Euroala ja Eesti majanduse väljavaatestEuroala ja Eesti majanduse väljavaatest

Ülo Kaasik Eesti Pank

Lääne-Viru arengukonverentsRakvere AQVA konverentsikeskus

16.09.2013

Järgmisel aastal on Euroopas oodata majanduskasvu kiirenemist (SKP kasv, %)

20142013negative

0 - 1

1 - 2

2 - 3

3 and above

Allikas: Euroopa Komisjoni kevadprognoos (2013)

Mitmetes majanduspoliitika valdkondades on saavutatud edu

Eelarve tasakaal, euroala vs USA, Suurbritannia ja Jaapan

Eelarve tasakaal, euroala liikmesriigid

Allikas: Euroopa Komisjoni prognoos 2013

Ka “äärealade” konkurentsivõime paraneb

• Rahaliidusisesed erinevused vähenevad

• Konkurentsivõime paraneb kõikides „ääreala“ riikides

Jooksevkonto tasakaal

Allikas: Euroopa Komisjoni prognoos 2013

Euroala probleemsemate riikide krediidiriski hind on stabiliseerunud

“Within our mandate, the

ECB is ready to

do whatever it

takes to preserve the

euro."

Mario Draghi juulis 2012

%%

Samas püsib töötus euroalal rekordtasemel

Euroala majandus pöördub järgmisel aastal mõõdukale kasvule

Allikas: Euroopa Keskpank

Madal inflatsioon jääb euroalal püsima vähemalt aastaks

Allikas: Euroopa Keskpank

Küsitlusandmed näitavad, et Eesti peamiste kaubanduspartnerite kindlustunne on pisut paranenud

Majandususaldusindeks (ESI)

s

95

100

105

110

115

120

Läti Eesti Euroala Rootsi SoomeAllikas: Reuters EcoWin

aug dets apr aug dets apr aug dets apr aug dets apr aug dets apr

08 09 10 11 12 13

Indeks

65

70

75

80

85

90

95

Soome majanduses on olulisi struktuurseid väljakutseid

4

5

6

Paberitööstus Elektroonika

Osakaal SKP.st, %

10

0

1

2

3

4

1975 1980 1985 1990 1995 2000 2005 2010

Allikas: Suomen Tilastokeskus, Soome Pank 24877

Soome majandust koormab ka palkade liigkiire kasv minevikus

Käesolev aasta on Eesti majanduses kaasa toonud kasvu raugemise

• Suur on olnud nõrga väliskeskkonna ning Eesti eksportiva sektori käekäigu mõju• Aasta esimesel poolel on kogutoodangu kasvu pärssinud eelkõige veonduse ja

laonduse tegevusala

Allikas: Statistikaamet, Eesti Panga prognoos

Madalad baasintressid on jõudnud ka Eesti ettevõtete ja majapidamisteni

6 kuu EURIBOR on praegu ca 15 korda madalam kui 5 aastat tagasi

Tööstusettevõtted on varasemast vähem saanud areneda euroala turule müües

• Majandus on kasvanud peamiselt siseturu arvelt, kuid pikemas vaates on oluline, et välisturud asuksid kindlamale kasvurajale

Allikas: Statistikaamet

Ettevõtted hindavad tootmist piiravatest teguritest olulisimaks nõudlust, kuid suurenenud on ka tööjõunappus

50%

60%

70%

80%

90%

100%Tööstusettevõtete toodangu kasvu piiravad faktorid

Allikas: Euroopa Komisjon

0%

10%

20%

30%

40%

50%

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

piiranguid pole ebapiisav nõudlus tööjõu puudus

materjali/seadmete puudus muud finantsprobleemid

Inimfaktor mõjutab järjest enam edasist majandusarengut

• Tööealine elanikkond (15-74) on väiksema-arvuline kui olime arvanud ja vähenemistrendil, eriti väiksemates maakondades

• Lääne-Viru maakond kaotas ainuüksi 2012.a Tallinnale u 500 inimest ning teist sama palju lahkus välismaale

2012 Arvestuslik

2012* Rahvaloendus

2013 Rännet arvestav rahvaarv

Rahvaloenduse erinevus arvestuslikust rahvaarvust - rändesaldo alates 2000

2013 muutus

Kogu Eesti 1 024 267 988 379 975 214 -3,5% -1,3% ..Tallinn 305 961 306 655 305 551 0,2% -0,4%

Harju maakond 403 930 426 252 424 588 5,5% -0,4% Harju maakond 403 930 426 252 424 588 5,5% -0,4%

Tartu maakond 113 260 114 452 113 400 1,1% -0,9%

Hiiu maakond 7 931 6 564 6 497 -17,2% -1,0%

Saare maakond 26 587 23 827 23 491 -10,4% -1,4%

Rapla maakond 28 238 26 342 25 901 -6,7% -1,7% Lääne maakond 21 177 18 426 18 078 -13,0% -1,9%

