View
220
Download
3
Category
Preview:
Citation preview
Ida–Virumaa Kutsehariduskeskus
Juuste värviõpetuse
loengumaterjal
Koostaja: Katrin Veber
1
Sisukord
1.Värvitöötluses kasutatavad töövahendid ..........................................................................................3
2. Juuste värvimise ajalugu ja värvus-, valgusõpetus.............................................................................4
2.1 Juuste värvimise ajalugu....................................................................................................................4
2.2 Värvus- ja valgusõpetus..............................................................................................................4-9
3.Juuste värvimise psühholoogia........................................................................................................10
4. Värvide ring, juuksekarva ehitus,juuste naturaalne pigment...........................................................13
4.1 Värvide ring......................................................................................................................................13
4.2 Juuksekarva ehitus......................................................................................................................4-9
4.3Juuste naturaalne pigment………………………………………………………………………………………………………14
5.Tehisvärvained...........................................................................................................................15-19
6. Püsivärv.....................................................................................................................................21-33
7. Blondeerimine ja heledaks värvimine........................................................................................33-37
8. Värvimise ja blondeerimise järel protseduurid................................................................................38
9. Terminoloogia................................................................................................................................39
2
1.Värvitöötlusel kasutatavad töövahendid
2. Juuste värvimise ajalugu ja värvus-, valgusõpetus3
2.1 Juuste värvimise ajalugu
Iidsetest aegadest alates on juuksevärvi muutmiseks kasutatud erinevaid rohtusid, taimi,
leotiseid. Arvatakse, et Kleopatra määris oma juukseid hennaga enne suplust Niiluses. Juuste
blondeerimiseks valmistasid rooma naised leotist puusüsist, kustutamata lubjast ja söögisoodast.
Et anda juustele tumedat varjundi, kasutasid vasepuru tammelehtede käsnasegu. Selleks kasutati
ka veel kaanidest tehtud vedeliku, mis oli leotatud savipotis veinis ja äädikas 60 päeva jooksul.
Peale Rooma impeeriumi lagunemist kandusid ilu saladused laiali itta, Konstantinoopolisse, kus
türgi naised kasutasid juuste musta värvimiseks peenestatud väike aasia tamme vilju, mis olid
sisse hõõrutud taimeõlidega ja segatud valge pliiga.
Renessansi ajal blondeerisid naised juukseid booraksi ja salpeetri seguga või hundioa, safrani,
želatiini, vägiheina ja eksootilise mürri seguga.
XV sajandil olid juuste blondeerimise retseptide valvsa silma all, kuid ajalugu räägib meile
selles, et nende koostisesse kuulusid sisaliku rasv, pääsukese sõnnik ja karu luude tuhk. Ühtlasi
kasutati nendega safrani, väävlit, maarjast ja mett. Mitte alati ei olnud need retseptid ohutud,
ning 1562.a. doktor Maridello Modeenast ( Itaalia) kirjutas, hoiatades võimalikest soovimatutest
blondeerimise tagajärgedest ,, Peanahk ja juuksed võivad tõsiselt juurtest kahjustatud saada, mis
toob kaasa juuste väljalangemise ."
Nii jätkus kuni XIX sajandini, kus avastati vesinikülihapend. Esimest korda kasutas seda 1860
aastal Napoleon II armuke Kora Perl.
1859 aastal uuris saksa professor Wilhelm Hoffman Londoni keemia kuningakolledžis
kivisöeõli. Üks tema tudengitest, William Henri Perk, püüdis sünteesida hiniini kuid sai musta
sette. Selle asemel, et meelt heita lahustas ta sette piirituses kus lahus sai purpurse värvuse. See
avastus sai aluseks permanentsete värvainete loomisel, mis sobisid kangaste ja juuste
värvimiseks. Lõppude lõpuks tõi see avastuse sünteetilise juustevärvide tööstuse tootmisarengu.
Pärast II Maailmasõda 1945. A. hakkasid naised juukseid blondeerima. Moodi tulid tugevalt
värvitud juuksed. Eelmisel sajandil 70-ndatel aastatel hakati juukseid värvima salguti
kõikvõimalikes toonides.
Juuksevärvid, mis olid tol ajal ei olnud pooltki nii looduse ja juuksesõbralikud, kui seda on nad
tänapäeval.
4
Sünteetilise juuksevärve kasutame tänapäevani, mis pidevalt täienevad ja arenevad.
2.2 Värvus- ja valgusõpetus
Läbi ajaloo on valgusnähtuste uurimine vast üks kõige erutavamaid ja dramaatilisema arenguga
füüsikavaldkondi. Paljudes religioonides - ristiusk kaasa arvatud - algab maailm just valguse
loomisest. Valgust on peetud peaaegu et jumalikuks objektiks, kuna selle puudumisel kaotab
inimene suurema osa orienteerimisvõimest. Seda, et tegu on tavaterminites raskesti kirjeldatava
objektiga, näitab juba põhikontseptsiooni vahelduv areng, kord on valgust peetud küll laineks,
siis jälle osakeste kogumiks.
Teadlased ja filosoofid on sajandite vältel värvide ning valguse olemuse üle arutlenud.
Phythagoras uskus, et objektid kiirgavad osakesi, mis võimaldab meil neid näha. Isaac Newton
oli see, kellele hakkas valgus rohkem huvi pakkuma. Mitmete katsetuste teel avastas ta, et kui
tavaline Päikesevalgus suunata läbi prisma, tekib prismas murdumise tagajärjel spekter.
Newton eristas spektris seitset põhilist värvi: punane, oranž, kollane, roheline, sinine, tumesinine
ning violetne.
(Allikas: http://allforchildren.ru)
Leonardo daVinci oli sama katse teinud juba 200 aastat varem, kuid kartuses, et tema avastust
peetakse pühaduseteotuseks, tegi ta sellest vaid märkmeid. Õnneks oli Newton võimeline mitte
ainult avalikustama oma leidu, vaid ka arutlema selle tekkemehhanismide üle. Ta järeldas, et
valge valgus on lihtsalt paljude värvide kombinatsioon ja et prisma murdis igat värvi erinevalt,
tehes nad niimoodi nähtavaks.
Looduses võib Newtoni avastatud valgusspektrit näha vikerkaares. Vikerkaare tekkimist
seletab valguskiirte murdumine veepiiskades, kuna iga piisk on justkui väike prisma. Meie 5
silmad on sellise ehitusega, et suudame tajuda vaid vikerkaarevärve. Punasest allpool on aga
infrapunane ja violetsest ülevalpool ultravioletne. Paljud loomad suudavad ka neid värve näha.
Paljude värvide esinemine valges andis teistele mõtlejatele alust arvata, et värvitud kiirtel on
unikaalsed omadused. Newtoni kaasaegne, taanlane Christian Huygens eelistas võrrelda
valguse levimist lainetena, sarnaselt heli levimisele. Kuna helikõrgus sõltub selle lainepikkusest,
siis avastas ta, et erinevat värvi valgusel on erinev lainepikkus.
19. sajandil võttis valgusteooria juba täpsema vormi. Mitmete katsete toel suudeti tõestada
valguse lainetelaadne levimine ning suudeti valguslaineid ka esimest korda mõõta. Umbes sada
aastat hiljem suudeti lähemalt uurida ka soojuskiirgust ja selle seost valguslainetega. 20. sajandil
on valgusteooriaga tegelenud näiteks Albert Einstein ja Niels Bohr.
Valge valgus koosneb :
Violetne 380 – 420 nm - nanomeeter
Sinine 420 – 470 nm
Helesinine 470 – 520 nm
Roheline 520 – 570 nm
Kollane 570 – 600 nm
Oranž 600 – 630 nm
Punane 630 – 760 nm
6
Füüsikaline taust
Valge valgus, nagu päikesevalgus koosneb eri värvi osadest, millel on erinevad lainepikkused.
Ühtlasena näiv valgus, läbides prisma või peegeldudes kas vihmapiisa pealt tagasi, jaguneb
erinevatele lainepikkustele vastavalt värvideks. Kui valgest värvist eraldatakse mingile
lainepikkusele vastav osa, pole valge enam valge, vaid värviline. Kuna meid ümbritsev maailm
on värviline, siis ilmselt paljud ained neelavad osa sellele langevast valgusest. Veel XVII
sajandil Isaac Newton avastas, et valge päevavalguse tegelikult koosneb kõikidest nähtavatest
värvidest. Ta tõestas selle teooria, lastes päikesekiire läbi klaasiprisma. Erinevate pikkustega
laine kiire murdunud nurga all moodustasid värvilise mustri. Vikerkaarevärvid on alati ühes ja
samas järjestuses; punane, oranž, kollane, roheline helesinine, sinine ja violetne. Juuste värvus
oleneb juustes sisalduvatest pigmentidest, mis osa valguskiiri peegeldavad ja ülejäänud neelavad.
Meile nähtamatu värvus mõjub ümbritsevale värvusele, samuti ka vähemal määral- riiete värvus
ja meigi toon.
Füsioloogiline ja värviõpetuslik taust
Värvilisuseks vajatakse valgust ja ainet, mis talle omasele kombel peegeldab valgusest teatud
lainepikkusi. Valgus ja aine on olemas ilma vaatajategi, meie aga räägime siin juuksevärvidest,
järelikult on ka kolmas osaleja-juuksevärvija ja juuksurisalongi klient, kes teavad omapoolseid
tõlgendusi silma võrkkesta saabuvatest valguse lainepikkustest.
