Embed Size (px)
Citation preview
Haridustehnoloogia rakendamine õppeprotsessis
KAT7032.HR Arengu ja õppimise toetamine
Hans Põldoja
Hans Põldoja
õppejuht, haridustehnoloogia lektor Tallinna Ülikool, Digitehnoloogiate instituut
Haridus: Aalto University, School of Arts, Design and Architecture (2016) Tallinna Pedagoogikaülikool (2003)
[email protected] http://www.hanspoldoja.net
Tunni teemad
• Virtuaalsed õpikeskkonnad
• Digitaalsed õppematerjalid
• Haridustehnoloogia rakendamine hindamisel
Virtuaalsed õpikeskkonnad
Virtuaalsete õpikeskkondade tüübid
• Suletud õpikeskkonnad — õpihaldussüsteemid
• Avatud õpikeskkonnad — Veeb 2.0 vahenditel põhinevad avatud ja hajutatud ülesehitusega õpikeskkonnad
• Nutiseadmetel põhinevad õpikeskkonnad
Õpihaldussüsteemi põhifunktsionaalsused
• Kursuste haldus
• Õppijate haldus
• Ajakava
• Õppematerjalid
• Ülesanded
• Suhtlusvahendid
• Hinded
(Hill, 2016)
Õpihaldussüsteemid ja õpikeskkonnad Eestis
• Eestis arendatud keskkonnad: VIKO, IVA, Edutizer, Krihvel, LePress, EduFeedr, Dippler, eDidaktikum, Tera
• Eestis kasutusel olnud välismaised keskkonnad: WebCT, Moodle, Ilias, LearnLoop
Stuudium (Tera)
Õpiveeb
eDidaktikum
Moodle
https://download.moodle.org/mobile/
Eliademy
Schoology
Edmodo
Google Classroom
Avatud õpikeskkonnad
Course blog
Learner blogs
Ajaveebide kasutamine õppetöös
Kursuse formaat
• Kursuse ajaveeb + õppijate ajaveebid
• Täiendavad Veeb 2.0 ja sotsiaalmeedia vahendid (Twitter, SlideShare, YouTube, …)
• Avatud liitumine
• Avatud õppematerjalid
• Ülesannete esitamine ajaveebipostitustena
• Tagasiside ja arutelu kommentaaride vormis
• Kokkuvõttepostitused õpetaja poolt
Ajaveebide kasutamise eelised
• Õppijatel ideede arendamise ja väljendamise toetamine
• Koostöö ja rühmatöö toetamine
• Kaaslastelt tagasiside saamine
• Õpikeskkonna ja õpikogemuse rikastamine
• Uute õppemeetodite tutvustamine
• Õppijate motiveerimine
Ajaveebi-põhiste õpikeskkondade puudused
• Kesksete haldusvahendite puudumine
• Keerulisem omada ülevaadet kõigest toimuvast
• Fragmenteeritud arutelud
Ajaveebid ja EduFeedr
Course blog
Learner blogs
EduFeedr
Atom
AtomAtom
Atom
Atom
Atom
Atom
Atom
Atom
Atom
Põldoja, H., Duval, E., & Leinonen, T. (2016). Design and evaluation of an online tool for open learning with blogs. Australasian Journal of Educational Technology, 32(2), 64–81. http://dx.doi.org/10.14742/ajet.2450
Australasian Journal of Educational Technology, 2016, 32(2).
64
ascilite
Design and evaluation of an online tool for open learning with blogs Hans Põldoja Tallinn University, Estonia Erik Duval Katholieke Universiteit Leuven, Belgium Teemu Leinonen Aalto University, Finland
Blogs are used in higher education to support face-to-face courses, to organise online courses, and to open up courses for a wider group of participants. However the open and distributed nature of blogs creates problems that are not common in other learning contexts. Four key challenges related to the use of blogs in learning were identified from earlier research: fragmented discussions, a lack of coordination structures, weak support for awareness, and a danger of over-scripting. The EduFeedr system has been designed to address these issues. In this paper, the authors present their evaluation of its design and effectiveness in a total of 10 courses. The results indicate that learners find the EduFeedr system useful in following discussions and in comparing their progress with other learners. The coordination and awareness issues are seen as more important than the fragmentation of discussions and a danger of over-scripting.