Põlva maakond 23 470 20 639 20 236 -12,1% -2,0%

Pärnu maakond 67 151 61 955 60 651 -7,7% -2,1%

Lääne-Viru maakond

50 983 45 026 44 002 -11,7% -2,3%

Võru maakond 28 439 25 033 24 460 -12,0% -2,3%

Viljandi maakond 42 272 35 869 35 008 -15,1% -2,4%

Valga maakond 25 541 22 345 21 799 -12,5% -2,4%

Järva maakond 27 692 23 120 22 538 -16,5% -2,5% Jõgeva maakond 28 099 23 659 22 984 -15,8% -2,9%

Ida-Viru maakond 129 497 114 870 111 581 -11,3% -2,9%

Tööealine elanikkond on väiksem kui me arvasime ja väheneb oodatust kiiremini

Arvuliselt on hõivatuid umbes 25 tuhande võrra vähem kui näitab praegune statistika

1 020 000

1 040 000

1 060 000

Tööealine elanikkond

Rahvaloendusega korrigeeritud ÜRO prognoos, madal stsenaarium

Statistikaameti rahvastikuprognoos 1. variant, EP poolt uuendatud

Allikas: Statistikaamet, EP hinnang860 000

880 000

900 000

920 000

940 000

960 000

980 000

1 000 000

1 020 000

20

00

20

01

20

02

20

03

20

04

20

05

20

06

20

07

20

08

20

09

20

10

20

11

20

12

20

13

20

14

20

15

20

16

20

17

20

18

20

19

20

20

Tööjõus osalemise määr* on samas kasvanud ja aidanud kompenseerida tööealise elanikkonna kahanemist

75%

80%

Tööjõus osalemise määr

Kogu Eesti Põhja-Eesti Kesk-Eesti

55%

60%

65%

70%

I III I III I III I III I III I III I III I III I III I III I III I III I III I

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

* Hõlmab tööturul aktiivselt osalevaid inimesi, nii töötavaid kui ka töötuid.

Allikas: Statistikaamet

Töökäte vähenemine viib palgakasvu kiirenemisele

• Keskmise palga kasv oli II kvartalis ootamatult jõuline – 8,5%• Kui majandus ei hakka kiiremini kasvama, võivad tänased töökohad ohtu sattuda

20%

25%

30%

Keskmise brutokuupalga aastakasv

Eesti keskmine Lääne-Viru maakond

Allikas: Statistikaamet

-15%

-10%

-5%

0%

5%

10%

15%

20%

I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Kokkuvõtteks

• Euroalal on jätkub mõõdukas majandusaktiivsuse taastumine madala inflatsiooni keskkonnas. See võimaldab keskpangal intresside taset madalana hoida. Euroopa Keskpank on kinnitanud, et intressid võivad lähiajal püsida tänasel või madalamatel tasemetel.

• Muude majanduspoliitika valdkondade positiivne mõju on juba avalduma hakanud. Euroala eelarvepositsioon on paranenud ning konkurentsivõime kasvanud (sh probleemsetes riikides).

• Lühiajaliselt kompenseerib sisenõudluse aktiveerumine ekspordist tingitud • Lühiajaliselt kompenseerib sisenõudluse aktiveerumine ekspordist tingitud ebakindlust.

• Eestis on peamised riskid seotud välisnõudlusega. Pikemas perspektiivis tuleb aga tähele panna ka palgakasvust ning kinnisvara hinnakasvust tingitud riske.

• Pikemas perspektiivis on Eesti suurimaks väljakutseks investeeringud inimkapitali. Arvult väikese rahva võimalused peituvad kõrgema lisandväärtusega ning teadmistemahukamates majandusharudes. Tootlikkusel põhinev palgakasv saab tugineda töötajate tarkusele.

Võimalikud ohud, millega Eestis tuleb arvestada

• Kriisijärgselt korrastunud Eesti majandus on muutunud vähem haavatavaks, kuid nii era- kui ka avalik sektor peavad arvestama võimalike riskidega.

• Kuigi Euroopa majandusruumis on näha tervenemise märke, on välisnõudluse taastumine jätkuvalt ebakindel ning see võib ohustada eksportivat sektorit.eksportivat sektorit.

• Madalad intressid üheskoos kasvava kindlustundega võivad kaasa tuua liigoptimistliku tarbimiskäitumise ja paisutada kinnisvarahindasid.

• Odava laenamise võimalusega ei tohi kaasneda riskide alahindamist ja laenuteenindamise võime ülehindamist.

• Struktuurne tööpuudus ja tööjõunappus (sh väljarändest tulenevalt) võivad põhjustada liigseid palgakasvu surveid, inflatsiooni kiirenemist ning seeläbi kahjustada ekspordi konkurentsivõimet.

Eesti Panga juunikuise majandusprognoosi põhinäitajad

2012 2013 2014 2015

SKP (miljardit eurot) 17,0 17,9 19,2 20,7

SKP muutus püsihindades (%) 3,2 2,0 4,2 4,3

Majandusprognoos põhinäitajate kaupa

THI inflatsioon (%) 3,9 3,0 2,5 2,7

Tööpuuduse määr (%) 10,2 9,2 8,8 8,5

Keskmine brutokuupalga muutus (%) 5,9 5,1 6,4 7,4

Eelarve tasakaal (% SKPst) -0,3 -0,3 0,0 0,2

Allikad: Statistikaamet, Eesti Pank