Värvilisuse aistimine tekib siis, kui valguskiired ärritavad silma võrkkesta värvitundlikke
retseptoreid ja ärritus kandub mööda nägemisnärvi ajusse. Tavaliselt näevad inimesed värve
ühtemoodi, kuna teatud värv mõjutab kõikide võrkkestade retseptoreid ühtemoodi ning ajus
sünnib teatud värviaisting. Ent inimesed, kes oma töös värvidega kokku ei puutu, ei suuda alati
ligilähedasi värve üksteisest eristada. Juuste värvi ja kliendi vahel võib sellest hoolimata, et
mõlema värvide eristusvõime on hea, ette tulla arusaamatusi, sest värvidele on võib-olla antud
erinevaid nimetusi. Näiteks sama oranži värvi nimetab üks kollaseks ja teine punaseks.
Kvalifitseeritud juuksur peab oskama kliendiga vestelda värvidest nii, et tekiks ühtne arusaam
soovitavast värvist.
Värvimine on õnnestunud, kui värv kliendile sobib. Sobivus on suhteline. Värviõpetuse teooriate
kohaselt võib põhjendatult otsustada, milline värv sobib näiteks riietuse ja naha värviga, milline
värv jätab külma ja milline sooja üldmulje. Värvivalik ei saa olla siiski vaid värviõpetuse 7
kohandamine. Kliendi subjektiivne eelistus teatud värvide suhtes on niisama tähtis valikumotiiv
kui selle mõistmine, mis värviõpetuslikult sobib ja mis mitte.
Värviaistingute tajumist silma kaudu
Värvid võivad teha suuri muutusi diagrammi esteetilises kvaliteedis ja sisust arusaamisel. Kuid
värvid võivad põhjustada samuti visuaalset lärmi, segadust ja isegi ebamugavust vaatajale.
Kõige tavalisem värvisuhete esitlus on värviring, mille avastas Isaac Newton 1666 aastal.
Traditsiooniline värviring näitab nähtavat värvispektrit. Põhivärvideks on punane, sinine ja
kollane. Neid värve saab omavahel segada kõikideks teisteks nähtavateks värvideks.
Inimsilm tajub kõiki värve läbi spetsiaalsete struktuuride kompleksi võrkkesta tagumises osas,
mis reageerivad närviimpulssidega erinevatele valguse lainepikkustele.
Hilisemates avastustes anatoomias ja psühholoogias on esikohal teooriad, mis käsitlevad punast,
sinist ja rohelist kui esmaseid värve, sest need on need värvid, mida kolm tüüpi võrkkesta
kolvikesi meie silmas suudavad tajuda.
Teadmised inimpsühholoogiast aitavad meil tuletada mõned reeglid värvide kasutuse kohta
diagrammis. Need reeglid arvestavad nii võrkkesta kepikeste ja kolvikeste jaotusega kui ka
muutustega läätses, et korralikult kujutist näha.
Värviliste diagrammide loomisel tuleks arvestada järgnevat
Üheaegselt mitte kasutada küllastunud värve. See põhjustab silmade läätsedes
järske muutusi, mis viib silmade väsimiseni. Küllastunud värvid tuleks asendada
näiteks pastelsetega või muude värvidega, mis paiknevad spektris lähestikku.
Värviaisting sõltub vanusest, soost ja tervislikust seisundist. Vanemad inimesed,
mehed ja värvipimedad tajuvad värve nõrgemalt kui noored, naised ja terved
inimesed.
Valge taust ei mõjuta värvitajumist, seega mõjub tumepunane ristkülik valgel taustal
tumepunaselt. Hele taust aga rõhutab värvi tumedust ja seetõttu mõjub tumepunane
ristkülik helepunasel taustal veelgi tumedamalt, peaaegu lillakalt. Seevastu tumedal
taustal tajume värvi veelgi heledamana, kui see tegelikult on.
Keemiline taust
Värvi tekkeks vajatakse peale valguse ka ainet. Aine näib värvilisena, kui osa valguse
lainepikkustest neeldub ehk absorbeerub selles. Valgusest on märgatavad vaid need osad, mida 8
aine ei absorbeeri, vaid laseb läbi või peegeldab tagasi. Kui aine peegeldab sinist osa valgusest
tagasi ja absorbeerib muud lainepikkused, näeme seda sinisena.
Valgus mõjub aine elektronidele nii, et need siirduvad saadud energia annusest ergastatuna
kõrgemale energia tasemele. Ained, mille elektronide ergastamine toimub kergelt, on värvilised.
Elektronide siirdumine on tavaline niisuguste ainetes, milles on konjugeeritud kaksiksidemete
süsteem. Konjugeeritud ehk ühendatud kaksiksidemed tähendavad seda, et aine molekulides on
iga teise aatomitevahelise sidemena kaksikside.
Leukodopakroom, juuste loomuliku värvaine melaniini algvorm, on värvitu kuna siin on vaid
kaks konjugeerunud kaksiksidet. Leuko-määratlus tähendab sõna-sõnalt valget. Sellises aines ei
ole ergastusvõimelisi elektrone. See-eest on dopakroomis on juba neli kaksiksidet
konjugeerituna, seega ühend on värviline ja kõnealuse juhtumi puhul punane.
Valmis melaniin aines on konjugeerunud kaksiksidemete süsteem veel palju pikem- see esineb
kogu molekulis, nii et ergastus vaid ja siis teatud lainepikkusi absorbeerivaid elektrone on
rohkesti. Juuste värvaine väljatöötamisel on eesmärgiks valmistada aineid, milles on sobival
määral konjugeerunud kaksidemeid.
3. Juuste värvimise psühholoogia
Värvus on kõikjal meie ümber, isegi meie unenägudes. Me näeme muutlikku taevast, säravat
päikest, elusa looduse varjundeid jne. Võimatu on endale ette kujutada maailma ilma värvideta.
Värvid täidavad meid energiaga ja mõjuvad meie tujudele, sunnivad nägema asju soojade või
külmadena. Erutavad ja stimuleerivad. Kurt Goldshtein, neuropsühholoog, kes on läbi viinud
eksperimente värvuse valgusega tegi järelduse selle kohta, et punases valguses subjektiivselt aeg
möödub kiiremini ja esemed näivad pikemad, suuremad ja raskemad; rohelises või helesinises
valguses aeg möödub aeglasemalt, esemed aga näivad lühemad, väiksemad ja kergemad. Kui me
püüame iseloomustada inimeste ja emotsioonide värvide abil, näiteks roheline- kadedus,
purpurne- viha, kollane- argus või punane- tarkus edastame me endale terve assotsiatsiooni
spektri, mis võib olla enam tõepärane kui me seda endale ette kujutame. Kogu elu me nii või
teisiti kasutame värve, et interpreteerida seda, mida näeme. See puudutab ka juuste värvust.
9
Blondiinidele, punapeadele ja brünettidele on traditsiooniliselt looduse poolt antud teatud
isikutunnused. California Teaduskeskuse sotsioloog Robert Scott, kes tegeleb käitumise
uurimisega, et järelduse, et inimese iseloomustus oleneb juuste värvusest. Tähendab me teame
inimeste kohta juba midagi veel enne seda, kui me temaga rääkima hakkame.
Blondiinide jaoks eksisteerib suur kogus varjundeid, mis varieeruvad alates külmast
Skandinaaviast sooja nisukarva värvuse kaudu kuni särava kullavärvuseni. Heledaid juukseid on
kerge blondeerida, kui ükskõik mis teist värvi juukseid. Et teha neid tumedamaks, on vaja segada
aluspõhja värvainega ja sel moel see stabiliseerida.
Heledad juuksed sobivad mistahes värvusega värvimiseks. Kuid tuleb silmas pidada juuste
struktuuri, naturaalse blondeerimise astet, nahatooni ja silmade värvust, samuti hallide juuste osa
kui neid on.
Punapead on rohkem impulsiivsemad ja meeletumad. Reeglina sümboliseerivad punapead
iseloomu ohjeldamatust ja kurja saatust.
Punaste juuste jaoks on olemas spetsiaalsed väljatöötatud värvained. Kuigi võib kasutada
mistahes tüüpi tooted, saavutatakse parim tulemus siiski taimse päritoluga värvainetega, mis
annavad juustele läike ja rikastavad nende tooni. Kogu punapea juuste helendamine on üks kõige
raskematest protsessidest, eriti kui planeerite saada tumepunasest värvusest külmaks blondiiniks.
Peale juuste valgendamist on reeglina raske kahvatu-punane värvus, mida tuleb korrigeerida.
Brünetid assotsieeruvad alateadlikult soojuse ja lõbususega.
Kastanipruunide juuste jaoks sobib ükskõik mis värvitüüp ja tulemus saab olema oivaline. Kuid
tuleb meeles pidada, et värv kantakse tumedamale alusele ja seda tuleb arvestada värvilahendi
valimisel.
Helendamisel pidage meeles, et pigmendid kaovad juustest järgmises järjekorras: punane,
punane/ oranž, oranž, sel moel võib eksperimenteerida sooja varjundiga.
.
10
4.Värvide ring, juuksekarva ehitus ja juuste naturaalne pigment
4.1 Värvide ring
1793. aastal joonistab Goethe värviringi, kus ta ei vastanda üksteisele ainult kahte põhivärvi –
sinist ja kollast, vaid lisab sinna kolmanda nurgana punase värvi. Tekib ringikujuline diagramm,
kus kolm põhivärvi vahelduvad oranži, lilla ja rohelisega, punane asetseb kõige üleval ja roheline
all. Ringi seda poolust, mis algab rohelisega – läbi kollase punaseni – nimetab ta plusspooluseks
ja vastaspoolt miinuspooluseks.
Goethe seob värvused tunnetega. Plusspoole ja miinuspoole värvid kutsuvad esile erinevaid
emotsioone. Ta mõistab värvusi kui meelelisi kvaliteete, mis on lahutamatult seotud inimese
teadvusega.
Seega polnud Goethe kaugel tänapäeval kasutatavatest värvipsühholoogia testidest.