Introduction Blogs are used in higher education to provide a space for reflection, a forum for discussions, a portfolio of completed assignments, and for opening up courses for a wider group of participants. While some recent research has focused on the pedagogical aspects of using blogs in higher education, Sim and Hew (2010) suggest that one focus of future research should be the development of web technologies that will enhance the conversational and interactive aspects of blogging. Our study focuses on designing and evaluating an online tool that aims to address some of the issues that impede the use of blogs in online and blended learning courses. A blog is a website where the content is comprised of posts that are displayed in reverse chronological order. A typical blog is a personal website that is written by a single person; however it is also possible to have several authors. Readers can become engaged by writing comments on blog posts. Syndication technologies such as really simple syndication (RSS) and Atom enable readers to receive new posts and comments automatically. All blogs and their interconnections are often referred to as the blogosphere. The blogosphere can be seen both as a social network and as an ecosystem. The possibilities for using blogs in learning became evident soon after blogs emerged (Oravec, 2003; Williams & Jacobs, 2004). Sim and Hew (2010) identified six major applications for blogs in education: (a) maintaining a learning journal, (b) recording personal life, (c) expressing emotions, (d) communicating with others, (e) assessment, and (f) managing tasks. Kim (2008) suggests that the use of blogs may help to overcome various limitations of other computer-mediated communication systems, such as difficulties in managing communication, passiveness of students, lack of ownership, instructor-centeredness, and limited archives of communication. Previous studies show that reading other blogs and receiving feedback on one’s own blog posts were the more effective aspects of using blogs in learning (Churchill, 2009; Ellison & Wu, 2008). Blogs are useful in disciplines that require students to discuss, write, reflect, and make comments about content or ideas (Cakir, 2013). Blogging has been found particularly beneficial in teacher education because it can motivate learners, foster collaboration and cooperation, promote different instructional practices, and enrich the learning environment (Goktas & Demirel, 2012). Teachers who acquire these competences during the blogging assignments can later apply these methods in their own teaching.
Personaalsed õpikeskkonnad
E-portfooliod
Nutiseadmetel põhinevad õpikeskkonnad
1:1 arvutikasutus
• Hariduslik lähenemine, kus igal õppijal on personaalne nutiseade
• One to one computing
VOSK
• Võta Oma Seade Kaasa
• Bring Your Own Device (BYOD)
Nutiseade — info tarbimise või loomise vahend?
Näide nutiseadmetel põhinevast personaalsest õpikeskkonnast
Camera
Voice Memos
Kaamera ja helisalvestusSafari
Calendar
iOS rakendused
Keynote
Esitlused
Clock
Ajamõõtmine
Notes
Evernote
Märkmed
Koosolekud
Doodle
OffMaps 2
TripIt
Reisimine
Dropbox
CrashPlan
Pilveteenused
Järjehoidja
Paroolihaldus
1Password
Nutitelefon Nutitelefon ja tahvelarvuti Tahvelarvuti
Mikroblogi
Toggl Timer
Ajahaldus
Papers 3
Teadusartiklid
Feedly
RSS lugeja
MindMeister
Ideekaardid
Nutirakenduse paus
http://www.airsquirrels.com/reflector/features/mac/
Digitaalsed õppematerjalid
Digitaalsete õppematerjalide kogud
Digitaalsete õppematerjalide kogud
• Repositoorium — andmebaasirakendus, mis sisaldab digitaalseid õppematerjale ja nende metaandmeid
• Referatoorium — andmebaasirakendus, mis sisaldab digitaalsete õppematerjalide metaandmeid ja viiteid nende asukohale
Eesti repositooriumid
Õpetajate kogukonnad
Rahvusvahelised repositooriumid
Õppematerjalide koostamise vahendid
Kolm põlvkonda digitaalseid õppematerjale
Sisupaketid Veeb 2.0 keskkonnad
Mobiili- ja tahvelarvutirakendused
2000 2005 2010 2015
Sisupakettide koostamise vahendid
eXe Learning
udutu
Eestikeelsed materjalid udutu kohta
• udutu videojuhendid: http://publish.myudutu.com/published/launcheval/35731/Course76156/Launch.html
• Liina Vaimla magistritöö: Interaktiivse sisupaketi loomine Udutu abil: võimalused ja kitsaskohad. http://www.cs.tlu.ee/teemad/get_file.php?id=302
Xerte Online Toolkits
Sisupaketi eksportimine õpikeskkonda
Veeb 2.0 keskkonnad õppematerjalide loomiseks
Sisuhaldusvahendid
• Ajaveebid
• Vikid
• Lihtsad sisuhaldussüsteemid
Vistutamine
Milleks vistutamine?
• Võimaldab rikastada sisuhaldussüsteemi võimalusi väliste vahendite sidumise abil
• Kasutaja saab välist sisu kasutada ilma õppematerjali leheküljelt lahkumata
• Võimaldab lisada õppematerjalile autoriõigustega kaitstud sisu
Millist sisu saab vistutada?
Videod
Esitlused
Enesekontrolli testid
Dokumendid
Õpimängud
Fotoalbumid
Ideekaardid
Heliklipid
Kaardid
Ajateljed
…
Küsitlused
Piirangud vistutamisel
• Osad keskkonnad toetavad vistutamiskoodi asemel vistutamist URL sisestamise kaudu
• WordPress.com toetab vistutamist ainult 30 teenusest: http://codex.wordpress.org/Embeds
Interaktiivsed õppematerjalid
Mobiili- ja tahvelarvutirakendused
Õppematerjalide autoriõigus
Kaitstavad teosed
• Autoriõigus kaitseb kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid
• Teoseks loetakse mis tahes originaalset tulemust, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil
• AÕS loetleb 23 tüüpi teoseid, sh ilukirjandus, teaduslikud teosed, arvutiprogrammid, suulised teosed (kõned ja loengud), muusikateosed, audiovisuaalsed teosed, fotograafiateosed, kartograafiateosed, standardid jne.
