Embed Size (px)
Citation preview
[email protected] www.seit.ee
Eesti keskkonnapoliitika suundumused
Oleme osa globaliseeruvast ja kiirelt muutuvast maailmast!
Planeedi Maa kriitilised piirid
[email protected] www.seit.ee
Rockström et al, Planetary Boundaries, 2009
1. Kliimamuutused2. Maailmamere hapestumine3. Osoonikihi hõrenemine4. Toitainete (N,P) ringluse häirimine5. Magevee kasutus6. Maakasutuse muutus7. Bioloogilise mitmekesisuse kadu8. Aerosooliheide atmosfääri9. Kemikaalireostus
Rahvastiku kasv
[email protected] www.seit.ee
Maailma rahvastiku tihedus, elanikku/km2Keskmine – 48,2 (NB! 12.sept.2013 kell 14:52)EL 27 – 116,9 Eesti -30,9 (Eurostat, 2011)
http://www.worldometers.info/world-population/
Kliimamuutuste mõju maailmas
[email protected] www.seit.ee
http://www.worldometers.info/world-population/
http://svs.gsfc.nasa.gov/vis/a000000/a004000/a004030/
http://svs.gsfc.nasa.gov/vis/a000000/a003900/a003975/index.html
Kliimamuutuste mõju Euroopas
[email protected] www.seit.ee
http://www.worldometers.info/world-population/
Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemiteenuste vähenemine
[email protected] www.seit.ee
Allikas: GRID-Arendal
Loodusvarade ületarbimine >> ökoloogiline defitsiit
[email protected] www.seit.ee
http://www.footprintnetwork.org/
Eestlase ökoloogiline jalajälg 5-6 gha
2008.a. keskmine ökol. jalajälg elaniku kohta - 2.7 gha on võrdne 1.48 planeedi Maa poolt pakutavaga.
Meie heaolu täna baseerub loodusvarade ja ökosüsteemiteenuste ületarbimisel
[email protected] www.seit.ee
Loodusvarade ületarbimine >> ökoloogiline defitsiit
[email protected] www.seit.ee
2013 aasta globaalse ületarbimise päev oli 20.augustil, alates sellest
päevast elasime tulevaste põlvede arvelt!
Kas lapselastele heaolu jagub?
AastaGlobaalse ületarbimise päev
1987 Detsember 19
1990 Detsember 7
1995 November 21
2000 November 1
2005 Oktoober 20
2007 Oktoober 26
2008 September 23
2009 September 25
2010 August 21
2011 September 27
2012 August 22
2013 August 20
Loodusvarade ületarbimine >> ökoloogiline defitsiit
[email protected] www.seit.ee
Käesoleva aasta globaalse ületarbimise päev oli 20.augustil, alates sellest
päevast elame tulevaste põlvede arvelt!
Kas lapselastele heaolu jagub?
AastaGlobaalse ületarbimise päev
1987 Detsember 19
1990 Detsember 7
1995 November 21
2000 November 1
2005 Oktoober 20
2007 Oktoober 26
2008 September 23
2009 September 25
2010 August 21
2011 September 27
2012 August 22
2013 August 20
Inimese heaolu täna sõltub just loodusvarade ja ökosüsteemiteenuste kättesaadavusest
[email protected] www.seit.ee
2000>>2011 Uruguay põllumaal 4>>17% välisomanikud
EL majanduspoliitika
[email protected] www.seit.ee
Eesti maailmas konkurentsivõimelt 32. positsioonilhttp://www.weforum.org/issues/competitiveness-0/gci2012-data-platform/
EL transpordipoliitika
[email protected] www.seit.ee
http://ec.europa.eu/transport/strategies/doc/2009_future_of_transport/2009_comm_future_of_transport_policy_en.pdf
EL keskkonnapoliitika
[email protected] www.seit.ee
...clear vision of where we should be in the long term. “We live well, within the
planet's ecological limits. Our prosperity and healthy environment stem from an innovative, circular
economy where nothing is wasted and where natural resources are managed
in ways that enhance our society's resilience. Our low carbon growth
has long been decoupled from resource use, setting the pace for global
sustainable economy”.
