2016 - marjamaa.kovtp.ee · Majandusaasta lõpp 31.12.2016 Asutuse nimetus Märjamaa Vallavalitsus Registrikood 7502283 Aadress Tehnika 11, Märjamaa 78304, Eesti Vabariik Telefon

MÄRJAMAA VALLAVALITSUS

2016

MÄRJAMAA VALLAVALITSUS

Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne

Majandusaasta algus 01.01.2016

Majandusaasta lõpp 31.12.2016

Asutuse nimetus Märjamaa Vallavalitsus

Registrikood 7502283

Aadress Tehnika 11, Märjamaa 78304, Eesti Vabariik

Telefon 372 489 8851

E-posti aadress [email protected]

Interneti kodulehekülje aadress www.marjamaa.ee

Audiitor Audiitorbüroo ELSS AS

mailto:[email protected]

http://www.marjamaa.ee/

Sisukord

1. TEGEVUSARUANNE .......................................................................................................................................... 3

1.2 KONSOLIDEERIMISGRUPI KOOSSEIS ............................................................................................................................ 5

1.3 KONSOLIDEERIMISGRUPI PEAMISED FINANTSNÄITAJAD ................................................................................................... 6

1.4 ÜLEVAADE ÜLDISEST MAJANDUSKESKKONNAST............................................................................................................. 7

1.5 ÜLEVAADE KONSOLIDEERIMISGRUPI PEAMISTEST ARENGUSUUNDADEST ............................................................................ 8

1.6 ÜLEVAADE VALLA ARENGUKAVA TÄITMISEST. ............................................................................................................. 10

1.7 ÜLEVAADE VALITSEVA JA OLULISE MÕJU ALL OLEVATE ÄRIÜHINGUTE KOHTA. .................................................................... 49

2. KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ............................................................................ 53

2.1 KONSOLIDEERITUD BILANSS .................................................................................................................................... 53

2.2 KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE ........................................................................................................................ 54

2.3 KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE ............................................................................................................ 55

2.4 KONSOLIDEERITUD NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE ................................................................................................... 56

2.5 EELARVE TÄITMISE ARUANNE .................................................................................................................................. 57

2.6 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD ............................................................................................................... 58

Lisa 1. Arvestusmeetodid ja hindamise alused ................................................................................................. 58

Lisa 2. Raha ....................................................................................................................................................... 62

Lisa 3 . Maksud, lõivud ja trahvid ..................................................................................................................... 62

Lisa 4. Muud nõuded ja ettemaksed ................................................................................................................. 63

Lisa 5. Varud ..................................................................................................................................................... 64

Lisa 6 Osalused tütarettevõtjates ja sidusettevõtjas ........................................................................................ 64

Lisa 7. Kinnisvarainvesteeringud ...................................................................................................................... 66

Lisa 8. Materiaalne põhivara ............................................................................................................................ 67

Lisa 9. Võlad tarnijatele .................................................................................................................................... 69

Lisa 10. Võlad töövõtjatele ............................................................................................................................... 70

Lisa 11. Muud kohustised ja saadud ettemaksed ............................................................................................ 70

Lisa 12. Tingimuslikud kohustised .................................................................................................................... 70

Lisa13. Laenukohustised ................................................................................................................................... 71

Lisa 14. Saadud toetused .................................................................................................................................. 72

Lisa 15. Tulud kaupade ja teenuste müügist .................................................................................................... 74

Lisa 16. Muud tegevustulud ............................................................................................................................. 75

Lisa 17. Antud toetused .................................................................................................................................... 75

Lisa 18. Tööjõukulud ......................................................................................................................................... 76

Lisa 19. Muud tegevuskulud ............................................................................................................................. 77

Lisa 20. Seotud osapooled ................................................................................................................................ 78

Lisa 21. Märjamaa Vallavalitsuse konsolideerimata finantsaruanded............................................................ 79

Lisa 22. Selgitused eelarve täitmise aruande juurde ........................................................................................ 83

Lisa 23. Bilansipäevajärgsed sündmused ......................................................................................................... 88

3. MAJANDUSAASTA ARUANDE ALLKIRI ............................................................................................................. 89

Märjamaa Vallavalitsus Konsolideeritud 2016. aasta majandusaasta aruanne

Vallavanem Villu Karu /allkirjastatud digitaalselt/ 3

1. TEGEVUSARUANNE

1.1. Vallavanema pöördumine 2016. aasta jääb valla ajalukku ühinemisläbirääkimiste aastana. Märjamaa ja Vigala Vallavolikogud jõudsid

ühinemisotsuseni enne jõule ning 28. detsembril allkirjastasid volikogude esimehed Märjamaa valla ja Vigala valla

ühinemislepingu. Demokraatliku juhtimise ühe instrumendina alustati Märjamaa vallas kaasava eelarvega ning töötati

välja vastav kord. Kaasava eelarve suurus 2017. aastal on 20 000 eurot. Septembris kehtestati vallas sajaeurone

ranitsatoetus, mis on ette nähtud kõigile Märjamaa valla esimesse klassi minevatele lastele.

Investeeringud Möödunud majandusaasta oli vallale soodne. Kavandatud maksulaekumised täitusid üleplaaniliselt. Kokku koostas

vallavalitsus kolm lisaeelarvet, millega enamlaekunud 379 110 eurot erinevaid tulusid kuludesse jaotati. Investeeringute osas tehti rohkem väga vajalikke parandus- ja remonttöid. Tähtsaima investeeringuna märgiks ära Märjamaa keskalevi hoonete ühendamise kaugküttevõrguga. Valla rahvamaja, raamatukogu, noortekeskust,

postimaja ja Paka Metsa kauplust köetakse nüüd Jaama tänava katlamajast. Märjamaa haigla ühendati võrguga juba 2015. aastal. Vajadusel on olemas valmidus ühendada veel uusi ja olemasolevaid hooneid kaugküttevõrguga. Sellega võib lugeda suures osas täitunuks praeguse võimukoalitsiooni ühe suurema valimislubaduse – investeerida kaugküttesüsteemidesse ja loobuda vedelkütuse- ning elektrikateldest. Siinkohal tänan meie partnerit N.R. Energy OÜd. Tavapärase teede hooldamise kõrval investeeriti 2016. aastal teedesse-tänavatesse 263 000 eurot. Sellega remonditi 21,7 km kruusateid ja muudeti tolmuvabaks või pinnati 2,5 km tänavaid ja teid ning üle 1500 m2 parklaid. Märjamaa alevis said kõik seni pindamata tänavad tolmuvaba katte. Suurem investeering tehti valla lasteaedade mänguväljakutesse. Päris uue atribuutikaga mänguväljaku said Kasti,

Laukna ja Varbola lasteaed, alevi lasteaia Pillerpall mänguväljakule lisati atraktsioone. Sellega said valla kõigi lasteaedade mänguväljakud uuendatud. Lisaks vahetas lasteaed Pillerpall välja üle 40 aasta vanused laste riidekapid, mis olid kasutuses lasteaia avamisest saati. Haimre rahvamaja sai oma välislavale elektrikilbi, mis on väliürituste korraldamisel väga oluline. Gümnaasium remontis poiste tualettruumid. Alustati Märjamaa valla tänavavalgustuse taristu renoveerimise kaasrahastuse taotlusdokumentide ettevalmistamist. Ujula kaasajastas oma basseinivee kvaliteedi tagamise seadmed. Ühes Laukna-Sooniste valguskaabli paigaldamisega rekonstrueeriti ka Laukna küla tänavavalgustus. Valguskaabliga ühendati Märjamaa rahvamaja. Märjamaa alevisse paigaldati uued silebetoonist istepingid. 2016. aasta lõpuks valmis Märjamaa – Sõtke kergliiklustee projekt ja Märjamaa inimeste bussisõiduvajaduse uuringu aruanne. Suve lõpul avati Elektrilevi OÜ eestvõttel rajatud uus Märjamaa–Kullamaa elektriliin, mis oluliselt parandab 3000 Märjamaa valla majapidamise elektrivarustuskindlust, ning ühtlasi mõjutab kogu maakonna elektrivarustust. Sügisel lõppes maanteeameti poolt korraldatud Märjamaa-Rapla teelõigu Märjamaa poolse osa uuendamine. Hajaasustuse programmi raames said toetust vee- ja kanalisatsioonisüsteemide väljaehitamiseks 21 majapidamist. Märjamaa Vallavalitsus toetas programmi omalt poolt kokku 29 000 euroga. Seda oli üle kolmandiku võrra vähem kui 2015. aastal, kuid toetatud objekte oli veerandi võrra rohkem. Väiksem osalus tulenes väiksemast riiklikust panusest. Tervisekeskuse rajamise kaasrahastamise taotlus läbis esimese sõela ja tunnistati sobivaks. Vallavalitsus teeb selle projekti elluviimiseks koostööd konsultatsiooniettevõttega Civitta Eesti AS. Valla suuremateks tehinguteks möödunud aastal olid OÜ Orgita Elamu osade müük enampakkumisel ja Märjamaa

gümnaasiumi uue osa väljaostmine Riigi Kinnisvara AS-lt. Viimane tehing oli rahaliselt kasulik ja seotud kavandatava spordihoone ehitusega. Enampakkumisel müüdi ka Sipas asuv endise Loodna valla kontorihoone. Kultuur, sport, haridus

Kultuuri poolelt tuleks traditsiooniliste suuremate ja väiksemate ürituste seas ära märkida võidupühal Kaitseliidu Raplamaa maleva poolt korraldatud maakaitsepäeva Märjamaal. Koduvald annetas sel päeval Kaitseliidu Märjamaa kompaniile lipu. Velise Kultuuri- ja Haridusseltsi eestvõttel korraldati Velise seltsimajas etendus „Saagu nad rahu“, meenutamaks sealtkandi ajaloosündmusi 110 aastat tagasi. Varbola Puu toimus 20. korda. XI Märjamaa Folgil oli keskne teema – eesti ja flaami pulm. Avaliku suhete spetsialisti Tiina Gilli eestvedamisel said teoks valla esimesed fotopäevad. Üle aegade tähelepanuväärse saavutusega said hakkama Märjamaa U-14 vanuseklassi korvpallipoisid. Võideti

omavanuste Euroopa liiga ja ka Eesti meistrivõistlused. Kuna põhituumiku moodustanud Märjamaa poiste kõrval oli võistkonnas ka Rapla ja Kohila poisse, siis oli võistkonna nimeks BC Raplamaa. Poiste treener Kalle Kollin pälvis Eesti Korvpalliliidu teeneteplaadi. Johannes Kirsipuu sai 14-aastaste seas Eesti parima korvpalluri tiitli. Uuel olümpiaalal Rugby sevens (ragbi vähendatud versioon) tuli järjekordselt Eesti meistriks Märjamaa Vikat. Märjamaa



Muusika- ja Kunstikooli õpetaja Anne Aaspõllu võitis kaks kõrgemat kohta Eesti Kunstimuuseumi korraldatud fotokonkursil „Eesti JA Põhjamaad. Eesti KUI Põhjamaa“. Sama konkursi õpilaste arvamuslugude kategoorias sai II koha meie vallast pärit Helena Eharand. Täiskasvanud õppijate nädalal korraldatud maakondlikul tunnustamisel pälvis maakonna parima raamatukogu tiitli Märjamaa Valla Raamatukogu. Samal üritusel said tunnustuse osaliseks ka Silvi Sisas lõõtspillimängu õpetamise

eest ja Kristiina Oss kui aktiivne tantsu- ja liikumisõpetaja. Raplamaa tervisekonverents tunnustas Kirsti Maud ning sotsiaaltöötajaid Katrin Liivat ja Katrin Aasamaad. Raplamaa aasta ema tunnustamisel pälvis meie vallast tunnustuse Pille Meresmäe Vaimõisast. Raplamaa aasta naise tiitliga pärjati Luhtre talu perenaine Marje Schmidt.

Märjamaa gümnaasium tähistas oma 70. sünnipäeva suurejoonelise vilistlaspeoga ja Ants Tammari koostatud Märjamaa kooli koduloo lugemiku ilmumisega. 70 aastat hõlmab keskkooli perioodi. Varbola lasteaed tähistas 50. sünnipäeva. 65. sünnipäeva pidas valla esirahvatantsurühm Hopsani. Oma tegutsemise veerandsajandit tähistas segarühm Tantsurõõm. Sama vanaks sai ka Märjamaa Nädalaleht. Kümme aastat täitus Valgu rahvatantsijatel Valgu Vallatud ja Sipa latiinotantsijatel Seitse Seelikut. Märjamaa Puuetega inimeste ühing tähistas viiendat sünnipäeva. Kümme aastat möödus Märjamaa ja Cesvaine ametlike sõprussuhete sõlmimisest. Valla delegatsioon käis maikuus sündmust tähistamas Lätimaal. Märjamaa gümnaasium osaleb Erasmus+ projektis „Like & Share” koos Läti Cesvaine ja Poola Pietrzkowachi keskkooliga. Eesti Teadusagentuuri poolt korraldatud õpilasleiutajate riiklikult konkursilt tõi algklasside kategoorias II preemia Märjamaale Eliise Võigemast, V klassi tüdrukule Triin Voolaiule anti III preemia. Märjamaalt laekus konkursile 58 tööd. Seda oli 2 korda rohkem kui Raplamaa teistest koolidest kokku. Eriline tänu siinkohal Märjamaa gümnaasiumi õpetajale Eve Burmeistrile. Valla kõik koolid osalesid kokku seitsme võistkonnaga robotite ehitamise ja juhtimise võistlusel Robotex. Seda oli rohkem kui kogu maakonna teistest koolidest kokku. Uued juhatajad said Märjamaa Valla Noortekeskus, Varbola algkool-lasteaed, Orgita ja Kasti lasteaed. Valgu koolis alustas oma esimesel töökohal Märjamaalt sirgunud õpetaja Ottomar Linna. Märjamaa gümnaasiumis asus psühholoogina tööle samuti Märjamaa oma inimene Eva Ots. Tolli ja Teenuse küla tähistasid 560. aastat esmamainimisest. Mõisamaa ja Nihu küla pidasid 430. ning Käriselja küla 135. sünnipäeva. 2016. aasta lõpus lõpetasid oma konsultatsiooniteenuse Märjamaal Tööinspektsioon ja Swedbank. Põhjuseks inimeste väga vähene huvi teenuse vastu. Üldisemalt on see märk muutustest meie igapäevaelus, mis tulenevad tehnoloogia rakendamisest.

Märjamaa vald on jätkuvalt võimekas ja arenev omavalitsus.

Villu Karu Vallavanem

Villu Karu kõnelemas Märjamaa ja Vigala valla ühinemislepingu allakirjutamisel

Foto: Tiina Gill



1.2 Konsolideerimisgrupi koosseis

2016. aastal Märjamaa valla konsolideerimisgruppi

kuuluvad struktuuriüksused

Konsolideerimisgruppi kuuluv üksus

Valla osalus %

A Konsolideeriv üksus Märjamaa Vallavalitsus:

s.h

Märjamaa valla ametiasutus

Märjamaa Vallavolikogu

Märjamaa Vallavalitsus

Märjamaa valla hallatavad asutused

Lasteaiad, kokku 4 lasteaeda

Lasteaed-algkool

Põhikool

Gümnaasium

Muusika- ja kunstikool

Raamatukogu

Rahvamajad, kokku 4 rahvamaja

Noortekeskus

Talumuuseum

Sotsiaalkeskus

Ujula

B Konsolideeritud üksus

sh

Märjamaa valla tütarettevõtja

Märjamaa Haigla AS 100

Märjamaa Vallavalitsus kui kohaliku omavalitsuse täitevvõimu asutus viib oma tegevusega ellu seadustega vallale

pandud ning volikogu määrustes ja otsustes sätestatud ülesandeid. Vallavalitsus korraldab ja juhib kohalikku elu,

lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. Vallavalitsust juhib

volikogu poolt moodustatud viieliikmeline vallavalitsus.

Vallavolikogu poolt kinnitatud ametiasutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu järgi oli vallavalitsuses ette nähtud 49

teenistuskohta, millest 21 olid ametikohad ja 28 töökohad üks ametikoht volikogu kantseleile (2015. aasta lõpus oli

50,5 teenistuskohta, millest 20,75 olid ametikohad ja 29,75 töökohad ning üks ametikoht volikogu kantseleile).

Vallavolikogu kui omavalitsusüksuse esinduskogu on 17-liikmeline. Volikogu on moodustanud oma töö

korraldamiseks viis alatist komisjoni: revisjonikomisjon, majandus- ja eelarvekomisjon, sotsiaalkomisjon,

hariduskomisjon ja kultuurikomisjon.

2016. aasta lõpu seisuga omab Märjamaa Vallavalitsus ühte äriühingut, olles selle 100%-line omanik.



1.3 Konsolideerimisgrupi peamised finantsnäitajad

Tabel 1. Ülevaade konsolideerimisgrupi peamistest finantsnäitajatest (eurodes)

2 016 2015 2 014 2013 2012

Bilansi näitajad

Varad aasta lõpus 31 652 661 32 996 601 32 839 846 34 262 094 35 475 850

Kohustused aasta lõpus 2 515 229 2 948 086 3 062 078 3 571 229 3 522 948

Netovara aasta lõpus 29 137 432 30 048 515 29 777 768 30 690 865 31 952 902

Tulemiaruande näitajad

Tegevustulud 8 163 845 8 589 443 7 370 973 7 644 098 7 861 195

Tegevuskulud -8 806 054 -8 387 829 -7 938 911 -8 672 386 -7 719 807

Tulem -952 723 252 554 -924 301 -1 266 749 -318 061

Muud näitajad

Põhivara investeeringute maht 495 761 842 295 466 746 715 187 537 653

Likviidsus* 0,30 0,19 0,12 0,25 0,19

Lühiajaline maksevõime** 0,71 0,79 0,60 0,69 0,63

Kohustuste osakaal varadest 7,9% 8,9% 9,3% 10,4% 9,9%

Laenukohustuste osakaal varadest 5,4% 6,7% 6,9% 8,3% 7,7%

Piirmäärade täitmine arvestusüksuse konsolideeritud näitajate alusel

Põhitegevuse tulem *** 756 395 835 578 540 967 621 184 552 314

Netovõlakoormus **** 1 483 057 2 096 792 2 415 439 2 593 607 2 658 528

Piirmäärade täitmine konsolideerimata näitajate alusel

Põhitegevuse tulem *** 730 778 806 664 508 130 582 646 501 241

Netovõlakoormus **** 1 552 252 2 146 304 2 458 418 2 672 449 2 719 953

* Likviidsus = likviidsed varad/lühiajalised kohustused. Likviidsus näitab, millise osa lühiajalistest kohustustest on

asutus võimeline kohe tasuma.

**Lühiajaline maksevõime = käibevara/lühiajalised kohustused. Lühiajaline maksevõime näitab mitme euro ulatuses

on olemas käibevara ühe euro lühiajaliste kohustuste tagamiseks. Maksevõime üldise taseme osas on välja

kujunenud üldised hindamiskriteeriumid: 1,6 või rohkem - hea, 1,2 - 1,59 rahuldav, 0,9 - 1,19 mitterahuldav ja alla 0,9

nõrk.

***Põhitegevuse tulem = põhitegevuse tulude ja kulude vahe. Täpsem arvestusmetoodika on kehtestatud vastavalt

KOFS § 32 lõikele 4 rahandusministri määrusega. Piirmäär on vastavalt KOFS § 33 null (st ei tohi olla negatiivne).

****Netovõlakoormus = KOFS § 34 alusel arvestatud kohustuste ning KOFS § 36 alusel arvestatud likviidsete varade

vahe. Täpsem arvestusmetoodika on kehtestatud vastavalt KOFS § 32 lõikele 4 rahandusministri määrusega.

Piirmäär 2016. aastal oli 60% põhitegevuse tuludest.



1.4 Ülevaade üldisest majanduskeskkonnast

2016. aasta riigieelarve eesmärk oli kestliku ja läbimõeldud eelarvepoliitika kaudu tugevdada Eesti julgeolekut,

edendada majanduskasvu, vähendada tööjõumakse, suurendada madalapalgaliste ja lastega perede toimetulekut

soodustamaks laste sünde ning uuendada riigi ja kohalikku haldust.

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas 2016. aastal 2015. aastaga võrreldes 1,6%. 2016. aastal oli SKP

jooksevhindades 20 916,4 mln eurot. 2016. aastat iseloomustab SKP aeglane, kuid stabiilne kasv. Eesti majanduse

kasvu vedasid 2016. aasta erinevates kvartalites nii kaubandus, info ja side kui ka transpordi tegevusala. Enam kui

pooled tegevusaladest mõjutasid 2016. aastal majandust positiivselt. Tugevalt panustas majanduse kasvu info ja side

tegevusala lisandväärtuse suurenemine tänu tarkvara arendusteenuste jõudsale edenemisele. Kaubanduse

tegevusala lisandväärtuse kasv oli viimase nelja aasta võrdluses suurim ning seda peamiselt jae- ja hulgikaubanduse

stabiilse kasvu toel. Eesti suurima tegevusala töötleva tööstuse lisandväärtus suurenes aasta kokkuvõttes 0,8%.

2016. aastal kasvas kogumajanduse kaupade ja teenuste eksport hinnamõju arvestades 3,6%, sh teenuste eksport

4,9%. Kaupade ja teenuste eksporti mõjutas enim elektriseadmete, puidu ja puittoodete ning elektroonikaseadmete

väljavedu, importi aga mootorsõidukite, metallide, ravimite ja kemikaalide sisseveo kasv. Netoeksperdi ehk kaupade

ja teenuste ekspordi ja impordi vahe oli aasta kokkuvõttes positiivne.

Ülevaate peamistest majandusnäitajatest perioodil 2016–2015 annab tabel 2.

Tabel 2 Eesti peamised majandusnäitajad 2016–2015

2016 2015 Muutus

SKP jooksevhindades (mln eurot) 20 916,4 20 460,9 455,5

SKP reaalkasv 1,6% 1,1% 0,5%

Tarbijahinnaindeksi muutus 0,1% -0,5% 0,6%

Tööhõive määr 65,6% 65,2% 0,4%

Töötuse määr 6,8% 6,2% 0,6%

Keskmine brutopalk (eurot) 1 146 1 065 7,6%

Allikas: Eesti Statistikaamet

Statistikaameti andmeil tõusis tarbijahinnaindeks 2016. aastal 2015. aasta keskmisega võrreldes 0,1%.

Tarbijahinnaindeksi aastamuutuse suurimaks mõjutajaks olid alkohoolsed joogid ja tubakas. Sealjuures kallinesid

alkohoolsed joogid 6,7% ja tubakatooted 5,5%. Suuremat mõju aastamuutusele avaldasid veel elekter, soojusenergia

ja küte, kus soojusenergia odavnes 9,1% ja torugaas 20,1%, kodudesse jõudnud elekter kallines 2%. Hoolimata

aastalõpu hinnatõusust jäi mootorikütus aasta keskmisi võrreldes 4% odavamaks kui 2015. aastal. 2016. aastal

kallinesid eelmise aasta keskmisega võrreldes toidukaupadest enim ehk 21% töödeldud puuvili ja suhkur ning

odavnesid väherasvane piim 10% ning värske puuvili 7%.

Olukord tööturul püsib stabiilsena. Töötuse määr oli 2016. aastal 6,8%, tööhõive määr 65,6% ja tööjõus osalemise

määr 70,4%. Statistikaameti andmeil lisandus aastaga tööturule 8300 inimest, milles mängib suurt rolli mitteaktiivsete

arvu vähenemine. Võrreldes 2015. aastaga on tööturul mitteaktiivsete arv kahanenud 9700 inimese võrra.

2016. aastal oli Eesti tööturul hinnanguliselt 691 400 majanduslikult aktiivset inimest, kellest 644 600 olid hõivatud

ning 46 700 töötud. Töötuse määr kasvas 2016. aastal võrreldes 2015. aastaga 0,6 protsendipunkti. Töötute arv on

alates 2011. aastast kahanenud, kuid kasvas 2016. aastal eelmise aastaga võrreldes 4400 inimese võrra. Töötute arv

kasvas mitteaktiivsete inimeste arvu vähenemise tõttu, milles osaliselt mängib rolli töövõimereform. 2016. aastal oli

Eestis 26 400 töötut meest ning 20 400 töötut naist. 2016. aasta tervikuna suuri muudatusi tööturule ei toonud.

Keskmine brutokuupalk oli 2016. aastal 1146 eurot, 2015. aastaga võrreldes tõusis brutokuupalk 7,6%. Aasta

keskmine brutokuupalk kasvas kõikidel tegevusaladel. Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi

muutuse mõju, tõusis 2015. aastaga võrreldes tarbijahindade stabiilsuse tõttu sama palju kui keskmine brutokuupalk

7,5%. Keskmine brutokuupalk oli 2016. aastal jätkuvalt kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja

kindlustustegevuses. Kõige kiirem oli brutokuupalga aastakasv haldus- ja abitegevuses (16,4%) ning kinnisvaraalases

tegevuses (14,3%). Keskmisest kiirem palgakasv oli ka põllumajanduses ja kalapüügis (11,7%), info ja side

tegevusalal (10,2%), majutuses ja toitlustuses (9,5%), tervishoius ja sotsiaalhoolekandes (9,0%) ning hariduses

(7,7%). Brutokuupalga aastakasv oli kõige kiirem Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (8,9%) ja kõige

aeglasem riigile kuuluvates asutustes (5,2%). Keskmine brutotunnipalk oli 2016. aastal 6,90 eurot ja 2015. aastaga

võrreldes tõusis tunnipalk 6,0%. 2016. aastal oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1548 eurot ja

tunnis 10,28 eurot. Keskmine kuutööjõukulu palgatöötaja kohta tõusis 2015. aastaga võrreldes 7,7%.



1.5 Ülevaade konsolideerimisgrupi peamistest arengusuundadest

Märjamaa valla territoorium on 874,2 km². Märjamaa vald, pindalalt Eesti suurim, moodustati 2002. aastal kolme

omavalitsuse – Märjamaa alevi, Märjamaa valla ja Loodna valla – ühinemise tulemusena.

Eesti Rahvastikuregistri andmetel elas aasta lõpu seisuga Märjamaa vallas 6551 inimest. Valda iseloomustab

elanikkonna vananemine ja vähenemine. 2016. aastal vähenes elanike arv võrreldes 2015. aastaga 74 inimese võrra.

Joonis 1. Rahvaarv 2006-2017

Elanikkonna arvu vähenemist põhjustab negatiivne iive ja väljaränne. Rahvastikuregistri andmetel sündide arv vallas

vähenes 8 lapse võrra, surmasid registreeriti 2016. aastal sama arv kui 2015. aastal.

Joonis 2. Loomulik iive 2006-2016

Rahvastikuregistri andmetel saabus 2016. aastal Märjamaa valda 177 inimest ehk 16 inimest rohkem kui 2015. aastal.

Mujale asus elama 218 inimest ehk 28 inimest vähem kui 2015. aastal.

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

75427401 7386 7362 7294

7146 70606959

6780 67306625 6551

Rahvaarv Märjamaa vallas 2006-2017(01.01. seisuga)

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Sünnid 73 80 89 85 92 62 60 73 52 60 52

Surmad 112 82 88 97 86 77 86 90 76 85 85

Loomulik iive -39 -2 1 -12 6 -15 -26 -17 -24 -25 -33

-60

-40

-20

0

20

40

60

80

100

120

Loomulik iive Märjamaa vallas 2006-2016



Joonis 3. Ränne 2006-2016

Töötute arv võrreldes 2015. aastaga vähenes. Eesti Töötukassa andmetel oli registreeritud töötute arv Eestis

seisuga 31.12.2016 28 438, 2015. aastal oli see arv 29 774. Registreeritud töötus Märjamaa vallas vähenes

2015. aastaga võrreldes. Eesti Töötukassa andmetel oli seisuga 31.12. 2016 vallas registreeritud 127 töötut, 2015.

aastal oli töötuid 165.

Märjamaa valla arengukavas aastateks 2010-2025 on valla pikaajalised eesmärgid:

Turvalise elukeskkonna tagamine

Avahoolduse ja sotsiaalteenuste tõhustamine

Kohaliku haridussüsteemi edendamine

Laste- ja noortekeskuste aktiviseerimine

Mitmekesise küla- ja seltsielu edendamine

Erinevate spordialade jm vaba aja tegevuste harrastamine

Looduskeskkonna säilitamine läbi tehnosüsteemide kaasajastamise

Valla elu- ja ettevõtluskeskkonna atraktiivsuse tõstmine tehiskeskkonna arenduse abil

Kaasaegsete infrastruktuuride rajamine ja arendamine

Ettevõtluse aktiviseerimine

Omavalitsuse haldussuutlikkuse tõstmine

Turismiteenuste valiku mitmekesistamine ja laiendamine

Looduskeskkonna säilitamine

Taastuvenergia kasutamine

Konuvere sild. Foto: Anne Aaspõllu

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Saabus 174 134 143 161 126 149 154 163 184 161 177

Lahkus 276 138 159 217 280 219 230 326 210 241 218

Rände saldo -102 -4 -16 -56 -154 -70 -76 -163 -26 -80 -41

-200

-100

0

100

200

300

400

Ränne Märjamaa vallas 2006-2016



1.6 Ülevaade valla arengukava täitmisest.

Valitsemine

Aruandeaastal oli vallavalitsuse tegevuse peamiseks arengusuunaks omavalitsuse haldussuutlikkuse hoidmine ja

tõstmine.

Vallavalitsus moodustati 20. oktoobril 2013. a toimunud kohalike omavalitsuste valimiste tulemuste põhjal, valitsuse

koosseis kinnitati Märjamaa Vallavolikogu 19. novembri otsusega nr 7.

Märjamaa vallavalitsuse tegevuspõhimõtete aluseks on 30.10.2013 valimisliidu Märjamaa ning Isamaa ja Res Publica

Liidu Märjamaa osakonna vahel sõlmitud koalitsioonileping.

Koalitsioonilepingust lähtuvalt jaguneb 5-liikmeline vallavalitsus järgmiselt:

1. vallavanem (Isamaa ja Res Publica Liit), 2. abivallavanem (nimetatud valimisliit Märjamaa poolt), 3. rahandusosakonna juhataja (nimetatud valimisliit Märjamaa poolt), 4. sotsiaalosakonna juhataja (nimetatud valimisliit Märjamaa poolt), 5. poliitiline liige (nimetatud IRL poolt).

Valitsuse istungitel osaleb vallasekretär.

Lisaks koalitsioonilepingule lähtub vallavalitsus Märjamaa valla arengukavast ning investeeringute kavast.

Vald osaleb liikmena Raplamaa Omavalitsuste Liidus, Eesti Linnade Liidus, Raplamaa Omavalitsuste Arengufondis

ja Raplamaa Partnerluskogus.

