Eesti majanduse konkurentsivõimest Ülo Kaasik Eesti Pank

Eesti majanduse konkurentsivõimest

Ülo KaasikEesti Pank

2

Mõningaid küsimusi

• Kus me hetkel oleme ja kuidas me siia saime?

• Kuidas kriis meid mõjutab ja kuidas selle tagajärgedega hakkama saada?

• Milliseid väljakutseid veel ees on ootamas?

• Mida sellest kõigest järeldada?

3

Enne kriisi kasvasime kiirelt

Allikas: Eurostat

Keskmine SKP kasv 1998-2007

4

Kuid meil on veel piisavalt kasvuruumiOstujõu pariteediga korrigeeritud tunnitootlikkus (EL=100)

Allikas: Eurostat

0%

20%

40%

60%

80%

100%

120%

140%

Eesti Läti Leedu Soome Rootsi Saksamaa EL

5

Kiire laenukasv soodustas kasvu

Laenukasv (a/a, kohalikus valuutas)

Allikas: IMF

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

Poland Romania Bulgaria Hungary Lithuania SlovakRepublic

CzechRepublic

Latvia Estonia

2004

2005

2006

2007

2008

6

Ehk oli kiirel kasvul teisigi põhjusi?

Allikas: EBRD Transition Report 2008

7

Ekspordi spetsialiseeritus

• Jätkuvalt on meie eelised seotud madalamate kuludega,

• Kapitalimahukas (kesk-kõrg-tehnoloogiline) on üldjuhul suure impordi sisaldusega

• Samas võib viimase kümnendi jooksul siiski märgata ka selgelt positiivseid nihkeid.

8

Ei ole põhjust arvata, et me ainult kinnisvarabuumi tõttu kasvasimeEesti eksportööride turuosa dünaamika Euroopa Liidus

0,60,70,80,9

11,11,21,31,41,5

I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

Teenused Kaubad Kaubad, püsihinnas

9

Oleme hästi positsioneeritud r/v äri suhtes

Source: World Bank, DB Research

World Bank Transnationality Index, 2007

Indeksi sisendid: keskmine OVI sissevool %-na investeeringutest, OVI sissevool % SKP-st, välisosalusega ettevõtete osatähtsus SKP-s ning hõives

10

Mida buum meile õpetas?

• Kasvuepisoodides ilmneb (kvalifitseeritud) tööjõu nappus – tulemuseks kiire palgakasv;

• Hõive 10% kasv näitab, et piisavate motivatsioonitegurite puhul on võimalik tööturule kaasata mitteaktiivseid;

• Möödunud kasvuepisood oli vähem teadmiste- ning rohkem krediidipõhine;

• Eristada tuleb ühekordseid ning püsiva mõjuga positiivseid šokke;

• Maksupoliitika peab sisaldama rohkem kontratsüklilisi elemente.

Esmalt tuleks kriisi järelmitega toime tulla

12

Kriis on olnud laastava mõjuga

G3 riikide tööstustoodangu aastakasv

USA Euroala Jaapan

Source: Reuters EcoWin

00 01 02 03 04 05 06 07 08 09

%

-40

-35

-30

-25

-20

-15

-10

-5

0

5

10

13

Kriis on olnud laastava mõjuga (2)USA, Jaapani ja euroala riikide töötus

USA Euroala Jaapan

Source: Reuters EcoWin

00 01 02 03 04 05 06 07 08 09

%

3

4

5

6

7

8

9

10

11

14

Mis juhtub süsteemse panganduskriisi järel? Kolm iseloomujoont - 1

• Kauakestev ja sügav varade hindade kollaps– Reaalsed

kinnisvarahinnad vähenevad keskmiselt 35% kuue aasta jooksul

– Aktsiahinnad kukuvad keskmiselt 55% 3,5 aastat kestva languse ajal

Allikas: The Aftermath of Financial Crises, C. Reinhart ja K. Rogoff, dets/2008

15

Mis juhtub süsteemse panganduskriisi järel? Kolm iseloomujoont - 2

• Sügav korrektsioon SKPs ja hõives – Tööpuudus kasvab 4

aasta jooksul, mille käigus tööpuudus suureneb keskeltläbi 7protsendipunkti.

– SKP langeb (mõõdetuna tipust põhja) keskeltläbi üle 9% ja keskmine langustsükkel on ca 2 aasta pikkune.

