Antivormiline kunst

  • Published on
    02-Jul-2015

  • View
    1.098

  • Download
    0

Embed Size (px)

DESCRIPTION

antivormiline kunst

Transcript

<ul><li> 1. ANTIVORMILINE KUNST KOOSTAJAD:Kristi, Kersti</li></ul> <p> 2. ANTIVORMILINE KUNST </p> <ul><li>Tekkis Ameerikas 1960ndate lpus. </li></ul> <ul><li>Loobuti stabiilsetest geomeetriliselt tiuslikest vormidest. </li></ul> <ul><li>Ehk kindla vormita kunst. </li></ul> <ul><li>Veti kasutusele kikvimalikke materjale: muld, liiv, kruus, led, saepuru, rohi, puuoksad, lehed ja kik muud jtmed. </li></ul> <ul><li>Euroopas kutsuti seda vaeseks kunstiks, sest eelistati odavaid ja hljatuid materjale. </li></ul> <p> 3. TUNTUMAD ESINDAJAD </p> <ul><li>Eva Hesse </li></ul> <ul><li>Robert Morris </li></ul> <ul><li>Richard Serra </li></ul> <ul><li>Mario Merz </li></ul> <p> 4. EVA HESSE </p> <ul><li>11 jaanuar 1936 </li></ul> <ul><li>Saksamaal </li></ul> <ul><li>29 mai 1970 </li></ul> <p> 5. Kohe prast 6. Kontingent 7. ROBERT MORRIS </p> <ul><li>9 veebruar 1931 </li></ul> <p> 8. 9. 10. 11. RICHARD SERRA </p> <ul><li>2 november 1939 </li></ul> <p> 12. Vortex 13. 14. 15. Band 16. 17. MARIO MERZ </p> <ul><li>1j a a nuar 1925 9n ovember 2003</li></ul> <ul><li>Itaalia kunstnik </li></ul> <p> 18. Triplo igloo 19. Unreal city 20. Lingotto 21. KEHAKUNST 22. Kehakunst </p> <ul><li>Peamiseks vljendusviisiks on kunstniku keha. </li></ul> <ul><li>Teose teemaks on keha ja selle fsioloogilised talitlused. </li></ul> <ul><li>Kujutatakse inimkeha jlgimist, ohustamist, piinamist vi liikumist. </li></ul> <ul><li>hekordsed kehakunsti teosed on tuntud fotode ja filmide vi video kaudu.</li></ul> <p> 23. TUNTUMAD ESINDAJAD </p> <ul><li>Vito Acconci </li></ul> <ul><li>Bruce Nauman </li></ul> <p> 24. VITO ACCONCI </p> <ul><li>Sndis 1940 </li></ul> <ul><li>Ameeriklane </li></ul> <ul><li>Ta astus oma ateljees sstemaatiliselt taburetile ja laskis endpildistada. </li></ul> <p> 25. Kiss off 26. Varjude mng 27. BRUCE NAUMAN </p> <ul><li>6.detsember 1941 </li></ul> <ul><li>ameeriklane </li></ul> <p> 28. MAAKUNST 29. Maakunst </p> <ul><li>Kujunes vlja 60ndate lpus ja 70ndate alguses. </li></ul> <ul><li>Tavaliselt oli kunstil alati majanduslik, sjaline, religioosne vi ilu loomise eesmrk. Maakunstil selliseid eesmrke pstitatud ei olnud. </li></ul> <ul><li>Maakunsti tekkel vivad olla peale kunstisisestephjuste arvesse tulla ka trkav koloogiline teadlikkus ja moes olnud huvi salapraste monumentide vi siis ka tulnukate jlgede vastu. </li></ul> <ul><li>Teosed on enamasti rajatud krvalistesse ja metsikutesse inimthjadesse paikadesse. </li></ul> <p> 30. Maakunst </p> <ul><li>Rajati kummalisi ja ebapraktilisi ehitisi. </li></ul> <ul><li>Maakunst kujundas mber loodust ja kasutas ka loodusnhtusi. </li></ul> <ul><li>Publikule nidati tid peamiselt ainult fotode ja filmide kaudu. </li></ul> <ul><li>Hakati tegutsema vljaspool galeriisid. Walter de Maria laskis nituse jaoks tita oma galeriiruumi maast laeni mullaga. Seda vis vtta smboolse hvastijtuna galeriikunstiga. </li></ul> <ul><li>Kuulsamad maakunstnikud on peamiselt olnud ameeriklased, sest looduses muudatuste vi veidruste tegemine on enamasti tmahukas ning kulukas. </li></ul> <p> 31. ESINDAJAD </p> <ul><li>Walter de Maria </li></ul> <ul><li>Robert Smithson </li></ul> <ul><li>Michael Heizer </li></ul> <ul><li>Christo </li></ul> <p> 32. Walter de Maria </p> <ul><li>Sndis 1935 </li></ul> <p> 33. ikese vli 34. Robert Smithson </p> <ul><li>2. jaanuar 1938 20. juuli 1973</li></ul> <p> 35. Spiraalne muul 36. 