Aruandeaastal olid Märjamaa valla üldvalitsemiskulud kokku 680 824 eurot, 2015. aastal 661 714 eurot (kulud

sisaldavad valitsussektori võla teenindamise ehk intressikulusid võetud laenudelt ning kapitalirendilt vastavalt

19 197 eurot, 29 978 eurot 2015. aastal).

Avalik kord ja turvalisus

Märjamaa vallavalitsus on sõlminud avaliku korra kaitseks lepingu turvafirmaga Securitas Eesti AS, kes osutas

2016. aastal turvateenuseid kokku 18 744 euro eest, 2015. aastal 18 774 euro eest.

Märjamaa vallas töötab kokku 26 turvakaamerat: Märjamaa noortekeskuses 8, Märjamaa bussijaamas 7, Märjamaa

gümnaasiumis 3, vallamajas 1, sotsiaalkeskuses 1, Märjamaa muusika- ja kunstikoolis 1, lauluväljakul 1, alevi

keskväljakul 1, Varbola lasteaed-algkooli hoonel 1, Sipa lasteaiahoonel 1 ja Valgu külas teede ristmikul 1.

Märjamaa vallas tegutseb 3 vabatahtlikku päästekomandot: Valgus, Varbolas ja Lauknal. Kokku osutati 2016. aastal

päästeteenuseid 17 522 euro eest, 2015. aastal päästeteenuseid 14 878 euro eest.

Koostöös PPA-ga on tunnustatud preemiaga Märjamaa valla abipolitseinikke 1540 euro ulatuses.

Alates 1. jaanaurist 2015 väärteoasju ei ole menetletud, kuna leping inspektoriga lõpetati 31.12.2014.

Avaliku korra ja turvalisuse tagamisele kokku kulus 2016. aastal kokku 37 836 eurot, 2015. aastal kokku 36 662 eurot.

Majandus

Maakorraldus

Seisuga 31.12.2016 on Märjamaa vallas kantud katastrisse kokku 8468 katastriüksust pindalaga 84 852,1 ha, mis

moodustab 97,8% kogu valla pindalast. Maareform on lõpule viimata 1893 hektaril s.o 2,2% valla üldpindalast.

2016. aastal võeti vastu 78 maakorraldusalast vallavalitsuse korraldust ja 13 vallavolikogu otsust maa

munitsipaliseerimise ja katastriüksuste sihtotstarbe määramise kohta.

Maakatastrisse on aastaga kantud 382 katastriüksust pindalaga 745 ha. Riigi omandisse on jäetud 460 ha

üldpindalast. Valla teede munitsipaliseerimine on lõpetatud.

Maareformi lõpptähtaeg on 31. detsember 2017.



Teede ja tänavate korrashoid. Liikluskorraldus

2016. aastal toimusid Märjamaa valla teedel ja tänavatel tavapärased teede ja tänavate hooldustööd. Töid teostati

kokku 299 976 euro eest, 2015. aastal 158 841 euro eest. Talihooldustööd valla territooriumil oli jagatud kaheksa

piirkonna vahel, lumetõrje töödele kulus 140 997 eurot, 2015. aastal 42 883 eurot. Katteta teede suvehooldusele

(kruusakattega teede ja tänavate profileerimine) kulus 51 575 eurot, 2015. aastal 64 688 eurot; teemaalt peenvõsa ja

taimestiku niitmisele 24 892 eurot, 2015. aastal 21 886 eurot; sildade ja truupide remondiks 7956 eurot, 2015. aastal

7760 eurot; kattega teede suvehooldusele 66 730 eurot, 2015. aastal 15 176 eurot; liikluskorraldusele 2505 eurot,

2015. aastal 2146 eurot; kruusateedel tolmutõrje teostamiseks 5321 eurot, 2015. aastal 4302 eurot.

Märjamaa Autobussijaam

2016. aasta on Märjamaa autobussijaama kolmas tegevusaasta. Hoone teenindab vallaelanikke 7 päeva nädalas

kell 6.00–22.00. Tagasiside hoone kasutamise kohta on hea. Autobussijaama kulud 2016. aastal olid 14 248 eurot,

2015. aastal olid kokku 12 673 eurot.

Märjamaa autobussijaam. Foto: Tiina Gill

Arendusprojektid ja planeeringud

Planeerimistegevus 2016. aastal Märjamaa vallas oli suhteliselt tagasihoidlik. Peamiselt toimus eelnevatel aastatel

algatatud detailplaneeringute menetlemine.

Aruandeaastal kehtestati Orgita külas Orgita Bensiinijaama kinnistu detailplaneering, mille eesmärk on määrata

kinnistul ehitusõigus, parkimise ja liikluse korraldamine, tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad, keskkonnakaitselised

abinõud ning haljastuse ja heakorrapõhimõtted. Planeeringujärgse ehitustegevusega alustati 2016. aasta teises

pooles.

2016.aastal kehtestati Märjamaa alevis Pargi tn 16 kinnistu detailplaneering, detailplaneeringu eesmärk on laiendada

olemasoleval tootmismaal hoonestusala. Detailplaneeringuga määrati kinnistul ehitusõigus, parkimise ja liikluse

korraldamine, tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad, keskkonnakaitselised abinõud ja haljastuse ning

heakorrapõhimõtted. Kinnistule planeeriti tootmishooned ja parkla. Planeeritava ala suurus: ca 2 ha (sh kontaktvööndi

ala).

2016. aastal algatati Märjamaa alevis Pärnu mnt 62 ja 62a kinnistute ja lähiala detailplaneeringu koostamine.

Detailplaneeringu eesmärk on liita Pärnu mnt 62 ja Pärnu mnt 62a kinnistud ja määrata moodustatavale krundile



ehitusõiguse ulatus ning hoonestuse tingimused kaubandus-teenindushoone rajamiseks. Planeeringuga

lahendatakse parkimise ja liikluse korraldamine, tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad, keskkonnakaitselised abinõud

ning haljastuse ja heakorrapõhimõtted.

2015. aastal algtati Märjamaa alevis Pärnu mnt 35 (katastritunnus: 50501:005:0030) kinnistule. Detailplaneeringu

koostamise eesmärgiks on kinnistu jagamine kaheks katastriüksuseks ja maa sihtotstarbe muutmine. Planeeringu

menetlusega ei ole planeeringu algataja poolt alustatud.

Märjamaa vallas kehtivad kaks üldplaneeringut: Märjamaa alevi üldplaneering (kehtestatud Märjamaa Alevivolikogu

19. detsembri 2000. a määrusega nr 13 "Märjamaa alevi üldplaneeringu kehtestamine") ja Märjamaa valla

üldplaneering (kehtestatud Märjamaa Vallavolikogu 20. juuni 2000. a määrusega nr 11). Endise Loodna valla

territooriumi kohta üldplaneering puudub. Uue üldplaneeringu algatamine on kavandatud 2018. aastal Märjamaa valla

ja Vigala valla ühinemise järgselt.

Tabel 3. Majandusobjektide investeeringud 2016, 2017 (eurodes)

Investeeringuobjekt Toetus Valla osalus Kokku

Investeeringud 2016:

Märjamaa- Sõtke kergliiklustee jaoks vajaliku maa omandamine 0 3 836 3 836

Märjamaa- Sõtke kergliiklustee projekteerimine 0 17 700 17 700

Tänavate pindamine, kruusateede remont ja pindamine 0 62 503 62 503

Kruusakattega teede remont ja investeeringud (laenu arvelt) 0 200 000 200 000

Kokku investeeringud 2016 0 284 039 284 039


Tänavate pindamine, kruusateede remont ja pindamine 0 60 000 60 000

Kruusakattega teede remont ja investeeringud (laenu arvelt) 0 200 000 200 000

Märjamaa- Sõtke kergliiklustee rajamine (EAS) 232 377 23 308 255 685

Vallamaja Oru 2 projekteerimine 0 40 000 40 000

Kokku investeeringud 2017 232 377 323 308 555 685

Aruandeaastal jäi pooleli Märjamaa alevis Märjamaa-Sõtke kergliiklustee ehitus, mis lõpetatakse 2017. aastal. Alustati

Vallamaja Oru 2 projekteerimise lähteülesande koostamisega, projekteeritakse 2017. aastal.

2016. aastal otsustas vallavolikogu investeerida aastatel 2016–2020 kruusakattega teede remonti täiendavalt igal

aastal 200 000 eurot laenuvahendite arvelt.

Aruandeaastal kulutati majandustegevusele 631 788 eurot, 2015. aastal 301 842 eurot.

Keskkonnakaitse

Jäätmekäitlus

2015. a viidi läbi MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse poolt korraldatud jäätmeveo hange perioodiks 2016-2019,

mille võitis AS Eesti Keskkonnateenused.

2016. aasta septembris korraldati ohtlike ja elektroonika jäätmete kogumisaktsioon valla territooriumil. Jäätmete

kogumist rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) ja töid teostas AS Epler & Lorens. Ohtlike jäätmete

kogumisauto peatus 20 kogumispunktis, kus elanikel oli võimalus ära anda loodusele ohtlikke jäätmeid. Kokku koguti

2032 kg ohtlikke jäätmeid, millest suuremad kogused olid vanad värvid, liimid ja lakid 1616 kg, ohtlikud pakendid

191 kg, vanad ravimid 66 kg, luminestsentslambid 27,9 kg, patareid ja akud 130 kg. Kogumisaktsioonist võeti aktiivselt

osa. Ohtlike jäätmete kogumiseks ja käitlemiseks kulutati 1308 eurot, kulutused oli kaetud KIKi projekti raames, mille

viis läbi MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus.

Alates 1. jaanuarist 2012 on Märjamaa Jäätmejaama operaatoriks AS Eesti Keskkonnateenused.



Märjamaa valla territooriumil teostavad taaskasutatavate pakendite kogumist kolm organisatsiooni. MTÜ

Pakendiringlus omab valla territooriumil 25 kellukese-tüüpi konteinerit, OÜ Eesti Tootjavastutusorganisatsioon haldab

14 konteinerit ja MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon 18 konteinerit. Pandipakendit on võimalik viia

taaraautomaatidesse ja avalikesse pakendikonteineritesse. Vanapaberi- ja papikonteinereid on 17 tk, neid

tühjendab MTÜ Eesti Pakendiringlus.

Jäätmekäitluse ja prügiveo korraldamisele kulutati aruandeaastal kokku 36 424 eurot, 2015. aastal 34 418 eurot.

Haljastus ja heakord

Haljastuse ja heakorra tegevuse eesmärgiks on munitsipaalomandisse kuuluvate üldkasutatavate parkide,

muruväljakute, lillepeenarde ja kõnniteede korrashoid. Haljastuse ja heakorra tegevuseks kulus 2016. aastal 109 406

eurot, 2015. aastal 99 585 eurot.

Haljastuse ja heakorra tagamiseks töötab Märjamaa Vallavalitsuse majandusosakonnas majandusspetsialist ja kolm

abitöölist. Hooajaliselt on kuus kuud aastas lisaks abitöölised Haimre, Valgu ja Velise külas ning Märjamaa alevis.

Teenuse küla. Foto: Tiina Gill

Tabel 4. Keskkonnakaitse investeeringud 2016, 2017 (eurodes)


Investeeringud 2016

Haimre mõisa pargi restaureerimisprojekti koostamine (KIK projekt nr 3-2_7/4274-2/2015) 0 982 982

Haljastuse murutraktor koos lõikeorganiga 0 5 850 5 850


Haimre mõisa pargi restaureerimisprojekti koostamine teostati 2016. aastal, toetuse osa KIK-ilt laekub 2017. aastal

summas 8835 eurot töö teostajale.

Keskkonnakaitsele kulus 2016. aastal 152 662 eurot, 2015. aastal olid 147 886 eurot.



Haimre park. Foto: Tiina Gill

Elamu-ja kommunaalmajandus

Veevarustus

Riigihalduse minister kinnitab oma käskkirjaga „Hajaasustuse programmi“. Programmi eesmärgiks on hajaasutusega

maapiirkondades elavatele peredele tagada head elutingimused ning seeläbi aidata kaasa elanike arvu püsimisele.

Eesmärgi saavutamiseks toetatakse majapidamiste veesüsteemide, kanalisatsioonisüsteemide, juurdepääsuteede

ning autonoomsete eletrisüsteemidega seotud tegevusi. Raha saadakse Ettevõtluse Arendamise Sihtsasutuse kaudu.

Lisaks kaasfinantseerivad programmi elluviimist kohalikud omavalitsused. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse

poolne rahaline panus on kuni 66,67% projekti abikõlbulikest kuludest (ülejäänud on saaja omaosalus), kusjuures

kohaliku omavalituse poolne toetus peab moodustama vähemalt 50% toetusest ja riigipoolne panus kuni 50%

toetusest. Maksimaalne toetus ühe majapidamise kohta on 6500 eurot.

2016. aastal esitati hajaasustuse programmist toetuse saamiseks 27 taotlust, 2015. a 29 taotlust. Esitatud taotluste

kogusumma oli 108 219 eurot (2015. a 139 965 eurot), millest toetuseks taotleti 72 138 eurot. Rahuldati 21 taotlust

kogusummaga 88 615 eurot (2015. a 16 taotlust kogusummaga 67 065 eurot), millest toetuse summaks koos riigi- ja

omavalitsusepoolse panusega oli 58 000 eurot (2015. a 42 160 eurot). Rahuldamata jäeti kuus taotlust

toetusvahendite lõppemise tõttu ning hindamistulemuste alusel koostatud pingerea järgi ei mahtunud toetuse saajate

hulka.

Aruandeaastal lõpetati 13 projekti, mis esitati 2015. aastal ja kaks projekti, mis esitati 2016. aastal.

2017. aastal on samuti kavas osaleda Hajaasustuse programmis, Märjamaa valla poolt on toetussummaks

kavandatud 30 000 eurot.



Tänavavalgustus

Märjamaa vallas on Orgita külas 53 valgustit, Haimre külas 9, Moka külas 7, Kasti külas 44, Sipa külas 48, Valgu külas

47, Varbola külas 51, Luiste külas 5, Laukna külas 44, Teenuse külas 21 ning Märjamaa alevis 710 valgustit. Sipa

küla bussipeatuse teele ehitati 2015. aastal 5 valgustiga uus tänavavalgustus. Laukna küla Laukna teele projekteeriti

ja ehitati 2016. aastal 9 led valgustiga uus tänavavalgustus, mis maksis 18 474 eurot. Sipa küla tänavavalgustuse

paljasjuhtmelisi õhuliine vahetati õhukaablite vastu 2976 euro eest. Märjamaa valla tänavavalgustuse renoveerimise

konsultatsiooniteenusele kulus 3596 eurot. Tänavavalgustuse ekspluateerimisele kokku kulus 2016. aastal

90 099 eurot, 2015. aastal 66 758 eurot.

Märjamaa kalmistud

Märjamaa vallas on neli kalmistut: EELK kalmistu Pärnu mnt 22a ja Viilumäe kalmistu Pärnu mnt 1 Märjamaa alevis,

EAÕK kalmistud Nõmmeotsa külas ja Velise külas. Kalmistute igapäevase korrashoiuga tegelemiseks on tööle võetud

kaks kalmistuvahti. Hooajaliselt, seitsmeks kuuks aastas, on palgatud abitööline EELK kalmistul ja Viilumäe kalmistul

Märjamaa alevis.

Kalmistute hooldamiseks kulus 2016. aastal 18 919 eurot, 2015. aastal 20 000 eurot.

Elamu-ja kommunaalmajandus

Märjamaa Vallalavalitsus omab Märjamaa valla erinevates piirkondades kokku 34 korterit kogupindalaga 1416 m²,

sellest munitsipaalkortereid 16 kogupindalaga 684 m². Korteritest 18 on kinnitatud volikogu otsustega

sotsiaalkorteriteks ja nende kohta on toodud informatsioon käesoleva tegevusaruande Sotsiaalse kaitse peatükis.

Käesolevas peatükis on kajastatud kinnisvarainvesteeringute kategooriasse kuuluvate 16 munitsipaalkorteri

ülalpidamiskulud: 2016. aastal 8706 eurot, 2015. aastal 6783 eurot. Üüritulu teeniti 2016. aastal 2518 eurot, 2015.

aastal 2140 eurot.

2016. aastal jätkati Märjamaa valla heakorrakonkursi korraldamist. Vallavalitsus andis välja tänukirjad, majamärgid

ja kingitused Märjamaa valla kaunitele kodudele.

Kaunis ettevõte 2016 – Kuuda hooldekodu. Foto: Tiina Gil

Hulkuvate loomadega seotud tegevus

2016. aastal kulus hulkuvate loomadega tegelemisele 4492 eurot, 2015. aastal 1901 eurot.



Mina ei hulgu! Foto: Tiina Gill

Tabel 5. Elamu- ja kommunaalmajanduse investeeringud 2016, 2017 (eurodes)


Investeeringud 2016

Märjamaa valla tänavavalgustuse taristu renoveerimise kontsultatsiooniteenus 0 3 596 3 596

Sipa küla tänavavalgustuse kaabli vahetus 0 2 976 2 976

Laukna küla tänavavalgustuse rekonstrueerimine 0 18 474 18 474


Investeeringud 2017

Märjamaa valla tänavavalgustuse taristu renoveerimine (kontsultatsiooniteenus, projekteerimine) 40 000 17 192 57 192


2016. aastal otsustati alustada Märjamaa valla tänavavalgustuse taristu renoveerimise ettevalmistustöödega, et

esitada 2017. aasta jaanuarikuus taotlus KIK-i Tänavavalgustuse taristu renoveerimise meetmesse. Projektitaotluse

rahastamise korral alustatakse 2017. aastal taristu projekteerimist. Projektitaotluse esitamisel on kavatsetud kaasata

ka Vigala valla territooriumil asuv taristu.

Elamu- ja kommunaalmajanduse tegevusvaldkonnale kokku kulus 2016. aastal 171 177 eurot, 2015. aastal 124 704

eurot.

Tervishoid

Kommunaalkulude katmiseks anti 2016. aastal toetust Sihtasutusele Rapla Maakonnahaigla summas 5100 eurot,

2015. aastal toetati sama suure summaga.



Tabel 6. Tervishoiu investeeringud 2017 (eurodes)


Investeeringud 2017

Märjamaa esmatasandi tervisekeskuse loomine (projektijuhtimine, projekteerimine) 34 000 10 000 44 000


2016. aastal tervishoiu valdkonnas investeeringuid ei teostatud.

2016. aastal esitati Märjamaa esmatasandi tervisekeskuse loomise projektitaotlus Sotsiaalministeeriumi

tervisekeskuste loomise taotlusvooru. Projekti eesmärgiks on ehitada Märjamaa esmatasandi tervisekeskuse hoone

Märjamaa alevisse Lauluväljaku tänava äärde Lauluväljaku tänav 26 ja Haimre pst 5 kinnistute vahelisele alale.

Vastavalt kinnitatud Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.4 tegevuse 2.4.2 "Investeeringute toetamine

esmatasandi tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed esmatasandi

teenused" investeeringute kavale on projekti „Märjamaa esmatasandi tervisekeskuse loomine“ kogumaksumuseks

kinnitatud 877 300 eurot, millest toetuse osa moodustab 597 374 eurot ja omaosalus 279 926 eurot (sh 199 125 eurot

on abikõlbulik ja 80 801 eurot mitteabikõlbulik osa). 2017. aasta märtsikuus on projekti põhitaotluse esitamise tähtaeg.

Projekti administratiivse projektijuhtimise teenuse leping on hanke alusel sõlmitud Civitta Eesti ASga. Projekti

tegevuste elluviimise perioodiks on kavandatud 2017-2020. 2017. aastal alustatakse rahastamisotsuse korral

projekteerimisega.

Vabaaeg, kultuur, sport ja noorsootöö

Märjamaa valla fotopäevadel kategoorias „Puhkus ja inimene“ sai esikoha Jüri Kapi foto „Kiigel“



Ujula

2016. aastal avati ujulas jõusaal, kuhu soetati 6000 euro eest seadmeid. Aasta jooksul sõlmiti ujula kasutamiseks

lepingud mitme uue asutusega: Hansavest OÜ, Rapla Metall OÜ, Märjamaa Lihatööstus, Olerex AS ja Eesti

Lasterikaste Perede Liit. Juunikuus käis päästeamet näitamas õpilastele pinnaltpäästmise võtteid. Rakvere ja Vigala

kooli koostöös viidi läbi sukeldumiskoolitus lastele. Perioodiliselt õpetatakse ujumist teise klassi õpilastele, toimuvad

ujumistreeningud, vesiaeroobika kaks korda nädalas ja vesivõimlemine. Edukalt on käima läinud ka solaarium.

Foto: Riho Vjatkin

Ujula ülalpidamiseks kulus aruandeaastal 199 727 eurot, 2015. aastal 192 981 eurot. Ujula teenustest laekus vallale

94 655 eurot, 2015. aastal 86 828 eurot.

2017. aastal on plaanis rekonstrueerida Märjamaa Ujula katlamaja ning osta UV puhastusseadmed ujula basseinivee

jaoks. Investeeringud on kajastatud tabelis nr 7.

Spordiklubid, spordiüritused

Spordivaldkonnas on jätkuvalt juhtimiskorraldus delegeeritud MTÜ-le Märjamaa Spordiklubi. Lisaks saavad ka teised

valla laste ja noortega tegelevad spordiklubid vallaeelarvest toetust noortespordi pearaha kujul. Kokku eraldati

2016. aastal kuuele spordiklubile kokku 69 796 eurot, sellest Märjamaa Spordiklubile 58 423 eurot (4/5 spordihoone

kuludeks). 2015. aastal olid vastavad näitajad 70 000 eurot ja 57 698.

Märjamaa Spordiklubi haldab lepinguliselt Metsanurga võimlat ja korraldab alevijooksu ning valla spordipäeva ja

korvpalli meistrivõistlusi. Organiseerib maakonna valdade suve-ja talimängudele valla esindatuse. Lisaks jagub valla

eelarvest noorte pearaha ujujatele, ratsutajatele, lauatennisemängijatele ja võistlustantsijatele.

Sporditegemise kandepind on lai. Treenimine algab juba lasteaiast (jalgpall ja korvpall) ja seda ka alevist väljaspool

(korvpalli treeninggrupp Valgus).

Maakonna parimate sportlaste nominentide hulgas oli 31 meie valla sportlast.



Märkimisväärseim sündmus eelmisel spordiaastal oli BC Raplamaa korvpallimeeskonna võit Euroopa noorteliigas U-

14 (EYBL). Meeskonna tuumiku moodustavad Märjamaa valla noored mehed ja nende peatreener. Samuti tuleks ära

märkida esikohad veteranide jõutõstmises.

BC Raplamaa korvpallivõistkonna Märjamaalt pärit noormehed vallavanema vastuvõtul Euroopa Noorte

Korvpalliliiga (EYBL) superfinaali U14 vanuseklassi võidu puhul. Esireas: Andres Petjärv, Johannes Kirsipuu, Rando

Kristal, vallavanem Villu Karu ja Marten Pohla. Tagareas: Joonas Riismaa, Elvis Toomistu ja treener Kalle Kollin.

Foto: Tiina Gill

Hobulaiu puhkebaas

Märjamaa Vallavalitsus omab alates 1992. aastast Ridala vallas Hobulaiu külas puhkebaasi. 2016. aastal külastas

Hobulaiu puhkebaasi 417 puhkajat, neist 294 täiskasvanut ja 123 last, 2015. aastal 398 puhkajat. Hobulaiu saarel

toimusid kolmes vahetuses Märjamaa valla laste ja huvitegevusringide suvepäevad, kus osales kokku 72 last ja 12

täiskasvanut. Puhkebaasi kasutamisest laekus Märjamaa Vallavalitsuse eelarvesse 2016. aastal 10 840 eurot, sellest

9440 eurot külastajatelt ja 1400 eurot kindlustuselt, 2015. aastal laekus 7688 eurot. Ülalpidamiseks kulus

20 615 eurot, 2015. aastal 17 989 eurot. Puhkebaasi igapäevase korrashoiuga tegelemiseks on tööle võetud

puhkebaasi peremees.

Muusika- ja kunstikool

Märjamaa Muusika- ja Kunstikoolis õppis aastalõpu seisuga 129 õpilast, muusikakoolis 70 ning kunstikoolis 59.

Enamus kooli õpilastest elab Märjamaa vallas, Kullamaa vallas üks ja Vigala vallas kaks õpilast. Märjamaa valla

õpilastest enamus on Märjamaa alevist, aga on ka õpilasi Orgita, Vanamõisa, Nõmmeotsa, Kasti, Varbola, Päädeva,

Paeküla, Vana-Nurtu, Mõisamaa, Kohatu, Maidla, Sõtke, Lümandu, Pajaka, Rangu, Ringuta, Moka, Vaimõisa,

Laukna, Nääri, Purga külast. Peresid, kus õpib muusika- ja kunstikoolis kaks last, oli eelmisel aastal kümme.

Koolis töötas 2016. a 17 pedagoogi, kolm abitöölist ja üks spetsialist klaverihäälestajana.

Juba kaheksandat korda toimus õpilaste muusikalise omaloomingu konkurss ja kunstikonkurs „Üllatav leid“. Kunstikonkursile laekus 182 tööd 12 kunstikoolist, muusikakonkursile 31 teost 13 muusikakoolist. Toimusid traditsioonilised kevad- ja talvekontserdid Märjamaa rahvamajas, esineti naistepäevakontserdil, maakonna muusikakoolide vaskpillieriala traditsioonilisel ühiskontserdil ning EV 98. aastapäevale pühendatud vallavolikogu



esimehe ja vallavanema pidulikul vastuvõtul. Koos Saue Muusikakooli klaveriõpilastega anti kontsert Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis. Toimus traditsiooniline ansamblimuusikanädal ning Georg Otsa nimelise muusikakoolipäev.

Kevadkontsert 29. aprillil Märjamaa rahvamajas. Foto: Anne Aaspõllu.

Osaleti erinevatel festivalidel ja konkurssidel:

viiuliõpilased koos õpetaja Ruth Sõerumäega ning kontsertmeister Kulla Aavikuga vabariiklikul konkursil „Noor instrumentalist 2016“ Lääne-Pärnu regioonis;

klaveriõpilased Raplas maakonna muusikakoolide poolt ühiselt korraldataval klaverifestivalil;

kunstiõpilased Kehtna Kunstide Kooli traditsioonilisel kunstikonkursil „Oma silmaga“;

klaveriõpilased koos õpetajate Talvi Lukase, Sirkka Godovanetsi ja Tatjana Tsitovitšiga Lääne-Pärnu regiooni klaveriansamblite festivalil.

Klaveriõpetaja Tatjana Tsitovitši initsiatiivil said alguse Sankt-Peterburis elava pianisti ja muusikapedagoogi

Aleksander Paškovi konsultatsioonid meie kooli klaveriõpilastele.

Oktoobris toimus projekti „Elamusaasta“ raames kohtumine pianist Johan Randvere ja fotograaf Toomas Volkmanniga.

Kunstiõpilaste tööd olid näitustel Ly galeriis, Rapla Keskraamatukogus ja Märjamaa valla raamatukogus. Kunstiõpetaja Anne Muinaste eestvedamisel oli Ly galeriis Narva Kunstikooli õpilastööde näitus „Graafilised jooned – piirjooned“. Kunstiõpilased osalesid konkurssidel. Suurim tunnustus tuli Märjamaale ka seekord Jaapanist, kus Liis Janseni joonistusele omistati pronksauhind juba teist aastat järjest. Märtsis toimus projekt „NODI“ (Noored disainivad) raames kohtumine disaineriga – meid külastas Eesti Kunstiakadeemia professor Arvo Pärenson. Kunstiõpilased külastasid koos õpetaja Tiiu Pippariga näitust Kose kultuurikeskuses, kus eksponeeriti disainikonkursile „NODI esitatud töid. Toimusid kunstilaagrid Ruhnu saarel ja Põltsamaal.



Tööde ülevaatus kunstilaagris. Foto: Anne Aaspõllu

Õpetajate päeva tähistas muusika- ja kunstikool õpireisiga Põlvamaale – külastati Põlva muusikakooli, Põlva kunstikooli, Räpina muusikakooli, Mooste Pärimusmuusikakeskust, Räpina Loomemaja, koduteel ka veel Põltsamaa Kunstikooli. Septembris alustasid tööd koolis vilistlased Kertu Tort ja Kadri Jüriado. Kool sai uue pianiino Petroff, mille soetamist toetas lisaks kohalikule omavalitsusele suuresti riigieelarve.

2016. a edukad projektid olid (kogusummas 3214 eurot):

projekt „Varaait“ – projektori soetus;

projekt „Igal lapsel oma pill“ - kahe väikekandle, ühe flöödi ja ühe klarneti ostmiseks;

ühisrahastusportaali „Hooandja“ projekt „Uus klarnet koolile“ - klarneti ostuks;

Eesti Kultuurkapitali toetus konkursside žüriide esimeestele kompensatsioonide maksmiseks.

Muusika- ja kunstikooli ülalpidamiseks kulutati aruandeaastal 229 300 eurot, 2015. a 206 923 eurot.

Muusikakooli õpilased esinemas Märjamaa ja Vigala valla ühinemislepingu allkirjastamisel. Fotod: Tiina Gill



Noortekeskus

Märjamaa Vallas juhib noorsootööd Märjamaa Valla Noortekeskus, mille tegevus toimub kolmes noortetoas:

Märjamaal noortekeskuse uues hoones, Sipa mõisa hoones, Varbola rahvamaja ruumides.

Märjamaa Valla Noortekeskuses töötab kokku kuus inimest, üks juhataja, üks noorsootöötaja Sipas, kaks täiskohaga

noorsootöötajat ja üks poole kohaga noorsootöötaja Märjamaal, üks poole kohaga noorsootöötaja Varbolas ja üks

maja perenaine Märjamaa noortekeskuses. Käesoleva aasta 1. märtsi seisuga on kõik ametikohad täidetud.

Sipa noortetuba on avatud viiel päeval nädalas kokku 30 tundi. Märjamaa noortetoad on avatud viiel päeval nädalas

kokku 35 tundi. Varbola noortetuba on avatud kolmel päeval nädalas kokku 20 tundi. Keskmiselt külastab kuus

Varbola noortetuba 13 noort, Sipa noorteuba 128 noort ja Märjamaa Noortekeskust 787 noort.