Allikas: The Aftermath of Financial Crises, C. Reinhart ja K. Rogoff, dets/2008

16

Mis juhtub süsteemse panganduskriisi järel? Kolm iseloomujoont - 3

• Valitsuse võlg kasvab hüppeliselt, suurenedes keskeltläbi 86% pärast II maailmasõda aset leidnud episoodides

– Võlga ei kasvata niivõrd pankade päästmine ja rekapitaliseerimine

– Peamiseks valitsuse võla kasvu allikaks on maksutulude kokkukukkumine, samuti ambitsioonikas vastutsükliline fiskaalpoliitika, mis peaks olukorda leevendama

Allikas: The Aftermath of Financial Crises, C. Reinhart ja K. Rogoff, dets/2008

Kuidas Eesti selle taustal välja paistab?

18

Eesti eksport liigub samas rütmis peamiste kaubanduspartneritegaEkspordi kasv (a/a, EUR)

Allikas: Eurostat

19

Ei ole põhjust arvata, et palgad Eestis on liiga kõrged

20

Oleme olnud paindlikud

• Erasektor on kiiresti kohanenud:– Kulud on viidud uue reaalsusega kooskõlla– Ka hinnad on olnud paindlikud

• Valitsus on kiirelt reageerinud:– Reageeritud nii kulude kui tulude poolelt– Eelarve defitsiiti on suudetud hoida alla 3% SKP-st

• Samas on see tekitanud meile uusi väljakutsed

21

400

450

500

550

600

650

700

750

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

hõivatud (15-74), tuh töötud (15-74), tuh

Tööpuudus on kiiresti tõusnud, samas on tööjõus osalemise aktiivsus jätkuvalt kõrge

22

Tööjõu osalusmäära on suurendanud nii buum kui globaalkriis

Allikas: Statistikaamet

Mitteaktiivsete dünaamika

23

Buumil olid omad lemmikud, kuid kriisil on mõju kõigile

Allikas: Statistikaamet

Hõive võrreldes 2005.a keskmisega

24

Elanikkond vananeb nii Eestis kui Euroopas

Allikas: Eurostat

25

Madalama haridustasemega töötajad on meil kaitsetud

Allikas: Eurostat

Alg-, põhi- ja madalama keskharidusega isikute töötus (%)

0

5

10

15

20

25

30

35

40

45

SK EE LV LT CZ ES HU IE DE SE BG PL FR UK BE FI AT TR PR SL IT GR DE RO MT NO CY NL

26

Eelarvepoliitika toetas reservide akumuleerimist

Järgneva perioodi väljakutseks on reservide taastamine

Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Pank

-4

-3

-2

-1

0

1

2

3

4

20

00

20

01

20

02

20

03

20

04

20

05

20

06

20

07

20

08

20

09

*

20

10

*

20

11

*

20

12

*

20

13

*

Eesti eelarve tasakaal

MA kriteerium

27

Maksude ja SKP suhe on samas kiiresti kasvanud. Kas jätkab ilmselt kasvamist ka peale 2011.a?

25

27

29

31

33

35

37

1995

1997

1999

2001

2003

2005

2007

2009

2011

Koos II samba eraldistega Ilma II samba eraldusteta

28

Mõningaid järeldusi

• Reservide kogumine nii era- kui avalikus sektoris osutus õigustatuks;

• Seni on paindlikkus ja kiire reageerimine meid aidanud;

• Väliskaubanduse-SKP kasvu vaheline seos on tugevam

– ka edaspidi oleme me avatud šokkidele, mis tulenevad meie kaubanduspartneritest või globaalsest nõudluskeskkonnast;

– Globaalne kriis suurendab majandustsüklite vahelist korrelatsiooni, taastumine omakorda toob esile erisused;

• Laenukasvu mõjul toimunud struktuurinihked majanduses pole osutunud püsivateks;

29

Mõningaid järeldusi

• Ligi 100 000 inimest on huvitatud tööst: tööjõud (hõivatud ning tööotsijad) on kümnendi kõrgeim.

• Seni oleme r/v tööjaotuses kasutanud madalama palga eelist. Järgnevateks kasvutsükliteks valmistudes tuleks suurendada tööjõu kvalifikatsiooni.

• Vananev elanikkond on küll globaalne probleem, kuid selle lahendamine eeldab lahendusi riigi tasandil.

• Mistahes fiskaalpoliitilised meetmed peavad arvestama vajadusega taastada eelarve tasakaal ja riigi reservid keskpikas perspektiivis.

30

AITÄH KUULAMAST

Ylo.Kaasik@eestipank.ee

www.eestipank.info