Kollakaspunased toonid, mis asetsevad värviringi plusspoolel assotsieeruvad valguse ja
tugevusega, sooja turvalise auraga. Värviringi miinuspool, mis algab sinisega rõhutab
kaotusevalu, süngeid mõtteid, tekitab distantsi. Lilla süvendab meis ebakindlust, nõrkust ja
igatsust.
Kunstiteoreetiku ja -praktiku Johannes Itteni loodud värvikäsitluse (konstruktiivne
värviõpetus) keskne põhimõte.
Itteni värviharmooniate ja -kontrastide süsteem põhineb lihtsal ja selgel 12-osalisel
värvikorraldusel. Värviringi aluseks on nn. põhivärvid - esimese korralduse värvitoonid
(primaar) - kollane, punane ja sinine. Teise korralduse värvid (sekundaar) - oranž, roheline ja
violett paigutuvad esimeste vastu. Mõlemale poole esimese ja teise korralduse värve jäävad
kolmanda korralduse värvid (tertsiaal), mis saadakse esimese ja teise korralduse kõrvuti asuvate
värvitoonide omavahelisel segamisel. Need on oranžikas-kollane, oranžikas-punane, purpur,
sinakas-violett, jääsinine ja leheroheline
11
Värvid mis asuvad ringi vastaskülgedel on üksteise suhtes vastandvärvid ehk
komplementaarsed värvid. Komplementaarsete värvuste segu annab hallikas-pruuni tooni.
Kõiki tuntud värvusi võib saada, segades kokku kolme põhivärvi ehk (primaarvärvi). Nendeks
on kollane, punane ja sinine.
Kui me segame primaarvärve paarikaupa, siis saame kõrvalvärve ehk sekundaarseid värve.
Primaarvärvuste paarid Sekundaarvärvid
Kollane ja punane Oranž
Sinine ja punane Violett
Sinine ja kollane Roheline
Edasine primaarsete ja sekundaarsete värvuste segamine annab kolmandat järku värvused jne.
värvuste varieerimise võimalused on lõputud.
Komplementaarsete värvide segamise efekt
Kollane ja violett annavad tumehalli
Oranž ja sinine annavad pruunitooni
Punakas ja roheline tekitavad punakaspruuni tooni
Tähele tuleb panna, et värvivarjundid, mida saadakse komplementaarsete värvide segamisel,
sõltuvad ka kontsentratsioonist.
12
Kontsentreeritud komplementaarsete värvuste segamine → tumedad toonid.
Kergete komplementaarsete värvuste segamine → heledad toonid.
4.2 Juuksekarva ehitus
Cuticle- koosneb 6- 10 kihist soomusekujulistest
rakkudest, mis kaitsevad juuksekarva seesmisi kihte.
Cortex- see kiht moodustab 80% juuste mahust. Need
on pikad ja niiditaolised rakud, mis moodustavad
mikrofibrillide kimpe, mis on omakorda põimunud
makrofibrillide gruppideks. See kiududest kiht annab
juustele nende elastsuse ja tugevuse.
Medulla –on juuste tsentraalne osa ja koosneb
peamiselt väikestest õhukotikestest. See kiht ei ole
juustes siiski mitte alati esindatud ja tema funktsioon ei
ole päris selge.
Joonis Estel Professional
Cuticle on üldiselt pigmendivaba ja tal puudub oma värv. Pisikesed värvi ( pigmendi) osakesed
asuvad cortexis. Juuste värv on nähtav seetõttu, et cuticule on läbipaistev.
13
4.3 Juuste naturaalne pigment
Juustes leidub kahte liiki naturaalset pigmenti:
Punane pigment ( feomelaniin)
Pruun-must pigment ( eumelaniin)
Nende pigmentide kombinatsioonide tulemusena saadaksegi Euroopas levinud juustevärvide
gamma. Aasias domineerib juustes pruun-must pigment. Tuleb märkida, et need mõlemad
pigmendid võivad tumendada juuste värvitooni. Valgetel juustel puudub pigment üldse.
Eumelaniin määrab ära värvitooni sügavuse ( tumedus astme). Selle pigmendi graanulid on
suuremad kui feomelaniinil.
Feomelaniin põhjustab juuste värvuse punase või blondi tooni. Selle pigmendi osakesed on
väikesed ja nad on koondunud väikestesse klastritesse.
Joonis Estel Professional
5. Tehisvärvained
Tehisvärvaine üldiseloomustus
Kõik juustele lisatavad värvained on tehisvärvained, kuna need ei ole melanotsüütides
moodustunud loomulikud värvained. Tehisvärvaineid võib jagada nelja põhirühma:
Otsevärvained ehk toonijad
14
Oksüdeeruvad värvained
Metallivärvaine
Blondeerija
Otsevärvained on kas sünteetilised või taimsed. Otsevärvained on juba juustesse lisades
värvilised. Oksüdeeruvad värvained valmivad hapniku abil lõplikuks värviks alles juustes.
Metallivärvained reageerivad juuste keratiiniga millest moodustubki juuste lõplik värvus.
Otsetoimivad värvid ehk värvilist kihti moodustavad värvid
Juukseid võib värvida otsetoimivate värvipigmentidega poolpermanentsetes lahustes. Neid
pigmente ei ole tarvis keemiliselt ilmutada juuste sees, kuna nad eksisteerivad juba valmis kujul
ja on nähtavad. Otsetoimivaid pigmente tuleb kinnitada juuste sisse või pinnale, et nad tagaksid
juuste värvuse. Nende pigmentide kinnitamiseks kasutatakse peamiselt kahte mehhanismi. Tänu
ümbruskonna keemilisele toimele kannavad juuksed üldiselt negatiivset elektrilaengut.
Otsetoimivad pigmendid on valmistatud selliselt, et nad kannavad positiivset laengut, nii et
pigment tõmbub juustele nagu pisike magnet.
Mõned otsetoimivad pigmendid on nii peeneteralised, et nad on võimelised tungima läbi
soomuskihi ja ladestuma juuste pinnale.
Muidugi, kui juus on poorne, siis leidub temas avasid, mille läbi pigment võib kergemini tungida
juustesse.
Otsevärvide põhimõte on värvida juuksed nii, et värv püsiks juustes kas üks või rohkem
pesukorda. Otsevärvidele on omane, et nad juba toodetes lõplikku värvi ja neid ei pea enam
oksüdeerima nagu püsi-ja kergvärvaineid. Otsevärvainete rühma kuulub erinevaid keemilisi
aineid. Osa värvainetest kinnitub juuste külge ainult teatud ajaks elektromagnetilise
külgetõmbejõu mõjul, osa aga mehhaaniliselt. Otsevärvide hulgas on siiski ka selliseid
värvaineid, mis reageerivad juuste keratiiniga, moodustades seega juustesse püsiva värvitooni.
Eelnevalt juustes olnud otsevärvained võivad põhjustada probleeme siis, kui juukseid soovitakse
uuesti värvida. Raskusi valmistavad see, et me ei tea, missugused otsevärvained lähevad juustest
välja ja missugused kinnituvad püsivalt. Kuna nad ei oksüdeeru ega redutseeru, ei saa neid ka
vajaduse korral juustest välja ei oksüdeeruva ega redutseeruva värvieemaldusega. Otsevärvid on
kõik HC-tunnustega värvid, näiteks HC Red. Otsevärvaine võib ära tunda nende INCI nimetuses
kasutavate tunnuste järgi- ACID, BASIC, DISPERSE ja DIRECT. Kui värvaine nimes on tunnus 15
nitro, on tegemist otse värvainega. Osa otsevärvained on kosmeetikaseaduses määratud nn.
kosmeetilisteks värvaineteks. Neid võib ära tunda nimes oleva tunnuse CI järgi CI77891. CI
värve kasutatakse peamiselt selliste toodete nagu šampoonid, palsamid, värvivad vahud
ihukreemid jne ja neid on ka lisatud juustevärvidesse. Otsevärvaineid kõiki eelnimetatud
ainetüüpe, kasutatakse üldiselt ka püsi-ja kergvärvainetes lisaks oksüdeerivatele värvainetele.
Tüüpilised sünteetilised otsevärvained on nitrovärvid, näiteks purpurpunane. Erinevad
otsevärvained erinevad mitte ainult värvipoolest, vaid ka molekulide suuruselt ning ka selle
poolest, kui hästi nad kinnistuvad juukse keratiini külge. Halvasti kinnituvad värvimolekulid ja
väikesed värviosakesed uhutakse juustest välja näiteks šampoonide detergentide abil. Osa
otsevärvainetest aga püsib juustes pikemat aega ja peab vastu mitmele pesule. Otsevärvaineid
kasutatakse lühiajaliseks värvimiseks mõeldud toodetes ( näiteks värviloputustes või värvivates
šampoonides jne.), kuid ka oksüdeeruvate värvainete lisana püsi- ja kergvärvides. On
otsevärvained, mis ei ole mõeldud juuste värvimiseks, vaid ainult tootele värvitooni andmiseks.
Selliseid aineid nimetatakse kosmeetikaseadusandluses kosmeetilisteks värvaineteks.
TAIMSED VÄRVAINED
Taimsed värvained kuuluvad ka otsevärvide hulka. Taimsetes värvainetest on tuntuim
hennapõõsast saadav värvaine: 2hüdroksü- 1,4 naftokinoon. Henna on looduslik aine, kuna selle
värvaine on taimedest eraldatud ja rafineeritud. Juuste seisukohalt on see aga tehisvärvaine, nagu
muudki juuste lisatud värvained, sest see ei teki juuste melanotsüütides.
Henna värvaine
Henna värvaine populaarsus on kasvamas selle looduslikkuse tõttu. Juuste värvijale aga toob see
kaasa peamiselt probleeme, sest värvimistulemus võib olla ettearvamatu. Kuna henna värvaine
on otsevärvaine, ei saa teda eemaldada ei oksüdeeruva ega redutseeriva töötlusega. Eelnevalt
hennaga värvitud juuste teise värviga värvimisel on tulemus alati uue värvaine ja all oleva henna
värvaine värviline ühendus, mis osutub üllatuslikuks. Henna on püsiv värv, kuna värvimolekulid
reageerivad juukse keratiiniga püsivalt. Teisi nii püsivaid taimseid värvaineid kui henna
kasutusel ei ole.
