Upload
dagmar-seljamaee
View
9.224
Download
0
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Esimesest maailmasõjast, Wilson 14 punktist, Versailles' rahust. Lõpus küsimused. Võrdle ka Wilsoni 14 punkti tegelike rahulepingu punktidega - erinevused, sarnasused.
Citation preview
Põhjused
• Vastuolud maailma suurvõimude vahel
• Ohu alahindamine – lokaalsõdade ohutus
• Sõja romantiseerimine
• Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine
• Sõjalise mõtlemise jäikus (keerulised sõjaplaanid, soov neid realiseerida)
Reaktsioonid• Austria-Ungari surve Serbiale• Venemaa toetus Serbiale• Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja
Saksamaa toetusel• Venemaa kuulutab välja mobilisatsiooni• Saksamaa esitab Venemaale ja Prantsusmaale
ultimaatumi mopi tühistamiseks• 1.08.1918 Saksamaa kuulutab sõja Venemaale
ja Prantsusmaale, ründab neutraalset Belgiat• Inglismaa astub sõtta• Peatselt on sõja kuulutanud 34 riiki
Sõda väljaspool Euroopat
• 23.08.1914 Antandi liitlasena Jaapan – vallutab Saksamaa kolooniad Vaiksel ookeanil ja tugipunktid Hiinas
• Novembris 1914 Saksamaa liitlasena Türgi – tekivad rinded Mesopotaamias, Egiptuses ja Kaukaasias
Schlieffeni plaan
• Prantsusmaa kiire purustamine
• Seejärel vägede koondamine Venemaa vastu
• Sõja võit 3-4 kuuga
Prantsusmaa ja Suurbritannia
• Plaan XVII• Plaan vältida uut kaotust
Saksamaale• Tugev kindlustuste
süsteem Prantsuse-Saksa piirile, v.a. Belgia piirile
• Elsass-Lotringi hõivamine
• Sissetung Saksamaale
• Plaan koostööks Prantsuse vägedega – ekspeditsioonikorpus
Venemaa ja Austria-Ungari
• Suur, kuid kehvalt varustet armee
• Logistilised probleemid• Kaks rünnakusuunda: Ida-
Preisimaa (Prantsusmaa palvel I) ja Austria-Ungari (II)
• Lõunas Serbia vastu• Idas Venemaa vastu• Arvestamine
Saksamaa toetusega
Sõjategevus läänerindel septembris 1914 – Marne’i lahing
• Rinde stabiliseerumine• Kaevikusõja algus
Sõjategevus idarindel
• Saksa armeed juhivad kindralid Hindenburg ja Luddendorff
• Saksa armee Venemaa vastu edukas• Vene väed peatavad Austria-Ungari
pealetungi Serbias• Saksa+Austria-Ungari koostöö pealetungiks
Varssavile• 1914 lõpuks rinne stabiliseerub, pole
positsioonisõda
Sõjategevus maailmas 1914
• Antandi riigid vallutavad Saksamaa kolooniaid
• Saksamaa koloonia Tansaanias osutab vastupanu kuni 1918
Sõjategevus 1915• Ypres’i lahing aprillis – mürkgaas• Mais kuulutab Itaalia Austria-Ungarile sõja
– läheb Antandi poole üle• Bulgaaria astub sõtta Saksamaa poolel• Serbia purustatakse
Sõjategevus 1915• Gallipoli kampaania – britid üritavad enda
kontrolli alla saada Musta ja Vahemere vahelisi väinu, 1916 tõrjutakse inglased välja
• Katsetes vallutada Gallipoli
poolsaart kaotasid liitlased
ca 81 000 meest ja 3 sõjalaeva.
Türgi kaotas ca 65 000 meest.