(Autoriõiguse seadus, 2013)
AÕS ei kohaldata
• Ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, meetoditele jne.
• Rahvaloominguteostele
• Õigusaktidele ja haldusdokumentidele ning nende ametlikele tõlgetele
• Kohtulahenditele ning nende ametlikele tõlgetele
• Riigi ametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale
• Päevauudistele
• Faktidele ja andmetele
• Ideedele ja põhimõtetele, millele rajanevad arvutiprogrammi elemendid, kaasa arvatud programmi kasutajaliidese aluseks olevad ideed ja põhimõtted
Autoriõiguse teke ja kestvus
• Autoriõigus tekkib koheselt koos teose loomisega ja kehtib nii avalikustamata kui avalikustatud teostele
• Autoriõigus kehtib kogu autori eluaja ja 70 aastat pärast tema surma
Autori õigused
• Isiklikud õigused
• Varalised õigused
Isiklikud õigused
• Õigus teose autorsusele
• Õigus autorinimele
• Õigus teose puutumatusele
• Õigus teose lisadele
• Õigus autori au ja väärikuse kaitsele
• Õigus teose avalikustamisele
• Õigus teose täiendamisele
• Õigus teos tagasi võtta
• Õigus nõuda oma autorinime kõrvaldamist
Varalised õigused
• Õigus teose reprodutseerimisele
• Õigus teose levitamisele
• Õigus teost avalikult esitada
• Õigus teost tõlkida
• Õigus teha teosest kohandusi
• Õigus teost üldsusele edastada
• Õigus teha teos üldsusele kättesaadavaks
• Õigus koostada ja välja anda teoste kogumikke
• Õigus teoseid üldsusele näidata
Teose vaba kasutamine teaduslikel ja hariduslikel eesmärkidel
• Õiguspäraselt avaldatud teose tsiteerimine ja refereerimine motiveeritud mahus on lubatud, kui järgitakse refereeritava või tsiteeritava teose kui terviku mõtte õige edasiandmise kohustust.
• Õiguspäraselt avaldatud teose kasutamine illustreeriva materjalina on lubatud õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke.
Teose vaba kasutamine teaduslikel ja hariduslikel eesmärkidel
• Õiguspäraselt avaldatud teose reprodutseerimine on lubatud õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus haridus- ja teadusasutustes, mille tegevus ei taotle ärilisi eesmärke.
Probleemid
• Mis on motiveeritud maht?
• Kust lõppevad hariduslikud ja teaduslikud eesmärgid (illustratsioonide kasutamisel)?
• Õppematerjali tõlkimiseks või kohandamiseks on vaja varaliste õiguste omaniku nõusolekut
• Orbteosed
Avatud sisulitsentsid
Mis on litsents?
• Litsents on luba (näiteks luba kasutada kellegi autoriõiguse alusel kaitstavat teost)
• Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma selle eest tasu (litsentsitasu)
(Karja, 2010)
Creative Commons litsentsid
• Attribution
• Attribution-Share Alike
• Attribution-Noncommercial
• Attribution-Noncommercial-Share Alike
• Attribution-Noncommercial-No Derivative Works
• Attribution-No Derivative Works
Creative Commons piirangud
bAttribution — kohustus viidata teosele autori
poolt määratud viisil
aShare Alike — muudatusi ja tuletatud teoseid
tuleb edasi levitada sama, lähedase või ühilduva litsentsi alusel
nNoncommercial — teost ei tohi kasutada
ärilistel eesmärkidel
dNo Derivative Works — teost ei tohi muuta ega
kasutada tuletatud teoste loomisel
Creative Commons õigused
sShare — õigus teost kopeerida, levitada ja
edasi anda
r Remix — õigus teost kohandada
Litsentsi esitusviisid
(Creative Commons, n.d.)
Creative Commons Eesti litsentsid
• Autorile viitamine
• Autorile viitamine – Jagamine samadel tingimustel
• Autorile viitamine – Mitteäriline eesmärk
• Autorile viitamine – Mitteäriline eesmärk – Jagamine samadel tingimustel
• Autorile viitamine – Mitteäriline eesmärk – Tuletatud teoste keeld
• Autorile viitamine – Tuletatud teoste keeld
Kuidas avatud sisulitsentsi ära tunda?
Teose tähistamine litsentsiga
• Kui teosel puudub info litsentsi kohta, siis on kõik autoriõigused reserveeritud
• Avatud sisulitsentsiga teosele lisatakse litsentsi nimetus, URL ja ikoon
Creative Commons ikoonid
Üldine Creative Commons ikoon
Attribution litsentsCC BY
Attribution-ShareAlike litsentsCC BY-SA
Attribution-NoDerivs litsentsCC BY-ND
Attribution-NonCommercial litsentsCC BY-NC
Attribution-NonCommercial-ShareAlike litsentsCC BY-NC-SA
Attribution-NonCommercial-NoDerivs litsentsCC BY-NC-ND
Kuidas leida avatud sisu?