Concretely, this means phasing out environmentally harmful subsidies, shifting
taxation from labor to pollution, drawing up
partnership agreements between Member States and
the Commission on the implementation of EU
environmental law, introducing complementary inspection capacity at EU level to address areas of
serious concern.
Speech - ‘Living well, within the limits of the planet’European Commission - SPEECH/12/900 04/12/2012
EL keskkonnaalased soovitused Eestile
[email protected] www.seit.ee
“4. Parandada energiatõhusust, eelkõige transpordi- ja eluasemesektoris, ning suurendada keskkonnastiimuleid seoses sõidukite ja jäätmetega, kaaludes ka selliseid stiimuleid nagu sõiduautode maksustamine ja/või mootorikütuse aktsiisimäära tõstmine. Kiirendada piiriüleste energiaühenduste arendamist, et mitmekesistada energiaallikaid ja soodustada konkurentsi energiaturul.”
Brüssel, 29.5.2013 COM(2013) 356 final NÕUKOGU SOOVITUS, milles käsitletakse Eesti 2013. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Eesti stabiilsusprogrammi (2012–2017) kohta
Kasutame kõige mustemat energiat
[email protected] www.seit.ee
Elektritootmise väliskulud 1 kWh kohta eurosentides on Euroopas keskmiselt:•söejaamades 7,0•rasket kütteõli põletavates jaamades 6,0•gaasi ja biomassi põletavates jaamades 2,0•hüdroelektrijaamades 0,2 •tuuleturbiinidega 0,4
Põlevkivielektri väliskulu 18 eurosenti kWh
Allikas: http://externe.jrc.es/ ja EEA 2007
Kasutame kõige saastavamaid autosid
[email protected] www.seit.ee
Vanus aastates EE EU27
Sõiduautod 13,5 8,2
Bussid 14,8 9,3
Veokid 14,5 11,5
Eesti autopargi koosseis 2012
Veereostus 2000-2011
[email protected] www.seit.ee
0,00
20 000,00
40 000,00
60 000,00
80 000,00
100 000,00
120 000,00
140 000,00
160 000,00
180 000,00
200 000,00
2000 2002 2004 2006 2008 2010
sulfaadid
0,00
2,00
4,00
6,00
8,00
10,00
2000 2002 2004 2006 2008 2010
Fenoolid Muud
0,00
10,00
20,00
30,00
40,00
50,00
60,00
2000 2002 2004 2006 2008 2010
Nafta
Eesti keskkonnapoliitika suundumused
[email protected] www.seit.ee
1. Madalsüsiniku e. rohemajandus - ressursitõhususe ja energiatõhususe kasv (regulatsioon, maksud, riigi tugi innovatsioonile, vabatahtlikud initsiatiivid, tootjavastutus, rohehanked, keskkonnajuhtimine, keskkonnaarvepidamine)2. Loodusliku mitmekesisuse säilitamine – liikide ja elupaikade kaitse, rohevõrgustiku säilitamine, ökosüsteemiteenustele hinna kehtestamine (regulatsioon, investeeringud, teavitus)3. Läänemere kaitse – merekasutuse reguleerimine (mere ökosüsteemi inventeerimine, kaitsealade loomine, regulatsioon, reostustõrje suutlikkuse tõhustamine)4. Keskkonnaseire ja järelevalve tõhustamine, keskkonnateabe kättesaadavuse parandamine – keskkonnaagentuuri loomine keskkonnakvaliteedi seire tõhustamine, keskkonnateabe (loodusvarad, -väärtused, seisund, load, kasutus, tasud) infosüsteemide ühendamine
Arengu planeerimise spikker: EESTI 2030+
[email protected] www.seit.ee