Sõjategevus 1915
• Mais 1915 Gorlice operatsioon – Saksamaa edukas pealetung Venemaa vastu
• Septembris uus Saksamaa pealetung Venemaa vastu: rinne peatub Riia-Daugavpilsi-Pinski joonel
Sõjategevus 1916
• Veebruarist detsembrini Verduni lahing
• Saksamaa rünnak olulisele kindlusele, et meelitada Prantsuse vägesid viimse meheni vastupanu osutama
• Kindral Pétaini juhtimisel peavad prantslased vastu
• Ca 1 000 000 hukkunut
• Saksamaa ei saavuta edu
Sõjategevus 1916
• Juulist novembrini Somme’i lahing
• Inglise-Prantsuse väed üritasid Saksa positsioonidest läbi tungida, edutult
• Tankide kasutuselevõtt
• Ca 1 300 000 hukkunut
Sõjategevus 1916
• Juunis algab Venemaa pealetung Galiitsias, edukas algus pidurdub
• Rumeenia astub Antandi poolel sõtta, satub hätta, Antant sunnitud abistama, Saksamaa saab endale Rumeenia naftaväljad – edu allvee- ja õhusõjas, Keskriikide toiduga varustamine paraneb
Meresõda 1915-1916• Inglismaa-Saksamaa blokeerivad üksteist
• Allveelaevad
• Saksamaa lubab uputada kõik alused Inglis- ja Iirimaa ümber
• 7.05.1915 Lusitania uputamine – sõjavarustus? 1198 hukkunut, sh USA kodanikud
• 1916 Jüüti merelahing
– suured kaotused
mõlemal poolel, Saksa
laevastik jääb passiivseks
Sõjategevus 1917
• Saksamaa ootab Venemaa kokkuvarisemist, peajõud läänerindel, ootab lääneliitlaste väsimist
• Verised lahingud, mis rindejoont kuigivõrd ei nihuta (Nivelle’i, Cambrai)
• Saksamaa abistab kehvas olukorras Austria-Ungarit: Itaalia kaotab Caporetto lahingu 1917 oktoobris. Inglise-Prantsuse ühisväed suudavad Saksa edasitungi Itaalias peatada
• 6.04.1917 – USA kuulutas Saksamaale sõja
President Woodrow Wilsoni 14 punkti
8.01.1918 Meie sooviks ja eesmärgiks on, et rahuprotsessid oleksid
edaspidi täiesti avatud ning et nende käigus ei sõlmitaks ühtegi salakokkulepet ega võimaldataks nende sõlmimist. Vallutuste ja võimuvõitluste aeg on läbi. Samuti on möödas teatud valitsuste huvides sõlmitud ja tõenäoliselt mõnel ootamatul hetkel maailma rahu rikkumiseks mõeldud salalepete aeg. See rõõmustav tõik on praeguseks selgeks saanud igale riigimehele, kes pole oma mõtetes jäänud pidama juba ammu lõpule jõudnud ja möödanikuks muutunud aega. Tänu sellele saavad kõik õigluse ja maailma rahu saavutamise nimel tegutsevad riigid praegu või mõnel muul ajal anda teada enda ees seisvatest eesmärkidest.
President Woodrow Wilsoni 14 punkti 8.01.1918
Me astusime sellesse sõtta sellepärast, et meie õiguste rikkumine puudutas meid valusasti ning muutis meie rahva elu võimatuks. See olukord kestab senikaua, kuni õiglus saab taas jalule seatud ning maailm on lõpuks kaitstud tulevaste õigusrikkumiste eest. Me ei nõua selles sõjas midagi, mis on vajalik üksnes meile. Me nõuame, et maailmas valitseks kord ja selles oleks turvaline elada. Eriti aga nõuame, et see saaks turvaliseks kohaks iga meie kombel rahu armastava riigi jaoks, kes soovib elada oma elu, määrata ise omaenda ühiskondlik korraldus ja keda teised maailma rahvad kohtlevad õigesti ja õiglaselt, ilma jõumeetmete ja enesekeskse vaenulikkuseta. Kõik maailma rahvad on selles küsimuses tegelikult partnerid ning meie omalt poolt näeme väga selgelt, et vaid siis, kui kohtleme teisi õiglaselt, saab sama osaks ka meile. Seetõttu on meie programmi sihiks rahu saavutamine maailmas ning see meie seisukohast ainuvõimalik programm on järgmine.
President Woodrow Wilsoni 14 punkti 8.01.1918
• I. Avalike ja avameelsete rahulepete sõlmimisel kaovad kõik rahvusvahelised erakokkulepped ja tekib diplomaatia, mille tulemusena täidetakse leppeid alati ausalt ja avalikkuse eest varjamata.
• II. Väljaspool territoriaalvett jäävatel merealadel valitseb nii rahu- kui ka sõjaajal täielik navigeerimisvabadus, välja arvatud juhul, kui need on rahvusvaheliste meetmetega rahvusvaheliste lepingute jõustamiseks täielikult või osaliselt suletud.
• III. Võimaluste piires tuleb kõrvaldada kõik majandustõkked ning kehtestada võrdsed kaubandustingimused kõikide riikide vahel, kes pooldavad rahu ja ühinevad selle hoidmise nimel.
President Woodrow Wilsoni 14 punkti 8.01.1918
• IV. Tuleb anda ja võtta küllaldased tagatised, et vähendada riikide relvastust kooskõlas riigisisese ohutusega väikseima suurusjärguni.