Avatud sisu kogud
Haridustehnoloogia rakendamine hindamisel
Õpimärgid
(Class Hack, n.d.)
(Open Badges, 2013)
Kuidas õpimärke rakendada?
Esimene katse — 2014
Ülesanded
Õpiväljundid
Õpimärgid
Kirjeldada õpiobjektide lähenemise eeliseid ja
puuduseid
Otsida repositooriumitest metaandmete ja
litsentsitingimustejärgi õpiobjekte
Koostada lihtsamaid sisupakette, teste ja e-õpikuid
ning kirjeldada neid metaandmetega
Järgida õppematerjalide koostamisel autoriõiguse
põhimõtteidHinnata hindamismudeli põhjal
õppematerjali kvaliteetiKoostada põhjalikuma
õppematerjali ühe autorvahendi abil
Analüüsida ühe digitaalsete õppematerjalidega seotud teemaaktuaalseid probleeme, uurimusi
ja tulevikusuundi
Põhiteadmised õpiobjektidest ja
repositooriumidest
Põhiteadmised õppematerjalide autorvahenditest
Põhiteadmised arvutipõhisest
testimisest
Põhiteadmised õppematerjalide
uutest tehnoloogiatest
Põhiteadmised õppematerjalide autoriõigustest
Põhiteadmised õppematerjalide
kvaliteedist
Sisupaketi koostaja Testiküsimuste koostaja e-Õpiku koostaja
Süvendatud teadmised
õpiobjektidest ja repositooriumidest
Süvendatud teadmised
õppematerjalide autorvahenditest
Süvendatud teadmised
arvutipõhisest testimisest
Süvendatud teadmised
õppematerjalide uutest
tehnoloogiatest
Süvendatud teadmised
õppematerjalide autoriõigustest
Süvendatud teadmised
õppematerjalide kvaliteedist
Blogimisülesanne 1 Blogimisülesanne 2 Blogimisülesanne 3 Blogimisülesanne 4 Blogimisülesanne 5 Õppematerjali koostamise rühmatöö
Blogimisülesanne 6 Kirjanduse analüüs
Õpimärkide seosed ülesannete ja õpiväljunditega
Arvutipõhine testimine
Sisupaketikoostaja
Uued tehnoloogiad
Õpiobjektid Autorvahendid
Testiküsimuste koostaja
e-Õpikukoostaja
Autoriõigus Kvaliteet
Õpiobjektid Autorvahendid Arvutipõhine testimine
Uuedtehnoloogiad
Autoriõigus KvaliteetSüvendatud
teadmised ühel õppematerjalidega
seotud teemal
Õpimärkide kaalud
• Põhiteadmiste õpimärgid — 10 punkti
• Õppematerjali koostamise õpimärgid — 20 punkti
• Kirjanduse analüüsi õpimärk — 20 punkti
Põldoja, H., & Laanpere, M. (2014). Exploring the Potential of Open Badges in Blog-Based University Courses. In Y. Cao, T. Väljataga, J. K. T. Tang, H. Leung, & M. Laanpere (Eds.), New Horizons in Web Based Learning (Vol. 8699, pp. 172–178). Cham: Springer. http://doi.org/10.1007/978-3-319-13296-9_19
Exploring the Potential of Open Badgesin Blog-Based University Courses
Hans Põldoja(&) and Mart Laanpere
Institute of Informatics, Tallinn University, Tallinn, Estonia{hans.poldoja,mart.laanpere}@tlu.ee
Abstract. Recent developments with personal learning environments and openonline courses have led educators to experiment with opening up their formalhigher education courses. In these courses, the online learning activities takeplace in open learning environments based on various Web 2.0 tools such asblogs. Although this type of courses have a number of pedagogical benefits, theyalso raise issues related to private grading of students’ works and recognizingthe learning of informal participants. This paper presents our exploratory studyon addressing these issues by introducing open badges to master’s level coursethat takes place in a blog-based learning environment. Students’ perspectives onusing open badges were evaluated through focus group interviews. The resultsof the study indicate, that badges could have a potential in formal higher edu-cation, if they are used more widely and provide an explicit choice of personallearning paths for learners.
Keywords: Open badges ! Assessment ! Blog-based courses
1 Introduction
One of the recent trends in education is the blending of formal and informal learning.This is supported by introducing social media, personal learning environments andvarious open educational practices to formal higher education [1, 2]. Students canenrich their learning experience by using open educational resources from other uni-versities and taking part in Massive Open Online Courses.
In many cases, such developments have led university lecturers and professors toincrease the degree of openness in their courses. One approach is to move onlinelearning activities to open learning environments that are based on social media andWeb 2.0 tools such as blogs. The use of blogs in online courses provides a number ofpedagogical benefits such as motivating learners, enhancing the development andexpression of ideas, fostering interaction, collaboration and group work, invitingfeedback from other learners, and enriching the learning environment [3]. The use ofblog-based learning environments also allows educators to open up their course forinformal participants or members of professional communities who are not officiallyenrolled to the course.
