View
3
Download
0
Category
Preview:
Citation preview
MÄRJAMAA VALLAVALITSUS
2016
MÄRJAMAA VALLAVALITSUS
Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne
Majandusaasta algus 01.01.2016
Majandusaasta lõpp 31.12.2016
Asutuse nimetus Märjamaa Vallavalitsus
Registrikood 7502283
Aadress Tehnika 11, Märjamaa 78304, Eesti Vabariik
Telefon 372 489 8851
E-posti aadress marjamaa@marjamaa.ee
Interneti kodulehekülje aadress www.marjamaa.ee
Audiitor Audiitorbüroo ELSS AS
Sisukord
1. TEGEVUSARUANNE .......................................................................................................................................... 3
1.2 KONSOLIDEERIMISGRUPI KOOSSEIS ............................................................................................................................ 5
1.3 KONSOLIDEERIMISGRUPI PEAMISED FINANTSNÄITAJAD ................................................................................................... 6
1.4 ÜLEVAADE ÜLDISEST MAJANDUSKESKKONNAST............................................................................................................. 7
1.5 ÜLEVAADE KONSOLIDEERIMISGRUPI PEAMISTEST ARENGUSUUNDADEST ............................................................................ 8
1.6 ÜLEVAADE VALLA ARENGUKAVA TÄITMISEST. ............................................................................................................. 10
1.7 ÜLEVAADE VALITSEVA JA OLULISE MÕJU ALL OLEVATE ÄRIÜHINGUTE KOHTA. .................................................................... 49
2. KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ............................................................................ 53
2.1 KONSOLIDEERITUD BILANSS .................................................................................................................................... 53
2.2 KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE ........................................................................................................................ 54
2.3 KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE ............................................................................................................ 55
2.4 KONSOLIDEERITUD NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE ................................................................................................... 56
2.5 EELARVE TÄITMISE ARUANNE .................................................................................................................................. 57
2.6 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD ............................................................................................................... 58
Lisa 1. Arvestusmeetodid ja hindamise alused ................................................................................................. 58
Lisa 2. Raha ....................................................................................................................................................... 62
Lisa 3 . Maksud, lõivud ja trahvid ..................................................................................................................... 62
Lisa 4. Muud nõuded ja ettemaksed ................................................................................................................. 63
Lisa 5. Varud ..................................................................................................................................................... 64
Lisa 6 Osalused tütarettevõtjates ja sidusettevõtjas ........................................................................................ 64
Lisa 7. Kinnisvarainvesteeringud ...................................................................................................................... 66
Lisa 8. Materiaalne põhivara ............................................................................................................................ 67
Lisa 9. Võlad tarnijatele .................................................................................................................................... 69
Lisa 10. Võlad töövõtjatele ............................................................................................................................... 70
Lisa 11. Muud kohustised ja saadud ettemaksed ............................................................................................ 70
Lisa 12. Tingimuslikud kohustised .................................................................................................................... 70
Lisa13. Laenukohustised ................................................................................................................................... 71
Lisa 14. Saadud toetused .................................................................................................................................. 72
Lisa 15. Tulud kaupade ja teenuste müügist .................................................................................................... 74
Lisa 16. Muud tegevustulud ............................................................................................................................. 75
Lisa 17. Antud toetused .................................................................................................................................... 75
Lisa 18. Tööjõukulud ......................................................................................................................................... 76
Lisa 19. Muud tegevuskulud ............................................................................................................................. 77
Lisa 20. Seotud osapooled ................................................................................................................................ 78
Lisa 21. Märjamaa Vallavalitsuse konsolideerimata finantsaruanded............................................................ 79
Lisa 22. Selgitused eelarve täitmise aruande juurde ........................................................................................ 83
Lisa 23. Bilansipäevajärgsed sündmused ......................................................................................................... 88
3. MAJANDUSAASTA ARUANDE ALLKIRI ............................................................................................................. 89
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 3
1. TEGEVUSARUANNE
1.1. Vallavanema pöördumine 2016. aasta jääb valla ajalukku ühinemisläbirääkimiste aastana. Märjamaa ja Vigala Vallavolikogud jõudsid
ühinemisotsuseni enne jõule ning 28. detsembril allkirjastasid volikogude esimehed Märjamaa valla ja Vigala valla
ühinemislepingu. Demokraatliku juhtimise ühe instrumendina alustati Märjamaa vallas kaasava eelarvega ning töötati
välja vastav kord. Kaasava eelarve suurus 2017. aastal on 20 000 eurot. Septembris kehtestati vallas sajaeurone
ranitsatoetus, mis on ette nähtud kõigile Märjamaa valla esimesse klassi minevatele lastele.
Investeeringud Möödunud majandusaasta oli vallale soodne. Kavandatud maksulaekumised täitusid üleplaaniliselt. Kokku koostas
vallavalitsus kolm lisaeelarvet, millega enamlaekunud 379 110 eurot erinevaid tulusid kuludesse jaotati. Investeeringute osas tehti rohkem väga vajalikke parandus- ja remonttöid. Tähtsaima investeeringuna märgiks ära Märjamaa keskalevi hoonete ühendamise kaugküttevõrguga. Valla rahvamaja, raamatukogu, noortekeskust,
postimaja ja Paka Metsa kauplust köetakse nüüd Jaama tänava katlamajast. Märjamaa haigla ühendati võrguga juba 2015. aastal. Vajadusel on olemas valmidus ühendada veel uusi ja olemasolevaid hooneid kaugküttevõrguga. Sellega võib lugeda suures osas täitunuks praeguse võimukoalitsiooni ühe suurema valimislubaduse – investeerida kaugküttesüsteemidesse ja loobuda vedelkütuse- ning elektrikateldest. Siinkohal tänan meie partnerit N.R. Energy OÜd. Tavapärase teede hooldamise kõrval investeeriti 2016. aastal teedesse-tänavatesse 263 000 eurot. Sellega remonditi 21,7 km kruusateid ja muudeti tolmuvabaks või pinnati 2,5 km tänavaid ja teid ning üle 1500 m2 parklaid. Märjamaa alevis said kõik seni pindamata tänavad tolmuvaba katte. Suurem investeering tehti valla lasteaedade mänguväljakutesse. Päris uue atribuutikaga mänguväljaku said Kasti,
Laukna ja Varbola lasteaed, alevi lasteaia Pillerpall mänguväljakule lisati atraktsioone. Sellega said valla kõigi lasteaedade mänguväljakud uuendatud. Lisaks vahetas lasteaed Pillerpall välja üle 40 aasta vanused laste riidekapid, mis olid kasutuses lasteaia avamisest saati. Haimre rahvamaja sai oma välislavale elektrikilbi, mis on väliürituste korraldamisel väga oluline. Gümnaasium remontis poiste tualettruumid. Alustati Märjamaa valla tänavavalgustuse taristu renoveerimise kaasrahastuse taotlusdokumentide ettevalmistamist. Ujula kaasajastas oma basseinivee kvaliteedi tagamise seadmed. Ühes Laukna-Sooniste valguskaabli paigaldamisega rekonstrueeriti ka Laukna küla tänavavalgustus. Valguskaabliga ühendati Märjamaa rahvamaja. Märjamaa alevisse paigaldati uued silebetoonist istepingid. 2016. aasta lõpuks valmis Märjamaa – Sõtke kergliiklustee projekt ja Märjamaa inimeste bussisõiduvajaduse uuringu aruanne. Suve lõpul avati Elektrilevi OÜ eestvõttel rajatud uus Märjamaa–Kullamaa elektriliin, mis oluliselt parandab 3000 Märjamaa valla majapidamise elektrivarustuskindlust, ning ühtlasi mõjutab kogu maakonna elektrivarustust. Sügisel lõppes maanteeameti poolt korraldatud Märjamaa-Rapla teelõigu Märjamaa poolse osa uuendamine. Hajaasustuse programmi raames said toetust vee- ja kanalisatsioonisüsteemide väljaehitamiseks 21 majapidamist. Märjamaa Vallavalitsus toetas programmi omalt poolt kokku 29 000 euroga. Seda oli üle kolmandiku võrra vähem kui 2015. aastal, kuid toetatud objekte oli veerandi võrra rohkem. Väiksem osalus tulenes väiksemast riiklikust panusest. Tervisekeskuse rajamise kaasrahastamise taotlus läbis esimese sõela ja tunnistati sobivaks. Vallavalitsus teeb selle projekti elluviimiseks koostööd konsultatsiooniettevõttega Civitta Eesti AS. Valla suuremateks tehinguteks möödunud aastal olid OÜ Orgita Elamu osade müük enampakkumisel ja Märjamaa
gümnaasiumi uue osa väljaostmine Riigi Kinnisvara AS-lt. Viimane tehing oli rahaliselt kasulik ja seotud kavandatava spordihoone ehitusega. Enampakkumisel müüdi ka Sipas asuv endise Loodna valla kontorihoone. Kultuur, sport, haridus
Kultuuri poolelt tuleks traditsiooniliste suuremate ja väiksemate ürituste seas ära märkida võidupühal Kaitseliidu Raplamaa maleva poolt korraldatud maakaitsepäeva Märjamaal. Koduvald annetas sel päeval Kaitseliidu Märjamaa kompaniile lipu. Velise Kultuuri- ja Haridusseltsi eestvõttel korraldati Velise seltsimajas etendus „Saagu nad rahu“, meenutamaks sealtkandi ajaloosündmusi 110 aastat tagasi. Varbola Puu toimus 20. korda. XI Märjamaa Folgil oli keskne teema – eesti ja flaami pulm. Avaliku suhete spetsialisti Tiina Gilli eestvedamisel said teoks valla esimesed fotopäevad. Üle aegade tähelepanuväärse saavutusega said hakkama Märjamaa U-14 vanuseklassi korvpallipoisid. Võideti
omavanuste Euroopa liiga ja ka Eesti meistrivõistlused. Kuna põhituumiku moodustanud Märjamaa poiste kõrval oli võistkonnas ka Rapla ja Kohila poisse, siis oli võistkonna nimeks BC Raplamaa. Poiste treener Kalle Kollin pälvis Eesti Korvpalliliidu teeneteplaadi. Johannes Kirsipuu sai 14-aastaste seas Eesti parima korvpalluri tiitli. Uuel olümpiaalal Rugby sevens (ragbi vähendatud versioon) tuli järjekordselt Eesti meistriks Märjamaa Vikat. Märjamaa
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Muusika- ja Kunstikooli õpetaja Anne Aaspõllu võitis kaks kõrgemat kohta Eesti Kunstimuuseumi korraldatud fotokonkursil „Eesti JA Põhjamaad. Eesti KUI Põhjamaa“. Sama konkursi õpilaste arvamuslugude kategoorias sai II koha meie vallast pärit Helena Eharand. Täiskasvanud õppijate nädalal korraldatud maakondlikul tunnustamisel pälvis maakonna parima raamatukogu tiitli Märjamaa Valla Raamatukogu. Samal üritusel said tunnustuse osaliseks ka Silvi Sisas lõõtspillimängu õpetamise
eest ja Kristiina Oss kui aktiivne tantsu- ja liikumisõpetaja. Raplamaa tervisekonverents tunnustas Kirsti Maud ning sotsiaaltöötajaid Katrin Liivat ja Katrin Aasamaad. Raplamaa aasta ema tunnustamisel pälvis meie vallast tunnustuse Pille Meresmäe Vaimõisast. Raplamaa aasta naise tiitliga pärjati Luhtre talu perenaine Marje Schmidt.
Märjamaa gümnaasium tähistas oma 70. sünnipäeva suurejoonelise vilistlaspeoga ja Ants Tammari koostatud Märjamaa kooli koduloo lugemiku ilmumisega. 70 aastat hõlmab keskkooli perioodi. Varbola lasteaed tähistas 50. sünnipäeva. 65. sünnipäeva pidas valla esirahvatantsurühm Hopsani. Oma tegutsemise veerandsajandit tähistas segarühm Tantsurõõm. Sama vanaks sai ka Märjamaa Nädalaleht. Kümme aastat täitus Valgu rahvatantsijatel Valgu Vallatud ja Sipa latiinotantsijatel Seitse Seelikut. Märjamaa Puuetega inimeste ühing tähistas viiendat sünnipäeva. Kümme aastat möödus Märjamaa ja Cesvaine ametlike sõprussuhete sõlmimisest. Valla delegatsioon käis maikuus sündmust tähistamas Lätimaal. Märjamaa gümnaasium osaleb Erasmus+ projektis „Like & Share” koos Läti Cesvaine ja Poola Pietrzkowachi keskkooliga. Eesti Teadusagentuuri poolt korraldatud õpilasleiutajate riiklikult konkursilt tõi algklasside kategoorias II preemia Märjamaale Eliise Võigemast, V klassi tüdrukule Triin Voolaiule anti III preemia. Märjamaalt laekus konkursile 58 tööd. Seda oli 2 korda rohkem kui Raplamaa teistest koolidest kokku. Eriline tänu siinkohal Märjamaa gümnaasiumi õpetajale Eve Burmeistrile. Valla kõik koolid osalesid kokku seitsme võistkonnaga robotite ehitamise ja juhtimise võistlusel Robotex. Seda oli rohkem kui kogu maakonna teistest koolidest kokku. Uued juhatajad said Märjamaa Valla Noortekeskus, Varbola algkool-lasteaed, Orgita ja Kasti lasteaed. Valgu koolis alustas oma esimesel töökohal Märjamaalt sirgunud õpetaja Ottomar Linna. Märjamaa gümnaasiumis asus psühholoogina tööle samuti Märjamaa oma inimene Eva Ots. Tolli ja Teenuse küla tähistasid 560. aastat esmamainimisest. Mõisamaa ja Nihu küla pidasid 430. ning Käriselja küla 135. sünnipäeva. 2016. aasta lõpus lõpetasid oma konsultatsiooniteenuse Märjamaal Tööinspektsioon ja Swedbank. Põhjuseks inimeste väga vähene huvi teenuse vastu. Üldisemalt on see märk muutustest meie igapäevaelus, mis tulenevad tehnoloogia rakendamisest.
Märjamaa vald on jätkuvalt võimekas ja arenev omavalitsus.
Villu Karu Vallavanem
Villu Karu kõnelemas Märjamaa ja Vigala valla ühinemislepingu allakirjutamisel
Foto: Tiina Gill
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 5
1.2 Konsolideerimisgrupi koosseis
2016. aastal Märjamaa valla konsolideerimisgruppi
kuuluvad struktuuriüksused
Konsolideerimisgruppi kuuluv üksus
Valla osalus %
A Konsolideeriv üksus Märjamaa Vallavalitsus:
s.h
Märjamaa valla ametiasutus
Märjamaa Vallavolikogu
Märjamaa Vallavalitsus
Märjamaa valla hallatavad asutused
Lasteaiad, kokku 4 lasteaeda
Lasteaed-algkool
Põhikool
Gümnaasium
Muusika- ja kunstikool
Raamatukogu
Rahvamajad, kokku 4 rahvamaja
Noortekeskus
Talumuuseum
Sotsiaalkeskus
Ujula
B Konsolideeritud üksus
sh
Märjamaa valla tütarettevõtja
Märjamaa Haigla AS 100
Märjamaa Vallavalitsus kui kohaliku omavalitsuse täitevvõimu asutus viib oma tegevusega ellu seadustega vallale
pandud ning volikogu määrustes ja otsustes sätestatud ülesandeid. Vallavalitsus korraldab ja juhib kohalikku elu,
lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. Vallavalitsust juhib
volikogu poolt moodustatud viieliikmeline vallavalitsus.
Vallavolikogu poolt kinnitatud ametiasutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu järgi oli vallavalitsuses ette nähtud 49
teenistuskohta, millest 21 olid ametikohad ja 28 töökohad üks ametikoht volikogu kantseleile (2015. aasta lõpus oli
50,5 teenistuskohta, millest 20,75 olid ametikohad ja 29,75 töökohad ning üks ametikoht volikogu kantseleile).
Vallavolikogu kui omavalitsusüksuse esinduskogu on 17-liikmeline. Volikogu on moodustanud oma töö
korraldamiseks viis alatist komisjoni: revisjonikomisjon, majandus- ja eelarvekomisjon, sotsiaalkomisjon,
hariduskomisjon ja kultuurikomisjon.
2016. aasta lõpu seisuga omab Märjamaa Vallavalitsus ühte äriühingut, olles selle 100%-line omanik.
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 6
1.3 Konsolideerimisgrupi peamised finantsnäitajad
Tabel 1. Ülevaade konsolideerimisgrupi peamistest finantsnäitajatest (eurodes)
2 016 2015 2 014 2013 2012
Bilansi näitajad
Varad aasta lõpus 31 652 661 32 996 601 32 839 846 34 262 094 35 475 850
Kohustused aasta lõpus 2 515 229 2 948 086 3 062 078 3 571 229 3 522 948
Netovara aasta lõpus 29 137 432 30 048 515 29 777 768 30 690 865 31 952 902
Tulemiaruande näitajad
Tegevustulud 8 163 845 8 589 443 7 370 973 7 644 098 7 861 195
Tegevuskulud -8 806 054 -8 387 829 -7 938 911 -8 672 386 -7 719 807
Tulem -952 723 252 554 -924 301 -1 266 749 -318 061
Muud näitajad
Põhivara investeeringute maht 495 761 842 295 466 746 715 187 537 653
Likviidsus* 0,30 0,19 0,12 0,25 0,19
Lühiajaline maksevõime** 0,71 0,79 0,60 0,69 0,63
Kohustuste osakaal varadest 7,9% 8,9% 9,3% 10,4% 9,9%
Laenukohustuste osakaal varadest 5,4% 6,7% 6,9% 8,3% 7,7%
Piirmäärade täitmine arvestusüksuse konsolideeritud näitajate alusel
Põhitegevuse tulem *** 756 395 835 578 540 967 621 184 552 314
Netovõlakoormus **** 1 483 057 2 096 792 2 415 439 2 593 607 2 658 528
Piirmäärade täitmine konsolideerimata näitajate alusel
Põhitegevuse tulem *** 730 778 806 664 508 130 582 646 501 241
Netovõlakoormus **** 1 552 252 2 146 304 2 458 418 2 672 449 2 719 953
* Likviidsus = likviidsed varad/lühiajalised kohustused. Likviidsus näitab, millise osa lühiajalistest kohustustest on
asutus võimeline kohe tasuma.
**Lühiajaline maksevõime = käibevara/lühiajalised kohustused. Lühiajaline maksevõime näitab mitme euro ulatuses
on olemas käibevara ühe euro lühiajaliste kohustuste tagamiseks. Maksevõime üldise taseme osas on välja
kujunenud üldised hindamiskriteeriumid: 1,6 või rohkem - hea, 1,2 - 1,59 rahuldav, 0,9 - 1,19 mitterahuldav ja alla 0,9
nõrk.
***Põhitegevuse tulem = põhitegevuse tulude ja kulude vahe. Täpsem arvestusmetoodika on kehtestatud vastavalt
KOFS § 32 lõikele 4 rahandusministri määrusega. Piirmäär on vastavalt KOFS § 33 null (st ei tohi olla negatiivne).
****Netovõlakoormus = KOFS § 34 alusel arvestatud kohustuste ning KOFS § 36 alusel arvestatud likviidsete varade
vahe. Täpsem arvestusmetoodika on kehtestatud vastavalt KOFS § 32 lõikele 4 rahandusministri määrusega.
Piirmäär 2016. aastal oli 60% põhitegevuse tuludest.
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 7
1.4 Ülevaade üldisest majanduskeskkonnast
2016. aasta riigieelarve eesmärk oli kestliku ja läbimõeldud eelarvepoliitika kaudu tugevdada Eesti julgeolekut,
edendada majanduskasvu, vähendada tööjõumakse, suurendada madalapalgaliste ja lastega perede toimetulekut
soodustamaks laste sünde ning uuendada riigi ja kohalikku haldust.
Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas 2016. aastal 2015. aastaga võrreldes 1,6%. 2016. aastal oli SKP
jooksevhindades 20 916,4 mln eurot. 2016. aastat iseloomustab SKP aeglane, kuid stabiilne kasv. Eesti majanduse
kasvu vedasid 2016. aasta erinevates kvartalites nii kaubandus, info ja side kui ka transpordi tegevusala. Enam kui
pooled tegevusaladest mõjutasid 2016. aastal majandust positiivselt. Tugevalt panustas majanduse kasvu info ja side
tegevusala lisandväärtuse suurenemine tänu tarkvara arendusteenuste jõudsale edenemisele. Kaubanduse
tegevusala lisandväärtuse kasv oli viimase nelja aasta võrdluses suurim ning seda peamiselt jae- ja hulgikaubanduse
stabiilse kasvu toel. Eesti suurima tegevusala töötleva tööstuse lisandväärtus suurenes aasta kokkuvõttes 0,8%.
2016. aastal kasvas kogumajanduse kaupade ja teenuste eksport hinnamõju arvestades 3,6%, sh teenuste eksport
4,9%. Kaupade ja teenuste eksporti mõjutas enim elektriseadmete, puidu ja puittoodete ning elektroonikaseadmete
väljavedu, importi aga mootorsõidukite, metallide, ravimite ja kemikaalide sisseveo kasv. Netoeksperdi ehk kaupade
ja teenuste ekspordi ja impordi vahe oli aasta kokkuvõttes positiivne.
Ülevaate peamistest majandusnäitajatest perioodil 2016–2015 annab tabel 2.
Tabel 2 Eesti peamised majandusnäitajad 2016–2015
2016 2015 Muutus
SKP jooksevhindades (mln eurot) 20 916,4 20 460,9 455,5
SKP reaalkasv 1,6% 1,1% 0,5%
Tarbijahinnaindeksi muutus 0,1% -0,5% 0,6%
Tööhõive määr 65,6% 65,2% 0,4%
Töötuse määr 6,8% 6,2% 0,6%
Keskmine brutopalk (eurot) 1 146 1 065 7,6%
Allikas: Eesti Statistikaamet
Statistikaameti andmeil tõusis tarbijahinnaindeks 2016. aastal 2015. aasta keskmisega võrreldes 0,1%.
Tarbijahinnaindeksi aastamuutuse suurimaks mõjutajaks olid alkohoolsed joogid ja tubakas. Sealjuures kallinesid
alkohoolsed joogid 6,7% ja tubakatooted 5,5%. Suuremat mõju aastamuutusele avaldasid veel elekter, soojusenergia
ja küte, kus soojusenergia odavnes 9,1% ja torugaas 20,1%, kodudesse jõudnud elekter kallines 2%. Hoolimata
aastalõpu hinnatõusust jäi mootorikütus aasta keskmisi võrreldes 4% odavamaks kui 2015. aastal. 2016. aastal
kallinesid eelmise aasta keskmisega võrreldes toidukaupadest enim ehk 21% töödeldud puuvili ja suhkur ning
odavnesid väherasvane piim 10% ning värske puuvili 7%.
Olukord tööturul püsib stabiilsena. Töötuse määr oli 2016. aastal 6,8%, tööhõive määr 65,6% ja tööjõus osalemise
määr 70,4%. Statistikaameti andmeil lisandus aastaga tööturule 8300 inimest, milles mängib suurt rolli mitteaktiivsete
arvu vähenemine. Võrreldes 2015. aastaga on tööturul mitteaktiivsete arv kahanenud 9700 inimese võrra.
2016. aastal oli Eesti tööturul hinnanguliselt 691 400 majanduslikult aktiivset inimest, kellest 644 600 olid hõivatud
ning 46 700 töötud. Töötuse määr kasvas 2016. aastal võrreldes 2015. aastaga 0,6 protsendipunkti. Töötute arv on
alates 2011. aastast kahanenud, kuid kasvas 2016. aastal eelmise aastaga võrreldes 4400 inimese võrra. Töötute arv
kasvas mitteaktiivsete inimeste arvu vähenemise tõttu, milles osaliselt mängib rolli töövõimereform. 2016. aastal oli
Eestis 26 400 töötut meest ning 20 400 töötut naist. 2016. aasta tervikuna suuri muudatusi tööturule ei toonud.
Keskmine brutokuupalk oli 2016. aastal 1146 eurot, 2015. aastaga võrreldes tõusis brutokuupalk 7,6%. Aasta
keskmine brutokuupalk kasvas kõikidel tegevusaladel. Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi
muutuse mõju, tõusis 2015. aastaga võrreldes tarbijahindade stabiilsuse tõttu sama palju kui keskmine brutokuupalk
7,5%. Keskmine brutokuupalk oli 2016. aastal jätkuvalt kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja
kindlustustegevuses. Kõige kiirem oli brutokuupalga aastakasv haldus- ja abitegevuses (16,4%) ning kinnisvaraalases
tegevuses (14,3%). Keskmisest kiirem palgakasv oli ka põllumajanduses ja kalapüügis (11,7%), info ja side
tegevusalal (10,2%), majutuses ja toitlustuses (9,5%), tervishoius ja sotsiaalhoolekandes (9,0%) ning hariduses
(7,7%). Brutokuupalga aastakasv oli kõige kiirem Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (8,9%) ja kõige
aeglasem riigile kuuluvates asutustes (5,2%). Keskmine brutotunnipalk oli 2016. aastal 6,90 eurot ja 2015. aastaga
võrreldes tõusis tunnipalk 6,0%. 2016. aastal oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1548 eurot ja
tunnis 10,28 eurot. Keskmine kuutööjõukulu palgatöötaja kohta tõusis 2015. aastaga võrreldes 7,7%.
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 8
1.5 Ülevaade konsolideerimisgrupi peamistest arengusuundadest
Märjamaa valla territoorium on 874,2 km². Märjamaa vald, pindalalt Eesti suurim, moodustati 2002. aastal kolme
omavalitsuse – Märjamaa alevi, Märjamaa valla ja Loodna valla – ühinemise tulemusena.
Eesti Rahvastikuregistri andmetel elas aasta lõpu seisuga Märjamaa vallas 6551 inimest. Valda iseloomustab
elanikkonna vananemine ja vähenemine. 2016. aastal vähenes elanike arv võrreldes 2015. aastaga 74 inimese võrra.
Joonis 1. Rahvaarv 2006-2017
Elanikkonna arvu vähenemist põhjustab negatiivne iive ja väljaränne. Rahvastikuregistri andmetel sündide arv vallas
vähenes 8 lapse võrra, surmasid registreeriti 2016. aastal sama arv kui 2015. aastal.
Joonis 2. Loomulik iive 2006-2016
Rahvastikuregistri andmetel saabus 2016. aastal Märjamaa valda 177 inimest ehk 16 inimest rohkem kui 2015. aastal.
Mujale asus elama 218 inimest ehk 28 inimest vähem kui 2015. aastal.
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
75427401 7386 7362 7294
7146 70606959
6780 67306625 6551
Rahvaarv Märjamaa vallas 2006-2017(01.01. seisuga)
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
Sünnid 73 80 89 85 92 62 60 73 52 60 52
Surmad 112 82 88 97 86 77 86 90 76 85 85
Loomulik iive -39 -2 1 -12 6 -15 -26 -17 -24 -25 -33
-60
-40
-20
0
20
40
60
80
100
120
Loomulik iive Märjamaa vallas 2006-2016
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 9
Joonis 3. Ränne 2006-2016
Töötute arv võrreldes 2015. aastaga vähenes. Eesti Töötukassa andmetel oli registreeritud töötute arv Eestis
seisuga 31.12.2016 28 438, 2015. aastal oli see arv 29 774. Registreeritud töötus Märjamaa vallas vähenes
2015. aastaga võrreldes. Eesti Töötukassa andmetel oli seisuga 31.12. 2016 vallas registreeritud 127 töötut, 2015.
aastal oli töötuid 165.
Märjamaa valla arengukavas aastateks 2010-2025 on valla pikaajalised eesmärgid:
Turvalise elukeskkonna tagamine
Avahoolduse ja sotsiaalteenuste tõhustamine
Kohaliku haridussüsteemi edendamine
Laste- ja noortekeskuste aktiviseerimine
Mitmekesise küla- ja seltsielu edendamine
Erinevate spordialade jm vaba aja tegevuste harrastamine
Looduskeskkonna säilitamine läbi tehnosüsteemide kaasajastamise
Valla elu- ja ettevõtluskeskkonna atraktiivsuse tõstmine tehiskeskkonna arenduse abil
Kaasaegsete infrastruktuuride rajamine ja arendamine
Ettevõtluse aktiviseerimine
Omavalitsuse haldussuutlikkuse tõstmine
Turismiteenuste valiku mitmekesistamine ja laiendamine
Looduskeskkonna säilitamine
Taastuvenergia kasutamine
Konuvere sild. Foto: Anne Aaspõllu
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
Saabus 174 134 143 161 126 149 154 163 184 161 177
Lahkus 276 138 159 217 280 219 230 326 210 241 218
Rände saldo -102 -4 -16 -56 -154 -70 -76 -163 -26 -80 -41
-200
-100
0
100
200
300
400
Ränne Märjamaa vallas 2006-2016
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 10
1.6 Ülevaade valla arengukava täitmisest.
Valitsemine
Aruandeaastal oli vallavalitsuse tegevuse peamiseks arengusuunaks omavalitsuse haldussuutlikkuse hoidmine ja
tõstmine.
Vallavalitsus moodustati 20. oktoobril 2013. a toimunud kohalike omavalitsuste valimiste tulemuste põhjal, valitsuse
koosseis kinnitati Märjamaa Vallavolikogu 19. novembri otsusega nr 7.
Märjamaa vallavalitsuse tegevuspõhimõtete aluseks on 30.10.2013 valimisliidu Märjamaa ning Isamaa ja Res Publica
Liidu Märjamaa osakonna vahel sõlmitud koalitsioonileping.
Koalitsioonilepingust lähtuvalt jaguneb 5-liikmeline vallavalitsus järgmiselt:
1. vallavanem (Isamaa ja Res Publica Liit), 2. abivallavanem (nimetatud valimisliit Märjamaa poolt), 3. rahandusosakonna juhataja (nimetatud valimisliit Märjamaa poolt), 4. sotsiaalosakonna juhataja (nimetatud valimisliit Märjamaa poolt), 5. poliitiline liige (nimetatud IRL poolt).
Valitsuse istungitel osaleb vallasekretär.
Lisaks koalitsioonilepingule lähtub vallavalitsus Märjamaa valla arengukavast ning investeeringute kavast.
Vald osaleb liikmena Raplamaa Omavalitsuste Liidus, Eesti Linnade Liidus, Raplamaa Omavalitsuste Arengufondis
ja Raplamaa Partnerluskogus.
Aruandeaastal olid Märjamaa valla üldvalitsemiskulud kokku 680 824 eurot, 2015. aastal 661 714 eurot (kulud
sisaldavad valitsussektori võla teenindamise ehk intressikulusid võetud laenudelt ning kapitalirendilt vastavalt
19 197 eurot, 29 978 eurot 2015. aastal).
Avalik kord ja turvalisus
Märjamaa vallavalitsus on sõlminud avaliku korra kaitseks lepingu turvafirmaga Securitas Eesti AS, kes osutas
2016. aastal turvateenuseid kokku 18 744 euro eest, 2015. aastal 18 774 euro eest.
