Suur Prantsuse revolutsioon

Suur Prantsuse revolutsioon

1789-1799

Oluline on teema lõpuks teada

• Prantsuse revolutsiooni põhjuseid

• Tähtsamaid revolutsiooni ajal käibele tulnud mõisteid, mida kasutatakse tänapäevani

• Tunda kuulsamaid revolutsiooni ajal tegutsenud isikuid (nimi + mida tegi)

• Revolutsiooni tagajärgi, mis mõjutasid järeltulevaid põlvkondi ja sajandeid

Kriis XVIII sajandi Prantsusmaal

• Majanduslik kriis

– Riigivõlad

– Tühi riigikassa

– Kuningaperekond ja õukond raiskavad raha

• Ühiskondlik kriis

– III seisuse olukord

– Ideed inimõigusest ja õiglasest riigikorraldusest

Generaalstaadid

• I seisus – vaimulikud – 300 saadikut – 1 hääl

• II seisus – aadlikud – 300 saadikut – 1 hääl

• III seisus – lihtrahvas – 600 saadikut – 1 hääl

• III seisuse rahulolematus

Revolutsiooni algus

• Uue hääletamiskorra nõudmine

• III seisuse esindus kuulutab end Rahvuskoguks

• Osa vaimulikke ja aadlikke ühineb Rahvuskoguga – Asutava Kogu teke

– Eesmärk töötada välja põhiseadus

• Pariisi elanikud vallutavad Bastille kindluse

– 14. juuli 1789 loetakse Prantsuse revolutsiooni alguskuupäevaks

Paaristöö

Pinginaabrid moodustavad paarid

Tööl on 3 etappi

I etapp

• Iga õpilane loeb teksti läbi – lk 78 õpikus

• Koosta individuaalselt intervjuu küsimused(3-6), mille vastused annavad kokku teksti kontsentraadi (põhiline iva)

II etapp

• Intervjueeritav (pinginaaber) vastab nendele küsimustele teksti alusel. Küsija paneb vastuse märksõnad kirja

• Teine paariline küsib oma küsimused ja paneb vastuse märksõnad kirja

III etapp

• Leia lähikonnast uus paariline (nt selja tagant) ja igaüks räägib oma esimese partneri räägitud jutu uuele paarilisele

Revolutsioonilised ümberkorraldused 1789-1790

• Kuningas peab tunnistama revolutsionääride õigusi

• Asutav Kogu kaotab seisuslikud privileegid.

• Võetakse vastu “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon “

• Kirikumaade riigistamine

• Aadliseisuse kaotamine

“Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon”

•Inimesed sünnivad ja elavad vabana ja õiguslikult võrdsena. Ühiskondlikud erinevused võivad rajaneda vaid ühiskasul.

• Iga poliitilise liidu eesmärk on inimese loomulike ja võõrandamatute õiguste kaitsmine. Need õigused on vabadus, omand, julgeolek ja vastupanu rõhumisele

•Vabadus seisneb õiguses teha kõike, mis ei kahjusta teisi

Revolutsioon 1791 - 1792

• Loodi I põhiseadus – kehtestati uueks riigikorraks konstitutsiooniline monarhia

• Seadusandlik võim – Seadusandlik Kogu

• Täidesaatev võim – kuningal

• Kohtuvõim – eraldati kohus

Seadusandliku kogu saadikud jagunesid kolme suuremasse rühma

Jakobiinid Soo Monarhistid

Nõudsid pidevalt uusi muutusi ja kuningavõimuveelgi suuremat piiramist

Siia kuulusid need saadikud, kes ei suutnud ennast poliitiliselt määratleda, toetasid kord jakobiine, kord monarhiste

Kuningavõimupooldajad

1791. aasta lõpu sündmused

• Kuningas üritas koos perekonnaga Prantsusmaalt põgenenda, kuid see katse nurjus. Kuninga suhtes muututakse vaenulikuks

• Prantsusmaa kuulutab sõja Austriale• “Isamaa on hädaohus” – tuhanded astuvad

sõjaväkke vabatahtlikult. Umbes sel ajal tekib ka populaarne laul “Marseljees,” millest hiljem saab Prantsusmaa hümn

• 1792 august kuninga kukutamine ja vangistamine.

1792 – 1799 – Prantsusmaa I vabariik

Revolutsiooniline vabariik

I vabariik Prantsusmaal

• Uus rahvaesindus ehk parlament kannab nime Rahvuskonvent

• 22. september 1792 – kuulutatakse Prantsusmaa vabariigiks. Kuningal ja tema pooldajatel ei ole riigis enam mingit võimu.