Kohaliku tasandi noorsootööd aitasid 2016. aastal edendada projektid, mis oluliselt panustasid noorsootöö

arengusse. Alguse sai EANK suurprojekt „Noorte Tugila“ osalus – alates aprillist hakkasime rakendama noorte

tugiteenust, mis on mõeldud neile, kes ei ole hõivatud tööl, hariduses ega täiendõppes. Nimetatud projektis osalemine

tõi 2016. aastal noortekeskusele juurde 12 937 eurot projektitulu. Oktoobrist alustas kaks Noorte Tugila spetsialisti

tööd ka Rapla vallas. Rapla Noorte Tugila töötajad kuuluvad Märjamaa Valla Noortekeskuse töötajate nimistusse

seoses antud projektiga. Kahe valla koostöö noorsootöö valdkonnas on mitmekesistunud ja tihenenud.

Teine oluline projekt oli „Fotopisik“, millele saime toetust maakondlikust ANK projektist summas 1296 eurot, mille abil

soetasime noortekeskusele vajalikke vahendeid. Sipa noortetuba sai televiisori ja noortetubadele soetasime kaks

peegelkaamerat. Projekti eesmärgiks oli toetada noorte omaalgatust ja loovust ning võimalused pildistamiseks

annavad noortele ühe väljundi oma loomingulisuse väljendamiseks. Projekt aitas kaasa Sipa noortetoas toimuva

fotoringi tegevuse algusele. Fotoringi tegevus jätkub ka 2017. aastal.

Noortekeskuse fotokonkursile esitatud töö „Veetilk“. Foto: Kaspar Sale

Olulise arenguna noortekeskuse töös tuleb välja tuua ka noorteinfo projekt. Alates 2015. aasta kevadest veab

Märjamaa Valla Noortekeskus noorteinfotööd Märjamaa, Raikküla ja Vigala vallas. Noorteinfotöö tegemiseks eraldas

Rapla Maavalitsus noortekeskusele 2016. aastal toetust 2485 eurot. Noortele toimusid seksuaalkasvatuse töötoad ja

„Targalt internetis“ töötoad kolmes piirkonnas (Märjamaal, Vigalas, Raikkülas). Oktoobris toimus Vana-Vigala

Rahvamajas noorteüritus "Kunst liidab". Noortele oli avatud viis töötuba: grafiti, aerograafia, henna,



juuksur/meikimine, rahvusvaheline seiklus, kust noored said erialast infot. Noorteüritus "Kunst liidab" oli kolme valla

ühisüritus: Raikküla vald, Vigala vald, Märjamaa vald. Koostöö Raikküla noortekeskuse, Vana-Vigala

koostööpartneritega (noortekeskuse, Vana-Vigala Põhikooli, Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli) ja Märjamaa

Gümnaasiumiga tihenes ning on loodud koostöövõrgustik, et edaspidi ühisüritusi korraldada.

SA Archimedes Noorteagentuuriga sõlmiti 2016. aastal leping erinevate rahvusvaheliste mobiilsusvõimaluste

tutvustamiseks (Eurodesk) ning tegevusi toetati 700 euroga. Tutvustati oma piirkonna noortele ja noorsootöötajatele

erinevaid rahvusvahelisi mobiilsusvõimalusi, sh Erasmus+ programmi ja Eurodesk rahvusvahelist võrgustikku

puudutavat infot ning korraldati rahvusvahelisi õhtuid noortekeskuses, kus käisid külas vabatahtlikud – EVTd

(Euroopa Vabatahtlik Teenistus) teinud noored ja Eestis olevad vabatahtlikud mujalt.

Noorteinfo projekti raames sai 2015. aastal alus pandud maakonnaülesele võrgustikule ning just selle võrgustiku

raames ja koostöös toimus 2016. aasta augustikuus esimene Raplamaa noorte ühislaager. Kuuepäevase ühislaagri

eesmärgiks oli suurendada maakonna noorte ja noortekeskuste koostööd. Toimus palju erinevaid loovaid ja

sportlikke tegevusi, mille käigus said noored omavahel tutvuda. Laagris osales Raplamaa kümnest vallast 102 noort.

Sihtasutus Raplamaa Omavalitsuste arengufond toetas ühislaagrit 5090 euroga

Lisaks projektide tegevustele toimusid noortetubades ka jooksvad tegevused – kokkamised noortele, loovusring,

lauad lagedaks lauamänguõhtud, turniirid: piljard, lauajalgpall, pinks. Samuti pöörati rohkem tähelepanu ka

välitegevustele ning detsembris toimus noortele Põrgupõhjal metsamatk, kus juhendajad Kaitseliidust viisid läbi

erinevaid põnevaid töötubasid metsas ellujäämise teemal. Märjamaa noortetoas alustas tegevust robootikaring, kus

huviliste rohkuse tõttu moodustati noortest ringi läbiviimiseks kaks gruppi.

Käesoleval aastal keskendume noortekeskuses eeskätt sisulise noorsootöö tegemisele ja huviringide

väljaarendamisele. Samuti on olulisel kohal rahvusvaheline noorsootöö.

Noortekeskuse majandamisele kulutati aruandeaastal 72 250 eurot, 2015. aastal 36 832 eurot. Projektide

elluviimiseks kulus 21 861 eurot, 2015. aastal 5 889 eurot.

Märjamaa valla fotopäevad 2016. Heino Resiku foto Teenuse mõisa pargist



Täiskasvanute huvialaasutused

Märjamaa vallal on täiskasvanute huvialaasutustena kasutusel kaks hoonet: Teenuse külas mõisahoone ja Valgu

külas külakeskus hoone, mis on antud tasuta kasutamise lepinguga üle MTÜ Valgu Külaseltsile kuni 31.12.2025.

Teenuse mõisas asub Märjamaa Valla Raamatukogu haruraamatukogu ja tegutseb Teenuse Naiste Ühendus. Tänu

kaasavale eelarvele peaks 2017.aastal saama uuenduskuuriTeenuse mõis.

Aruandeaastal kulutati Teenuse mõisa ülalpidamiseks 11 070 eurot, 2015. aastal 9229 eurot. Valgu külakeskuses

asub samuti haruraamatukogu ning tegutseb rahvamaja.

Raamatukogud

Märjamaa Valla Raamatukogu koosseisu kuuluvad struktuuriüksustena kuus haruraamatukogu: Haimre, Laukna,

Sipa, Teenuse, Valgu ja Varbola.

Ehkki Märjamaa valla elanike arv 2016. aastal vähenes 2015. aastaga võrreldes, jäi raamatukogu kasutajate hulk

samaks. Vähenes kojulaenutuste arv (v.a laste laenutused), kuid külastajate arv kasvas. Sellele aitas kaasa

suurenenud osavõtt üritustest. Kojulaenutuste vähenemise põhjuseks saab lugeda üldise valla elanikkonna

vähenemise ja vananemise ning vaba aja veetmise võimaluste paljususe. Uusi teavikuid soetati veidi vähem kui 2015.

aastal, d perioodika valik mõne nimetuse võrra suurenes.

2016. aastal korraldati seoses Merekultuuriaastaga ja Paul Kerese 100. sünniaastapäevaks pühendatud maleaastaga

mitmesuguseid temaatilisi üritusi kaasates nende korraldamisesse Märjamaa valla allasutusi, kodanike ühendusi ning

eraisikuid. Võeti aktiivselt osa maakondlikust laste suvelugemisprojektist „Suvelugemine 2016“, esindati Raplamaad

Eesti Lastekirjanduse Keskuses toimunud parimate ettelugejate võistulugemisel. Tutvustati kohaliku päritoluga

loomeinimeste loomingut (nt raamatuesitlused, kunstinäitused).

Täiskasvanud Õppija nädala raames tutvustati kohalikke mitmekülgseid õppijaid, võeti osa Andrase pilootprojektist

„Kingi võimalus!“. Viidi läbi ühisüritusi Sillaotsa Talumuuseumiga, Tunatoimkonnaga, Märjamaa Gümnaasiumiga,

rahvamajadega, jne. Jätkus töö kirjandushuviliste ringis Laukna haruraamatukogus kirjanduse ja

raamatukoguteenuste populariseerimise eesmärgil. Raamatukogudes korraldati Märjamaa valla kaasava eelarve

rahvahääletust ning haldusreformiga seonduvaid rahvakoosolekuid.

Näitus „Pesu 20. sajandil“ Sillaotsa Talumuuseumi kogust. Jüri Kusmin tutvustab meestesärki. Foto: Reet Saar



Viidi läbi Märjamaa Valla Raamatukogu raamatufondi inventuur. Tutvustati raamatufondi väljaspool raamatukogude

ruume, koolides ja lasteaedades.

Märjamaa Valla Raamatukogus töötas 2016. aastal 13 raamatukoguhoidjat (sh kaheksa osalise tööajaga),

majandusjuhataja, kaks koristajat (1,5 koosseisu), direktor. Kuus raamatukoguhoidjat töötab Märjamaa raamatukogus

summeeritud tööajaga. Haruraamatukogude koosseisude jaotus: Haimre 0,5, Laukna 0,6, Sipa 0,6, Teenuse 0,5,

Valgu 1,0 (kaks töötajat 0,5 töökoormusega) ja Varbola 1,0 koosseisu.

Haruraamatukogudest on avatud iga päev Valgu ja Varbola ning kolm päeva nädalas Haimre, Laukna, Sipa ja

Teenuse haruraamatukogud.

2016. aastal liideti Märjamaa raamatukogu ühtsesse alevi küttesüsteemi. 2016. aastal õnnestus Laukna

haruraamatukogul lasteaialt juurde saada üks ruum, kuhu edaspidi saab sisustada hoidla. Haimres jääb pinda puudu

näituste eksponeerimiseks ja panipaigaks. Varbola haruraamatukogu välistrepile paigaldati käsipuu, mis muutis selle

kasutamise ohutumaks.

Märjamaa Valla Raamatukogu soojasõlme väljaehitus on kavas 2017. aastal.

Raamatukogutarkvara RIKS litsents on ostetud 13 töökohale. Aastane töökogemus RIKSiga on raamatukoguhoidjate

poolt saanud positiivse hinnangu. RIKSi klienditugi on väga operatiivne, kiirelt lahendusi pakkuv ja alati abistav ning

probleemidele lahendusi leidev.

31.12.2016. aasta seisuga oli Märjamaa Valla Raamatukogus kokku 91 879 teavikut, sh raamatuid 89 778 eksemplari,

auviseid 487, elektroonilisi teavikuid 15 ja 41 muud teavikut. Aruandeaastal soetati kokku 3024 teavikut.

Raamaturinglus vallas oli 0,65. Märjamaa raamatukogus oli raamaturinglus 0,8 ja haruraamatukogudes kokku 0,53.

Madal raamaturinglus näitab vähest teavikute liikumist.

ETKA Andras tunnustas Märjamaa Valla Raamatukogu aasta raamatukogu tiitliga Rapla maakonnas.

Raamatukogu ja haruraamatukogude majandamiseks kulutati aruandeaastal 187 939 eurot, 2015. aastal 182 970

eurot.

Eesti Lastekirjanduse keskus korraldas ka sel aastal

4. klassidele etttelugemisevõistlust. Märjamaa

gümnaasiumist pani end raamatukogus proovile üheksa

õpilast. Parimaks osutus Karmen Viirsalu, kes võitis ka

maakonna ettelugemisvõitluse ja esindas Rapla

maakonda vabariiklikul ettelugemisvõisltusel.

Foto: Reet Saar



Rahvamajad, kino

Rahvamajades toimus tavapärane tegevus. Jätkuvalt on Märjamaa Valla Rahvamaja töötajad suurimad

projektikirjutajad ja ürituste korraldajad.

Märjamaa rahvamaja kultuurikollektiivid tegid saadud projektide abil kulutusi 10 324 euro ulatuses. Märjamaa Folgi ja

Märjamaa Päevadele kulutati kokku 27 120 eurot, sellest 15 701 eurot tuli vallalt ning 11 419 eurot saadi toetust

projektide abil. Ürituse korraldamisest saadi tulu 7101 eurot. Märjamaa rahvamaja katus rekonstrueeriti 36 660 euro

eest. Laukna-Sipa-Teenuse piirkonna kultuuritööd korraldas Sipa-Laukna Lasteaia koosseisulise kultuuritöötaja (0,5

ametikohta).

Alpinist ja fotograaf Jaan Künnap oma näituse avamisel Märjamaa rahvamajas veebruaris 2016. Foto: Tiina Gill

Märjamaa Valla Rahvamaja on suurim kultuurihoone, mis on aasta läbi ka kõige rohkem kasutusel. Majas käib

iganädalaselt koos erinevate kollektiivide proovides ja treeningutel u 300 inimest. Prooviaegu on kokku 40. Toimusid

traditsioonilised üritused: Laulukarusselli kohalik võistlus, hõbelusikapidu kaks korda aastas, naistepäevakontsert

„Laval ainult mehed“, ülevallalised suurüritused, huvikooli ja kultuurikollektiivide peod-kontserdid, teatrietendused,

aastavahetuse, lastekaitse- ja jaanipäeva üritused. Naistepäevakontserdil „Laval ainult mehed“ esines üle 100 poisi

ja mehe. XI Märjamaa folgipeoks korraldati avalik pulm Haimre rahvamaja õues, kus peigmeheks oli flaami poiss ja

pruudiks eesti neiu. Pidu leidis kajastust televisioonis. Lisaks toimusid doonoripäevad, pidulikud aktused ja

vastuvõtud, tuluõhtud, kokkutulekud, klubiüritused, väiksemad kontserdid, koolitused, koosolekud, infopäevad ja

konverentsid, eraisikute sünnipäevad, asutuste jõulupeod ja aastapäevad, allasutuste jõulupeod ja aktused, lahkunute

ärasaatmised ja pidevalt erinevad näitused Ly-galeriis; suvekuudel lauluväljaku kontserdid ja laadad. Märjamaa

rahvamajas tegutseb mäluklubi. 22. veebruaril korraldas Rapla maavanem Tõnis Blank Märjamaal Eesti Vabariigi

98. sünnipäevale pühendatud vastuvõtu, järgmisel päeval toimus traditsiooniline Märjamaa vallavolikogu esimehe ja

vallavanema pidulik vastuvõtt, kus tänati valla tublimaid kodanikke ja asutusi.



Rahvamaja segarühm Tantsurõõm (juhendaja Darja Lehtsalu) tähistas 25ndat ja rahvamajasegarühm Hopsani

(juhendajad Ilona Noor ja Riho Pohla) 65. sünnipäeva kontsert-etendusega.

Juulikuus vahetati Märjamaa rahvamaja galeriiosa katus.

Märjamaa valla fotopäevadel kategoorias „Töö ja inimene“ esikoha saanud Tiina Azojani foto „Rõõm tööst“

Haimre Rahvamajas toimus 2016. aasta jooksul 42 üritust, neist külaliste poolt korraldati 18. Haimre rahvamajas

tegutsevad järgmised ringid: 12-liikmeline naisrahvatantsurühm Labajalg Eevi Jaago juhendamisel, seitsmeliikmeline

naisansambel Viisitarid ja viieliikmeline Aovalgus Taimi Kingisepp taktikepi all, viieliikmeline X-BÄND Agu Bommi

eestvedamisel, kolmeliikmeline Triobänd Kaido Võsumetsa juhendamisel ning viieliikmeline näitering Mokakobin,

mida veab Eha Kaljusaar.

Valgu Rahvamajale oli 2016. aasta tavapärane. Toimus 38 sündmust, millest võib ära märkida kevadkontserti, Velise

Kiigesaare pidu ja ka Velise sügislaata. Toimusid kohtumisõhtud täiskasvanutele, perepäevad ja lastediskod.

Kindlasti oleks oodanud sündmustele rohkemat osavõtjaskonda. Kollektiividest pidas oma 10. sünnipäeva seeniortantsurühm Valgu Vallatud, kes tantsis ka Raplamaa memme-taadi suvepeol. Noorte tantsurühm OmaLõbuks osales maakonna tantsupeol ja Märjamaa folgil. Tantsurühmadel oli ka teisi esinemisi. Rahvamajas tegutsevad kolmes erinevas vanuses laululapsed, nendest on kokku pandud ka väike mudilaskoor. 2016. aasta sügisest on rahvamaja ehk külakeskuse kõik ruumid kasutuses. Detsembris läks käiku saun, dušš ja pesumasin, mille annetas eraisik. Paaril korral kuus käib kohal juuksur.

Varbola Rahvamajas toimusid sarnaselt varasemaga salongiõhtud, näitused, kontserdid, kohtumisõhtud erinevate

huvitavate inimestega, raamatute esitlused, koolitused ja teatrietendused. Suurimateks üritusteks olid perekond

Lumide kontsert, Kate ja Tõuni kontsert ning kohtumisõhtu Kaspar Velbergiga.



Lumi trio esines kontserdiga Varbolas 16. detsembril. Pildil Annika ja Tristan Thor Lumi. Foto: Piret Linnamägi

Rahvamajade ülalpidamiseks kulus aruandeaastal koos projektidega 285 907 eurot, 2015. aastal 248 433 eurot.

Märjamaa rahvamaja ruumides tegutseb kino „Helk“. Kino on saanud maakonna ainukeseks TCP 3D kinoks, mida

külastatakse üle maakonna. Publikurekordi saavutas Eesti film "Klassikokkutulek", mida käis vaatamas üle 1900

inimese. Kino külastajaid oli 2016. aastal 15 077, 2015. aastal 10 124. Aruandeaastal teeniti piletite ja 3D prillide

müügist tulu 51 741 eurot, 2015. aastal 31 645 eurot.

Kino majandamiseks kulus 2016. aastal 42 123 eurot, 2015. aastal 29 183 eurot.

Foto: Reet Saar



Aruandeaastal tehtud investeeringud on kajastatud tabelis nr 7.

Mittetulundusliku tegevuse rahastamine

Vallas toimus mittetulunduslikuks tegevuseks toetuste eraldamine ja maksmine vallaeelarvest viiendat aastat ühtse

korra alusel, taotlusi sai esitada esmakordselt kahes korralises voorus. Erinevaid toetuse taotlusi oli üle 80, neist 85%

rahuldati kas täies mahus või osaliselt.

Mittetulundusliku tegevuse toetusi eraldati aruandeaastal 33 168 euro ulatuses (sama korra alusel anti toetust ka MTÜ

Märjamaa Saunale 10 000 eurot), 2015. aastal toetati kultuuritegevust 60 552 euroga (sama korra alusel anti toetust

ka MTÜ Märjamaa Saunale 9996 eurot ja Valgu Külaseltsile 30 174 eurot).

Kultuuriüritused

Märjamaa valla kultuurikalendrit mõjutasid Rapla maakonna tantsu- ja laulupidu, kus osalesid kõik valla

rahvakultuurikollektiivid. Naistetantsupeost võtsid osa Märjamaa vallast kolm rühma: Ülejala Sussisahistajad, Sipa

Külapiigad ja Varbola naisrühm. Toimusid XIX Märjamaa Päevad koos XI rahvusvahelise festivaliga Märjamaa Folk.

Ülevallalisi üritusi jätkus traditsiooniliselt läbi aasta: toimusid vabariigi aastapäeva tähistamine ja XII

kodulookonverents veebruaris, XXVIII Suvisted ja kiigesaarepidu Velisel, XX Puupäevad Varbola linnamäel ning XVI

Velise sügislaat.

Suurim üritus Märjamaa Päevad ja Märjamaa Folk sai toetust erinevatest projektidest 11 419 eurot, 2015. aastal

9404 eurot. Kultuuriürituste läbiviimiseks kokku koos projektidest saadud toetustega kulus 2016. a 34 634 eurot,

2015. aastal 29 435 eurot.

Kammerkoor Flora ja Linnutajad esinemas Velise kirikus. Foto: Jüri Kusmin



Sillaotsa Talumuuseum

2016. aastal oli muuseum jätkuvalt olemas ja Raplamaa Sõnumite hinnangul omas paremat maakonnatunnetust kui

teised muuseumid maakonnas. Küllap on see aegade jooksul talletunud talupojatarkuse ja koduhoidmise väljendus.

Talus ju ilma kodu hoidmata ellu ei jäädud. Nende samade traditsioonide hoidmisega ja tutvustamisega jätkati ka

2016. aastal, uuenevad muuseumitunnid lubasid aasta lõpuks ka omatulu plaani täita ning isegi ületada. Inimesed on

valmis maksma eelkõige elamuse eest ning ka teadmisi omandatakse läbi elamuste. Säilitatud kultuuripärand vajab

järjest rohkem vahendajat-muuseumitöötajat, kaasaegset külastuskeskkonda ning elamuslikku esitlust. Noor inimene

jõuab pärandi juurde eelkõige läbi elamuse.

Teeninduskeskkonna amortiseerumine jätkub ning see piirab ka edukamat majandustegevust, korralikku põhjamaist

talve saja-aastases remontimata tares üle ei elaks. Tegevusteks projektiraha saamine on problemaatiline, sest

muuseumi sõbrad pole suutnud end muuseumi sõprade seltsiks organiseeruda. Nii võibki öelda, et muuseumi kogud

on rikkalikumad nende kasutamise võimalustest.

Liivi Miil tutvustab lastele leivalabidat Lennukaare tuli Virtsu tuulepargis. Sündmuse korraldajateks olid

leivaprogrammi üritusel. Eesti Looduskaitse Seltsi Märjamaa osakond, Velise Muinsukaitse

Selts, Velise Kultuuri ja Hariduse Selts ning Sillaotsa Talumuuseum.

Fotod: Jüri Kusmin

Aasta jooksul süvenes veendumus, et kiirelt vahetuvaid näitusi on parem korraldada enamkäidavamates paikades,

näiteks valla raamatukogus ja oma majas toimuvaid väljapanekuid on otstarbekam pikemat aega vaadatavatena hoida

ja muuseumitundidega siduda. Nii tegevused võimenduvad ja ka väikesel muuseumil on võimalus konkurentsis

püsida. Jätkusid traditsioonilised tegemised: muuseumis tähistati rahvakalendri tähtpäevi, korraldati muuseumitunde,

peeti külapidusid ja kokkutulekuid; muuseum oli Valgu kooli jooksu finišiks; kevadel toimus Roheline Turg ning

viljapuude hooldamise koolitus, teoks sai ka Suviste Kiigepidu ning vabaõhuetendused. Muuseum oli esindatud

erinevatel masinapäevadel, Miss Raplamaa kandidaadid tutvusid muuseumi ja talutöödega. Muuseumis pildistati

maakonna folkloorikalendrit, siin oli Põrgupõhja Retke kontrollpunkt, näituseküünis toimus pikem koolitus

külakroonikate koostamisest, kolmandat aastat järjest korraldati õppereis valla rahvale. Jätkus koostöö erinevate

MTÜ-dega: Velise KHS, MTÜ Koduloolane, Märjamaa Valla Külavanemate Ühendus, Raplamaa Perenaiste Selts

Pauliine, jt.

Sillaotsa Talumuuseum kestab raskustele vaatamata edasi. 2016. a võõrustati veidi alla kolme tuhande huvilise,

kellest kolmandik olid lapsed. Lisaks sellele virtuaalkülastused. Tänu muuseumitundidele moodustavad lapsed

valdava enamiku maksujõulisest külastajaskonnast, tasuta ürituste külastajad (neid on jätkuvalt veidi üle poole

külastajate üldarvust) on valdavalt vanemaealised. 2017. aastaks planeeritud veovahendite kuuri rekonstrueerimine

parandab museaalide säilitustingimusi ja esemete vaadeldavust.

Talumuuseumi majandamiseks kulutati 38 189 eurot, 2015. aastal 35 996 eurot.



Külaliikumine

Märjamaa vallas on 82 küla. Neist 38 külal on külavanemad. Külavanemaid on kokku 27, kes on ühe või mitme küla

külaelanike ning nende huvide esindajad ja juhinduvad oma tegevuses küla ühistest seisukohtadest, küla ja valla

arengukavast, riigi ja kohaliku omavalitsuse kehtivatest õigusaktidest, kohaliku omavalitsuse otsustest.

Märjamaa Valla Külavanemate Ühendusel on 26 liiget.

Külades peeti 2016. aastal kevadisi koristustalguid, spordipäevi, sõbrapäeva, vastlapäeva, suviseid ja talviseid üritusi

(jaanipäev, külapäev, perepäev, jõulupidu, aastavahetus pidu), koolitusi ja õppepäevi. Üheks tähtsamaks ürituseks

ühendusele on iga aastane Külaliikumise tänupäev, mis toimus 2016. aastal 13. korda ja mida peeti Sipa mõisas.

Jätkunud on Märjamaa külaliikumise sõprussidemed Kehtna valla külaliikumise esindajatega ja on alustatud uute

sidemete loomist Vigala valla külavanematega.

Kirjastamisteenused

Märjamaa Nädalalehe esimene number ilmus 9. märtsil 1991. Juhtumisi sai 25. aastapäeva tähistada täpselt samal

kuupäeval aastal 2016. Sel puhul ilmus infoleht värvitrükis. Värvilisena ilmusid ka Märjamaa Folgi ja Varbola Puuga

seotud number ning aasta viimane leht. Värvilistele numbritele on lugejad alati andnud positiivset vastukaja. Pärast

valdade liitumist võikski meil olla värviline infoleht. Selle trükikulu ei ole oluliselt kõrgem.

Nädalalehe trükiarv on hoolimata elektrooniliste lugemisvõimaluste olemasolust püsinud üsna stabiilsena, kuigi

väheneb igal aastal mõnekümne eksemplari võrra. Trükiarv oli 2016. aastal 930 eksemplari ringis, 2015. aastal

vahemikus 975–960 eksemplari.

Lehe hinda ja tasuliste kuulutuste hinda on kogu aeg hoitud võimalikult madalal. 2016. aasta tuludeks oli

kavandatud 25 000 eurot, laekus 23 573 eurot (94,3%). Kulupool püsis plaanitud piires (99,3%).

Nädalaleht jätkab tegevust väljakujunenud viisil.



Tabel 7. Vabaaja, kultuuri, spordi valdkonna investeeringud 2016, 2017 (eurodes)



Märjamaa ujula katlamaja projekteerimine 0 2 220 2 220

Märjamaa Muusika- ja Kunstikooli ümberehituse projekteerimine 00 2 688 2 688

Märjamaa Muusika- ja Kunstikooli klaveri soetamine 5 000 2 000 7 000

Märjamaa Valla Rahvamaja katuse rekonstrueerimine 0 36 660 36 660




Märjamaa ujula katlamaja rekonstrueerimine 27 000 27 000 54 000

Märjamaa ujula basseinivee UV seadmete soetamine ja paigaldamine 0 17 300 17 300

Märjamaa Valla Noortekeskuse keskküttesüsteemi soojasõlme ehitus 0 7 000 7 000

Märjamaa Valla Raamatukogu keskküttesüsteemi soojasõlme ehitus 0 7 000 7 000

Märjamaa Valla Rahvamaja keskküttesüsteemi soojasõlme ehitus 0 8 000 8 000

Varbola Rahvamaja välistrepi rekonstrueerimine 0 10 000 10 000

Sillaotsa Talumuuseumi veovahendite varjualuse ehitus 96 616 11 000 107 616

Sillaotsa Talumuuseumi tuletõrje veevõtukoha ehitus 0 40 000 40 000

Teenuse mõisa renoveerimine (kaasava eelarve investeeringud) 0 20 000 20 000


2015. aastal alustati Märjamaa ujula katlamaja pelletiküttele üleviimise projekteerimist, projekt valmis 2016. aastal.

Projekti alusel on planeeritud 2017. aastal esitada rahastamistaotlus KIK-i keskkonnaprogrammi.

2016. aastal teostati Märjamaa Muusika- ja Kunstikooli hoone ümberehituse projekteerimine, eesmärgiga parendada

hoone kasutamise ruumilahendust. Ümberehitustöid 2017. aastal ei teostata. 2016. aastal soetati Märjamaa Muusika-

ja Kunstikoolile Haridus- ja Teadusministeeriumi toetuse kaasabil klaver.

Märjamaa Muusika- ja Kunstikooli uus klaver. Foto: Maiu Linnamägi



Seoses Märjamaa Valla Rahvamaja lamekatuse osa (galerii katus) avariilise olukorraga teostati 2016. aasta suvel

katuse osaline rekonstrueerimine.

2016. aastal planeeritud Sillaotsa Talumuuseumi veovahendite varjualuse projekteerimine ja ehitus teostatakse

2017. aastal, objekti kaasrahastab Raplamaa Partnerluskogu Leader meede (Pria).

2017. aasta on kavandatud paigaldada Märjamaa ujulas basseinivee UV seadmed, et tagada nõuetekohaselt puhas

ja tervisele ohutu vesi ujula basseinides.

Seoses Märjamaa Valla Rahvamaja, Märjamaa Valla Noortekeskuse ja Märjamaa Valla Raamatukogu hoonete

ühendamisega tsentraalsesse küttevõrku on 2017. aastal kavandatud nendesse hoonetesse ehitada lokaalsed

soojasõlmed.

Varbola rahvamaja hoone välistreppi avariilise olukorra lahendamiseks on planeeritud ehitada 2017. aastal hoonele

uus välistrepp ja paigaldada valgustus.

Sillaotsa Talumuuseumi veovahendite kuuri projektitaotlus on saanud positiivse rahastusotsuse Raplamaa

Partnerluskogu Leader meetmest. 2017. aastal teostatakse varjualuse projekteerimine ja ehitamine. Lisaks rajatakse

2017. aastal talumuuseumi teenindamiseks tuletõrje veevõtukoht, et tagada ohu korral kustutusvee olemasolus

2016. aastal alustati Märjamaa vallas Kaasava eelarve menetlust. Märjamaa valla Kaasavasse eelarvesse sai

ettepanekuid esitada oktoobrikuus, esitati 13 ettepanekut. Kõik esitatud ettepanekud suunas Märjamaa Vallavalitsus

rahvahääletusele, mis toimus 19. detsembrist 2016 kuni 8. jaanuarini 2017. Hääletada oli võimalik elektrooniliselt

infosüsteemis VOLIS ja isiklikult Märjamaa vallamajas ja raamatukogudes. Rahvahääletusel sai osaleda iga vähemalt

16-aastane isik, kelle elukoht oli Eesti rahvastikuregistri andmetel 30.11.2016 seisuga Märjamaa vallas. Iga

rahvahääletusel osalev isik sai hääletada kuni kolme erineva endale meelepärase ettepaneku poolt. Infosüsteemis

VOLIS hääletas 248 ja paberkandjal 181 isikut (kokku oli 429 hääletajat). Kokku said ettepanekud 667 häält. Kõige

rohkem hääli (110 häält) sai ettepanek „Teenuse mõis – hubasus tõmbab“, mille eesmärgiks on Teenuse mõisa

saalide ja fuajee renoveerimine ja aknakatete soetamine. Kaasava eelarve abil hakatakse töid teostama 2017. aastal.

Kaasava eelarve koostamine jätkub ka järgnevatel aastatel

Vabaaja, kultuuri ja sporditegevuse majandamiskuludeks kasutati 2016. aastal 1 271 984 eurot, 2015. aastal

1 163 457 eurot.

