastastest õpib kõrgkoolides (3. koht EL-s!)

Järeldused 1

• Kui summeerida kõik põhiharidusega või isegi ilma selleta noored (14,6% 18-24 aastastest) ja kõrgkooli poolelijätjad kokku (kutseõppeasutuste katkestajad sisalduvad juba osaliselt 14,6 %-s) saame, et üle poole noortest ei oma lõpetatud eri- või kutselast kvalifikatsiooni!

• Mingil määral korrigeerivad seda arvu teisele ja kolmandale katsele minejad ja täiskasvanud õppijad

Järeldused 2

• Olukord näitab meie haridussüsteemi äärmist ebaefektiivsust

• Eesti haridussüsteem ei toimi tervikuna ja ühtse eesmärgi nimel töötavana

• Eesti õpilased teevad massiliselt valesid haridusvalikuid (neid isegi suunitletakse selleks!)

• Eesti ühiskond deprofessionaliseerub

Järeldused 3• “Eesti 5 rikkama Euroopa riigi hulka” asemel

uus eesmärk – “Eesti 5 harituma Euroopa riigi hulka” – mida see tähendab?

• Eesti haridussüsteem valmistab ette äärmusi, samas vajalik kandev keskkiht on kokku kuivamas. Järjest enam vajatakse häid spetsialiste ja oskustöötajaid.

• Kuidas me küll läheme niiviisi üle teadmistepõhisele ja innovatiivsele majandusele ja ühiskonnakorraldusele?