Märjamaa vallas töötab kokku 26 turvakaamerat: Märjamaa noortekeskuses 8, Märjamaa bussijaamas 7, Märjamaa
gümnaasiumis 3, vallamajas 1, sotsiaalkeskuses 1, Märjamaa muusika- ja kunstikoolis 1, lauluväljakul 1, alevi
keskväljakul 1, Varbola lasteaed-algkooli hoonel 1, Sipa lasteaiahoonel 1 ja Valgu külas teede ristmikul 1.
Märjamaa vallas tegutseb 3 vabatahtlikku päästekomandot: Valgus, Varbolas ja Lauknal. Kokku osutati 2016. aastal
päästeteenuseid 17 522 euro eest, 2015. aastal päästeteenuseid 14 878 euro eest.
Koostöös PPA-ga on tunnustatud preemiaga Märjamaa valla abipolitseinikke 1540 euro ulatuses.
Alates 1. jaanaurist 2015 väärteoasju ei ole menetletud, kuna leping inspektoriga lõpetati 31.12.2014.
Avaliku korra ja turvalisuse tagamisele kokku kulus 2016. aastal kokku 37 836 eurot, 2015. aastal kokku 36 662 eurot.
Majandus
Maakorraldus
Seisuga 31.12.2016 on Märjamaa vallas kantud katastrisse kokku 8468 katastriüksust pindalaga 84 852,1 ha, mis
moodustab 97,8% kogu valla pindalast. Maareform on lõpule viimata 1893 hektaril s.o 2,2% valla üldpindalast.
2016. aastal võeti vastu 78 maakorraldusalast vallavalitsuse korraldust ja 13 vallavolikogu otsust maa
munitsipaliseerimise ja katastriüksuste sihtotstarbe määramise kohta.
Maakatastrisse on aastaga kantud 382 katastriüksust pindalaga 745 ha. Riigi omandisse on jäetud 460 ha
üldpindalast. Valla teede munitsipaliseerimine on lõpetatud.
Maareformi lõpptähtaeg on 31. detsember 2017.
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 11
Teede ja tänavate korrashoid. Liikluskorraldus
2016. aastal toimusid Märjamaa valla teedel ja tänavatel tavapärased teede ja tänavate hooldustööd. Töid teostati
kokku 299 976 euro eest, 2015. aastal 158 841 euro eest. Talihooldustööd valla territooriumil oli jagatud kaheksa
piirkonna vahel, lumetõrje töödele kulus 140 997 eurot, 2015. aastal 42 883 eurot. Katteta teede suvehooldusele
(kruusakattega teede ja tänavate profileerimine) kulus 51 575 eurot, 2015. aastal 64 688 eurot; teemaalt peenvõsa ja
taimestiku niitmisele 24 892 eurot, 2015. aastal 21 886 eurot; sildade ja truupide remondiks 7956 eurot, 2015. aastal
7760 eurot; kattega teede suvehooldusele 66 730 eurot, 2015. aastal 15 176 eurot; liikluskorraldusele 2505 eurot,
2015. aastal 2146 eurot; kruusateedel tolmutõrje teostamiseks 5321 eurot, 2015. aastal 4302 eurot.
Märjamaa Autobussijaam
2016. aasta on Märjamaa autobussijaama kolmas tegevusaasta. Hoone teenindab vallaelanikke 7 päeva nädalas
kell 6.00–22.00. Tagasiside hoone kasutamise kohta on hea. Autobussijaama kulud 2016. aastal olid 14 248 eurot,
2015. aastal olid kokku 12 673 eurot.
Märjamaa autobussijaam. Foto: Tiina Gill
Arendusprojektid ja planeeringud
Planeerimistegevus 2016. aastal Märjamaa vallas oli suhteliselt tagasihoidlik. Peamiselt toimus eelnevatel aastatel
algatatud detailplaneeringute menetlemine.
Aruandeaastal kehtestati Orgita külas Orgita Bensiinijaama kinnistu detailplaneering, mille eesmärk on määrata
kinnistul ehitusõigus, parkimise ja liikluse korraldamine, tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad, keskkonnakaitselised
abinõud ning haljastuse ja heakorrapõhimõtted. Planeeringujärgse ehitustegevusega alustati 2016. aasta teises
pooles.
2016.aastal kehtestati Märjamaa alevis Pargi tn 16 kinnistu detailplaneering, detailplaneeringu eesmärk on laiendada
olemasoleval tootmismaal hoonestusala. Detailplaneeringuga määrati kinnistul ehitusõigus, parkimise ja liikluse
korraldamine, tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad, keskkonnakaitselised abinõud ja haljastuse ning
heakorrapõhimõtted. Kinnistule planeeriti tootmishooned ja parkla. Planeeritava ala suurus: ca 2 ha (sh kontaktvööndi
ala).
2016. aastal algatati Märjamaa alevis Pärnu mnt 62 ja 62a kinnistute ja lähiala detailplaneeringu koostamine.
Detailplaneeringu eesmärk on liita Pärnu mnt 62 ja Pärnu mnt 62a kinnistud ja määrata moodustatavale krundile
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 12
ehitusõiguse ulatus ning hoonestuse tingimused kaubandus-teenindushoone rajamiseks. Planeeringuga
lahendatakse parkimise ja liikluse korraldamine, tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad, keskkonnakaitselised abinõud
ning haljastuse ja heakorrapõhimõtted.
2015. aastal algtati Märjamaa alevis Pärnu mnt 35 (katastritunnus: 50501:005:0030) kinnistule. Detailplaneeringu
koostamise eesmärgiks on kinnistu jagamine kaheks katastriüksuseks ja maa sihtotstarbe muutmine. Planeeringu
menetlusega ei ole planeeringu algataja poolt alustatud.
Märjamaa vallas kehtivad kaks üldplaneeringut: Märjamaa alevi üldplaneering (kehtestatud Märjamaa Alevivolikogu
19. detsembri 2000. a määrusega nr 13 "Märjamaa alevi üldplaneeringu kehtestamine") ja Märjamaa valla
üldplaneering (kehtestatud Märjamaa Vallavolikogu 20. juuni 2000. a määrusega nr 11). Endise Loodna valla
territooriumi kohta üldplaneering puudub. Uue üldplaneeringu algatamine on kavandatud 2018. aastal Märjamaa valla
ja Vigala valla ühinemise järgselt.
Tabel 3. Majandusobjektide investeeringud 2016, 2017 (eurodes)
Investeeringuobjekt Toetus Valla osalus Kokku
Investeeringud 2016:
Märjamaa- Sõtke kergliiklustee jaoks vajaliku maa omandamine 0 3 836 3 836
Märjamaa- Sõtke kergliiklustee projekteerimine 0 17 700 17 700
Tänavate pindamine, kruusateede remont ja pindamine 0 62 503 62 503
Kruusakattega teede remont ja investeeringud (laenu arvelt) 0 200 000 200 000
Kokku investeeringud 2016 0 284 039 284 039
Investeeringud 2017:
Tänavate pindamine, kruusateede remont ja pindamine 0 60 000 60 000
Kruusakattega teede remont ja investeeringud (laenu arvelt) 0 200 000 200 000
Märjamaa- Sõtke kergliiklustee rajamine (EAS) 232 377 23 308 255 685
Vallamaja Oru 2 projekteerimine 0 40 000 40 000
Kokku investeeringud 2017 232 377 323 308 555 685
Aruandeaastal jäi pooleli Märjamaa alevis Märjamaa-Sõtke kergliiklustee ehitus, mis lõpetatakse 2017. aastal. Alustati
Vallamaja Oru 2 projekteerimise lähteülesande koostamisega, projekteeritakse 2017. aastal.
2016. aastal otsustas vallavolikogu investeerida aastatel 2016–2020 kruusakattega teede remonti täiendavalt igal
aastal 200 000 eurot laenuvahendite arvelt.
Aruandeaastal kulutati majandustegevusele 631 788 eurot, 2015. aastal 301 842 eurot.
Keskkonnakaitse
Jäätmekäitlus
2015. a viidi läbi MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse poolt korraldatud jäätmeveo hange perioodiks 2016-2019,
mille võitis AS Eesti Keskkonnateenused.
2016. aasta septembris korraldati ohtlike ja elektroonika jäätmete kogumisaktsioon valla territooriumil. Jäätmete
kogumist rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) ja töid teostas AS Epler & Lorens. Ohtlike jäätmete
kogumisauto peatus 20 kogumispunktis, kus elanikel oli võimalus ära anda loodusele ohtlikke jäätmeid. Kokku koguti
2032 kg ohtlikke jäätmeid, millest suuremad kogused olid vanad värvid, liimid ja lakid 1616 kg, ohtlikud pakendid
191 kg, vanad ravimid 66 kg, luminestsentslambid 27,9 kg, patareid ja akud 130 kg. Kogumisaktsioonist võeti aktiivselt
osa. Ohtlike jäätmete kogumiseks ja käitlemiseks kulutati 1308 eurot, kulutused oli kaetud KIKi projekti raames, mille
viis läbi MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus.
Alates 1. jaanuarist 2012 on Märjamaa Jäätmejaama operaatoriks AS Eesti Keskkonnateenused.
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 13
Märjamaa valla territooriumil teostavad taaskasutatavate pakendite kogumist kolm organisatsiooni. MTÜ
Pakendiringlus omab valla territooriumil 25 kellukese-tüüpi konteinerit, OÜ Eesti Tootjavastutusorganisatsioon haldab
14 konteinerit ja MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon 18 konteinerit. Pandipakendit on võimalik viia
taaraautomaatidesse ja avalikesse pakendikonteineritesse. Vanapaberi- ja papikonteinereid on 17 tk, neid
tühjendab MTÜ Eesti Pakendiringlus.
Jäätmekäitluse ja prügiveo korraldamisele kulutati aruandeaastal kokku 36 424 eurot, 2015. aastal 34 418 eurot.
Haljastus ja heakord
Haljastuse ja heakorra tegevuse eesmärgiks on munitsipaalomandisse kuuluvate üldkasutatavate parkide,
muruväljakute, lillepeenarde ja kõnniteede korrashoid. Haljastuse ja heakorra tegevuseks kulus 2016. aastal 109 406
eurot, 2015. aastal 99 585 eurot.
Haljastuse ja heakorra tagamiseks töötab Märjamaa Vallavalitsuse majandusosakonnas majandusspetsialist ja kolm
abitöölist. Hooajaliselt on kuus kuud aastas lisaks abitöölised Haimre, Valgu ja Velise külas ning Märjamaa alevis.
Teenuse küla. Foto: Tiina Gill
Tabel 4. Keskkonnakaitse investeeringud 2016, 2017 (eurodes)
Investeeringuobjekt Toetus Valla osalus Kokku
Investeeringud 2016
Haimre mõisa pargi restaureerimisprojekti koostamine (KIK projekt nr 3-2_7/4274-2/2015) 0 982 982
Haljastuse murutraktor koos lõikeorganiga 0 5 850 5 850
Kokku investeeringud 2016 0 6 832 6 832
Haimre mõisa pargi restaureerimisprojekti koostamine teostati 2016. aastal, toetuse osa KIK-ilt laekub 2017. aastal
summas 8835 eurot töö teostajale.
Keskkonnakaitsele kulus 2016. aastal 152 662 eurot, 2015. aastal olid 147 886 eurot.
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 14
Haimre park. Foto: Tiina Gill
Elamu-ja kommunaalmajandus
Veevarustus
Riigihalduse minister kinnitab oma käskkirjaga „Hajaasustuse programmi“. Programmi eesmärgiks on hajaasutusega
maapiirkondades elavatele peredele tagada head elutingimused ning seeläbi aidata kaasa elanike arvu püsimisele.
Eesmärgi saavutamiseks toetatakse majapidamiste veesüsteemide, kanalisatsioonisüsteemide, juurdepääsuteede
ning autonoomsete eletrisüsteemidega seotud tegevusi. Raha saadakse Ettevõtluse Arendamise Sihtsasutuse kaudu.
Lisaks kaasfinantseerivad programmi elluviimist kohalikud omavalitsused. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse
poolne rahaline panus on kuni 66,67% projekti abikõlbulikest kuludest (ülejäänud on saaja omaosalus), kusjuures
kohaliku omavalituse poolne toetus peab moodustama vähemalt 50% toetusest ja riigipoolne panus kuni 50%
toetusest. Maksimaalne toetus ühe majapidamise kohta on 6500 eurot.
2016. aastal esitati hajaasustuse programmist toetuse saamiseks 27 taotlust, 2015. a 29 taotlust. Esitatud taotluste
kogusumma oli 108 219 eurot (2015. a 139 965 eurot), millest toetuseks taotleti 72 138 eurot. Rahuldati 21 taotlust
kogusummaga 88 615 eurot (2015. a 16 taotlust kogusummaga 67 065 eurot), millest toetuse summaks koos riigi- ja
omavalitsusepoolse panusega oli 58 000 eurot (2015. a 42 160 eurot). Rahuldamata jäeti kuus taotlust
toetusvahendite lõppemise tõttu ning hindamistulemuste alusel koostatud pingerea järgi ei mahtunud toetuse saajate
hulka.
Aruandeaastal lõpetati 13 projekti, mis esitati 2015. aastal ja kaks projekti, mis esitati 2016. aastal.
2017. aastal on samuti kavas osaleda Hajaasustuse programmis, Märjamaa valla poolt on toetussummaks
kavandatud 30 000 eurot.
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 15
Tänavavalgustus
Märjamaa vallas on Orgita külas 53 valgustit, Haimre külas 9, Moka külas 7, Kasti külas 44, Sipa külas 48, Valgu külas
47, Varbola külas 51, Luiste külas 5, Laukna külas 44, Teenuse külas 21 ning Märjamaa alevis 710 valgustit. Sipa
küla bussipeatuse teele ehitati 2015. aastal 5 valgustiga uus tänavavalgustus. Laukna küla Laukna teele projekteeriti
ja ehitati 2016. aastal 9 led valgustiga uus tänavavalgustus, mis maksis 18 474 eurot. Sipa küla tänavavalgustuse
paljasjuhtmelisi õhuliine vahetati õhukaablite vastu 2976 euro eest. Märjamaa valla tänavavalgustuse renoveerimise
konsultatsiooniteenusele kulus 3596 eurot. Tänavavalgustuse ekspluateerimisele kokku kulus 2016. aastal
90 099 eurot, 2015. aastal 66 758 eurot.
Märjamaa kalmistud
Märjamaa vallas on neli kalmistut: EELK kalmistu Pärnu mnt 22a ja Viilumäe kalmistu Pärnu mnt 1 Märjamaa alevis,
EAÕK kalmistud Nõmmeotsa külas ja Velise külas. Kalmistute igapäevase korrashoiuga tegelemiseks on tööle võetud
kaks kalmistuvahti. Hooajaliselt, seitsmeks kuuks aastas, on palgatud abitööline EELK kalmistul ja Viilumäe kalmistul
Märjamaa alevis.
Kalmistute hooldamiseks kulus 2016. aastal 18 919 eurot, 2015. aastal 20 000 eurot.
Elamu-ja kommunaalmajandus
Märjamaa Vallalavalitsus omab Märjamaa valla erinevates piirkondades kokku 34 korterit kogupindalaga 1416 m²,
sellest munitsipaalkortereid 16 kogupindalaga 684 m². Korteritest 18 on kinnitatud volikogu otsustega
sotsiaalkorteriteks ja nende kohta on toodud informatsioon käesoleva tegevusaruande Sotsiaalse kaitse peatükis.
Käesolevas peatükis on kajastatud kinnisvarainvesteeringute kategooriasse kuuluvate 16 munitsipaalkorteri
ülalpidamiskulud: 2016. aastal 8706 eurot, 2015. aastal 6783 eurot. Üüritulu teeniti 2016. aastal 2518 eurot, 2015.
aastal 2140 eurot.
2016. aastal jätkati Märjamaa valla heakorrakonkursi korraldamist. Vallavalitsus andis välja tänukirjad, majamärgid
ja kingitused Märjamaa valla kaunitele kodudele.
Kaunis ettevõte 2016 – Kuuda hooldekodu. Foto: Tiina Gil
Hulkuvate loomadega seotud tegevus
2016. aastal kulus hulkuvate loomadega tegelemisele 4492 eurot, 2015. aastal 1901 eurot.
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 16
Mina ei hulgu! Foto: Tiina Gill
Tabel 5. Elamu- ja kommunaalmajanduse investeeringud 2016, 2017 (eurodes)
Investeeringuobjekt Toetus Valla osalus Kokku
Investeeringud 2016
Märjamaa valla tänavavalgustuse taristu renoveerimise kontsultatsiooniteenus 0 3 596 3 596
Sipa küla tänavavalgustuse kaabli vahetus 0 2 976 2 976
Laukna küla tänavavalgustuse rekonstrueerimine 0 18 474 18 474
Kokku investeeringud 2016 0 25 046 25 046
Investeeringud 2017
Märjamaa valla tänavavalgustuse taristu renoveerimine (kontsultatsiooniteenus, projekteerimine) 40 000 17 192 57 192
Kokku investeeringud 2017 40 000 17 192 57 192
2016. aastal otsustati alustada Märjamaa valla tänavavalgustuse taristu renoveerimise ettevalmistustöödega, et
esitada 2017. aasta jaanuarikuus taotlus KIK-i Tänavavalgustuse taristu renoveerimise meetmesse. Projektitaotluse
rahastamise korral alustatakse 2017. aastal taristu projekteerimist. Projektitaotluse esitamisel on kavatsetud kaasata
ka Vigala valla territooriumil asuv taristu.
Elamu- ja kommunaalmajanduse tegevusvaldkonnale kokku kulus 2016. aastal 171 177 eurot, 2015. aastal 124 704
eurot.
Tervishoid
Kommunaalkulude katmiseks anti 2016. aastal toetust Sihtasutusele Rapla Maakonnahaigla summas 5100 eurot,
2015. aastal toetati sama suure summaga.
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 17
Tabel 6. Tervishoiu investeeringud 2017 (eurodes)
Investeeringuobjekt Toetus Valla osalus Kokku
Investeeringud 2017
Märjamaa esmatasandi tervisekeskuse loomine (projektijuhtimine, projekteerimine) 34 000 10 000 44 000
Kokku investeeringud 2017 34 000 10 000 44 000
2016. aastal tervishoiu valdkonnas investeeringuid ei teostatud.
2016. aastal esitati Märjamaa esmatasandi tervisekeskuse loomise projektitaotlus Sotsiaalministeeriumi
tervisekeskuste loomise taotlusvooru. Projekti eesmärgiks on ehitada Märjamaa esmatasandi tervisekeskuse hoone
Märjamaa alevisse Lauluväljaku tänava äärde Lauluväljaku tänav 26 ja Haimre pst 5 kinnistute vahelisele alale.
Vastavalt kinnitatud Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.4 tegevuse 2.4.2 "Investeeringute toetamine
esmatasandi tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed esmatasandi
teenused" investeeringute kavale on projekti „Märjamaa esmatasandi tervisekeskuse loomine“ kogumaksumuseks
kinnitatud 877 300 eurot, millest toetuse osa moodustab 597 374 eurot ja omaosalus 279 926 eurot (sh 199 125 eurot
on abikõlbulik ja 80 801 eurot mitteabikõlbulik osa). 2017. aasta märtsikuus on projekti põhitaotluse esitamise tähtaeg.
Projekti administratiivse projektijuhtimise teenuse leping on hanke alusel sõlmitud Civitta Eesti ASga. Projekti
tegevuste elluviimise perioodiks on kavandatud 2017-2020. 2017. aastal alustatakse rahastamisotsuse korral
projekteerimisega.
Vabaaeg, kultuur, sport ja noorsootöö
Märjamaa valla fotopäevadel kategoorias „Puhkus ja inimene“ sai esikoha Jüri Kapi foto „Kiigel“
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 18
Ujula
2016. aastal avati ujulas jõusaal, kuhu soetati 6000 euro eest seadmeid. Aasta jooksul sõlmiti ujula kasutamiseks
lepingud mitme uue asutusega: Hansavest OÜ, Rapla Metall OÜ, Märjamaa Lihatööstus, Olerex AS ja Eesti
Lasterikaste Perede Liit. Juunikuus käis päästeamet näitamas õpilastele pinnaltpäästmise võtteid. Rakvere ja Vigala
kooli koostöös viidi läbi sukeldumiskoolitus lastele. Perioodiliselt õpetatakse ujumist teise klassi õpilastele, toimuvad
ujumistreeningud, vesiaeroobika kaks korda nädalas ja vesivõimlemine. Edukalt on käima läinud ka solaarium.
Foto: Riho Vjatkin
Ujula ülalpidamiseks kulus aruandeaastal 199 727 eurot, 2015. aastal 192 981 eurot. Ujula teenustest laekus vallale
94 655 eurot, 2015. aastal 86 828 eurot.
2017. aastal on plaanis rekonstrueerida Märjamaa Ujula katlamaja ning osta UV puhastusseadmed ujula basseinivee
jaoks. Investeeringud on kajastatud tabelis nr 7.
Spordiklubid, spordiüritused
Spordivaldkonnas on jätkuvalt juhtimiskorraldus delegeeritud MTÜ-le Märjamaa Spordiklubi. Lisaks saavad ka teised
valla laste ja noortega tegelevad spordiklubid vallaeelarvest toetust noortespordi pearaha kujul. Kokku eraldati
2016. aastal kuuele spordiklubile kokku 69 796 eurot, sellest Märjamaa Spordiklubile 58 423 eurot (4/5 spordihoone
kuludeks). 2015. aastal olid vastavad näitajad 70 000 eurot ja 57 698.
Märjamaa Spordiklubi haldab lepinguliselt Metsanurga võimlat ja korraldab alevijooksu ning valla spordipäeva ja
korvpalli meistrivõistlusi. Organiseerib maakonna valdade suve-ja talimängudele valla esindatuse. Lisaks jagub valla
eelarvest noorte pearaha ujujatele, ratsutajatele, lauatennisemängijatele ja võistlustantsijatele.
Sporditegemise kandepind on lai. Treenimine algab juba lasteaiast (jalgpall ja korvpall) ja seda ka alevist väljaspool
(korvpalli treeninggrupp Valgus).
Maakonna parimate sportlaste nominentide hulgas oli 31 meie valla sportlast.
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 19
Märkimisväärseim sündmus eelmisel spordiaastal oli BC Raplamaa korvpallimeeskonna võit Euroopa noorteliigas U-
14 (EYBL). Meeskonna tuumiku moodustavad Märjamaa valla noored mehed ja nende peatreener. Samuti tuleks ära
märkida esikohad veteranide jõutõstmises.
BC Raplamaa korvpallivõistkonna Märjamaalt pärit noormehed vallavanema vastuvõtul Euroopa Noorte
Korvpalliliiga (EYBL) superfinaali U14 vanuseklassi võidu puhul. Esireas: Andres Petjärv, Johannes Kirsipuu, Rando
Kristal, vallavanem Villu Karu ja Marten Pohla. Tagareas: Joonas Riismaa, Elvis Toomistu ja treener Kalle Kollin.
Foto: Tiina Gill
Hobulaiu puhkebaas
Märjamaa Vallavalitsus omab alates 1992. aastast Ridala vallas Hobulaiu külas puhkebaasi. 2016. aastal külastas
Hobulaiu puhkebaasi 417 puhkajat, neist 294 täiskasvanut ja 123 last, 2015. aastal 398 puhkajat. Hobulaiu saarel
toimusid kolmes vahetuses Märjamaa valla laste ja huvitegevusringide suvepäevad, kus osales kokku 72 last ja 12
täiskasvanut. Puhkebaasi kasutamisest laekus Märjamaa Vallavalitsuse eelarvesse 2016. aastal 10 840 eurot, sellest
9440 eurot külastajatelt ja 1400 eurot kindlustuselt, 2015. aastal laekus 7688 eurot. Ülalpidamiseks kulus
20 615 eurot, 2015. aastal 17 989 eurot. Puhkebaasi igapäevase korrashoiuga tegelemiseks on tööle võetud
puhkebaasi peremees.
Muusika- ja kunstikool
Märjamaa Muusika- ja Kunstikoolis õppis aastalõpu seisuga 129 õpilast, muusikakoolis 70 ning kunstikoolis 59.
Enamus kooli õpilastest elab Märjamaa vallas, Kullamaa vallas üks ja Vigala vallas kaks õpilast. Märjamaa valla
õpilastest enamus on Märjamaa alevist, aga on ka õpilasi Orgita, Vanamõisa, Nõmmeotsa, Kasti, Varbola, Päädeva,
Paeküla, Vana-Nurtu, Mõisamaa, Kohatu, Maidla, Sõtke, Lümandu, Pajaka, Rangu, Ringuta, Moka, Vaimõisa,
Laukna, Nääri, Purga külast. Peresid, kus õpib muusika- ja kunstikoolis kaks last, oli eelmisel aastal kümme.
Koolis töötas 2016. a 17 pedagoogi, kolm abitöölist ja üks spetsialist klaverihäälestajana.
Juba kaheksandat korda toimus õpilaste muusikalise omaloomingu konkurss ja kunstikonkurs „Üllatav leid“. Kunstikonkursile laekus 182 tööd 12 kunstikoolist, muusikakonkursile 31 teost 13 muusikakoolist. Toimusid traditsioonilised kevad- ja talvekontserdid Märjamaa rahvamajas, esineti naistepäevakontserdil, maakonna muusikakoolide vaskpillieriala traditsioonilisel ühiskontserdil ning EV 98. aastapäevale pühendatud vallavolikogu
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 20
esimehe ja vallavanema pidulikul vastuvõtul. Koos Saue Muusikakooli klaveriõpilastega anti kontsert Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis. Toimus traditsiooniline ansamblimuusikanädal ning Georg Otsa nimelise muusikakoolipäev.
Kevadkontsert 29. aprillil Märjamaa rahvamajas. Foto: Anne Aaspõllu.
Osaleti erinevatel festivalidel ja konkurssidel:
viiuliõpilased koos õpetaja Ruth Sõerumäega ning kontsertmeister Kulla Aavikuga vabariiklikul konkursil „Noor instrumentalist 2016“ Lääne-Pärnu regioonis;
klaveriõpilased Raplas maakonna muusikakoolide poolt ühiselt korraldataval klaverifestivalil;
kunstiõpilased Kehtna Kunstide Kooli traditsioonilisel kunstikonkursil „Oma silmaga“;
klaveriõpilased koos õpetajate Talvi Lukase, Sirkka Godovanetsi ja Tatjana Tsitovitšiga Lääne-Pärnu regiooni klaveriansamblite festivalil.
Klaveriõpetaja Tatjana Tsitovitši initsiatiivil said alguse Sankt-Peterburis elava pianisti ja muusikapedagoogi
Aleksander Paškovi konsultatsioonid meie kooli klaveriõpilastele.
Oktoobris toimus projekti „Elamusaasta“ raames kohtumine pianist Johan Randvere ja fotograaf Toomas Volkmanniga.
Kunstiõpilaste tööd olid näitustel Ly galeriis, Rapla Keskraamatukogus ja Märjamaa valla raamatukogus. Kunstiõpetaja Anne Muinaste eestvedamisel oli Ly galeriis Narva Kunstikooli õpilastööde näitus „Graafilised jooned – piirjooned“. Kunstiõpilased osalesid konkurssidel. Suurim tunnustus tuli Märjamaale ka seekord Jaapanist, kus Liis Janseni joonistusele omistati pronksauhind juba teist aastat järjest. Märtsis toimus projekt „NODI“ (Noored disainivad) raames kohtumine disaineriga – meid külastas Eesti Kunstiakadeemia professor Arvo Pärenson. Kunstiõpilased külastasid koos õpetaja Tiiu Pippariga näitust Kose kultuurikeskuses, kus eksponeeriti disainikonkursile „NODI esitatud töid. Toimusid kunstilaagrid Ruhnu saarel ja Põltsamaal.
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 21
Tööde ülevaatus kunstilaagris. Foto: Anne Aaspõllu
Õpetajate päeva tähistas muusika- ja kunstikool õpireisiga Põlvamaale – külastati Põlva muusikakooli, Põlva kunstikooli, Räpina muusikakooli, Mooste Pärimusmuusikakeskust, Räpina Loomemaja, koduteel ka veel Põltsamaa Kunstikooli. Septembris alustasid tööd koolis vilistlased Kertu Tort ja Kadri Jüriado. Kool sai uue pianiino Petroff, mille soetamist toetas lisaks kohalikule omavalitsusele suuresti riigieelarve.
2016. a edukad projektid olid (kogusummas 3214 eurot):
projekt „Varaait“ – projektori soetus;
projekt „Igal lapsel oma pill“ - kahe väikekandle, ühe flöödi ja ühe klarneti ostmiseks;
ühisrahastusportaali „Hooandja“ projekt „Uus klarnet koolile“ - klarneti ostuks;
Eesti Kultuurkapitali toetus konkursside žüriide esimeestele kompensatsioonide maksmiseks.
Muusika- ja kunstikooli ülalpidamiseks kulutati aruandeaastal 229 300 eurot, 2015. a 206 923 eurot.
Muusikakooli õpilased esinemas Märjamaa ja Vigala valla ühinemislepingu allkirjastamisel. Fotod: Tiina Gill
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 22
Noortekeskus
Märjamaa Vallas juhib noorsootööd Märjamaa Valla Noortekeskus, mille tegevus toimub kolmes noortetoas:
Märjamaal noortekeskuse uues hoones, Sipa mõisa hoones, Varbola rahvamaja ruumides.
Märjamaa Valla Noortekeskuses töötab kokku kuus inimest, üks juhataja, üks noorsootöötaja Sipas, kaks täiskohaga
noorsootöötajat ja üks poole kohaga noorsootöötaja Märjamaal, üks poole kohaga noorsootöötaja Varbolas ja üks
maja perenaine Märjamaa noortekeskuses. Käesoleva aasta 1. märtsi seisuga on kõik ametikohad täidetud.
Sipa noortetuba on avatud viiel päeval nädalas kokku 30 tundi. Märjamaa noortetoad on avatud viiel päeval nädalas
kokku 35 tundi. Varbola noortetuba on avatud kolmel päeval nädalas kokku 20 tundi. Keskmiselt külastab kuus
Varbola noortetuba 13 noort, Sipa noorteuba 128 noort ja Märjamaa Noortekeskust 787 noort.
Kohaliku tasandi noorsootööd aitasid 2016. aastal edendada projektid, mis oluliselt panustasid noorsootöö
arengusse. Alguse sai EANK suurprojekt „Noorte Tugila“ osalus – alates aprillist hakkasime rakendama noorte
tugiteenust, mis on mõeldud neile, kes ei ole hõivatud tööl, hariduses ega täiendõppes. Nimetatud projektis osalemine
tõi 2016. aastal noortekeskusele juurde 12 937 eurot projektitulu. Oktoobrist alustas kaks Noorte Tugila spetsialisti
tööd ka Rapla vallas. Rapla Noorte Tugila töötajad kuuluvad Märjamaa Valla Noortekeskuse töötajate nimistusse
seoses antud projektiga. Kahe valla koostöö noorsootöö valdkonnas on mitmekesistunud ja tihenenud.