Open blog-based courses in formal higher education raise also a number of issuesthat are not present in traditional courses. For example, blog-based learning environ-ments typically lack special features that support private feedback and grading of
© Springer International Publishing Switzerland 2014Y. Cao et al. (Eds.): ICWL 2014 Workshops, LNCS 8699, pp. 172–178, 2014.DOI: 10.1007/978-3-319-13296-9_19
Teine katse — 2015
Õpimärkide kaalud
• Põhiteadmiste õpimärgid — 10 punkti
• Õppematerjali koostamise õpimärgid — 20 punkti
• Kirjanduse analüüsi õpimärk — 20 punkti
• Kuldõpimärgid — 15 ja 30 punkti
Kolmas katse — 2016
Õpimärkide kaalud
• Põhiteadmised … — 10 punkti
• Põhiteadmised … kuldõpimärk — 15 punkti
• Põhiteadmised … poolik õpimärk — 5 punkti
• Uurija — 36 punkti
• Õppematerjali koostaja — 24 punkti
• Valgustaja — 10 punkti
• Vikipeedia artikli autor — 12 punkti
Erinevad õpiteed
Uurija
• 6 blogimisülesannet — 60 punkti
• Kirjanduse analüüsi koostamine — 36 punkti
• Kokku 96 punkti (hinne A)
• Töömaht 76 tundi
Õppematerjali koostaja
• 6 blogimisülesannet — 60 punkti
• Õppematerjali koostamine — 24 punkti
• Kokku 84 punkti (hinne B)
• Töömaht 66 tundi
Mitteblogija
• Kirjanduse analüüsi koostamine — 36 punkti
• Õppematerjali koostamine — 24 punkti
• Esitlus kontakttunnis — 10 punkti
• Vikipeedia artikkel — 12 punkti
• Kokku 82 punkti (hinne B)
• Töömaht 79 tundi
Põldoja, H., Jürgens, P., & Laanpere, M. (2016). Design Patterns for Badge Systems in Higher Education. M. Spaniol, M. Temperini, D.K.W. Chiu, I. Marenzi, & U. Nanni (toim), Advances in Web-Based Learning — ICWL 2016 (Vol. 10013, lk 40–49). Cham: Springer. http://dx.doi.org/10.1007/978-3-319-47440-3_5
Design Patterns for Badge Systems in Higher Education
Hans Põldoja(✉), Pirje Jürgens, and Mart Laanpere
Tallinn University, Narva mnt 25, 10120 Tallinn, Estonia{hans.poldoja,pirje.jurgens,mart.laanpere}@tlu.ee
Abstract. Open Badges as a method for assessment and recognition of learningoriginates from the context of informal learning. Thus, it cannot be introducedinto formal higher education without reconsidering the existing assessmentprocesses. This paper presents experiences from three years of using Open Badgesin a master level course. In each iteration, the badge system was revised based onlearners’ feedback. Special attention was given to supporting learners withdifferent learning styles. To summarize our findings, this paper proposes a set ofdesign patterns for developing badge systems in higher education. While thelearning styles proved to be useful as generic design guidelines for separating twoalternative learning pathways for the course, more research is needed on advancedlearning-style-based learning pathways.
Keywords: Open Badges · Assessment · Higher education
1 Introduction
Open Badges (OB’s) is a web technology for recognizing and verifying knowledge,competencies or involvements gained in online or offline settings. In a basic sense,badges are digital images that contain embedded information about the accomplish‐ments. The development of the Open Badges technology started in 2010, when a groupof open education activists came up with the initial concept during the Mozilla DrumbeatFestival. Inspired by the use of digital badges in gaming and various social apps, theyproposed that badges could be used for verifying learning. The technical specificationof the Open Badges Infrastructure (OBI) was developed together with the MozillaFoundation and released in 2012. While digital badges are typically used within a singleenvironment, OBI was developed as an open standard that allows people to collectbadges from different issuers. The initial scenarios about using open badges focused oninformal learning contexts [1]. However, in recent years there have been a number ofstudies about using badges in schools [2, 3] and in higher education [4–6].
