Keskkonnapoliitika suundumused talveakadeemia 2014

valdur.lahtvee@seit.ee www.seit.ee

Eesti keskkonnapoliitika suundumused

Oleme osa globaliseeruvast ja kiirelt muutuvast maailmast!

Planeedi Maa kriitilised piirid

valdur.lahtvee@seit.ee www.seit.ee

Rockström et al, Planetary Boundaries, 2009

1. Kliimamuutused2. Maailmamere hapestumine3. Osoonikihi hõrenemine4. Toitainete (N,P) ringluse häirimine5. Magevee kasutus6. Maakasutuse muutus7. Bioloogilise mitmekesisuse kadu8. Aerosooliheide atmosfääri9. Kemikaalireostus

Globaalse kriisi põhjus - inimene

valdur.lahtvee@seit.ee www.seit.ee

Rahvastiku kasv

valdur.lahtvee@seit.ee www.seit.ee

Maailma rahvastiku tihedus, elanikku/km2Keskmine – 48,2 (NB! 12.sept.2013 kell 14:52)EL 27 – 116,9 Eesti -30,9 (Eurostat, 2011)

http://www.worldometers.info/world-population/

Võsu rand 2050?

valdur.lahtvee@seit.ee www.seit.ee

http://www.worldometers.info/world-population/

Kliimamuutuste mõju maailmas

valdur.lahtvee@seit.ee www.seit.ee

http://www.worldometers.info/world-population/

http://svs.gsfc.nasa.gov/vis/a000000/a004000/a004030/

http://svs.gsfc.nasa.gov/vis/a000000/a003900/a003975/index.html

Kliimamuutuste mõju Euroopas

valdur.lahtvee@seit.ee www.seit.ee

http://www.worldometers.info/world-population/

Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemiteenuste vähenemine

valdur.lahtvee@seit.ee www.seit.ee

Allikas: GRID-Arendal

Loodusvarade ületarbimine >> ökoloogiline defitsiit

valdur.lahtvee@seit.ee www.seit.ee

http://www.footprintnetwork.org/

Eestlase ökoloogiline jalajälg 5-6 gha

2008.a. keskmine ökol. jalajälg elaniku kohta - 2.7 gha on võrdne 1.48 planeedi Maa poolt pakutavaga.

Eestlase ökoloogiline jalajälg

valdur.lahtvee@seit.ee www.seit.ee

Meie heaolu täna baseerub loodusvarade ja ökosüsteemiteenuste ületarbimisel

valdur.lahtvee@seit.ee www.seit.ee

Loodusvarade ületarbimine >> ökoloogiline defitsiit

valdur.lahtvee@seit.ee www.seit.ee

2013 aasta globaalse ületarbimise päev oli 20.augustil, alates sellest

päevast elasime tulevaste põlvede arvelt!

Kas lapselastele heaolu jagub?

AastaGlobaalse ületarbimise päev

1987 Detsember 19

1990 Detsember 7

1995 November 21

2000 November 1

2005 Oktoober 20

2007 Oktoober 26

2008 September 23

2009 September 25

2010 August 21

2011 September 27

2012 August 22

2013 August 20

Loodusvarade ületarbimine >> ökoloogiline defitsiit

valdur.lahtvee@seit.ee www.seit.ee

Käesoleva aasta globaalse ületarbimise päev oli 20.augustil, alates sellest

päevast elame tulevaste põlvede arvelt!

Kas lapselastele heaolu jagub?

AastaGlobaalse ületarbimise päev

1987 Detsember 19

1990 Detsember 7

1995 November 21

2000 November 1

2005 Oktoober 20

2007 Oktoober 26

2008 September 23

2009 September 25

2010 August 21

2011 September 27

2012 August 22

2013 August 20

Inimese heaolu täna sõltub just loodusvarade ja ökosüsteemiteenuste kättesaadavusest

valdur.lahtvee@seit.ee www.seit.ee

2000>>2011 Uruguay põllumaal 4>>17% välisomanikud

Astume maailmaga ja EL-ga ühte sammu

valdur.lahtvee@seit.ee www.seit.ee

ÜRO aastatuhande arengueesmärgid

EL kliima- ja energiapoliitika

valdur.lahtvee@seit.ee www.seit.ee

EL majanduspoliitika

valdur.lahtvee@seit.ee www.seit.ee

Eesti maailmas konkurentsivõimelt 32. positsioonilhttp://www.weforum.org/issues/competitiveness-0/gci2012-data-platform/

EL transpordipoliitika

valdur.lahtvee@seit.ee www.seit.ee

http://ec.europa.eu/transport/strategies/doc/2009_future_of_transport/2009_comm_future_of_transport_policy_en.pdf

EL keskkonnapoliitika

valdur.lahtvee@seit.ee www.seit.ee

...clear vision of where we should be in the long term. “We live well, within the

planet's ecological limits. Our prosperity and healthy environment stem from an innovative, circular

economy where nothing is wasted and where natural resources are managed

in ways that enhance our society's resilience. Our low carbon growth

has long been decoupled from resource use, setting the pace for global

sustainable economy”.