Oksüdeeruvad värvained16
Oksüdeeruvad värvained on väikesemolekulilised värvitud ühendid, mis oksüdeeruvad lihtsal
viisil suurteks värvilisteks molekulideks. Neid kasutatakse nii püsi- kui ka pool
püsivärvimisainetes. Oksüdeeruvad värvained saavad oksüdeerumiseks vajaliku hapniku näiteks
vesinikperoksiidist, mis segatakse viimasel momendil enne värvimist värvainete hulka. Protsess
on põhimõtteliselt samasugune kui juuste loomuliku värvaine tekkimine. Värvainete püsimine
juustes tuleneb ühelt poolt sellest, et suurte molekulidena ei saa värvida juustest välja valguda,
ning teiselt poolt sellest, et värvained reageerivad keratiiniga ja kinnituvad selle külge.
Tüüpilised eelvärvained on parabenseendi- amiin ja paratolueendi- amiin. Neile molekulidele on
ühine see, et nende benseenilüliga on liitunud kaks aminorühma, siit nimetuse lõppki – diamiin.
Aminorühmad asetsevad benseenilülides teineteise vastas ning niisuguse asendi tõttu kutsutakse
selliseid ühendeid paraühenditeks. Puhaste paraühendite polümerisatsioon ei edene jõudsalt,
seetõttu on värvimassis omad haakijad. Haakijad muudavad paraühendite liitumise üksteisega
tõhusaks. Tüüpilised haakijad on metabenseendiamiin ja resotsioon. Haakijad on n.ö
metaühendid. Nimetus meta tähendab seda, et benseenlüliga liitunud rühmad, nagu amino - ja
hüdroksüül rühmad, on asetunud teineteise suhtes nii, et nende vahele jääb lülis üks tühi koht.
Oksüdeeruva värvaine väljakujunemine lõplikuks värvaineks algab alles juustes. Värvimass,
milles on oksüdeeruvad värvained, segatakse vesinikperoksiidiga ja kantakse juustele. Para-
ühend reageerib metaühendiga. Tekkinud saadus oksüdeerub indofenooliks ja sellega liitub uus
paraühend, millest saadakse kolmelüliline roheline toode. Viimane reageerib uuesti
indofenooliga ning liigub polümeerumis- protsessis lõpliku värvitooni poole. Hapniku
ülesandeks on eemaldada ühinevate molekulide vahelist vesinikku- teisi sõnu oksüdeeruda neid,
mis tõttu polümeriseerumine muutub võimalikuks.
Oksüdeeruv värvaine peab olema niisugune, mis oksüdeerub kergesti värviliseks. Seepärast
kasutatakse peaasjalikult aminorühmi sisaldavaid paraühendeid. Oksüdeeruva värvimolekuli
benseenlülides on aga vaba ruumi, nii saab nendega liituda teisigi rühmi. Lisarühmade tähtsaks
omaduseks on veel see, et nende vahendusel kinnitub lisaaine juukse keratiiniga ning püsib
seetõttu juustes paremini.
Metallivärvained
Parimad metallivärvained on plii ja hõbeda soolad. Need viiakse juustesse värvitute lahustena,
kus nad reageerivad juuste keratiinis oleva väävliga, moodustades tumepruune või peaaegu musti
metallisulfiidi ühendeid.17
Praegusel ajal on turul ainult paar plii värvi sisaldavat toodet ja neid reklaamitakse klientidele ja
„juuste loomuliku värvi taastajana " või „ juukse ravivahendina". Hallide juuste loomulikku
värvi pliivärvid loomulikult ei taasta, vaid ainult värvivad. Metallvärvid on püsivad värvid ja
lähevad juustest välja ainult kasvades. Juustes olev plii võib kahjustada juukseid oksüdeeruva
töötluse, keemilise loki kinnituse, püsi- ja kergvärvimise ja blondeerimis- protsessi käigus. Plii
on raske metall, mis katalüüsib tugevasti hapniku vabanemist, mistõttu keratiini väävlisillad
katkevad lõplikult.
KUIDAS TÖÖTAVAD OKSÜDEERUVAD PIGMENDID
Paisumine:
Selleks, et võimaldada pigmendil kergemini juustesse tungida, tuleb juustele lasta paisuda.
Paisumine saavutatakse aluselise ammoniaagi toimel. Viimane mitte ainult ei põhjusta paisumist,
vaid ta aktiveerib ka vesinikülihapendit , mis omakorda vabastab hapnikku oksüdatsiooni
keemilistes protsessides.
Ammoniaak aurustub üsna kiiresti, mis tõttu paisumine protsessi käigus järk- järgult aeglustub.
Sissetungimine:
Värvikreemi koostisosad võivad nüüd kergemini tungida cortex´isse, sest tänu paisunud olekule
on juuksed kergemini läbitungitavad.
Ühinemine:
Töötlemata pigmendid, mis on oma päritolult orgaanilised ained, kombineeruvad cortex-is ja
tulemuseks on töödeldud pigment. See pigmendiosakeste kokku- ühinemine on oma olemuselt
keemiline protsess, mis toimub hapniku juuresolekul. Hapniku aga eraldub vesinikülihapendist.
Naturaalsete pigmentide pleegitamine
Oksüdeeruv aine – vesinikülihapend – põhjustab samuti naturaalsete pigmentide pleegitamist.
Kui juuste otsad on valged salgud (mis ei sisalda pigmenti) kõrval ka loomuliku värviga
18
juukseid, siis võib pleegitamise tulemusena saada ühtlase tooni. Valged juuksed küllastuvad
oksüdeerivast värvist samal ajal kui tumedamad naturaalse pigmendiga juuksed pleegivad
heledamaks.
Kunstlike (kosmeetiliste) pigmentide pleegitamine:
Oksüdeerumise abil on võimalik pleegitada ka kunstlikke pigmente, mis on viidud juustesse. See
on oluline retušeeriva töötluse jaoks, sest pleegitamine takistab ka tumedate astmete või joonte
tekkimist juuste juurte ja eelnevalt värvitud osade vahele.
Juuste värvumine
Värvimine on nüüd lõpule viidud ja pigment on ühtlaselt jaotunud. Nähtav värv on nii
aktiveeritud pigmendi kui ka naturaalse pigmendi pleegitamise tulemus. Cuticle on suletud.
Oksüdeerimisprotsess
Kosmeetiline pigment koosneb väikestest osakestest: aktiveerijast ja seostavast ainest. On
näidatud, kuidas need komponendid on jaotunud juustes.
Ammoniaak aktiveerib vesinikülihapendit, mis oksüdeerudes on võimeline ühendama kokku
kahte komponenti.
Aktiveerija ja seostuvad ained on ühinenud. Nende kombineerumise tulemusena on tekkinud
suured värvuseta molekuli . Nende molekulide edasine oksüdeerimine tekitab nähtava värvuse.
Taandamisprotsess
Toimub värvi ilmutamine oksüdeerimise abil. Seda protsessi saab ümber pöörata taandamise
abil, mis pleegitab juukseid, eemaldades värvi neis ilmutatud kosmeetilistest pigmentidest.
Ilmutatud kosmeetilised pigmendid on jaotunud üle kogu juukse.
Taandavad ained, väävlishape ja vesi, reageerivad kosmeetiliste pigmentidega.
Kui taandamine on toimunud, siis on kosmeetilised pigmendid muutunud värvituteks.
19
Veega loputamine eemaldab suurema osa värvitust pigmendist.
Taandamise käigus ei eemaldu mitte kogu pigment. Kui nüüd loputada juukseid 1% - lise
vesinikülihapendi lahusega, siis saab allesjäänud pigment tagasi oma endise värvi.
Värvi taastamine on võimalik ka ilma vesinikülihapendi lahuseta, kuid see nõuab siis rohkem
aega. Ka õhus leiduv vaba hapnik võib osaliselt oksüdeeruda pigmenti ja taastada selle värvi.
6. Püsivärv
Oksüdeerivate värvikreemide (püsivärvide) koostis
Kosmeetilised pigmendid:
Kosmeetiliste pigmentide komponentideks on värvuseta orgaanilise päritoluga ained. Nad on
peamiselt vastutavad värvuse sügavuse eest, kuid neid võidakse kasutada ka lisavarjundite
andmiseks.
Poolpüsivad pigmendid:
Nende rolliks on juuste värvile varjundite andmine ja nad täiendavad kosmeetilisi pigmente.
Ammoniaagi vesilahus:
See lahus aktiveerib vesinikülihapendit ja aitab juustel paisuda. Ammoniaagilahus aurustub värvi
ilmutamise käigus üsna kergesti, mistõttu paisumine järkjärgult aeglustub. Ammoniaagi
kontsentratsioonid värvkreemides võivad varieeruda.
Niisutavad ained:
Need ained võimaldavad juustel ühtlaselt niiskuda.
Kreemide põhiaine:
Need võimaldavad värvivate komponentide kiiret ja soodsat toimet. Põhiainetena kasutatakse
kreeme, geele ja palsameid.
Parfüüme lisatakse selleks, et varjutada ammoniaagi ebameeldivat lõhna 20
PÜSIVÄRVIGA VÄRVIMISE TÖÖKAVA
Püsivärvimise puhul on töökavas kesksel kohal on juuste värvi väljaselgitamine. Seda tuleb
osata teha momendil, kui püsivärv neile kinnitub. Teisest küljest peab teadma, missugused ja
millises sisaldusjärjekorras on värvid (primaar- ja sekundaarvärvid) püsivärvituubides. Nende
kahe informatsiooniallika põhjal valitakse värvained
Püsivärvimist alustatakse oksüdeerija liigi valimisega ja selle põhjal saab otsustada, kas
eeltöötlus on vajalik. Eespool tehtud valikute mõju ette arvates valitakse kasutatavad
värvained ja nende koguselised segamisvahekorrad. Lõpuks määratakse ära
mõjumisajad, värvide juustele kandmise järjekord ja järelhooldus.