Teenuse mõis. Foto: Tiina Gill



Haridus

Lasteaiad

2016. aastal tegutses valla kuues haridusasutuses kokku 17 lasteaiarühma, mille nimekirjades oli aasta lõpu seisuga

293 last, sh 18 mujal sissekirjutatud last. Kaheksa last käib teiste valdade-linnade lasteaedades, kuna see sobib

vanemate tegeliku elamis- või töökohaga. Mitu aastat Märjamaa alevi piirkonnas lasteaiarühmades olnud

lasteaiakohtade suur defitsiit on lõppenud va sõimeealiste laste osas. Selleks on vajalik Märjamaa alevis tegutsev

eralastepäevahoid „Mürakarud“. Paraku on tegelik vanemate vajadus selle teenuse järele kõikuv ja hooajaline, mis

teeb teenusepakkujale muret. Seepärast toimub koostöö vallavalitsuse ja ettevõtja vahel teenusepakkumise

säilitamiseks. Samas on jätkuvalt alevist kaugemal Sipa-Laukna Lasteaias (eelkõige Laukna rühmas) ja Varbola

Lasteaed-Algkooli lasteaiaosas alatäituvus.

Aasta-aastalt süvenevad nii lasteaedades kui ka koolides probleemid HEV (hariduslike erivajadustega) laste arvu

suurenemisega ja nendele tugiteenuste tagamisega. Kõige raskem on olukord selles osas Sipa-Laukna Lasteaias.

Aasta jooksul toimusid otsingud ja läbirääkimised, et olukord hakkaks järgmisest aastast paranema.

Raplamaa lasteaedade paraad Märjamaa vallamaja ees 16. mail 2016. Foto: Margus Vaher

Kasti Lasteaed „Karikakar“ on kaherühmaline, kusjuures üks rühm on sobitusrühm. Asutus tegutseb ainsa

vallaasutusena rendipinnal - osaühingule Kasti Mõis kuuluvas hoones. Koostöös omanikuga toimub järjepidev ja

võimaluste piires õppekeskkonna ja tingimuste parendamine. 2016. a augustist on asutuse direktor Lea Lauri.

Sipa-Laukna Lasteaed tegutseb kahes hoones, liitrühm Linnupesa Laukna lasteaiamajas ja liitrühm Kurepesa Sipa

mõisahoones.



Orgita Lasteaed „Midrimaa“ on neljarühmaline, millest üks on liitrühm ja kolm aiarühmad. Õppeaasta (september

2015-mai 2016) keskmine kohalkäidavus oli 64,8%. Koolieelikuid oli 12. Laste koolivalmiduse taset hindasid õpetajad

heaks. Prioriteetideks eelmisel õppeaastal oli lapse individuaalsete vajaduste ja võimetega arvestamine õppe- ja

kasvatustegevuses, terviseedendus ja kiusamise ennetamine. Kõik õpetajad läbisid vastava koolituse ja rühmades

asuti rakendama „Kiusamisest vabaks!“ metoodikat. Lastevanemate tagasiside on olnud positiivne.

Üheks suureks õnnestumiseks oli traditsiooniline Mihklilaat. Esmakordselt toimus lasteaias poistenädal ja tüdrukute

nädal. Kadripäeva paiku külastas lasteaeda Mahtra Talurahvamuuseum. Muude tegevuste hulgas külastati ka

Sillaotsa talumuuseumi, Orgita Põld OÜ robotlüpsilauta, Tallinna loomaaeda ja Ämari lennubaasi, vaadati

teatrietendust ning osaleti Räpina aianduskooli projektis „Maasikasõbrad“.

Kõik õetajate ja muu personali ametikohad on täidetud. 2016. a augustist on lasteaia direktor Lea Lauri.

Valgu Põhikooli lasteaias on üks rühm. Lasteaiarühmas alustas septembris 18 last. Hoolekogu otsusega suurendati

lasteaiarühma laste arvu kahe lapse võrra ning oktoobrist lisanduski kaks last. Osadel päevadel töötas rühmas

erivajadustega laste jaoks tugiisik.

Lasteaiarühmas töötab 2 õpetajat, kummalgi koormuseks 1,125. Õppeaasta lõpus lahkus töölt üks lasteaiarühma

õpetaja. Jätkus lasteaia mänguväljaku rekonstrueerimine koostöös lastevanematega: paigaldati karusell ja remonditi

olemasolevaid atraktsioone. Remonditi pesuruumid ja korrastati alumise korruse tualettruum. Lasteaiarühma

ruumidesse osteti kahe lisakoha tarbeks inventari.

Märjamaa Lasteaed „Pillerpall“ on kuuerühmaline. Lasteaed on liitunud projektiga „Avasta avastustee“, mis põhineb

uurimuslikul õppel ning projektiga „Kiusamisest vaba lasteaed“, mille eesmärk on arendada läbi väärtuskasvatuse üksteist austavaid ja toetavaid suhteid. Projektiga „Kiusamisest vaba lasteaed“ on liitunud kõik rühmad. Projekti „Avasta avastustee“ koolituse on läbinud pea kõik rühmaõpetajad. Laste õppimist ja arengut toetavad rühmaõpetajad, logopeed, liikumis- ja muusikaõpetaja, tervishoiutöötaja ning majandamist tagavad ja õpetajaid abistavad töötajad. Lasteaeda asus tööle tervishoiutöötaja ja muusikaõpetaja. Mõlemad läbisid esmaabialase väljaõppekoolituse ning töökeskkonnavolinik läbis väljaõppekoolituse. Koostöös hoolekogu ja töötajatega uuendati lasteaia arengukava 2016-2018. Uuendati ka lasteaia tuleohutusjuhend. Viidi läbi kompleksne tulekahjuõppus. Osaletud on „Samm-sammult“, „Kiusamisest vaba lasteaed“, „Eripedagoogi nõuanded AEV (arengulise erivajadusega) lapsega tegelevale õpetajale“ jt koolitustel. Tehti koostööd Märjamaa Gümnaasiumi, Märjamaa Muusika- ja Kunstikooli ning Märjamaa rahvamajaga. Lapsed võtsid osa lasteaialastele vallas ja maakonnas korraldatud ühistest sündmustest - laste tuletõrjeolümpia Valgus, koolitus „Otsi Otti“ Märjamaa lauluväljakul, laste terviserongkäik Märjamaa alevis, maakonna lasteaialaste tantsupäev. Elektrooniliselt viidi läbi lastevanemate rahulolu-uuring viies rühmas ja hindeks saadi 5-palli süsteemis 4,4. Laste toimetulek koolis esimeste klasside õpetajate küsitluse tulemusel 5-palli süsteemis oli ühes rühmas 3,8 ja teises 4,3. 2016. aasta suvel parandati, täideti ja värviti lasteruumide lagesid (osaliselt Rukkilille rühma magamistoa lagi, Ülase rühma laste vastuvõturuumi lagi, Meelespea rühma tualettruumi lagi ning lasteaia saali lagi) ning värviti Meelespea rühma tualettruumi seinad ja osaliselt lasteaia saali seinad. 2016. aasta suvel viis vallavalitsus läbi lasteaia mööblihanke (rühmade riiulid, laste õppevahendite kummutid, õpetaja töölaud- ja töövahendite riiul ning viie rühma garderoobikapid) summas 11 282 eurot ning lasteaia mänguväljakuvahendite hanke summas 18 929 eurot. Sinilille ja Rukkilille rühma juurde paigaldati kahekohalised kiiged ning sõlmiti Tiptiptap OÜga õuemänguvahendite aastane hooldusleping summas 355 eurot.

Orgita lasteaed Midrimaa Foto: Tiina Gill



Lisaks nimetatutele tegutsevad kaks lasteaiarühma Varbola Lasteaias-Algkoolis .

Tabel 8. Rühmade ja laste arv lasteaedades 2016

Lasteaed Rühmade arv Laste arv

1.Märjamaa Lasteaed Pillerpall 6 108

2.Orgita Lasteaed Midrimaa 4 79

3.Kasti Lasteaed Karikakar 2 25

4.Sipa-Laukna Lasteaed (liitlasteaed) 2 34

sellest:

liitrühm Laukna lasteaiahoones 1 15

liitrühm Sipa mõisahoones 1 19

5.Varbola Lasteaed-Algkool 2 27

6.Valgu Põhikooli lasteaiarühm 1 20

Kokku: 17 293

Aruandeaastal olid lasteaedade majandamiskulud 1 142 384 eurot, 2015. aastal 1 027 371 eurot.

Koolid

2016. aasta lõpuks õppis valla 3 koolis 575 õpilast, s.o 9 õpilast vähem kui eelmisel aastal.

Tabel 9. Klassikomplektide ja õpilaste arv koolides 2016

Kool Klassikomplektide

arv Õpilaste arv

1.Märjamaa Gümnaasium 27 518

2.Valgu Põhikool (9-klassiline, liitklassid ) 5 46

3.Varbola Lasteaed-Algkool (4-klassiline, liitklassid) 2 11

Kokku: 34 575

Varbola Lasteaed-Algkoolis on kaks liitklassi ühe klassijuhataja juhtimisel. Alates eelmise aasta sügisest on

õppekavas informaatika ja programmeerimine, kus õpilased saavad tegeleda vastavalt oma eale robotitega.

Esimesena valla haridusasutustest loodi haridustehnoloogi koht, mis rakendus aastavahetusest. 2016. aastal sai

kooli juhatajaks Eli Laaser.

Valgu Põhikooli kooliosa on 9-klassiline ja jagatud õpilaste vähesusest tingituna viieks liitklassiks. Õppeaastat

alustas 58 õpilast. Õppeaasta jooksul kustutati õpilaste nimekirjast kaheksa. Õpilaste arv suurenes võrreldes eelmise

aastaga seitsme õpilase võrra. Üle pika aja oli üks kiitusega põhikooli lõpetanu.

Koolis töötas ainetundide andjana 11 õpetajat. Õppeaasta jooksul lahkus töölt üks õpetaja ja tööle asus uus, kes äsja

lõpetas üilikooli. Koolis töötasid osalise koormusega järgmised tugispetsialistid: logopeed, õpiabi õpetaja, sekretär

raamatukoguhoidja, sotsiaalpedagoog ja huvijuht. Teenindavat personali oli kuus.

Sponsorluse korras õnnestus saada EAS-ilt arvutid. Paigaldati kaks turvakaamerat. Raamatukogu ruumi osteti uus

paljundusmasin ning pargi hooldamiseks niiduk. Küttesüsteemi projekteerimine ja ehitus lükkus kahjuks edasi ning ka

järgmine aasta tuleb olemasolevate kütteseadmetega hakkama saada.

Tööd alustas uus hoolekogu uue esinaisega. Õppeaasta lõpus tehti muudatused kodukorras ning hindamisjuhendis,

et uuel õppeaastal minna üle trimestrite põhisele õppetööle.



Märjamaa gümnaasium

Üldandmed õppeasutuse kohta

Laste/õpilaste arv 522 (andmed seisuga 10.09.2016), 525 (aastal 2015)

Personali arv 80 (10.09.2016)

Pedagoogilise personali arv 51 (andmed seisuga 10.09.2016)

I–IV kl õpilaste arv on suurenenud (2013/14 – 175; 2015/16 – 217, 2016/17 – 229).

Igal õppeaastal on aineõpetajate juhendamisel saavutanud õpilased häid kohti maakondlikel, piirkondlikel ning riiklikel

võistlustel, olümpiaadidel, konkurssidel. Maakonna vastuvõtule kutsutakse koolist igal aastal üle 30 tubli õpilase,

2016. aastal 35 õpilast. Eesti keele riigieksami sooritasid 2016. aastal gümnaasiumi lõpetajad keskmiselt 75,1

punktiga, mis andis koolide pingereas (kokku 127 kooli) esiletõstmist vääriva 9. koha (näiteks 10. kohal oli Inglise

Kolledž).

Põhikooli eksamid on edukamalt läinud eesti ja inglise keeles ning keemias. Ka matemaatikas on Märjamaa

gümnaasium vabariigi ja maakonna keskmise taseme lähedal. PISA 2015 tulemused (loodusteadused, lugemine ja

matemaatika) olid koolil nii maakonna kui ka vabariigi keskmisest tunduvalt kõrgemad.

Riigieksamitel oli edukam aasta 2015/2016. õa. Eesti keele keskmine tulemus oli kõigi aegade parim (75 punkti), ka

kitsa ja laia matemaatika keskmine oli kahe eelmise aastaga võrreldes kõrgem. Kitsa matemaatika eksami keskmine

oli kõrgem nii maakonna kui ka vabariigi keskmisega võrreldes. Inglise keele eksami on õpilased stabiilselt hästi

sooritanud (B1 taseme saavutas 45% lõpetajatest).

Edasiõppijate osakaal põhikooli lõpetajate koguarvust on 96%. Põhikooli lõpetajatest jätkavad õpinguid gümnaasiumis

keskmiselt 62% ja kutsekoolides 34%. Märjamaa gümnaasiumis on viimastel aastatel õppimist jätkanud alla poole

põhikoolilõpetanutest. Gümnaasiumilõpetajate kõrgkoolidesse astumise protsent on püsinud 55 ja 60 vahel.

Kaitseväkke minejate arv on viimastel aastatel kasvanud. Kutsekooli on siirdunud umbes veerand lõpetajatest

(keskmiselt 21% ).

Huviringe oli eelmisel aastal 24. Kooli õpilaste koguarvust osaleb majasiseste huviringide töös 53% õpilastest. Suur

osa õpilasi osaleb ka mitmes huviringis ehk osalemise aktiivsus üleüldiselt on üle 70% õpilaste koguarvust.

2016. aastal osaleti järgmistes projektides: EOK Spordinädal “Terve Eesti eest” – Reipalt koolipinki; Terviseedenduse

projekt “Suitsuprii klass” IV-IX kl; KIK keskkonnaprojekt I-XII klassidele (keskkonnahariduslikud õppekäigud kõikidele

klassidele); IT projekt “Geeks on wheels” IX-XII kl; Merekultuuriaasta projekt “Näoga mere poole” VII-VIII kl;

Rahvusvaheline Erasmus+ projekt - Creative Language Learning.

Eelmisel aastal korraldati koolis kohtumisi erinevate inimestega, koolituspäevi (Targalt internetis 4. ja 5. klassidele

jm), külas käis Cesvaine sõpruskool, toimus traditsiooniline Outm:od 2016, jõululaat ja õpetajate jõulukohvik, tähistati

õpetajate päeva, sõbrapäeval valiti klassi sõbralikum poiss ja tüdruk, toimus „Teistmoodi koolinädal“, võeti osa

rahvusvahelisest tanstupäevast kikapuu ühistantsimisega jne.

Õpilaste arengu toetamiseks töötab 2016. aasta septembrist koolis psühholoog. Lisaks on õpilastele ja

lastevanematele kättesaadavad ka nõustamine logopeed-eripedagoogi, sotsiaalpedagoogi ja kooliõe juures. Koolis

on karjäärikoordinaator.

Ants Tammaril valmis raamat

„Märjamaa kooli koduloo

lugemik“.

Kooli medali annab talle üle

Vaike Vaide.

Fotod: Reet Saar



2016. aastal tähistas Märjamaa gümnaasium oma 70. juubelit. Juubelinädala sisse mahtusid rongkäik, jutuõhtud

esimeste lendude vilistlastega, kontserdid, viktoriin. Esmaspäevast reedeni külastas kooli 25 vilistlast ja nad andsid

ühtekokku 28 ainetundi.

2016. aastal uuendati arvuti ja õppeklasside kohtarvutite sisu (maksumusega 17 969 eurot). Koolis on igas klassis

arvuti (39 tk), lisaks 38 arvutiklassides, õpetajate käsutuses on 13 sülearvutit.

Suurim kuluartikkel on hoone ja ruumide majandamiskulud (küte, elekter, korrashoiuvahendid). 2016. aastal

renoveeriti esimese korruse poiste tualettruumid maksumusega 14 482 eurot ja paigaldati garderoobidesse kaamerad

maksumusega 2913 eurot.

Näitus „Märjamaa koolid läbi aegade“ oli ajastatud Märjamaa gümnaasiumi 70 juubeliks. Foto: Tõnu Mesila

Valla koolide majandamiskuludeks kulutati aruandeaastal 1 807 811 eurot, 2015. a 1 781 663 eurot.

Koolitoidule kulutati aruandeaastal 122 436 eurot, 2015. a 137 948 eurot.

2016. aastal õppis keskmiselt 157 Märjamaa valla õpilast teiste omavalitsuste koolides, nende kulude katteks maksti

129 635 eurot, 2015. a 129 056 eurot.

Õpilastransport

Märjamaa valla õpilastele, kelle kodukoht asub koolist kaugel, on vald korraldanud õpilastranspordi 9 õpilasliiniga või

võimalusega sõita sõidukaardiga üldliinidel.

Aruandeaastal kulus õpilastranspordiks 249 118 eurot, 2015. a 257 754 eurot.



Muu haridus

Aruandeaastal jätkati edukate noorte õppimise toetamist sihtkapitali kaudu summas 4165 eurot, mis jagunes 31

lapse-noore vahel (2015. aastal oli toetus 4325 eurot, mis jagunes 35 lapse-noore vahel).

Tabel 10. Kohaliku haridussüsteemi investeeringud 2016, 2017 (eurodes)



Märjamaa Lasteaed Pillerpall mänguväljaku rekonstrueerimine 0 11 396 11 396

Kasti Lasteaed Karikakar mänguväljaku ehitamine 0 18 241 18 241

Sipa-Laukna Lasteaia Laukna mänguväljaku ehitamine 0 17 571 17 571

Sipa-Laukna Lasteaia Laukna hoone katlamaja rekonstrueerimine (SA Keskkonnainvesteeringute keskus) 26 211 24 561 50 772

Varbola Lasteaed-Algkooli mänguväljaku ehitamine 0 18 795 18 795

Märjamaa Gümnaasiumi spordihoone projekteerimine 0 65 333 65 333

Märjamaa Gümnaasiumi I korruse poeglaste tualettruumide rekonstrueerimine 0 14 482 14 482

Kokku investeeringud 2016: 26 211 170 379 196 590


Märjamaa Lasteaia Pillerpall mänguväljaku rekonstrueerimine 0 7 604 7 604

Märjamaa Lasteaia Pillerpall piirdeaia ja väravate paigaldus 0 15 500 15 500

Kasti Lasteaed Karikakar mänguväljaku ehitamine 0 6 759 6 759

Sipa-Laukna Lasteaia Laukna mänguväljaku ehitamine 0 7 429 7 429

Sipa-Laukna Lasteaia Sipa hoone sademevete äravoolusüsteemi, fassaadi ja seinte renoveerimise projekteerimine (Kultuuriministeerium Mõisakoolide programm) 14 000 5 000 19 000

Sipa-Laukna Lasteaia Laukna hoone rekonstrueerimine (EAS) 25 587 8 535 34 122

Varbola Lasteaed-Algkooli mänguväljaku ehitamine 0 6 205 6 205

Varbola Lasteaed-Algkooli piksekaitse projekteerimine ja ehitus 0 7 500 7 500

Valgu Põhikooli küttesüsteemi projekteerimine 0 10 000 10 000

Valgu Põhikooli vihmaveesüsteemide ja lumetõkete paigaldamine 0 15 000 15 000

Märjamaa Gümnaasiumi spordihoone ehitamine (projekteerimine, ehitamine) 0 250 859 250 859

Märjamaa Gümnaasiumi kunstmurukattega jalgpalliväljaku projekteerimine 0 3 000 3 000

Kokku investeeringud 2017: 39 587 343 391 382 978

2016. aastal alustati neljale lasteaiale (Märjamaa Lasteaia Pillerpall, Varbola Lasteaed-Algkool, Kasti Lasteaed

Karikakar, Sipa-Laukna Lasteaia Laukna rühm) uute mänguväljakute ehituse ja rekonstrueerimisega. Seoses

ilmastikutingimustega ei olnud 2016. aastal võimalik mänguväljakute tartaanaluskatteid paigaldada ja need tööd

teostatakse 2017. aasta maikuu lõpuks.

Sipa-Laukna Lasteaia Laukna hoone katlamaja rekonstrueerimise projekteerimisega alustati 2015. aastal,

eesmärgiga viia hoone üle pelletiküttele. Projekti kaasrahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, katlamaja

ehitus lõpetati 2016. aasta veebruaris.

2016. aastal alustati Märjamaa Gümnaasiumi spordihoone projekteerimisega. Projekti valmimine ja ehitushanke

ettevalmistamine on kavandatud 2017. aasta esimesse poolde, ehitustegevusega on planeeritud alustada 2017. aasta

lõpus. Hoone valmimine on kavandatud 2019. aastasse.

2016. aastal rekonstrueeriti Märjamaa Gümnaasiumi I korruse poeglaste tualettruumid.

Märjamaa Gümnaasiumi kunstmurukattega jalgpalliväljak on projekteeritud Eesti Jalgpalli Liidu kaasabil 2016. aastal.

Seoses uue spordihoone ehitusega on vaja jalgpalliväljaku asukohta muuta ja jalgpalliväljakule lisaks projekteerida

valgustus, projekteerimistööd teostatakse 2017. aastal.



2017. aastaks on planeeritud Sipa-Laukna Lasteaia Sipa hoonele (Sipa mõis) koostada katuse ja fassaadi

renoveerimise projekt. Renoveerimist vajab katus, fassaad ja sademevete ärajuhtimise süsteem, tegevust

kaasrahastab Kultuuriministeeriumi mõisakoolide programm.

Sipa-Laukna Lasteaia Laukna hoones on 2017. aastal kavandatud sanitaarruumide rekonstrueerimine ja veetorustiku

vahetus, kaasrahastamiseks on esitatud taotlus EAS-i Regionaalsete investeeringutoetuste programmi,

Valgu Põhikooli hoonele on planeeritud 2017. aastal projekteerida keskküttesüsteem ja katlamaja ning paigaldada

vihmaveesüsteemid ja lumetõkked.

Hariduse majandamiskuludeks kasutati aruandeaastal 3 496 182 eurot, 2015. a 3 351 843 eurot.

Velise kirik sai uue piksekaitse projektirahadest. Kaitse paigaldati augustis. Foto: Jüri Kusmin

Sotsiaalne kaitse

Märjamaa valla sotsiaalhoolekande tegevuskava oli 2016. a ettenähtud sotsiaalteenuste arendamine, dokumendihalduse korrastamine, sotsiaalhoolekannet reguleerivate õigusaktide uuendamine valla tasandil ning olemasolevate sotsiaaleluruumide renoveerimine ja korrashoid. Toetused Toimetulekutoetus 2016. aastal maksis Märjamaa vald toimetulekutoetust kokku 141 891 eurot, s.o 250 361 eurot rohkem kui 2015. aastal. 2016. aastal oli kuu keskmiseks toimetulekutoetuseks makstud summa 11 824 eurot, 2015. aastal oli see 9711 eurot. 2016. aastal toetust saanud leibkondade arv võrreldes 2015. aastaga vähenes. 2016. aasta kuu keskmine taotluste arv oli 53, 2015. aastal oli 60. Kulu ühe taotluse kohta oli 2016. aastal keskmiselt 223 eurot kuus, 2015. aastal oli see 155 eurot kuus.



Tabel 11. Toimetulekutoetuse vahendite kasutamine Märjamaa vallas 01.01.2015 kuni 31.12.2016

Toetuse summa Aasta Kuu

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 kokku keskmine

2015 11245 11662 12134 12147 11791 8511 8317 7900 7931 7828 8543 8521 116530 9711

2016 12115 14256 14208 13661 11792 10614 10717 10165 9622 10730 11643 12368 141891 11824

Taotluste arv

2015 84 86 84 78 74 74 64 63 58 55 61 63 844 70

2016 57 64 58 58 55 50 48 48 45 47 52 53 635 53

Kulu ühe taotluse kohta

2015 187 179 181 187 184 142 139 144 144 153 153 149 1942 155

2016 213 223 245 236 214 212 223 212 214 228 224 233 2677 223

Täiendavad sotsiaaltoetused valla eelarvest 2016. aastal maksis Märjamaa vald valla eelarvest puuetega inimestele täiendavat sotsiaaltoetust kokku 11 956 eurot, 2015. aastal 8060 eurot. Puuetega inimestele suunatud sotsiaalteenuste eest maksis vald 8358 eurot, 2015. aastal 5577 eurot. Täiendavaid sotsiaaltoetusi ja -teenuseid määrati 257 puudega inimesele.

Ettavalmistused Puuetega Inimeste Ühingu tänupäeva avamiseks. Foto: Tiina Azojan

Töötutele maksti täiendavaid sotsiaaltoetusi kokku 1284 eurot , 2015. aastal 1344. Valla eelarvelistest vahenditest töötutele suunatud sotsiaalteenuste eest maksti 413 eurot, 2015. aastal 70 eurot. Täiendavaid sotsiaaltoetusi ja -teenuseid määrati 27 töötule. Eakatele maksti täiendavaid sotsiaaltoetusi kokku 10 339 euro eest, sh 3164 eurot juubelitoetusteks. 2015. aastal maksti sotsiaaltoetusi kokku 9562 euro eest, sh juubelitoetuseks 2784 eurot. Juubelitoetuse määr 2016. aastal oli 80., 85., 90., ja 95. juubeli puhul oli 32 eurot, 100. juubeli puhul 300 eurot ja 101. ning iga järgneva sünnipäeva puhul lisaks 60 eurot. Matustetoetuseks maksti 2016. aastal 5200 eurot, 2015. aastal 5070 eurot. Matusetoetuse määr 2016. aastal oli 65 eurot. Vajaduspõhist sotsiaaltoetust maksis vald eakatele kokku 2016. aastal 1975 eurot, 2015. aastal 1708 eurot. Eakatele suunatud sotsiaalteenuste eest (v.a väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus) maksis vald 2399 eurot, 2015. aastal 2525 eurot. Täiendavaid sotsiaaltoetusi ja -teenuseid määrati 35 eakale inimesele. Peredele ja lastele maksti peretoetuseid kokku 47 760 eurot, sh sünnitoetust 12 375 eurot ja esmakordselt ranitsatoetust 5900 eurot (2015. a 38 979 eurot, sh sünnitoetust 12 375 eurot).



Vajaduspõhine peretoetus

Alates 2013. a juunikuust määrab ja maksab kohalik omavalitsus vajaduspõhist peretoetust riigieelarvelistest vahenditest. 2016. a määrati ja maksti vajaduspõhist peretoetust Märjamaa vallas kuus keskmiselt 28 perele aastas kokku 23 625 eurot. 2015. a määras ja maksis Märjamaa vald vajaduspõhist peretoetust 26 perele kokku 23 085 eurot. Tabel 12. Vajaduspõhine peretoetus 2015, 2016 (eurodes)

Toetuse summa Aasta Kuu

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 kokku keskmine

2015 1755 1980 2160 2070 2115 2115 1980 1800 1800 1710 1845 1755 23085 1924

2016 1800 1845 1845 1935 2025 2025 1980 1935 1980 1890 2025 2340 23625 1969

Toetuse maksmise kordade arv Aasta Kuu

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 kokku keskmine

2015 23 26 28 28 29 29 26 24 24 24 26 25 312 26

2016 25 26 26 27 28 28 28 27 28 27 29 33 332 28

Hooldajatoetus

2016. aastal maksis Märjamaa vald hooldajatoetust kokku 19 766 eurot, 2015. aastal 25 110 eurot. 2016. aastal maksti sotsiaalmaksu kokku summas 18 318 eurot, 2015. aastal 22 718 eurot. Vastavalt Märjamaa Vallavalitsuse 26.03.2013 määrusele nr 4 „Märjamaa vallas makstavate täiendavate sotsiaaltoetuste piirmäärad“ hooldajatoetuste määrad on: sügava puudega isiku hooldajale 30 eurot kuus, raske puudega isiku hooldajale 16 eurot kuus, hooldust vajava vanaduspensionäri hooldajale 16 eurot kuus, 3-18 aastase raske ja sügava puudega lapse/noore hooldajale 60 eurot kuus. Hooldajaid, kelle eest maksti sotsiaalmaksu oli aasta jooksul keskmiselt 16.

Märjamaa valla fotopäevad 2016. Illimar Toometi foto „Maarja kirik“



Eluasemeteenus

Sotsiaalkorterid Seisuga 31.12.2016 oli vallal 18 sotsiaalkorterit, sh 2 üksikut tuba (719 m², 34 tuba).

Seisuga 31.12.2016 elas sotsiaalelamispinnal 33 inimest.

Sotsiaalkorterite majandamiskulud 2016. aastal olid 7853 eurot, 2015. aastal 6484 eurot.

Munitsipaalkorterid Seisuga 31.12.2016 oli vallal 15 munitsipaalkorterit (653 m², 28 tuba).

Seisuga 31.12.2016 elas munitsipaalelamispinnal 28 inimest.

2016. aastal kohandas Märjamaa Vallavalitsus ühe munitsipaalkorteri WC ja dušširuumi puudega inimese

erivajadustele vastavaks.

Koduteenus Koduhooldusteenust osutas viis hooldustöötajat (koormus 4,5 töökohta). Teenindati 35 inimest, neist puudega 26. Kulu ühe teenusekasutaja kohta aastas oli 1197 eurot, 2015. aastas 1014 eurot. Koduteenuse kulu kokku oli 41 889 eurot, 2015. aastal 34 466 eurot. Piiratud teovõimega täiskasvanud isikute eestkoste

Seisuga 31.12.2016 oli Märjamaa Vallavalitsuse eestkostel 35 piiratud teovõimega isikut.