Concretely, this means phasing out environmentally harmful subsidies, shifting

taxation from labor to pollution, drawing up

partnership agreements between Member States and

the Commission on the implementation of EU

environmental law, introducing complementary inspection capacity at EU level to address areas of

serious concern.

Speech - ‘Living well, within the limits of the planet’European Commission - SPEECH/12/900 04/12/2012

EL keskkonnaalased soovitused Eestile

valdur.lahtvee@seit.ee www.seit.ee

“4. Parandada energiatõhusust, eelkõige transpordi- ja eluasemesektoris, ning suurendada keskkonnastiimuleid seoses sõidukite ja jäätmetega, kaaludes ka selliseid stiimuleid nagu sõiduautode maksustamine ja/või mootorikütuse aktsiisimäära tõstmine. Kiirendada piiriüleste energiaühenduste arendamist, et mitmekesistada energiaallikaid ja soodustada konkurentsi energiaturul.”

Brüssel, 29.5.2013 COM(2013) 356 final NÕUKOGU SOOVITUS, milles käsitletakse Eesti 2013. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Eesti stabiilsusprogrammi (2012–2017) kohta

Eestlane olla on uhke ja hää!

valdur.lahtvee@seit.ee www.seit.ee

Raiskame taastumatuid loodusvarasid

valdur.lahtvee@seit.ee www.seit.ee

Raiskame energiat

valdur.lahtvee@seit.ee www.seit.ee

Kasutame kõige mustemat energiat

valdur.lahtvee@seit.ee www.seit.ee

Elektritootmise väliskulud 1 kWh kohta eurosentides on Euroopas keskmiselt:•söejaamades 7,0•rasket kütteõli põletavates jaamades 6,0•gaasi ja biomassi põletavates jaamades 2,0•hüdroelektrijaamades 0,2 •tuuleturbiinidega 0,4

Põlevkivielektri väliskulu 18 eurosenti kWh

Allikas: http://externe.jrc.es/ ja EEA 2007

Kasutame kõige saastavamaid autosid

valdur.lahtvee@seit.ee www.seit.ee

Vanus aastates EE EU27

Sõiduautod 13,5 8,2

Bussid 14,8 9,3

Veokid 14,5 11,5

Eesti autopargi koosseis 2012

Maavarade kaevandamine 2000-2011

valdur.lahtvee@seit.ee www.seit.ee

Veekasutus 2000-2010

valdur.lahtvee@seit.ee www.seit.ee

Vee erikasutus 2010

Veereostus 2000-2011

valdur.lahtvee@seit.ee www.seit.ee

Veereostus 2000-2011

valdur.lahtvee@seit.ee www.seit.ee

0,00

20 000,00

40 000,00

60 000,00

80 000,00

100 000,00

120 000,00

140 000,00

160 000,00

180 000,00

200 000,00

2000 2002 2004 2006 2008 2010

sulfaadid

0,00

2,00

4,00

6,00

8,00

10,00

2000 2002 2004 2006 2008 2010

Fenoolid Muud

0,00

10,00

20,00

30,00

40,00

50,00

60,00

2000 2002 2004 2006 2008 2010

Nafta

Jäätmeteke 2000-2011, mln. t

valdur.lahtvee@seit.ee www.seit.ee

Kasvuhoonegaaside heide 2000-2010

valdur.lahtvee@seit.ee www.seit.ee

Õhuheitmed 2000-2010

valdur.lahtvee@seit.ee www.seit.ee

Eesti keskkonnapoliitika suundumused

valdur.lahtvee@seit.ee www.seit.ee

1. Madalsüsiniku e. rohemajandus - ressursitõhususe ja energiatõhususe kasv (regulatsioon, maksud, riigi tugi innovatsioonile, vabatahtlikud initsiatiivid, tootjavastutus, rohehanked, keskkonnajuhtimine, keskkonnaarvepidamine)2. Loodusliku mitmekesisuse säilitamine – liikide ja elupaikade kaitse, rohevõrgustiku säilitamine, ökosüsteemiteenustele hinna kehtestamine (regulatsioon, investeeringud, teavitus)3. Läänemere kaitse – merekasutuse reguleerimine (mere ökosüsteemi inventeerimine, kaitsealade loomine, regulatsioon, reostustõrje suutlikkuse tõhustamine)4. Keskkonnaseire ja järelevalve tõhustamine, keskkonnateabe kättesaadavuse parandamine – keskkonnaagentuuri loomine keskkonnakvaliteedi seire tõhustamine, keskkonnateabe (loodusvarad, -väärtused, seisund, load, kasutus, tasud) infosüsteemide ühendamine