Introducing open badges to formal higher education courses provides an opportunityto reconsider the existing assessment procedures. Recent research on open badges hasproposed a number of reasons for adopting badges. Ahn, Pellicone, and Butler [7] seebadges as motivators for behavior, pedagogical tools for promoting particular learningactivities, and credentials for recognizing learning achievements. While Jovanovic andDevedzic [8] identify similar roles for open badges, they discuss additional benefits suchas supporting alternative forms of assessment (e.g. peer-assessment), providing learners
© Springer International Publishing AG 2016D.K.W. Chiu et al. (Eds.): ICWL 2016, LNCS 10013, pp. 40–49, 2016.DOI: 10.1007/978-3-319-47440-3_5
Neljas näide — Õpikeskkonnad 2016
Suudab efektiivselt organiseerida, kujundada ja toetada enda ja
teiste õpikeskkonda
Oskab analüüsida erinevate sotsiaalse tarkvara lubavusi
lähtuvalt oma (teiste) õpitegevustest ning neid
tulemuslikult kombineerida ja rakendada õpikeskondadena
Mõistab õpihaldussüsteemide olemust ja oskab neid kasutada
õpikeskkondadena
Mõistab õppija ja õpetaja rolli muutusi erinevates keskkondades
Mõistab enda rolli nii personaalse kui ka grupi keskkonna
kujundamisel ja kasutamisel
Omab teadmisi õpikeskkondade ja võrgustike trendidest ja
arengusuundadest ning oskab neid oma töös arvestada
Omab teadmisi õpikeskkonna ja võrgustike rollist õpiprotsessisBlogimisülesanne 1
Blogimisülesanne 2
Blogimisülesanne 3
Blogimisülesanne 4
Õpikesk-kondadega
tutvuja
Veeb 2.0 kasutaja õppetöös
Õpihaldus-süsteemide
kasutaja
Mobiili-rakenduste
kasutaja õppetöös
Õpikesk-kondadega
tutvuja
Veeb 2.0 kasutaja õppetöös
Õpihaldus-süsteemide
kasutaja
Mobiili-rakenduste
kasutaja õppetöös
Personaalse õpikeskkonna
kujundaja
Ennastjuhtiv õppijaÕpilepingu koostamine
Personaalse õpikeskkonna kujundamine
Personaalse õpikeskkonna
kujundaja
Ennastjuhtiv õppija
Rühmatöö
Lugemine ja jagamine
Esitlus kontakttunnis
Õpikogukonnas suhtlemine
Valgustaja Valgustaja
Kujundaja
Kujundaja
Tehniline ekspert
Tehniline ekspert
Jagaja Jagaja
Kogukondlane Kogukondlane
ÕpiväljundidÜlesandedPõhiteadmiste õpimärgid Õppeprotsess Õppeprotsessi õpimärgid
Õpidisainer
ÕpidisainerAnalüütik
Dokumenteerija
Dokumenteerija
Analüütik Eestvedaja
Eestvedaja
Suudab efektiivselt organiseerida, kujundada ja toetada enda ja
teiste õpikeskkonda
Oskab analüüsida erinevate sotsiaalse tarkvara lubavusi
lähtuvalt oma (teiste) õpitegevustest ning neid
tulemuslikult kombineerida ja rakendada õpikeskondadena
Mõistab õpihaldussüsteemide olemust ja oskab neid kasutada
õpikeskkondadena
Mõistab õppija ja õpetaja rolli muutusi erinevates keskkondades
Mõistab enda rolli nii personaalse kui ka grupi keskkonna
kujundamisel ja kasutamisel
Omab teadmisi õpikeskkondade ja võrgustike trendidest ja
arengusuundadest ning oskab neid oma töös arvestada
Omab teadmisi õpikeskkonna ja võrgustike rollist õpiprotsessisBlogimisülesanne 1
Blogimisülesanne 2
Blogimisülesanne 3
Blogimisülesanne 4
Õpikesk-kondadega
tutvuja
Veeb 2.0 kasutaja õppetöös
Õpihaldus-süsteemide
kasutaja
Mobiili-rakenduste
kasutaja õppetöös
Õpikesk-kondadega
tutvuja
Veeb 2.0 kasutaja õppetöös
Õpihaldus-süsteemide
kasutaja
Mobiili-rakenduste
kasutaja õppetöös
Personaalse õpikeskkonna
kujundaja
Ennastjuhtiv õppijaÕpilepingu koostamine
Personaalse õpikeskkonna kujundamine
Personaalse õpikeskkonna
kujundaja
Ennastjuhtiv õppija
Rühmatöö
Lugemine ja jagamine
Esitlus kontakttunnis
Õpikogukonnas suhtlemine
Valgustaja Valgustaja
Kujundaja
Kujundaja
Tehniline ekspert
Tehniline ekspert
Jagaja Jagaja
Kogukondlane Kogukondlane
ÕpiväljundidÜlesandedPõhiteadmiste õpimärgid Õppeprotsess Õppeprotsessi õpimärgid
Õpidisainer
ÕpidisainerAnalüütik
Dokumenteerija
Dokumenteerija
Analüütik Eestvedaja
Eestvedaja
Suudab efektiivselt organiseerida, kujundada ja toetada enda ja
teiste õpikeskkonda
Oskab analüüsida erinevate sotsiaalse tarkvara lubavusi