Teine oluline projekt oli „Fotopisik“, millele saime toetust maakondlikust ANK projektist summas 1296 eurot, mille abil
soetasime noortekeskusele vajalikke vahendeid. Sipa noortetuba sai televiisori ja noortetubadele soetasime kaks
peegelkaamerat. Projekti eesmärgiks oli toetada noorte omaalgatust ja loovust ning võimalused pildistamiseks
annavad noortele ühe väljundi oma loomingulisuse väljendamiseks. Projekt aitas kaasa Sipa noortetoas toimuva
fotoringi tegevuse algusele. Fotoringi tegevus jätkub ka 2017. aastal.
Noortekeskuse fotokonkursile esitatud töö „Veetilk“. Foto: Kaspar Sale
Olulise arenguna noortekeskuse töös tuleb välja tuua ka noorteinfo projekt. Alates 2015. aasta kevadest veab
Märjamaa Valla Noortekeskus noorteinfotööd Märjamaa, Raikküla ja Vigala vallas. Noorteinfotöö tegemiseks eraldas
Rapla Maavalitsus noortekeskusele 2016. aastal toetust 2485 eurot. Noortele toimusid seksuaalkasvatuse töötoad ja
„Targalt internetis“ töötoad kolmes piirkonnas (Märjamaal, Vigalas, Raikkülas). Oktoobris toimus Vana-Vigala
Rahvamajas noorteüritus "Kunst liidab". Noortele oli avatud viis töötuba: grafiti, aerograafia, henna,
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 23
juuksur/meikimine, rahvusvaheline seiklus, kust noored said erialast infot. Noorteüritus "Kunst liidab" oli kolme valla
ühisüritus: Raikküla vald, Vigala vald, Märjamaa vald. Koostöö Raikküla noortekeskuse, Vana-Vigala
koostööpartneritega (noortekeskuse, Vana-Vigala Põhikooli, Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli) ja Märjamaa
Gümnaasiumiga tihenes ning on loodud koostöövõrgustik, et edaspidi ühisüritusi korraldada.
SA Archimedes Noorteagentuuriga sõlmiti 2016. aastal leping erinevate rahvusvaheliste mobiilsusvõimaluste
tutvustamiseks (Eurodesk) ning tegevusi toetati 700 euroga. Tutvustati oma piirkonna noortele ja noorsootöötajatele
erinevaid rahvusvahelisi mobiilsusvõimalusi, sh Erasmus+ programmi ja Eurodesk rahvusvahelist võrgustikku
puudutavat infot ning korraldati rahvusvahelisi õhtuid noortekeskuses, kus käisid külas vabatahtlikud – EVTd
(Euroopa Vabatahtlik Teenistus) teinud noored ja Eestis olevad vabatahtlikud mujalt.
Noorteinfo projekti raames sai 2015. aastal alus pandud maakonnaülesele võrgustikule ning just selle võrgustiku
raames ja koostöös toimus 2016. aasta augustikuus esimene Raplamaa noorte ühislaager. Kuuepäevase ühislaagri
eesmärgiks oli suurendada maakonna noorte ja noortekeskuste koostööd. Toimus palju erinevaid loovaid ja
sportlikke tegevusi, mille käigus said noored omavahel tutvuda. Laagris osales Raplamaa kümnest vallast 102 noort.
Sihtasutus Raplamaa Omavalitsuste arengufond toetas ühislaagrit 5090 euroga
Lisaks projektide tegevustele toimusid noortetubades ka jooksvad tegevused – kokkamised noortele, loovusring,
lauad lagedaks lauamänguõhtud, turniirid: piljard, lauajalgpall, pinks. Samuti pöörati rohkem tähelepanu ka
välitegevustele ning detsembris toimus noortele Põrgupõhjal metsamatk, kus juhendajad Kaitseliidust viisid läbi
erinevaid põnevaid töötubasid metsas ellujäämise teemal. Märjamaa noortetoas alustas tegevust robootikaring, kus
huviliste rohkuse tõttu moodustati noortest ringi läbiviimiseks kaks gruppi.
Käesoleval aastal keskendume noortekeskuses eeskätt sisulise noorsootöö tegemisele ja huviringide
väljaarendamisele. Samuti on olulisel kohal rahvusvaheline noorsootöö.
Noortekeskuse majandamisele kulutati aruandeaastal 72 250 eurot, 2015. aastal 36 832 eurot. Projektide
elluviimiseks kulus 21 861 eurot, 2015. aastal 5 889 eurot.
Märjamaa valla fotopäevad 2016. Heino Resiku foto Teenuse mõisa pargist
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 24
Täiskasvanute huvialaasutused
Märjamaa vallal on täiskasvanute huvialaasutustena kasutusel kaks hoonet: Teenuse külas mõisahoone ja Valgu
külas külakeskus hoone, mis on antud tasuta kasutamise lepinguga üle MTÜ Valgu Külaseltsile kuni 31.12.2025.
Teenuse mõisas asub Märjamaa Valla Raamatukogu haruraamatukogu ja tegutseb Teenuse Naiste Ühendus. Tänu
kaasavale eelarvele peaks 2017.aastal saama uuenduskuuriTeenuse mõis.
Aruandeaastal kulutati Teenuse mõisa ülalpidamiseks 11 070 eurot, 2015. aastal 9229 eurot. Valgu külakeskuses
asub samuti haruraamatukogu ning tegutseb rahvamaja.
Raamatukogud
Märjamaa Valla Raamatukogu koosseisu kuuluvad struktuuriüksustena kuus haruraamatukogu: Haimre, Laukna,
Sipa, Teenuse, Valgu ja Varbola.
Ehkki Märjamaa valla elanike arv 2016. aastal vähenes 2015. aastaga võrreldes, jäi raamatukogu kasutajate hulk
samaks. Vähenes kojulaenutuste arv (v.a laste laenutused), kuid külastajate arv kasvas. Sellele aitas kaasa
suurenenud osavõtt üritustest. Kojulaenutuste vähenemise põhjuseks saab lugeda üldise valla elanikkonna
vähenemise ja vananemise ning vaba aja veetmise võimaluste paljususe. Uusi teavikuid soetati veidi vähem kui 2015.
aastal, d perioodika valik mõne nimetuse võrra suurenes.
2016. aastal korraldati seoses Merekultuuriaastaga ja Paul Kerese 100. sünniaastapäevaks pühendatud maleaastaga
mitmesuguseid temaatilisi üritusi kaasates nende korraldamisesse Märjamaa valla allasutusi, kodanike ühendusi ning
eraisikuid. Võeti aktiivselt osa maakondlikust laste suvelugemisprojektist „Suvelugemine 2016“, esindati Raplamaad
Eesti Lastekirjanduse Keskuses toimunud parimate ettelugejate võistulugemisel. Tutvustati kohaliku päritoluga
loomeinimeste loomingut (nt raamatuesitlused, kunstinäitused).
Täiskasvanud Õppija nädala raames tutvustati kohalikke mitmekülgseid õppijaid, võeti osa Andrase pilootprojektist
„Kingi võimalus!“. Viidi läbi ühisüritusi Sillaotsa Talumuuseumiga, Tunatoimkonnaga, Märjamaa Gümnaasiumiga,
rahvamajadega, jne. Jätkus töö kirjandushuviliste ringis Laukna haruraamatukogus kirjanduse ja
raamatukoguteenuste populariseerimise eesmärgil. Raamatukogudes korraldati Märjamaa valla kaasava eelarve
rahvahääletust ning haldusreformiga seonduvaid rahvakoosolekuid.
Näitus „Pesu 20. sajandil“ Sillaotsa Talumuuseumi kogust. Jüri Kusmin tutvustab meestesärki. Foto: Reet Saar
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 25
Viidi läbi Märjamaa Valla Raamatukogu raamatufondi inventuur. Tutvustati raamatufondi väljaspool raamatukogude
ruume, koolides ja lasteaedades.
Märjamaa Valla Raamatukogus töötas 2016. aastal 13 raamatukoguhoidjat (sh kaheksa osalise tööajaga),
majandusjuhataja, kaks koristajat (1,5 koosseisu), direktor. Kuus raamatukoguhoidjat töötab Märjamaa raamatukogus
summeeritud tööajaga. Haruraamatukogude koosseisude jaotus: Haimre 0,5, Laukna 0,6, Sipa 0,6, Teenuse 0,5,
Valgu 1,0 (kaks töötajat 0,5 töökoormusega) ja Varbola 1,0 koosseisu.
Haruraamatukogudest on avatud iga päev Valgu ja Varbola ning kolm päeva nädalas Haimre, Laukna, Sipa ja
Teenuse haruraamatukogud.
2016. aastal liideti Märjamaa raamatukogu ühtsesse alevi küttesüsteemi. 2016. aastal õnnestus Laukna
haruraamatukogul lasteaialt juurde saada üks ruum, kuhu edaspidi saab sisustada hoidla. Haimres jääb pinda puudu
näituste eksponeerimiseks ja panipaigaks. Varbola haruraamatukogu välistrepile paigaldati käsipuu, mis muutis selle
kasutamise ohutumaks.
Märjamaa Valla Raamatukogu soojasõlme väljaehitus on kavas 2017. aastal.
Raamatukogutarkvara RIKS litsents on ostetud 13 töökohale. Aastane töökogemus RIKSiga on raamatukoguhoidjate
poolt saanud positiivse hinnangu. RIKSi klienditugi on väga operatiivne, kiirelt lahendusi pakkuv ja alati abistav ning
probleemidele lahendusi leidev.
31.12.2016. aasta seisuga oli Märjamaa Valla Raamatukogus kokku 91 879 teavikut, sh raamatuid 89 778 eksemplari,
auviseid 487, elektroonilisi teavikuid 15 ja 41 muud teavikut. Aruandeaastal soetati kokku 3024 teavikut.
Raamaturinglus vallas oli 0,65. Märjamaa raamatukogus oli raamaturinglus 0,8 ja haruraamatukogudes kokku 0,53.
Madal raamaturinglus näitab vähest teavikute liikumist.
ETKA Andras tunnustas Märjamaa Valla Raamatukogu aasta raamatukogu tiitliga Rapla maakonnas.
Raamatukogu ja haruraamatukogude majandamiseks kulutati aruandeaastal 187 939 eurot, 2015. aastal 182 970
eurot.
Eesti Lastekirjanduse keskus korraldas ka sel aastal
4. klassidele etttelugemisevõistlust. Märjamaa
gümnaasiumist pani end raamatukogus proovile üheksa
õpilast. Parimaks osutus Karmen Viirsalu, kes võitis ka
maakonna ettelugemisvõitluse ja esindas Rapla
maakonda vabariiklikul ettelugemisvõisltusel.
Foto: Reet Saar
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 26
Rahvamajad, kino
Rahvamajades toimus tavapärane tegevus. Jätkuvalt on Märjamaa Valla Rahvamaja töötajad suurimad
projektikirjutajad ja ürituste korraldajad.
Märjamaa rahvamaja kultuurikollektiivid tegid saadud projektide abil kulutusi 10 324 euro ulatuses. Märjamaa Folgi ja
Märjamaa Päevadele kulutati kokku 27 120 eurot, sellest 15 701 eurot tuli vallalt ning 11 419 eurot saadi toetust
projektide abil. Ürituse korraldamisest saadi tulu 7101 eurot. Märjamaa rahvamaja katus rekonstrueeriti 36 660 euro
eest. Laukna-Sipa-Teenuse piirkonna kultuuritööd korraldas Sipa-Laukna Lasteaia koosseisulise kultuuritöötaja (0,5
ametikohta).
Alpinist ja fotograaf Jaan Künnap oma näituse avamisel Märjamaa rahvamajas veebruaris 2016. Foto: Tiina Gill
Märjamaa Valla Rahvamaja on suurim kultuurihoone, mis on aasta läbi ka kõige rohkem kasutusel. Majas käib
iganädalaselt koos erinevate kollektiivide proovides ja treeningutel u 300 inimest. Prooviaegu on kokku 40. Toimusid
traditsioonilised üritused: Laulukarusselli kohalik võistlus, hõbelusikapidu kaks korda aastas, naistepäevakontsert
„Laval ainult mehed“, ülevallalised suurüritused, huvikooli ja kultuurikollektiivide peod-kontserdid, teatrietendused,
aastavahetuse, lastekaitse- ja jaanipäeva üritused. Naistepäevakontserdil „Laval ainult mehed“ esines üle 100 poisi
ja mehe. XI Märjamaa folgipeoks korraldati avalik pulm Haimre rahvamaja õues, kus peigmeheks oli flaami poiss ja
pruudiks eesti neiu. Pidu leidis kajastust televisioonis. Lisaks toimusid doonoripäevad, pidulikud aktused ja
vastuvõtud, tuluõhtud, kokkutulekud, klubiüritused, väiksemad kontserdid, koolitused, koosolekud, infopäevad ja
konverentsid, eraisikute sünnipäevad, asutuste jõulupeod ja aastapäevad, allasutuste jõulupeod ja aktused, lahkunute
ärasaatmised ja pidevalt erinevad näitused Ly-galeriis; suvekuudel lauluväljaku kontserdid ja laadad. Märjamaa
rahvamajas tegutseb mäluklubi. 22. veebruaril korraldas Rapla maavanem Tõnis Blank Märjamaal Eesti Vabariigi
98. sünnipäevale pühendatud vastuvõtu, järgmisel päeval toimus traditsiooniline Märjamaa vallavolikogu esimehe ja
vallavanema pidulik vastuvõtt, kus tänati valla tublimaid kodanikke ja asutusi.
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 27
Rahvamaja segarühm Tantsurõõm (juhendaja Darja Lehtsalu) tähistas 25ndat ja rahvamajasegarühm Hopsani
(juhendajad Ilona Noor ja Riho Pohla) 65. sünnipäeva kontsert-etendusega.
Juulikuus vahetati Märjamaa rahvamaja galeriiosa katus.
Märjamaa valla fotopäevadel kategoorias „Töö ja inimene“ esikoha saanud Tiina Azojani foto „Rõõm tööst“
Haimre Rahvamajas toimus 2016. aasta jooksul 42 üritust, neist külaliste poolt korraldati 18. Haimre rahvamajas
tegutsevad järgmised ringid: 12-liikmeline naisrahvatantsurühm Labajalg Eevi Jaago juhendamisel, seitsmeliikmeline
naisansambel Viisitarid ja viieliikmeline Aovalgus Taimi Kingisepp taktikepi all, viieliikmeline X-BÄND Agu Bommi
eestvedamisel, kolmeliikmeline Triobänd Kaido Võsumetsa juhendamisel ning viieliikmeline näitering Mokakobin,
mida veab Eha Kaljusaar.
Valgu Rahvamajale oli 2016. aasta tavapärane. Toimus 38 sündmust, millest võib ära märkida kevadkontserti, Velise
Kiigesaare pidu ja ka Velise sügislaata. Toimusid kohtumisõhtud täiskasvanutele, perepäevad ja lastediskod.
Kindlasti oleks oodanud sündmustele rohkemat osavõtjaskonda. Kollektiividest pidas oma 10. sünnipäeva seeniortantsurühm Valgu Vallatud, kes tantsis ka Raplamaa memme-taadi suvepeol. Noorte tantsurühm OmaLõbuks osales maakonna tantsupeol ja Märjamaa folgil. Tantsurühmadel oli ka teisi esinemisi. Rahvamajas tegutsevad kolmes erinevas vanuses laululapsed, nendest on kokku pandud ka väike mudilaskoor. 2016. aasta sügisest on rahvamaja ehk külakeskuse kõik ruumid kasutuses. Detsembris läks käiku saun, dušš ja pesumasin, mille annetas eraisik. Paaril korral kuus käib kohal juuksur.
Varbola Rahvamajas toimusid sarnaselt varasemaga salongiõhtud, näitused, kontserdid, kohtumisõhtud erinevate
huvitavate inimestega, raamatute esitlused, koolitused ja teatrietendused. Suurimateks üritusteks olid perekond
Lumide kontsert, Kate ja Tõuni kontsert ning kohtumisõhtu Kaspar Velbergiga.
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 28
Lumi trio esines kontserdiga Varbolas 16. detsembril. Pildil Annika ja Tristan Thor Lumi. Foto: Piret Linnamägi
Rahvamajade ülalpidamiseks kulus aruandeaastal koos projektidega 285 907 eurot, 2015. aastal 248 433 eurot.
Märjamaa rahvamaja ruumides tegutseb kino „Helk“. Kino on saanud maakonna ainukeseks TCP 3D kinoks, mida
külastatakse üle maakonna. Publikurekordi saavutas Eesti film "Klassikokkutulek", mida käis vaatamas üle 1900
inimese. Kino külastajaid oli 2016. aastal 15 077, 2015. aastal 10 124. Aruandeaastal teeniti piletite ja 3D prillide
müügist tulu 51 741 eurot, 2015. aastal 31 645 eurot.
Kino majandamiseks kulus 2016. aastal 42 123 eurot, 2015. aastal 29 183 eurot.
Foto: Reet Saar
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 29
Aruandeaastal tehtud investeeringud on kajastatud tabelis nr 7.
Mittetulundusliku tegevuse rahastamine
Vallas toimus mittetulunduslikuks tegevuseks toetuste eraldamine ja maksmine vallaeelarvest viiendat aastat ühtse
korra alusel, taotlusi sai esitada esmakordselt kahes korralises voorus. Erinevaid toetuse taotlusi oli üle 80, neist 85%
rahuldati kas täies mahus või osaliselt.
Mittetulundusliku tegevuse toetusi eraldati aruandeaastal 33 168 euro ulatuses (sama korra alusel anti toetust ka MTÜ
Märjamaa Saunale 10 000 eurot), 2015. aastal toetati kultuuritegevust 60 552 euroga (sama korra alusel anti toetust
ka MTÜ Märjamaa Saunale 9996 eurot ja Valgu Külaseltsile 30 174 eurot).
Kultuuriüritused
Märjamaa valla kultuurikalendrit mõjutasid Rapla maakonna tantsu- ja laulupidu, kus osalesid kõik valla
rahvakultuurikollektiivid. Naistetantsupeost võtsid osa Märjamaa vallast kolm rühma: Ülejala Sussisahistajad, Sipa
Külapiigad ja Varbola naisrühm. Toimusid XIX Märjamaa Päevad koos XI rahvusvahelise festivaliga Märjamaa Folk.
Ülevallalisi üritusi jätkus traditsiooniliselt läbi aasta: toimusid vabariigi aastapäeva tähistamine ja XII
kodulookonverents veebruaris, XXVIII Suvisted ja kiigesaarepidu Velisel, XX Puupäevad Varbola linnamäel ning XVI
Velise sügislaat.
Suurim üritus Märjamaa Päevad ja Märjamaa Folk sai toetust erinevatest projektidest 11 419 eurot, 2015. aastal
9404 eurot. Kultuuriürituste läbiviimiseks kokku koos projektidest saadud toetustega kulus 2016. a 34 634 eurot,
2015. aastal 29 435 eurot.
Kammerkoor Flora ja Linnutajad esinemas Velise kirikus. Foto: Jüri Kusmin
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 30
Sillaotsa Talumuuseum
2016. aastal oli muuseum jätkuvalt olemas ja Raplamaa Sõnumite hinnangul omas paremat maakonnatunnetust kui
teised muuseumid maakonnas. Küllap on see aegade jooksul talletunud talupojatarkuse ja koduhoidmise väljendus.
Talus ju ilma kodu hoidmata ellu ei jäädud. Nende samade traditsioonide hoidmisega ja tutvustamisega jätkati ka
2016. aastal, uuenevad muuseumitunnid lubasid aasta lõpuks ka omatulu plaani täita ning isegi ületada. Inimesed on
valmis maksma eelkõige elamuse eest ning ka teadmisi omandatakse läbi elamuste. Säilitatud kultuuripärand vajab
järjest rohkem vahendajat-muuseumitöötajat, kaasaegset külastuskeskkonda ning elamuslikku esitlust. Noor inimene
jõuab pärandi juurde eelkõige läbi elamuse.
Teeninduskeskkonna amortiseerumine jätkub ning see piirab ka edukamat majandustegevust, korralikku põhjamaist
talve saja-aastases remontimata tares üle ei elaks. Tegevusteks projektiraha saamine on problemaatiline, sest
muuseumi sõbrad pole suutnud end muuseumi sõprade seltsiks organiseeruda. Nii võibki öelda, et muuseumi kogud
on rikkalikumad nende kasutamise võimalustest.
Liivi Miil tutvustab lastele leivalabidat Lennukaare tuli Virtsu tuulepargis. Sündmuse korraldajateks olid
leivaprogrammi üritusel. Eesti Looduskaitse Seltsi Märjamaa osakond, Velise Muinsukaitse
Selts, Velise Kultuuri ja Hariduse Selts ning Sillaotsa Talumuuseum.
Fotod: Jüri Kusmin
Aasta jooksul süvenes veendumus, et kiirelt vahetuvaid näitusi on parem korraldada enamkäidavamates paikades,
näiteks valla raamatukogus ja oma majas toimuvaid väljapanekuid on otstarbekam pikemat aega vaadatavatena hoida
ja muuseumitundidega siduda. Nii tegevused võimenduvad ja ka väikesel muuseumil on võimalus konkurentsis
püsida. Jätkusid traditsioonilised tegemised: muuseumis tähistati rahvakalendri tähtpäevi, korraldati muuseumitunde,
peeti külapidusid ja kokkutulekuid; muuseum oli Valgu kooli jooksu finišiks; kevadel toimus Roheline Turg ning
viljapuude hooldamise koolitus, teoks sai ka Suviste Kiigepidu ning vabaõhuetendused. Muuseum oli esindatud
erinevatel masinapäevadel, Miss Raplamaa kandidaadid tutvusid muuseumi ja talutöödega. Muuseumis pildistati
maakonna folkloorikalendrit, siin oli Põrgupõhja Retke kontrollpunkt, näituseküünis toimus pikem koolitus
külakroonikate koostamisest, kolmandat aastat järjest korraldati õppereis valla rahvale. Jätkus koostöö erinevate
MTÜ-dega: Velise KHS, MTÜ Koduloolane, Märjamaa Valla Külavanemate Ühendus, Raplamaa Perenaiste Selts
Pauliine, jt.
Sillaotsa Talumuuseum kestab raskustele vaatamata edasi. 2016. a võõrustati veidi alla kolme tuhande huvilise,
kellest kolmandik olid lapsed. Lisaks sellele virtuaalkülastused. Tänu muuseumitundidele moodustavad lapsed
valdava enamiku maksujõulisest külastajaskonnast, tasuta ürituste külastajad (neid on jätkuvalt veidi üle poole
külastajate üldarvust) on valdavalt vanemaealised. 2017. aastaks planeeritud veovahendite kuuri rekonstrueerimine
parandab museaalide säilitustingimusi ja esemete vaadeldavust.
Talumuuseumi majandamiseks kulutati 38 189 eurot, 2015. aastal 35 996 eurot.
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 31
Külaliikumine
Märjamaa vallas on 82 küla. Neist 38 külal on külavanemad. Külavanemaid on kokku 27, kes on ühe või mitme küla
külaelanike ning nende huvide esindajad ja juhinduvad oma tegevuses küla ühistest seisukohtadest, küla ja valla
arengukavast, riigi ja kohaliku omavalitsuse kehtivatest õigusaktidest, kohaliku omavalitsuse otsustest.
Märjamaa Valla Külavanemate Ühendusel on 26 liiget.
Külades peeti 2016. aastal kevadisi koristustalguid, spordipäevi, sõbrapäeva, vastlapäeva, suviseid ja talviseid üritusi
(jaanipäev, külapäev, perepäev, jõulupidu, aastavahetus pidu), koolitusi ja õppepäevi. Üheks tähtsamaks ürituseks
ühendusele on iga aastane Külaliikumise tänupäev, mis toimus 2016. aastal 13. korda ja mida peeti Sipa mõisas.
Jätkunud on Märjamaa külaliikumise sõprussidemed Kehtna valla külaliikumise esindajatega ja on alustatud uute
sidemete loomist Vigala valla külavanematega.
Kirjastamisteenused
Märjamaa Nädalalehe esimene number ilmus 9. märtsil 1991. Juhtumisi sai 25. aastapäeva tähistada täpselt samal
kuupäeval aastal 2016. Sel puhul ilmus infoleht värvitrükis. Värvilisena ilmusid ka Märjamaa Folgi ja Varbola Puuga
seotud number ning aasta viimane leht. Värvilistele numbritele on lugejad alati andnud positiivset vastukaja. Pärast
valdade liitumist võikski meil olla värviline infoleht. Selle trükikulu ei ole oluliselt kõrgem.
Nädalalehe trükiarv on hoolimata elektrooniliste lugemisvõimaluste olemasolust püsinud üsna stabiilsena, kuigi
väheneb igal aastal mõnekümne eksemplari võrra. Trükiarv oli 2016. aastal 930 eksemplari ringis, 2015. aastal
vahemikus 975–960 eksemplari.
Lehe hinda ja tasuliste kuulutuste hinda on kogu aeg hoitud võimalikult madalal. 2016. aasta tuludeks oli
kavandatud 25 000 eurot, laekus 23 573 eurot (94,3%). Kulupool püsis plaanitud piires (99,3%).
Nädalaleht jätkab tegevust väljakujunenud viisil.
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 32
Tabel 7. Vabaaja, kultuuri, spordi valdkonna investeeringud 2016, 2017 (eurodes)
Investeeringuobjekt Toetus Valla osalus Kokku
Investeeringud 2016:
Märjamaa ujula katlamaja projekteerimine 0 2 220 2 220
Märjamaa Muusika- ja Kunstikooli ümberehituse projekteerimine 00 2 688 2 688
Märjamaa Muusika- ja Kunstikooli klaveri soetamine 5 000 2 000 7 000
Märjamaa Valla Rahvamaja katuse rekonstrueerimine 0 36 660 36 660
Kokku investeeringud 2016 5 000 46 568 48 568
Investeeringuobjekt Toetus Valla osalus Kokku
Investeeringud 2017:
Märjamaa ujula katlamaja rekonstrueerimine 27 000 27 000 54 000
Märjamaa ujula basseinivee UV seadmete soetamine ja paigaldamine 0 17 300 17 300
Märjamaa Valla Noortekeskuse keskküttesüsteemi soojasõlme ehitus 0 7 000 7 000
Märjamaa Valla Raamatukogu keskküttesüsteemi soojasõlme ehitus 0 7 000 7 000
Märjamaa Valla Rahvamaja keskküttesüsteemi soojasõlme ehitus 0 8 000 8 000
Varbola Rahvamaja välistrepi rekonstrueerimine 0 10 000 10 000
Sillaotsa Talumuuseumi veovahendite varjualuse ehitus 96 616 11 000 107 616
Sillaotsa Talumuuseumi tuletõrje veevõtukoha ehitus 0 40 000 40 000
Teenuse mõisa renoveerimine (kaasava eelarve investeeringud) 0 20 000 20 000
Kokku investeeringud 2017 123 616 147 300 270 916
2015. aastal alustati Märjamaa ujula katlamaja pelletiküttele üleviimise projekteerimist, projekt valmis 2016. aastal.
Projekti alusel on planeeritud 2017. aastal esitada rahastamistaotlus KIK-i keskkonnaprogrammi.
2016. aastal teostati Märjamaa Muusika- ja Kunstikooli hoone ümberehituse projekteerimine, eesmärgiga parendada
hoone kasutamise ruumilahendust. Ümberehitustöid 2017. aastal ei teostata. 2016. aastal soetati Märjamaa Muusika-
ja Kunstikoolile Haridus- ja Teadusministeeriumi toetuse kaasabil klaver.
Märjamaa Muusika- ja Kunstikooli uus klaver. Foto: Maiu Linnamägi
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 33
Seoses Märjamaa Valla Rahvamaja lamekatuse osa (galerii katus) avariilise olukorraga teostati 2016. aasta suvel
katuse osaline rekonstrueerimine.
2016. aastal planeeritud Sillaotsa Talumuuseumi veovahendite varjualuse projekteerimine ja ehitus teostatakse
2017. aastal, objekti kaasrahastab Raplamaa Partnerluskogu Leader meede (Pria).
2017. aasta on kavandatud paigaldada Märjamaa ujulas basseinivee UV seadmed, et tagada nõuetekohaselt puhas
ja tervisele ohutu vesi ujula basseinides.
Seoses Märjamaa Valla Rahvamaja, Märjamaa Valla Noortekeskuse ja Märjamaa Valla Raamatukogu hoonete
ühendamisega tsentraalsesse küttevõrku on 2017. aastal kavandatud nendesse hoonetesse ehitada lokaalsed
soojasõlmed.
Varbola rahvamaja hoone välistreppi avariilise olukorra lahendamiseks on planeeritud ehitada 2017. aastal hoonele
uus välistrepp ja paigaldada valgustus.
Sillaotsa Talumuuseumi veovahendite kuuri projektitaotlus on saanud positiivse rahastusotsuse Raplamaa
Partnerluskogu Leader meetmest. 2017. aastal teostatakse varjualuse projekteerimine ja ehitamine. Lisaks rajatakse
2017. aastal talumuuseumi teenindamiseks tuletõrje veevõtukoht, et tagada ohu korral kustutusvee olemasolus
2016. aastal alustati Märjamaa vallas Kaasava eelarve menetlust. Märjamaa valla Kaasavasse eelarvesse sai
ettepanekuid esitada oktoobrikuus, esitati 13 ettepanekut. Kõik esitatud ettepanekud suunas Märjamaa Vallavalitsus
rahvahääletusele, mis toimus 19. detsembrist 2016 kuni 8. jaanuarini 2017. Hääletada oli võimalik elektrooniliselt
infosüsteemis VOLIS ja isiklikult Märjamaa vallamajas ja raamatukogudes. Rahvahääletusel sai osaleda iga vähemalt
16-aastane isik, kelle elukoht oli Eesti rahvastikuregistri andmetel 30.11.2016 seisuga Märjamaa vallas. Iga
rahvahääletusel osalev isik sai hääletada kuni kolme erineva endale meelepärase ettepaneku poolt. Infosüsteemis
VOLIS hääletas 248 ja paberkandjal 181 isikut (kokku oli 429 hääletajat). Kokku said ettepanekud 667 häält. Kõige
rohkem hääli (110 häält) sai ettepanek „Teenuse mõis – hubasus tõmbab“, mille eesmärgiks on Teenuse mõisa
saalide ja fuajee renoveerimine ja aknakatete soetamine. Kaasava eelarve abil hakatakse töid teostama 2017. aastal.
Kaasava eelarve koostamine jätkub ka järgnevatel aastatel
Vabaaja, kultuuri ja sporditegevuse majandamiskuludeks kasutati 2016. aastal 1 271 984 eurot, 2015. aastal
1 163 457 eurot.