Kuidas valida oksüdeerijat
Oksüdeerijat valitakse selle põhjal, kui palju juustes olevat loomulikku värvainet tuleb
pleegitada. Tähtis on teada, et püsivärvainega segatud oksüdeerija ei pleegita varem
juustesse viidud tehisvärvainet. Pleegitamisvajadus selgub, kui on võrreldud algset
loomulikku tumedusastet eesmärgiks seatud tumedusastmega ning tumedusastmete
erinevus määratakse astmete vahena. Võrdlus tehakse valitud värvaine enda
tumedusastmestiku baasil, kuna erinevate tootjate tumedusastmetes võib esineda
väikesi erinevusi. Püsivärvimisega võidakse saada kõige rohkem kolm kuni neli astet
heledam tulemus. Kui pleegitamisvajadus on suurem, tehakse värvitöötlus
blondeerimisainega või pleegitatakse juukseid enne püsivärvimist blondeerimisainega
nii mitu korda, kui on vaja.
Oksüdeerijal on püsivärvimise protsessis kaks ülesannet:
pleegitada loomulikku värvainet
oksüdeerida tehisvärvainet.
21
Teisisõnu, oksüdeerijat vajatakse igal juhul. Kui pleegitamisvajadust ei ole, nagu
näiteks loomulikust värvainest tumedamaks värvimisel, tuleb püsivärvimisel
loomulikku värvainet siiski alati mõnevõrra heledamaks muuta, et tehisvärvaine
paistaks seatud eesmärgi kohasena. Tavaliselt on olemas valmistajapoolne info, millist
oksüdeerijat tuleks kasutada. Tootja teavitab üldjuhul ka seda, mitme astme võrra
oksüdeerija on võimeline pleegitama. Oksüdeerija liigi valikuga määratakse ära
loomuliku värvaine pleegitamise astme määr. Kui juuste loomulik värvaine muutub
heledamaks, tähendab see eu- ja feomelaniinide oksüdeerumist värvituteks.
Eumelaniin on juustele tumedust andva iseloomuga värvaine, mis on moodustunud
punasest, sinisest ja kollasest. Feomelaniin on peaasjalikult heledatele juustele
kollakat või punakat tooni andev värvaine. Kõik loomulikud juuksed on värviõpetuse
seisukohalt pruunid, tumedatest heledateni, sest nende värvulisus põhineb
eumelaniini ja feomelaniini segamisel. Punane, sinine ja kollane moodustavad eri
segudena ja sisaldustena täiesti heleda või koguni sinakasmusta värvi. Mõningates
juustes on lisaks pruunile punakas varjund. Kui pruunid loomulikud juuksed
muudetakse heledamaks ehk eumelaniinid ja feomeianiinid oksüdeeruvad
värvituteks, siis juuksed ei muutugi helepruuniks. Muutub hoopis eumelaniini
struktuur ja esmalt oksüdeeruvad sinised osad, siis punased ning lõpuks kollased.
Feomelaniini punane oksüdeerub enne ning siis kollane. Loomulik värvaine muutub
heledaks sama põhimõtte järgi, olenemata sellest mis põhjustab pleekimist (päike,
oksüdeerija vms.). Kui mõelda, et pruunist värviühendist võetakse ara sinine, siis
märgatakse, et järele jäänud värv ei ole pruun, vaid punane või oranžikaspunane, sest
värviühendisse ei jää enam muid värvilisi osi kui punane või kollane. Sama toimub ka
juustes. Juukseid pleegitav ühend peab olema juustes lühikest aega, kuni eumelaniini
sinised osad on oksüdeerunud värvituteks ning alles on jäänud punane ja kollane. Selle
tõttu käib juus tumedast heledaks pleegitades läbi kõik varjundid punasest
punakasoranžiks, oranžiks, oranžikaskollaseks ja kollase kaudu värvitu juukseni.
Kui juukseid püsivärvitakse, siis oksüdeerija valikust sõltub, missugust värvi loomulik
juus värvub. Moodustuva loomuliku värvaine värv on see põhi, millele tehisvärvaine
kinnitub, ning need koos annavad juustele värvimisprotsessi käigus uue värvi. Loomulik
juus pleegib püsivärvimisprotsessi ajal mil juuksed on värvimassi all peidus.
22
Pleegitamine ja oksüdeerimisjõud
Juuste värv muutub seda heledamaks, mida suurem on vesinikülihapendi kontsentratsioon.
Kui te kasutate 6 % - lise kontsentratsiooniga vesinikülihapendi lahust ja lisate seda võrdsele
kogusele värvikreemile, siis peate arvestama, et te tegelikult ju lahjendate vesinikülihapendi
kontsentratsiooni. Pärast segamist vastab tegelik oksüdeerimisjõud ainult 3 % - lisele
vesinikülihapendile.
30 ml vesinikülihapendit 6 % +30 ml püsivärvi
= 3 % oksüdeerimisjõud
Must punktiir joonisel vastab arvestuslikule oksüdeerimisjõule, kui kasutate segu vahekorras
1+1.
Kollane punktiir vastab arvestuslikule oksüdeerimisjõule, kui kasutate segamisel vahekorda 1+2,
nagu järgnevas näites.
+ 60 ml vesinikülihapendit 6 % + 30 ml püsivärvi
= 4 % oksüdeerimisjõud (vt. kollane punktiir joonisel)
Oksüdeerimisjõud arvutatakse järgmise valemi abil:
(vesiniku hulk) x (vesiniku kontsentratsioon %)
(vesiniku ja värvisegu üldhulk)
Kas eeltöötlus on vajalik
23
Püsivärvimise eeltöötluseks loetakse juuste tehisvärvainest puhastamist,
eelpigmenteerimist ja eelnevat pehmendamist. Kõik nimetatud töötlused tehakse
põhimõtteliselt enne eeltöödeldava juukseosa püsivärvimist. Eeltöötluse eesmärgiks on
ühtlustada juuste tumedusastmelisi ja värvilisi erinevusi ning parandada värvaine
tungimist juustesse.
Kas püsivärv katab kogu juukses oleva värvi
Püsivärvainesse segatud oksüdeerija ei pleegita juukses olevat tehisvärvainet ja samas ei
suuda katta endast tumedamat, värviliselt katvamat või erineva soojema tooniga püsivärvi
enda alla.
Tehisvärvi oksüdeerumist juustes nimetatakse puhastamiseks.
24
Puhastamist vajatakse seega järgmistel puhkudel:
kui juustes on mittesoovitavat tumedamat vana tehisvärvainet;
kui juustes on mittesoovitavalt värviliselt katvat vana tehisvärvainet;
kui juustes on mittesoovitavalt värvitoonilt külmemat või soojemat vana
tehisvärvainet.
Puhastamist mõjutab lisaks vana tehisvärvi tumedusastmele ka juuste põhi-ja
täiendvärvi tumedusaste. Kollane on kõige heledam, see katab ülejäänuid kõige
halvemini; oranž on heleduselt järgmine; punane ja roheline on ühetumedused;
sinine on enne lillat, mis on kõige tumedam; sinise ja lilla erinevus on väga väike.
Seda printsiipi võib testida vesivärvidega värvides:
Kui külmi toone soojaga üle värvida, on sageli tulemuseks määrdunud ja tuhm värv
ning kui sooja värvi peale värvitakse külma värviga, muutub seegi tuhmiks.
Et otsustada, millal juustes olev tehisvärvaine puhastada enne uut püsivärvimist, peab
võrdlema vana tehisvärvaine tumedusastet soovitud tumedusastmega ja samal ajal
vana tehisvärvaine katmisvõimet soovitud värvi katmisvõimega ning vana tehisvärvi
soojusastet soovitud värvi soojusastmega.
Eriti tähtis juukse leeliseliste töötluste käsitluste seisukohalt, nagu keemiliste lokkide
ja keemiliste ühendite abil kiudkihiga ühinevate värvimiste puhul, on see, et
juukseid ei venitataks ega väsitataks kammides. Samuti ei tohiks neid tugevasti
hõõruda, sest juuste struktuur on keratiini paisumise ja ehitust toetavate keemiliste
sildade purunemise tõttu eriti vastuvõtlik vigastustele. Samuti suureneb peanaha
ärritatavus, kui leelisega kaetud juukseid peanahal hõõrutakse ja/või peanahka
kammipiidega kraabitakse.
Kust me teame, missuguse värvitoonini peab juukseid puhastama
Püsivärvimisel kinnitub tehisvärvaine juustele täiesti samavärvilise ja -toonilisena,
arvestamata juhtumeid, mil värvaine mingil põhjusel juuste külge ei kinnitu. Kuna 25
lõplik värvimistulemus on pleegitatud loomuliku värvaine ja/või puhastatud
tehisvärvaine kombinatsioon, peab kogu juus tüvest ladvani olema ühevärviline või -
tooniline enne uue tehisvärvaine kinnitumist..
Probleem võib tekkida triibutatud juustega, mis puhastamisel pleegivad tõenäoliselt
peaaegu värvituks. Seda pole võimalik vältida, sest üksikuid triibutatud juukseid on
puhastamise ajal võimatu eraldi käsitseda.
Püsivärv pleegib kiiresti juuste ladvaosas. Kuidas seda vältida?
