Aastatuhande arengueesmärgid

Embed Size (px)

Citation preview

  • 1. Aastatuhande eesmrgid

2. MDG - millennium development goals ehk RO aastatuhande arengueesmrgid aastaks 2015 sai alguse deklaratsioonist, kus maailma riikide juhid kinnitasid kikide inimeste vastutust ksteise suhtes: * Iga inimese areng ja heaolu sltub nii enda kitumisest kui ka teiste inimeste tegevusest. * Ainult histe jupingutustega saavad kik inimesed maailmas elada tervelt, haritult ja kaitstult. Seati lesse 8 eesmki, mille suunas aktiivselt tegutseda. Aastaks 2015 peab vhenema muuhulgas rine vaesus, HIV/AIDS levik; algharidus peab olema kttesaadav kikjal maailmas. Aastatuhande deklaratsioonile kirjutasid alla 189 riigi juhid, nende hulgas Eesti. 3. 1. Likvideerida tielik vaesus ja nlg Vhendada aastaks 2015 poole vrra nende inimeste arvu, kelle elatis on viksem kui 1 USA dollar pevas. Vhendada aastaks 2015 poole vrra nende inimeste arvu, kes on nljas. Mned faktid: * inimene mratletakse rmiselt vaeseks, kui ta peab toime tulema alla he USA dollariga pevas (u. 12 krooni); * iga viies inimene maailmas on rmiselt vaene; * vaene inimene on tavaliselt ka nljas; 800 miljonil inimesel maailmas ei ole piisavalt toitu; * nlja tttu sureb maailmas iga pev 25 000 inimest, mis on rohkem kui Viljandis elanikke; * 500 maailma kige rikkamat inimest teenib sama palju kui 416 miljonit kige vaesemat inimest kokku. 4. 5. 2. Algharidus kttesaadavaks kikjal maailmas Tagada, et aastaks 2015 saavad kik lapsed omandada alghariduse. Mned faktid: * iga kuues kooliealine laps ei ki ldse koolis; neid lapsi on kokku 115 miljonit ja pea valdavalt elavad nad arengumaades; * 133 miljonit noort inimest on maailmas kirjaoskamatud; * Eestis kirjutati koolikohustus (alguses kuus klassi) seadustesse juba 1920. aastal; kik lapsed ei saanud kohe kooli, sest koole polnud piisavalt palju; * kohustuslik, tasuta haridus pole mnes maailma riigis iseenesest mistetav asi - phikooli eest peab maksma paljudes riikides; * antud aastatuhande eesmrgi saaks tita, kui maailma haridust toetatakse sama summaga, mis kulutatakse USAs poole aastaga jtise peale. 6. 7. 3. Vrdsed vimalused naistele ja meestele Edendada sugupoolte vrdiguslikkust ja luua naistele enam eneseteostusvimalusi. Tagada, et tdrukutel oleks aastaks 2015 poistega vrdvrsed kooliskimisvimalused. Mned faktid: * maailma kirjaoskamatutest on 2/3 naised; * naiste thive on kolmandiku madalam kui meestel; * Eestis naiste kuupalk on uurimuste jrgi keskmiselt 20-40% madalam kui meeste oma; * Lti ja Soome praegused presidendid on haruldased; riikipeadest on vaid murdosa naised. 8. 9. 4. Vhendada laste suremust Vhendada aastaks 2015 2/3 vrra vastsndinute ja laste suremust. Mned faktid: * arengumaades ks laps kmnest sureb enne kui ta on viieaastane. Arenenud riikides see arv on ks 143st. * kige levinumad laste surma phjused on kopsupletik, khulahtisus, malaaria, leetrid ja HIV/AIDS. * leetrite jaoks on olnud olemas thus vaktsiin juba le 40 aasta. Sellest hoolimata peb 30 miljonit last seda haigust igal aastal. Suur osa neist surevad vi invaliidistuvad haiguse tagajrjel eluks ajaks. * Eestis on vaktsineerimine vabatahtlik, aga peaaegu kik lapsed saavad ldise vaktsineerimisprogrammi jrgi sstitud. 