Rootsi aeg

Maarja Säälik

Halduskorraldus

Eestimaa kubermangu kuulusid: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa.

Liivimaa kubermangu kuulusid: Pärnu, Tartu hõlmates kogu Lõuna-Eesti mandri osa, Saaremaa, Põhja-Läti.

Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik oli kindralkuberner.

Tema ülesanded olid:• Kamandada sõjaväge, • Nimetada ametisse ja kontrollida riigiametnike tööd, • Jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus,• Kanda hoolt postiteenuste, teede ja sildade korrashoiu ning

avaliku korra eest.

Rüütelkonnad

Eestimaal omasid võimu:• Eestimaa rüütelkond• Liivimaa rüütelkond• Saaremaa rüütelkondRüütelkondade ülesanded olid: • Koondada siinseid maavaldajaid aadlikke,• Kaitsta nende õigusi Rootsi riigivõimude eest,• Lahendada kõikki kohalikke küsimusi.Rüütelkonna liikmed käisid keskmiselt iga kolme aasta tagant

maapäevadel. Maapäevade vaheajal ajasid rüütelkonna asju 12 maanõunikku-nemad olid eluaegses ametis.

Kohtuvõim

Avaliku korra tagamiseks valiti:• Eestimaal ametisse adrakohtunikud,• Liivimaal sillakohtunikud.Nende ülesanded olid: • Hoolitseda pagenud talupoegade kinnivõtmise ja tagakiusamise

eest,• Uurida talupoegade poolt sooritatud väiksemaid kuritegusi ja

karistada süüdlasi.Maakonna tasandil tegutsesid Eesti- ja Saaremaal meeskohtud.

Liivimaal maakohtud.Raskemad kuriteod lahendati Eestimaa ülemkohtus Tallinnas ning

Liivimaa Õuekohtus Tartus.

RahvastikPeale Poola ja Rootsi sõlmitud vaherahu aastal 1629, oli inimeste rahvaarv

väga väike. Linnad ja talud olid kõik väljasurnud, maad harimata. 1620-ndatel hinnati talurahva arvuks vähem kui 100 000 inimest.1630-ndatel oli Saaremaal iga neljas inimene eestlane, seega moodustas

saarlastest umbes veerandi eestlased.17.sajandil tuli Eestimaale palju võõramaalasi. Sisse rändas venelasi,

soomlasi, lätlasi. Võõramaalased võtsid omaks kohe eestlaste keele, kombed ja töövõtted.Aastaks 1695 oli rahvaarvuks Eestis üle 350 000 inimese.

Reduktsioon1660. Aastal sai Rootsi troonile Karl XI.Tema alustas reduktsiooniga, ehk riigimaade tagasivõtmisegaerakätest. Tal oli vaja väga kiirest raha riigikassasse.1680-ndatel tekkis väga tugev vastuseis Balti aadlites.Liivimaa reduktsiooni alla langes 4/5 maadest, Eestimaal oli vastav näitaja

54% ja Saaremaal 30%.Peale seda kasvas riigikassa märgatavalt. Kehtestati ka riiklik kontroll, et omada ülevaadet maadest, mis olid kasutusel

aadlikel.Liivimaa aadliopositsiooni juhiks tõusis Johann Reinhold Patkul. Ta oli väga

haritud kuid samas kiusliku loomuga maanõunik.1694 anti Patkul ja ta kaaslased Stockholmi erakorralise kohtu alla ning seal ta

mõisteti surma.

Talurahva olukord

Reduktsioon muutis oluliselt talurahva olukorda.1645. aastal kinnistati sunnismaisus ja pärisorjus.Koos mõisapõldude suurenemisega kasvas ka talupoegade

teokoormised.Seoses reduktsiooniga kaasnes põhjalik maade hindamine ja

kaardistamine.Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti

sisse kõik talupoegade kohustused mõisa vastu.Aadlikest sillakohtunike asemel asusid Liivimaal ülesandeid täitma riigi poolt määratud ametnikud-kreisfoogtid.

Põllumajandus

Mõisate arv Eestis ulatus XVII sajandi lõpuks üle 1000.Kasvatati teravilja, kuna see andis kõige rohkem sissetulekut.Põlluharimine toimus kolmeväljasüsteemis, ning tööloomadena

kasutati härgi.Enne Liivi sõda oli talupõlde 4 korda rohkem kui mõisapõlde ja

XVII sajandi lõpuks oli mõisa- ja talupõldude suhe jube 1:2,5.Talupoegade teotöö jagunes: • Rakmeteoks(3-6 päeva, härjaga)• Jalateoks.Raskeim talvine kohustus oli mõisavooris.