lähtuvalt oma (teiste) õpitegevustest ning neid
tulemuslikult kombineerida ja rakendada õpikeskondadena
Mõistab õpihaldussüsteemide olemust ja oskab neid kasutada
õpikeskkondadena
Mõistab õppija ja õpetaja rolli muutusi erinevates keskkondades
Mõistab enda rolli nii personaalse kui ka grupi keskkonna
kujundamisel ja kasutamisel
Omab teadmisi õpikeskkondade ja võrgustike trendidest ja
arengusuundadest ning oskab neid oma töös arvestada
Omab teadmisi õpikeskkonna ja võrgustike rollist õpiprotsessisBlogimisülesanne 1
Blogimisülesanne 2
Blogimisülesanne 3
Blogimisülesanne 4
Õpikesk-kondadega
tutvuja
Veeb 2.0 kasutaja õppetöös
Õpihaldus-süsteemide
kasutaja
Mobiili-rakenduste
kasutaja õppetöös
Õpikesk-kondadega
tutvuja
Veeb 2.0 kasutaja õppetöös
Õpihaldus-süsteemide
kasutaja
Mobiili-rakenduste
kasutaja õppetöös
Personaalse õpikeskkonna
kujundaja
Ennastjuhtiv õppijaÕpilepingu koostamine
Personaalse õpikeskkonna kujundamine
Personaalse õpikeskkonna
kujundaja
Ennastjuhtiv õppija
Rühmatöö
Lugemine ja jagamine
Esitlus kontakttunnis
Õpikogukonnas suhtlemine
Valgustaja Valgustaja
Kujundaja
Kujundaja
Tehniline ekspert
Tehniline ekspert
Jagaja Jagaja
Kogukondlane Kogukondlane
ÕpiväljundidÜlesandedPõhiteadmiste õpimärgid Õppeprotsess Õppeprotsessi õpimärgid
Õpidisainer
ÕpidisainerAnalüütik
Dokumenteerija
Dokumenteerija
Analüütik Eestvedaja
Eestvedaja
Suudab efektiivselt organiseerida, kujundada ja toetada enda ja
teiste õpikeskkonda
Oskab analüüsida erinevate sotsiaalse tarkvara lubavusi
lähtuvalt oma (teiste) õpitegevustest ning neid
tulemuslikult kombineerida ja rakendada õpikeskondadena
Mõistab õpihaldussüsteemide olemust ja oskab neid kasutada
õpikeskkondadena
Mõistab õppija ja õpetaja rolli muutusi erinevates keskkondades
Mõistab enda rolli nii personaalse kui ka grupi keskkonna
kujundamisel ja kasutamisel
Omab teadmisi õpikeskkondade ja võrgustike trendidest ja
arengusuundadest ning oskab neid oma töös arvestada
Omab teadmisi õpikeskkonna ja võrgustike rollist õpiprotsessisBlogimisülesanne 1
Blogimisülesanne 2
Blogimisülesanne 3
Blogimisülesanne 4
Õpikesk-kondadega
tutvuja
Veeb 2.0 kasutaja õppetöös
Õpihaldus-süsteemide
kasutaja
Mobiili-rakenduste
kasutaja õppetöös
Õpikesk-kondadega
tutvuja
Veeb 2.0 kasutaja õppetöös
Õpihaldus-süsteemide
kasutaja
Mobiili-rakenduste
kasutaja õppetöös
Personaalse õpikeskkonna
kujundaja
Ennastjuhtiv õppijaÕpilepingu koostamine
Personaalse õpikeskkonna kujundamine
Personaalse õpikeskkonna
kujundaja
Ennastjuhtiv õppija
Rühmatöö
Lugemine ja jagamine
Esitlus kontakttunnis
Õpikogukonnas suhtlemine
Valgustaja Valgustaja
Kujundaja
Kujundaja
Tehniline ekspert
Tehniline ekspert
Jagaja Jagaja
Kogukondlane Kogukondlane
ÕpiväljundidÜlesandedPõhiteadmiste õpimärgid Õppeprotsess Õppeprotsessi õpimärgid
Õpidisainer
ÕpidisainerAnalüütik
Dokumenteerija
Dokumenteerija
Analüütik Eestvedaja
Eestvedaja
Tehnilised vahendid
Õpimärgid üldhariduskoolis
Õpilepingu kasutamine enesehindamisel
Õpileping…
... defineerib kuidas ja mida õpitakse ning kuidas õpitut hinnatakse;
... on täielikult õppija kontrollida ja vastutada, tuutori roll vaid abistav ja suunav;
... põhineb õpivestlusel (ingl conversational learning procedure) ning arusaamal, et õppija on ainus, kes oskab öelda, kas ja kuidas tema arusaamad, mõtted, teadmised, oskused, tunded on õpiprotsessi käigus muutunud;
Õpileping...
... eeldab süstemaatilisust s.t. pidev reflekteerimine oma õpiprotsessi üle ning paralleelide tõmbamine koostatud lepingu ja tegelikkuse vahel;
... on vajalik, et mõista täiskasvanud õppija vajadusi, eelistusi, õpiprojekti eesmärke ja selle dünaamikat; tema nägemust õpiprotsessist ja keskkonna ülesehitusest;
... aitab õppijat dokumenteerida ja analüüsida oma väljakutseid, dilemmasid, probleeme, ebakindlust, kuid ka saavutusi ja edusamme;
... aitab tuvastada, mis suunas edasi liikuda ja areneda ning formuleerida järgmine õpiprojekt.
