Upload
kaseman
View
170
Download
4
Embed Size (px)
Citation preview
Vigade Vigade tekkepõhjused tekkepõhjused õppetöös ja nende õppetöös ja nende
parandamise võimalusedparandamise võimalused
Anne Anne KaskmanKaskman
Tartu 2011Tartu 2011
Mis on viga?Mis on viga? Viga on kõrvalekalle Viga on kõrvalekalle
kehtivast normist.kehtivast normist. Viga osutab lünkadele Viga osutab lünkadele
õppija teadmistes.õppija teadmistes. Keeleviga võib olla Keeleviga võib olla
väärtus või eksitus, mis väärtus või eksitus, mis põhjustab arusaamatusi põhjustab arusaamatusi ja valestimõistmist.ja valestimõistmist.
Viga on kui Viga on kui süstemaatiline eksimus, süstemaatiline eksimus, mis viitab kindla oskuse mis viitab kindla oskuse puudumisele.puudumisele.
Viga näitab, et õppija ei Viga näitab, et õppija ei teagi, mis on õige.teagi, mis on õige.
Vigade põhjusedVigade põhjused
1. Arengulised, mis on paratamatud 1. Arengulised, mis on paratamatud iga õppija puhuliga õppija puhul
Õppija ei tea veel reeglitÕppija ei tea veel reeglit Õppija ei oska reeglit rakendadaÕppija ei oska reeglit rakendada Reegli või seaduspära laiendamineReegli või seaduspära laiendamine Õppija eksperimenteerib keele Õppija eksperimenteerib keele
seaduspärasustegaseaduspärasustega Õppija tõlgib sõna – sõnalt emakeelest Õppija tõlgib sõna – sõnalt emakeelest
õpitavasse keeldeõpitavasse keelde Õppija kannab vale häälduse üle kirjapiltiÕppija kannab vale häälduse üle kirjapilti
Vigade põhjusedVigade põhjused
2. Keelest ja kultuurikontekstist 2. Keelest ja kultuurikontekstist tulenevad veadtulenevad vead
Õppija ei tunne eesti keelele omast etikettiÕppija ei tunne eesti keelele omast etiketti Õppija ei saa aru väljenditest, mis on Õppija ei saa aru väljenditest, mis on
selgelt seotud eesti kultuurikontekstigaselgelt seotud eesti kultuurikontekstiga Keele arenguga seotud põhjusedKeele arenguga seotud põhjused Sõna esinemissaagedusSõna esinemissaagedus Sõnade kõlaline või kirjapildi sarnasusSõnade kõlaline või kirjapildi sarnasus Puudub selge reegel või on liiga palju Puudub selge reegel või on liiga palju
erandeid.erandeid.
Vigade põhjusedVigade põhjused
3. Õppija isiksuseomadustest, füüsisest ja 3. Õppija isiksuseomadustest, füüsisest ja meeleolust põhjustatud veadmeeleolust põhjustatud vead
Õppija on ärevuses, ei suuda kontsentreeruda.Õppija on ärevuses, ei suuda kontsentreeruda. MeeleoluMeeleolu Üks räägib aiast, teine aiaaugustÜks räägib aiast, teine aiaaugust Püüd hüpata üle oma varjuPüüd hüpata üle oma varju EbakohasusEbakohasus Viga tehakse meelegaViga tehakse meelega MugavusMugavus Nali, põnevusNali, põnevus Psühholoogilist laadi veadPsühholoogilist laadi vead Füüsilist laadi veadFüüsilist laadi vead
Vigade põhjusedVigade põhjused
4. Õppijast mitteolenevad vigade 4. Õppijast mitteolenevad vigade põhjustajadpõhjustajad
Tehnilised põhjusedTehnilised põhjused Keskkonna mürafoonKeskkonna mürafoon Trükivead Trükivead
Õppija suhtumine vigadesseÕppija suhtumine vigadesse
NÄITEKS:NÄITEKS: Pahameelt – Õpetaja ei kuulagi mind; ta katkestab mind, Pahameelt – Õpetaja ei kuulagi mind; ta katkestab mind,
kui ma tahan midagi tähtsat öeldakui ma tahan midagi tähtsat öelda Lootusetusetunne – See keel on minu jaoks liiga raske. Ma Lootusetusetunne – See keel on minu jaoks liiga raske. Ma
ei tee edusamme, sest keegi ei ütle mulle, milliseid vigu ma ei tee edusamme, sest keegi ei ütle mulle, milliseid vigu ma teen.teen.
Rahulolu – Ma tean, et õpetaja aitab mind ja näitab, kus Rahulolu – Ma tean, et õpetaja aitab mind ja näitab, kus ma tegin vea ja kuidas seda parandadama tegin vea ja kuidas seda parandada
Kindlustunne – Õpetaja on range iga eksimuse suhtes, aga Kindlustunne – Õpetaja on range iga eksimuse suhtes, aga samas on ta õiglane ja sõbraliksamas on ta õiglane ja sõbralik
Hirm – Ma ei tohiks rääkida, enne kui ma täpselt tean, et Hirm – Ma ei tohiks rääkida, enne kui ma täpselt tean, et ma öeldes vigu ei tee.ma öeldes vigu ei tee.
1. Liigparandav õpetaja1. Liigparandav õpetaja tekitab probleeme eelkõige õppijateletekitab probleeme eelkõige õppijatele 2. Mitteparandav õpetaja2. Mitteparandav õpetaja on teine äärmus ja tema tekitab on teine äärmus ja tema tekitab
probleeme eelkõige endaleprobleeme eelkõige endale
Vigade parandamise võimalused ja Vigade parandamise võimalused ja vormid. vormid.
Õpetaja peab töös vigadega Õpetaja peab töös vigadega otsustamaotsustama
mis liiki viga on ja kas seda on vaja mis liiki viga on ja kas seda on vaja parandadaparandada
millal viga parandadamillal viga parandada kes parandabkes parandab milline parandamistehnika validamilline parandamistehnika valida kas vorm, mida õpetaja peab valeks, kas vorm, mida õpetaja peab valeks,
ongi kõrvalekalle normist?ongi kõrvalekalle normist?
Vigade parandamineVigade parandamine
Vigade parandamine sõltub:Vigade parandamine sõltub: ülesande eesmärgist, tüübist, kas on ülesande eesmärgist, tüübist, kas on
tegemist kontrollimisegategemist kontrollimisega tunni tüübisttunni tüübist kas on tegemist õpitud teema või kas on tegemist õpitud teema või
uue osagauue osaga õppija suhtumisest parandamisseõppija suhtumisest parandamisse õpetaja kasvatusest/ eesmärgistõpetaja kasvatusest/ eesmärgist