Upload
kayla
View
53
Download
3
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Väikes t e rahvusriikide ekraanimee d ia suured väljakutsed. Meediakonverents 2012 Tallinna Ülikool Eesti Rahvusringhääling Andres Jõesaar. Paradigma muutus. Avaõiguslik. Paradigma muutus. AÕM. Era. Paradigma muutus. Era. AÕM. Üks paljudele. Paradigma muutus. Era. AÕM. - PowerPoint PPT Presentation
Citation preview
Väikeste rahvusriikide ekraanimeedia suured
väljakutsedMeediakonverents 2012
Tallinna ÜlikoolEesti Rahvusringhääling
Andres Jõesaar
Paradigma muutus
Avaõiguslik
Paradigma muutus
AÕM Era
Paradigma muutus
AÕMEra
Üks paljudele
Paradigma muutus
AÕM Era
Sotsiaalmeedia
Meediaparadoksid
Sponsored by:
Avaõiguslik meedia - milleks?
Media Systems and the Political Information Environment: A Cross-National Comparison
Toril Aalberg, Peter van Aelst,and James Curran (2010)
The flow of political information through TV varies according to the degree of commercialization.
The flow of news and current affairs is lowest in the most commercially oriented television system and among the commercial TV channels.
The authors’ data do not suggest a convergence toward the liberal system when it comes to the political information environment on TV.
What strikes authors is how strongly resistant some European countries have been to subordinating the needs of democracy to profit making.
Euroopa telekanalite vaadatavus
1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 20110
10
20
30
40
50
60
EstoniaLithuaniaLatviaFinlandNorwaySwedenDenmarkIcelandFranceGermanyItalySpainUK
Euroopa AÕR vaadatavus 1992-2011
1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 20110
10
20
30
40
50
60
Estonia Lithuania Latvia BIG5 Nordic
Näd
alas
e v
aada
tavu
se %
Euroopa AÕR telekanalid
0 10,000 20,000 30,000 40,000 50,000 60,000 70,0000%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
ISL
RO
GB SEES
SI
SK
PT
PLNL
LT
LV
IT IE
HU
DE
FR
FI
EE
DKCZ
HR
BE-FR
BE FlAT
SKT per capita USD
AÕR
vaa
data
vus
Rikas ja vaene
Small among giants
Kui suur on väike ja kui rikas on vaene?
Piiriks 20 M elanikku
Euroopas on 20 väikeriiki,
Eesti on “väiksuselt” kuues
Rikkad ja pooleteramehed
SKT per capita piir 25.000
Rikkad ja mitte-rikkadRikkad väikesed Mitte-nii-rikkad,
kuid ikka väikesed
Suurim vaadatavus Avaõiguslik TV Erakanalid
AÕR osa ringhäälingusektori rahalisest mahust >50% ≈30%
AÕR eelarve vs. erakanalite reklaamitulu suurem väiksem
AÕR toetus suhtena riigi eelarvesse ≈ 1 % < 0,5%
Üle 10% vaadatavusega kodumaiste telekanalite arv 5-10 2-3
Telejaamade arv elaniku kohta suur väike (≈20)
Väikeste turgude paradoksid
Ressursi nappuse korral saab väiksem arv tegijaid pakkuda auditooriumile mitmekesisemat ja kvaliteetsemat programmi.
Turul olijate arvu piiramine ja/või nendele sisuliste kohustuste määramine eeldab regulatsiooni, s.t riigi sekkumise suurendamist.
Kuidas mitte olla protektsionistlik ning vältida riikliku regulatsiooni tugevdamist, aga samal ajal edendada kodumaist ringhäälingut?
Teine paradoks
Järjest ulatuslikuma ELi tsentraliseerimise ja rahvusriikide identideedi vastuolu.
Ühest küljest on tugev ELi majandus oluline, kuid teisest küljest pärsib ainult majandusele suunatud EL meediapoliitika väikeriikide unikaalset kultuuri toetava ringhäälingu arengut.