Teenuse mõis. Foto: Tiina Gill
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 34
Haridus
Lasteaiad
2016. aastal tegutses valla kuues haridusasutuses kokku 17 lasteaiarühma, mille nimekirjades oli aasta lõpu seisuga
293 last, sh 18 mujal sissekirjutatud last. Kaheksa last käib teiste valdade-linnade lasteaedades, kuna see sobib
vanemate tegeliku elamis- või töökohaga. Mitu aastat Märjamaa alevi piirkonnas lasteaiarühmades olnud
lasteaiakohtade suur defitsiit on lõppenud va sõimeealiste laste osas. Selleks on vajalik Märjamaa alevis tegutsev
eralastepäevahoid „Mürakarud“. Paraku on tegelik vanemate vajadus selle teenuse järele kõikuv ja hooajaline, mis
teeb teenusepakkujale muret. Seepärast toimub koostöö vallavalitsuse ja ettevõtja vahel teenusepakkumise
säilitamiseks. Samas on jätkuvalt alevist kaugemal Sipa-Laukna Lasteaias (eelkõige Laukna rühmas) ja Varbola
Lasteaed-Algkooli lasteaiaosas alatäituvus.
Aasta-aastalt süvenevad nii lasteaedades kui ka koolides probleemid HEV (hariduslike erivajadustega) laste arvu
suurenemisega ja nendele tugiteenuste tagamisega. Kõige raskem on olukord selles osas Sipa-Laukna Lasteaias.
Aasta jooksul toimusid otsingud ja läbirääkimised, et olukord hakkaks järgmisest aastast paranema.
Raplamaa lasteaedade paraad Märjamaa vallamaja ees 16. mail 2016. Foto: Margus Vaher
Kasti Lasteaed „Karikakar“ on kaherühmaline, kusjuures üks rühm on sobitusrühm. Asutus tegutseb ainsa
vallaasutusena rendipinnal - osaühingule Kasti Mõis kuuluvas hoones. Koostöös omanikuga toimub järjepidev ja
võimaluste piires õppekeskkonna ja tingimuste parendamine. 2016. a augustist on asutuse direktor Lea Lauri.
Sipa-Laukna Lasteaed tegutseb kahes hoones, liitrühm Linnupesa Laukna lasteaiamajas ja liitrühm Kurepesa Sipa
mõisahoones.
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 35
Orgita Lasteaed „Midrimaa“ on neljarühmaline, millest üks on liitrühm ja kolm aiarühmad. Õppeaasta (september
2015-mai 2016) keskmine kohalkäidavus oli 64,8%. Koolieelikuid oli 12. Laste koolivalmiduse taset hindasid õpetajad
heaks. Prioriteetideks eelmisel õppeaastal oli lapse individuaalsete vajaduste ja võimetega arvestamine õppe- ja
kasvatustegevuses, terviseedendus ja kiusamise ennetamine. Kõik õpetajad läbisid vastava koolituse ja rühmades
asuti rakendama „Kiusamisest vabaks!“ metoodikat. Lastevanemate tagasiside on olnud positiivne.
Üheks suureks õnnestumiseks oli traditsiooniline Mihklilaat. Esmakordselt toimus lasteaias poistenädal ja tüdrukute
nädal. Kadripäeva paiku külastas lasteaeda Mahtra Talurahvamuuseum. Muude tegevuste hulgas külastati ka
Sillaotsa talumuuseumi, Orgita Põld OÜ robotlüpsilauta, Tallinna loomaaeda ja Ämari lennubaasi, vaadati
teatrietendust ning osaleti Räpina aianduskooli projektis „Maasikasõbrad“.
Kõik õetajate ja muu personali ametikohad on täidetud. 2016. a augustist on lasteaia direktor Lea Lauri.
Valgu Põhikooli lasteaias on üks rühm. Lasteaiarühmas alustas septembris 18 last. Hoolekogu otsusega suurendati
lasteaiarühma laste arvu kahe lapse võrra ning oktoobrist lisanduski kaks last. Osadel päevadel töötas rühmas
erivajadustega laste jaoks tugiisik.
Lasteaiarühmas töötab 2 õpetajat, kummalgi koormuseks 1,125. Õppeaasta lõpus lahkus töölt üks lasteaiarühma
õpetaja. Jätkus lasteaia mänguväljaku rekonstrueerimine koostöös lastevanematega: paigaldati karusell ja remonditi
olemasolevaid atraktsioone. Remonditi pesuruumid ja korrastati alumise korruse tualettruum. Lasteaiarühma
ruumidesse osteti kahe lisakoha tarbeks inventari.
Märjamaa Lasteaed „Pillerpall“ on kuuerühmaline. Lasteaed on liitunud projektiga „Avasta avastustee“, mis põhineb
uurimuslikul õppel ning projektiga „Kiusamisest vaba lasteaed“, mille eesmärk on arendada läbi väärtuskasvatuse üksteist austavaid ja toetavaid suhteid. Projektiga „Kiusamisest vaba lasteaed“ on liitunud kõik rühmad. Projekti „Avasta avastustee“ koolituse on läbinud pea kõik rühmaõpetajad. Laste õppimist ja arengut toetavad rühmaõpetajad, logopeed, liikumis- ja muusikaõpetaja, tervishoiutöötaja ning majandamist tagavad ja õpetajaid abistavad töötajad. Lasteaeda asus tööle tervishoiutöötaja ja muusikaõpetaja. Mõlemad läbisid esmaabialase väljaõppekoolituse ning töökeskkonnavolinik läbis väljaõppekoolituse. Koostöös hoolekogu ja töötajatega uuendati lasteaia arengukava 2016-2018. Uuendati ka lasteaia tuleohutusjuhend. Viidi läbi kompleksne tulekahjuõppus. Osaletud on „Samm-sammult“, „Kiusamisest vaba lasteaed“, „Eripedagoogi nõuanded AEV (arengulise erivajadusega) lapsega tegelevale õpetajale“ jt koolitustel. Tehti koostööd Märjamaa Gümnaasiumi, Märjamaa Muusika- ja Kunstikooli ning Märjamaa rahvamajaga. Lapsed võtsid osa lasteaialastele vallas ja maakonnas korraldatud ühistest sündmustest - laste tuletõrjeolümpia Valgus, koolitus „Otsi Otti“ Märjamaa lauluväljakul, laste terviserongkäik Märjamaa alevis, maakonna lasteaialaste tantsupäev. Elektrooniliselt viidi läbi lastevanemate rahulolu-uuring viies rühmas ja hindeks saadi 5-palli süsteemis 4,4. Laste toimetulek koolis esimeste klasside õpetajate küsitluse tulemusel 5-palli süsteemis oli ühes rühmas 3,8 ja teises 4,3. 2016. aasta suvel parandati, täideti ja värviti lasteruumide lagesid (osaliselt Rukkilille rühma magamistoa lagi, Ülase rühma laste vastuvõturuumi lagi, Meelespea rühma tualettruumi lagi ning lasteaia saali lagi) ning värviti Meelespea rühma tualettruumi seinad ja osaliselt lasteaia saali seinad. 2016. aasta suvel viis vallavalitsus läbi lasteaia mööblihanke (rühmade riiulid, laste õppevahendite kummutid, õpetaja töölaud- ja töövahendite riiul ning viie rühma garderoobikapid) summas 11 282 eurot ning lasteaia mänguväljakuvahendite hanke summas 18 929 eurot. Sinilille ja Rukkilille rühma juurde paigaldati kahekohalised kiiged ning sõlmiti Tiptiptap OÜga õuemänguvahendite aastane hooldusleping summas 355 eurot.
Orgita lasteaed Midrimaa Foto: Tiina Gill
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 36
Lisaks nimetatutele tegutsevad kaks lasteaiarühma Varbola Lasteaias-Algkoolis .
Tabel 8. Rühmade ja laste arv lasteaedades 2016
Lasteaed Rühmade arv Laste arv
1.Märjamaa Lasteaed Pillerpall 6 108
2.Orgita Lasteaed Midrimaa 4 79
3.Kasti Lasteaed Karikakar 2 25
4.Sipa-Laukna Lasteaed (liitlasteaed) 2 34
sellest:
liitrühm Laukna lasteaiahoones 1 15
liitrühm Sipa mõisahoones 1 19
5.Varbola Lasteaed-Algkool 2 27
6.Valgu Põhikooli lasteaiarühm 1 20
Kokku: 17 293
Aruandeaastal olid lasteaedade majandamiskulud 1 142 384 eurot, 2015. aastal 1 027 371 eurot.
Koolid
2016. aasta lõpuks õppis valla 3 koolis 575 õpilast, s.o 9 õpilast vähem kui eelmisel aastal.
Tabel 9. Klassikomplektide ja õpilaste arv koolides 2016
Kool Klassikomplektide
arv Õpilaste arv
1.Märjamaa Gümnaasium 27 518
2.Valgu Põhikool (9-klassiline, liitklassid ) 5 46
3.Varbola Lasteaed-Algkool (4-klassiline, liitklassid) 2 11
Kokku: 34 575
Varbola Lasteaed-Algkoolis on kaks liitklassi ühe klassijuhataja juhtimisel. Alates eelmise aasta sügisest on
õppekavas informaatika ja programmeerimine, kus õpilased saavad tegeleda vastavalt oma eale robotitega.
Esimesena valla haridusasutustest loodi haridustehnoloogi koht, mis rakendus aastavahetusest. 2016. aastal sai
kooli juhatajaks Eli Laaser.
Valgu Põhikooli kooliosa on 9-klassiline ja jagatud õpilaste vähesusest tingituna viieks liitklassiks. Õppeaastat
alustas 58 õpilast. Õppeaasta jooksul kustutati õpilaste nimekirjast kaheksa. Õpilaste arv suurenes võrreldes eelmise
aastaga seitsme õpilase võrra. Üle pika aja oli üks kiitusega põhikooli lõpetanu.
Koolis töötas ainetundide andjana 11 õpetajat. Õppeaasta jooksul lahkus töölt üks õpetaja ja tööle asus uus, kes äsja
lõpetas üilikooli. Koolis töötasid osalise koormusega järgmised tugispetsialistid: logopeed, õpiabi õpetaja, sekretär
raamatukoguhoidja, sotsiaalpedagoog ja huvijuht. Teenindavat personali oli kuus.
Sponsorluse korras õnnestus saada EAS-ilt arvutid. Paigaldati kaks turvakaamerat. Raamatukogu ruumi osteti uus
paljundusmasin ning pargi hooldamiseks niiduk. Küttesüsteemi projekteerimine ja ehitus lükkus kahjuks edasi ning ka
järgmine aasta tuleb olemasolevate kütteseadmetega hakkama saada.
Tööd alustas uus hoolekogu uue esinaisega. Õppeaasta lõpus tehti muudatused kodukorras ning hindamisjuhendis,
et uuel õppeaastal minna üle trimestrite põhisele õppetööle.
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 37
Märjamaa gümnaasium
Üldandmed õppeasutuse kohta
Laste/õpilaste arv 522 (andmed seisuga 10.09.2016), 525 (aastal 2015)
Personali arv 80 (10.09.2016)
Pedagoogilise personali arv 51 (andmed seisuga 10.09.2016)
I–IV kl õpilaste arv on suurenenud (2013/14 – 175; 2015/16 – 217, 2016/17 – 229).
Igal õppeaastal on aineõpetajate juhendamisel saavutanud õpilased häid kohti maakondlikel, piirkondlikel ning riiklikel
võistlustel, olümpiaadidel, konkurssidel. Maakonna vastuvõtule kutsutakse koolist igal aastal üle 30 tubli õpilase,
2016. aastal 35 õpilast. Eesti keele riigieksami sooritasid 2016. aastal gümnaasiumi lõpetajad keskmiselt 75,1
punktiga, mis andis koolide pingereas (kokku 127 kooli) esiletõstmist vääriva 9. koha (näiteks 10. kohal oli Inglise
Kolledž).
Põhikooli eksamid on edukamalt läinud eesti ja inglise keeles ning keemias. Ka matemaatikas on Märjamaa
gümnaasium vabariigi ja maakonna keskmise taseme lähedal. PISA 2015 tulemused (loodusteadused, lugemine ja
matemaatika) olid koolil nii maakonna kui ka vabariigi keskmisest tunduvalt kõrgemad.
Riigieksamitel oli edukam aasta 2015/2016. õa. Eesti keele keskmine tulemus oli kõigi aegade parim (75 punkti), ka
kitsa ja laia matemaatika keskmine oli kahe eelmise aastaga võrreldes kõrgem. Kitsa matemaatika eksami keskmine
oli kõrgem nii maakonna kui ka vabariigi keskmisega võrreldes. Inglise keele eksami on õpilased stabiilselt hästi
sooritanud (B1 taseme saavutas 45% lõpetajatest).
Edasiõppijate osakaal põhikooli lõpetajate koguarvust on 96%. Põhikooli lõpetajatest jätkavad õpinguid gümnaasiumis
keskmiselt 62% ja kutsekoolides 34%. Märjamaa gümnaasiumis on viimastel aastatel õppimist jätkanud alla poole
põhikoolilõpetanutest. Gümnaasiumilõpetajate kõrgkoolidesse astumise protsent on püsinud 55 ja 60 vahel.
Kaitseväkke minejate arv on viimastel aastatel kasvanud. Kutsekooli on siirdunud umbes veerand lõpetajatest
(keskmiselt 21% ).
Huviringe oli eelmisel aastal 24. Kooli õpilaste koguarvust osaleb majasiseste huviringide töös 53% õpilastest. Suur
osa õpilasi osaleb ka mitmes huviringis ehk osalemise aktiivsus üleüldiselt on üle 70% õpilaste koguarvust.
2016. aastal osaleti järgmistes projektides: EOK Spordinädal “Terve Eesti eest” – Reipalt koolipinki; Terviseedenduse
projekt “Suitsuprii klass” IV-IX kl; KIK keskkonnaprojekt I-XII klassidele (keskkonnahariduslikud õppekäigud kõikidele
klassidele); IT projekt “Geeks on wheels” IX-XII kl; Merekultuuriaasta projekt “Näoga mere poole” VII-VIII kl;
Rahvusvaheline Erasmus+ projekt - Creative Language Learning.
Eelmisel aastal korraldati koolis kohtumisi erinevate inimestega, koolituspäevi (Targalt internetis 4. ja 5. klassidele
jm), külas käis Cesvaine sõpruskool, toimus traditsiooniline Outm:od 2016, jõululaat ja õpetajate jõulukohvik, tähistati
õpetajate päeva, sõbrapäeval valiti klassi sõbralikum poiss ja tüdruk, toimus „Teistmoodi koolinädal“, võeti osa
rahvusvahelisest tanstupäevast kikapuu ühistantsimisega jne.
Õpilaste arengu toetamiseks töötab 2016. aasta septembrist koolis psühholoog. Lisaks on õpilastele ja
lastevanematele kättesaadavad ka nõustamine logopeed-eripedagoogi, sotsiaalpedagoogi ja kooliõe juures. Koolis
on karjäärikoordinaator.
Ants Tammaril valmis raamat
„Märjamaa kooli koduloo
lugemik“.
Kooli medali annab talle üle
Vaike Vaide.
Fotod: Reet Saar
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 38
2016. aastal tähistas Märjamaa gümnaasium oma 70. juubelit. Juubelinädala sisse mahtusid rongkäik, jutuõhtud
esimeste lendude vilistlastega, kontserdid, viktoriin. Esmaspäevast reedeni külastas kooli 25 vilistlast ja nad andsid
ühtekokku 28 ainetundi.
2016. aastal uuendati arvuti ja õppeklasside kohtarvutite sisu (maksumusega 17 969 eurot). Koolis on igas klassis
arvuti (39 tk), lisaks 38 arvutiklassides, õpetajate käsutuses on 13 sülearvutit.
Suurim kuluartikkel on hoone ja ruumide majandamiskulud (küte, elekter, korrashoiuvahendid). 2016. aastal
renoveeriti esimese korruse poiste tualettruumid maksumusega 14 482 eurot ja paigaldati garderoobidesse kaamerad
maksumusega 2913 eurot.
Näitus „Märjamaa koolid läbi aegade“ oli ajastatud Märjamaa gümnaasiumi 70 juubeliks. Foto: Tõnu Mesila
Valla koolide majandamiskuludeks kulutati aruandeaastal 1 807 811 eurot, 2015. a 1 781 663 eurot.
Koolitoidule kulutati aruandeaastal 122 436 eurot, 2015. a 137 948 eurot.
2016. aastal õppis keskmiselt 157 Märjamaa valla õpilast teiste omavalitsuste koolides, nende kulude katteks maksti
129 635 eurot, 2015. a 129 056 eurot.
Õpilastransport
Märjamaa valla õpilastele, kelle kodukoht asub koolist kaugel, on vald korraldanud õpilastranspordi 9 õpilasliiniga või
võimalusega sõita sõidukaardiga üldliinidel.
Aruandeaastal kulus õpilastranspordiks 249 118 eurot, 2015. a 257 754 eurot.
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 39
Muu haridus
Aruandeaastal jätkati edukate noorte õppimise toetamist sihtkapitali kaudu summas 4165 eurot, mis jagunes 31
lapse-noore vahel (2015. aastal oli toetus 4325 eurot, mis jagunes 35 lapse-noore vahel).
Tabel 10. Kohaliku haridussüsteemi investeeringud 2016, 2017 (eurodes)
Investeeringuobjekt Toetus Valla osalus Kokku
Investeeringud 2016:
Märjamaa Lasteaed Pillerpall mänguväljaku rekonstrueerimine 0 11 396 11 396
Kasti Lasteaed Karikakar mänguväljaku ehitamine 0 18 241 18 241
Sipa-Laukna Lasteaia Laukna mänguväljaku ehitamine 0 17 571 17 571
Sipa-Laukna Lasteaia Laukna hoone katlamaja rekonstrueerimine (SA Keskkonnainvesteeringute keskus) 26 211 24 561 50 772
Varbola Lasteaed-Algkooli mänguväljaku ehitamine 0 18 795 18 795
Märjamaa Gümnaasiumi spordihoone projekteerimine 0 65 333 65 333
Märjamaa Gümnaasiumi I korruse poeglaste tualettruumide rekonstrueerimine 0 14 482 14 482
Kokku investeeringud 2016: 26 211 170 379 196 590
Investeeringud 2017:
Märjamaa Lasteaia Pillerpall mänguväljaku rekonstrueerimine 0 7 604 7 604
Märjamaa Lasteaia Pillerpall piirdeaia ja väravate paigaldus 0 15 500 15 500
Kasti Lasteaed Karikakar mänguväljaku ehitamine 0 6 759 6 759
Sipa-Laukna Lasteaia Laukna mänguväljaku ehitamine 0 7 429 7 429
Sipa-Laukna Lasteaia Sipa hoone sademevete äravoolusüsteemi, fassaadi ja seinte renoveerimise projekteerimine (Kultuuriministeerium Mõisakoolide programm) 14 000 5 000 19 000
Sipa-Laukna Lasteaia Laukna hoone rekonstrueerimine (EAS) 25 587 8 535 34 122
Varbola Lasteaed-Algkooli mänguväljaku ehitamine 0 6 205 6 205
Varbola Lasteaed-Algkooli piksekaitse projekteerimine ja ehitus 0 7 500 7 500
Valgu Põhikooli küttesüsteemi projekteerimine 0 10 000 10 000
Valgu Põhikooli vihmaveesüsteemide ja lumetõkete paigaldamine 0 15 000 15 000
Märjamaa Gümnaasiumi spordihoone ehitamine (projekteerimine, ehitamine) 0 250 859 250 859
Märjamaa Gümnaasiumi kunstmurukattega jalgpalliväljaku projekteerimine 0 3 000 3 000
Kokku investeeringud 2017: 39 587 343 391 382 978
2016. aastal alustati neljale lasteaiale (Märjamaa Lasteaia Pillerpall, Varbola Lasteaed-Algkool, Kasti Lasteaed
Karikakar, Sipa-Laukna Lasteaia Laukna rühm) uute mänguväljakute ehituse ja rekonstrueerimisega. Seoses
ilmastikutingimustega ei olnud 2016. aastal võimalik mänguväljakute tartaanaluskatteid paigaldada ja need tööd
teostatakse 2017. aasta maikuu lõpuks.
Sipa-Laukna Lasteaia Laukna hoone katlamaja rekonstrueerimise projekteerimisega alustati 2015. aastal,
eesmärgiga viia hoone üle pelletiküttele. Projekti kaasrahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, katlamaja
ehitus lõpetati 2016. aasta veebruaris.
2016. aastal alustati Märjamaa Gümnaasiumi spordihoone projekteerimisega. Projekti valmimine ja ehitushanke
ettevalmistamine on kavandatud 2017. aasta esimesse poolde, ehitustegevusega on planeeritud alustada 2017. aasta
lõpus. Hoone valmimine on kavandatud 2019. aastasse.
2016. aastal rekonstrueeriti Märjamaa Gümnaasiumi I korruse poeglaste tualettruumid.
Märjamaa Gümnaasiumi kunstmurukattega jalgpalliväljak on projekteeritud Eesti Jalgpalli Liidu kaasabil 2016. aastal.
Seoses uue spordihoone ehitusega on vaja jalgpalliväljaku asukohta muuta ja jalgpalliväljakule lisaks projekteerida
valgustus, projekteerimistööd teostatakse 2017. aastal.
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 40
2017. aastaks on planeeritud Sipa-Laukna Lasteaia Sipa hoonele (Sipa mõis) koostada katuse ja fassaadi
renoveerimise projekt. Renoveerimist vajab katus, fassaad ja sademevete ärajuhtimise süsteem, tegevust
kaasrahastab Kultuuriministeeriumi mõisakoolide programm.
Sipa-Laukna Lasteaia Laukna hoones on 2017. aastal kavandatud sanitaarruumide rekonstrueerimine ja veetorustiku
vahetus, kaasrahastamiseks on esitatud taotlus EAS-i Regionaalsete investeeringutoetuste programmi,
Valgu Põhikooli hoonele on planeeritud 2017. aastal projekteerida keskküttesüsteem ja katlamaja ning paigaldada
vihmaveesüsteemid ja lumetõkked.
Hariduse majandamiskuludeks kasutati aruandeaastal 3 496 182 eurot, 2015. a 3 351 843 eurot.
Velise kirik sai uue piksekaitse projektirahadest. Kaitse paigaldati augustis. Foto: Jüri Kusmin
Sotsiaalne kaitse
Märjamaa valla sotsiaalhoolekande tegevuskava oli 2016. a ettenähtud sotsiaalteenuste arendamine, dokumendihalduse korrastamine, sotsiaalhoolekannet reguleerivate õigusaktide uuendamine valla tasandil ning olemasolevate sotsiaaleluruumide renoveerimine ja korrashoid. Toetused Toimetulekutoetus 2016. aastal maksis Märjamaa vald toimetulekutoetust kokku 141 891 eurot, s.o 250 361 eurot rohkem kui 2015. aastal. 2016. aastal oli kuu keskmiseks toimetulekutoetuseks makstud summa 11 824 eurot, 2015. aastal oli see 9711 eurot. 2016. aastal toetust saanud leibkondade arv võrreldes 2015. aastaga vähenes. 2016. aasta kuu keskmine taotluste arv oli 53, 2015. aastal oli 60. Kulu ühe taotluse kohta oli 2016. aastal keskmiselt 223 eurot kuus, 2015. aastal oli see 155 eurot kuus.
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 41
Tabel 11. Toimetulekutoetuse vahendite kasutamine Märjamaa vallas 01.01.2015 kuni 31.12.2016
Toetuse summa Aasta Kuu
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 kokku keskmine
2015 11245 11662 12134 12147 11791 8511 8317 7900 7931 7828 8543 8521 116530 9711
2016 12115 14256 14208 13661 11792 10614 10717 10165 9622 10730 11643 12368 141891 11824
Taotluste arv
2015 84 86 84 78 74 74 64 63 58 55 61 63 844 70
2016 57 64 58 58 55 50 48 48 45 47 52 53 635 53
Kulu ühe taotluse kohta
2015 187 179 181 187 184 142 139 144 144 153 153 149 1942 155
2016 213 223 245 236 214 212 223 212 214 228 224 233 2677 223
Täiendavad sotsiaaltoetused valla eelarvest 2016. aastal maksis Märjamaa vald valla eelarvest puuetega inimestele täiendavat sotsiaaltoetust kokku 11 956 eurot, 2015. aastal 8060 eurot. Puuetega inimestele suunatud sotsiaalteenuste eest maksis vald 8358 eurot, 2015. aastal 5577 eurot. Täiendavaid sotsiaaltoetusi ja -teenuseid määrati 257 puudega inimesele.
Ettavalmistused Puuetega Inimeste Ühingu tänupäeva avamiseks. Foto: Tiina Azojan
Töötutele maksti täiendavaid sotsiaaltoetusi kokku 1284 eurot , 2015. aastal 1344. Valla eelarvelistest vahenditest töötutele suunatud sotsiaalteenuste eest maksti 413 eurot, 2015. aastal 70 eurot. Täiendavaid sotsiaaltoetusi ja -teenuseid määrati 27 töötule. Eakatele maksti täiendavaid sotsiaaltoetusi kokku 10 339 euro eest, sh 3164 eurot juubelitoetusteks. 2015. aastal maksti sotsiaaltoetusi kokku 9562 euro eest, sh juubelitoetuseks 2784 eurot. Juubelitoetuse määr 2016. aastal oli 80., 85., 90., ja 95. juubeli puhul oli 32 eurot, 100. juubeli puhul 300 eurot ja 101. ning iga järgneva sünnipäeva puhul lisaks 60 eurot. Matustetoetuseks maksti 2016. aastal 5200 eurot, 2015. aastal 5070 eurot. Matusetoetuse määr 2016. aastal oli 65 eurot. Vajaduspõhist sotsiaaltoetust maksis vald eakatele kokku 2016. aastal 1975 eurot, 2015. aastal 1708 eurot. Eakatele suunatud sotsiaalteenuste eest (v.a väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus) maksis vald 2399 eurot, 2015. aastal 2525 eurot. Täiendavaid sotsiaaltoetusi ja -teenuseid määrati 35 eakale inimesele. Peredele ja lastele maksti peretoetuseid kokku 47 760 eurot, sh sünnitoetust 12 375 eurot ja esmakordselt ranitsatoetust 5900 eurot (2015. a 38 979 eurot, sh sünnitoetust 12 375 eurot).
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 42
Vajaduspõhine peretoetus
Alates 2013. a juunikuust määrab ja maksab kohalik omavalitsus vajaduspõhist peretoetust riigieelarvelistest vahenditest. 2016. a määrati ja maksti vajaduspõhist peretoetust Märjamaa vallas kuus keskmiselt 28 perele aastas kokku 23 625 eurot. 2015. a määras ja maksis Märjamaa vald vajaduspõhist peretoetust 26 perele kokku 23 085 eurot. Tabel 12. Vajaduspõhine peretoetus 2015, 2016 (eurodes)
Toetuse summa Aasta Kuu
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 kokku keskmine
2015 1755 1980 2160 2070 2115 2115 1980 1800 1800 1710 1845 1755 23085 1924
2016 1800 1845 1845 1935 2025 2025 1980 1935 1980 1890 2025 2340 23625 1969
Toetuse maksmise kordade arv Aasta Kuu
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 kokku keskmine
2015 23 26 28 28 29 29 26 24 24 24 26 25 312 26
2016 25 26 26 27 28 28 28 27 28 27 29 33 332 28
Hooldajatoetus
2016. aastal maksis Märjamaa vald hooldajatoetust kokku 19 766 eurot, 2015. aastal 25 110 eurot. 2016. aastal maksti sotsiaalmaksu kokku summas 18 318 eurot, 2015. aastal 22 718 eurot. Vastavalt Märjamaa Vallavalitsuse 26.03.2013 määrusele nr 4 „Märjamaa vallas makstavate täiendavate sotsiaaltoetuste piirmäärad“ hooldajatoetuste määrad on: sügava puudega isiku hooldajale 30 eurot kuus, raske puudega isiku hooldajale 16 eurot kuus, hooldust vajava vanaduspensionäri hooldajale 16 eurot kuus, 3-18 aastase raske ja sügava puudega lapse/noore hooldajale 60 eurot kuus. Hooldajaid, kelle eest maksti sotsiaalmaksu oli aasta jooksul keskmiselt 16.
Märjamaa valla fotopäevad 2016. Illimar Toometi foto „Maarja kirik“
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 43
Eluasemeteenus
Sotsiaalkorterid Seisuga 31.12.2016 oli vallal 18 sotsiaalkorterit, sh 2 üksikut tuba (719 m², 34 tuba).
Seisuga 31.12.2016 elas sotsiaalelamispinnal 33 inimest.
Sotsiaalkorterite majandamiskulud 2016. aastal olid 7853 eurot, 2015. aastal 6484 eurot.
Munitsipaalkorterid Seisuga 31.12.2016 oli vallal 15 munitsipaalkorterit (653 m², 28 tuba).
Seisuga 31.12.2016 elas munitsipaalelamispinnal 28 inimest.
2016. aastal kohandas Märjamaa Vallavalitsus ühe munitsipaalkorteri WC ja dušširuumi puudega inimese
erivajadustele vastavaks.
Koduteenus Koduhooldusteenust osutas viis hooldustöötajat (koormus 4,5 töökohta). Teenindati 35 inimest, neist puudega 26. Kulu ühe teenusekasutaja kohta aastas oli 1197 eurot, 2015. aastas 1014 eurot. Koduteenuse kulu kokku oli 41 889 eurot, 2015. aastal 34 466 eurot. Piiratud teovõimega täiskasvanud isikute eestkoste
Seisuga 31.12.2016 oli Märjamaa Vallavalitsuse eestkostel 35 piiratud teovõimega isikut.