Linnad ja kaubandus

• Tähtsaimaks üksuseks moodustusid sadamalinnad.• Venemaa ja Lääne-Euroopa vaheline kaubandus kulges

põhiliselt kahel mereteel ja ühel maismaakaubateel : Arhangelski sadama ja Valge mere kaudu.• Arutati Narva nimetamist teiseks pealinnaks kuna see huvitas

eriti Rootsi võimu.• Raha vermiti nüüd Liivimaal ainult Riias.• Linlased moodustasid Rootsi aja lõpul 6% kogu Eesti

elanikkonnast.• Kõige laiem ostjaskond oli talurahvakaupmeestel.• Tähtsaim kaupmees oli Pulli Hans.

Kaubad

Sisse veeti:• Sool• Metallitooted• Luksusesemed• Vürtsid• Alkohol• Tubakas• Kirjutuspaber• Mitmesugused puuviljad

Välja veeti:• Teravili• Lina• Kanep• Tõrv• Tökat• Mastipuud• Plangud• Lauad• Juhtnahk

Käsitöö

• Oluliseks tegevusalaks kaubanduse kõrval jäi käsitöö• Tsunftikord muutus senisest rangemaks.• 1675. aastal kaotati Tallinnas seni palju eestlasest töölisi

hõlmanud Oleviste gild.• Manufaktuurid-tolle aja mõistes suurettevõtted, kus valitses

veel tootmine käsitöö abil. (Vanimad olid telliselöövid ja lubjaahjud)

• Uut tüüpi ettevõtteks oli klaasimanufaktuur Hiiumaal.• Manufaktuurtootmise põhikeskuseks osutus Narva.• Narvas asusid ka saeveski ja vaseveski.

Luteri kirik EestisLiivi sõda oli viinud kiriku haletsusäärsesse seisundisse:• Kirikuhooned olid purustatud ja rüüstatud• Enamus kogudusi oli jäänud õpetajateta• Võeti kasutusele muinasaja kombed• Soovida jättis ka pastorite haridus ja kõlblus.Tegusaimaks piiskopiks sai Joachim Jhering, kes suutis luteri kiriku Eestimaal

kindlale alusele seada.Loodi luterlik kirikuvalitsus-konsistoorium.Vaimulikkonna eesotsas seisis kindralsuperintendent.Nimekaimaks Liivimaa kindralsuperintendiks sai Johann Fischer, teda kutsuti

uueks Liivimaa apostliks.Luteri kirik aitas kaasa “roostumisele” ning aitas vastu seista teiste usuvoolude

tulekule.Rootsi ajal muutus luteri usk valitsevaks usuks Eestis.

Luteri kirik,võitlus väärusugaMärgatavalt paranes pastorite haridustase:• Enamus pastoreid olid ülikooli haridusega• Suudeti jutlusi pidada eesti keeles.Koguduse majandusasjadega tegelemiseks seati ametisse voormündrid, mis

lähendas talupoegi kirikule.Pastoritel ei olnud kerge võõrutada talurahvast muinasusunditest, seega nad

hävitasid taaskasutusele võetud ohverdamispaiku.1642.aastal toimus talurahva rahutus mis on tuntud Pühjajõe mässu nime all. Üle kogu maa hakati läbi viima nõiaprotsesse, mille ohvriks langesid tihti

rahva aktiivsemad liikmed.Levinum karistus nõidumise eest oli põletamine tuleriidal ja mõõgaga

surmamine.Viimane nõiaprotsessi langetatud surmanuhtlus viidi läbi Eestis 1699.aastal.

Bengt Gottfried Forselius• Sündis 1660.aasta paiku Harjumaal• Valdas hästi eesti ja saksa keelt• Õppinud Tallinna gümnaasiumis ja veidi Saksamaal ülikoolis.• Alustas tasuta talupoiste õpetamist.• 1684.aastal asutati Tartu lähedale Piiskopimõisa seminar, kus hakati ette

valmistama eesti koolmeistreid ja köstreid. • Õpiaeg kestis 2 aastat.• Õpiti ladusalt lugema, usuõpetust, kirikulaule, raamatuköitmist, saksa keelt ja

arvutamist.• 1686.aastal ilmus tema enda koostatud aabits.• Kuna talurahva seas levisid jutud et kool on kahjulik, võttis Forselius ette reisi

Stockholmi, kaasas kaks parimat õpilast näitamaks et see nii pole. Seal määrati ta Eesti- ja Liivimaa talurahvakoolide inspektoriks kuid tagasiteel ta hukkus ja koolmeistrite seminar lõpetas tegevuse.

Eestikeelne kirjasõna• Luteri kiriku jaoks omas tähtsust piibli tõlkimine rahvuskeelde.• Piibli tõlkimine nõudis väga head keele oskust ja head vaistu uute sõnade

tuletamiseks ja loomiseks.• Raskusi lisas omakorda eesti keele jagamine põhjaeesti ja lõunaeesti

kirjakeeleks.• 1637.aastal koostas Heinrich Stahl esimese eesti keele grammatika, mille

sisu seisnes eesti keele kohandamises saksa keele reeglistikuga.• Kirjaviiside üle vaieldi piiblikonverentsidel, kuid seal ei jõutud üksmeelele.• 1693.aastal avaldas Johann Hornung ladinakeelse eesti keele grammatika.• Tõlkijad Andreas Virgilius ja tema poeg Adrian andsid välja 1686.aastal

lõunaeestikeelse Uue Testamendi.• Kokku ilmus aastatel 1631-1710 vähemalt 45 eestikeelset raamatut.