Tabel 13. Eestkostetavate asukoht ja arv

Eestkostetava asukoht Hoolduse liik 2016 2015

Erastvere Kodu, AS Hoolekandeteenused ööpäevaringne erihooldus 0 0

Karksi Kodu, AS Hoolekandeteenused ööpäevaringne erihooldus 1 1

Karula Kodu, AS Hoolekandeteenused ööpäevaringne erihooldus 0 1

Kehra Kodu, AS Hoolekandeteenused ööpäevaringne erihooldus 2 2

Koluvere Kodu, AS Hoolekandeteenused ööpäevaringne erihooldus 6 6

Mõisamaa Hooldekodu, AS Hoolekandeteenused toetatud elamine 0 0

Mõisamaa Hooldekodu, AS Hoolekandeteenused ööpäevaringne erihooldus 0 0

Sõmera Hooldekodu, AS Hoolekandeteenused ööpäevaringne erihooldus 1 1

Tapa Kodu, AS Hoolekandeteenused ööpäevaringne erihooldus 1 1

Uuemõisa Kodu, AS Hoolekandeteenused ööpäevaringne erihooldus 8 8

Viljandi Näituse Kodu, AS Hoolekandeteenused ööpäevaringne erihooldus 4 4

Võisiku Kodu, AS Hoolekandeteenused ööpäevaringne erihooldus 0 0

Vändra Kodu, AS Hoolekandeteenused ööpäevaringne erihooldus 3 3

Märjamaa Sotsiaalkeskus toetatud elamine valla eelarvest 0 0

OÜ Kuuda Hooldekodu üldhooldekoduteenus 0 0

Häcke OÜ üldhooldekoduteenus 1 1

SA Vändra Tervisekeskus SA ööpäevaringne erihooldus 1 1

Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinik SA sundravi 2 2

Vigala hooldekodu, Vigala vallavalitsus 1 1

Märjamaa Haigla SA 3 1

MTÜ Elupuu üldhooldus 1 0

Surnud 3 0

Lõpetatud eestkoste 0 0

Kokku: 35 33



Hooldamine hoolekandeasutuses

Tabel 14. Hooldusteenuse ostmine valla eelarvelistest vahenditest. Teenusesaajate arv

Üldhooldekodu 2016 2015 2014

Kuuda Hooldekodu 13 11 15

Märjamaa Haigla 14 10 11

Elupuu MTÜ 2 2 3

Võisiku Kodu 0 0 1

Kogula Eakatekodu 0 1 1

Häcke OÜ 3 3 1

Vigala Hooldekodu 0 1 0

Erastvere Kodu 0 0 0

Samaaria Mission 0 0 0

Rapla hooldusravi 0 0 0

Koluvere Kodu 0 1 0

Halinga Turvakodu 5 3 0

SA Viljandi haigla 1 0 0

SA Vändra tervisekeskus 1 0 0

Sotsiaalne Ühing 1 0 0

Zunt OÜ 1 1 0

41 34 33

Üldhooldekodu teenuse ostmisele kulutas vald 2016. aastal 99 364 eurot, 2015. a astalast 66 380 eurot.

Märjamaa valla fotopäevad 2016. Illimar Toomet „Valgus“



Lastekaitse

Lastekaitsetöö on laste õiguste ja heaolu kaitseks tehtav töö, mille peamine tegevusvaldkond on töö laste ja lastega

peredega. Peamised tegevused lastekaitsetöös olid lisaks juhtumite lahendamisele teenuste ja toetuste määramine

lastega peredele, suhtlemine asendushooldust pakkuvate perede ja kolme asenduskoduteenust pakkuva asutusega,

laste suvise tegevuse korraldamine ja läbiviimine ning lastekaitsekaitsealase koostöö arendamine vallas.

2016. aasta jooksul oli lastekaitsetöötaja erinevates menetlustes kokku 67 last. 2016. aasta lõpu seisuga jäi arvele 88

last (50 poissi ja 38 tüdrukut).

Peretöö tugiisikute järelevalve ja perede igapäevast toimetulekut toetava tegevuse all oli kokku 18 perekonda, kus

kasvab 37 alaealist last. Lisaks osutati tugiisikuteenust ühele erivajadusega lapsele lasteaias.

Puudega laste hooldamisel maksti hooldajatoetust kuuele hooldajale kuue raske või sügava puudega lapse

hooldamise eest. Seitsmele perele, kel kodus kasvamas raske või sügava puudega laps, osutati nõustamis- ja

transporditeenust, kompenseeriti tehnilise abivahendi soetamine või osalemine last toetavas muus sotsiaalteenuses.

31.12.2016 seisuga elas Märjamaa vallas 38 puudega last.

Hariduslike erivajadustega lastest üheksa õpib ja elab erikoolide õpilaskodudes, 37 lapsele on kohaldatud valla

koolide poolt eriõpet. Erivajadusega laste hariduse õppekava või õppevormi määramisel osales Märjamaa

Vallavalitsus kaheksal korral maakonna nõustamiskomisjonis. Logopeedilise teenuse saamist korraldati 18 lapsele.

Vanemliku hoolitsuseta laste osas määrati kohtu poolt kahele lapsele eestkostjaks Märjamaa Vallavalitsus. Aasta

lõpu seisuga on Märjamaa Vallavalitsus eestkostjaks seitsmele lapsele, kellest kaks elavad hooldusperes ja ülejäänud

lapsed asenduskoduteenusel. 2016. aasta alguses kasvas kahes hooldusperes kaks last. Aasta jooksul suundusid

kolm asenduskoduteenusel elavat last elama hooldusperedesse ning perekonnas hooldamisel olevate laste arv

kasvas aasta lõpuks kokku viie lapseni, kes elavad kõik väljaspool Märjamaa valda. Kahes asenduskoduteenust

pakkuvas lastekodus elab aasta lõpu seisuga kokku üheksa last, kes kõik on koolikohuslased.

Eestkosteperedes elavate laste arv vähenes aasta jooksul ühe lapse võrra, kes asus elama asenduskoduteenusele.

2016. aasta lõpu seisuga elas kaheksas eestkosteperes 11 eestkostetavat last.

Märjamaa valla fotopäevadel tehtud pilt õunapuust Nurtu-Nõlva külas. Foto: Enn Raav



Märjamaa vallavalitsus eestkosteasutusena pöördus kolme lapse huvide ja õiguste kaitseks kohtu poole. Lisaks

oli eestkosteasutus kaasatud kolme kohtumenetlusse laste huvide ja õiguste kaitsel. Kolme lapse puhul andis Pärnu

Maakohus välja lõpliku otsuse. Lapsi puudutavates küsimustes koostas Märjamaa vallavalitsus 51

arvamuskokkuvõtet, millest kümme olid seotud kohtumenetlustega. Lapse heaolust lähtudes koostas Märjamaa

vallavalitsus ühe lapse suhtes lapsega suhtlemise korra ettepanekud lahus elavatele vanematele. Õigusrikkujate laste

tegude menetlemisel osales Märjamaa vallavalitsus kümnel korral maakonna alaealiste komisjoni istungil. Ühe lapse

puhul tegi Märjamaa Vallavalitsus ettepanekud Sotsiaalkindlustusametile riiklike peretoetuste peatamiseks või ümber

määramiseks.

Peretoetuste osas määrati lasteaia toidu- ja kohamaksutoetus 38 lapsele 30st perekonnast. Kooli- ja õpilaskodu

üüritoetus määrati 30 õpilasele 25st perekonnast. Lisaks maksti muid peretoetusi kokku 66 perekonnale, kus kasvab

107 alaealist last.

Hobulaiu puhkebaasis korraldati kolmeteistkümnendat aastat järjest suvepäevi valla lastele. Kokku viidi läbi kaks

üldlaagrit, millest võttis osa 48 last vanuses 7-12 aastat. Vabatahtliku laagripersonali moodustasid viis kasvatajat.

Muu sotsiaalne kaitse

Sotsiaalhoolekande rahalistest vahenditest (kokku 1332 eurot) korraldati 2016. aastal eakate ja puuetega inimestele 6 jõulupidu, millest võttis osa ligikaudu 300 inimest. Lisaks tegeles Märjamaa vald 2016. aastal sotsiaalnõustamisega, jagas puuetega inimestele annetusena saadud tehnilisi abivahendeid, annetusena saadud riideid, jalanõusid ja toiduabi ning korraldas muid toimetulekut soodustavaid sotsiaalteenuseid.

Fotopäevadel kategoorias „Märjamaa vald läbi fotosilma“ Enn Raavi võidutöö „Loojang loometsas“



Sotsiaalkeskus

Märjamaa sotsiaalkeskuse peamiseks teenuseks on päevakeskuse teenus, mille raames pakutakse erinevaid vabaaja

tegevusi ja teenuseid Märjamaa valla sotsiaalsetele riskirühmadele, kelleks on eakad, puuetega inimesed ja

toimetulekuraskustes inimesed ja pered. Tänu päevakeskuse teenusele on võimalik säilitada ja parandada nimetatud

sihtrühmade suhtlemis- ja tegutsemisaktiivsust ning ka üldist tervist ja toimetulekut. Päevakeskuse teenuseid

osutatakse erinevate tegevuste kaudu nii päevakeskuse saalis kui ka käsitöötoas viiel päeval nädalas.

Päevakeskuse teenuse osutamise aluseks 2016. aastal oli Märjamaa sotsiaalkeskuse põhimäärus ja

sotsiaalhoolekandeseaduses sätestatud õigusaktid. Päevakeskuse teenuse saamiseks pöördusid isikud

sotsiaalkeskusesse omal algatusel, seniste osalejate kutsel või sotsiaalosakonna töötajate soovitusel. Sõltuvalt

pöördunud klientide majanduslikust olukorrast osutati neile teenuseid tasu eest või tasuta.

Päevakeskuse teenuse raames osutatavateks tasulisteks teenusteks on pesumasina kasutamine ning sauna

kasutamise. Hinnakiri nimetatud teenustele on kinnitatud Märjamaa vallavalitsuse määrusega nr 9 17.09.2013.

Päevakeskuse tasuta teenused ja tegevused:

arvuti kasutamine

vererõhu mõõtmine

ajakirjade laenutamine ja lugemine

annetuse korras saadud invavahendite laenutamine

kasutatud rõivaste ja majapidamisesemete jagamine toimetulekuraskustes inimestele ja peredele

Päevakeskuses toimunud tegevusringid, klubid ja üritused eakatele ning puuetega inimestele:

toolivõimlemine

näputöö- ja jututuba

kodukaunistamise õpituba

maleklubi

joogavõimlemine eakatele ja puuetega inimestele

lauluklubi „Kukemari“

eakate klubi “Elulust“

Märjamaa Valla Puuetega Inimeste Ühing

Lisaks igal nädalal toimuvatele tegevusringidele ja kord kuus korraldatavatele eakate klubi „Elulust“ üritustele ning

Märjamaa Valla Puuetega Inimeste Ühingu kokkusaamistele toimuvad keskuses iga-aastased traditsioonilised

kevad- ja jõulupeod sotsiaalkeskuse tegevustes osalejaile. Toimunud on üks kontsert külalisesinejatega, kaks eakate

ekskursiooni ja eakate festivali ühiskülastus Tallinna.

Märjamaa valla fotopäevad 2016. Anne Aaspõllu foto „Naabrinaine“



Eluasemeteenused:

Märjamaa Sotsiaalkeskuse II korrusel asuva ühiselamutüüpi sotsiaaltoa olemasolu võimaldas 2016. aastal pakkuda

ajutist eluasemeteenust kahele lastega perele ja kahele üksikule inimesele.

Ruumide rent:

Vastavalt sotsiaalkeskuse teenuste kinnitatud hinnakirjale oli soovijail võimalus üürida päevakeskuse ruumi väikelaste

sünnipäevadeks, kohtumisteks ja teabepäevade korraldamiseks. Igakuisteks õppepäevade läbiviimisteks kasutas

päevakeskuse saali aktiivselt ka Naiskodukaitse Märjamaa jaoskond.

Keskuse II korruse õppeklassi kasutab individuaalseks tööks lastelogopeed.

Tabel 15. Sotsiaalkeskuse teenused ja klientide arv

Teenuse liik

Osalejate arv

2016 2015

Klubilade liikmed, ürituste, teabepäevade ja tugigruppide alalised külastajad 71 69

Huviringide alalised külastajad 29 58

Võimlemisgrupid 35

Sauna ja duši alalised kasutajad 36 53

Pesupesemise teenuse alalised kasutajad 32 43

Muud teenused (liikumisvahendite laenutamine, arvutikasutamine jms) 17 17

Iga teenust saanud isik on kajastatud ühekordselt - see on inimene, kes regulaarselt osaleb tegevustes vähemalt 1-2

korda nädalas, ürituste külastajate puhul 1-2 korda kuus.

Aastal 2016 on Sotsiaalkeskuses töötajaid kaks (juhataja 1,0 kohta ja koristaja 0,5 kohta). Tegevusringide vabatahtlike

juhendajatena tegutseb keskuses neli inimest.

Sotsiaalkeskuse ülalpidamiseks ja majandamiseks kulus 2016. aastal 27 846 eurot, 2015. aastal 22 677 eurot.

Sotsiaalkeskuse teenustest saadavat tulu laekus aruandeaasta jooksul 1480 eurot, 2015. aastal 1498 eurot.

Tabel 16. Sotsiaalse kaitse investeeringud 2016, 2017 (eurodes)


Investeeringud 2016

Märjamaa Sotsiaalkeskuse küttesüsteemi ehitus 0 3 744 3 744



Märjamaa sotsiaalkeskuse katlamaja ehitus 20 000 20 000 40 000


2015. aastal alustati Märjamaa sotsiaalkeskuse katlamaja pelletiküttele üleviimise projekteerimist, projekt valmis

2016. aastal. Projekti alusel on planeeritud 2017. aastal esitada rahastamistaotlus KIK-i keskkonnaprogrammi.

Aruandeaastal kulus sotsiaalse kaitse majandamiskuludeks 512 281 eurot, 2015. a 494 026 eurot.



1.7 Ülevaade valitseva ja olulise mõju all olevate äriühingute kohta.

1.7.1. Valitseva mõju all olev äriühing.

Märjamaa Haigla AS

AS Märjamaa Haigla on asutatud Märjamaa Alevivolikogu poolt 1997. aastal. Aruandeaastal oli aktsiaseltsi

põhitegevusaladeks statsionaarse õendusabi-, ööpäevaringse hooldus-, füsioterapeudi ja rehabilitatsiooniteenuste

osutamine.

Tegeleti ka äriruumide üürimisega Sihtasutusele Põhja Eesti Regionaalhaigla (PERH), SA Raplamaa Haiglale ning

Märjamaa Arstid OÜ-le.

Iseseisvat statsionaarset õendusabiteenust ostis ravi rahastamise lepingu alusel Eesti Haigekassa ning

füsioterapeudi teenust vahendas SA Raplamaa Haigla.

Alates teisest poolaastast keeldus SA Raplamaa Haigla koostööst. Märjamaa haigla juhtkonna hinnangul oli

füsioterapeudi teenuse müük olnud mõlemale haiglale majanduslikult kasulik. Keeldumise tulemusena jäi laekumata

eelarves planeeritud 15 855 eurot.

Iseseisvas statsionaarses õendusabi osakonnas (35 voodikohta) raviti 299 patsienti, kes viibisid ravil kokku 5843

voodipäeva. Keskmine ravil viibimine (ALOS) oli 25,5 päeva. Üle viidi neli patsienti ja suri 28.

Füsioterapeudi teenust osutati 118 patsiendile.

Tabel 17. Diagnostiline töö

Uuringuid kokku sh lastele

2016 2015 2016 2015

Röntgeniuuringud 2608 2266 152 147

EKG 27 25 0 0

2016. aastal teostati hoone parendusi ning soetati põhivara kokku 19 866 eurot + käibemaks.

Alustati II korruse soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi renoveerimistöödega, milleks

kulus aruandeaastal 6545 eurot + käibemaks. Projekt on üleminev ja valmib 2017. aasta veebruariks. Kuna

amortiseerunud seade asendatakse kaasaegse seadmega Komfovent, oodatakse projektist märkimisväärset

elektrienergia säästu.

Energiasäästu oodatakse ka haiglahoone parendustest, mida tehti aruandeaastal 7568 eurot + käibemaks.

Investeeringuteks võõrvahendeid ei kasutatud.

2017. aastal lõpetatakse ventilatsioonisüsteemi peamasina väljavahetamine, rekonstrueeritakse õliküttel katlama ja

ning planeeritakse jätkuvalt tegevusi soojuse ja elektrienergia säästmiseks.

Märjamaa Haigla AS ja Eesti Haigekassa on sõlminud ravi rahastamise lepingu kuni 30.06.2018. Seega jätkatakse

2017. aastal põhiliselt iseseisva statsionaarse õendusabi- ning ööpäevaringse hooldusteenuse müügiga. Teisel

poolaastal planeeritakse osutada füsioterapeudi teenust, mida finantseerib Märjamaa vald. Jätkatakse koostööd

Märjamaa perearstikeskustega, kellele teostatakse röntgeniülesvõtteid.

Finantsriskide maandamiseks ning rahaliste vahendite olemasolu tagamiseks tegeletakse pidevalt teenuste müügi

analüüsimisega. Puhaste riskide (tulekahju, veeavarii jne) maandamine toimub riskide ülekandmisega

kindlustusettevõttele kindlustuspoliisi ostmise näol.



Hooldusravi müüki käsitletakse kui alternatiivi Eesti Haigekassa poolt rahastatavale õendusabi teenusele. Seoses

elanikkonna vananemisega kasvab vajadus hooldekoduteenuse järele. See peaks kindlustama vajaliku käibe

ettevõtte toimimiseks olukorras, kus haigekassaga ravi rahastamise lepingut sõlmida ei õnnestu.

Märjamaa Haigla AS nõukogu on viieliikmeline, aktsiaseltsi juhib üheliikmeline juhatus. Töötajate keskmine arv

taandatuna täistööajale oli 38.

Aruandeaastal maksti palka kokku 393 310 eurot, sellest juhatuse liikme tasu oli 24 000 eurot ja nõukogu liikmete

tasu 1023 eurot.

AS Märjamaa Haigla majandusnäitajad on esitatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisas 6A.

Märjamaa valla fotopäevad 2016. Katrin Roosi foto „Töö ja inimene“



1.7.2. Olulise mõju all olev äriühing AS Matsalu Veevärk

AS Matsalu Veevärk on asutatud 01.07.2004 üheteistkümne Rapla-, Lääne- ja Pärnumaa omavalitsuse poolt, et ellu

viia Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi Matsalu alamvesikonna projektiga kaasatud asulates ühisveevärgi vee- ja

kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine ning vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamine

üheteistkümnes omavalitsuses.

Ettevõtte juhtimisel igapäevases majandustegevuses on aktsiaselts lähtunud juhtimise heast tavast, Euroopa Liidu

Ühtekuuluvusfondi Matsalu alamvesikonna veemajandusprojekti elluviimislepingust, aktsionäride lepingust, nõukogu

ja üldkoosoleku seaduslikest otsustest ja korraldustest ning vallavolikogude poolt kinnitatud ühisveevärgi ja

kanalisatsiooni kasutamise eeskirjadest.

2016. aastal osutati vee- ja kanalisatsiooniteenuseid järgmistes omavalitsustes: Märjamaa, Vigala, Varbla, Koonga, Hanila, Kullamaa, Lihula, Martna ja Raikküla. Jätkuvalt renditi varasid Rapla ja Kehtna valdades. Igas vallas, kus ettevõte osutab vee- ja kanalisatsiooniteenuseid, on kehtestatud ühtne teenuse osutamise hind nii veele kui kanalisatsioonile. Aruandeaastal oli veeteenuse hind (ajavahemikus 01.01.2016 kuni 31.03.2016) 1,11 eurot ja kanalisatsiooniteenuse hind 1 m3 kohta 1,42 eurot, millele lisandus käibemaks. Alates 01.04.2016 hind muutus: veeteenusel 1,33 eurot ja kanalisatsiooniteenusel 1 m3 kohta 1,37 eurot + käibemaks. Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projektiga nõutud lõpparuanne ja finantsanalüüs on Euroopa komisjoni poolt kinnitatud. 2016. aasta põhieesmärgiks investeeringute osas olid:

Põhieesmärgid:

Virtsu reoveepuhasti rekonstrueerimise lõpetamine;

Märjamaa reoveepuhasti ehitushanke läbiviimine;

Varbla purgimissõlme väljaehitamine. Eesmärgid:

hoida veekadu omatarbeta alla 20%;

uue teenuste hinna kehtestamine alates 01.04.2016;

Lihula reoveepuhasti rekonstrueerimise rahastamistaotluse esitamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskusele;

aktsionäride lepingu uuendamine.

Need eesmärgid valdavalt saavutati. Lisaks viidi ellu Vana-Vigala veetootmisjaama seadmete jätkuprojekt tarbijatele kvaliteetse joogivee tagamiseks. Veekadude protsent ilma omatarbeta suudeti hoida 13% piires. Aruandeaasta suuremad investeeringud olid :

Virtsu reoveepuhasti rekonstrueerimine summas 184 502 eurot;

Varbla purgimissõlme väljaehitamine summas 150 336 eurot;

Vana-Vigala veetootmisjaama seadmete uuendamine summas 50 447 eurot. Investeeringute katteks saadi aruandeaastal toetust SA Keskkonnainvesteeringu Keskuselt 294 718 eurot ja Märjamaa reoveepuhasti rekonstrueerimisprojekti koostamiseks tagastamatut välisabi Põhjamaade Pangalt. Lihula reoveepuhastusjaama rekonstrueerimise rahastamise taotlust SA Keskkonnainvesteeringute Keskusele ei esitatud, kuna selgitati välja ekspertiisi tegelikud vajadused. Aktsiaselts jätkab seda projekti tulevikus. Aktsionäride lepingu uuendamise protsessiga alustati ja jätkatakse 2017. aastal. Arendamise kavadest tulenevalt on kinnitatud investeeringute prioriteedid ja nende eesmärkide elluviimist jätkatakse. Võlgade kättesaamiseks vastuvõetud meetmed on olnud tulemuslikud ja võlgnike hulk ei ole võrreldes varasemaga kasvanud. 2017. majandusaasta eesmärgid: Põhieesmärk:

Märjamaa reoveepuhasti ehitushanke läbiviimine ja ehitustöödega alustamine.



Eesmärgid:

hoida veekadu omatarbeta alla 15%;

korrastada Tuudi, Kirbla ja Martna amortiseerunud reoveeülepumplad;

vee erikasutuslubadest tulenevate täiendavate tingimuste täitmine;

kaugloetavate arvestite paigaldamine;

tegutseda eesmärgiga laiendada teeninduspiirkonda;

aktsionäride lepingu uuendamise protsessi jätkamine AS Matsalu Veevärk nõukogu on 13-liikmeline, aktsiaseltsi juhib üheliikmeline juhatus. Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale oli kümme. Aruandeaastal maksti palka kokku 199 940 eurot, sellest tegev- ja kõrgemale juhtkonnale 40 363 eurot. AS Matsalu Veevärk tähtsamad majanduslikud näitajad on kajastatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisas 6B.

Märjamaa valla fotopäevad 2016. Joosva allikas. Foto: Anne Aaspõllu



2. KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

2.1 Konsolideeritud bilanss

eurodes

31.12.2016 31.12.2015 Lisa

VARAD

Käibevara

Raha 403 013 273 776 2

Maksu- ja lõivu-, ja trahvinõuded 411 633 386 082 3

Muud nõuded ja ettemaksed 150 088 485 785 4

Varud 0 6 182 5

Käibevara kokku 964 734 1 151 825

Põhivara

Osalused sidusettevõtjates 10 257 679 10 556 905 6B

Nõuded ja ettemaksed 0 40 177 4

Kinnisvarainvesteeringud 121 479 129 008 7

Materiaalne põhivara 20 308 769 21 118 686 8

Põhivara kokku 30 687 927 31 844 776

VARAD KOKKU 31 652 661 32 996 601

KOHUSTISED JA NETOVARA

Lühiajalised kohustised

Saadud maksude, lõivude ja trahvide ettemaksed 2 007 1 688 3

Võlad tarnijatele 181 100 182 570 9

Võlad töövõtjatele 364 575 337 136 10

Muud kohustised ja saadud ettemaksed 234 111 176 707 11

Laenukohustised 568 295 760 522 13

Lühiajalised kohustised kokku 1 350 088 1 458 623

Pikaajalised kohustised

Võlad tarnijatele 22 141 24 872 9

Laenukohustised 1 143 000 1 464 591 13

Pikaajalised kohustised kokku 1 165 141 1 489 463

Kohustised kokku 2 515 229 2 948 086

Netovara

Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 30 090 155 29 795 961

Aruandeaasta tulem -952 723 252 554

Netovara kokku 29 137 432 30 048 515

KOHUSTISED JA NETOVARA KOKKU 31 652 661 32 996 601



2.2 Konsolideeritud tulemiaruanne

eurodes

2 016 2 015 Lisa

Tegevustulud

Maksutulud 4 264 580 4 024 843 3

Tulud kaupade ja teenuste müügist 1 336 372 1 401 243 15

Saadud toetused 2 487 150 3 089 355 14

Muud tegevustulud 75 743 74 002 16

Tegevustulud kokku 8 163 845 8 589 443

Tegevuskulud

Antud toetused -487 771 -496 971 17

Tööjõukulud -4 290 181 -4 051 011 18

Muud tegevuskulud -2 722 890 -2 618 947 19

Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus -1 305 212 -1 220 900 7,8

Tegevuskulud kokku -8 806 054 -8 387 829

Tegevustulem -642 209 201 614

Finantstulud ja -kulud

Intressikulu -19 425 -29 368 9,13

Tulem osalustelt -250 957 77 719 6A,6B

Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 45 98 2

Muud finantstulud ja -kulud -40 177 2 491 4

Finantstulud ja kulud kokku -310 514 50 940

ARUANDEAASTA TULEM -952 723 252 554



2.3 Konsolideeritud rahavoogude aruanne

eurodes

2 016 2 015 Lisa

Rahavood põhitegevusest


Korrigeerimised

Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 1 305 212 1 220 900 7,8

Käibemaksukulu põhivara soetuselt 94 063 163 823 19

Kasum/kahjum materiaalse põhivara müügist -2 168 -21 561 8

Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -71 932 -806 969 14

Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 40 977 32 889 17

Korrigeerimine tütarettevõtte müügiga -4 052 0 6A

Korrigeerimine kapitalirendikohustise muutusega -161 969 0 13

Kokku korrigeeritud tegevustulem 557 922 790 696

Põhitegevusega seotud käibevarde netomuutus 117 971 -70 753 3,4,5

Põhitegevusega seotud kohustiste netomuutus 51 081 -35 265 9,10,11

Kokku rahavood põhitegevusest 726 974 684 678

Rahavood investeerimistegevusest

Tasutud materiaalse põhivara eest -549 935 -1 022 201 8

Laekunud materiaalse põhivara müügist 21 891 55 716 8

Laekunud osaluste müügist 87 000 0 6A

Laekunud sihtfinantseerimist põhivara soetuseks 261 943 496 331 4,11,14

Tasutud sihtfinantseerimist põhivara soetuseks -48 630 -34 511 4,17

Laekunud intresse 45 98 2

Kokku rahavood investeerimistegevusest -227 686 -504 567

Rahavood finantseerimistegevusest

Laekunud laene 718 000 451 000 13

Tagasi makstud saadud laene -710 080 -430 441 13

Tasutud kapitalirendi põhiosa makseid -359 769 -49 293 13

Tasutud intresse ja muid finatskulusid -18 202 -28 402 9,13

Kokku rahavood finantseerimistegevusest -370 051 -57 136

Puhas rahavoog 129 237 122 975

Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 273 776 150 801 2

Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 403 013 273 776 2

Raha ja selle ekvivalentide muutus 129 237 122 975



2.4 Konsolideeritud netovara muutuste aruanne

eurodes

Akumuleeritud

tulem

Lisa

Saldo seisuga 31.12.2014 29 777 768

Muutused 2015.aastal

Põhivara ümberhindlus 18 193 8

Aruandeaasta tulem 252 554

Saldo seisuga 31.12.2015 30 048 515


Põhivara ümberhindlus 41 640 8

Aruandeaasta tulem -952 723

Saldo seisuga 31.12.2016 29 137 432



2.5 Eelarve täitmise aruanne

eurodes

Esialgne eelarve Lõplik eelarve Eelarve täitmine

Põhitegevuse tulud

Maksutulud 4 039 360 4 241 385 4 239 949

Füüsilise isiku tulumaks 3 619 975 3 822 000 3 837 323

Maamaks 419 385 419 385 402 626

Tulud kaupade ja teenuste müügist 488 561 516 830 544 647

Saadavad toetused tegevuskuludeks 2 285 660 2 400 107 2 409 189

Tasandusfond 613 153 613 153 613 153

Toetusfond 1 656 238 1 657 250 1 657 250

Muud saadud toetused tegevuskuludeks 16 269 129 704 138 786

Muud tegevustulud 35 000 69 369 73 246

Põhitegevuse tulud kokku 6 848 581 7 227 691 7 267 031

Põhitegevuse kulud

Antud toetused -473 351 -479 512 -446 898

Sotsiaalabitoetused ja muud toetused füüsilistele isikutele -320 069 -325 594 -295 584

Sihtotstarbelised toetused tegevuskuludeks -129 998 -130 634 -128 029

Mittesihtotstarbelised toetused -23 284 -23 284 -23 285

Muud tegevuskulud -5 960 875 -6 219 621 -6 129 192

Personalikulud -3 698 920 -3 726 050 -3 712 062

Majandamiskulud -2 235 886 -2 485 224 -2 409 598

Muud kulud -26 069 -8 347 -7 532

sh. Reservfond -15 702 -30 0

Põhitegevuse kulud kokku -6 434 226 -6 699 133 -6 576 090

Põhitegevuse tulem 414 355 528 558 690 941

Investeerimistegevus

Põhivara müük 5 000 18 800 21 891

Põhivara soetus -1 068 143 -708 083 -564 820

Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine 712 473 297 319 297 319

Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine -94 900 -72 570 -48 630

Osaluste müük 0 87 000 87 000

Finantstulud 100 100 42

Finantskulud -27 314 -20 395 -19 197

Investeerimistegevus kokku -472 784 -397 829 -226 395

Eelarve tulem (ülejääk (+) / puudujääk (-) -58 429 130 729 464 546

Finantseerimistegevus

Kohustuste võtmine 930 000 718 000 718 000

Kohustuste tasumine -1 095 264 -1 072 422 -1 072 421

Finantseerimistegevus kokku -165 264 -354 422 -354 421

Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) -223 693 -223 693 110 125

Eelarve aruanne on koostatud vallavalitsuse kui juriidilise isiku kohta ja vastab oma koosseisult konsolideerimata

finantsaruannetele (vt lisa 21). Aruanne on koostatud kassapõhisel printsiibil (vt ka lisa 1) ja seda selgitab Lisa 22.



2.6 Raamatupidamise aastaaruande lisad

Lisa 1. Arvestusmeetodid ja hindamise alused

Arvestuse tava

Märjamaa valla 2016.aasta konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti

Vabariigi hea raamatupidamistavaga, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele.

Hea raamatupidamistava põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seadusega, mida täiendavad

Avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhend (ÜE) ja Raamatupidamise Toimkonna juhendid. Kui

Raamatupidamise Toimkonna juhendites esitatud arvestuspõhimõtted erinevad Avaliku sektori finantsarvestuse ja –

aruandluse juhendis sätestatud arvestuspõhimõtetest, lähtutakse avaliku sektori majandusaasta aruande koostamisel

viimases sätestatud arvestuspõhimõtetest (ÜE §11,lg 6).