Ida-Euroopa erisused
• Lääne-Euroopas on avaõiguslik ringhääling ajalooliselt heaoluriigi vaba demokraatia kultuuriline element, Ida-Euroopas see taust puudub.
• Ida-Euroopas domineerib vaba turu idealiseerimine. Idas on küll kapitalism, aga puudub piisav kapital.
• Liberaalsus on viinud kommertsringhäälingu domineeriva meelelahutusliku ühekülgsuseni.
Meedia tarbijad
• Kes, kus ja millist meediat tarbib?• Kui noori ei ole?• Kas “vanade” jaoks peab ka
muutuma?
Auditooriumi killustumine – sisu alusel– meediaseadmete järgi
Rahvastiku puu
Eesti rahvastik
Telemaastiku kujunemine
Eesti telemaastiku kujunemine
Meedia mõõtmine
PrivaatsusMeediate paljususMultitasking
Ajakasutus
15-29 30-49 50-7400:00
03:00
06:00
09:00
12:00
TVRaadioPäevalehedNädalalehedKuukirjadInternet
Vanus
Päev
ane
ajak
asut
us tu
ndid
es
Allikas: TNS Emor, Meediapäev 2012
Muutus
(Noored) indiviidid kaugenevad
traditsioonilisest meediast
– selle sisust
– tarbimise viisidest
–vahenditest
Tehnoloogia
AÕR fookus ja seadmed
Arvutusvõimsus
Ekra
ani s
uuru
s
AÕR
finan
tsid
ja
pro
gram
mi
tarb
imin
e
Teine ekraan
Meedia ettevõte ja IT
TVRaadioVeebIT arendus
Tehnoloogia
Game of thrones
Troonide mäng
10 episoodi 450 minutit 45 miljonit dollarit
100.000 dollarit minut
ERR
ERR
Aastas20.868 h teleprogrammi43.800 h raadioprogrammi+ portaalid, arhiivid ja muud tegevused
Riigieelarvest 25.328.314 eurot
6,5 eurot minut
Sisu – rodin-pop-t-shirt
Fountain
Waterfall
Watermill
Fog
Rain
Pissing punk
trolling
Water glass
Uuriv ajakirjandus
Tähelepanu
Lehepoiss
Newspaper boy
Tasuta tööjõud
Kui ressursse napib
Miljonid kuulajad
Social media landscapeSotsiaalmeedia maastik
Sotsiaalmeedia mõju
Mass self-communications
• Massikommunikatsioon (mass communication) – omab võimalust jõuda massideni
• Ise-meedia (self communication)– Ise loob sõnumi– Ise suunab vastuvõtjatele– Ise valib vastuvõetavaid sõnumeid
Manuel Castells 2009
Jutustajad
Megatrend of 21st century
16 minutes after
Sotsiaalmeedia kasutamine
Dollar in hand
Ärimudelite muutus
• Avaõigusliku ringhäälingu rahastamisel – Teleri- ja raadiomaksu asemel meediamaks – Rahastamine riigieelarvest
• Erameedial– 30sek teleklipile on vaja täiendusi– Liikumine vabalevist tasulistesse
pakettidesse
• Mõlemal mudelil on väljakutseks auditooriumi hoidmine
Ärimudelite muutus
Smart and connected TV: Addressable, Adservable & Interactive
Address and atributeGeo-fencingRetargetingMultiscreenMobile optimizedOpt-insBiddableMeasured
Väljakutsed
Elanikkonna vananemineNoorte osakaal rahvastikust väheneb nii protsentuaalselt kui ka absoluutarvudes
(Noorte) tähelepanu on raskem püüda
Väikeste riikide eelised
Paindlikus
KÕIKI
teavad
KÕIK
Kokkuvõtteks
• Rahvuskeelne kvaliteetne sisu on oluline, kuid kallis
• Uute rahastamismudelite otsingud• Loodetakse tarbija nõusolekule toimetatud
kvaliteetse sisu eest (senisest) rohkem maksma hakata
• Tuleb soodustada uute ideede tulekut väljaspoolt (suuri) meediainstitutsioone