Püsivärvaine on keemiline ühend, mis seob end püsivalt juuste struktuuriga, kuigi selle
värvilisus ei püsi muutumatuna igavesti. Püsivärv pleegib ära sageli esimesena neis
juuste osades, mis on halvas seisukorras, samas toimub pleekimine kogu aeg
värvitud juuste kõigis osades. Värvaine eriti kiirel pleekimisel on ilmselt mitu põhjust,
kuid täpset informatsiooni neist saada on väga raske. On arvatud, et kui juuksed on
halvas seisukorras, siis ei suuda nende struktuur hoida värvimolekule enda sees ja need
pääsevad koos pesemisega minema. Ollakse seisukohal, et juuste avanenud struktuuri
tõttu on õhuhapniku ja päikese oksüdeeriv mõju neis intensiivsem kui juuste heas
seisukorras olevates osades. Eriti kiiresti pleegivad ka heas seisukorras juustest
sinised ja lillad pigmendid. Põhjuseks tuuakse, et need oksüdeeruvad õhuhapniku ja
päikese mõjul kergesti. Oksüdeerumist kiirendavad veel higi ja rasu happelised ained
Eelpigmenteerimise teel üritatakse muu hulgas vähendada töödeldud juuste pleekimist.
Eelpigmenteerimise eesmärk on ühtlustada juuste värvide erinevusi enne püsivärvimist.
Eelpigmenteerimist on vaja siis, kui juuste varem püsivärvitud osa on värvi poolest vähem
katvam (heledam) kui uue püsivärvimise käigus heledamaks muutuv loomulik värv.
Eelpigmentvärvaine valitakse järgmise reegli järgi: eelpigmentvärvaine tumedusaste on
sama kui taotletav tumedusaste. Eelpigmentvärv määratakse kindlaks selle järgi, mis värv(id)
eelpigmenteeritavast osast puudub. Kuna loomulik juus pleegib püsivärvimisel alati rohkem
või vähem kollaseks või punaseks, ei saa eelpigmentvärvgi olla muud kui üks neist värvidest.
26
Eelpigmentvärvina ei või niisiis kasutada külmi toone või püsivärvide ,,naturaalsarja"
värve..
Mõnikord võivad juuksed pleekida keskmises osas ja tippudel päikesevalguse, soolade, vee ja
õhu hapniku toimel. Pigmenteerimist kasutatakse selleks, et viia juuste värv tagasi tema
algsesse seisundisse pigmendi lisamise teel. See tumendab juuste värvi . Preparaadi
valmistamine:
Vali värvikreem, mis on ühe astme võrra tugevam kui nõutud toon ( seda kreemi
lahjendatakse ja värvi intensiivsus kahaneb vesilahuses)
Nüüd sega värvikreemi 3 osa veega pealekandmise pudelis.
Näide: 1 osapüsivärvi 15ml
3 osa vett 45 ml
Kasutada seda lahust juuste keskmise osa ja tippude töötlemiseks. Lase toimida 30 minutit
ilma täiendavad soojendamiseta. Nüüd kanna 30 ml kergvärvi emulsiooni 1,9 % kanda peale
ja hoida 15 minutit. Kasutades ablikaatorpudelit , kanna lahus juustele. Nüüd on juustes kaks
lahust: värvi lahus ja vesinikülihapendi lahus. Hõõru segu juustesse ja lase toimida veel 15
minutit.
Eelpigmenteerimisvärvaine
Kantakse juustele enne püsivärviga värvimist, kusjuures sinna ei lisata oksüdeerijat.
Kui eelpigmentvärvainet satub ka muudele ladvaosa juustele, pole sellest midagi.
Kas värvi halb püsivus hallides juustes tuleneb sellest, et neid pole eelnevalt
pigmenteeritud? Ka nii võib öelda, ent hallid juuksed vajavad ühtlaseks värvumiseks
muudki kui eelpigmendi värvi.
27
HALLID JUUKSED
Melaniini tootmine vanusega aeglustub ja hakkavad tekkima hallid juuksed. Need juuksed on
segamini tumedamate juustega ja annavad hallide juuste efekt. Enamikel 35 aastastel
inimestel on juba hallid juuksed olemas, ning 50 aastastel on kuni 50%elanikest juba pead
hallid.
Hallidest juustest puuduvad täielikult või peaaegu täielikult kõik loomulikud värvained.
Hall juus vajab ühtlaseks ja püsivaks värvumiseks võimalikult palju värvistruktuurile
tasakaalustatud ehk pruuni kunstlikku värvainet.
Niisugused värvained on naturaalsarja värvid: neis puudub varjund, kuid nad
sisaldavad kõige rohkem põhivärve. Toonivad värvisarjad ei kata sageli halle
juukseid ega värvi neid ühtlaselt, kuna neis pole kõiki põhivärve tasakaalulises
vahekorras.
Milles siis on küsimus, kui hallid juuksed on värvitud naturaalsarja värvidega, kuid sellest
hoolimata tuleb püsivärv ruttu maha?
Kui hallide juuste seisund on niisugune, et tehisvärvaine seal üldiselt püsib, on
tõenäoliseks põhjuseks hallide juuste soomuskihi paksus ja suur leeliste talumisvõime.
Niisugusel juhul ei suuda püsivärvi leelis paisutada kogu soomuskihti tehisvärvainele
läbitavaks ning kunstlik värvaine oksüdeerub osaliselt või täielikult soomuskihis, kust
see juba mõne pesukorraga tuleb tooniva värvaine kombel maha. Sama juhtub
mõnikord ka loomulikku värvi juustega, kui neid värvitakse esimest korda
püsivärviga.
Mõned hallid juuksed on värvimise suhtes erakordselt tõrksad. Nad omavad harjasetaolist
tekstuuri ning neid on tarvis eelnevalt keemiliselt pehmendada, võimaldamaks värvaine
tungimist juustesse.
Nagu te mäletate, on ammoniaak vastutav juuste paisumise ja nende poorsuse suurenemise
eest. Sellise juuste pehmendamiseks võite kasutada harjasjuuste segu.
Tavalise värvimise korral kasutate te 1 osa värvikreemi ja 1 osa vesinikülihapendit (1+1).
Kui te võtaksite aga 2 osa kreemi ja 1 osa vesinikülihapendit, siis te ilmselt kasutate
28
rohkem kreemi. Ammoniaak sisaldab just kreemis ja seega kasutaksite te ühtlasi ka rohkem
ammoniaaki. See pehmendaks ja paisutaks juukseid efektiivsemalt.
Siiski on soovitav, et te kasutaksite 1 osa kreemist ühe astme võrra heledama tooniga, et
vältida juuste värvumist liiga tumedaks. Kokkuvõtteks viite te ju harjasetaolistesse juustesse
rohkem värvi. Mida rohkem värvi, seda tumedam tuleb toon.
Pange tähele, et tuleb kasutada 6%vesinikülihapendit.
Juuste eelneva pehmendamisega saab kiirendada püsivärvi paisutamistööd nii, et
tehisvärvaine oksüdeerub kiudkihis. Eelnev pehmendamine tehakse vaid
madalatoimelise oksüdeerijaga, niisutades enne pehmendatavaid juukseosi (mitte
tüveosa) ja kuivatades seejärel juuksed kuivaks. Pärast seda värvitakse juuksed
püsivärviga täiesti tavalisel viisil. Oksüdeerija paisutab juust ja kuivatamine eemaldab
oksüdeerija lagunemisel tekkiva vee.
Eelpehmendamisel kasutatakse sama oksüdeerijat kui püsivärvimiselgi. See sisaldab
vesinikperoksiidi ja hapet. Saadus on tugevalt happeline (pH = 2), seetõttu paisutab ta
keratiini samamoodi kui leeliselised lahused. Hapetest tekib positiivselt laetud
vesinikioone (H+), mis omakorda liituvad soolasildu moodustavate negatiivselt laetud
aminohapperühmadega. Selle tagajärjel soolasild katkeb ja juuksekeratiin paisub.
Eelpehmendamiseks ei piisa püsivarvainele lisatud happest, kuna see on neutraliseerunud
tänu püsivärvaine leelisele. Siin pole seega piisavalt hapet keratiini paisutamiseks.
Klaasjad, eriti heas seisundis, töötlemata ja halvasti vett sisseimavad juuksed on tüüpilised
eelpehmendamist vajavad juuksed, sõltumata sellest, kas need on hallid või loomulikku
värvi. Päevast päeva korduv pesemine ja föönitamine, keemilised lokid või muud
värvitöötlused, nagu valmisvärvainetega otsene värvimine või värvilist kihti tekitav värvi-
mine, töötlevad juukseid piisavalt, nii et eelpehmendamist pole vaja.
Parim viis teha kindlaks eelpehmendamise vajadus on jälgida, kui hästi juuksed endasse vett
imevad. Kui vesi valgub piki juukseid nagu ,,hane seljast" ja juuste märgumine puhta veega
on raske, vajavad juuksed enne püsivärvimist eelnevat pehmendamist. Muul juhul ei ole
vaja eelpehmendada.
29
Juuksevärvi pealekandmise tehnilised võtted
On kasutamisel kolm põhilist tehnikat:
Taasvärvimine
Esmavärvimine koos punase ja moodsa või heledama tooni andmisega.
Esmavärvimine sama tumedaks või tumedamaks.
Taasvärvimise korral kasutatakse preparaati ainult värvi taastamiseks. Moodusta lahk kõrvast
kõrvani üle pealae. Juuksed on nüüd jaotatud kahte suurde ossa. Kanna preparaati peale.
Võttes salgukesi paralleelselt keskmise suurlahuga. Liigu algul pealaelt kukla suunas ja
seejärel pealaelt lauba suunas.