Märjamaa valla konsolideerimisgrupi bilanss on koostatud Avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendis

toodud bilansi skeemi alusel ja tulemiaruanne on koostatud Avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendis

toodud tulemiaruande skeemi alusel.

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.

Arvestuspõhimõtete või informatsiooni esitusviisi muutus

Aruandeaastal tõsteti põhivara kapitaliseerimise alampiiri 2000 eurolt 5000 euroni (ilma käibemaksuta), v.a maa, mis

võetakse arvele olenemata soetusmaksumusest ja varad, millest on moodustatud kogumid.

Muudatused raamatupidamislikes hinnangutes kajastuvad hinnangu muutuse perioodis, mitte tagasiulatuvalt.

Põhivara kapitaliseerimise alampiiri muutmise mõju aruandeaasta tulemile oli -46 827 eurot.

Konsolideeritud aruannete koostamine

Vastavalt Raamatupidamise seadusele on konsolideeriv üksus (Märjamaa Vallavalitsus), kellel on valitsev mõju teiste

raamatupidamiskohuslaste üle, kohustatud koostama majandusaasta aruande konsolideerimisgrupi majandusaasta

aruandena. Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteemis moodustatakse konsolideeritud saldoandmik, milles

Märjamaa Vallavalituse ja tema mõju all oleva tütarettevõtte saldoandmike ühesuguste kontokombinatsioonide saldod

liidetakse rida-realt meetodil ja nende vahelised nõuded, kohustused, netovara, tulud ja kulud elimineeritakse. Osalust

olulise mõju all olevas äriühingus kajastatakse kapitaliosaluse meetodil. Konsolideeritud aruanded on koostatud

tekkepõhiselt.

Informatsioon Märjamaa valla konsolideerimata põhiaruannete kohta

Vastavalt Eesti Raamatupidamise Seadusele tuleb lisades avaldada informatsioon emaettevõtja konsolideerimata

põhiaruannete kohta. Nimetatud informatsioon on toodud lisas 21. Märjamaa valla konsolideerimata põhiaruanded on

koostatud tekkepõhise printsiibi alusel. Tütarettevõte ja sidusettevõte on konsolideerimata bilansis kajastatud

soetusmaksumuse printsiibil.

Raha

Rahana kajastatakse bilansis ja rahavoo aruandes kassas oleva sularaha ja pangakontode jääke.

Varade ja kohustuste jaotus lühi- ja pikaajalisteks

Varad ja kohustused on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks lähtudes sellest, kas vara või kohustuse eeldatav

valdamine kestab kuni üks aasta või kauem bilansi kuupäevast arvestatuna. Pikaajalistel võlgadel hankijatele põhivara

eest kasutatakse sisemist intressimäära 6%.

Maksu-, lõivu-, ja trahvinõuded.

Maksu-, lõivu-, ja trahvinõudeid kajastatakse bilansis soetusmaksumuses. Laekumata maksunõuded on bilansis

hinnatud tõenäoliselt laekuvatest summadest lähtudes. Iga maksumaksja laekumata nõudeid hinnatakse eraldi,

arvestades teadaolevat informatsiooni maksumaksja maksevõime kohta.

Nõuded ostjate vastu.

Nõudeid ostjate vastu kajastatakse bilansis soetusmaksumuses. Ostjatelt laekumata arved on bilansis hinnatud

tõenäoliselt laekuvatest summadest lähtuvalt. Iga kliendi laekumata arveid hinnatakse eraldi, arvestades teadaolevat

informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Kui on alustatud võla sissenõudmist (laekumise tähtajast on möödas



rohkem kui 180 päeva) või kui ostja vastu on algatatud pankrotimenetlus, kantakse nõue kuludesse kui ebatõenäoliselt

laekuv. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumisi kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu

vähendamisena. Kui juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused nõude sissenõudmiseks, hinnatakse see lootusetuks.

Lootusetud nõuded on kantud bilansist välja.

Muud nõuded ja ettemaksed

Kõiki muid nõudeid (muud lühi- ja pikaajalised nõuded) kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste

nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus võimaliku allahindlused)

Pikaajalistel järelmaksunõuetel kasutatakse sisemist intressimäära 6% (alates 2014.aastal soetatud nõuete puhul 4%)

.

Ettemakse kajastatakse esmalt vastava ettemaksusumma ülekandmisel. Ettemaksed tulevaste perioodide kulude

eest kajastatakse kuluna perioodis, mille eest ettemakse tehti. Arvestuse lihtsustamiseks kantakse tulevaste

perioodide kulu koheselt kuluks, kui arvel või teatisel kajastatud ettemakse summa on väiksem kui 5000 eurot (ilma

käibemaksuta). Avaliku sektori sisese tehingu korral on kajastamise viis eelnevalt omavahel kokku lepitud.

Varud

Varud on materjalid , mida kasutatakse tootmisprotsessis või teenuste osutamiseks. Varud võetakse algselt arvele

nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks

nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga

kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastatavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulusid.

Varude soetusmaksumuse arvestamisel kasutatakse FIFO meetodit.

Osalused tütar- ja sidusettevõtetes

Tütarettevõtteks loetakse kõiki ettevõtteid, mida kontrollitakse teise ettevõtte (emaettevõtte) poolt. Kontrolli olemasolu

eeldatakse juhul, kui emaettevõtte omanduses on otse või tütarettevõtete kaudu rohkem kui 50% tütarettevõtte

hääleõigusest, välja arvatud, kui on võimalik selgelt tõendada, et sellise hääleõigusega ei kaasne kontrolli.

Sidusettevõteteks loetakse kõiki ettevõtteid, mille üle investorettevõte omab olulist mõju, kuid mis ei allu tema

kontrollile. Olulise mõju olemasolu eeldatakse juhul, kui investorettevõtte omanduses on otse või tütarettevõtete kaudu

rohkem kui 20% sidusettevõtte hääleõigusest., välja arvatud erandjuhud, kui on võimalik selgelt tõendada, et sellise

hääleõigusega ei kaasne olulist mõju.

Konsolideeritud aruannete koostamisel on lähtutud samadest põhimõtetest nagu konsolideerimata aruannete

koostamisel, välja arvatud asjaolu, et kõik andmed esitatakse ema- ja tütarettevõtete kohta tervikuna, nagu oleks

tegemist ühe majandusüksusega. Emaettevõtte kontrolli all olevate tütarettevõtete finantsnäitajad on konsolideeritud

rida-realt. Samal ajal on elimineeritud kõik kontsernisisesed nõuded ja kohustused, kontserni ettevõtete vahelised

tehingud ning nende tulemusena tekkinud tulud ja kulud.

Osalusi tütarettevõtjates kajastatakse konsolideerimata aruannetes tuletatud soetusmaksumuses. Tuletatud

soetusmaksumuseks loetakse enne 2004. aasta 1. jaanuari omandatud osaluse raamatupidamisväärtus

kapitaliosaluse meetodil.

Osalusi sidusettevõtetes kajastatakse konsolideeritud aruannetes kapitaliosaluse meetodil, konsolideerimata

aruannetes tuletatud soetusmaksumuses. Tuletatud soetusmaksumuseks loetakse pärast 2004.aasta 1. jaanuari

omandatud osaluse soetusmaksumus.

Tuletatud soetusmaksumust korrigeeritakse vajadusel allahindlusega. Kui osaluse väärtus üksuse netovaras

järgnevatel perioodidel suureneb, taastatakse allahindlus kuni osaluse tuletatud soetusmaksumuseni või osaluse

summani üksuse netovaras, olenevalt sellest, kumb neist on madalam.

Osaluste allahindlusi kajastatakse konsolideerimata tulemiaruandes kirjel „Tulem osalustelt“.

Kinnisvarainvesteeringud.

Kinnisvarainvesteeringutena on kajastatud vara , mida konsolideerimisgrupp oma tarbeks ei kasuta ning on andnud

üürile äriühingutele või eraisikutele või hoiab turuväärtuse kasvu eesmärgil.

Hooneid ja ruume, mida kasutatakse konsolideerimisgrupi poolt, kajastatakse materiaalse põhivarana.

Kinnisvarainvesteering on võetud arvele soetusmaksumuses analoogselt põhivarale (soetusmaksumus, millest on

maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused).



Konsolideerimisgrupp kasutab kinnisvarainvesteeringute amortiseerimisel lineaarset meetodit, kasutades materiaalse

põhivaragruppidele määratud amortisatsiooninorme.

Materiaalne põhivara.

Materiaalse põhivarana on bilansis kajastatud vara, mida konsolideerimisgrupp kasutab teenuse osutamisel ja

halduseesmärkidel. Materiaalse põhivara kajastamisel bilansis on selle soetusmaksumusest maha arvatud

akumuleeritud kulum ja vara langusest tulenevad võimalikud allahindlused. Materiaalse põhivara kapitaliseerimise

alampiir on 5000 eurot ilma käibemaksuta. Madalama soetusmaksumusega varaobjektid kantakse kasutusse võtmisel

kuluks ja nende üle peetakse arvestust bilansiväliselt.

Kui ühe ja sama vara komponentidel on erinevad kasutusead, võetakse komponendid arvele eraldi varadena.

Põhivara võetakse algselt arvele ostuhinnas, millele lisanduvad kulutused tema viimiseks tööseisukorda ja –asukohta

(kulutused transpordile, paigaldamisele). Vara soetusmaksumusse ei kapitaliseerita vara kasutuselevõtmisega seotud

koolitus- või lähetuskulu. Vara tellimisega seotud kulu (hankekonkursi korraldamine, tellija järelvalve) ei kapitaliseerita,

kui seda tehakse oma töötajate poolt ning selle suurus ei ole usaldusväärselt määratav või oluline. Samuti ei

kapitaliseerita vara soetamiseks võetud laene ega makstud laenude kulu (sh. intressikulu).

Avaliku sektori üksused ei kapitaliseeri põhivara soetusmaksumusse makse ja lõive.

Põhivara rekonstrueerimisväljaminekud, mis parandavad vara kasulikku tööiga, tõstavad vara kvaliteeti või

tööjõudlust, kapitaliseeritakse bilansis põhivarana. Parendatud komponent kantakse bilansist maha. Põhivara

remondi- ja hoolduskulusid, mis tehakse eesmärgiga säilitada vara esialgset taset, kajastatakse nende tekkimisel

aruandeperioodi kuludes.

Põhivara kulumit arvestatakse lineaarsel meetodil .Kulumit ei arvestata maalt.

Kasutatakse järgmisi kulunorme:

Hooned 2% aastas

Rajatised 5% aastas

Inventar 20% aastas

Masinad ja seadmed 20% aastas

Transpordivahendid 20% aastas

Muu materiaalne põhivara 20% aastas

Arvutustehnika 33% aastas

Kui ilmneb, et põhivara tegelik kasulik tööiga erineb algselt määratust, siis korrigeeritakse põhivara

amortisatsiooninormi ja-arvestust.

Vara amortiseerimine lõpetatakse, kui vara on täielikult amortiseerunud või vara on lõplikult kasutusest eemaldatud

või kui vara on ümber klassifitseeritud müügiootel põhivaraks.

Põhivara väärtuse langemise korral (osaline või täielik demonteerimine, lammutamine, hävimine, kahjustumine,

kadumine) viiakse läbi allahindlus. Varade allahindlust kajastatakse koos amortisatsiooniga.

Ümberhindlus

Vastavalt rahandusministri 2003. aasta 11.detsembri määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsaruarvestuse ja -

aruandluse juhend” paragrahv 54 lõikele 5 lõpetati kinnisvarainvesteeringute objektide ümberhindlus üldjuhul seisuga

31.12.2005. Märjamaa vallal on sellest tulenev ümberhindlus teostatud.

Sama määruse paragrahv 45 lõige 7 alusel võetakse olenemata tähtajast arvele peremehetuks tunnistatud vara ja

maakatastrisse kantud maad, mida ei ole ükski avaliku sektori üksus varem bilansis arvele võtnud.

Aruandeaastal toimunud ümberhindlused on kajastatud lisas 8.

Rendiarvestus

Kapitalirent on rent, mille puhul kõik olulised vara omandiõigusega seotud riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule.

Omandiõigus võib, kuid ei pruugi lõppkokkuvõttes rentnikule üle minna. Kasutusrent on rent, mis ei ole kapitalirent.

Konsolideerimisgrupp kui rendileandja

Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muule avaliku sektori üksuse

bilansis kajastatavale varale. Kasutusrendi maksed on kajastatud rendiperioodi jooksul lineaarselt.

Konsolideerimisgrupp kui rentnik

Kapitalirendi alusel renditud vara kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas.

Makstavad rendimaksed jagatakse finantskuluks ja kohustuse vähendamiseks. Finantskulud kajastatakse

rendiperioodi jooksul. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodil lineaarselt kuluna.



Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine

Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval kehtinud Euroopa

Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud kohustused hinnatakse ümber eurodesse bilansipäeval kehtinud

Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel.

Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid on tulemiaruandes kajastatud perioodi tulu või kuluna.

Finantskohustused

Finantskohustused (nt. võetud laenud, võlad tarnijatele ja lühi- ja pikaajalised võlakohustused) võetakse arvele nende

soetusmaksumuses, mis sisaldab kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub

korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil, arvestades järgnevatel perioodidel kohustuselt intressikulu.

Tingimuslikud kohustused

Lubadused, garantiid ja muud kohustused, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, kuid mille

kohustusena realiseerumise tõenäosus on alla 50%, kajastatakse tingimuslike kohustustena.

Sihtfinantseerimine

Sihtfinantseerimine jaotatakse tegevuskulude ja põhivara sihtfinantseerimiseks. Saadud sihtfinantseerimist loetakse

vahendamiseks, kui see saadi edasifinantseerimiseks, mitte oma tegevuskulude või varade soetamiseks.

Sihtfinantseerimise kajastamisel on rakendatud brutomeetodit, mille järgi kajastatakse tulemiaruandes

kompenseeritavat kulu ja saadud toetust mõlemaid eraldi. Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse

tulude ja kulude vastavuse printsiibist ning tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega

seonduvate kuludega.

Avaliku sektori üksuste vahelistes tehingutes kajastatakse toetused vastastikusel kokkuleppel raha ülekandmisel kas

kohe tulu-kuluna või ettemaksena, mida periodiseeritakse vastava aruandluse kohaselt.

Põhivara sihtfinantseerimisel võetakse vara bilansis arvele tema soetusmaksumuses, käibemaksu

sihtfinantseerimise summa kajastatakse samal ajal tulemiaruandes tuluna. Põhivara sihtfinantseerimine kajastatakse

tuluna varade saamise perioodil.

Tulude arvestus.

Kogutud maksude (üksikisiku tulumaks, maamaks) ning loodusvarade kasutamise ja saastetasude tulu võetakse

arvele tekkepõhiselt vastavalt Maksu- ja Tolliameti teatistele. Riigilõivude ja trahvide tulu võetakse arvele

kassapõhiselt vastavalt nende laekumisele.

Toodete müügist tulenev tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale, tulu

müügitehingust saab usaldusväärselt mõõta ja tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuste

müügist kajastatakse lähtuvalt osutatava teenuse valmidusastmest bilansipäeval, eeldusel, et tulu suurust on võimalik

usaldusväärselt mõõta ja tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Lõpetamata tööd so meditsiiniteenused,

mille eest arved väljastatakse järgmisel aruan deperioodil, inventeeritakse aasta lõpul ning aruandeaastasse langev

oisa kajastatakse bilansis viitnõudena (muu nõue) ja tulemiaruandes tuluna (tulud teenuste müügist). Arve summa

jagatakse proportsionaalselt aruandeperioodi ja järgmise perioodi voodipäevade vahel.

Kulude arvestus

Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara või kaupade ja teenuste ostmisel tasutud mittetagastatavad maksud ja

lõivud (näiteks käibemaks, mida ei saa arvata sisendkäibemaksuks) kajastatakse soetamishetkel kuluna

tulemiaruande real „Muud tegevuskulud“. Kassapõhises eelarve täitmise aruandes kajastatakse käibemaksukulu

vastavate majandamiskulude hulgas, sh ka vara soetamise kuludes.

Rahavoogude aruanne

Rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil - põhitegevuse rahavoogude leidmisel on korrigeeritud

tegevustulemit, elimineerides mitterahaliste tehingute mõju ja põhitegevusega seotud käibevarade ning lühiajaliste

kohustuste saldode muutused.

Investeerimis- ja finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil.



Tehingud seotud osapooltega

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks Märjamaa valla valitseva

ja olulise mõju all olevat sidusettevõtjat, konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute ja sihtasutuse juhatuste ja

nõukogude liikmeid, vallavolikogu ja vallavalitsuse liikmeid ning allasutuste juhte, kes saavad kontrollida või mõjutada

valla finants- ja ärialaseid otsuseid.

Tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmetele arvestatud tasud on esitatud käesoleva majandusaasta aruande lisas 20.

Eelarve täitmise aruanne

Eelarve täitmise aruanne (vt lisa 22) on koostatud vallavalitsuse kohta (konsolideerimata) kassapõhiselt, mistõttu selle

andmeid ei ole võimalik võrrelda tekkepõhiste konsolideerimata aruannetes (vt lisa 21) kajastatud andmetega. Lisaks

kassapõhisest printsiibist tulenevatele ajalistele erinevustele on selles kasutusel veel järgmised erinevad

arvestuspõhimõtted:

amortisatsiooni ja muid põhivaradega tehtud mitterahalisi tehinguid ei kajastata;

kaupade ja teenuste ning põhivarade soetamisel lisanduv käibemaks on kajastatud vastavate kaupade, teenuste või põhivara soetusena (tekkepõhises aruandes eraldi tulemireal Muud tegevuskulud).

Lisa 2. Raha

eurodes

31.12.2016 31.12.2015

Raha arvelduskontodel 401 968 272 681

Kassa 1 045 1 095

Kokku raha 403 013 273 776

Aruandeperioodil teenitud intressitulu 45 98

Märjamaa vallavalitsusel on sõlmitud AS SEB Pangaga üleöödeposiidi tehingute leping intressimääraga 0,01%

keskmiselt jäägilt.

Lisa 3 . Maksud, lõivud ja trahvid

eurodes

A) Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded ja maksukohustised

Lühiajalised nõuded

Saadud ettemaksed

Lühiajalised kohustised (lisa 11 )

31.12.2016 31.12.2015 31.12.2016 31.12.2015 31.12.2016 31.12.2015

Maksud brutosummas

Tulumaks 402 843 377 893 0 0 54 678 42 532

Maamaks 0 0 2 007 1 688 0 0

Sotsiaalmaks 0 0 0 0 112 915 90 677

Töötuskindlustuse makse 0 0 0 0 7 093 5 583

Kogumispensioni maksed 0 0 0 0 5 022 3 749

Käibemaks 0 0 0 0 0 1 190

Erisoodustuste ja ettevõtja tulumaks 0 0 0 0 287 428

Kokku maksud 402 843 377 893 2 007 1 688 179 995 144 159

Loodusressursside kasutamise ja saastetasud 8 790 7 891 0 0 67 1 244

Trahvid 298 0 0 0 0

Kokku maksud ja lõivud 411 633 386 082 2 007 1 688 180 062 145 403



B) Maksu-, lõivu ja trahvitulud 2016 2015

Maksud 4 264 580 4 024 843

Üksikisiku tulumaks 3 862 273 3 627 553

Maamaks 402 307 397 290

Lõivud (vt lisa 15) 8 514 16 679

Loodusressursside kasutamise ja saastetasud (vt lisa 16) 66 181 51 084

Maardlate kaevandamisõiguse tasu 57152 41273

Tasu vee erikasutusest 9 029 9 663

Saastetasud 0 148

Trahvid (vt lisa 16) 0 1 108

Kokku maksu-, lõivu- ja trahvitulud 4 339 275 4 093 714

Lisa 4. Muud nõuded ja ettemaksed

eurodes

31.12.2016 31.12.2015

Lühiajaline

osa Pikaajaline

osa Lühiajaline

osa Pikaajaline

osa

Nõuded ostjate vastu 50 522 0 88 861 0

Brutosummas 51 807 0 111 737 0

Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded* -1 285 0 -22 876 0

Viitlaekumised 16 380 0 15 293 0

Muud viitlaekumised 16 380 0 15 293 0

Nõuded toetuste eest (vt lisa14) 9 668 0 221 965 0

Järelmaksunõuded põhivara müügist 0 0 0 40 177

Brutosummas 0 0 0 67 681

Vähendatud diskonteerimisel 0 0 0 -27 504

Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 1 402 0 130 444 0

Ettemaksukontode jäägid 41 578 0 9 121 0

Ettemakstud toetused 30 538 0 20 101 0

Kokku nõuded ja ettemaksed 150 088 0 485 785 40 177

*Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded 2016 2015

Algsaldo -22 876 -22 186

Kulu muude nõuete ebatõenäoliselt laekuvaks hindamisest sellest: kantud ebatõenäoliselt laekuvaks -2 907 -7 478

laekus ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõudeid 454 6 241

Kokku kulu muude nõuete ebatõenäoliselt laekuvaks hindamisest (vt lisa 19) -2 453 -1 237

Kantud välja Orgita Elamu OÜ müügiga 20 120 0

Hinnatud lootusetult laekuvateks ja kantud bilansist välja 3 924 547

Lõppsaldo -1 285 -22 876

Märjamaa vallavalitsusel on bilansiväline nõue mitteresidendist kodaniku vastu, kes 2014. aastal jättis hooletusse oma

hobused. Veterinaar- ja Toiduameti Raplamaa Veterinaarkeskus tegi nende loomade pidamise ülesandeks Märjamaa

vallavalitsusele. Pidamise lõppedes hobused võõrandati oksjoni korras. Kuna võõrandamisest ei laekunud tulusid, mis



oleksid katnud pidamise kulusid, esitati omanikule kohtutäituri kaudu sissenõue summas 6349 eurot. Aruandeaastal

laekumisi ei olnud, 2015. aastal laekus 225 eurot.

Pikaajalise nõude jaotus järelejäänud tähtaja järgi eurodes

Nõuded põhivara müügist

Järelejäänud tähtajaga

Kokku Kuni 1 a 1-2 a 2-3 a 3-4 a 4-5 a

üle 5 aasta

Seisuga 31.12.2015 0 1 510 1 600 1 696 1 798 33 573 40 177

Seisuga 31.12.2016 0 0 0 0 0 0 0

Pikaajalise nõudena müüdud põhivara eest oli 2015. aastal kajastatud diskonteeritud renditasu Raua tn 10

hoonestusõiguse eest. Hoonestusõiguse objektiks oli katlamaja kinnistu Märjamaa alevis Raua tn 10. Hoonestusõigus

oli seatud E.N. Energy OÜ kasuks 25 aastaks. Hoonestusõiguse tasu oli 3835 eurot aastas. Nõue põhivara müügist

ei kandnud intressi, seetõttu oli pikaajaline nõue kajastatud diskonteerituna intressimääraga 6%.

2015.aastal otsustas vallavolikogu lõpetada hoonestusõiguse (otsus nr 130 18.08.2015), kuid tehing jäi siis lõpule

viimata kinnistu hüpoteegiga koormatuse tõttu. Lepingu lõpetamise notariaalne kokkulepe sõlmiti aruandeaasta

märtsis. Tehingu mõju aruandeaasta tulemile oli -40 177 eurot.

Lisa 5. Varud

eurodes

31.12.2016 31.12.2015

Tooraine ja materjalid 0 6 184

Kokku 0 6 182

Varudena oli kajastatud 2015. aasta lõpul Orgita Elamu OÜ soetatud vedelkütus.

Lisa 6 Osalused tütarettevõtjates ja sidusettevõtjas

A. Osalused tütarettevõtjates eurodes

Käesolevas konsolideeritud aastaaruandes on rida-realt konsolideeritud järgmised valitseva mõju all

olevad äriühingud :

Nimetus, aasta Osaluse

määr (%)

Aktsiad ja osad

(tk)

Tulemiaruande näitajad Bilansi näitajad

Tegevus-tulud

Tegevus-kulud

Tulem

Varad

Netovara

Seisuga 31.12.2016

Tütarettevõtjad

Märjamaa Haigla AS 100 2500 743 920 -742 033 1 890 395 404 324 340

Kokku tütarettevõtjad 743 920 -742 033 1 890 395 404 324 340

Seisuga 31.12.2015

Tütarettevõtjad

Märjamaa Haigla AS 100 2500 723 866 -722 805 1 064 390 128 322 450

OÜ Orgita Elamu 100 500 202 780 -209 975 -7 195 73 593 37 051

Kokku tütarettevõtjad 926 646 -932 780 -6 131 463 721 359 501



Märjamaa Haigla AS tegutseb Eesti Vabariigis ja tema põhitegevusaladeks on õendusabi, ööpäevaringse hoolduse ning füsioterapeudi teenuste osutamine. Märjamaa vallavolikogu otsustas aruandeaastal võõrandada suulise enampakkumise korras OÜ Orgita Elamu

(vallavolikogu otsus nr 160 16.02.2016). Enampakkumise alghinnaks määrati 36 000 eurot ning pakkumine toimus

24. märtsil 2016. Võitjaks osutus N.R.Energy OÜ 87 000 euroga. Osaluste müügist saadi tulu 49 949 eurot.

Investeeringud tütarettevõtjatesse Märjamaa Vallavalitsuse konsolideerimata bilansis

eurodes

Bilansiline väärtus seisuga 31.12.2016

Müüdud

Bilansiline väärtus seisuga 31.12.2015

Märjamaa Haigla AS 228 852 0 228 852

OÜ Orgita Elamu 0 -37 051 37 051

Kokku (vt lisa 21) 228 852 -37 051 265 903

B. Osalused sidusettevõtjas

Käesolevas konsolideeritud aruandes on kajastatud kapitaliosaluse meetodil järgmine sidusettevõtja:

Nimetus, aasta Osaluse

määr (%)

Aktsiad ja osad

(tk)

Tulemiaruande näitajad Bilansi näitajad

Tegevus-tulud

Tegevus-kulud

Tulem Varad Netovara

Seisuga 31.12.2016

AS Matsalu Veevärk 29,97 5 333 1 153 927 -2 145 456 -998 170 34 976 969 34 217 982

Seisuga 31.12.2015

AS Matsalu Veevärk 29,97 5 333 2 327 990 -2 062 653 259 258 35 864 034 35 216 150

AS Matsalu Veevärk tegutseb Eesti Vabariigis ja tema aktsiad ei ole börsil noteeritud.

AS Matsalu Veevärk asutati 15.07.2004 Matsalu alamvesikonna veemajanduse arendamiseks Euroopa Liidu

Ühtekuuluvusfondi projekti raames. Asutajateks olid 11 valda – Hanila, Martna, Lihula, Kullamaa, Koonga, Varbla,

Raikküla, Rapla, Kehtna, Vigala ja Märjamaa.

Osaluste bilansiline väärtus ja liikumine eurodes

2 016 2 015

Algsaldo 10 556 905 10 479 186

Kasum (+)/ kahjum (-) kapitaliosaluse meetodil -299 226 77 719

Lõppsaldo 10 257 679 10 556 905

Investeeringute väärtus konsolideerimata bilansis on 511 261 eurot (31.12.2015.aasta seisuga 511 261 eurot).



Lisa 7. Kinnisvarainvesteeringud

eurodes

Maa Korterid ja

mitteeluruumid Kokku

Jääk seisuga 31.12.2015

Soetusmaksumus 19 315 140 361 159 676

Akumuleeritud kulum 0 -30 668 -30 668

Jääkväärtus 19 315 109 693 129 008

Kokku liikumised 2016 -49 -7 480 -7 529

Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine (vt lisa14) 0 8 000 8 000

Vara vähenemine seoses valitseva mõju kadumisega -49 -16 568 -16 617

Kulumi vähenemine seoses valitseva mõju kadumisega 0 3 730 3 730

Kulum 2016 0 -2 642 -2 642


Soetusmaksumus 19 266 131 793 151 059


Jääkväärtus 19 266 102 213 121 479

Saadud mitterahalise sihtfinantseerimisena on kajastatud päritud korteriomand Märjamaa alevis. Korteriomandi

hinna aluseks on kohtutäituri koostatud pärandvara inventuur.

Kasutusrendile antud kinnisvarainvesteeringud eurodes

Maa Korterid ja

mitteeluruumid Kokku


Soetusmaksumus 16 115 125 578 141 693


Jääkväärtus 16 115 100 621 116 736


Soetusmaksumus 2 157 107 699 109 856


Jääkväärtus 2 157 86 136 88 293

eurodes

2016 2015

Renditulud kinnisvarainvesteeringutelt (vt lisa15) 1 316 3 875

Kinnisvarainvesteeringute haldamiskulud (vt lisa 19) -7 255 -5 713

Renditulud katkestamatutelt kasutusrendilepingutelt tulevastel perioodidel: 433 565

Järgmisel majandusaastal 433 565



Lisa 8. Materiaalne põhivara

eurodes

Ma

a

Ho

on

ed

ja

ra

jati

sed

Ma

sin

ad

ja

se

ad

me

d

Mu

u

põ

hi

va

ra

Lõ

pe

tam

ata

töö

d j

a

ett

em

aks

ed

Ko

kk

u


Soetusmaksumus 157 202 30 712 053 983 403 464 006 35 000 32 351 664

Kogunenud kulum 0 -10 070 657 -759 345 -402 976 0 -11 232 978

Jääkväärtus 157 202 20 641 396 224 058 61 030 35 000 21 118 686

Kokku liikumised 2016 45 381 -877 285 -65 484 -46 189 133 660 -809 917

Soetused ja parendused 4 723 76 676 4 875 11 586 397 901 495 761

Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine (vt lisa 14) 30 0 0 0 0 30

Üle antud mitterahaline sihtfinantseerimine (vt lisa15) 0 -3 264 0 0 0 -3 264

Varade vähenemine seoses valitseva mõju kadumisega -18 -21 773 0 0 -21 791

Ümberhindlus 41 640 0 0 0 0 41 640

Müügid müügihinnas -2 861 -19 030 -21 891

Müügikasum/ -kahjum ( vt lisa 16) 1 867 301 2 168

Ümberklassifitseerimine 0 207 658 45 910 0 -253 568 0

Muu mahakandmine 0 -49 106 -8 465 -5 165 -10 673 -73 409

Kulum 2016 0 -1 068 747 -107 804 -52 610 -1 229 161


Soetusmaksumus 202 583 30 781 978 820 935 343 656 168 660 32 317 812

Kogunenud kulum 0 -11 017 867 -662 361 -328 815 0 -12 009 043

Jääkväärtus 202 583 19 764 111 158 574 14 841 168 660 20 308 769

Makstud põhivara eest rahavoogude aruandes

Rahavoogude aruandes on aruandeaasta materiaalse põhivara soetust ja parendust korrigeeritud muutustega

võlgades hankijatele summas 8993 eurot, pikaajaliste võlgadega hankijatele põhivara eest summas -2731 eurot ning

põhivara soetuste mittetagastatava käibemaksukuluga -94 063 eurot (vt lisa 19). Soetusele on lisatud intressikulu

diskonteeritud pikaajalistelt kohustustelt summas -1418 eurot (vt lisa 9) ning soetust on vähendatud toetuse andjalt

otse hankijale makstud sihtfinantseerimine võrra summas 35 045 eurot (vt lisa 14).