Üleriigilise planeeringu EESTI 2030+ põhisuunad ja eesmärgid:1. Tasakaalustatud ja kestlik asustuse areng• Olemasolevale asustusstruktuurile toetuva mitmekesise ja valikuvõimalusi pakkuva elu- ja majanduskeskkonna kujundamine;• Töökohtade, haridusasutuste ja mitmesuguste teenuste kättesaadavuse tagamine toimepiirkondade sisese ja omavahelise sidustamise kaudu.2. Head ja mugavad liikumisvõimalused• Teenuste, haridusasutuste ja töökohtade kättesaadavuse tagab toimepiirkondade sisene ja omavaheline sidustamine kestlike transpordiliikide abil;• Tagatud on kiire, piisava sagedusega ja mugav ühendus välismaailmaga;• Erinevaid transpordiliike kasutatakse tasakaalustatult, arvestades piirkondlike eripäradega.3. Varustatus energiataristuga• Elektritootmisvõimsuse arendamisel on vaja keskenduda Eesti varustamisele energiaga. Uued energiatootmisüksused tuleb paigutada ruumis ratsionaalselt ja kestlikult;• Eesti energiavarustuse võimalusi tuleb avardada, luues välisühendusi Läänemere piirkonna energiavõrkudega;• Tuleb vältida soovimatut mõju kliimale, saavutada taastuvenergia suurem osakaal energiavarustuses, tagada energiasäästlike meetmete rakendamine ja energiatootmise keskkonnamõju vähendamine.4. Rohevõrgustiku sidusus ja maastikuväärtuste hoidmine
Globaalsuundumuste mõju Eestile
[email protected] www.seit.ee
Üleriigiline planeering EESTI 2030+
Peamiste üleilmsete arengusuundumuste ja Euroopa Liidu poliitika koosmõju analüüs näitab, et kuigi Eesti asustussüsteemis võib aset leida teatud nihkeid, jääb ruumiline struktuur põhijoontes samaks. Mõjutavateks trendideks on rahvastiku vananemine, teadmispõhise majanduse kasv, linnastumine ja Aasia majanduslik esiletõus. Suur mõju on ka ELi erinevatel poliitikameetmetel.
http://eesti2030.files.wordpress.com/2012/09/eesti-2030-tekst_120725.pdf
Eesti ruumiarengu trendid
[email protected] www.seit.ee
Eesti 2030+ Joonis 4 .Elukoha ja tööaja ankurpunktide põhjal leitud keskused, linnapiirkonnad ja keskuste tagamaad (Tartu ülikool).
RAK 2014-2020 Eesti arenguvajadused
[email protected] www.seit.ee
http://www.struktuurifondid.ee/alusanaluusid
Mida silmas pidada?
[email protected] www.seit.ee
• Arvesta globaalseid ja Euroopa suundumusi • Pööra probleemid (globaliseerumine, aegruumiliste vahemaade kahanemine, inimeste ränne, ressursinappus, rahvastiku vananemine) võimalusteks • Tugine olemasolevatele ressurssidel ja oskusteabel• Eristu, leia oma “nišš” ja “nägu”• Hoia keskkonda ja inimest, need on põhiväärtused• Väärtusta inimest – leevenda vaesust ja sotsiaalset tõrjutust, loo liikumis- ja tegevusvõimalusi sotsiaalselt haavatavatele gruppidele (noored, vanad, puudega, üksikvanemad jt)•Väärtusta keskkonda – energia ja materjalitõhusam tootmine, ökodisain, loodushoid, ökosüsteemiteenuste tagamine• Väärtusta tööd – lisandväärtusrohkem tootmine, arene ” koostelt disainile”, “tootmiselt teenustele” • Väärtusta asju – tarbi kvaliteetsemat ja pikaealisemat, liigu “omamiselt kasutamisele”• Väärtusta aega – vähenda ajakadu läbi targa planeerimise ja nutika tegevuse
