Piret Pihu

7. klassi ajalugu

Maadeavastuste põhjused

Luksuskaubad olid kallid

Uute mereteede otsimine

Kullajanu

Maadeavastuste eeldused

Uut tüüpi laevad

Kompass

Astrolaab

kogemused

Portugaallaste reisid

Uurimisobjektiks Aafrika (loodeti jõgede suudmetest leida kulda)

Korraldas / rahastas kuninga vend Henrique, kes sai hüüdnimeks Meresõitja

1415. a. vallutati piraatide tugipunkt Ceuta;

1420. aastate keskel jõuti Madeirasaarele

1430. aastatel Assori saartele

1440. – 1450. aastatel Rohelise Neeme saartele

1460. aastatel jõudsid portugallased paika, kus Aafrika rannik pöördub itta: Guinea lahte (Kullarannik)

Vastutuulte ja –hoovuste mõjul takerdusid otsingud ca 30 aastaks.

Guinea laht

Bartolomeu Diaz

Suvi 1486 – dets. 1487

mereretk Aafrika lõunatipuni;

nimetas selle Tormide Neemeks;

võimalik, et juba Diaz kasutas nime Hea Lootuse Neem

Vasco da Gama

Startis Lissabonist nelja laevaga 1497. aasta juuli lõpul;

lühike vahepeatus Rohelise Neeme saartel;

vältimaks vastutuuli, pöördusid rannikust eemale;

järgneva kolme kuu jooksul maad ei nähtud;

umbes viis kuud pärast väljasõitu jõudsid laevad Hea Lootuse Neemele

1498. aasta aprillis palgati Mosambiigi rannikul araablasest loots;

järgneva kolme nädalaga purjetati Indiasse Kalikuti sadamasse;

tagasi pöördus vürtside ja kalliskividega

118 meremehest jõudis koju tagasi vaid 55 (skorbuut);

teel oldi 630 päeva, läbides kokku 24 000 meremiili

(44 400 km). Vasco da Gama

sooritas teisigi merereise;

vana mehena saadeti Indiasse asekuberneriks

Itaallaste merereisid

Christoph Kolumbus Pole teada, kust tuli

mõte purjetada Indiasse lääne kaudu. Oli tuttav Marco Polo

reisikirjadega.

Otsis kontakti rikaste kaupmeestega;

tegi Portugali kuningale João II-le ettepaneku, kõik lükkasid tagasi kui

liiga riskantse ettevõtmise

Startis

3. augustil 1492

3 laeva

Lipulaev

“Santa Maria”(Kolumbuse oma)

Pinta

Niña

Santa Maria

Niña

Pinta

Kolumbuse esimene reis

Reis üle ootuste pikk, meeskond oli mässama hakkamas.

Passaattuuled, läbiti 2100 km. 12. oktoobril jõuti tänap. San Salvadori saarele. 12. okt - kõigi Ladina-Ameerika riikide

rahvuspüha (Día de la raza) Seega esimesel reisil avastati: Bahama saared (Hiina) Kuuba (Jaapan) Haiti (Väike Hispaania).

Uskus, et jõudis Hiina rannikule. Toodi kaasa väheke kulda ja mõned

pärismaalased.

Kolumbuse järgmised reisid

1493 – 1496 – teine reis

Väiksed Antillid, Puerto Rico, Jamaica

1498 – 1500 – kolmas reis

Venezuela

1502 – 1503 – neljas reis

Sai avastatud maade asekuningaks.

Suri vaesena 1506. aastal.

1493 - II

1502 - IV

1492 - I

1498 - III

Amerigo Vespucci

Itaalia maadeuurija, oli kaasas hispaania ekspeditsiooniga, uuris Lõuna-Ameerika

rannajoont.

1501. ühines portugallaste ekspeditsiooniga, mõistis, et tegu on

tundmatu mandriga

nimetas seda Uueks Maailmaks.

Esimene ümbermaailmareis

Hispaania konkistadoor Vasco de Balboa uuris Panama maakitsust ja avastas Vaikse ookeani.

Fernão de Magalhãesstartis Hispaaniast

20. sept. 1519. a. 5 laeva

253 meest

– eesmärk leida Hispaania jaoks läänepoolne meretee Indiasse

1520. a. okt.- Magalhãesi väin

8. sept. 1522 - Sevilla

1519 - Hispaania

1521 –Filipiinid

Magalhãesi väinas kaotati üks laev, üks pöördus tagasi.

Magalhães andis nime Vaiksele ookeanile.

Filipiinidel sai Magalhães surma kokkupõrkes pärismaalastega.

Koju jõudis vaid üks laev 18 meremehega.

Vürtsisaartelt võeti kaasa 600 tsentnerit kaneeli, nelki ja muskaatpähkleid.

Maadeavastuste tulemused

Uus Maailm Vana Maailm

Koloniserimine paljaksröövimine

euroopaliku elulaadi pealesurumine

kristianiseerimine; kohaliku elulaadi / kultuuri hävitamine

hobune

varblane

gripp

rõuged

tüüfus

Kaubanduse raskuspunkt nihkus põhja poole Tekkisid kauba- ja fondibörs Hindade revolutsioon Avardus maailmapilt

geograafia zooloogia botaanika etnoloogia

Laevaehitus ja navigatsioon mais maapähkel kakao küüslauk kartul tomat tubakas uba kalkun (saxa kanha) süüfilis