Õpilepingu struktuur
• Teema — Mida ma soovin õppida? Mis valdkond?
• Eesmärgid — Mis on minu õpiprojekti eesmärgid? Miks ma tahan just seda teemat õppida? Mis sunnib mind seda õppima?
• Strateegiad — Kuidas ma kavatsen oma eesmärgid saavutada? Missugused tegevused ma pean läbi viima ja mis järjekorras?
• Vahendid/ressursid — Missuguseid vahendeid ma kasutan eesmärkide saavutamiseks (inimesed, materjalid, tehnoloogia)? Kuidas ma neile ligi pääsen?
• Hindamine — Kuidas ma tean, et ma olen oma eesmärgid saavutanud? Kuidas ma hindan oma saavutusi? Mis tõestab seda?
- - - - -
• Reflektsioon — Mis minu jaoks töötas ja mis mitte? Miks? Mis on need aspektid, mille kallal pean veel vaeva nägema? Mis on minu tugevad ja nõrgad küljed? Mida ma peaksin järgmisena tegema?
https://signepr.wordpress.com/2015/09/10/opileping/
https://signepr.wordpress.com/2015/09/10/opileping/
https://signepr.wordpress.com/2015/09/10/opileping/
Haridustehnoloogia arengusuunad
Horizon Report > 2016 Higher Education Edition
NMC/CoSN Horizon Report > 2016 K-12 Edition
2 NMC Horizon Report: 2016 Higher Education Edition
Topics from the NMC Horizon Report > 2016 Higher Education Edition
SOLVABLE> Blending Formal
and Informal Learning
> Improving Digital Literacy
DIFFICULT> Competing Models
of Education> Personalizing
Learning
WICKED> Balancing Our
Connected and Unconnected Lives
> Keeping Education Relevant
TRENDS, CHALLENGES, AND TECHNOLOGIES
FOR HIGHER ED
CHALLENGES
2016 2017 2018 2019 2020
DEVELOPMENTS IN TECHNOLOGY
NEAR-TERM1 year or less
> Bring Your Own Device> Learning Analytics
and Adaptive Learning
MID-TERM2-3 years
> Augmented and Virtual Reality
> Makerspaces
FAR-TERM4-5 years
> Affective Computing> Robotics
TRENDSSHORT-TERM IMPACT> Growing Focus on Measuring Learning> Increasing Use of Blended Learning
Designs
LONG-TERM IMPACT> Advancing Cultures of Innovation> Rethinking How Institutions
Work
MID-TERM IMPACT> Redesigning Learning Spaces> Shift to Deeper Learning
Approaches
(Johnson et al., 2016)
2 NMC/CoSN Horizon Report: 2016 K-12 Edition
Topics from the NMC/CoSN Horizon Report: 2016 K-12 Edition
SOLVABLE> Authentic Learning
Experiences> Rethinking the
Roles of Teachers
DIFFICULT> Advancing Digital
Equity> Scaling Teaching
Innovations
WICKED> Achievement Gap> Personalizing
Learning
CHALLENGES
2016 2017 2018 2019 2020
DEVELOPMENTS IN TECHNOLOGY
NEAR-TERM1 year or less
> Makerspaces > Online Learning
MID-TERM2-3 years
> Robotics> Virtual Reality
FAR-TERM4-5 years
> Artificial Intelligence > Wearable Technology
TRENDS
SHORT-TERM> Coding as a Literacy> Students as Creators
LONG-TERM> Redesigning Learning Spaces> Rethinking How Schools Work
MID-TERM> Collaborative Learning> Deeper Learning Approaches
(Adams Becker, Freeman, Giesinger Hall, Cummins, & Yuhnke, 2016)
Kasutatud kirjandus
• Adams Becker, S., Freeman, A., Giesinger Hall, C., Cummins, M., and Yuhnke, B. (2016). NMC/CoSN Horizon Report: 2016 K-12 Edition. Austin, Texas: The New Media Consortium.
• Eesti elukestva õppe strateegia 2020. (2014). Loetud aadressil https://www.hm.ee/sites/default/files/strateegia2020.pdf
• Hill, P. (2016). State of Higher Ed LMS Market for US and Canada: Spring 2016 Edition. http://mfeldstein.com/state-higher-ed-lms-market-spring-2016/
• Johnson, L., Adams Becker, S., Cummins, M., Estrada, V., Freeman, A., and Hall, C. (2016). NMC Horizon Report: 2016 Higher Education Edition. Austin, Texas: The New Media Consortium.
Kasutatud fotod
• Brad Flickinger, https://www.flickr.com/photos/56155476@N08/6660001925/
See materjal on avaldatud Creative Commons Autorile viitamine–Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks külastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/
Hans Põldoja [email protected]
Digitehnoloogiate instituut Tallinna Ülikool