• V. Koloniaalnõuete kohandamine peab olema vabatahtlik, eelarvamusteta ja täielikult erapooletu ning selle käigus tuleb järgida rangelt põhimõtet, et kõikide suveräänsusküsimuste otsustamisel peavad kõikide asjassepuutuvate rahvaste huvid olema sama tähtsad kui selle valitsuse õiguspärased nõuded, kelle valdusõigust kindlaks määratakse.
President Woodrow Wilsoni 14 punkti 8.01.1918
VI. Kogu Venemaa territoorium tuleb evakueerida ja Venemaad mõjutavad küsimused peab lahendama viisil, mis kindlustab teiste maailma riikide vahel parima ja kõige vabama koostöö eesmärgiga saavutada Venemaa jaoks tõkestamatu ja vaba võimalus määrata sõltumatult kindlaks omaenda poliitiline areng ja riigi poliitika. Venemaale tuleb kinnitada, et teda oodatakse siiralt vabade rahvaste kogukonnaga liituma, ükskõik millise ühiskondliku korralduse ta ka ei kehtestaks. Samuti tuleb Venemaale kinnitada, et lisaks sellele ootusele saab talle osaks igasugune abi, mida ta vajab või soovib. See, kuidas Venemaa naaberriigid Venemaad lähikuudel kohtlevad, näitab kõige ehedamalt nende head tahet, nende tarka ja omakasupüüdmatut poolehoidu ning seda, kas nad mõistavad Venemaa vajadusi, kui need erinevad nende enda huvidest.
President Woodrow Wilsoni 14 punkti 8.01.1918
• VII. Kogu maailm nõustub sellega, et Belgia tuleb evakueerida ja taastada ilma igasuguse katseta piirata suveräänsust, millele Belgial on sarnaselt teistele vabadele riikidele õigus. Käesolev akt on parim viis taastada riikide vastastikune usaldus üksteise seaduste vastu, mis on kehtestatud nende omavaheliste suhete reguleerimiseks. Ilma selle tervendava aktita on rahvusvahelise õiguse olemus ja sidusus alatiseks rikutud.
• VIII. Kogu Prantsusmaa territoorium tuleb vabastada ning alistatud osad tuleb taastada. Et kõikide jaoks valitseks taas rahu, tuleb Prantsusmaale hüvitada Preisimaa poolt 1871. aastal tekitatud Alsace-Lorraine'iga seotud kahju, mis on peaaegu viiskümnend aastat rikkunud maailma rahu.
President Woodrow Wilsoni 14 punkti 8.01.1918
• IX. Itaalia piiride taaskohandamine peab toimuma selgelt eristuva rahvusliku jaotuse alusel.
• X. Kuna soovime näha Austria-Ungari rahvaid kindlalt ja kaitstult teiste riikide hulgas, tuleb neile anda vaba võimalus autonoomselt areneda.
• XI. Rumeenia, Serbia ja Montenegro tuleb evakueerida; okupeeritud territooriumid tuleb taastada. Serbiale tuleb anda vaba ja turvaline juurdepääs merele; Balkani riikide omavahelised suhted tuleb paika panna sõbralike nõupidamiste teel ajalooliselt väljakujunenud riigitruuduse ja rahvuse põhjal; Balkani riikide poliitilisele ja majanduslikule sõltumatusele ja territoriaalsele puutumatusele tuleb anda rahvusvahelised tagatised.
President Woodrow Wilsoni 14 punkti 8.01.1918
• XII. Praeguse Osmanite impeeriumi türklastele kuuluvale osale tuleb kindlustada suveräänsus, kuid teistele Türgi valitsuse all olevatele rahvastele tuleb tagada vääramatu õigus elule ja täiesti vaba võimalus autonoomseks arenguks. Dardanellid tuleb kõikide riikide laevadele ja kaubandusele rahvusvaheliste tagatiste alusel vaba läbikäiguna alatiseks avada.
• XIII. Rajada tuleb sõltumatu Poola riik, mis hõlmaks kahtlemata poolakate asustatud territooriume. Viimastele tuleks tagada vaba ja kindel pääs merele; nende poliitiline ja majanduslik sõltumatus ja territoriaalne puutumatus tuleks sätestada rahvusvahelises lepingus.
• XIV. Erilepingute alusel tuleb luua üldine rahvaste liit, et tagada vastastikku suurte ja väikeste riikide poliitiline sõltumatus ja territoriaalne puutumatus.