Rahvuskonvendi jagunemine 1792

760 saadikut

kokku

Jakobiinid (käisid koos Püha Jakobi kloostris,

esindasid väikekodanluse huve)

Soo – saadikud, kes ei suutnud ennast

poliitiliselt määratleda

Žirondiinid (jakobiinid, kes pärinesid Gironde

maakonnast , esindasid jõukama haritlaskonna

ja kodanluse huve)

Prantsuse vabariigis kaks konkureerivat poliitilist suunda

Jakobiinid – äärmuslik poliitiline jõud, kes soovib revolutsioonilist tegevust jätkata.

Žirondiinid – liberaalse poliitika pooldajad. Soovivad leida kompromisse, et revolutsiooniline tegevus lõpetada.

21. jaanuar 1793 – giljotineeriti Louis XVI e Louis Capet

1793 – raske aasta noorele vabariigile

Kevadel Vendées rojalistide ehk kuningavõimu pooldajate mäss

Prantsusmaale kuulutavad sõja Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania, Holland –“Prantsuse kuninga küsimus on kõikide kuningate küsimus”

Moodustatakse Rahvapäästekomitee, mille juhiks sai

George Danton

Jakobiinide võimuletulek

• 1793 mai – juuni –žirondiinid kukutatakse võimult rahvaülestõusu tulemusena ning võim läheb nende endistele kaasvõitlejatele jakobiinidele.

• Algab ka žirondiinide hukkamine

Mässavad rojalistid

Võõrvägede sissetung

Prantsuse vabariiki

ähvardavad ohud

1793 juuli – 1794 jakobiinide diktatuuri aeg

Diktatuur

Võim riigis koondub kitsa inimeste grupi

kätte

Võimuesindajate piiramatud volitused

Poliitiliste vastaste

hävitamine ja karistamine

Diktatuuri aeg

• 14. juuli 1793 tapeti revolutsiooni üks juhte Jean Paul Marat. Jakobiinid kutsusid üles selle mõrva eest kätte maksma

• Rahvapäästekomitee etteotsa sai advokaadiharidusega Maximilian Robespierre, kes oli kõigi suhtes sallimatu.

• Jakobiinid hakkavad arreteerima ja lasevad hukata hulgaliselt oma poliitilisi vastaseid – puhkeb piiramatu terror.

• Sellel perioodil hukati ca 50 000 inimest, kellest enamus pärines lihtrahva hulgast

Jakobiinide terrori käigus hukati üle 50 000 inimese.

0

10

20

30

40

50

60

70

80

III seisus

Aadel

Vaimulikkond

Jean Paul Marat tapmine Charlotte Corday poolt on inspireerinud paljusid kunstnikke ja kirjanikke

Maximilien François Marie

Isidore de Robespierre

Temast sai jakobiinide võimuletuleku järel

Rahvapäästekomitee liider. “Isamaa jaoks pole tehtud

küllalt, kui pole tehtud kõik.”

Giljotiin – mehaaniline tapamasin, mis muutus omamoodi revolutsiooni sümboliks

Terrori ja diktatuuri lõpp

• Robespierre laskis hukata ka oma lähimad võitluskaaslased Nt: G. Danton.

• 1793 giljotineeriti ka Marie Antoinette

• Rahva seas ja Rahvuskonvendis süvenes rahulolematus Robespierre ja tema lähikondlaste võimuga.

• 27. juuli 1794 (vabariigi II aastapäeval) –Robespierre ja tema lähikondlased arreteeriti –hüüded “Kadugu türann” ning hukati järgmisel päeval

Robespierre’i arreteerimine

Robespierre’i hukkamine

Direktooriumi aeg ja revolutsiooni lõpp 1796 - 1799

• Rahvuskonvendis said peale terrori lõppu võimule jakobiinide vastased, keda on poliitiliselt raske määratleda. Tegu oli inimestega, kes olid revolutsiooni ajal rikastunud ning ei soovinud nüüd, et miski nende varanduslikku või muud positsiooni ohustaks.

• 1795 võeti vastu uus põhiseadus, millega Prantsusmaa jäi vabariigiks. Seadusandlikku võimu teostas Seadusandlik Korpus, valitsus kandis nime Direktoorium.

• 1799 tuleb Prantsusmaal võimule Napoleon Bonaparte, mida peetakse vabariigi lõpuks – algas konsulaadi ajastu.

Revolutsiooni tagajärjed

POSITIIVSED

• monarhia kaotamine

• feodaalkorra hävimine

• vabariigi loomine

• inimesed võrdsed seaduse ees

• eraomandi puutumatus

• rahvustunde tõus

NEGATIIVSED

• liigne terror

• Mõistuse kultus

• uus ajaarvamine

Tähtsad poliitilised mõisted

• vasakpoolne

• parempoolne

• liberaalne

• radikaalne

• konservatiivne

Revolutsiooni kulg tõusvas joones

Jakobiinide

diktaktuur

Feodaalkoor-

miste kaota-

mine

vabariik

Konstitut-

siooniline

monarhia

Seisuste

kaotamine