37. Broken Circle 38. Spiral Hill 39. Spiral Hill 40. Michael Heizer </p> <ul><li>Sndis 1944 </li></ul> <p> 41. 42. Double Negative 43. 44. Effigy Tumuli 45. 46. Complex I 47. Christo </p> <ul><li>Alustas neodadaistina </li></ul> <ul><li>Kuulsaks sai alles maakunstnikuna. </li></ul> <ul><li>Tema teosed valmivadrahvarikastes kohtades ning muutuvad suursndmuteks ja vaatemnguks. </li></ul> <ul><li>Osa teoseid valmis naiseabiga : Jeanne-Claude ( - 18 nov 2008) </li></ul> <ul><li>Mlemad sndinud 13 juuni 1935 </li></ul> <p> 48. Sissepakitud Saksa Riigipevahoone (1995) 49. Sissepiiratud saared (1982), Floridas 50. The Pont Neuf bridge wrapped, Paris 1985 51. Running Fence 52. KONTSEPTUALISM 53. Kontseptualism </p> <ul><li>Tekkis 1960. aastatel. </li></ul> <ul><li>Idee vi kontseptsioon on kunstis kige thtsam, kuidas teos vlja neb, polegi oluline. </li></ul> <ul><li>Teoste eesmrgiks on laiendada inimese tajusid,tundeelu ja intellekti. Peab panema inimesi mtlema. </li></ul> <ul><li>Kontseptualistlik kunst on ootamatu, leidlik ja vaimukas.</li></ul> <ul><li>Nitustele ilmusid tekste kujutavad fotod, igasugused skeemid, diagrammid ja definitsioonid. </li></ul> <p> 54. Kontseptualism </p> <ul><li>Taheti vabaneda galeriide diktaadist, see tttu loodi sellist kunsti, mida ei saa osta. Kuidas osta aktsiooni: kunstnik tuleb iga pev rdule ja tstab lihtsalt srme.</li></ul> <ul><li>Kontseptualismi mistmiseks tuleb teada tema ajalugu ja sveneda kunstnike taotlustesse. </li></ul> <p> 55. Niteid kontseptualismist </p> <ul><li>Jaapanlane saatis aastate jooksul postkaarte, kuhu oli mrgitud ainult kellaaeg, millal ta rkas. </li></ul> <ul><li>Joseph Beuys korjas esimese mai demonstratsiooni lppedes les kik maha jnud sodi: rebitud plakatid, lipud, lendlehed, toidujtmed, pudelid ja konid. Neid eksponeeris ta klaaskapis. Tatei galerii ostis t ra ja on nd hdas, kuidas seda rmpsu silitada. </li></ul> <p> 56. </p> <ul><li>Pariisis Iris Clerti galeriis toimus nitus pealkirjaga Thjus. Kui nitus avati, leidsid klastajad eest valged seinad. </li></ul> <ul><li>Ameerika helilooja John Cage ti ettekandele teose 4 33. See muusikateos seisnes tielikus vaikuses nelja minuti ja 33 sekundi jooksul. Pillimeeste kvartett istus vagusi oma kohtadel.</li></ul> <p> 57. ESINDAJAD </p> <ul><li>Joseph Kosuth </li></ul> <ul><li>Joseph Beuys </li></ul> <p> 58. Joseph Kosuth </p> <ul><li>Sndinud 31. jaanuaril 1945 </li></ul> <ul><li>Maalis definitsioone entsklopeediatest. </li></ul> <ul><li>Kosuthi arvates peab olema kunsti defineerimine tautoloogiline, sest kunst peab ennast ise testama. </li></ul> <p> 59. Kunst kui idee kui idee 60. ks ja kolm tooli 61. Nimetatud 62. Thendus 63. Joseph Beuys </p> <ul><li>12. mai 1921 23 jaanuar 1986. </li></ul> <ul><li>Tema tuntuim aktsioon on Kuidas selgitada kunsti surnud jnesele.</li></ul> <p> 64. Kuidas selgitada kunsti surnud jnesele. 65. Sweeping Up 66. Ma armastan Ameerikat ja Ameerika armastab mind 67. Ma armastan Ameerikat ja Ameerika armastab mind 68. </p> <ul><li>pakk (installatsioon)</li></ul> <ul><li> Volkswageni buss 20 kelguga, igal kelgul vilt, rasv ja taskulamp </li></ul> <ul><li>1969 </li></ul>