Kui teil on tegemist „neitsilike“ (s.o. juustega, mida pole varem värvitud) ning te tahate anda
neile punakat või moodsat tooni või värvida heledamaks, siis toimige järgmiselt:
kanna preparaati juustele, jättes vabaks juurmise osa 1-2 cm ulatuses. Lase värvil mõningane
aeg (10 minutit) toimida ja kanna siis värv ka juurmistele osadele. Lase nüüd värvil toimida
juba kestvamalt(30-40 minutit). Nii tuleb toimida seepärast, et juuste keskmine ja tipuosa on
värvi ilmumisel resistentsem, kui juurmine osa. Ära unusta värvi toimimise aja määramisel
kinni pidamast tootega kaasa antavatest soovitustest.
Kui te värvite loomulikke juukseid samasse tooni (toon-toonis värvimine), et saavutada
peenemat ja täiuslikumat värvi, või ka lihtsalt tumedamaks, siis toimige järgmiselt.
Kandke värvipreparaati kogu juuksele alates juurtest kuni tippudeni kõikidele salgukestele ja
laske toimida 40-50 minutit
Värvi kogus ja toimimise aeg
.
30
Mida heledamaid juukseid te soovite saada, seda rohkem peate üldiselt ka preparaati
kasutama. See tõmbab nii blondeerivat kui ka toonivat effekti. Toimeajad on püsivärviga
värvimisel 30-40 minutit, spetsiaalblond värvidega 50 minutit. Toimeaegu võib pikendada.
Temperatuur ja toimeaeg
Kosmeetiliste pigmentide ilmutamine ja juuste naturaalse pigmendi oksüdeerimine on
keemilised protsessid. Kõik keemilised protsessid kiirendavad, kui see toimub kõrgemal
temperatuuril. Just seepärast ongi antud kaks erinevat toimeaega, sõltuvalt sellest, kas
kasutatakse samaaegselt ka soojendamist või mitte.
Climazon`i aparaat lühendab toimeaega kaks korda. See lühendab aega, mis kulub kliendi
teenindamiseks teie salongis ja suurendab teie töö efektiivsust.
Püsi ja kergvärvimine
Püsi- ja kergvärvitooteid kasutades põhineb värvimine värvainete oksüdeerumisel. Juuste
loomulik värvaine oksüdeerub värvituks ja värvitootes juustesse lisatav oksüdeeruv
värvaine oksüdeerub värviliseks Juuste loomuliku värvi valgendumisastet saab reguleerida
lisaks värvaine leeliselisusele ka veel mõjuaja ja oksüdeerija toimega. Mida kõrgem on
leeliselisus ja oksüdeerija hapniku loovutamise võime ja mida pikem on mõjuaeg, seda
heledamaks loomulik juuksevärv muutub. Püsivärvainetest vabaneb rohkesti hapnikku,
mille tulemusena võime saada loomulikust värvitoonist heledamaid ja värvilt tugevamaid
nüansse või varjundeid.
Kergvärvimiseks nimetatakse värvimist, kus värvainet hoitakse juustel vähem kui 30
minutit, värvainesse lisatava peroksiidi sisaldus on alla 20 või (s.o 20 mahuprotsenti),
kusjuures värvaine ise on leeliseline. Kergvärvimisega ei saavutata loomulikust
juuksetoonist heledamat tulemust ega teisi suuremaid värvimuutusi. Nii püsi- kui
kergvärvimine muudavad piisavalt juuste värvilist struktuuri, mida on näha juuste
väljakasvus mõne päeva möödudes, Kui uus kergvärv on olnud oma loomulikule toonile
31
sarnane, on väljakasvanud osa peaaegu märkamatu. Püsi-ja kergvärvaine valmistamiseks
segatakse oksüdeeriv värvaine ja leelist sisaldav värvimass oksiidiga. Leelis katalüüsib
hapniku vabanemist oksiidist ja kui segu kantakse juustele, hakkab hapnik oksüdeerima ehk
valgendama juuste loomulikke pigmente, mis muutuvad värvituks. Samal ajal loomulike
värvainete oksüdeerimisega hakkavad ka värvimassis olevad oksüdeeruvad värvained
oksüdeeruma, selle tulemusena polümeriseeruvad need juustes värviliseks aineks.
Juustesse moodustuv värv on heledaks muutunud loomuliku värvaine ja oksüdeerunud
tehisvärvaine ühistulemus. Püsi- ja kergvärvimise erijuhtumina võib mainida veel
järeloksüdeerivat värvimist. Siin ei lisata oksüdeerijat mitte tootesse, vaid oksüdeeruvad
värvained oksüdeeruvad aegamööda juustes õhust saadava hapniku mõjul. Seda tüüpi
värvaineid võibolla valmisvärvainetes lisakomponendina, kuna nad parandavad värvi
vastupidavusvõimet. Sellise värvimispreparaadi vastupidavus põhineb sellel, et kui
valmisvärvid kuluvad juustest mõne pesukorraga maha, siis juustes olev oksüdeerunud
värvaine on oksüdeerunud nähtavaks. Kliendile on sellest suur kasu, sest kui üks
värvaine maha tuleb, on teine veel alles. Nii näivad juuksed kogu aeg üht ja sama värvi.
Kandes juustesse näiteks „ värvi või läiget lisavat loputusvahendit", ei tea klient, et ta on
endale pähe pannud kahel viisil mõjuvat värvainet. Probleeme tekib siis, kui juustesse
tahetakse teha keemilisi lokke või värvida neid keemiliste ühendite abil keratiiniga liituvate
värvitöötluste abil. Kui juuksur ei küsi, missugust värvimisvahendit klient on enne
kasutanud, võidakse valida liialt tugev lokivedelik või värvimistulemus ei ole ootuspärane.
Ometi on neid värvitöötlusi lihtne eristada: valmisvärvaine kulub mõne pesemisega
täielikult juustest ära, ent järeloksüdeeruv värvaine püsib kaua ja jätab väljakasvule randi.
7. Blondeerimine ja heledamaks värvimine
Blondeerimine on kõige tugevam protsess, mida kasutatakse juuste värvi heledamaks
muutmiseks. Selle protsessi käigus muudetakse tugevasti heledamaks nii loomulikke kui ka
kosmeetilisi pigmente. Siiski punakad/kollased pigmendid alluvad blondeerimisele vähe, nii
et tulemuseks saadakse värv, mis on kergelt kollane, kuldne või oranž.
32
Tuleb tähele panna, et Aasia päritoluga juuksed sisaldavad punakas/kollakaid pigmente
suhteliselt rohkem kui eurooplaste juuksed.
Heledamaks värvimine ei ole nii tugeva toimega protsess. Selle käigus muudetakse
heledamaks peamiselt loomulikke pigmente, kusjuures kosmeetilised pigmendid helestuvad
üksnes kergelt. Heledamaks värvimise pigmendid sisaldavad ka kunstlikke pigmente, mis
annavad värvusele teatud varjundi, seega samaaegselt värvi helestumisega toimub ka
toonimine.
Heledamaks värvimine on blondeerimisega võrreldes vähem efektiivne, kui on tarvis värvuse
heledust tõsta rohkem kui 4 astet.
Blondeerimine
Blondeerimise korral oksüdeeritakse heledamaks nii juuste loomulikud värvained
kui ka tehisvärvained. Blondeerimist võib pidada omaette töötlusprotsessiks, kuid
see on ka püsivärvimise eelkäsitsusmeetod, mida nimetatakse puhastamiseks.
Kui hape pleegitab loomulikku värvaine melaniini, depolümeriseerub see väikesteks
molekulideks. Teiste sõnadega — nii kummalisena, kui see tundubki — hape, mida
varem vajati melaniini moodustamiseks, tekitab nüüd vastupidise efekti: ta katkestab
melaniinipolümeeri siduvaid ühendeid, mille tagajärjel melaniin lõhustub heledateks
või värvituteks ühenditeks. Arvatakse, et niisugused melaniini lagunemissaadused
lahustuvad kergesti blondeerimisaine leelises ja tulevad loputamisega juustest välja.
Samas on selle teooria vasturääkivuseks see, et päikese UV-kiirguse käes pleekides
melaniini lagunemissaadused ei kao juustest kuskile, kuid sellest hoolimata
muutuvad juuksed heledamaks. Juuste valgendus-ja blondeerimisainetes on tava-
liselt kaks erinevat hapnikku loovutavat ainet ning nende toimet parandavat leelist.
Tavaliselt kasutatakse hapnikku vabastava ainena vesinikperoksiidi (hydrogen
peroxide) ja sinna juurde segatavaid erinevaid persulfaate (näiteks ammonium
persulfate). Leelistest on tavaliselt erinevad silikaadid, näiteks naatriumsilikaat
(sodium süicate).
Blondeerimisaineid on kahte liiki:
33
nõrgalt leeliselised
tugevalt leeliselised.
Nõrgalt leeliseliste toodete pH on 8-10, seega neile lisatava peroksiidi sisaldus peab
olema kõrge (6—12%), et vabaneks piisavalt hapnikku. Tugevalt leeliseliste toodete
pH on üle 14, seega piisab, kui tootesse lisatava peroksiidi sisaldus on 2-4%.
Mõlemad tooterühmad valgendavad juukseid sama efektiivselt. Tugevalt leeliseliste
toodete miinuseks on see, et nad ärritavad väga tugevasti peanahka.
Tehisvärvaine puhastus.
Juustest saab välja puhastada ainult tehisvärvainetes olevaid esivärvaineid,
mida on nii püsi- kui ka kergvärvainetes. Eelnevat puhastust võib teha nii
blondeerimistoodetega oksüdeerides või happelise värvieemaldustootega
redutseerides. Happeliste värvieemaldusainete redutseerija on
naatriumvesiniksulfaat.
Vesinikperoksiid ja persulfaadid loovutavad hapnikku ning on koos toimides
tõhusamad kui kumbki eraldi. Leelis katalüüsib hapniku vabanemist, seega
blondeerimisprotsess kiireneb.