Tabel 13. Eestkostetavate asukoht ja arv
Eestkostetava asukoht Hoolduse liik 2016 2015
Erastvere Kodu, AS Hoolekandeteenused ööpäevaringne erihooldus 0 0
Karksi Kodu, AS Hoolekandeteenused ööpäevaringne erihooldus 1 1
Karula Kodu, AS Hoolekandeteenused ööpäevaringne erihooldus 0 1
Kehra Kodu, AS Hoolekandeteenused ööpäevaringne erihooldus 2 2
Koluvere Kodu, AS Hoolekandeteenused ööpäevaringne erihooldus 6 6
Mõisamaa Hooldekodu, AS Hoolekandeteenused toetatud elamine 0 0
Mõisamaa Hooldekodu, AS Hoolekandeteenused ööpäevaringne erihooldus 0 0
Sõmera Hooldekodu, AS Hoolekandeteenused ööpäevaringne erihooldus 1 1
Tapa Kodu, AS Hoolekandeteenused ööpäevaringne erihooldus 1 1
Uuemõisa Kodu, AS Hoolekandeteenused ööpäevaringne erihooldus 8 8
Viljandi Näituse Kodu, AS Hoolekandeteenused ööpäevaringne erihooldus 4 4
Võisiku Kodu, AS Hoolekandeteenused ööpäevaringne erihooldus 0 0
Vändra Kodu, AS Hoolekandeteenused ööpäevaringne erihooldus 3 3
Märjamaa Sotsiaalkeskus toetatud elamine valla eelarvest 0 0
OÜ Kuuda Hooldekodu üldhooldekoduteenus 0 0
Häcke OÜ üldhooldekoduteenus 1 1
SA Vändra Tervisekeskus SA ööpäevaringne erihooldus 1 1
Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinik SA sundravi 2 2
Vigala hooldekodu, Vigala vallavalitsus 1 1
Märjamaa Haigla SA 3 1
MTÜ Elupuu üldhooldus 1 0
Surnud 3 0
Lõpetatud eestkoste 0 0
Kokku: 35 33
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 44
Hooldamine hoolekandeasutuses
Tabel 14. Hooldusteenuse ostmine valla eelarvelistest vahenditest. Teenusesaajate arv
Üldhooldekodu 2016 2015 2014
Kuuda Hooldekodu 13 11 15
Märjamaa Haigla 14 10 11
Elupuu MTÜ 2 2 3
Võisiku Kodu 0 0 1
Kogula Eakatekodu 0 1 1
Häcke OÜ 3 3 1
Vigala Hooldekodu 0 1 0
Erastvere Kodu 0 0 0
Samaaria Mission 0 0 0
Rapla hooldusravi 0 0 0
Koluvere Kodu 0 1 0
Halinga Turvakodu 5 3 0
SA Viljandi haigla 1 0 0
SA Vändra tervisekeskus 1 0 0
Sotsiaalne Ühing 1 0 0
Zunt OÜ 1 1 0
41 34 33
Üldhooldekodu teenuse ostmisele kulutas vald 2016. aastal 99 364 eurot, 2015. a astalast 66 380 eurot.
Märjamaa valla fotopäevad 2016. Illimar Toomet „Valgus“
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 45
Lastekaitse
Lastekaitsetöö on laste õiguste ja heaolu kaitseks tehtav töö, mille peamine tegevusvaldkond on töö laste ja lastega
peredega. Peamised tegevused lastekaitsetöös olid lisaks juhtumite lahendamisele teenuste ja toetuste määramine
lastega peredele, suhtlemine asendushooldust pakkuvate perede ja kolme asenduskoduteenust pakkuva asutusega,
laste suvise tegevuse korraldamine ja läbiviimine ning lastekaitsekaitsealase koostöö arendamine vallas.
2016. aasta jooksul oli lastekaitsetöötaja erinevates menetlustes kokku 67 last. 2016. aasta lõpu seisuga jäi arvele 88
last (50 poissi ja 38 tüdrukut).
Peretöö tugiisikute järelevalve ja perede igapäevast toimetulekut toetava tegevuse all oli kokku 18 perekonda, kus
kasvab 37 alaealist last. Lisaks osutati tugiisikuteenust ühele erivajadusega lapsele lasteaias.
Puudega laste hooldamisel maksti hooldajatoetust kuuele hooldajale kuue raske või sügava puudega lapse
hooldamise eest. Seitsmele perele, kel kodus kasvamas raske või sügava puudega laps, osutati nõustamis- ja
transporditeenust, kompenseeriti tehnilise abivahendi soetamine või osalemine last toetavas muus sotsiaalteenuses.
31.12.2016 seisuga elas Märjamaa vallas 38 puudega last.
Hariduslike erivajadustega lastest üheksa õpib ja elab erikoolide õpilaskodudes, 37 lapsele on kohaldatud valla
koolide poolt eriõpet. Erivajadusega laste hariduse õppekava või õppevormi määramisel osales Märjamaa
Vallavalitsus kaheksal korral maakonna nõustamiskomisjonis. Logopeedilise teenuse saamist korraldati 18 lapsele.
Vanemliku hoolitsuseta laste osas määrati kohtu poolt kahele lapsele eestkostjaks Märjamaa Vallavalitsus. Aasta
lõpu seisuga on Märjamaa Vallavalitsus eestkostjaks seitsmele lapsele, kellest kaks elavad hooldusperes ja ülejäänud
lapsed asenduskoduteenusel. 2016. aasta alguses kasvas kahes hooldusperes kaks last. Aasta jooksul suundusid
kolm asenduskoduteenusel elavat last elama hooldusperedesse ning perekonnas hooldamisel olevate laste arv
kasvas aasta lõpuks kokku viie lapseni, kes elavad kõik väljaspool Märjamaa valda. Kahes asenduskoduteenust
pakkuvas lastekodus elab aasta lõpu seisuga kokku üheksa last, kes kõik on koolikohuslased.
Eestkosteperedes elavate laste arv vähenes aasta jooksul ühe lapse võrra, kes asus elama asenduskoduteenusele.
2016. aasta lõpu seisuga elas kaheksas eestkosteperes 11 eestkostetavat last.
Märjamaa valla fotopäevadel tehtud pilt õunapuust Nurtu-Nõlva külas. Foto: Enn Raav
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 46
Märjamaa vallavalitsus eestkosteasutusena pöördus kolme lapse huvide ja õiguste kaitseks kohtu poole. Lisaks
oli eestkosteasutus kaasatud kolme kohtumenetlusse laste huvide ja õiguste kaitsel. Kolme lapse puhul andis Pärnu
Maakohus välja lõpliku otsuse. Lapsi puudutavates küsimustes koostas Märjamaa vallavalitsus 51
arvamuskokkuvõtet, millest kümme olid seotud kohtumenetlustega. Lapse heaolust lähtudes koostas Märjamaa
vallavalitsus ühe lapse suhtes lapsega suhtlemise korra ettepanekud lahus elavatele vanematele. Õigusrikkujate laste
tegude menetlemisel osales Märjamaa vallavalitsus kümnel korral maakonna alaealiste komisjoni istungil. Ühe lapse
puhul tegi Märjamaa Vallavalitsus ettepanekud Sotsiaalkindlustusametile riiklike peretoetuste peatamiseks või ümber
määramiseks.
Peretoetuste osas määrati lasteaia toidu- ja kohamaksutoetus 38 lapsele 30st perekonnast. Kooli- ja õpilaskodu
üüritoetus määrati 30 õpilasele 25st perekonnast. Lisaks maksti muid peretoetusi kokku 66 perekonnale, kus kasvab
107 alaealist last.
Hobulaiu puhkebaasis korraldati kolmeteistkümnendat aastat järjest suvepäevi valla lastele. Kokku viidi läbi kaks
üldlaagrit, millest võttis osa 48 last vanuses 7-12 aastat. Vabatahtliku laagripersonali moodustasid viis kasvatajat.
Muu sotsiaalne kaitse
Sotsiaalhoolekande rahalistest vahenditest (kokku 1332 eurot) korraldati 2016. aastal eakate ja puuetega inimestele 6 jõulupidu, millest võttis osa ligikaudu 300 inimest. Lisaks tegeles Märjamaa vald 2016. aastal sotsiaalnõustamisega, jagas puuetega inimestele annetusena saadud tehnilisi abivahendeid, annetusena saadud riideid, jalanõusid ja toiduabi ning korraldas muid toimetulekut soodustavaid sotsiaalteenuseid.
Fotopäevadel kategoorias „Märjamaa vald läbi fotosilma“ Enn Raavi võidutöö „Loojang loometsas“
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 47
Sotsiaalkeskus
Märjamaa sotsiaalkeskuse peamiseks teenuseks on päevakeskuse teenus, mille raames pakutakse erinevaid vabaaja
tegevusi ja teenuseid Märjamaa valla sotsiaalsetele riskirühmadele, kelleks on eakad, puuetega inimesed ja
toimetulekuraskustes inimesed ja pered. Tänu päevakeskuse teenusele on võimalik säilitada ja parandada nimetatud
sihtrühmade suhtlemis- ja tegutsemisaktiivsust ning ka üldist tervist ja toimetulekut. Päevakeskuse teenuseid
osutatakse erinevate tegevuste kaudu nii päevakeskuse saalis kui ka käsitöötoas viiel päeval nädalas.
Päevakeskuse teenuse osutamise aluseks 2016. aastal oli Märjamaa sotsiaalkeskuse põhimäärus ja
sotsiaalhoolekandeseaduses sätestatud õigusaktid. Päevakeskuse teenuse saamiseks pöördusid isikud
sotsiaalkeskusesse omal algatusel, seniste osalejate kutsel või sotsiaalosakonna töötajate soovitusel. Sõltuvalt
pöördunud klientide majanduslikust olukorrast osutati neile teenuseid tasu eest või tasuta.
Päevakeskuse teenuse raames osutatavateks tasulisteks teenusteks on pesumasina kasutamine ning sauna
kasutamise. Hinnakiri nimetatud teenustele on kinnitatud Märjamaa vallavalitsuse määrusega nr 9 17.09.2013.
Päevakeskuse tasuta teenused ja tegevused:
arvuti kasutamine
vererõhu mõõtmine
ajakirjade laenutamine ja lugemine
annetuse korras saadud invavahendite laenutamine
kasutatud rõivaste ja majapidamisesemete jagamine toimetulekuraskustes inimestele ja peredele
Päevakeskuses toimunud tegevusringid, klubid ja üritused eakatele ning puuetega inimestele:
toolivõimlemine
näputöö- ja jututuba
kodukaunistamise õpituba
maleklubi
joogavõimlemine eakatele ja puuetega inimestele
lauluklubi „Kukemari“
eakate klubi “Elulust“
Märjamaa Valla Puuetega Inimeste Ühing
Lisaks igal nädalal toimuvatele tegevusringidele ja kord kuus korraldatavatele eakate klubi „Elulust“ üritustele ning
Märjamaa Valla Puuetega Inimeste Ühingu kokkusaamistele toimuvad keskuses iga-aastased traditsioonilised
kevad- ja jõulupeod sotsiaalkeskuse tegevustes osalejaile. Toimunud on üks kontsert külalisesinejatega, kaks eakate
ekskursiooni ja eakate festivali ühiskülastus Tallinna.
Märjamaa valla fotopäevad 2016. Anne Aaspõllu foto „Naabrinaine“
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 48
Eluasemeteenused:
Märjamaa Sotsiaalkeskuse II korrusel asuva ühiselamutüüpi sotsiaaltoa olemasolu võimaldas 2016. aastal pakkuda
ajutist eluasemeteenust kahele lastega perele ja kahele üksikule inimesele.
Ruumide rent:
Vastavalt sotsiaalkeskuse teenuste kinnitatud hinnakirjale oli soovijail võimalus üürida päevakeskuse ruumi väikelaste
sünnipäevadeks, kohtumisteks ja teabepäevade korraldamiseks. Igakuisteks õppepäevade läbiviimisteks kasutas
päevakeskuse saali aktiivselt ka Naiskodukaitse Märjamaa jaoskond.
Keskuse II korruse õppeklassi kasutab individuaalseks tööks lastelogopeed.
Tabel 15. Sotsiaalkeskuse teenused ja klientide arv
Teenuse liik
Osalejate arv
2016 2015
Klubilade liikmed, ürituste, teabepäevade ja tugigruppide alalised külastajad 71 69
Huviringide alalised külastajad 29 58
Võimlemisgrupid 35
Sauna ja duši alalised kasutajad 36 53
Pesupesemise teenuse alalised kasutajad 32 43
Muud teenused (liikumisvahendite laenutamine, arvutikasutamine jms) 17 17
Iga teenust saanud isik on kajastatud ühekordselt - see on inimene, kes regulaarselt osaleb tegevustes vähemalt 1-2
korda nädalas, ürituste külastajate puhul 1-2 korda kuus.
Aastal 2016 on Sotsiaalkeskuses töötajaid kaks (juhataja 1,0 kohta ja koristaja 0,5 kohta). Tegevusringide vabatahtlike
juhendajatena tegutseb keskuses neli inimest.
Sotsiaalkeskuse ülalpidamiseks ja majandamiseks kulus 2016. aastal 27 846 eurot, 2015. aastal 22 677 eurot.
Sotsiaalkeskuse teenustest saadavat tulu laekus aruandeaasta jooksul 1480 eurot, 2015. aastal 1498 eurot.
Tabel 16. Sotsiaalse kaitse investeeringud 2016, 2017 (eurodes)
Investeeringuobjekt Toetus Valla osalus Kokku
Investeeringud 2016
Märjamaa Sotsiaalkeskuse küttesüsteemi ehitus 0 3 744 3 744
Kokku investeeringud 2016 0 3 744 3 744
Investeeringud 2017:
Märjamaa sotsiaalkeskuse katlamaja ehitus 20 000 20 000 40 000
Kokku investeeringud 2017 20 000 23 744 43 744
2015. aastal alustati Märjamaa sotsiaalkeskuse katlamaja pelletiküttele üleviimise projekteerimist, projekt valmis
2016. aastal. Projekti alusel on planeeritud 2017. aastal esitada rahastamistaotlus KIK-i keskkonnaprogrammi.
Aruandeaastal kulus sotsiaalse kaitse majandamiskuludeks 512 281 eurot, 2015. a 494 026 eurot.
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 49
1.7 Ülevaade valitseva ja olulise mõju all olevate äriühingute kohta.
1.7.1. Valitseva mõju all olev äriühing.
Märjamaa Haigla AS
AS Märjamaa Haigla on asutatud Märjamaa Alevivolikogu poolt 1997. aastal. Aruandeaastal oli aktsiaseltsi
põhitegevusaladeks statsionaarse õendusabi-, ööpäevaringse hooldus-, füsioterapeudi ja rehabilitatsiooniteenuste
osutamine.
Tegeleti ka äriruumide üürimisega Sihtasutusele Põhja Eesti Regionaalhaigla (PERH), SA Raplamaa Haiglale ning
Märjamaa Arstid OÜ-le.
Iseseisvat statsionaarset õendusabiteenust ostis ravi rahastamise lepingu alusel Eesti Haigekassa ning
füsioterapeudi teenust vahendas SA Raplamaa Haigla.
Alates teisest poolaastast keeldus SA Raplamaa Haigla koostööst. Märjamaa haigla juhtkonna hinnangul oli
füsioterapeudi teenuse müük olnud mõlemale haiglale majanduslikult kasulik. Keeldumise tulemusena jäi laekumata
eelarves planeeritud 15 855 eurot.
Iseseisvas statsionaarses õendusabi osakonnas (35 voodikohta) raviti 299 patsienti, kes viibisid ravil kokku 5843
voodipäeva. Keskmine ravil viibimine (ALOS) oli 25,5 päeva. Üle viidi neli patsienti ja suri 28.
Füsioterapeudi teenust osutati 118 patsiendile.
Tabel 17. Diagnostiline töö
Uuringuid kokku sh lastele
2016 2015 2016 2015
Röntgeniuuringud 2608 2266 152 147
EKG 27 25 0 0
2016. aastal teostati hoone parendusi ning soetati põhivara kokku 19 866 eurot + käibemaks.
Alustati II korruse soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi renoveerimistöödega, milleks
kulus aruandeaastal 6545 eurot + käibemaks. Projekt on üleminev ja valmib 2017. aasta veebruariks. Kuna
amortiseerunud seade asendatakse kaasaegse seadmega Komfovent, oodatakse projektist märkimisväärset
elektrienergia säästu.
Energiasäästu oodatakse ka haiglahoone parendustest, mida tehti aruandeaastal 7568 eurot + käibemaks.
Investeeringuteks võõrvahendeid ei kasutatud.
2017. aastal lõpetatakse ventilatsioonisüsteemi peamasina väljavahetamine, rekonstrueeritakse õliküttel katlama ja
ning planeeritakse jätkuvalt tegevusi soojuse ja elektrienergia säästmiseks.
Märjamaa Haigla AS ja Eesti Haigekassa on sõlminud ravi rahastamise lepingu kuni 30.06.2018. Seega jätkatakse
2017. aastal põhiliselt iseseisva statsionaarse õendusabi- ning ööpäevaringse hooldusteenuse müügiga. Teisel
poolaastal planeeritakse osutada füsioterapeudi teenust, mida finantseerib Märjamaa vald. Jätkatakse koostööd
Märjamaa perearstikeskustega, kellele teostatakse röntgeniülesvõtteid.
Finantsriskide maandamiseks ning rahaliste vahendite olemasolu tagamiseks tegeletakse pidevalt teenuste müügi
analüüsimisega. Puhaste riskide (tulekahju, veeavarii jne) maandamine toimub riskide ülekandmisega
kindlustusettevõttele kindlustuspoliisi ostmise näol.
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 50
Hooldusravi müüki käsitletakse kui alternatiivi Eesti Haigekassa poolt rahastatavale õendusabi teenusele. Seoses
elanikkonna vananemisega kasvab vajadus hooldekoduteenuse järele. See peaks kindlustama vajaliku käibe
ettevõtte toimimiseks olukorras, kus haigekassaga ravi rahastamise lepingut sõlmida ei õnnestu.
Märjamaa Haigla AS nõukogu on viieliikmeline, aktsiaseltsi juhib üheliikmeline juhatus. Töötajate keskmine arv
taandatuna täistööajale oli 38.
Aruandeaastal maksti palka kokku 393 310 eurot, sellest juhatuse liikme tasu oli 24 000 eurot ja nõukogu liikmete
tasu 1023 eurot.
AS Märjamaa Haigla majandusnäitajad on esitatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisas 6A.
Märjamaa valla fotopäevad 2016. Katrin Roosi foto „Töö ja inimene“
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 51
1.7.2. Olulise mõju all olev äriühing AS Matsalu Veevärk
AS Matsalu Veevärk on asutatud 01.07.2004 üheteistkümne Rapla-, Lääne- ja Pärnumaa omavalitsuse poolt, et ellu
viia Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi Matsalu alamvesikonna projektiga kaasatud asulates ühisveevärgi vee- ja
kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine ning vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamine
üheteistkümnes omavalitsuses.
Ettevõtte juhtimisel igapäevases majandustegevuses on aktsiaselts lähtunud juhtimise heast tavast, Euroopa Liidu
Ühtekuuluvusfondi Matsalu alamvesikonna veemajandusprojekti elluviimislepingust, aktsionäride lepingust, nõukogu
ja üldkoosoleku seaduslikest otsustest ja korraldustest ning vallavolikogude poolt kinnitatud ühisveevärgi ja
kanalisatsiooni kasutamise eeskirjadest.
2016. aastal osutati vee- ja kanalisatsiooniteenuseid järgmistes omavalitsustes: Märjamaa, Vigala, Varbla, Koonga, Hanila, Kullamaa, Lihula, Martna ja Raikküla. Jätkuvalt renditi varasid Rapla ja Kehtna valdades. Igas vallas, kus ettevõte osutab vee- ja kanalisatsiooniteenuseid, on kehtestatud ühtne teenuse osutamise hind nii veele kui kanalisatsioonile. Aruandeaastal oli veeteenuse hind (ajavahemikus 01.01.2016 kuni 31.03.2016) 1,11 eurot ja kanalisatsiooniteenuse hind 1 m3 kohta 1,42 eurot, millele lisandus käibemaks. Alates 01.04.2016 hind muutus: veeteenusel 1,33 eurot ja kanalisatsiooniteenusel 1 m3 kohta 1,37 eurot + käibemaks. Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projektiga nõutud lõpparuanne ja finantsanalüüs on Euroopa komisjoni poolt kinnitatud. 2016. aasta põhieesmärgiks investeeringute osas olid:
Põhieesmärgid:
Virtsu reoveepuhasti rekonstrueerimise lõpetamine;
Märjamaa reoveepuhasti ehitushanke läbiviimine;
Varbla purgimissõlme väljaehitamine. Eesmärgid:
hoida veekadu omatarbeta alla 20%;
uue teenuste hinna kehtestamine alates 01.04.2016;
Lihula reoveepuhasti rekonstrueerimise rahastamistaotluse esitamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskusele;
aktsionäride lepingu uuendamine.
Need eesmärgid valdavalt saavutati. Lisaks viidi ellu Vana-Vigala veetootmisjaama seadmete jätkuprojekt tarbijatele kvaliteetse joogivee tagamiseks. Veekadude protsent ilma omatarbeta suudeti hoida 13% piires. Aruandeaasta suuremad investeeringud olid :
Virtsu reoveepuhasti rekonstrueerimine summas 184 502 eurot;
Varbla purgimissõlme väljaehitamine summas 150 336 eurot;
Vana-Vigala veetootmisjaama seadmete uuendamine summas 50 447 eurot. Investeeringute katteks saadi aruandeaastal toetust SA Keskkonnainvesteeringu Keskuselt 294 718 eurot ja Märjamaa reoveepuhasti rekonstrueerimisprojekti koostamiseks tagastamatut välisabi Põhjamaade Pangalt. Lihula reoveepuhastusjaama rekonstrueerimise rahastamise taotlust SA Keskkonnainvesteeringute Keskusele ei esitatud, kuna selgitati välja ekspertiisi tegelikud vajadused. Aktsiaselts jätkab seda projekti tulevikus. Aktsionäride lepingu uuendamise protsessiga alustati ja jätkatakse 2017. aastal. Arendamise kavadest tulenevalt on kinnitatud investeeringute prioriteedid ja nende eesmärkide elluviimist jätkatakse. Võlgade kättesaamiseks vastuvõetud meetmed on olnud tulemuslikud ja võlgnike hulk ei ole võrreldes varasemaga kasvanud. 2017. majandusaasta eesmärgid: Põhieesmärk:
Märjamaa reoveepuhasti ehitushanke läbiviimine ja ehitustöödega alustamine.
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 52
Eesmärgid:
hoida veekadu omatarbeta alla 15%;
korrastada Tuudi, Kirbla ja Martna amortiseerunud reoveeülepumplad;
vee erikasutuslubadest tulenevate täiendavate tingimuste täitmine;
kaugloetavate arvestite paigaldamine;
tegutseda eesmärgiga laiendada teeninduspiirkonda;
aktsionäride lepingu uuendamise protsessi jätkamine AS Matsalu Veevärk nõukogu on 13-liikmeline, aktsiaseltsi juhib üheliikmeline juhatus. Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale oli kümme. Aruandeaastal maksti palka kokku 199 940 eurot, sellest tegev- ja kõrgemale juhtkonnale 40 363 eurot. AS Matsalu Veevärk tähtsamad majanduslikud näitajad on kajastatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisas 6B.
Märjamaa valla fotopäevad 2016. Joosva allikas. Foto: Anne Aaspõllu
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 53
2. KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE
2.1 Konsolideeritud bilanss
eurodes
31.12.2016 31.12.2015 Lisa
VARAD
Käibevara
Raha 403 013 273 776 2
Maksu- ja lõivu-, ja trahvinõuded 411 633 386 082 3
Muud nõuded ja ettemaksed 150 088 485 785 4
Varud 0 6 182 5
Käibevara kokku 964 734 1 151 825
Põhivara
Osalused sidusettevõtjates 10 257 679 10 556 905 6B
Nõuded ja ettemaksed 0 40 177 4
Kinnisvarainvesteeringud 121 479 129 008 7
Materiaalne põhivara 20 308 769 21 118 686 8
Põhivara kokku 30 687 927 31 844 776
VARAD KOKKU 31 652 661 32 996 601
KOHUSTISED JA NETOVARA
Lühiajalised kohustised
Saadud maksude, lõivude ja trahvide ettemaksed 2 007 1 688 3
Võlad tarnijatele 181 100 182 570 9
Võlad töövõtjatele 364 575 337 136 10
Muud kohustised ja saadud ettemaksed 234 111 176 707 11
Laenukohustised 568 295 760 522 13
Lühiajalised kohustised kokku 1 350 088 1 458 623
Pikaajalised kohustised
Võlad tarnijatele 22 141 24 872 9
Laenukohustised 1 143 000 1 464 591 13
Pikaajalised kohustised kokku 1 165 141 1 489 463
Kohustised kokku 2 515 229 2 948 086
Netovara
Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 30 090 155 29 795 961
Aruandeaasta tulem -952 723 252 554
Netovara kokku 29 137 432 30 048 515
KOHUSTISED JA NETOVARA KOKKU 31 652 661 32 996 601
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 54
2.2 Konsolideeritud tulemiaruanne
eurodes
2 016 2 015 Lisa
Tegevustulud
Maksutulud 4 264 580 4 024 843 3
Tulud kaupade ja teenuste müügist 1 336 372 1 401 243 15
Saadud toetused 2 487 150 3 089 355 14
Muud tegevustulud 75 743 74 002 16
Tegevustulud kokku 8 163 845 8 589 443
Tegevuskulud
Antud toetused -487 771 -496 971 17
Tööjõukulud -4 290 181 -4 051 011 18
Muud tegevuskulud -2 722 890 -2 618 947 19
Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus -1 305 212 -1 220 900 7,8
Tegevuskulud kokku -8 806 054 -8 387 829
Tegevustulem -642 209 201 614
Finantstulud ja -kulud
Intressikulu -19 425 -29 368 9,13
Tulem osalustelt -250 957 77 719 6A,6B
Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 45 98 2
Muud finantstulud ja -kulud -40 177 2 491 4
Finantstulud ja kulud kokku -310 514 50 940
ARUANDEAASTA TULEM -952 723 252 554
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 55
2.3 Konsolideeritud rahavoogude aruanne
eurodes
2 016 2 015 Lisa
Rahavood põhitegevusest
Tegevustulem -642 209 201 614
Korrigeerimised
Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 1 305 212 1 220 900 7,8
Käibemaksukulu põhivara soetuselt 94 063 163 823 19
Kasum/kahjum materiaalse põhivara müügist -2 168 -21 561 8
Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -71 932 -806 969 14
Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 40 977 32 889 17
Korrigeerimine tütarettevõtte müügiga -4 052 0 6A
Korrigeerimine kapitalirendikohustise muutusega -161 969 0 13
Kokku korrigeeritud tegevustulem 557 922 790 696
Põhitegevusega seotud käibevarde netomuutus 117 971 -70 753 3,4,5
Põhitegevusega seotud kohustiste netomuutus 51 081 -35 265 9,10,11
Kokku rahavood põhitegevusest 726 974 684 678
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud materiaalse põhivara eest -549 935 -1 022 201 8
Laekunud materiaalse põhivara müügist 21 891 55 716 8
Laekunud osaluste müügist 87 000 0 6A
Laekunud sihtfinantseerimist põhivara soetuseks 261 943 496 331 4,11,14
Tasutud sihtfinantseerimist põhivara soetuseks -48 630 -34 511 4,17
Laekunud intresse 45 98 2
Kokku rahavood investeerimistegevusest -227 686 -504 567
Rahavood finantseerimistegevusest
Laekunud laene 718 000 451 000 13
Tagasi makstud saadud laene -710 080 -430 441 13
Tasutud kapitalirendi põhiosa makseid -359 769 -49 293 13
Tasutud intresse ja muid finatskulusid -18 202 -28 402 9,13
Kokku rahavood finantseerimistegevusest -370 051 -57 136
Puhas rahavoog 129 237 122 975
Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 273 776 150 801 2
Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 403 013 273 776 2
Raha ja selle ekvivalentide muutus 129 237 122 975
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 56
2.4 Konsolideeritud netovara muutuste aruanne
eurodes
Akumuleeritud
tulem
Lisa
Saldo seisuga 31.12.2014 29 777 768
Muutused 2015.aastal
Põhivara ümberhindlus 18 193 8
Aruandeaasta tulem 252 554
Saldo seisuga 31.12.2015 30 048 515
Muutused 2016.aastal
Põhivara ümberhindlus 41 640 8
Aruandeaasta tulem -952 723
Saldo seisuga 31.12.2016 29 137 432
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 57
2.5 Eelarve täitmise aruanne
eurodes
Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine
Põhitegevuse tulud
Maksutulud 4 039 360 4 241 385 4 239 949
Füüsilise isiku tulumaks 3 619 975 3 822 000 3 837 323
Maamaks 419 385 419 385 402 626
Tulud kaupade ja teenuste müügist 488 561 516 830 544 647
Saadavad toetused tegevuskuludeks 2 285 660 2 400 107 2 409 189
Tasandusfond 613 153 613 153 613 153
Toetusfond 1 656 238 1 657 250 1 657 250
Muud saadud toetused tegevuskuludeks 16 269 129 704 138 786
Muud tegevustulud 35 000 69 369 73 246
Põhitegevuse tulud kokku 6 848 581 7 227 691 7 267 031
Põhitegevuse kulud
Antud toetused -473 351 -479 512 -446 898
Sotsiaalabitoetused ja muud toetused füüsilistele isikutele -320 069 -325 594 -295 584
Sihtotstarbelised toetused tegevuskuludeks -129 998 -130 634 -128 029
Mittesihtotstarbelised toetused -23 284 -23 284 -23 285
Muud tegevuskulud -5 960 875 -6 219 621 -6 129 192
Personalikulud -3 698 920 -3 726 050 -3 712 062
Majandamiskulud -2 235 886 -2 485 224 -2 409 598
Muud kulud -26 069 -8 347 -7 532
sh. Reservfond -15 702 -30 0
Põhitegevuse kulud kokku -6 434 226 -6 699 133 -6 576 090
Põhitegevuse tulem 414 355 528 558 690 941
Investeerimistegevus
Põhivara müük 5 000 18 800 21 891
Põhivara soetus -1 068 143 -708 083 -564 820
Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine 712 473 297 319 297 319
Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine -94 900 -72 570 -48 630
Osaluste müük 0 87 000 87 000
Finantstulud 100 100 42
Finantskulud -27 314 -20 395 -19 197
Investeerimistegevus kokku -472 784 -397 829 -226 395
Eelarve tulem (ülejääk (+) / puudujääk (-) -58 429 130 729 464 546
Finantseerimistegevus
Kohustuste võtmine 930 000 718 000 718 000
Kohustuste tasumine -1 095 264 -1 072 422 -1 072 421
Finantseerimistegevus kokku -165 264 -354 422 -354 421
Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) -223 693 -223 693 110 125
Eelarve aruanne on koostatud vallavalitsuse kui juriidilise isiku kohta ja vastab oma koosseisult konsolideerimata
finantsaruannetele (vt lisa 21). Aruanne on koostatud kassapõhisel printsiibil (vt ka lisa 1) ja seda selgitab Lisa 22.
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 58
2.6 Raamatupidamise aastaaruande lisad
Lisa 1. Arvestusmeetodid ja hindamise alused
Arvestuse tava
Märjamaa valla 2016.aasta konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti
Vabariigi hea raamatupidamistavaga, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele.
Hea raamatupidamistava põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seadusega, mida täiendavad
Avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhend (ÜE) ja Raamatupidamise Toimkonna juhendid. Kui
Raamatupidamise Toimkonna juhendites esitatud arvestuspõhimõtted erinevad Avaliku sektori finantsarvestuse ja –
aruandluse juhendis sätestatud arvestuspõhimõtetest, lähtutakse avaliku sektori majandusaasta aruande koostamisel
viimases sätestatud arvestuspõhimõtetest (ÜE §11,lg 6).