Sõjategevus 1918
• 21.03.1918 sakslaste pealetung Somme’i all – peaaegu Pariisini
• Sakslaste rängad inimkaotused + “hispaania gripp”
• 18.07.1918 – liitlaste vastupealetung – kindral Foche, II Marne’i lahing
Keskriikide kokkuvarisemine
• 8.08.1918 – Amiens’i lahing – Saksa armee ajaloo “must päev”
• 29.09.1918 – ettepanek Saksa-Antandi rahuläbirääkimisteks ja läbirääkimiste algus Bulgaariaga
• 30.10.1918 – vaherahu Türgiga (araablaste ülestõus Araabia Lawrence’i õhutusel)
• 3.11.1918 – Austria-Ungari kapitulatsioon (impeeriumi rahvad iseseisvuvad)
Saksamaa alistumine
• November 1918 – Weimari vabariik • 11.11.1918 – Compiégne’i vaherahu –
lõpetab I maailmasõja sõjategevuse • Saksamaa viib väed välja okupeeritud
aladelt + Reinimaalt + Elsass-Lotringist• Saksamaa annab liitlastele üle sõjavarustuse• Saksamaa pidi tagastama lääneriikidele
nende kodanikud, s.t. sõjavangid.
Saksamaa alandamine
Marssal Foch: “Mida te soovite?”.
Mattias Erzberger, Saksa delegatsiooni juht: “ Me soovime teie vaherahu ettepanekuid.”
Foch: “Meil pole mingeid ettepanekuid. Meile meeldib sõda jätkata.”
Erzberger: “Kuid meile on vaja teie vaherahutingimusi. Meie ei saa enam sõda jätkata.”
Marssal: “Ahhaa! Te tulite vaherahu paluma. See on teine asi.”
Saksamaa küsimus oli lahtine...
• ... sest Compiègne’i vaherahu lõpetas sõjaTEGEVUSE, sõja lõpetamiseks oli vaja rahu
• KÕIK võitjariigid kogunesid Pariisi rahukonverentsile (1918-1920), et leppida kokku rahulepingu tingimustes
• Istungid Versailles’ lossis• Kaotajariike arutelule ei kutsutud, neil oli
võimalik ainult nõustuda
Versailles’ süsteemi loojad
• David Lloyd George – Suurbritannia peaminister
• Vittorio Orlando – Itaalia peaminister
• Georges Clemenceau - peaminister
• Woodrow Wilson – USA president
Rahulepingud
• Sõlmiti kõigi kaotajariikidega eraldi ja erinevatel tingimustel
• Sõlmiti erinevates kohtades, sestap erinevad nimed
• Versailles’ rahuleping – Saksamaaga
Versailles’ rahulepingu tingimused• Saksamaa oli sõja süüdlane• Saksamaa pidi võitjatele maksma
reparatsioone• Saksa armee vähendati 100 000 meheni,
ajateenistus keelati, lennuväe, tankide, allveelaevade omamine keelati, sõjalaevastikku piirati 6 laevani
• Saksamaa pidi loovutama 10% territooriumist ja kõik oma kolooniad võitjatele
• Loodi Reini demilitariseeritud tsoon
Saksamaa pärast Versailles’ rahu: oranž – Reini demilitariseeritud tsoon; kollane – Saksamaa oli sunnitud loovutama; viirutatud kollane – jäi pärast hääletust Saksamaale
Saksamaa kaotas:
• 100% I MS eelsetest kolooniatest
• 80% sõjaeelsest laevastikust
• 48% raua kogutoodangust
• 16% söe kogutoodangust
• 13% 1914. aasta pindalast
• 12% rahvastikust
Rahvasteliit 1919-1946• 42 asutajariiki
• Võimalike riikidevaheliste tülide lahendamiseks
• Majandusliku ja kultuurilise koostöö edendamiseks
• Algselt ei võetud liikmeks I MS kaotajariike (sh Saksamaad – võeti vastu 1926) ega NSV Liitu (alles 1934)
• Eesti liikmeks 1921
• USA liikmeks ei astu
Lünk sillas. Silt: Selle Rahvasteliidu silla kujundas USA president
Milles seisnesid Rahvasteliidu probleemid?
Rahu ja tulevane kahuriliha
Tiiger (Clemenceau hüüdnimi): “Huvitav! Mulle tundub, et ma kuulen last nutmas!”
Mida ennustab see 1920. a Inglise ajalehes ilmunud karikatuur rahu püsimajäämise kohta?
Küsimused
• Miks nimetati Pariisi rahukonverentsil loodud uut poliitilist korraldust ka Versailles’ diktaadiks?
• Kuidas mõjutas Pariisi rahukonverents Eestit? (Vihje: vt kaarti)
• Paljud sakslased tundsid, et sõda lõppes nende riigile “noa selga torkamisega”. Loetle kolm võimalikku põhjust selliseks arvamuseks