Lõhutud värvimolekulid püüavad õhuhapniku mõjul järeloksüdeeruda (hiiliv
oksüdeerumine), seetõttu täiendatakse redutseerivat värvipuhastust oksüdeerijaga. Viimane
muudab värvi tumedamaks, aga sama teeks ka õhu hapnik, sellepärast on, oksüdeerija
kasutamise korral värvipuhastamise tulemus kohe näha.
Otsevärvaineid, mille hulka kuuluvad ka taimsed värvained ja mis juustesse püsivalt
kinnituvad, ei saa eemaldada mitte kummagi menetlusega. Need lähevad juustest välja ainult
kasvades. Elektromagneetiliselt juuste külge kinnituvaid otsevärvaineid saab seevastu
juustest välja pesta.
34
Blondeerimisvahendite oksüdeerimisjõud
Blondeerimisvahendites kasutatakse nii vesinikülihapendit kui ka ammooniumpersulfaati ja
nad mõlemad eraldavad hapnikku. (Pidage meeles, et blondeerimine on
oksüdeerimisprotsess). Need mõlemad ained koos annavad üsna kõrge oksüdeerimisjõu.
Juuste loomulik või põhivärv enne blondeerimist
Kui kliendi loomulik värv on tume, siis võib blondeerimine tuua välja kollakas-oranži
varjundi. Tumedad juuksed sisaldavad suhteliselt kõrges proportsioonis punakaskollaseid
pigmente, mida me aga tavaliselt ei näe, sest nad on maskeeritud tumeda värvuse poolt.
Pidage meeles, et mida suurem on värvi helestamise efekt, seda suurem on stress juustele.
Kasutatavad blondeerimissegu kogused
Blondeerijat tuleb kanda peale ühtlase paksu kihina.
Toime, kestus ja temperatuur juuste blondeerimisel
Toime kestust võib lühendada, tõstes temperatuuri. Kuid ettevaatust! blondeerija koos kõrge
temperatuuriga võib põhjustada peanaha ärritust. Järgige blondeerimisvahendiga kaasaskäivat
tarvitamisjuhendit.
Ammooniumpersulfaadi konsentratsioon
35
Kaasaegsed blondeerivad preparaadid sisaldavad pleegitava ainena ammooniumpersulfaati.
See aine on inertne, kui ta puutub kokku veega. Erinevates blondeerimisvahendites on
ammooniumpersulfaadi sisaldus erinev.
Blondeeriv pesemine
Blondeerivat pesemist kasutatakse selleks, et muuta heledamaks juuste naturaalset või
kosmeetilist värvi. Blondeeriv toime on kerge ja protseduur on kindel ja lihtne.
Segu valmistamine:
1 mõõtekulbike blondeerimispulbrit
60 ml sooja vett
30 ml vesinikülihapendit 6 % või 9 %
pisut šampooni
Kasutamine:
Ära pese juukseid enne protseduuri
Valmista blondeeriv pesemissegu. Kanna segu nendele juuste osadele, mida soovid
helendada.
Jälgi blondeerimisprotsessi ja katkesta kohe kui vajalik helenduseefekt on saavutatud.
Vahusta ja loputa välja ning kasuta palsamit järeltöötluseks.
Nüüd võid alustada püsi- või kergvärvimist.
36
8.Värvimise ja blondeerimise järelprotseduurid
Iga värvimise või blondeerimise järel tuleb läbi viia järeltöötlus.
Järeltöötlus
Neutraliseerib vesinikülihapendi ja ammooniumpersulfaadi. Sellega välditakse
pigmendi aeglast ja kontrollimatut oksüdeerimist pärast värvimistöötlust.
Neutraliseerib aluselised jääkained. Terved juuksed ja peanahk peaksid omama
madalat pH-d, nii umbes 5,5 ringis, mis on kergelt happeline.
Vähendab juuste paisumist ja poorsust. Samuti tugevdab keratiini.
Stabiliseerib värvipigmenti.
Parandab juuste tekstuuri, sära ja kohevust ning muudab nad hõlpsamini
manipuleeritavaks.
NÕUSTAMINE JA DIAGNOOSIMINE
Pidage meeles, et klient ootab teilt kui professionaalilt, et te olete võimeline teda nõustama
ning andma asjalikke soovitusi nende värvide osas, mida ta sooviks saada. Teie
professionaalne lähenemine sisendab kliendisse usaldustunnet, et kuulata teie soovitusi nii
värvimise ja järeltöötluse kui ka koduse hooldamise osas.
37
Värvitöötlus terminoloogia
Toonimine otsevärvainetega Valmis värvipigmendi lisamine juukse
soomuskihti
Kergvärvimine Juuste värvimine kuni 4%-lise
vesinikemulsiooniga. Värvipigmentide
läbimine soomuskihist ja kinnitumine
kiudkihi pinnale
Püsivärvimine Püsiv juuste värvi muutmine 3 - 12%
vesinikemulsiooniga. Värvipigmentide
kinnitumine kiudkihti
Tumedamaks värvimine Juuste loomuliku pigmendi kerge
helendamine ja suure hulga kunstlike
värvipigmentide lisamine
Heledamaks värvimine Juuste loomuliku pigmendi tugev
helendamine ja vähese hulga kunstlike
värvipigmentide lisamine
Blondeerimine Loomulike ja keemiliste (kunstlike)
pigmentide heledamaks muutmine
kunstlikke värvipigmente lisamata
Pastellkoloratsioon Heledatele juustele värvivarjundi andmine
kuni 4%- lise vesinikemulsiooniga
Värvi värskendamine Eelnevalt värvitud juuste värvitooni
värskendamine toonivate värvidega
Esmavärvimine Värvimata, toonitamata ja blondeerimata
juuste esmakordne värvimine
Täisvärvimine Värvimassi kandmine kogu juuste pikkusele
vastavalt juuste struktuurile ja eelnevatele
töötlustele
Väljakasvu värvimine Väljakasvanud juusteosa värvimine
Juuste kujundlik värvimine Eraldatud juusteosade värvimine
Emulgeerimine Värvimassi peanahalt lahti hõõrumine
38
vähese veega enne juuksevärvi maha
loputamist
Eelhooldus Kaitseb rikutud juukseosasid ning annab
ühtlasema värvitulemuse
Eelpigmenteerimine Ühtlase värvitulemuse saavutamine
värvipigmentide lisamisega enne juuste
värvimist
Järelpigmenteerimine Aitab saavutada ühtlase värvitulemuse
saavutamine värvipigmentide lisamisega
pärast juuste värvimist
Eelpeitsimine Madalatoimelise vesinikemulsiooniga
probleemsete (hallide) juukseosade
niisutamine enne juuste värvimist
Värvieemaldus Juukses olevate värvipigmentide
heledamaks muutmine
Keemiline värvieemaldus e. happeline
värvieemaldus
Spetsiaalse tootega juustelt
tehisvärvipigmendi eemaldamine
Kuum värvieemaldus Blondeerimisaine ja kuuma vee seguga
juustelt värvipigmentide eemaldamine
Blondeerimispesu e. värvipesu Värvipigmentide eemaldamine juustelt enne
juuste värvimist
Värvi tumedusaste e. värvisügavus Esimene number värvitähises, mis määrab
värvi heledust või tumedust
Värvi toon Teine number või täht värvi tähises, mis
määrab värvi põhitooni juukses.
Värvi nüanss Kolmas ja neljas number või tähed värvi
tähises, mis annavad värvi põhitoonile
lisavarjundi
Pigmenteerijad Toode, mida kasutatakse enne heledate
juuste tumedamaks värvimist
Mix - värvid Kontsentreeritud värvipigmendid
Taimsed värvained Taimse päritoluga otseimenduvad
39
looduslikud värvained
Metallivärvained (sisalduvad laiatarbekauba
juuksevärvides)
Plii ja hõbeda soolad, mis viiakse juustesse
värvitute lahustena, kus nad reageerivad
juuste keratiinis oleva väävliga moodustades
tumepruune või peaaegu musti
metallisulfiidiühendeid
Tehisvärvained ehk tehisvärvipigmendid Juuksevärvis olevad värvipigmendid, mis
tekitavad juustes värvi
Oksüdeeruvad värvained e. värvipigmendid Väikesemolekulilised värvitud ühendid, mis
oksüdeeruvad suurteks värvilisteks
molekulideks vesinikperoksiidist saadava
hapniku mõjul
Otsevärvained e. valmisvärvipigmendid Otseimenduvad värvained (pigmendid),
mida ei ole vaja keemiliselt ilmutada juukse
sees, kuna nad on juuksevärvi tootes valmis
kujul
Järeloksüdeerivad värvained taimsetes
juuksevärvides
Peale värvitöötlust õhuhapniku mõjul
juustes nähtavaks muutuvad värvi
pigmendid, mille mõjul värvi kestvus
juukses pikeneb
Kosmeetilised pigmendid Värvuseta orgaanilise päritoluga ained, mis
annavad värvile sügavuse
Türosiin Väike värvitu molekul
Kromaatiline e. värviline Kõik värvused v.a. must - valge värviskaala
Akromaatiline e. värvitu Must - valge värviskaala
Vesinikperoksiid ( H2O2 ) Vesinikemulsioonis olev juukseid pleegitav
aine
Vesinikemulsioon Juuksevärvipigmente aktiviseeriv kreemjas
aine, mille üheks koostisosaks on
vesinikperoksiid
40
H2O2 = 7 Vol = 1,9% vesinikemulsioon
H2O2 = 10 Vol = 3% vesinikemulsioon
H2O2 = 13 Vol = 4% vesinikemulsioon
H2O2 = 20 Vol = 6% vesinikemulsioon
H2O2 = 30 Vol = 9% vesinikemulsioon
H2O2 = 40 Vol = 12% vesinikemulsioon
Vol – see on mahuprotsent
Vesiniklosjoon Juuksevärvipigmente aktiviseeriv
veesarnane aine, mille üheks koostisosaks
on vesinikperoksiid
41
42
Recommended