Märjamaa valla konsolideerimisgrupi bilanss on koostatud Avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendis
toodud bilansi skeemi alusel ja tulemiaruanne on koostatud Avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendis
toodud tulemiaruande skeemi alusel.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.
Arvestuspõhimõtete või informatsiooni esitusviisi muutus
Aruandeaastal tõsteti põhivara kapitaliseerimise alampiiri 2000 eurolt 5000 euroni (ilma käibemaksuta), v.a maa, mis
võetakse arvele olenemata soetusmaksumusest ja varad, millest on moodustatud kogumid.
Muudatused raamatupidamislikes hinnangutes kajastuvad hinnangu muutuse perioodis, mitte tagasiulatuvalt.
Põhivara kapitaliseerimise alampiiri muutmise mõju aruandeaasta tulemile oli -46 827 eurot.
Konsolideeritud aruannete koostamine
Vastavalt Raamatupidamise seadusele on konsolideeriv üksus (Märjamaa Vallavalitsus), kellel on valitsev mõju teiste
raamatupidamiskohuslaste üle, kohustatud koostama majandusaasta aruande konsolideerimisgrupi majandusaasta
aruandena. Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteemis moodustatakse konsolideeritud saldoandmik, milles
Märjamaa Vallavalituse ja tema mõju all oleva tütarettevõtte saldoandmike ühesuguste kontokombinatsioonide saldod
liidetakse rida-realt meetodil ja nende vahelised nõuded, kohustused, netovara, tulud ja kulud elimineeritakse. Osalust
olulise mõju all olevas äriühingus kajastatakse kapitaliosaluse meetodil. Konsolideeritud aruanded on koostatud
tekkepõhiselt.
Informatsioon Märjamaa valla konsolideerimata põhiaruannete kohta
Vastavalt Eesti Raamatupidamise Seadusele tuleb lisades avaldada informatsioon emaettevõtja konsolideerimata
põhiaruannete kohta. Nimetatud informatsioon on toodud lisas 21. Märjamaa valla konsolideerimata põhiaruanded on
koostatud tekkepõhise printsiibi alusel. Tütarettevõte ja sidusettevõte on konsolideerimata bilansis kajastatud
soetusmaksumuse printsiibil.
Raha
Rahana kajastatakse bilansis ja rahavoo aruandes kassas oleva sularaha ja pangakontode jääke.
Varade ja kohustuste jaotus lühi- ja pikaajalisteks
Varad ja kohustused on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks lähtudes sellest, kas vara või kohustuse eeldatav
valdamine kestab kuni üks aasta või kauem bilansi kuupäevast arvestatuna. Pikaajalistel võlgadel hankijatele põhivara
eest kasutatakse sisemist intressimäära 6%.
Maksu-, lõivu-, ja trahvinõuded.
Maksu-, lõivu-, ja trahvinõudeid kajastatakse bilansis soetusmaksumuses. Laekumata maksunõuded on bilansis
hinnatud tõenäoliselt laekuvatest summadest lähtudes. Iga maksumaksja laekumata nõudeid hinnatakse eraldi,
arvestades teadaolevat informatsiooni maksumaksja maksevõime kohta.
Nõuded ostjate vastu.
Nõudeid ostjate vastu kajastatakse bilansis soetusmaksumuses. Ostjatelt laekumata arved on bilansis hinnatud
tõenäoliselt laekuvatest summadest lähtuvalt. Iga kliendi laekumata arveid hinnatakse eraldi, arvestades teadaolevat
informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Kui on alustatud võla sissenõudmist (laekumise tähtajast on möödas
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 59
rohkem kui 180 päeva) või kui ostja vastu on algatatud pankrotimenetlus, kantakse nõue kuludesse kui ebatõenäoliselt
laekuv. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumisi kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu
vähendamisena. Kui juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused nõude sissenõudmiseks, hinnatakse see lootusetuks.
Lootusetud nõuded on kantud bilansist välja.
Muud nõuded ja ettemaksed
Kõiki muid nõudeid (muud lühi- ja pikaajalised nõuded) kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste
nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus võimaliku allahindlused)
Pikaajalistel järelmaksunõuetel kasutatakse sisemist intressimäära 6% (alates 2014.aastal soetatud nõuete puhul 4%)
.
Ettemakse kajastatakse esmalt vastava ettemaksusumma ülekandmisel. Ettemaksed tulevaste perioodide kulude
eest kajastatakse kuluna perioodis, mille eest ettemakse tehti. Arvestuse lihtsustamiseks kantakse tulevaste
perioodide kulu koheselt kuluks, kui arvel või teatisel kajastatud ettemakse summa on väiksem kui 5000 eurot (ilma
käibemaksuta). Avaliku sektori sisese tehingu korral on kajastamise viis eelnevalt omavahel kokku lepitud.
Varud
Varud on materjalid , mida kasutatakse tootmisprotsessis või teenuste osutamiseks. Varud võetakse algselt arvele
nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks
nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga
kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastatavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulusid.
Varude soetusmaksumuse arvestamisel kasutatakse FIFO meetodit.
Osalused tütar- ja sidusettevõtetes
Tütarettevõtteks loetakse kõiki ettevõtteid, mida kontrollitakse teise ettevõtte (emaettevõtte) poolt. Kontrolli olemasolu
eeldatakse juhul, kui emaettevõtte omanduses on otse või tütarettevõtete kaudu rohkem kui 50% tütarettevõtte
hääleõigusest, välja arvatud, kui on võimalik selgelt tõendada, et sellise hääleõigusega ei kaasne kontrolli.
Sidusettevõteteks loetakse kõiki ettevõtteid, mille üle investorettevõte omab olulist mõju, kuid mis ei allu tema
kontrollile. Olulise mõju olemasolu eeldatakse juhul, kui investorettevõtte omanduses on otse või tütarettevõtete kaudu
rohkem kui 20% sidusettevõtte hääleõigusest., välja arvatud erandjuhud, kui on võimalik selgelt tõendada, et sellise
hääleõigusega ei kaasne olulist mõju.
Konsolideeritud aruannete koostamisel on lähtutud samadest põhimõtetest nagu konsolideerimata aruannete
koostamisel, välja arvatud asjaolu, et kõik andmed esitatakse ema- ja tütarettevõtete kohta tervikuna, nagu oleks
tegemist ühe majandusüksusega. Emaettevõtte kontrolli all olevate tütarettevõtete finantsnäitajad on konsolideeritud
rida-realt. Samal ajal on elimineeritud kõik kontsernisisesed nõuded ja kohustused, kontserni ettevõtete vahelised
tehingud ning nende tulemusena tekkinud tulud ja kulud.
Osalusi tütarettevõtjates kajastatakse konsolideerimata aruannetes tuletatud soetusmaksumuses. Tuletatud
soetusmaksumuseks loetakse enne 2004. aasta 1. jaanuari omandatud osaluse raamatupidamisväärtus
kapitaliosaluse meetodil.
Osalusi sidusettevõtetes kajastatakse konsolideeritud aruannetes kapitaliosaluse meetodil, konsolideerimata
aruannetes tuletatud soetusmaksumuses. Tuletatud soetusmaksumuseks loetakse pärast 2004.aasta 1. jaanuari
omandatud osaluse soetusmaksumus.
Tuletatud soetusmaksumust korrigeeritakse vajadusel allahindlusega. Kui osaluse väärtus üksuse netovaras
järgnevatel perioodidel suureneb, taastatakse allahindlus kuni osaluse tuletatud soetusmaksumuseni või osaluse
summani üksuse netovaras, olenevalt sellest, kumb neist on madalam.
Osaluste allahindlusi kajastatakse konsolideerimata tulemiaruandes kirjel „Tulem osalustelt“.
Kinnisvarainvesteeringud.
Kinnisvarainvesteeringutena on kajastatud vara , mida konsolideerimisgrupp oma tarbeks ei kasuta ning on andnud
üürile äriühingutele või eraisikutele või hoiab turuväärtuse kasvu eesmärgil.
Hooneid ja ruume, mida kasutatakse konsolideerimisgrupi poolt, kajastatakse materiaalse põhivarana.
Kinnisvarainvesteering on võetud arvele soetusmaksumuses analoogselt põhivarale (soetusmaksumus, millest on
maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused).
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 60
Konsolideerimisgrupp kasutab kinnisvarainvesteeringute amortiseerimisel lineaarset meetodit, kasutades materiaalse
põhivaragruppidele määratud amortisatsiooninorme.
Materiaalne põhivara.
Materiaalse põhivarana on bilansis kajastatud vara, mida konsolideerimisgrupp kasutab teenuse osutamisel ja
halduseesmärkidel. Materiaalse põhivara kajastamisel bilansis on selle soetusmaksumusest maha arvatud
akumuleeritud kulum ja vara langusest tulenevad võimalikud allahindlused. Materiaalse põhivara kapitaliseerimise
alampiir on 5000 eurot ilma käibemaksuta. Madalama soetusmaksumusega varaobjektid kantakse kasutusse võtmisel
kuluks ja nende üle peetakse arvestust bilansiväliselt.
Kui ühe ja sama vara komponentidel on erinevad kasutusead, võetakse komponendid arvele eraldi varadena.
Põhivara võetakse algselt arvele ostuhinnas, millele lisanduvad kulutused tema viimiseks tööseisukorda ja –asukohta
(kulutused transpordile, paigaldamisele). Vara soetusmaksumusse ei kapitaliseerita vara kasutuselevõtmisega seotud
koolitus- või lähetuskulu. Vara tellimisega seotud kulu (hankekonkursi korraldamine, tellija järelvalve) ei kapitaliseerita,
kui seda tehakse oma töötajate poolt ning selle suurus ei ole usaldusväärselt määratav või oluline. Samuti ei
kapitaliseerita vara soetamiseks võetud laene ega makstud laenude kulu (sh. intressikulu).
Avaliku sektori üksused ei kapitaliseeri põhivara soetusmaksumusse makse ja lõive.
Põhivara rekonstrueerimisväljaminekud, mis parandavad vara kasulikku tööiga, tõstavad vara kvaliteeti või
tööjõudlust, kapitaliseeritakse bilansis põhivarana. Parendatud komponent kantakse bilansist maha. Põhivara
remondi- ja hoolduskulusid, mis tehakse eesmärgiga säilitada vara esialgset taset, kajastatakse nende tekkimisel
aruandeperioodi kuludes.
Põhivara kulumit arvestatakse lineaarsel meetodil .Kulumit ei arvestata maalt.
Kasutatakse järgmisi kulunorme:
Hooned 2% aastas
Rajatised 5% aastas
Inventar 20% aastas
Masinad ja seadmed 20% aastas
Transpordivahendid 20% aastas
Muu materiaalne põhivara 20% aastas
Arvutustehnika 33% aastas
Kui ilmneb, et põhivara tegelik kasulik tööiga erineb algselt määratust, siis korrigeeritakse põhivara
amortisatsiooninormi ja-arvestust.
Vara amortiseerimine lõpetatakse, kui vara on täielikult amortiseerunud või vara on lõplikult kasutusest eemaldatud
või kui vara on ümber klassifitseeritud müügiootel põhivaraks.
Põhivara väärtuse langemise korral (osaline või täielik demonteerimine, lammutamine, hävimine, kahjustumine,
kadumine) viiakse läbi allahindlus. Varade allahindlust kajastatakse koos amortisatsiooniga.
Ümberhindlus
Vastavalt rahandusministri 2003. aasta 11.detsembri määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsaruarvestuse ja -
aruandluse juhend” paragrahv 54 lõikele 5 lõpetati kinnisvarainvesteeringute objektide ümberhindlus üldjuhul seisuga
31.12.2005. Märjamaa vallal on sellest tulenev ümberhindlus teostatud.
Sama määruse paragrahv 45 lõige 7 alusel võetakse olenemata tähtajast arvele peremehetuks tunnistatud vara ja
maakatastrisse kantud maad, mida ei ole ükski avaliku sektori üksus varem bilansis arvele võtnud.
Aruandeaastal toimunud ümberhindlused on kajastatud lisas 8.
Rendiarvestus
Kapitalirent on rent, mille puhul kõik olulised vara omandiõigusega seotud riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule.
Omandiõigus võib, kuid ei pruugi lõppkokkuvõttes rentnikule üle minna. Kasutusrent on rent, mis ei ole kapitalirent.
Konsolideerimisgrupp kui rendileandja
Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muule avaliku sektori üksuse
bilansis kajastatavale varale. Kasutusrendi maksed on kajastatud rendiperioodi jooksul lineaarselt.
Konsolideerimisgrupp kui rentnik
Kapitalirendi alusel renditud vara kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas.
Makstavad rendimaksed jagatakse finantskuluks ja kohustuse vähendamiseks. Finantskulud kajastatakse
rendiperioodi jooksul. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodil lineaarselt kuluna.
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 61
Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine
Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval kehtinud Euroopa
Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud kohustused hinnatakse ümber eurodesse bilansipäeval kehtinud
Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel.
Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid on tulemiaruandes kajastatud perioodi tulu või kuluna.
Finantskohustused
Finantskohustused (nt. võetud laenud, võlad tarnijatele ja lühi- ja pikaajalised võlakohustused) võetakse arvele nende
soetusmaksumuses, mis sisaldab kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub
korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil, arvestades järgnevatel perioodidel kohustuselt intressikulu.
Tingimuslikud kohustused
Lubadused, garantiid ja muud kohustused, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, kuid mille
kohustusena realiseerumise tõenäosus on alla 50%, kajastatakse tingimuslike kohustustena.
Sihtfinantseerimine
Sihtfinantseerimine jaotatakse tegevuskulude ja põhivara sihtfinantseerimiseks. Saadud sihtfinantseerimist loetakse
vahendamiseks, kui see saadi edasifinantseerimiseks, mitte oma tegevuskulude või varade soetamiseks.
Sihtfinantseerimise kajastamisel on rakendatud brutomeetodit, mille järgi kajastatakse tulemiaruandes
kompenseeritavat kulu ja saadud toetust mõlemaid eraldi. Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse
tulude ja kulude vastavuse printsiibist ning tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega
seonduvate kuludega.
Avaliku sektori üksuste vahelistes tehingutes kajastatakse toetused vastastikusel kokkuleppel raha ülekandmisel kas
kohe tulu-kuluna või ettemaksena, mida periodiseeritakse vastava aruandluse kohaselt.
Põhivara sihtfinantseerimisel võetakse vara bilansis arvele tema soetusmaksumuses, käibemaksu
sihtfinantseerimise summa kajastatakse samal ajal tulemiaruandes tuluna. Põhivara sihtfinantseerimine kajastatakse
tuluna varade saamise perioodil.
Tulude arvestus.
Kogutud maksude (üksikisiku tulumaks, maamaks) ning loodusvarade kasutamise ja saastetasude tulu võetakse
arvele tekkepõhiselt vastavalt Maksu- ja Tolliameti teatistele. Riigilõivude ja trahvide tulu võetakse arvele
kassapõhiselt vastavalt nende laekumisele.
Toodete müügist tulenev tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale, tulu
müügitehingust saab usaldusväärselt mõõta ja tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuste
müügist kajastatakse lähtuvalt osutatava teenuse valmidusastmest bilansipäeval, eeldusel, et tulu suurust on võimalik
usaldusväärselt mõõta ja tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Lõpetamata tööd so meditsiiniteenused,
mille eest arved väljastatakse järgmisel aruan deperioodil, inventeeritakse aasta lõpul ning aruandeaastasse langev
oisa kajastatakse bilansis viitnõudena (muu nõue) ja tulemiaruandes tuluna (tulud teenuste müügist). Arve summa
jagatakse proportsionaalselt aruandeperioodi ja järgmise perioodi voodipäevade vahel.
Kulude arvestus
Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara või kaupade ja teenuste ostmisel tasutud mittetagastatavad maksud ja
lõivud (näiteks käibemaks, mida ei saa arvata sisendkäibemaksuks) kajastatakse soetamishetkel kuluna
tulemiaruande real „Muud tegevuskulud“. Kassapõhises eelarve täitmise aruandes kajastatakse käibemaksukulu
vastavate majandamiskulude hulgas, sh ka vara soetamise kuludes.
Rahavoogude aruanne
Rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil - põhitegevuse rahavoogude leidmisel on korrigeeritud
tegevustulemit, elimineerides mitterahaliste tehingute mõju ja põhitegevusega seotud käibevarade ning lühiajaliste
kohustuste saldode muutused.
Investeerimis- ja finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil.
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 62
Tehingud seotud osapooltega
Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks Märjamaa valla valitseva
ja olulise mõju all olevat sidusettevõtjat, konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute ja sihtasutuse juhatuste ja
nõukogude liikmeid, vallavolikogu ja vallavalitsuse liikmeid ning allasutuste juhte, kes saavad kontrollida või mõjutada
valla finants- ja ärialaseid otsuseid.
Tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmetele arvestatud tasud on esitatud käesoleva majandusaasta aruande lisas 20.
Eelarve täitmise aruanne
Eelarve täitmise aruanne (vt lisa 22) on koostatud vallavalitsuse kohta (konsolideerimata) kassapõhiselt, mistõttu selle
andmeid ei ole võimalik võrrelda tekkepõhiste konsolideerimata aruannetes (vt lisa 21) kajastatud andmetega. Lisaks
kassapõhisest printsiibist tulenevatele ajalistele erinevustele on selles kasutusel veel järgmised erinevad
arvestuspõhimõtted:
amortisatsiooni ja muid põhivaradega tehtud mitterahalisi tehinguid ei kajastata;
kaupade ja teenuste ning põhivarade soetamisel lisanduv käibemaks on kajastatud vastavate kaupade, teenuste või põhivara soetusena (tekkepõhises aruandes eraldi tulemireal Muud tegevuskulud).
Lisa 2. Raha
eurodes
31.12.2016 31.12.2015
Raha arvelduskontodel 401 968 272 681
Kassa 1 045 1 095
Kokku raha 403 013 273 776
Aruandeperioodil teenitud intressitulu 45 98
Märjamaa vallavalitsusel on sõlmitud AS SEB Pangaga üleöödeposiidi tehingute leping intressimääraga 0,01%
keskmiselt jäägilt.
Lisa 3 . Maksud, lõivud ja trahvid
eurodes
A) Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded ja maksukohustised
Lühiajalised nõuded
Saadud ettemaksed
Lühiajalised kohustised (lisa 11 )
31.12.2016 31.12.2015 31.12.2016 31.12.2015 31.12.2016 31.12.2015
Maksud brutosummas
Tulumaks 402 843 377 893 0 0 54 678 42 532
Maamaks 0 0 2 007 1 688 0 0
Sotsiaalmaks 0 0 0 0 112 915 90 677
Töötuskindlustuse makse 0 0 0 0 7 093 5 583
Kogumispensioni maksed 0 0 0 0 5 022 3 749
Käibemaks 0 0 0 0 0 1 190
Erisoodustuste ja ettevõtja tulumaks 0 0 0 0 287 428
Kokku maksud 402 843 377 893 2 007 1 688 179 995 144 159
Loodusressursside kasutamise ja saastetasud 8 790 7 891 0 0 67 1 244
Trahvid 298 0 0 0 0
Kokku maksud ja lõivud 411 633 386 082 2 007 1 688 180 062 145 403
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 63
B) Maksu-, lõivu ja trahvitulud 2016 2015
Maksud 4 264 580 4 024 843
Üksikisiku tulumaks 3 862 273 3 627 553
Maamaks 402 307 397 290
Lõivud (vt lisa 15) 8 514 16 679
Loodusressursside kasutamise ja saastetasud (vt lisa 16) 66 181 51 084
Maardlate kaevandamisõiguse tasu 57152 41273
Tasu vee erikasutusest 9 029 9 663
Saastetasud 0 148
Trahvid (vt lisa 16) 0 1 108
Kokku maksu-, lõivu- ja trahvitulud 4 339 275 4 093 714
Lisa 4. Muud nõuded ja ettemaksed
eurodes
31.12.2016 31.12.2015
Lühiajaline
osa Pikaajaline
osa Lühiajaline
osa Pikaajaline
osa
Nõuded ostjate vastu 50 522 0 88 861 0
Brutosummas 51 807 0 111 737 0
Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded* -1 285 0 -22 876 0
Viitlaekumised 16 380 0 15 293 0
Muud viitlaekumised 16 380 0 15 293 0
Nõuded toetuste eest (vt lisa14) 9 668 0 221 965 0
Järelmaksunõuded põhivara müügist 0 0 0 40 177
Brutosummas 0 0 0 67 681
Vähendatud diskonteerimisel 0 0 0 -27 504
Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 1 402 0 130 444 0
Ettemaksukontode jäägid 41 578 0 9 121 0
Ettemakstud toetused 30 538 0 20 101 0
Kokku nõuded ja ettemaksed 150 088 0 485 785 40 177
*Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded 2016 2015
Algsaldo -22 876 -22 186
Kulu muude nõuete ebatõenäoliselt laekuvaks hindamisest sellest: kantud ebatõenäoliselt laekuvaks -2 907 -7 478
laekus ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõudeid 454 6 241
Kokku kulu muude nõuete ebatõenäoliselt laekuvaks hindamisest (vt lisa 19) -2 453 -1 237
Kantud välja Orgita Elamu OÜ müügiga 20 120 0
Hinnatud lootusetult laekuvateks ja kantud bilansist välja 3 924 547
Lõppsaldo -1 285 -22 876
Märjamaa vallavalitsusel on bilansiväline nõue mitteresidendist kodaniku vastu, kes 2014. aastal jättis hooletusse oma
hobused. Veterinaar- ja Toiduameti Raplamaa Veterinaarkeskus tegi nende loomade pidamise ülesandeks Märjamaa
vallavalitsusele. Pidamise lõppedes hobused võõrandati oksjoni korras. Kuna võõrandamisest ei laekunud tulusid, mis
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 64
oleksid katnud pidamise kulusid, esitati omanikule kohtutäituri kaudu sissenõue summas 6349 eurot. Aruandeaastal
laekumisi ei olnud, 2015. aastal laekus 225 eurot.
Pikaajalise nõude jaotus järelejäänud tähtaja järgi eurodes
Nõuded põhivara müügist
Järelejäänud tähtajaga
Kokku Kuni 1 a 1-2 a 2-3 a 3-4 a 4-5 a
üle 5 aasta
Seisuga 31.12.2015 0 1 510 1 600 1 696 1 798 33 573 40 177
Seisuga 31.12.2016 0 0 0 0 0 0 0
Pikaajalise nõudena müüdud põhivara eest oli 2015. aastal kajastatud diskonteeritud renditasu Raua tn 10
hoonestusõiguse eest. Hoonestusõiguse objektiks oli katlamaja kinnistu Märjamaa alevis Raua tn 10. Hoonestusõigus
oli seatud E.N. Energy OÜ kasuks 25 aastaks. Hoonestusõiguse tasu oli 3835 eurot aastas. Nõue põhivara müügist
ei kandnud intressi, seetõttu oli pikaajaline nõue kajastatud diskonteerituna intressimääraga 6%.
2015.aastal otsustas vallavolikogu lõpetada hoonestusõiguse (otsus nr 130 18.08.2015), kuid tehing jäi siis lõpule
viimata kinnistu hüpoteegiga koormatuse tõttu. Lepingu lõpetamise notariaalne kokkulepe sõlmiti aruandeaasta
märtsis. Tehingu mõju aruandeaasta tulemile oli -40 177 eurot.
Lisa 5. Varud
eurodes
31.12.2016 31.12.2015
Tooraine ja materjalid 0 6 184
Kokku 0 6 182
Varudena oli kajastatud 2015. aasta lõpul Orgita Elamu OÜ soetatud vedelkütus.
Lisa 6 Osalused tütarettevõtjates ja sidusettevõtjas
A. Osalused tütarettevõtjates eurodes
Käesolevas konsolideeritud aastaaruandes on rida-realt konsolideeritud järgmised valitseva mõju all
olevad äriühingud :
Nimetus, aasta Osaluse
määr (%)
Aktsiad ja osad
(tk)
Tulemiaruande näitajad Bilansi näitajad
Tegevus-tulud
Tegevus-kulud
Tulem
Varad
Netovara
Seisuga 31.12.2016
Tütarettevõtjad
Märjamaa Haigla AS 100 2500 743 920 -742 033 1 890 395 404 324 340
Kokku tütarettevõtjad 743 920 -742 033 1 890 395 404 324 340
Seisuga 31.12.2015
Tütarettevõtjad
Märjamaa Haigla AS 100 2500 723 866 -722 805 1 064 390 128 322 450
OÜ Orgita Elamu 100 500 202 780 -209 975 -7 195 73 593 37 051
Kokku tütarettevõtjad 926 646 -932 780 -6 131 463 721 359 501
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 65
Märjamaa Haigla AS tegutseb Eesti Vabariigis ja tema põhitegevusaladeks on õendusabi, ööpäevaringse hoolduse ning füsioterapeudi teenuste osutamine. Märjamaa vallavolikogu otsustas aruandeaastal võõrandada suulise enampakkumise korras OÜ Orgita Elamu
(vallavolikogu otsus nr 160 16.02.2016). Enampakkumise alghinnaks määrati 36 000 eurot ning pakkumine toimus
24. märtsil 2016. Võitjaks osutus N.R.Energy OÜ 87 000 euroga. Osaluste müügist saadi tulu 49 949 eurot.
Investeeringud tütarettevõtjatesse Märjamaa Vallavalitsuse konsolideerimata bilansis
eurodes
Bilansiline väärtus seisuga 31.12.2016
Müüdud
Bilansiline väärtus seisuga 31.12.2015
Märjamaa Haigla AS 228 852 0 228 852
OÜ Orgita Elamu 0 -37 051 37 051
Kokku (vt lisa 21) 228 852 -37 051 265 903
B. Osalused sidusettevõtjas
Käesolevas konsolideeritud aruandes on kajastatud kapitaliosaluse meetodil järgmine sidusettevõtja:
Nimetus, aasta Osaluse
määr (%)
Aktsiad ja osad
(tk)
Tulemiaruande näitajad Bilansi näitajad
Tegevus-tulud
Tegevus-kulud
Tulem Varad Netovara
Seisuga 31.12.2016
AS Matsalu Veevärk 29,97 5 333 1 153 927 -2 145 456 -998 170 34 976 969 34 217 982
Seisuga 31.12.2015
AS Matsalu Veevärk 29,97 5 333 2 327 990 -2 062 653 259 258 35 864 034 35 216 150
AS Matsalu Veevärk tegutseb Eesti Vabariigis ja tema aktsiad ei ole börsil noteeritud.
AS Matsalu Veevärk asutati 15.07.2004 Matsalu alamvesikonna veemajanduse arendamiseks Euroopa Liidu
Ühtekuuluvusfondi projekti raames. Asutajateks olid 11 valda – Hanila, Martna, Lihula, Kullamaa, Koonga, Varbla,
Raikküla, Rapla, Kehtna, Vigala ja Märjamaa.
Osaluste bilansiline väärtus ja liikumine eurodes
2 016 2 015
Algsaldo 10 556 905 10 479 186
Kasum (+)/ kahjum (-) kapitaliosaluse meetodil -299 226 77 719
Lõppsaldo 10 257 679 10 556 905
Investeeringute väärtus konsolideerimata bilansis on 511 261 eurot (31.12.2015.aasta seisuga 511 261 eurot).
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 66
Lisa 7. Kinnisvarainvesteeringud
eurodes
Maa Korterid ja
mitteeluruumid Kokku
Jääk seisuga 31.12.2015
Soetusmaksumus 19 315 140 361 159 676
Akumuleeritud kulum 0 -30 668 -30 668
Jääkväärtus 19 315 109 693 129 008
Kokku liikumised 2016 -49 -7 480 -7 529
Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine (vt lisa14) 0 8 000 8 000
Vara vähenemine seoses valitseva mõju kadumisega -49 -16 568 -16 617
Kulumi vähenemine seoses valitseva mõju kadumisega 0 3 730 3 730
Kulum 2016 0 -2 642 -2 642
Jääk seisuga 31.12.2016
Soetusmaksumus 19 266 131 793 151 059
Akumuleeritud kulum 0 -29 580 -29 580
Jääkväärtus 19 266 102 213 121 479
Saadud mitterahalise sihtfinantseerimisena on kajastatud päritud korteriomand Märjamaa alevis. Korteriomandi
hinna aluseks on kohtutäituri koostatud pärandvara inventuur.
Kasutusrendile antud kinnisvarainvesteeringud eurodes
Maa Korterid ja
mitteeluruumid Kokku
Jääk seisuga 31.12.2015
Soetusmaksumus 16 115 125 578 141 693
Akumuleeritud kulum 0 -24 957 -24 957
Jääkväärtus 16 115 100 621 116 736
Jääk seisuga 31.12.2016
Soetusmaksumus 2 157 107 699 109 856
Akumuleeritud kulum 0 -21 563 -21 563
Jääkväärtus 2 157 86 136 88 293
eurodes
2016 2015
Renditulud kinnisvarainvesteeringutelt (vt lisa15) 1 316 3 875
Kinnisvarainvesteeringute haldamiskulud (vt lisa 19) -7 255 -5 713
Renditulud katkestamatutelt kasutusrendilepingutelt tulevastel perioodidel: 433 565
Järgmisel majandusaastal 433 565
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 67
Lisa 8. Materiaalne põhivara
eurodes
Ma
a
Ho
on
ed
ja
ra
jati
sed
Ma
sin
ad
ja
se
ad
me
d
Mu
u
põ
hi
va
ra
Lõ
pe
tam
ata
töö
d j
a
ett
em
aks
ed
Ko
kk
u
Jääk seisuga 31.12.2015
Soetusmaksumus 157 202 30 712 053 983 403 464 006 35 000 32 351 664
Kogunenud kulum 0 -10 070 657 -759 345 -402 976 0 -11 232 978
Jääkväärtus 157 202 20 641 396 224 058 61 030 35 000 21 118 686
Kokku liikumised 2016 45 381 -877 285 -65 484 -46 189 133 660 -809 917
Soetused ja parendused 4 723 76 676 4 875 11 586 397 901 495 761
Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine (vt lisa 14) 30 0 0 0 0 30
Üle antud mitterahaline sihtfinantseerimine (vt lisa15) 0 -3 264 0 0 0 -3 264
Varade vähenemine seoses valitseva mõju kadumisega -18 -21 773 0 0 -21 791
Ümberhindlus 41 640 0 0 0 0 41 640
Müügid müügihinnas -2 861 -19 030 -21 891
Müügikasum/ -kahjum ( vt lisa 16) 1 867 301 2 168
Ümberklassifitseerimine 0 207 658 45 910 0 -253 568 0
Muu mahakandmine 0 -49 106 -8 465 -5 165 -10 673 -73 409
Kulum 2016 0 -1 068 747 -107 804 -52 610 -1 229 161
Jääk seisuga 31.12.2016
Soetusmaksumus 202 583 30 781 978 820 935 343 656 168 660 32 317 812
Kogunenud kulum 0 -11 017 867 -662 361 -328 815 0 -12 009 043
Jääkväärtus 202 583 19 764 111 158 574 14 841 168 660 20 308 769
Makstud põhivara eest rahavoogude aruandes
Rahavoogude aruandes on aruandeaasta materiaalse põhivara soetust ja parendust korrigeeritud muutustega
võlgades hankijatele summas 8993 eurot, pikaajaliste võlgadega hankijatele põhivara eest summas -2731 eurot ning
põhivara soetuste mittetagastatava käibemaksukuluga -94 063 eurot (vt lisa 19). Soetusele on lisatud intressikulu
diskonteeritud pikaajalistelt kohustustelt summas -1418 eurot (vt lisa 9) ning soetust on vähendatud toetuse andjalt
otse hankijale makstud sihtfinantseerimine võrra summas 35 045 eurot (vt lisa 14).