Soetused ja parendused

Aruandeaasta suurimad investeeringud teostati valla teede ja tänavate rekonstrueerimisel summas 218 753 eurot.

Muud olulisemad soetused ja parendused olid:

Märjamaa valla rahvamaja galeriikatuse katte väljavahetamine summas 30 550 eurot;

Laukna küla Laukna tee tänavavalgustuse ehitus summas 15 395 eurot;

Märjamaa haigla ruumide remont ja funktsionaalsete voodite soetamine summas 13 320 eurot;

Märjamaa gümnaasiumi WC ruumide remont summas 12 68 eurot.

Ümberhindlused

Ümberhindlusena on kajastatud maade saamine munitsipaalomandisse kehtivas maamaksustamishinnas.

Aruandeaastal saadi munitsipaalomandisse 228 teede ja tänavate alust kinnistut.

Materiaalse põhivara müük

Aruandeaastal müüdi 5 kinnistut bilansilise maksumusega 19 723 eurot.

Põhivara mahakandmine Seoses arvestuspõhimõtte muutusega kanti aruandeaastal maha alla 5000-eurose soetusmaksumusega põhivara

kokku 46 827 eurot. Märjamaa valla rahvamaja galeriikatuse katte vahetuse käigus kanti maha vana katuse osa



summas 11 846 eurot. Moraalse vananemise tõttu kanti maha Märjamaa muusika- ja kunstikoolile 2008. aastal tellitud

ja lõpetamata tööna arvel olnud koolihoone ehituse tehniline ehitusprojekt maksumusega 10 673 eurot.

Lõpetamata tööd ja ettemaksed

Aruandeaastal jäid pooleliolevaks järgmised investeeringuobjektid kogusummas 168 660 eurot

sellest:

Varbola lasteaed-algkooli, Sipa-Laukna Laukna lasteaia, Kasti lasteaia, Märjamaa lasteaia ja Orgita lasteaia

mänguväljakute rajamine kogusummas 55 003 eurot – ehituse lõpetamine 2017. aastal;

Märjamaa gümnaasiumi spordihoone ehituse eelprojekt 54 445 eurot – ehitus planeeritud aastatesse 2018-

2019;

Märjamaa-Sõtke tänavavalgustusega kergtee rajamine 14 750 eurot – ehitatakse 2017. aastal, Ettevõtluse

Arendamise Sihtasutuse (KIK) kaasrahastusel;

Märjamaa tervisekeskuse teostatavus- ja tasuvusanalüüs 9500 eurot – rahastustaotlus esitatud EL

Tervisekeskuste loomise meetmesse, valmimisaeg 2020.aastal;

Haimre mõisapargi restaureerimisprojekti koostamine 8180 eurot – rahastas KIK, kogu mõisapargi

renoveerimine on hetkel projekti staadiumis;

Märjamaa ujula energiaaudit, välisseinte soojustuse ja katusekatte vahetuse tööprojekt kokku 6630 eurot –

projekti staadiumis, ehitus eeldatavasti 2021. aastal;

Märjamaa haigla ventilatsioonisüsteemi renoveerimine 6545 eurot - valmib 2017. aastal;

Märjamaa sotsiaalkeskuse katlamaja rekonstrueerimine 3120 eurot – planeeritud kaasrahastuse (KIK) korral

ehitatakse aastatel 2017-2018;

Märjamaa valla tänavavalgustuse rekonstrueerimistaotluse koostamise konsultatsioon 2997 eurot –

rahastamistaotlus menetluses (KIK), projekteerimine ja ehitus planeeritud aastatesse 2017-2020;

Märjamaa alevi oru tn 2 hoone ehitise ekspertiis 2820 eurot – projekteerimine 2017, ehitus 2018-2019;

Märjamaa muusika- ja kunstikooli abiruumide laiendamise projekt 2240 eurot – hetkel peatatud;

Märjamaa ujula küttesüsteemi rekonstrueerimine 1850 eurot – planeeritud kaasrahastuse (KIK) korral

ehitatakse 2017-2018;

Sillaotsa talumuuseumi väliõppeklassi projekteerimine 580 eurot – projekti staadiumis, KIK kaasrahastus

hetkel puudub.

Kapitalirendi tingimustel rendile võetud vara eurodes

Hooned

ja rajatised

Jääkväärtus seisuga 31.12.2015 708 998

Soetusmaksumus 910 926

Akumuleeritud kulum -201 928

Liikumised 2016 -708 998

Rendilepingu ennetähtaegne lõpetamine -708 998

Jääkväärtus seisuga 31.12.2016 0

Kapitalirenditingimustel oli vallavalitsus rendile võtnud Märjamaa alevis, Tamme tee 1 kinnistule ehitatud Märjamaa

gümnaasiumi juurdeehituse ning Staadioni tänava. Rendile andjaks oli Riigi Kinnisvara AS, rendi tähtaeg 31.12.2025.

Vallavolikogu andis 2015. aastal nõusoleku rendilepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks (otsus 121 18.08.2015).

Kapitalirendikohustuste jääk seisuga 31.12.2015 oli 521 738 eurot. Aruandeaasta märtsis otsustas vallavalitsus võtta

investeerimislaenu 475 000 eurot, sealhulgas nimetatud tehinguks 370 000 eurot (vt lisa13). Leping lõpetati seisuga

31.03.2016.



Kasutusrendile antud materiaalne põhivara eurodes

Maa Hooned ja rajatised Kokku

Jääkväärtus seisuga 31.12.2015 7 628 946 469 954 097

Soetusmaksumus 7 628 1 182 955 1 190 583


Jääkväärtus seisuga 31.12.2016 8 135 1 017 572 1 025 707

Soetusmaksumus 8 135 1 305 280 1 313 415


eurodes 2016 2015

Kasutusrenditulud materiaalselt põhivaralt (vt lisa 15 ) 18 739 32 388

Renditulu katkestamatutelt kasutusrendilepingutelt tulevastel perioodidel 579 2 355

Järgmisel majandusaastal 579 2 355

Lisa 9. Võlad tarnijatele

eurodes

31.12.2016 31.12.2015

Kohustised ostetud toodete ja teenuste eest 169 534 179 997

Kohustised ostetud põhivara eest (vt lisa 8) 11 566 2 573

Kokku võlad tarnijatele 181 100 182 570

Pikaajalised võlad tarnijatele ostetud põhivara eest 22 141 24 872

Tähtajaks tasumata kohustisi oli aruandeperioodi lõpuks 11 507 eurot, 2015.aasta lõpuks 22 503 eurot. Pikaajaliste

kohustistena tarnijatele on kajastatud võlg Märjamaa gümnaasiumi ja Varbola lasteaed-algkooli katlamajade

rekonstrueerimisel ja üleviimisel pelletiküttele 2012. aastal.

Võla tasumiseks on sõlmitud Pelletikütte AS-ga järelmaksugraafik tähtajaga 1. september 2021. aastas kuulub

tasumisele 4150 eurot.

Kohustis tarnijale ei kanna intressi, seetõttu on pikaajaline kohustis kajastatud diskonteerituna intressimääraga 6%.

Aruandeaastal arvestati diskonteeritud järelmaksukohustiselt intressikulu -1418 eurot, 2015. aastal arvestati

intressikulu -1577 eurot.

Pikaajalised võlad tarnijatele järelejäänud tähtaja viisi (eurodes):

Järelejäänud tähtajaga Kokku

Kuni 1 a 1-2 a 2-3 a 3-4 a 4-5 a üle 5 aasta

Jääk seisuga 31.12.2015 2 573 2 731 2 900 3 079 3 268 12 894 27 445

Võlad tarnijatele 2 573 2 731 2 900 3 079 3 268 12 894 27 445

Jääk seisuga 31.12.2016 2 731 2 900 3 079 3 268 12 894 0 24 872

Võlad tarnijatele 2 731 2 900 3 079 3 268 12 894 0 24 872



Lisa 10. Võlad töövõtjatele

eurodes

31.12.2016 31.12.2015

Töötasu võlgnevus 206 940 193 848

Deklareerimata maksud 128 769 120 408

Puhkusetasude kohustus 27 628 20 780

Muud võlad töövõtjatele 1 238 2 100

Kokku võlad töövõtjatele 364 575 337 136

Tähtajaks jäi töövõtjatele tasumata isikliku sõiduauto kasutamise hüvitisi ja muid majandamiskulusid summas 1046

eurot, eelmise perioodi lõpuks 747 eurot.

Lisa 11. Muud kohustised ja saadud ettemaksed

eurodes

31.12.2016 31.12.2015

Maksukohustused (vt lisa 3A) 180 062 145 403

Tegevuskulude sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksed 8 783 7 350

Põhivara sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksed 41 073 17 260

Kokku sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksed (vt lisa 14) 49 856 24 610

Muud kohustised ja saadud ettemaksed 400 2 600

Intressivõlad 2 132 2 327

Toetuste andmise kohustised 1 661 1 767

Kokku muud kohustised ja saadud ettemaksed 234 111 176 707

Lisa 12. Tingimuslikud kohustised

eurodes

Tingimuslikud kohustised 31.12.2016 31.12.2015

Sõlmitud ehitus- ja rekonstrueerimistööde lepingud 62 892 51 556

s.h. tähtajaga kuni 1 aasta 62 892 51 556

Potentsiaalne tulumaks dividendidelt 30 846 30 499

s.h. tähtajaga kuni 1 aasta 30 846 30 499

Kokku 93 391 82 055

1. Ehitus- ja rekonstrueerimistööde ning materiaalse põhivara hanke lepingud.

Aruandeaastal jäid lõpetamata järgmised investeeringud koos käibemaksuga:

1.1.Märjamaa gümnaasiumi spordihoone projekteerimine summas 28 000 eurot;

1.2.Mänguväljakute ehitamised Märjamaa, Sipa-Laukna ja Kasti lasteaedades ning Varbola lasteaed-algkoolis kokku

summas 27 700 eurot;

1.3.Konsultatsiooniteenused projekti „ Märjamaa valla tänavavalgustuse rekonstrueerimine“ taotluse koostamiseks

ning muude vajalike konsultatsiooniteenuste osutamiseks summas 7192 eurot.

2015. aasta lõpuks jäi lõpetamata Sipa-Laukna lasteaia Laukna katlamaja ümberehitus pelletiküttele summas 49 336

eurot koos käibemaksuga ja Märjamaa ujula küttesüsteemi projekti koostamine katlamaja üleviimiseks pelletiküttele

summas 2220 eurot koos käibemaksuga.

2.Potentsiaalne tulumaks dividendidelt:

Konsolideerimisgruppi kuuluval ettevõtjal on bilansipäeva seisuga jaotamata kasumit 154 234 euro väärtuses

(võrreldava perioodi lõpuks 152 493 eurot), millelt arvestatud potentsiaalne tulumaks on esitatud tingimusliku

kohustusena.



Lisa13. Laenukohustised

eurodes

Tagastamine järelejäänud tähtaja järgi Kokku

Kuni 1 a 1-2 a 2-3 a 3-4 a 4-5 a üle 5 aasta

Jääk seisuga 31.12.2015 760 522 619 114 205 348 180 592 101 652 357 885 2 225 113

Pangalaenud 710 080 568 295 154 149 129 010 49 684 92 157 1 703 375

Kapitalirendikohustised 50 442 50 819 51 199 51 582 51 968 265 728 521 738

Jääk seisuga 31.12.2016 568 295 283 000 259 072 180 938 182 575 237 415 1 711 295

Pangalaenud 568 295 283 000 259 072 180 938 182 575 237 415 1 711 295

Laenukohustiste tasumine eurodes

2016 2015

Tagasimakstud laene 710 080 430 441

Tagasimakstud kapitalirendikohustusi 521 738 49 293

s.h tasutud rahas 359 769 0

tasaarvestatud ettemakstud tulevaste perioodide kuludega 161 969 0

Kokku 1 231 818 479 734

Informatsioon laenulepingute kaupa

Laenu andja Lõpp-

tähtaeg Intressimäär

Alus- valuuta

Jääk Intressikulu

31.12.2016 31.12.2015 2016 2015

Pangalaenud

SEB Pank 15.12.2017 EURIBOR+1,343% EURO 406 175 812 375 -8 730 -16 764

Danske Bank 5.09.2017 EURIBOR+0,96% EURO 162 120 255 000 -2 026 -2 769

Danske Bank 31.12.2015 EURIBOR+0,46% EURO 0 0 0 -77

Danske Bank 30.09.2019 EURIBOR+0,92% EURO 185 000 185 000 -1 730 -1 894

Danske Bank 31.10.2022 EURIBOR+0,79% EURO 240 000 240 000 -2 018 -244

Danske Bank 1.03.2023 EURIBOR+0,92% EURO 475 000 0 -1 737 0

SEB Pank 1.11.2023 EURIBOR+0,89% EURO 243 000 0 -157 0

SEB Pank 20.03.2015 baasintr.+0,179% EEK 0 0 0 -11

SEB Pank 31.03.2016 EURIBOR+0,49% EURO 0 211 000 -210 -150

Kokku pangalaenud 1 711 295 1 703 375 -16 608 -21 909

Kapitalirendikohustised

Riigi Kinnisvara AS 31.12.2025 EURIBOR+0,7% EEK 0 521 738 -1 399 -5 882

Kokku kapitalirendikohustised 0 521 738 -1 399 -5 882

Kokku: 1 711 295 2 225 113 -18 007 -27 791

2016. aasta veebruaris andis vallavolikogu oma määrusega nr 51 vallavalitsusele loa võtta investeeringute katteks

pikaajalist laenu summas 930 000 eurot. Vallavalitsus korraldas aruandeaastal kaks lihthanget.

1. Aruandeaasta märtsis Märjamaa gümnaasiumi hoonestusõiguse väljaostuks, nelja lasteasutuse mänguväljakute

ehitamiseks ja Märjamaa muusika- ja kunstikooli ümberehitustöödeks kokku summas 475 000 eurot. Hanke võitis

Danske Bank Eesti filiaal. Laenu hakatakse tagastama 2018. aastal.

2. Aruandeaasta septembris kruusakattega teede remondiks ja investeeringuteks ning Märjamaa gümnaasiumi

spordihoone projekteerimiseks summas 243 000 eurot. Hanke võitis SEB Pank. Laenu hakatakse tagasi maksma

2018. aastal.

Pangalaenude tagatiseks on valla eelarvelised vahendid.



Lisa 14. Saadud toetused

eurodes

2016.a. tulud Jääk 31.12.2016

Põhivarade soetus

Tegevuskulude sihtfin

Muud toetused

Nõuded (lisa 4)

Laekunud ettemaks (lisa 11)

Rahalised sihtfinantseerimised 28 857 134 255 2 270 403 833 49 856

Riigieelarvest toetus- ja tasandusfondi: 0 0 2 270 403 0 0

sellest toetusfondi: 0 0 1 657 250 0 0

Hariduskulude toetus 0 0 1 084 810 0 0

Kohalike teede hoiu toetus 0 0 384 550 0 0

Sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise toetus 0 0 185 921 0 0

Vajaduspõhise peretoetuse maksmise hüvitis 0 0 1 726 0 0

Sündide ja surmade registreerimise kulude hüvitis 0 0 243 0 0

tasandusfondi: 0 0 613 153 0 0

Keskkonnainvesteeringute Keskus : 0 10 175 0 0 83

Haridusasutuste keskkonateadlikkuse tõstmise projektid 0 10 175 0 0 83

Rahandusministeerium: 23 857 37 897 0 0 27 073

LA Pillerpall mänguväljaku ehitamine mööbli soetamine 5 000 10 000 0 0 0

Hajaasustuse veeprojekti sihtfin.vahendamine 18 857 0 0 0 27 073

Sõiduvajaduse uuring 0 10 000 0 0 0

Raske ja sügava puudega laste teenuste toetus 0 7 179 0 0 0

Noortekeskuse Noorteinfo projekt 0 5 228 0 0 0

Õppelaenude kustutamine 0 2 312 0 0 0

Ujumise algõpe 0 1 610 0 0 0

Muud projektid: 0 1 568 0 0 0

Haridus- ja Teadusministeerium 5 000 17 798 0 0 0

Erakoolide toetus 0 14 287 0 0 0

Märjamaa Muusika- ja Kunstikoolile klaveri ostmiseks 5 000 0 0 0 0

Noorsootöö projektid ja keeleõpe uussisserändajatele: 0 3 511 0 0 0

Kultuuriministeerium : 0 2 799 0 0 14 000

Sipa mõisahoone rekonstrueerimise projekteerimine 0 0 0 0 14 000

Rahvakultuuri üritusteks 0 3 330 0 0 0

Jäägi tagastamine 0 -531 0 0 0

Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus: 0 13 566 0 0 1 121

Noortekeskuse projekt Noorte tugila 0 11 816 0 1 121

Noortekeskuse Riskilaste projekt 0 1 750 0 0 0

SA Archimedes: 0 0 0 0 5 810

Märjamaa Gümnaasiumi Erasmuse projekt Like?Share? 0 0 0 0 5 810

LA Karikakar Erasmuse projekt 0 0 0 0 0

Eraisikute annetused: 0 8 534 0 0 694

Märjamaa Gümnaasiumi juubel 0 7 463 0 0 0

Muudeks kuludeks 0 1 071 0 0 0

Märjamaa Gümnaasiumi Oivikufond 0 0 0 0 694

Eesti Kultuurkapital rahvakultuuri toetamiseks 0 7 100 0 0 0

Märjamaa Gümnaasiumi ja Vara Kommuuni ühisprojekt 0 3 532 0 0 1 075

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet: 0 5 520 0 0 0

Koolipiim ja koolipuuvili 0 5 520 0 0 0

Raplamaa Omavaltsuste Arengufond: 0 7 140 0 0 0

Märjamaa Folk 0 6 000 0 0 0

Hariduslikud ja noorsootöö maakondlikud ühisprojektid 0 1 140 0 0 0

Muud mittetulundusühingud ja sihtasutused 0 6 021 0 0 0



Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts 0 5 400 0 0 0

Raplamaa omavalitsuste osalus noortelaagri korraldamises 0 4 095 0 0 0

Hariduse Infotehnoloogia SA 0 3 133 0 0 0

Töötukassa 0 1 545 0 215 0

Sotsiaalkindlustusamet 0 0 0 618 0

Mitterahalised sihtfinantseerimised : 43 075 10 560 0 8 835 0

Keskkonnainvesteeringute Keskus (vt lisa 8): 35 045 0 0 8 835 0

Laukna lasteaia katlamaja üleviimine pelletiküttele 26 210 0 0 0 0

Haimre mõisapargi restaureerimisprojekti koostamine 8 835 0 0 8 835 0

Päritud kinnisvara (vt lisa 7) 8 000 0 0 0 0

Raamatud riigielarvest 0 10 560 0 0 0

Teede alused kinnistud rahandusministeeriumilt 30 0 0 0 0

Kokku toetused 2016 71 932 144 815 2 270 403 9 668 49 856

2015.a. tulud Jääk 31.12.2015

Põhivarade

soetus

Tegevuskulude sihtfin

Muud toetused

Nõuded (lisa 4)

Laekunud ettemaks (lisa 11)

Rahalised sihtfinantseerimised 729 816 116 968 2 154 097 221 965 24 610

Riigieelarvest toetus- ja tasandusfondi: 0 0 2 154 097 0 0

sellest toetusfondi: 0 0 1 554 701 0 0

Hariduskulude toetus 0 0 1 050 116

Kohalike teede hoiu toetus 0 0 309 121

Toimetulekutoetus 0 0 144 303

Sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise toetus 0 0 20 629

Vajaduspõhise peretoetuse maksmise hüvitis 0 0 30 323

Sündide ja surmade registreerimise kulude hüvitis 0 0 209

tasandusfondi: 0 0 599 396

SA Innove-Noortekeskuse väljaehitamine ja sisustamine 678 561 0 0 218 108 0

Eesti Kultuurkapital: 37 436 11 667 0 1 000 0

Märjamaa Kino digitaalseadmete ostuks 37 436 0 0 0 0

Kultuuriüritusteks 0 11 667 0 1 000 0

Rahandusministeerium: 0 18 363 0 0 0

Päritud õigusvastaselt võõrandatud vara kompensatsioonid 0 10 677 0 0 0

Õppelaenude kustutamine 0 6 174 0 0 0

Aadressandmete korrastamine 0 1 512 0 0 0

Maavalitsus: 13 819 15 413 0 0 20 003

Hajaasustuse veeprojekti sihtfin.vahendamine 13 819 0 0 0 17 260

Riiklik lapsehoiuteenus 0 7 657 0 0 0

Noorsoo- ja kultuuritöö projektid 0 4 679 0 0 2 743

Ujumise algõpe 0 1 623 0 0 0

Kogukondliku turvalisuse väikeprojekt 0 1 454 0 0 0

Haridus- ja Teadusministeerium 0 10 645 0 1 638 0

Erakoolide toetus 0 5 065 0 1 638 0

Muud haridusalased projektid 0 5 580 0 0 0

Keskkonnainvesteeringute Keskus: 0 9 759 0 0 0

Märjamaa Gümn keskkonnahariduslik õppepr 0 8 166 0 0 0

Valgu PK õuesõpperetked 0 1 593 0 0 0

SA Archimedes: 0 8 003 0 0 0

Valgu Põhikooli Comeniuse projekt 0 7 533 0 0 0

LA Karikakar Erasmuse projekt 0 470 0 0 0

Eraisikute annetused: 0 7 913 0 0 0

Hooldekodu kuludeks 0 3 330 0 0 0



Muusika-kunstikooli kunstiklassi veevarustuse ehituseks 0 1 974 0 0 0

Annetused koolidele ja lasteaedadele 0 1 549 0 0 0

Muudeks kuludeks 1 060 0 0 0

Muud projektid: 0 6 657 0 0 4 607

Märjamaa Gümnaasiumi ja Vara Kommuuni ühisprojekt 0 303 0 0 4 607

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet: 0 5 954 0 498 0

Koolipiim ja koolipuuvili 0 5 954 0 498 0

Raplamaa Omavaltsuste Arengufond: 0 5 560 0 0 0

Märjamaa Folk 0 4 000 0 0 0

Haridusasutuste maakondlikud ühisprojektid 0 1 560 0 0 0

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts 0 4 605 0 0 0

Rahvakultuurikeskus 0 3 320 0 0 0

Raikküla kooli õpilastranspordi toetus 0 3 024 0 0 0

Eesti Muusikakoolide Liit 0 2 550 0 0 0

Töötukassa 0 2 095 0 0 0

Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus 0 1 440 0 0 0

Sotsiaalkindlustusamet 0 0 0 721 0

Mitterahalised sihtfinantseerimised : 77 151 11 323 0 0 0

Teenuse Külade Ühing MTÜ-ait-kuivati hoone tagastamine 76 821 0 0 0 0

Päritud kinnisvara 330 0 0 0 0

Raamatud riigielarvest 0 11 323 0 0 0

Kokku toetused 2015 806 967 128 291 2 154 097 221 965 24 610

Aruandeaasta lõpuks jäi Märjamaa vallavalitsusel saamata sihtfinantseerimise nõudeid kokku 12 780 eurot:

-SA Archimedeselt Märjamaa gümnaasiumi projekti „ Like?Share“ toetuse jääk summas 8715 eurot;

-Haridus- ja teadusministeeriumilt erakoolide kulude hüvitamise toetus summas 4064 eurot.

2015.aasta lõpuks jäi saamata toetused põhivara sihtfinantseerimise eest sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute

Keskus kokku 48 108 eurot:

-Sipa-Laukna lasteaia Laukna hoone katlamaja üleviimiseks pelletiküttele 26 211 eurot;

-Haimre mõisa pargi restaureerimisprojekti koostamiseks 12 807 eurot;

-keskkonnahariduslikeks õppeprogrammideks Märjamaa gümnaasiumi õpilastele 9090 eurot.

Lisa 15. Tulud kaupade ja teenuste müügist

eurodes

2016 2015

Tulud tervishoiust 701 949 674 256

Tulud haridusalasest tegevusest 242 354 221 613

Tulud kultuuri- ja kunstialasest tegevusest 151 975 134 466

Tulud spordi- ja puhkealasest tegevusest 104 275 93 605

Tulud muudelt majandusaladelt 39 282 108 232

Tulud elamu- ja kommunaalteenustelt 25 460 80 175

Muu tulu üüri ja rendiga kaasnevast tegevusest 20 911 18 907

Kasutusrenditulud materiaalselt põhivaralt ( vt lisa 8 ) 18 739 32 388

Tulud korrakaitsest 9 758 8 487

Muu teenuste müük 9 479 6 730

Riigilõivud (vt lisa 3) 8 514 16 679

Tulud sotsiaalabialasest tegevusest 1 480 1 499

Kinnisvarainvesteeringute renditulud ( vt lisa 7) 1 316 3 875

Tulud üldvalitsemisest 880 331

Kokku 1 336 372 1 401 243



Lisa 16. Muud tegevustulud

eurodes

2016 2015

Tulud loodusressursside kasutamisest (vt lisa3) 66 181 51 084

Kasum(+)/kahjum(-) materiaalse põhivara müügist (vt lisa 8) 2 168 21 561

Trahvid (vt lisa 3) 0 1 108

Muud tulud 7 394 249

Kokku 75 743 74 002

Lisa 17. Antud toetused

eurodes

2016 2015

Sotsiaaltoetused füüsilistele isikutele -295 570 -286 831

Toimetulekutoetused -141 678 -133 139

Peretoetused -55 152 -60 402

Õppetoetused -33 583 -24 136

Toetused puuetega inimestele ja nende hooldajatele -31 884 -33 145

Erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks -18 188 -22 703

Muud sotsiaalabitoetused -11 445 -10 880

Preemiad ja stipendiumid -3 640 -2 426

Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks -127 939 -156 001

MTÜ Märjamaa Spordiklubile sporditegevuseks, hoonete haldamiseks (vt lisa 20) -58 423 -57 698

Sihtasutustele, mittetulundusühingutele ja eraisikutele kultuuritegevuseks, hoonete haldamiseks -34 010 -49 887

Mittetulundusühingutele sporditegevuseks -11 373 -12 302

MTÜ Märjamaa Saun majandamiskuludeks (vt lisa 20) -10 000 -9 996

SA Raplamaa Omavalitsuste Arengufondile maakondlike ühisürituste korraldamiseks -6 620 -17 550

SA Raplamaa Haigla majanduskuludeks -5 100 -5 100

SA Raplamaa Omavalitsuste Liit maakondlikeks spordiüritusteks -2 709 -2 709

OÜ Diafilm dokumentaalfilmi valmistamiseks muusikapedagoog R. Kasemägist 0 -1 000

Seltsingute poolt tagastatud kasutamata toetus 296 241

Sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -40 977 -32 890

Rahaline sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -37 713 -32 890

Toetus eraisikutele hajaasustuse projekti raames -18 856 -13 819

Rapla Maavalitsuse kaasfinantseerimise vahendamine eraisikutele hajaasustuse raames -18 857 -13 819

Valguskaabli ehituse sihtfinantseerimine Telia AS-le -5 252

Mitterahaline sihtfinantseerimine põhivara soetuseks (vt lisa 8) -3 264 0

Laukna tuletõrjegaraaž Laukna Pritsumeeste Seltsile -3 264 0

Liikmemaksud -23 285 -21 249

SA Raplamaa Omavalitsuste Liit -13 672 -11 904

MTÜ Kesk-Eesti Jäätmekeskusele tegevuskuludeks -5 182 -5 221

Eesti Linnade Liit -3 774 -3 418

Muud -657 -706

Kokku antud toetused -487 771 -496 971



Lisa 18. Tööjõukulud

eurodes

Tegevusvaldkond

2 016 2 015

Töötajate arv(in)

Töötasukulud Töötajate arv(in)

Töötasukulud

Haridus 178,75 -1 748 403 181,54 -1 634 996

Vaba aeg,kultuur 65,54 -537 018 65,46 -485 769

Tervishoid 37,90 -393 309 36,24 -368 226

Üldvalitsemine 27,65 -370 430 27,64 -350 117

Sotsiaalne kaitse 8,66 -66 114 8,74 -62 252

Majandus 2,48 -19 484 6,70 -55 010

Keskkonnakaitse 7,61 -48 955 6,87 -43 645

Elamu-kommunaalmajandus 2,26 -12 851 3,08 -16 273

Avalik kord ja julgeolek 1,50 -8 620 1,75 -8 270

Kokku töötajate arv ja töötasukulud 332,35 -3 205 184 338,02 -3 024 558

Töötajate arv on keskmine töötajate arv taandatuna täistööajale. Võlaõiguslike lepingute korral ei ole töötajate arvu

leitud. Võlaõiguslike lepingute alusel arvestatud tööjõukulud moodustasid aruandeaastal -31 200 eurot ja 2015. aastal

-33 677 eurot.

eurodes 2016 2015

Töötasukulud -3 205 184 -3 024 558

Sotsiaalmaks ja töötuskindlustuse maksed -1 081 043 -1 020 786

Erisoodustused: -3 954 -5 667

Muud erisoodustused -2 563 -2 164

Töötajate õppelaenude kustutamine -1 391 -3 503

Kokku tööjõukulud -4 290 181 -4 051 011



Lisa 19. Muud tegevuskulud

eurodes

2016 2015

Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud -643 339 -633 685

Rajatiste majandamiskulud -343 752 -219 395

Käibemaksukulu tegevuskuludelt -335 266 -323 293

Õppevahendite ja koolituskulud -232 293 -221 406

Transporditeenused -214 769 -212 178

Toiduained ja toitlustusteenused -151 297 -153 722

Käibemaksukulu põhivara soetustelt -94 063 -163 823

Inventari majandamiskulud -108 406 -126 277

Sotsiaalteenused -97 646 -88 682

Administreerimiskulud -93 084 -75 842

Kommunikatsiooni-, kultuuri ja vaba aja sisustamise kulud -103 536 -72 530

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud -68 293 -63 839

Tootmiskulud -23 915 -58 026

Sõidukite majandamiskulud -57 013 -57 379

Meditsiini- ja hügieenikulu -43 343 -42 270

Teavikute ja kunstiesemete kulud -26 808 -28 404

Koolituskulud -26 216 -21 546

Eri- ja vormiriietus -18 261 -17 808

Uurimis- ja arendustööd -15 974 -9 230

Lähetuskulud -3 364 -8 403

Töömasinate ja seadmete majandamiskulud -5 998 -6 931

Kinnisvarainvesteeringute haldamiskulud (vt. lisa 7) -7 255 -5 713

Loodusressursside kasutamise ja saastetasud -1 895 -4 239

Muud tegevuskulud -4 651 -3 089

Kulu nõuete ebatõenäoliselt laekuvaks hindamisest (vt lisa 4) -2 453 -1 237

Kokku majandamiskulud -2 722 890 -2 618 947

Konsolideerimisgrupp on võtnud kasutusrendile hoone, infotehnoloogilisi seadmeid ja transpordivahendeid. Vastavad

rendikulud (sisalduvad ülaltoodud tabelis koos vastavat liiki varade majandamiskuludega) ning mittekatkestatavatest

rendilepingutest tulenevad järgmiste perioodide kasutusrendimaksed on järgmised:

2016 2015

Lasteaia hoone

Info-tehnol. seadmed

Transp.vah. Kokku Lasteaia hoone

Info-tehnol. seadmed

Transp.vah. Kokku

Rendikulu 12 257 14 474 7 907 34 638 18 257 14 474 6 999 39 730

Rendikulu tulevastel perioodidel kokku

53 839 17 648 18 098 89 585 12 257 32 121 26 006 70 384

s.h järgmisel majandusaastal

10 768 13 424 6 994 31 186 12 257 14 472 7 936 34 665

1. kuni 2. aastal 10 768 4 224 5 326 20 318 0 13 424 6 994 20 418

2 .kuni 3. aastal 10 768 0 4 909 15 677 0 4 225 5 331 9 556

3. kuni 4. aastal 10 768 0 869 11 637 0 0 4 909 4 909

4. kuni 5.aastal 10 767 0 0 10 767 0 0 836 836



Lisa 20. Seotud osapooled

Osapooli loetakse seotuiks, kui üks osapool omab kontrolli või olulist mõju teise osapoole majanduslike otsuste üle. Käesolevas majandusaasta aruandes on loetud seotud osapoolteks volikogu ja vallavalitsuse liikmeid, hallatavate allasutuste juhte, konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute nõukogu ja juhatuse liikmeid ning kõigi loetletute lähedasi pereliikmeid. Aruandes ei kajastata informatsiooni konsolideerimisgruppi kuuluvate valitseva mõju all olevate, rida-realt konsolideeritud üksustega tehtud ning aruandest elimineeritud tehinguid. Aruandeaastal ei ole konsolideerimisgrupp teinud turuhinnast erinevaid tehinguid seotud osapooltega v.a järgmised: 29.12.2000.aastal sõlmiti Märjamaa Spordiklubi MTÜ-ga Märjamaa alevis, Metsanurga tn 7 asuva spordihoone tasuta kasutamise leping. Leping sõlmiti määramata tähtajaks spordiruumide ja abiruumide kasutamiseks. 24. augustil 2012. aastal sõlmiti Märjamaa Saun MTÜ-ga Märjamaa alevis, Sauna tn 6 asuva sauna hoone tasuta kasutamise leping avaliku sauna teenuste osutamiseks. leping kehtib kuni 3. detsember 2030. Mõlemad mittetulundusühingud on seotud vallavolikogu liikmega ja saavad vallalt sihtotstarbelist toetust ( vt lisa17). Toetusi antakse Vallavolikogu määrusega `Märjamaa valla eelarvest mittetulundusliku tegevuse toetuste andmise kord` kehtestatud üldistel alustel. Konsolideerimisgrupi tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmetele arvestatud tasud:

Konsolideerimisgrupi tegev- ja kõrgema juhtkonna keskmine

arv (taandatuna täistööajale)

Tasude kogusumma (eurodes)

2016 2015 2016 2015

Asutuste juhid 16,4 17 205 466 186 255

Vallavalitsuse liikmed 4 4,2 84 617 82 975

Juhatuse liikmed 1,2 2 24 200 31 933

Volikogu liikmed 0 0 13 800 12 600

Nõukogude liikmed 0 0 4 173 975

Kokku 21,6 23,2 332 256 314 738

Ülaltoodud tasud on siin näidatud sotsiaal- ja töötuskindlustusmakseteta, kuid nende sisse on arvestatud kõik töötasud ja hüvitised. Muid täiendavaid olulisi soodustusi pole tegevjuhtkonna ega kõrgema juhtkonna liikmetele aruandeaastal arvestatud.