Arengu planeerimise spikker: EESTI 2030+

valdur.lahtvee@seit.ee www.seit.ee

Üleriigilise planeeringu EESTI 2030+ põhisuunad ja eesmärgid:1. Tasakaalustatud ja kestlik asustuse areng• Olemasolevale asustusstruktuurile toetuva mitmekesise ja valikuvõimalusi pakkuva elu- ja majanduskeskkonna kujundamine;• Töökohtade, haridusasutuste ja mitmesuguste teenuste kättesaadavuse tagamine toimepiirkondade sisese ja omavahelise sidustamise kaudu.2. Head ja mugavad liikumisvõimalused• Teenuste, haridusasutuste ja töökohtade kättesaadavuse tagab toimepiirkondade sisene ja omavaheline sidustamine kestlike transpordiliikide abil;• Tagatud on kiire, piisava sagedusega ja mugav ühendus välismaailmaga;• Erinevaid transpordiliike kasutatakse tasakaalustatult, arvestades piirkondlike eripäradega.3. Varustatus energiataristuga• Elektritootmisvõimsuse arendamisel on vaja keskenduda Eesti varustamisele energiaga. Uued energiatootmisüksused tuleb paigutada ruumis ratsionaalselt ja kestlikult;• Eesti energiavarustuse võimalusi tuleb avardada, luues välisühendusi Läänemere piirkonna energiavõrkudega;• Tuleb vältida soovimatut mõju kliimale, saavutada taastuvenergia suurem osakaal energiavarustuses, tagada energiasäästlike meetmete rakendamine ja energiatootmise keskkonnamõju vähendamine.4. Rohevõrgustiku sidusus ja maastikuväärtuste hoidmine

Globaalsuundumuste mõju Eestile

valdur.lahtvee@seit.ee www.seit.ee

Üleriigiline planeering EESTI 2030+

Peamiste üleilmsete arengusuundumuste ja Euroopa Liidu poliitika koosmõju analüüs näitab, et kuigi Eesti asustussüsteemis võib aset leida teatud nihkeid, jääb ruumiline struktuur põhijoontes samaks. Mõjutavateks trendideks on rahvastiku vananemine, teadmispõhise majanduse kasv, linnastumine ja Aasia majanduslik esiletõus. Suur mõju on ka ELi erinevatel poliitikameetmetel.

http://eesti2030.files.wordpress.com/2012/09/eesti-2030-tekst_120725.pdf

Eesti ruumiarengu trendid

valdur.lahtvee@seit.ee www.seit.ee

Eesti 2030+ Joonis 4 .Elukoha ja tööaja ankurpunktide põhjal leitud keskused, linnapiirkonnad ja keskuste tagamaad (Tartu ülikool).

RAK 2014-2020 Eesti arenguvajadused

valdur.lahtvee@seit.ee www.seit.ee

http://www.struktuurifondid.ee/alusanaluusid

Mida silmas pidada?

valdur.lahtvee@seit.ee www.seit.ee

• Arvesta globaalseid ja Euroopa suundumusi • Pööra probleemid (globaliseerumine, aegruumiliste vahemaade kahanemine, inimeste ränne, ressursinappus, rahvastiku vananemine) võimalusteks • Tugine olemasolevatele ressurssidel ja oskusteabel• Eristu, leia oma “nišš” ja “nägu”• Hoia keskkonda ja inimest, need on põhiväärtused• Väärtusta inimest – leevenda vaesust ja sotsiaalset tõrjutust, loo liikumis- ja tegevusvõimalusi sotsiaalselt haavatavatele gruppidele (noored, vanad, puudega, üksikvanemad jt)•Väärtusta keskkonda – energia ja materjalitõhusam tootmine, ökodisain, loodushoid, ökosüsteemiteenuste tagamine• Väärtusta tööd – lisandväärtusrohkem tootmine, arene ” koostelt disainile”, “tootmiselt teenustele” • Väärtusta asju – tarbi kvaliteetsemat ja pikaealisemat, liigu “omamiselt kasutamisele”• Väärtusta aega – vähenda ajakadu läbi targa planeerimise ja nutika tegevuse