Soetused ja parendused
Aruandeaasta suurimad investeeringud teostati valla teede ja tänavate rekonstrueerimisel summas 218 753 eurot.
Muud olulisemad soetused ja parendused olid:
Märjamaa valla rahvamaja galeriikatuse katte väljavahetamine summas 30 550 eurot;
Laukna küla Laukna tee tänavavalgustuse ehitus summas 15 395 eurot;
Märjamaa haigla ruumide remont ja funktsionaalsete voodite soetamine summas 13 320 eurot;
Märjamaa gümnaasiumi WC ruumide remont summas 12 68 eurot.
Ümberhindlused
Ümberhindlusena on kajastatud maade saamine munitsipaalomandisse kehtivas maamaksustamishinnas.
Aruandeaastal saadi munitsipaalomandisse 228 teede ja tänavate alust kinnistut.
Materiaalse põhivara müük
Aruandeaastal müüdi 5 kinnistut bilansilise maksumusega 19 723 eurot.
Põhivara mahakandmine Seoses arvestuspõhimõtte muutusega kanti aruandeaastal maha alla 5000-eurose soetusmaksumusega põhivara
kokku 46 827 eurot. Märjamaa valla rahvamaja galeriikatuse katte vahetuse käigus kanti maha vana katuse osa
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 68
summas 11 846 eurot. Moraalse vananemise tõttu kanti maha Märjamaa muusika- ja kunstikoolile 2008. aastal tellitud
ja lõpetamata tööna arvel olnud koolihoone ehituse tehniline ehitusprojekt maksumusega 10 673 eurot.
Lõpetamata tööd ja ettemaksed
Aruandeaastal jäid pooleliolevaks järgmised investeeringuobjektid kogusummas 168 660 eurot
sellest:
Varbola lasteaed-algkooli, Sipa-Laukna Laukna lasteaia, Kasti lasteaia, Märjamaa lasteaia ja Orgita lasteaia
mänguväljakute rajamine kogusummas 55 003 eurot – ehituse lõpetamine 2017. aastal;
Märjamaa gümnaasiumi spordihoone ehituse eelprojekt 54 445 eurot – ehitus planeeritud aastatesse 2018-
2019;
Märjamaa-Sõtke tänavavalgustusega kergtee rajamine 14 750 eurot – ehitatakse 2017. aastal, Ettevõtluse
Arendamise Sihtasutuse (KIK) kaasrahastusel;
Märjamaa tervisekeskuse teostatavus- ja tasuvusanalüüs 9500 eurot – rahastustaotlus esitatud EL
Tervisekeskuste loomise meetmesse, valmimisaeg 2020.aastal;
Haimre mõisapargi restaureerimisprojekti koostamine 8180 eurot – rahastas KIK, kogu mõisapargi
renoveerimine on hetkel projekti staadiumis;
Märjamaa ujula energiaaudit, välisseinte soojustuse ja katusekatte vahetuse tööprojekt kokku 6630 eurot –
projekti staadiumis, ehitus eeldatavasti 2021. aastal;
Märjamaa haigla ventilatsioonisüsteemi renoveerimine 6545 eurot - valmib 2017. aastal;
Märjamaa sotsiaalkeskuse katlamaja rekonstrueerimine 3120 eurot – planeeritud kaasrahastuse (KIK) korral
ehitatakse aastatel 2017-2018;
Märjamaa valla tänavavalgustuse rekonstrueerimistaotluse koostamise konsultatsioon 2997 eurot –
rahastamistaotlus menetluses (KIK), projekteerimine ja ehitus planeeritud aastatesse 2017-2020;
Märjamaa alevi oru tn 2 hoone ehitise ekspertiis 2820 eurot – projekteerimine 2017, ehitus 2018-2019;
Märjamaa muusika- ja kunstikooli abiruumide laiendamise projekt 2240 eurot – hetkel peatatud;
Märjamaa ujula küttesüsteemi rekonstrueerimine 1850 eurot – planeeritud kaasrahastuse (KIK) korral
ehitatakse 2017-2018;
Sillaotsa talumuuseumi väliõppeklassi projekteerimine 580 eurot – projekti staadiumis, KIK kaasrahastus
hetkel puudub.
Kapitalirendi tingimustel rendile võetud vara eurodes
Hooned
ja rajatised
Jääkväärtus seisuga 31.12.2015 708 998
Soetusmaksumus 910 926
Akumuleeritud kulum -201 928
Liikumised 2016 -708 998
Rendilepingu ennetähtaegne lõpetamine -708 998
Jääkväärtus seisuga 31.12.2016 0
Kapitalirenditingimustel oli vallavalitsus rendile võtnud Märjamaa alevis, Tamme tee 1 kinnistule ehitatud Märjamaa
gümnaasiumi juurdeehituse ning Staadioni tänava. Rendile andjaks oli Riigi Kinnisvara AS, rendi tähtaeg 31.12.2025.
Vallavolikogu andis 2015. aastal nõusoleku rendilepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks (otsus 121 18.08.2015).
Kapitalirendikohustuste jääk seisuga 31.12.2015 oli 521 738 eurot. Aruandeaasta märtsis otsustas vallavalitsus võtta
investeerimislaenu 475 000 eurot, sealhulgas nimetatud tehinguks 370 000 eurot (vt lisa13). Leping lõpetati seisuga
31.03.2016.
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 69
Kasutusrendile antud materiaalne põhivara eurodes
Maa Hooned ja rajatised Kokku
Jääkväärtus seisuga 31.12.2015 7 628 946 469 954 097
Soetusmaksumus 7 628 1 182 955 1 190 583
Akumuleeritud kulum 0 -236 486 -236 486
Jääkväärtus seisuga 31.12.2016 8 135 1 017 572 1 025 707
Soetusmaksumus 8 135 1 305 280 1 313 415
Akumuleeritud kulum 0 -287 708 -287 708
eurodes 2016 2015
Kasutusrenditulud materiaalselt põhivaralt (vt lisa 15 ) 18 739 32 388
Renditulu katkestamatutelt kasutusrendilepingutelt tulevastel perioodidel 579 2 355
Järgmisel majandusaastal 579 2 355
Lisa 9. Võlad tarnijatele
eurodes
31.12.2016 31.12.2015
Kohustised ostetud toodete ja teenuste eest 169 534 179 997
Kohustised ostetud põhivara eest (vt lisa 8) 11 566 2 573
Kokku võlad tarnijatele 181 100 182 570
Pikaajalised võlad tarnijatele ostetud põhivara eest 22 141 24 872
Tähtajaks tasumata kohustisi oli aruandeperioodi lõpuks 11 507 eurot, 2015.aasta lõpuks 22 503 eurot. Pikaajaliste
kohustistena tarnijatele on kajastatud võlg Märjamaa gümnaasiumi ja Varbola lasteaed-algkooli katlamajade
rekonstrueerimisel ja üleviimisel pelletiküttele 2012. aastal.
Võla tasumiseks on sõlmitud Pelletikütte AS-ga järelmaksugraafik tähtajaga 1. september 2021. aastas kuulub
tasumisele 4150 eurot.
Kohustis tarnijale ei kanna intressi, seetõttu on pikaajaline kohustis kajastatud diskonteerituna intressimääraga 6%.
Aruandeaastal arvestati diskonteeritud järelmaksukohustiselt intressikulu -1418 eurot, 2015. aastal arvestati
intressikulu -1577 eurot.
Pikaajalised võlad tarnijatele järelejäänud tähtaja viisi (eurodes):
Järelejäänud tähtajaga Kokku
Kuni 1 a 1-2 a 2-3 a 3-4 a 4-5 a üle 5 aasta
Jääk seisuga 31.12.2015 2 573 2 731 2 900 3 079 3 268 12 894 27 445
Võlad tarnijatele 2 573 2 731 2 900 3 079 3 268 12 894 27 445
Jääk seisuga 31.12.2016 2 731 2 900 3 079 3 268 12 894 0 24 872
Võlad tarnijatele 2 731 2 900 3 079 3 268 12 894 0 24 872
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 70
Lisa 10. Võlad töövõtjatele
eurodes
31.12.2016 31.12.2015
Töötasu võlgnevus 206 940 193 848
Deklareerimata maksud 128 769 120 408
Puhkusetasude kohustus 27 628 20 780
Muud võlad töövõtjatele 1 238 2 100
Kokku võlad töövõtjatele 364 575 337 136
Tähtajaks jäi töövõtjatele tasumata isikliku sõiduauto kasutamise hüvitisi ja muid majandamiskulusid summas 1046
eurot, eelmise perioodi lõpuks 747 eurot.
Lisa 11. Muud kohustised ja saadud ettemaksed
eurodes
31.12.2016 31.12.2015
Maksukohustused (vt lisa 3A) 180 062 145 403
Tegevuskulude sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksed 8 783 7 350
Põhivara sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksed 41 073 17 260
Kokku sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksed (vt lisa 14) 49 856 24 610
Muud kohustised ja saadud ettemaksed 400 2 600
Intressivõlad 2 132 2 327
Toetuste andmise kohustised 1 661 1 767
Kokku muud kohustised ja saadud ettemaksed 234 111 176 707
Lisa 12. Tingimuslikud kohustised
eurodes
Tingimuslikud kohustised 31.12.2016 31.12.2015
Sõlmitud ehitus- ja rekonstrueerimistööde lepingud 62 892 51 556
s.h. tähtajaga kuni 1 aasta 62 892 51 556
Potentsiaalne tulumaks dividendidelt 30 846 30 499
s.h. tähtajaga kuni 1 aasta 30 846 30 499
Kokku 93 391 82 055
1. Ehitus- ja rekonstrueerimistööde ning materiaalse põhivara hanke lepingud.
Aruandeaastal jäid lõpetamata järgmised investeeringud koos käibemaksuga:
1.1.Märjamaa gümnaasiumi spordihoone projekteerimine summas 28 000 eurot;
1.2.Mänguväljakute ehitamised Märjamaa, Sipa-Laukna ja Kasti lasteaedades ning Varbola lasteaed-algkoolis kokku
summas 27 700 eurot;
1.3.Konsultatsiooniteenused projekti „ Märjamaa valla tänavavalgustuse rekonstrueerimine“ taotluse koostamiseks
ning muude vajalike konsultatsiooniteenuste osutamiseks summas 7192 eurot.
2015. aasta lõpuks jäi lõpetamata Sipa-Laukna lasteaia Laukna katlamaja ümberehitus pelletiküttele summas 49 336
eurot koos käibemaksuga ja Märjamaa ujula küttesüsteemi projekti koostamine katlamaja üleviimiseks pelletiküttele
summas 2220 eurot koos käibemaksuga.
2.Potentsiaalne tulumaks dividendidelt:
Konsolideerimisgruppi kuuluval ettevõtjal on bilansipäeva seisuga jaotamata kasumit 154 234 euro väärtuses
(võrreldava perioodi lõpuks 152 493 eurot), millelt arvestatud potentsiaalne tulumaks on esitatud tingimusliku
kohustusena.
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 71
Lisa13. Laenukohustised
eurodes
Tagastamine järelejäänud tähtaja järgi Kokku
Kuni 1 a 1-2 a 2-3 a 3-4 a 4-5 a üle 5 aasta
Jääk seisuga 31.12.2015 760 522 619 114 205 348 180 592 101 652 357 885 2 225 113
Pangalaenud 710 080 568 295 154 149 129 010 49 684 92 157 1 703 375
Kapitalirendikohustised 50 442 50 819 51 199 51 582 51 968 265 728 521 738
Jääk seisuga 31.12.2016 568 295 283 000 259 072 180 938 182 575 237 415 1 711 295
Pangalaenud 568 295 283 000 259 072 180 938 182 575 237 415 1 711 295
Laenukohustiste tasumine eurodes
2016 2015
Tagasimakstud laene 710 080 430 441
Tagasimakstud kapitalirendikohustusi 521 738 49 293
s.h tasutud rahas 359 769 0
tasaarvestatud ettemakstud tulevaste perioodide kuludega 161 969 0
Kokku 1 231 818 479 734
Informatsioon laenulepingute kaupa
Laenu andja Lõpp-
tähtaeg Intressimäär
Alus- valuuta
Jääk Intressikulu
31.12.2016 31.12.2015 2016 2015
Pangalaenud
SEB Pank 15.12.2017 EURIBOR+1,343% EURO 406 175 812 375 -8 730 -16 764
Danske Bank 5.09.2017 EURIBOR+0,96% EURO 162 120 255 000 -2 026 -2 769
Danske Bank 31.12.2015 EURIBOR+0,46% EURO 0 0 0 -77
Danske Bank 30.09.2019 EURIBOR+0,92% EURO 185 000 185 000 -1 730 -1 894
Danske Bank 31.10.2022 EURIBOR+0,79% EURO 240 000 240 000 -2 018 -244
Danske Bank 1.03.2023 EURIBOR+0,92% EURO 475 000 0 -1 737 0
SEB Pank 1.11.2023 EURIBOR+0,89% EURO 243 000 0 -157 0
SEB Pank 20.03.2015 baasintr.+0,179% EEK 0 0 0 -11
SEB Pank 31.03.2016 EURIBOR+0,49% EURO 0 211 000 -210 -150
Kokku pangalaenud 1 711 295 1 703 375 -16 608 -21 909
Kapitalirendikohustised
Riigi Kinnisvara AS 31.12.2025 EURIBOR+0,7% EEK 0 521 738 -1 399 -5 882
Kokku kapitalirendikohustised 0 521 738 -1 399 -5 882
Kokku: 1 711 295 2 225 113 -18 007 -27 791
2016. aasta veebruaris andis vallavolikogu oma määrusega nr 51 vallavalitsusele loa võtta investeeringute katteks
pikaajalist laenu summas 930 000 eurot. Vallavalitsus korraldas aruandeaastal kaks lihthanget.
1. Aruandeaasta märtsis Märjamaa gümnaasiumi hoonestusõiguse väljaostuks, nelja lasteasutuse mänguväljakute
ehitamiseks ja Märjamaa muusika- ja kunstikooli ümberehitustöödeks kokku summas 475 000 eurot. Hanke võitis
Danske Bank Eesti filiaal. Laenu hakatakse tagastama 2018. aastal.
2. Aruandeaasta septembris kruusakattega teede remondiks ja investeeringuteks ning Märjamaa gümnaasiumi
spordihoone projekteerimiseks summas 243 000 eurot. Hanke võitis SEB Pank. Laenu hakatakse tagasi maksma
2018. aastal.
Pangalaenude tagatiseks on valla eelarvelised vahendid.
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 72
Lisa 14. Saadud toetused
eurodes
2016.a. tulud Jääk 31.12.2016
Põhivarade soetus
Tegevuskulude sihtfin
Muud toetused
Nõuded (lisa 4)
Laekunud ettemaks (lisa 11)
Rahalised sihtfinantseerimised 28 857 134 255 2 270 403 833 49 856
Riigieelarvest toetus- ja tasandusfondi: 0 0 2 270 403 0 0
sellest toetusfondi: 0 0 1 657 250 0 0
Hariduskulude toetus 0 0 1 084 810 0 0
Kohalike teede hoiu toetus 0 0 384 550 0 0
Sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise toetus 0 0 185 921 0 0
Vajaduspõhise peretoetuse maksmise hüvitis 0 0 1 726 0 0
Sündide ja surmade registreerimise kulude hüvitis 0 0 243 0 0
tasandusfondi: 0 0 613 153 0 0
Keskkonnainvesteeringute Keskus : 0 10 175 0 0 83
Haridusasutuste keskkonateadlikkuse tõstmise projektid 0 10 175 0 0 83
Rahandusministeerium: 23 857 37 897 0 0 27 073
LA Pillerpall mänguväljaku ehitamine mööbli soetamine 5 000 10 000 0 0 0
Hajaasustuse veeprojekti sihtfin.vahendamine 18 857 0 0 0 27 073
Sõiduvajaduse uuring 0 10 000 0 0 0
Raske ja sügava puudega laste teenuste toetus 0 7 179 0 0 0
Noortekeskuse Noorteinfo projekt 0 5 228 0 0 0
Õppelaenude kustutamine 0 2 312 0 0 0
Ujumise algõpe 0 1 610 0 0 0
Muud projektid: 0 1 568 0 0 0
Haridus- ja Teadusministeerium 5 000 17 798 0 0 0
Erakoolide toetus 0 14 287 0 0 0
Märjamaa Muusika- ja Kunstikoolile klaveri ostmiseks 5 000 0 0 0 0
Noorsootöö projektid ja keeleõpe uussisserändajatele: 0 3 511 0 0 0
Kultuuriministeerium : 0 2 799 0 0 14 000
Sipa mõisahoone rekonstrueerimise projekteerimine 0 0 0 0 14 000
Rahvakultuuri üritusteks 0 3 330 0 0 0
Jäägi tagastamine 0 -531 0 0 0
Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus: 0 13 566 0 0 1 121
Noortekeskuse projekt Noorte tugila 0 11 816 0 1 121
Noortekeskuse Riskilaste projekt 0 1 750 0 0 0
SA Archimedes: 0 0 0 0 5 810
Märjamaa Gümnaasiumi Erasmuse projekt Like?Share? 0 0 0 0 5 810
LA Karikakar Erasmuse projekt 0 0 0 0 0
Eraisikute annetused: 0 8 534 0 0 694
Märjamaa Gümnaasiumi juubel 0 7 463 0 0 0
Muudeks kuludeks 0 1 071 0 0 0
Märjamaa Gümnaasiumi Oivikufond 0 0 0 0 694
Eesti Kultuurkapital rahvakultuuri toetamiseks 0 7 100 0 0 0
Märjamaa Gümnaasiumi ja Vara Kommuuni ühisprojekt 0 3 532 0 0 1 075
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet: 0 5 520 0 0 0
Koolipiim ja koolipuuvili 0 5 520 0 0 0
Raplamaa Omavaltsuste Arengufond: 0 7 140 0 0 0
Märjamaa Folk 0 6 000 0 0 0
Hariduslikud ja noorsootöö maakondlikud ühisprojektid 0 1 140 0 0 0
Muud mittetulundusühingud ja sihtasutused 0 6 021 0 0 0
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 73
Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts 0 5 400 0 0 0
Raplamaa omavalitsuste osalus noortelaagri korraldamises 0 4 095 0 0 0
Hariduse Infotehnoloogia SA 0 3 133 0 0 0
Töötukassa 0 1 545 0 215 0
Sotsiaalkindlustusamet 0 0 0 618 0
Mitterahalised sihtfinantseerimised : 43 075 10 560 0 8 835 0
Keskkonnainvesteeringute Keskus (vt lisa 8): 35 045 0 0 8 835 0
Laukna lasteaia katlamaja üleviimine pelletiküttele 26 210 0 0 0 0
Haimre mõisapargi restaureerimisprojekti koostamine 8 835 0 0 8 835 0
Päritud kinnisvara (vt lisa 7) 8 000 0 0 0 0
Raamatud riigielarvest 0 10 560 0 0 0
Teede alused kinnistud rahandusministeeriumilt 30 0 0 0 0
Kokku toetused 2016 71 932 144 815 2 270 403 9 668 49 856
2015.a. tulud Jääk 31.12.2015
Põhivarade
soetus
Tegevuskulude sihtfin
Muud toetused
Nõuded (lisa 4)
Laekunud ettemaks (lisa 11)
Rahalised sihtfinantseerimised 729 816 116 968 2 154 097 221 965 24 610
Riigieelarvest toetus- ja tasandusfondi: 0 0 2 154 097 0 0
sellest toetusfondi: 0 0 1 554 701 0 0
Hariduskulude toetus 0 0 1 050 116
Kohalike teede hoiu toetus 0 0 309 121
Toimetulekutoetus 0 0 144 303
Sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise toetus 0 0 20 629
Vajaduspõhise peretoetuse maksmise hüvitis 0 0 30 323
Sündide ja surmade registreerimise kulude hüvitis 0 0 209
tasandusfondi: 0 0 599 396
SA Innove-Noortekeskuse väljaehitamine ja sisustamine 678 561 0 0 218 108 0
Eesti Kultuurkapital: 37 436 11 667 0 1 000 0
Märjamaa Kino digitaalseadmete ostuks 37 436 0 0 0 0
Kultuuriüritusteks 0 11 667 0 1 000 0
Rahandusministeerium: 0 18 363 0 0 0
Päritud õigusvastaselt võõrandatud vara kompensatsioonid 0 10 677 0 0 0
Õppelaenude kustutamine 0 6 174 0 0 0
Aadressandmete korrastamine 0 1 512 0 0 0
Maavalitsus: 13 819 15 413 0 0 20 003
Hajaasustuse veeprojekti sihtfin.vahendamine 13 819 0 0 0 17 260
Riiklik lapsehoiuteenus 0 7 657 0 0 0
Noorsoo- ja kultuuritöö projektid 0 4 679 0 0 2 743
Ujumise algõpe 0 1 623 0 0 0
Kogukondliku turvalisuse väikeprojekt 0 1 454 0 0 0
Haridus- ja Teadusministeerium 0 10 645 0 1 638 0
Erakoolide toetus 0 5 065 0 1 638 0
Muud haridusalased projektid 0 5 580 0 0 0
Keskkonnainvesteeringute Keskus: 0 9 759 0 0 0
Märjamaa Gümn keskkonnahariduslik õppepr 0 8 166 0 0 0
Valgu PK õuesõpperetked 0 1 593 0 0 0
SA Archimedes: 0 8 003 0 0 0
Valgu Põhikooli Comeniuse projekt 0 7 533 0 0 0
LA Karikakar Erasmuse projekt 0 470 0 0 0
Eraisikute annetused: 0 7 913 0 0 0
Hooldekodu kuludeks 0 3 330 0 0 0
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 74
Muusika-kunstikooli kunstiklassi veevarustuse ehituseks 0 1 974 0 0 0
Annetused koolidele ja lasteaedadele 0 1 549 0 0 0
Muudeks kuludeks 1 060 0 0 0
Muud projektid: 0 6 657 0 0 4 607
Märjamaa Gümnaasiumi ja Vara Kommuuni ühisprojekt 0 303 0 0 4 607
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet: 0 5 954 0 498 0
Koolipiim ja koolipuuvili 0 5 954 0 498 0
Raplamaa Omavaltsuste Arengufond: 0 5 560 0 0 0
Märjamaa Folk 0 4 000 0 0 0
Haridusasutuste maakondlikud ühisprojektid 0 1 560 0 0 0
Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts 0 4 605 0 0 0
Rahvakultuurikeskus 0 3 320 0 0 0
Raikküla kooli õpilastranspordi toetus 0 3 024 0 0 0
Eesti Muusikakoolide Liit 0 2 550 0 0 0
Töötukassa 0 2 095 0 0 0
Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus 0 1 440 0 0 0
Sotsiaalkindlustusamet 0 0 0 721 0
Mitterahalised sihtfinantseerimised : 77 151 11 323 0 0 0
Teenuse Külade Ühing MTÜ-ait-kuivati hoone tagastamine 76 821 0 0 0 0
Päritud kinnisvara 330 0 0 0 0
Raamatud riigielarvest 0 11 323 0 0 0
Kokku toetused 2015 806 967 128 291 2 154 097 221 965 24 610
Aruandeaasta lõpuks jäi Märjamaa vallavalitsusel saamata sihtfinantseerimise nõudeid kokku 12 780 eurot:
-SA Archimedeselt Märjamaa gümnaasiumi projekti „ Like?Share“ toetuse jääk summas 8715 eurot;
-Haridus- ja teadusministeeriumilt erakoolide kulude hüvitamise toetus summas 4064 eurot.
2015.aasta lõpuks jäi saamata toetused põhivara sihtfinantseerimise eest sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute
Keskus kokku 48 108 eurot:
-Sipa-Laukna lasteaia Laukna hoone katlamaja üleviimiseks pelletiküttele 26 211 eurot;
-Haimre mõisa pargi restaureerimisprojekti koostamiseks 12 807 eurot;
-keskkonnahariduslikeks õppeprogrammideks Märjamaa gümnaasiumi õpilastele 9090 eurot.
Lisa 15. Tulud kaupade ja teenuste müügist
eurodes
2016 2015
Tulud tervishoiust 701 949 674 256
Tulud haridusalasest tegevusest 242 354 221 613
Tulud kultuuri- ja kunstialasest tegevusest 151 975 134 466
Tulud spordi- ja puhkealasest tegevusest 104 275 93 605
Tulud muudelt majandusaladelt 39 282 108 232
Tulud elamu- ja kommunaalteenustelt 25 460 80 175
Muu tulu üüri ja rendiga kaasnevast tegevusest 20 911 18 907
Kasutusrenditulud materiaalselt põhivaralt ( vt lisa 8 ) 18 739 32 388
Tulud korrakaitsest 9 758 8 487
Muu teenuste müük 9 479 6 730
Riigilõivud (vt lisa 3) 8 514 16 679
Tulud sotsiaalabialasest tegevusest 1 480 1 499
Kinnisvarainvesteeringute renditulud ( vt lisa 7) 1 316 3 875
Tulud üldvalitsemisest 880 331
Kokku 1 336 372 1 401 243
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 75
Lisa 16. Muud tegevustulud
eurodes
2016 2015
Tulud loodusressursside kasutamisest (vt lisa3) 66 181 51 084
Kasum(+)/kahjum(-) materiaalse põhivara müügist (vt lisa 8) 2 168 21 561
Trahvid (vt lisa 3) 0 1 108
Muud tulud 7 394 249
Kokku 75 743 74 002
Lisa 17. Antud toetused
eurodes
2016 2015
Sotsiaaltoetused füüsilistele isikutele -295 570 -286 831
Toimetulekutoetused -141 678 -133 139
Peretoetused -55 152 -60 402
Õppetoetused -33 583 -24 136
Toetused puuetega inimestele ja nende hooldajatele -31 884 -33 145
Erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks -18 188 -22 703
Muud sotsiaalabitoetused -11 445 -10 880
Preemiad ja stipendiumid -3 640 -2 426
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks -127 939 -156 001
MTÜ Märjamaa Spordiklubile sporditegevuseks, hoonete haldamiseks (vt lisa 20) -58 423 -57 698
Sihtasutustele, mittetulundusühingutele ja eraisikutele kultuuritegevuseks, hoonete haldamiseks -34 010 -49 887
Mittetulundusühingutele sporditegevuseks -11 373 -12 302
MTÜ Märjamaa Saun majandamiskuludeks (vt lisa 20) -10 000 -9 996
SA Raplamaa Omavalitsuste Arengufondile maakondlike ühisürituste korraldamiseks -6 620 -17 550
SA Raplamaa Haigla majanduskuludeks -5 100 -5 100
SA Raplamaa Omavalitsuste Liit maakondlikeks spordiüritusteks -2 709 -2 709
OÜ Diafilm dokumentaalfilmi valmistamiseks muusikapedagoog R. Kasemägist 0 -1 000
Seltsingute poolt tagastatud kasutamata toetus 296 241
Sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -40 977 -32 890
Rahaline sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -37 713 -32 890
Toetus eraisikutele hajaasustuse projekti raames -18 856 -13 819
Rapla Maavalitsuse kaasfinantseerimise vahendamine eraisikutele hajaasustuse raames -18 857 -13 819
Valguskaabli ehituse sihtfinantseerimine Telia AS-le -5 252
Mitterahaline sihtfinantseerimine põhivara soetuseks (vt lisa 8) -3 264 0
Laukna tuletõrjegaraaž Laukna Pritsumeeste Seltsile -3 264 0
Liikmemaksud -23 285 -21 249
SA Raplamaa Omavalitsuste Liit -13 672 -11 904
MTÜ Kesk-Eesti Jäätmekeskusele tegevuskuludeks -5 182 -5 221
Eesti Linnade Liit -3 774 -3 418
Muud -657 -706
Kokku antud toetused -487 771 -496 971
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 76
Lisa 18. Tööjõukulud
eurodes
Tegevusvaldkond
2 016 2 015
Töötajate arv(in)
Töötasukulud Töötajate arv(in)
Töötasukulud
Haridus 178,75 -1 748 403 181,54 -1 634 996
Vaba aeg,kultuur 65,54 -537 018 65,46 -485 769
Tervishoid 37,90 -393 309 36,24 -368 226
Üldvalitsemine 27,65 -370 430 27,64 -350 117
Sotsiaalne kaitse 8,66 -66 114 8,74 -62 252
Majandus 2,48 -19 484 6,70 -55 010
Keskkonnakaitse 7,61 -48 955 6,87 -43 645
Elamu-kommunaalmajandus 2,26 -12 851 3,08 -16 273
Avalik kord ja julgeolek 1,50 -8 620 1,75 -8 270
Kokku töötajate arv ja töötasukulud 332,35 -3 205 184 338,02 -3 024 558
Töötajate arv on keskmine töötajate arv taandatuna täistööajale. Võlaõiguslike lepingute korral ei ole töötajate arvu
leitud. Võlaõiguslike lepingute alusel arvestatud tööjõukulud moodustasid aruandeaastal -31 200 eurot ja 2015. aastal
-33 677 eurot.
eurodes 2016 2015
Töötasukulud -3 205 184 -3 024 558
Sotsiaalmaks ja töötuskindlustuse maksed -1 081 043 -1 020 786
Erisoodustused: -3 954 -5 667
Muud erisoodustused -2 563 -2 164
Töötajate õppelaenude kustutamine -1 391 -3 503
Kokku tööjõukulud -4 290 181 -4 051 011
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 77
Lisa 19. Muud tegevuskulud
eurodes
2016 2015
Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud -643 339 -633 685
Rajatiste majandamiskulud -343 752 -219 395
Käibemaksukulu tegevuskuludelt -335 266 -323 293
Õppevahendite ja koolituskulud -232 293 -221 406
Transporditeenused -214 769 -212 178
Toiduained ja toitlustusteenused -151 297 -153 722
Käibemaksukulu põhivara soetustelt -94 063 -163 823
Inventari majandamiskulud -108 406 -126 277
Sotsiaalteenused -97 646 -88 682
Administreerimiskulud -93 084 -75 842
Kommunikatsiooni-, kultuuri ja vaba aja sisustamise kulud -103 536 -72 530
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud -68 293 -63 839
Tootmiskulud -23 915 -58 026
Sõidukite majandamiskulud -57 013 -57 379
Meditsiini- ja hügieenikulu -43 343 -42 270
Teavikute ja kunstiesemete kulud -26 808 -28 404
Koolituskulud -26 216 -21 546
Eri- ja vormiriietus -18 261 -17 808
Uurimis- ja arendustööd -15 974 -9 230
Lähetuskulud -3 364 -8 403
Töömasinate ja seadmete majandamiskulud -5 998 -6 931
Kinnisvarainvesteeringute haldamiskulud (vt. lisa 7) -7 255 -5 713
Loodusressursside kasutamise ja saastetasud -1 895 -4 239
Muud tegevuskulud -4 651 -3 089
Kulu nõuete ebatõenäoliselt laekuvaks hindamisest (vt lisa 4) -2 453 -1 237
Kokku majandamiskulud -2 722 890 -2 618 947
Konsolideerimisgrupp on võtnud kasutusrendile hoone, infotehnoloogilisi seadmeid ja transpordivahendeid. Vastavad
rendikulud (sisalduvad ülaltoodud tabelis koos vastavat liiki varade majandamiskuludega) ning mittekatkestatavatest
rendilepingutest tulenevad järgmiste perioodide kasutusrendimaksed on järgmised:
2016 2015
Lasteaia hoone
Info-tehnol. seadmed
Transp.vah. Kokku Lasteaia hoone
Info-tehnol. seadmed
Transp.vah. Kokku
Rendikulu 12 257 14 474 7 907 34 638 18 257 14 474 6 999 39 730
Rendikulu tulevastel perioodidel kokku
53 839 17 648 18 098 89 585 12 257 32 121 26 006 70 384
s.h järgmisel majandusaastal
10 768 13 424 6 994 31 186 12 257 14 472 7 936 34 665
1. kuni 2. aastal 10 768 4 224 5 326 20 318 0 13 424 6 994 20 418
2 .kuni 3. aastal 10 768 0 4 909 15 677 0 4 225 5 331 9 556
3. kuni 4. aastal 10 768 0 869 11 637 0 0 4 909 4 909
4. kuni 5.aastal 10 767 0 0 10 767 0 0 836 836
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 78
Lisa 20. Seotud osapooled
Osapooli loetakse seotuiks, kui üks osapool omab kontrolli või olulist mõju teise osapoole majanduslike otsuste üle. Käesolevas majandusaasta aruandes on loetud seotud osapoolteks volikogu ja vallavalitsuse liikmeid, hallatavate allasutuste juhte, konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute nõukogu ja juhatuse liikmeid ning kõigi loetletute lähedasi pereliikmeid. Aruandes ei kajastata informatsiooni konsolideerimisgruppi kuuluvate valitseva mõju all olevate, rida-realt konsolideeritud üksustega tehtud ning aruandest elimineeritud tehinguid. Aruandeaastal ei ole konsolideerimisgrupp teinud turuhinnast erinevaid tehinguid seotud osapooltega v.a järgmised: 29.12.2000.aastal sõlmiti Märjamaa Spordiklubi MTÜ-ga Märjamaa alevis, Metsanurga tn 7 asuva spordihoone tasuta kasutamise leping. Leping sõlmiti määramata tähtajaks spordiruumide ja abiruumide kasutamiseks. 24. augustil 2012. aastal sõlmiti Märjamaa Saun MTÜ-ga Märjamaa alevis, Sauna tn 6 asuva sauna hoone tasuta kasutamise leping avaliku sauna teenuste osutamiseks. leping kehtib kuni 3. detsember 2030. Mõlemad mittetulundusühingud on seotud vallavolikogu liikmega ja saavad vallalt sihtotstarbelist toetust ( vt lisa17). Toetusi antakse Vallavolikogu määrusega `Märjamaa valla eelarvest mittetulundusliku tegevuse toetuste andmise kord` kehtestatud üldistel alustel. Konsolideerimisgrupi tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmetele arvestatud tasud:
Konsolideerimisgrupi tegev- ja kõrgema juhtkonna keskmine
arv (taandatuna täistööajale)
Tasude kogusumma (eurodes)
2016 2015 2016 2015
Asutuste juhid 16,4 17 205 466 186 255
Vallavalitsuse liikmed 4 4,2 84 617 82 975
Juhatuse liikmed 1,2 2 24 200 31 933
Volikogu liikmed 0 0 13 800 12 600
Nõukogude liikmed 0 0 4 173 975
Kokku 21,6 23,2 332 256 314 738
Ülaltoodud tasud on siin näidatud sotsiaal- ja töötuskindlustusmakseteta, kuid nende sisse on arvestatud kõik töötasud ja hüvitised. Muid täiendavaid olulisi soodustusi pole tegevjuhtkonna ega kõrgema juhtkonna liikmetele aruandeaastal arvestatud.