Lisa 21. Märjamaa Vallavalitsuse konsolideerimata finantsaruanded

KONSOLIDEERIMATA BILANSS eurodes

31.12.2016 31.12.2015

VARAD

Käibevara

Raha 333 818 223 693

Maksu-,lõivu- ja trahvinõuded 411 633 386 082

Muud nõuded ja ettemaksed 120 990 412 489

Käibevara kokku 866 441 1 022 264

Põhivara

Osalused sidusettevõtjates (vt lisa 6B) 511 261 511 261

Osalused tütarettevõtjates (vt lisa 6A) 228 852 265 903

Nõuded ja ettemaksed 0 40 177

Kinnisvarainvesteeringud 121 479 116 038

Materiaalne põhivara 20 011 658 20 799 468

Põhivara kokku 20 873 250 21 732 847

VARAD KOKKU 21 739 691 22 755 111

KOHUSTISED JA NETOVARA

KohustIsed

Lühiajalised kohustised

Saadud maksude, lõivude ja trahvide ettemaksed 2 007 1 688

Võlad tarnijatele 170 947 150 444

Võlad töövõtjatele 320 473 288 968

Muud kohustised ja saadud ettemaksed 217 302 154 754

Laenukohustised 568 295 760 522

Lühiajalised kohustised kokku 1 279 024 1 356 376

Pikaajalised kohustised

Võlad tarnijatele 22 141 24 872

Laenukohustised 1 143 000 1 464 591

Pikaajalised kohustised kokku 1 165 141 1 489 463

Kohustised kokku 2 444 165 2 845 839

Netovara

Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 19 950 912 19 732 424

Aruandeaasta tulem -655 386 176 848

Netovara kokku 19 295 526 19 909 272

KOHUSTISED JA NETOVARA KOKKU 21 739 691 22 755 111



KONSOLIDEERIMATA TULEMIARUANNE eurodes

2 016 2 015

Tegevustulud

Maksutulud 4 264 580 4 024 844

Tulud teenuste ja kaupade müügist 552 065 504 178

Saadud toetused 2 487 150 3 088 504

Muud tegevustulud 75 567 74 002

Tegevustulud kokku 7 379 362 7 691 528

Tegevuskulud

Antud toetused -487 771 -496 971

Tööjõukulud -3 751 159 -3 490 733

Muud tegevuskulud -2 501 259 -2 297 816

Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus -1 284 948 -1 198 260

Tegevuskulud kokku -8 025 137 -7 483 780


Finantstulud ja -kulud

Intressikulud -19 425 -29 368

Tulem osalustelt 49 949 -4 117

Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 42 94

Muud finantstulud ja -kulud -40 177 2 491

Finantstulud ja kulud kokku -9 611 -30 900

ARUANDEAASTA TULEM -655 386 176 848



KONSOLIDEERIMATA RAHAVOOGUDE ARUANNE eurodes

2 016 2 015


Korrigeerimised

Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 1 284 948 1 198 260

Käibemaksukulu põhivara soetustelt 90 090 156 567

Kasum/kahjum materiaalse põhivara müügist -2 168 -21 561

Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -71 932 -806 969

Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 40 977 32 889

Korrigeeriminekapitalirendikohustise muutusega -161 969 0

Korrigeeritud tegevustulem 534 171 766 934

Põhitegevusega seotud käibevara netomuutus 67 591 -85 082

Põhitegevusega seotud kohustiste netomuutus 82 264 -44 445

Kokku rahavood põhitegevusest 684 026 637 407

Rahavood investeerimistegevusest

Tasutud materiaalse põhivara eest -526 096 -978 664

Laekunud materiaalse põhivara müügist 21 891 55 716

Laekunud osaluste müügist 87 000 0

Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks 261 943 496 331

Tasutud sihtfinantseerimist põhivara soetuseks -48 630 -34 511

Laekunud intresse 42 95

Kokku rahavood investeerimistegevusest -203 850 -461 033

Rahavood finantseerimistegevusest

Laekunud laene 718 000 451 000

Tagasi makstud saadud laene -710 080 -430 441

Tasutud kapitalirendi põhiosa makseid -359 769 -49 293

Tasutud intresse ja muid finantskulusid -18 202 -28 402

Kokku rahavood finantseerimistegevusest -370 051 -57 136

Puhas rahavoog 110 125 119 238

Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 223 693 104 455

Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 333 818 223 693

Raha ja selle ekvivalentide muutus 110 125 119 238



KONSOLIDEERIMATA NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE eurodes

Akumuleeritud

tulem

Saldo seisuga 31.12.2014 19 714 231


Põhivara ümberhindlus 18 193

Aruandeaasta tulem 176 848

Saldo seisuga 31.12.2015 19 909 272


Põhivara ümberhindlus 41 640

Aruandeaasta tulem -655 386

Saldo seisuga 31.12.2016 19 295 526



Lisa 22. Selgitused eelarve täitmise aruande juurde

Märjamaa valla 2016.a eelarve oli koostatud vastavalt Kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seaduse (KOFS)

2.peatükis sätestatud kassapõhise eelarve koostamise üldpõhimõtetele.

Valla 2016.aasta eelarve kinnitati Märjamaa Vallavolikogu 16.02.2016.a määrusega nr 51 järgmiselt:

põhitegevuse tulud 6 848 581 eurot;

põhitegevuse kulud 6 434 226 eurot;

investeerimistegevus -472 784 eurot;

finantseerimistegevus -165 264 eurot;

likviidsete varade muutus -223 693 eurot.

2016. aasta kestel võttis Märjamaa Vallavolikogu vastu kolm lisaeelarvet, mille tulemusel suurenesid põhitegevuse

tulud 379 110 euro võrra ja põhitegevuse kulud 264 907 euro võrra. Investeerimistegevuse osas vähenesid põhivara

soetused 360 060 eurot ning põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine 415 154 eurot ja finantskulud 6919 eurot.

Suurenesid põhivara müügitulud 13 800 eurot, põhivara soetuseks antavad kulud 22 330 eurot ja osaluste müügitulu

87 000 eurot. Kokkuvõttes vähenes investeerimistegevuse väljaminekute ja sissetulekute vahe 74 955 euro võrra.

Finantseerimistegevuses vähenes kohustuste võtmine 212 000 eurot ja kohustuste tasumine 22 842 eurot.

Tabel 1 Esialgne ja lõplik eelarve (eurodes)

Esialgne eelarve 2016

Lõplik eelarve 2016

Muutus eurodes

PÕHITEGEVUSE TULUD 6 848 581 7 227 691 379 110

Maksutulud 4 039 360 4 241 385 202 025

Füüsilise isiku tulumaks 3 619 975 3 822 000 202 025

Maamaks 419 385 419 385 0

Tulud kaupade ja teenuste müügist 488 561 516 830 28 269

Saadavad toetused tegevuskuludeks 2 285 660 2 400 107 114 447

Tasandusfond 613 153 613 153 0

Toetusfond 1 656 238 1 657 250 1 012

Muud saadud toetused tegevuskuludeks 16 269 129 704 113 435

Muud tegevustulud 35 000 69 369 34 369

PÕHITEGEVUSE KULUD 6 434 226 6 699 133 264 907

Antud toetused 473 351 479 512 6 161

Sotsiaalabitoetused ja muud toetused füüsilistele isikutele 320 069 325 594 5 525

Sihtotstarbelised toetused tegevuskuludeks 129 998 130 634 636

Mittesihtotstarbelised toetused 23 284 23 284 0

Muud tegevuskulud 5 960 875 6 219 621 258 746

Personalikulud 3 698 920 3 726 050 27 130

Majandamiskulud 2 235 886 2 485 224 249 338

Muud kulud 26 069 8 347 -17 722

sh reservfond 15 702 30 -15 672

PÕHITEGEVUSE TULEM 414 355 528 558 114 203

INVESTEERIMISTEGEVUS -472 784 -397 829 74 955

Põhivara müük (+) 5 000 18 800 13 800

Põhivara soetus (-) -1 068 143 -708 083 360 060

Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+) 712 473 297 319 -415 154

Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-) -94 900 -72 570 22 330

Osaluste müük (+) 0 87 000 87 000

Finantstulud (+) 100 100 0

Finantskulud (-) -27 314 -20 395 6 919

EELARVE TULEM (ülejääk (+) / puudujääk (-) -58 429 130 729 189 158

FINANTSEERIMISTEGEVUS -165 264 -354 422 -189 158

Kohustuste võtmine (+) 930 000 718 000 -212 000

Kohustuste tasumine (-) -1 095 264 -1 072 422 22 842

LIKVIIDSETE VARADE MUUTUS ( + suurenemine, - vähenemine) -223 693 -223 693 0



Märjamaa valla 2016.a eelarve lõplikuks põhitegevuse tulude mahuks kujunes 7 227 691 eurot ja põhitegevuse kulude

mahuks 6 699 133 eurot. Investeerimistegevuse sissetulekute ja väljaminekute lõplikuks kogumahuks kujunes -397

829 eurot ning finantseerimistegevuse kohustuste võtmise ja tasumine kogumahuks -354 422 eurot.

Reservfondi suuruseks oli kinnitatud eelarves 15 702 eurot, millest tehti aasta jooksul eraldusi 15 672 eurot

järgmisteks kuludeks:

hallatavate asutuste ettenägematuteks majandamiskuludeks 13 823 eurot;

Märjamaa Lasteaia Pillerpall ja Varbola Lasteaed-Algkooli projektide omaosalusteks 1153 eurot;

Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikule pühakodade programmist saadud vahendite kaasfinantseerimiseks 636 eurot

piksekaitse seadmete paigaldamiseks Velise Ristija Johannese kirikule;

Riigilõivu tasumiseks 60 eurot puuetega inimeste sotsiaalse kaitse tegevusalas.

Aruandeaasta lõpuks jäi reservfondi kasutamata vahendeid 30 eurot.

Muutustest eelarves koos reservfondi eraldustega annab ülevaate Tabel 1.

Olulisemad eelarve põhitegevuse tulude muudatuste põhjused olid:

üksikisiku tulumaksu eelarvet suurendati võrreldes prognoositust suuremate laekumistega;

kaupade ja teenuste müügitulu suurendati seoses Märjamaa kino tulu olulise suurenemisega, lasteaedade

õppe- ja kohatasude laekumiste ning teiste hallatavate asutuste omatulude laekumiste korrigeerimisega ning

tulude enamlaekumisega koolitusteenuste osutamisest;

muudeks tegevuskuludeks saadud toetustele lisati aasta jooksul laekunud sihtotstarbelised eraldised;

muude tegevustulude laekumist suurendati seoses kaevandamisõiguse tasude ja muude tegevustulude

enamlaekumisega.

Põhitegevuse kulude osas tehti muudatusi peamiselt järgmistel põhjusel:

antud toetusi suurendati seoses lapsehoiuteenuse kulude suurenemisega ja vajaduspõhise peretoetuse

maksmiseks lisavahendite eraldamisega toetusfondist ning sihtotstarbeliste projektitoetuste ja annetuste

laekumisega. Premeeriti abipolitseinikke;

personalikulude suurendamine oli seotud sihtotstarbeliste projektide tööjõukulude lisandumisega ning

Märjamaa Valla Noortekeskuse ja Märjamaa Muusika- ja Kunstikooli koosseisude suurendamisega;

majandamiskulude suurendamine oli seotud projektide kulude lisandumisega, hoonete ja rajatiste

haldamisega seotud kulude suurendamisega, arvlemiste kulude suurendamisega seoses laste ja õpilaste

arvu muutusega ning algselt vallateede investeeringuteks kinnitatud vahendite suunamisega jooksvateks

korrashoiukuludeks.

Eelarve investeerimistegevuse osas tehtud muudatused olid peamiselt seotud põhivara soetuseks esialgselt planeeritud objektide muutustega seoses investeeringute kavas tehtud muudatustega. Seoses Märjamaa-Sõtke kergliiklustee ehituse, ujula rekonstrueerimise, vallamaja projekterimise, Sillaotsa Talumuuseumi veovahendite varjualuse ehituse, Valgu Põhikooli küttesüsteemi ehituse ja mõnede väiksemate investeeringute edasilükkumisega järgmisse aastasse vähenesid kulutused põhivarasse ning põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine. Eelarve finantseerimistegevuse osas vähenesid algselt planeeritud võetavad kohustused 212 000 euro võrra ja tagasimakstavad kohustused vähenesid 22 842 euro võrra seoses Märjamaa Gümnaasiumi hoonestusõiguse väljaostmisega Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsilt. Märjamaa valla eelarve täitmisest 2016. aastal annab ülevaate Tabel 2.

Tabel 2 Eelarve täitmise aruanne (eurodes)

Lõplik eelarve

2016 Täitmine

2016 Täitmise

%

Muutus eurodes

PÕHITEGEVUSE TULUD 7 227 691 7 267 031 100,5% 39 340

Maksutulud 4 241 385 4 239 949 100,0% -1 436

Füüsilise isiku tulumaks 3 822 000 3 837 323 100,4% 15 323

Maamaks 419 385 402 626 96,0% -16 759

Tulud kaupade ja teenuste müügist 516 830 544 647 105,4% 27 817

Saadud toetused tegevuskuludeks 2 400 107 2 409 189 100,4% 9 082

Tasandusfond 613 153 613 153 100,0% 0

Toetusfond 1 657 250 1 657 250 100,0% 0

Muud saadud toetused tegevuskuludeks 129 704 138 786 107,0% 9 082



Muud tegevustulud 69 369 73 246 105,6% 3 877

PÕHITEGEVUSE KULUD 6 699 133 6 576 090 98,2% -123 043

Antud toetused 479 512 446 898 93,2% -32 614

Sotsiaalabitoetused ja muud toetused füüsilistele isikutele

325 594 295 584 90,8% -30 010

Sihtotstarbelised toetused tegevuskuludeks 130 634 128 029 98,0% -2 605

Mittesihtotstarbelised toetused 23 284 23 285 100,0% 1

Muud tegevuskulud 6 219 621 6 129 192 98,5% -90 429

Personalikulud 3 726 050 3 712 062 99,6% -13 988

Majandamiskulud 2 485 224 2 409 598 97,0% -75 626

Muud kulud 8 347 7 532 90,2% -815

PÕHITEGEVUSE TULEM 528 558 690 941 130,7% 162 383

INVESTEERIMISTEGEVUS -397 829 -226 395 56,9% 171 434

Põhivara müük (+) 18 800 21 891 116,4% 3 091

Põhivara soetus (-) -708 083 -564 820 79,8% 143 263

Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+) 297 319 297 319 100,0% 0

Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-) -72 570 -48 630 67,0% 23 940

Osaluste müük (+) 87 000 87 000 100,0% 0

Finantstulud (+) 100 42 42,0% -58

Finantskulud (-) -20 395 -19 197 94,1% 1 198

EELARVE TULEM (ülejääk (+) / puudujääk (-) 130 729 464 546 355,4% 333 817

FINANTSEERIMISTEGEVUS -354 422 -354 421 100,0% 1

Kohustuste võtmine (+) 718 000 718 000 100,0% 0

Kohustuste tasumine (-) -1 072 422 -1 072 421 100,0% 1

LIKVIIDSETE VARADE MUUTUS ( + suurenemine, -vähenemine)

-223 693 110 125 -49,2% 333 818

Põhitegevuse tulud

Märjamaa valla 2016.aasta põhitegevuse tulude eelarve täideti 100,5% (vt tabel 2). Kokku laekus tulusid planeeritust

rohkem 39 340 eurot järgmiselt:

maksutulud -1436 eurot;

tulud kaupade ja teenuste müügist 27 817 eurot;

saadud toetused tegevuskuludeks (projektid) 9 082 eurot;

muud tegevustulud 3 877 eurot

Tabelis 3 on toodud valla põhitegevuse tulude struktuur ja osatähtsused ning muutused võrreldes 2015. aastaga.

Põhitegevuse tulude osatähtsused ei ole oluliselt muutunud. 2016. aastal kasvasid põhitegevuse tuludest kõige

kiiremini muud tulud 29,1%, saadud toetused tegevuskuludeks suurenesid 6,1% ning tulud kaupade ja teenuste

müügist 8,8% ja maksutulud 6,8%. Kogumahus suurenesid põhitegevuse tulud võrreldes 2015. aastaga 468 038 eurot

ehk 6,9%.

Tabel 3. Põhitegevuse tulude struktuur ja osatähtsused ning muutused aastatel 2016/2015

PÕHITEGEVUSE TULUD

Täitmine 2016

Osatähtsus %

Täitmine 2015

Osatähtsus %

Muutus 2016/2015

Maksutulud 4 239 949 58,3% 3 971 188 58,4% 6,8%

Tulud kaupade ja teenuste müügist 544 647 7,5% 500 560 7,4% 8,8%

Saadud toetused tegevuskuludeks 2 409 189 33,2% 2 270 505 33,4% 6,1%

Muud tegevustulud 73 246 1,0% 56 740 0,8% 29,1%

KOKKU 7 267 031 100,0% 6 798 993 100,0% 6,9%

Joonis 1 iseloomustab valla 2016. aasta põhitegevuse tulude lõplikku eelarvet ning selle täitmist võrdluses 2015.

aastaga. 2016. aastal laekus ühe valla elaniku kohta tulusid 1109 eurot, mis on 83 euro võrra rohkem kui 2015. aastal.



Joonis 1. 2016 aasta põhitegevuse tulude struktuur ja võrdlus 2015 aastaga

Põhitegevuse kulud

Märjamaa valla 2016.aasta põhitegevuse kulude eelarve täideti 98,2% (vt. tabel2). Tabelis 4 on toodud valla

põhitegevuse kulude struktuur ja osatähtsused ning muutused võrreldes 2015. aastaga. Põhitegevuse kulude

osatähtsused ei ole samuti oluliselt muutunud. Antud toetused on 2016. aastal võrreldes 2015. aastaga vähenenud

0,9 protsendipunkti ning samaväärselt on suurenenud muude tegevuskulude osatähtsused.

Antud toetuste osas täideti eelarve 93,2%, sealhulgas sotsiaalabitoetused ja muud toetused füüsilistele isikutele

90,8%, sihtotstarbelised toetused tegevuskuludeks 98,0% ning mittesihtotstarbelised toetused 100%. Muude

tegevuskulude osas täideti eelarve 98,5%, sealhulgas personalikulud 99,6%, majandamiskulud 97,0% ning muud

kulud 90,2 %. Kogumahus suurenesid põhitegevuse kulud võrreldes 2015. aastaga 487 082 eurot ehk 8,0%.

Tabel 4. Põhitegevuse kulude struktuur ja osatähtsused ning muutused 2016/2015 aastal

PÕHITEGEVUSE KULUD

Täitmine 2016

Osatähtsus %

Täitmine 2015

Osatähtsus %

Muutus 2016/2015

Antud toetused 446 898 6,8% 465 921 7,7% -4,1%

Sotsiaalabitoetused ja muud toetused füüsilistele isikutele 295 584 4,5% 288 618 4,7% 2,4%

Sihtotstarbelised toetused tegevuskuludeks 128 029 1,9% 155 911 2,6% -17,9%

Mittesihtotstarbelised toetused 23 285 0,4% 21 392 0,4% 8,8%

Muud tegevuskulud 6 129 192 93,2% 5 623 087 92,3% 9,0%

Personalikulud 3 712 062 56,5% 3 477 351 57,1% 6,7%

Majandamiskulud 2 409 598 36,6% 2 139 660 35,1% 12,6%

Muud kulud 7 532 0,1% 6 076 0,1% 24,0%

KOKKU 6 576 090 100,0% 6 089 008 100,0% 8,0%

Joonis 2 iseloomustab valla 2016. aasta põhitegevuse kulude lõplikku eelarvet ning selle täitmist võrdluses 2015.

aastaga. 2016. aastal tehti põhitegevuse kulusid ühe valla elaniku kohta 1004 eurot, mis on 85 euro võrra rohkem kui

2015. aastal.

42

41

38

5

51

68

30 2

40

01

07

69

36

9

42

39

94

9

54

46

47 2

40

91

89

73

24

6

39

71

18

8

50

05

60 2

27

05

05

56

74

0

0

500 000

1 000 000

1 500 000

2 000 000

2 500 000

3 000 000

3 500 000

4 000 000

4 500 000

Maksutulud Tulud kaupade jateenuste müügist

Saadud toetusedtegevuskuludeks

Muud tegevustulud

Põhitegevuse tulud

Eelarve 2016 Täitmine 2016 Täitmine 2015



Joonis 2. 2016 aasta põhitegevuse kulude struktuur ja võrdlus 2015 aastaga

Põhitegevuse tulem

Põhitegevuse tulem on põhitegevuse tulude ja –kulude vahe. Vastavalt KOFSile peab põhitegevuse tulem olema

positiivne või võrduma nulliga. Märjamaa valla 2016.aasta põhitegevuse tulem oli 690 941 eurot ning võrreldes lõpliku

eelarvega suurenes põhitegevuse tulem 30,7% (vt tabel 2).

Investeerimistegevus

Investeerimistegevusest annab ülevaate tabel 5. Põhivara müüdi 2016. aastal 21 891 euro eest ja eelarve täideti

116,4%. Põhivara soetuseks saadi sihtotstarbelisi vahendeid 297 319 eurot ehk 100,0% planeeritust. Sealhulgas

laekus Sihtasutuselt Innove 218 108 eurot Märjamaa Valla Noortekeskuse ehitamise katteks.

Põhivara soetused moodustasid 79,8% eelarves planeeritust ning kokku soetati põhivara 564 820 euro eest. Põhivara

soetuseks antud sihtfinantseerimine moodustas 67,0% (hajaasustuse programm) eelarvest ning kokku anti põhivara

soetusteks 48 630 eurot.

2016.aaastal võõrandati enampakkumisel Orgita Elamu Osaühing 87 000 euro eest N.R. Energy Osaühingule.

Finantstulusid laekus 42,0% planeeritud eelarvega võrreldes ning finantskulude eelarve täideti 94,1%.

Tabel 5. Investeerimistegevuse eelarve ja täitmine 2016/2015

INVESTEERIMISTEGEVUS


Täitmine 2016

Täitmise %

Täitmine 2015

Põhivara müük (+) 18 800 21 891 116,4% 56 981

Põhivara soetus (-) -708 083 -564 820 79,8% -1 047 459

Põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimine (+) 297 319 297 319 100,0% 496 332

Põhivara soetuseks antud sihtfinantseerimine (-) -72 570 -48 630 67,0% -35 560

Osaluste müük (+) 87 000 87 000 100,0% 0

Finantstulud (+) 100 42 42,0% 94

Finantskulud (-) -20 395 -19 197 94,1% -29 978

KOKKU -397 829 -226 395 56,9% -559 590

Investeerimistegevuse väljaminekud ületasid aasta lõpuks 226 395 euro võrra investeerimistegevuse sissetulekuid

ning lõplik eelarve täideti 56,9%.

47

95

12

37

26

05

0

24

93

57

1

44

68

98

37

12

06

2

24

17

13

0

46

59

21

34

77

35

1

21

45

73

6

0

500 000

1 000 000

1 500 000

2 000 000

2 500 000

3 000 000

3 500 000

4 000 000

Antud toetused Personalikulud Majandamis- ja muud kulud

Põhitegevuse kulud

Eelarve 2016 Täitmine 2016 Täitmine 2015



Eelarve tulem

Eelarve tulem saadakse põhitegevuse tulude kogusumma ja põhitegevuse kulude eelarveosa kogusumma vahena, millele on liidetud investeerimistegevuse kogusumma. Märjamaa valla 2016.a eelarve tulemiks kujunes aasta lõpuks 464 546 eurot (vt tabel 2). Seega oli vallaeelarve ülejäägis, sest eelarve tulem oli positiivne. KOFSe alusel peab eelarve tulem võrduma likviidsete varade muutuse eelarveosa kogusumma ja finantseerimistegevuse eelarveosa kogusumma vahega.

Finantseerimistegevus

Märjamaa vald võttis 2016.aastal investeeringute rahastamiseks 718 000 eurot pikaajalist laenu. Planeeritud

kohustused täideti 100%, millest annab ülevaate tabel 6.

Tabel 6. Finantseerimistegevuse eelarve ja täitmine 2016/2015

FINANTSEERIMISTEGEVUS


Täitmine 2016

Täitmise %

Täitmine 2015

Kohustuste suurenemine (+) 718 000 718 000 100,0% 451 000

Kohustuste vähenemine (-) -1 072 422 -1 072 421 100,0% -482 157

KOKKU -354 422 -354 421 100,0% -31 157

Likviidsete varade muutus

2016 aasta alguses oli vallal rahalisi vahendeid 223 693 eurot, mis aruandeaasta lõpuks suurenesid 110 125 euro

võrra. Aasta lõpuks oli valla rahaliste vahendite jääk 333 818 eurot.

Lisa 23. Bilansipäevajärgsed sündmused

1. Märjamaa vallavolikogu otsustas 17. jaanuaril 2017 (otsus nr 216) anda vallavalitsusele nõusolek garanteerida sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus esitatava projekti „Märjamaa valla tänavavalgustuse taristu renoveerimine“ omafinantseering maksimaalselt summas 1 000 000 eurot; 2. Märjamaa vallavolikogu otsustas 21. veebruaril 2017 (otsus nr 223) garanteerida projekti „Märjamaa esmatasandi tervisekeskuse loomine“ omaosalus summas 280 000 eurot. Juhul kui objekt kallineb, siis kallinemise kulu katab Märjamaa vald; 3. Märjamaa vallavolikogu otsustas 21. märtsil 2017 (otsus nr 231) garanteerida projekti „Märjamaa valla lasteaed Pillerpall rekonstrueerimine“ omaosalus summas 341 038 eurot. Juhul kui objekt kallineb, siis kallinemise kulu katab Märjamaa vald.



3. MAJANDUSAASTA ARUANDE ALLKIRI

Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande on koostanud Märjamaa Vallavalitsus.

Aruande juurde kuulub sõltumatu vandeaudiitori aruanne ning Märjamaa Vallavalitsuse otsus aruande heakskiitmise

kohta.

Villu Karu, vallavanem , / allkirjastatud digitaalselt/ 10.05. 2017

Documents

2016 - marjamaa.kovtp.ee · Majandusaasta lõpp 31.12.2016 Asutuse nimetus Märjamaa Vallavalitsus Registrikood 7502283 Aadress Tehnika 11, Märjamaa 78304, Eesti Vabariik Telefon