Gümnaasiumid ja Tartu ülikool• Poola-aegne hoogne koolielu sundis ka Rootsi võime selles vallas

pingutama.• Liivimaa haridusolude edendamisel oli suur roll Johann Skytte´il.• Tema eestvõttel loodi 1630. aastal Tartus nn. Akadeemiline gümnaasium.• 15.oktoober 1632 avati Tartu ülikool ametlikult.• Johan Skytte teatas et ülikoolis võivad õppida kõik, kuid siiski talupojad ei

tohtinud.• Ülikool tegutses Tartus kuni 1656. aastani, uuesti avati see 1690. aastal

Pärnus.• 1710. aastal lõpetas ülikool oma töö seoses Pärnu kapituleerumisega Vene

vägede ees.

Põhjasõda 1700-1721Põhjasõja põhjused:• Poola, Taani, Venemaa olid Rootsi võimu vastu Läänemerel• Rootsi tahtis muuta Läänemere oma sisemereks, et kaitsta oma valdusi

Sõja algus• 12.veebruaril 1700 ründasid August II Saksi väed Riia linna• 1700. aasta suvel vallutasid Taani väed osa rootslaste valdusi Saksamaal• Sügisel koondusid Vene väed Narva alla ja oktoobri teisel poolel alustati

linna pommitamist• Samal ajal tundis Boriss Šeremetjev 5000 ratsaväelasega Virumaale,

jõudes välja Rakvere lähistele seda laastades armutult• Narva all seisis Karl XII oma 10 500 mehega 30 000-lise Vene väe vastu. • 19.novembril liikus Rootsi vägi otse Vene kindlustusliinide ette ning Vene

väed pagesid lahinguväljalt.• Rootsi väed jäid Laiusele talvituma ja lahkusid aastal 1701 Eestist.

Sõja algus• 1701. aasta septembris tungisid venelased kolmes kohas Kagu-Eestis üle

piiri, kuid sunniti rootslase poolt taganema, kuid teisel korral saanud lisajõude ja saavutasid võidu Erastvere mõisa juures.

• 1702.aasta juulis said rootslased lüüa Valga lähedal Hummuli mõisa juures peetud lahingus.

• 1703.aastal rüüstasid venelased armutult kogu idapoolset Eestit.• 1704 .aasta mai algul sattus Rootsi laevastik Kastre juures seatud

venelaste lõksu.• 1704.aastal alustas Peeter I uuesti Narva ja Tartu piiramist.• 1704 -ndal aastal 12-ndal juulil algas tormijooks ning järgmisel hommikul

Tartu kapituleerus• 1704-ndal aastal 9-ndal augustil vallutati järgmise tormijooksuga väed,

mis olid koondunud Narva alla

Sõda jätkub• 1708-ndal aastal toimus lahing Vinni mõisa väljadel, mis lõppes rootslaste

kaotusega• 1708-nda aasta talvel küüditati kõik Tartu ja Narva linnakodanikud koos

peredega Venemaale• 1708-nda aasta suvel lasti õhku kogu Tartu• 1709-nda aasta juuni lõpul Ukrainas toimunud Poltaava lahingus

purustas Peeter I rootslaste väe täielikult• 1710-ndal aastal kapituleerus Riia, augustis Kuressaare ja Pärnu ning

septembris Tallinn• 1710 29. septembril kirjutati alla Tallinna lähedal Harku mõisas

kapitulatsioonile, millega Rootsi sõjavägi alistus ning Eestimaa rüütelkond ja Tallinna linn Vene ülemvõimu tunnustasid

Põhjasõja lõpp• Rootsi sõjaväes levima hakanud katku epideemia hävitas aastatel 1710-

1711 enam kui poole sõjas ellujäänud talurahvast• Tallinnas suri katku ¾ elanikest• Rahvaarv langes 120 00-140 00 inimeseni• Peale Tallinna langemist kestis Põhjasõda veel kümmekond aastat• 1720-ndal aastal kaotas Rootsi merelahingus Venemaale• 1721 aastal sõlmiti Soomes Uusikaupunki rahu, selle põhjal sai Venemaa

endale Eesti-, Liivi-, ja Ingerimaa ning osa Kagu Soomest koos Viiburiga• Rootsile anti tagasi sõjas hõivatud Soome alad ja maksti 2 miljonit

riigitaalrit kahjutasu• Rootsi sai õiguse ilma tollita välja vedada suure summa eest – 50 000

rubla eest teravilja