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 79
Lisa 21. Märjamaa Vallavalitsuse konsolideerimata finantsaruanded
KONSOLIDEERIMATA BILANSS eurodes
31.12.2016 31.12.2015
VARAD
Käibevara
Raha 333 818 223 693
Maksu-,lõivu- ja trahvinõuded 411 633 386 082
Muud nõuded ja ettemaksed 120 990 412 489
Käibevara kokku 866 441 1 022 264
Põhivara
Osalused sidusettevõtjates (vt lisa 6B) 511 261 511 261
Osalused tütarettevõtjates (vt lisa 6A) 228 852 265 903
Nõuded ja ettemaksed 0 40 177
Kinnisvarainvesteeringud 121 479 116 038
Materiaalne põhivara 20 011 658 20 799 468
Põhivara kokku 20 873 250 21 732 847
VARAD KOKKU 21 739 691 22 755 111
KOHUSTISED JA NETOVARA
KohustIsed
Lühiajalised kohustised
Saadud maksude, lõivude ja trahvide ettemaksed 2 007 1 688
Võlad tarnijatele 170 947 150 444
Võlad töövõtjatele 320 473 288 968
Muud kohustised ja saadud ettemaksed 217 302 154 754
Laenukohustised 568 295 760 522
Lühiajalised kohustised kokku 1 279 024 1 356 376
Pikaajalised kohustised
Võlad tarnijatele 22 141 24 872
Laenukohustised 1 143 000 1 464 591
Pikaajalised kohustised kokku 1 165 141 1 489 463
Kohustised kokku 2 444 165 2 845 839
Netovara
Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 19 950 912 19 732 424
Aruandeaasta tulem -655 386 176 848
Netovara kokku 19 295 526 19 909 272
KOHUSTISED JA NETOVARA KOKKU 21 739 691 22 755 111
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 80
KONSOLIDEERIMATA TULEMIARUANNE eurodes
2 016 2 015
Tegevustulud
Maksutulud 4 264 580 4 024 844
Tulud teenuste ja kaupade müügist 552 065 504 178
Saadud toetused 2 487 150 3 088 504
Muud tegevustulud 75 567 74 002
Tegevustulud kokku 7 379 362 7 691 528
Tegevuskulud
Antud toetused -487 771 -496 971
Tööjõukulud -3 751 159 -3 490 733
Muud tegevuskulud -2 501 259 -2 297 816
Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus -1 284 948 -1 198 260
Tegevuskulud kokku -8 025 137 -7 483 780
Tegevustulem -645 775 207 748
Finantstulud ja -kulud
Intressikulud -19 425 -29 368
Tulem osalustelt 49 949 -4 117
Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 42 94
Muud finantstulud ja -kulud -40 177 2 491
Finantstulud ja kulud kokku -9 611 -30 900
ARUANDEAASTA TULEM -655 386 176 848
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 81
KONSOLIDEERIMATA RAHAVOOGUDE ARUANNE eurodes
2 016 2 015
Tegevustulem -645 775 207 748
Korrigeerimised
Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 1 284 948 1 198 260
Käibemaksukulu põhivara soetustelt 90 090 156 567
Kasum/kahjum materiaalse põhivara müügist -2 168 -21 561
Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -71 932 -806 969
Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 40 977 32 889
Korrigeeriminekapitalirendikohustise muutusega -161 969 0
Korrigeeritud tegevustulem 534 171 766 934
Põhitegevusega seotud käibevara netomuutus 67 591 -85 082
Põhitegevusega seotud kohustiste netomuutus 82 264 -44 445
Kokku rahavood põhitegevusest 684 026 637 407
Rahavood investeerimistegevusest
Tasutud materiaalse põhivara eest -526 096 -978 664
Laekunud materiaalse põhivara müügist 21 891 55 716
Laekunud osaluste müügist 87 000 0
Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks 261 943 496 331
Tasutud sihtfinantseerimist põhivara soetuseks -48 630 -34 511
Laekunud intresse 42 95
Kokku rahavood investeerimistegevusest -203 850 -461 033
Rahavood finantseerimistegevusest
Laekunud laene 718 000 451 000
Tagasi makstud saadud laene -710 080 -430 441
Tasutud kapitalirendi põhiosa makseid -359 769 -49 293
Tasutud intresse ja muid finantskulusid -18 202 -28 402
Kokku rahavood finantseerimistegevusest -370 051 -57 136
Puhas rahavoog 110 125 119 238
Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 223 693 104 455
Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 333 818 223 693
Raha ja selle ekvivalentide muutus 110 125 119 238
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 82
KONSOLIDEERIMATA NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE eurodes
Akumuleeritud
tulem
Saldo seisuga 31.12.2014 19 714 231
Muutused 2015.aastal
Põhivara ümberhindlus 18 193
Aruandeaasta tulem 176 848
Saldo seisuga 31.12.2015 19 909 272
Muutused 2016.aastal
Põhivara ümberhindlus 41 640
Aruandeaasta tulem -655 386
Saldo seisuga 31.12.2016 19 295 526
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 83
Lisa 22. Selgitused eelarve täitmise aruande juurde
Märjamaa valla 2016.a eelarve oli koostatud vastavalt Kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seaduse (KOFS)
2.peatükis sätestatud kassapõhise eelarve koostamise üldpõhimõtetele.
Valla 2016.aasta eelarve kinnitati Märjamaa Vallavolikogu 16.02.2016.a määrusega nr 51 järgmiselt:
põhitegevuse tulud 6 848 581 eurot;
põhitegevuse kulud 6 434 226 eurot;
investeerimistegevus -472 784 eurot;
finantseerimistegevus -165 264 eurot;
likviidsete varade muutus -223 693 eurot.
2016. aasta kestel võttis Märjamaa Vallavolikogu vastu kolm lisaeelarvet, mille tulemusel suurenesid põhitegevuse
tulud 379 110 euro võrra ja põhitegevuse kulud 264 907 euro võrra. Investeerimistegevuse osas vähenesid põhivara
soetused 360 060 eurot ning põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine 415 154 eurot ja finantskulud 6919 eurot.
Suurenesid põhivara müügitulud 13 800 eurot, põhivara soetuseks antavad kulud 22 330 eurot ja osaluste müügitulu
87 000 eurot. Kokkuvõttes vähenes investeerimistegevuse väljaminekute ja sissetulekute vahe 74 955 euro võrra.
Finantseerimistegevuses vähenes kohustuste võtmine 212 000 eurot ja kohustuste tasumine 22 842 eurot.
Tabel 1 Esialgne ja lõplik eelarve (eurodes)
Esialgne eelarve 2016
Lõplik eelarve 2016
Muutus eurodes
PÕHITEGEVUSE TULUD 6 848 581 7 227 691 379 110
Maksutulud 4 039 360 4 241 385 202 025
Füüsilise isiku tulumaks 3 619 975 3 822 000 202 025
Maamaks 419 385 419 385 0
Tulud kaupade ja teenuste müügist 488 561 516 830 28 269
Saadavad toetused tegevuskuludeks 2 285 660 2 400 107 114 447
Tasandusfond 613 153 613 153 0
Toetusfond 1 656 238 1 657 250 1 012
Muud saadud toetused tegevuskuludeks 16 269 129 704 113 435
Muud tegevustulud 35 000 69 369 34 369
PÕHITEGEVUSE KULUD 6 434 226 6 699 133 264 907
Antud toetused 473 351 479 512 6 161
Sotsiaalabitoetused ja muud toetused füüsilistele isikutele 320 069 325 594 5 525
Sihtotstarbelised toetused tegevuskuludeks 129 998 130 634 636
Mittesihtotstarbelised toetused 23 284 23 284 0
Muud tegevuskulud 5 960 875 6 219 621 258 746
Personalikulud 3 698 920 3 726 050 27 130
Majandamiskulud 2 235 886 2 485 224 249 338
Muud kulud 26 069 8 347 -17 722
sh reservfond 15 702 30 -15 672
PÕHITEGEVUSE TULEM 414 355 528 558 114 203
INVESTEERIMISTEGEVUS -472 784 -397 829 74 955
Põhivara müük (+) 5 000 18 800 13 800
Põhivara soetus (-) -1 068 143 -708 083 360 060
Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+) 712 473 297 319 -415 154
Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-) -94 900 -72 570 22 330
Osaluste müük (+) 0 87 000 87 000
Finantstulud (+) 100 100 0
Finantskulud (-) -27 314 -20 395 6 919
EELARVE TULEM (ülejääk (+) / puudujääk (-) -58 429 130 729 189 158
FINANTSEERIMISTEGEVUS -165 264 -354 422 -189 158
Kohustuste võtmine (+) 930 000 718 000 -212 000
Kohustuste tasumine (-) -1 095 264 -1 072 422 22 842
LIKVIIDSETE VARADE MUUTUS ( + suurenemine, - vähenemine) -223 693 -223 693 0
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 84
Märjamaa valla 2016.a eelarve lõplikuks põhitegevuse tulude mahuks kujunes 7 227 691 eurot ja põhitegevuse kulude
mahuks 6 699 133 eurot. Investeerimistegevuse sissetulekute ja väljaminekute lõplikuks kogumahuks kujunes -397
829 eurot ning finantseerimistegevuse kohustuste võtmise ja tasumine kogumahuks -354 422 eurot.
Reservfondi suuruseks oli kinnitatud eelarves 15 702 eurot, millest tehti aasta jooksul eraldusi 15 672 eurot
järgmisteks kuludeks:
hallatavate asutuste ettenägematuteks majandamiskuludeks 13 823 eurot;
Märjamaa Lasteaia Pillerpall ja Varbola Lasteaed-Algkooli projektide omaosalusteks 1153 eurot;
Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikule pühakodade programmist saadud vahendite kaasfinantseerimiseks 636 eurot
piksekaitse seadmete paigaldamiseks Velise Ristija Johannese kirikule;
Riigilõivu tasumiseks 60 eurot puuetega inimeste sotsiaalse kaitse tegevusalas.
Aruandeaasta lõpuks jäi reservfondi kasutamata vahendeid 30 eurot.
Muutustest eelarves koos reservfondi eraldustega annab ülevaate Tabel 1.
Olulisemad eelarve põhitegevuse tulude muudatuste põhjused olid:
üksikisiku tulumaksu eelarvet suurendati võrreldes prognoositust suuremate laekumistega;
kaupade ja teenuste müügitulu suurendati seoses Märjamaa kino tulu olulise suurenemisega, lasteaedade
õppe- ja kohatasude laekumiste ning teiste hallatavate asutuste omatulude laekumiste korrigeerimisega ning
tulude enamlaekumisega koolitusteenuste osutamisest;
muudeks tegevuskuludeks saadud toetustele lisati aasta jooksul laekunud sihtotstarbelised eraldised;
muude tegevustulude laekumist suurendati seoses kaevandamisõiguse tasude ja muude tegevustulude
enamlaekumisega.
Põhitegevuse kulude osas tehti muudatusi peamiselt järgmistel põhjusel:
antud toetusi suurendati seoses lapsehoiuteenuse kulude suurenemisega ja vajaduspõhise peretoetuse
maksmiseks lisavahendite eraldamisega toetusfondist ning sihtotstarbeliste projektitoetuste ja annetuste
laekumisega. Premeeriti abipolitseinikke;
personalikulude suurendamine oli seotud sihtotstarbeliste projektide tööjõukulude lisandumisega ning
Märjamaa Valla Noortekeskuse ja Märjamaa Muusika- ja Kunstikooli koosseisude suurendamisega;
majandamiskulude suurendamine oli seotud projektide kulude lisandumisega, hoonete ja rajatiste
haldamisega seotud kulude suurendamisega, arvlemiste kulude suurendamisega seoses laste ja õpilaste
arvu muutusega ning algselt vallateede investeeringuteks kinnitatud vahendite suunamisega jooksvateks
korrashoiukuludeks.
Eelarve investeerimistegevuse osas tehtud muudatused olid peamiselt seotud põhivara soetuseks esialgselt planeeritud objektide muutustega seoses investeeringute kavas tehtud muudatustega. Seoses Märjamaa-Sõtke kergliiklustee ehituse, ujula rekonstrueerimise, vallamaja projekterimise, Sillaotsa Talumuuseumi veovahendite varjualuse ehituse, Valgu Põhikooli küttesüsteemi ehituse ja mõnede väiksemate investeeringute edasilükkumisega järgmisse aastasse vähenesid kulutused põhivarasse ning põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine. Eelarve finantseerimistegevuse osas vähenesid algselt planeeritud võetavad kohustused 212 000 euro võrra ja tagasimakstavad kohustused vähenesid 22 842 euro võrra seoses Märjamaa Gümnaasiumi hoonestusõiguse väljaostmisega Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsilt. Märjamaa valla eelarve täitmisest 2016. aastal annab ülevaate Tabel 2.
Tabel 2 Eelarve täitmise aruanne (eurodes)
Lõplik eelarve
2016 Täitmine
2016 Täitmise
%
Muutus eurodes
PÕHITEGEVUSE TULUD 7 227 691 7 267 031 100,5% 39 340
Maksutulud 4 241 385 4 239 949 100,0% -1 436
Füüsilise isiku tulumaks 3 822 000 3 837 323 100,4% 15 323
Maamaks 419 385 402 626 96,0% -16 759
Tulud kaupade ja teenuste müügist 516 830 544 647 105,4% 27 817
Saadud toetused tegevuskuludeks 2 400 107 2 409 189 100,4% 9 082
Tasandusfond 613 153 613 153 100,0% 0
Toetusfond 1 657 250 1 657 250 100,0% 0
Muud saadud toetused tegevuskuludeks 129 704 138 786 107,0% 9 082
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 85
Muud tegevustulud 69 369 73 246 105,6% 3 877
PÕHITEGEVUSE KULUD 6 699 133 6 576 090 98,2% -123 043
Antud toetused 479 512 446 898 93,2% -32 614
Sotsiaalabitoetused ja muud toetused füüsilistele isikutele
325 594 295 584 90,8% -30 010
Sihtotstarbelised toetused tegevuskuludeks 130 634 128 029 98,0% -2 605
Mittesihtotstarbelised toetused 23 284 23 285 100,0% 1
Muud tegevuskulud 6 219 621 6 129 192 98,5% -90 429
Personalikulud 3 726 050 3 712 062 99,6% -13 988
Majandamiskulud 2 485 224 2 409 598 97,0% -75 626
Muud kulud 8 347 7 532 90,2% -815
PÕHITEGEVUSE TULEM 528 558 690 941 130,7% 162 383
INVESTEERIMISTEGEVUS -397 829 -226 395 56,9% 171 434
Põhivara müük (+) 18 800 21 891 116,4% 3 091
Põhivara soetus (-) -708 083 -564 820 79,8% 143 263
Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+) 297 319 297 319 100,0% 0
Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-) -72 570 -48 630 67,0% 23 940
Osaluste müük (+) 87 000 87 000 100,0% 0
Finantstulud (+) 100 42 42,0% -58
Finantskulud (-) -20 395 -19 197 94,1% 1 198
EELARVE TULEM (ülejääk (+) / puudujääk (-) 130 729 464 546 355,4% 333 817
FINANTSEERIMISTEGEVUS -354 422 -354 421 100,0% 1
Kohustuste võtmine (+) 718 000 718 000 100,0% 0
Kohustuste tasumine (-) -1 072 422 -1 072 421 100,0% 1
LIKVIIDSETE VARADE MUUTUS ( + suurenemine, -vähenemine)
-223 693 110 125 -49,2% 333 818
Põhitegevuse tulud
Märjamaa valla 2016.aasta põhitegevuse tulude eelarve täideti 100,5% (vt tabel 2). Kokku laekus tulusid planeeritust
rohkem 39 340 eurot järgmiselt:
maksutulud -1436 eurot;
tulud kaupade ja teenuste müügist 27 817 eurot;
saadud toetused tegevuskuludeks (projektid) 9 082 eurot;
muud tegevustulud 3 877 eurot
Tabelis 3 on toodud valla põhitegevuse tulude struktuur ja osatähtsused ning muutused võrreldes 2015. aastaga.
Põhitegevuse tulude osatähtsused ei ole oluliselt muutunud. 2016. aastal kasvasid põhitegevuse tuludest kõige
kiiremini muud tulud 29,1%, saadud toetused tegevuskuludeks suurenesid 6,1% ning tulud kaupade ja teenuste
müügist 8,8% ja maksutulud 6,8%. Kogumahus suurenesid põhitegevuse tulud võrreldes 2015. aastaga 468 038 eurot
ehk 6,9%.
Tabel 3. Põhitegevuse tulude struktuur ja osatähtsused ning muutused aastatel 2016/2015
PÕHITEGEVUSE TULUD
Täitmine 2016
Osatähtsus %
Täitmine 2015
Osatähtsus %
Muutus 2016/2015
Maksutulud 4 239 949 58,3% 3 971 188 58,4% 6,8%
Tulud kaupade ja teenuste müügist 544 647 7,5% 500 560 7,4% 8,8%
Saadud toetused tegevuskuludeks 2 409 189 33,2% 2 270 505 33,4% 6,1%
Muud tegevustulud 73 246 1,0% 56 740 0,8% 29,1%
KOKKU 7 267 031 100,0% 6 798 993 100,0% 6,9%
Joonis 1 iseloomustab valla 2016. aasta põhitegevuse tulude lõplikku eelarvet ning selle täitmist võrdluses 2015.
aastaga. 2016. aastal laekus ühe valla elaniku kohta tulusid 1109 eurot, mis on 83 euro võrra rohkem kui 2015. aastal.
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 86
Joonis 1. 2016 aasta põhitegevuse tulude struktuur ja võrdlus 2015 aastaga
Põhitegevuse kulud
Märjamaa valla 2016.aasta põhitegevuse kulude eelarve täideti 98,2% (vt. tabel2). Tabelis 4 on toodud valla
põhitegevuse kulude struktuur ja osatähtsused ning muutused võrreldes 2015. aastaga. Põhitegevuse kulude
osatähtsused ei ole samuti oluliselt muutunud. Antud toetused on 2016. aastal võrreldes 2015. aastaga vähenenud
0,9 protsendipunkti ning samaväärselt on suurenenud muude tegevuskulude osatähtsused.
Antud toetuste osas täideti eelarve 93,2%, sealhulgas sotsiaalabitoetused ja muud toetused füüsilistele isikutele
90,8%, sihtotstarbelised toetused tegevuskuludeks 98,0% ning mittesihtotstarbelised toetused 100%. Muude
tegevuskulude osas täideti eelarve 98,5%, sealhulgas personalikulud 99,6%, majandamiskulud 97,0% ning muud
kulud 90,2 %. Kogumahus suurenesid põhitegevuse kulud võrreldes 2015. aastaga 487 082 eurot ehk 8,0%.
Tabel 4. Põhitegevuse kulude struktuur ja osatähtsused ning muutused 2016/2015 aastal
PÕHITEGEVUSE KULUD
Täitmine 2016
Osatähtsus %
Täitmine 2015
Osatähtsus %
Muutus 2016/2015
Antud toetused 446 898 6,8% 465 921 7,7% -4,1%
Sotsiaalabitoetused ja muud toetused füüsilistele isikutele 295 584 4,5% 288 618 4,7% 2,4%
Sihtotstarbelised toetused tegevuskuludeks 128 029 1,9% 155 911 2,6% -17,9%
Mittesihtotstarbelised toetused 23 285 0,4% 21 392 0,4% 8,8%
Muud tegevuskulud 6 129 192 93,2% 5 623 087 92,3% 9,0%
Personalikulud 3 712 062 56,5% 3 477 351 57,1% 6,7%
Majandamiskulud 2 409 598 36,6% 2 139 660 35,1% 12,6%
Muud kulud 7 532 0,1% 6 076 0,1% 24,0%
KOKKU 6 576 090 100,0% 6 089 008 100,0% 8,0%
Joonis 2 iseloomustab valla 2016. aasta põhitegevuse kulude lõplikku eelarvet ning selle täitmist võrdluses 2015.
aastaga. 2016. aastal tehti põhitegevuse kulusid ühe valla elaniku kohta 1004 eurot, mis on 85 euro võrra rohkem kui
2015. aastal.
42
41
38
5
51
68
30 2
40
01
07
69
36
9
42
39
94
9
54
46
47 2
40
91
89
73
24
6
39
71
18
8
50
05
60 2
27
05
05
56
74
0
0
500 000
1 000 000
1 500 000
2 000 000
2 500 000
3 000 000
3 500 000
4 000 000
4 500 000
Maksutulud Tulud kaupade jateenuste müügist
Saadud toetusedtegevuskuludeks
Muud tegevustulud
Põhitegevuse tulud
Eelarve 2016 Täitmine 2016 Täitmine 2015
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 87
Joonis 2. 2016 aasta põhitegevuse kulude struktuur ja võrdlus 2015 aastaga
Põhitegevuse tulem
Põhitegevuse tulem on põhitegevuse tulude ja –kulude vahe. Vastavalt KOFSile peab põhitegevuse tulem olema
positiivne või võrduma nulliga. Märjamaa valla 2016.aasta põhitegevuse tulem oli 690 941 eurot ning võrreldes lõpliku
eelarvega suurenes põhitegevuse tulem 30,7% (vt tabel 2).
Investeerimistegevus
Investeerimistegevusest annab ülevaate tabel 5. Põhivara müüdi 2016. aastal 21 891 euro eest ja eelarve täideti
116,4%. Põhivara soetuseks saadi sihtotstarbelisi vahendeid 297 319 eurot ehk 100,0% planeeritust. Sealhulgas
laekus Sihtasutuselt Innove 218 108 eurot Märjamaa Valla Noortekeskuse ehitamise katteks.
Põhivara soetused moodustasid 79,8% eelarves planeeritust ning kokku soetati põhivara 564 820 euro eest. Põhivara
soetuseks antud sihtfinantseerimine moodustas 67,0% (hajaasustuse programm) eelarvest ning kokku anti põhivara
soetusteks 48 630 eurot.
2016.aaastal võõrandati enampakkumisel Orgita Elamu Osaühing 87 000 euro eest N.R. Energy Osaühingule.
Finantstulusid laekus 42,0% planeeritud eelarvega võrreldes ning finantskulude eelarve täideti 94,1%.
Tabel 5. Investeerimistegevuse eelarve ja täitmine 2016/2015
INVESTEERIMISTEGEVUS
Lõplik eelarve 2016
Täitmine 2016
Täitmise %
Täitmine 2015
Põhivara müük (+) 18 800 21 891 116,4% 56 981
Põhivara soetus (-) -708 083 -564 820 79,8% -1 047 459
Põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimine (+) 297 319 297 319 100,0% 496 332
Põhivara soetuseks antud sihtfinantseerimine (-) -72 570 -48 630 67,0% -35 560
Osaluste müük (+) 87 000 87 000 100,0% 0
Finantstulud (+) 100 42 42,0% 94
Finantskulud (-) -20 395 -19 197 94,1% -29 978
KOKKU -397 829 -226 395 56,9% -559 590
Investeerimistegevuse väljaminekud ületasid aasta lõpuks 226 395 euro võrra investeerimistegevuse sissetulekuid
ning lõplik eelarve täideti 56,9%.
47
95
12
37
26
05
0
24
93
57
1
44
68
98
37
12
06
2
24
17
13
0
46
59
21
34
77
35
1
21
45
73
6
0
500 000
1 000 000
1 500 000
2 000 000
2 500 000
3 000 000
3 500 000
4 000 000
Antud toetused Personalikulud Majandamis- ja muud kulud
Põhitegevuse kulud
Eelarve 2016 Täitmine 2016 Täitmine 2015
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 88
Eelarve tulem
Eelarve tulem saadakse põhitegevuse tulude kogusumma ja põhitegevuse kulude eelarveosa kogusumma vahena, millele on liidetud investeerimistegevuse kogusumma. Märjamaa valla 2016.a eelarve tulemiks kujunes aasta lõpuks 464 546 eurot (vt tabel 2). Seega oli vallaeelarve ülejäägis, sest eelarve tulem oli positiivne. KOFSe alusel peab eelarve tulem võrduma likviidsete varade muutuse eelarveosa kogusumma ja finantseerimistegevuse eelarveosa kogusumma vahega.
Finantseerimistegevus
Märjamaa vald võttis 2016.aastal investeeringute rahastamiseks 718 000 eurot pikaajalist laenu. Planeeritud
kohustused täideti 100%, millest annab ülevaate tabel 6.
Tabel 6. Finantseerimistegevuse eelarve ja täitmine 2016/2015
FINANTSEERIMISTEGEVUS
Lõplik eelarve 2016
Täitmine 2016
Täitmise %
Täitmine 2015
Kohustuste suurenemine (+) 718 000 718 000 100,0% 451 000
Kohustuste vähenemine (-) -1 072 422 -1 072 421 100,0% -482 157
KOKKU -354 422 -354 421 100,0% -31 157
Likviidsete varade muutus
2016 aasta alguses oli vallal rahalisi vahendeid 223 693 eurot, mis aruandeaasta lõpuks suurenesid 110 125 euro
võrra. Aasta lõpuks oli valla rahaliste vahendite jääk 333 818 eurot.
Lisa 23. Bilansipäevajärgsed sündmused
1. Märjamaa vallavolikogu otsustas 17. jaanuaril 2017 (otsus nr 216) anda vallavalitsusele nõusolek garanteerida sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus esitatava projekti „Märjamaa valla tänavavalgustuse taristu renoveerimine“ omafinantseering maksimaalselt summas 1 000 000 eurot; 2. Märjamaa vallavolikogu otsustas 21. veebruaril 2017 (otsus nr 223) garanteerida projekti „Märjamaa esmatasandi tervisekeskuse loomine“ omaosalus summas 280 000 eurot. Juhul kui objekt kallineb, siis kallinemise kulu katab Märjamaa vald; 3. Märjamaa vallavolikogu otsustas 21. märtsil 2017 (otsus nr 231) garanteerida projekti „Märjamaa valla lasteaed Pillerpall rekonstrueerimine“ omaosalus summas 341 038 eurot. Juhul kui objekt kallineb, siis kallinemise kulu katab Märjamaa vald.
Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne
Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 89
3. MAJANDUSAASTA ARUANDE ALLKIRI
Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande on koostanud Märjamaa Vallavalitsus.
Aruande juurde kuulub sõltumatu vandeaudiitori aruanne ning Märjamaa Vallavalitsuse otsus aruande heakskiitmise
kohta.
Villu Karu, vallavanem , / allkirjastatud digitaalselt/ 10.05. 2017
Recommended