10. 5. Emade tervis paremaks Vhendada aastaks 2015 2/3 vrra nende naiste arvu, kes surevad snnitusel vi selle tagajrjel. Mned faktid: * le 500 000 naise / tdruku sureb igal aastal raseduse ning snnitusega seoses; * valdavalt surevad snnitavad naised arengumaades, kus pea pooled 18-aastastest tdrukutest on emad; Eestis on niteks esmasnnitaja keskmiselt 25 aasta vana (2004); * arengumaades snnitab pool emadest ilma professionaalse mmaemanda vi arsti abita. 11. 6. Peatada HIV/AIDS-I levik ja vhendada muude haiguste levikut Videlda HIV/AIDSi, malaaria jt haigustega. Peatada HIV/AIDSi levik aastaks 2015 ja hakata seda vhendama. Aastaks 2015 tuleb saavutada malaaria jt levinumate haiguste leviku vhenemine. Mned faktid: * HIV/AIDS "leiutati" 25 aastat tagasi; * mnes Aafrika riigis nagu Swazimaal, Botswanas ja Lesothos on iga kolmas tiskasvanud nakatunud HIV-viirusega; * iga pev sureb hinnanguliselt AIDSi tttu 6000 inimest; * tuberkuloosi tttu suri 2003.a. iga pev umbes 5000 inimest; * kuigi Eestis on tuberkuloos teatud mral probleemne, ei ole see valdavalt haigus surmav, sest on olemas ravimid ning ravimismeetodid; * Eestis on registreeritud 5227 HIV-positiivset juhtu, kellest AIDS on diagnoositud 111 inimesel (2006); uusi nakatumisi on umbes 600 aastas. 12. 13. 7. Loodust sstvam elu Vhendada aastaks 2015 poole vrra nende inimeste arvu, kel ei ole piisavat ligipsu puhtale joogiveele. Aastaks 2020 tuleb parandada 100 miljoni kodutu olukorda. Lpetada loodusressursside mittejtkusuutlik kasutamine. Mned faktid: * veerand arengumaade inimestest (1,3 miljardit) elavad aladel, mis on looduslikult haavatavad, nagu kuivad alad ja med. Suur hulk nendest elab rmises vaesuses; * maailma slummid on kasvanud; neis elab iga kuues inimene - kokku umbes miljard; * iga kuues inimene tunneb puudust puhtast joogiveest; * viimase 10 aasta jooksul on metsaga kaetud ala maailmas vhenenud umbes 6 x Eesti pindala vrra; * iga eestlane toodab aastas keskmiselt 275 kg jtmeid. 14. 15. 8. lemaailmse arenguvrgustiku loomine Luua lemaailmne partnerlusvrk arengu soodustamiseks. Arendada edasi avatud ja mittediskrimineerivat kaubandus- ja finantsssteemi. Arvestada vhemarenenud riikide erivajadustega, vimaldades nende ekspordile vaba ligipsu turgudele ja kustutades kahepoolsed vlad. Vimaldada arenguriikidele juurdeps krgtehnoloogiale ja hdavajalikele mistliku hinnaga ravimitele. Parandada noorte thivet. Mned faktid: * mitmed arengumaad kasutavad rohkem raha vlgade tagasimaksmisele kui hariduse vi tervishoiu jaoks; 16. * kui kik riigid kasutaksid 1/10 vhem raha relvadesse ja investeeriksid selle raha arengusse, oleksid kik mainitud eesmrgid saavutatavad; * Euroopa lehmad saavad 30 krooni pevas toetust, mis on rohkem kui pool maailma elanikkonnast teenib pevas; * praegu on Eesti Vlisministeeriumi eelarves vlisriikidele arengu- ja humanitaarabi andmiseks ette nhtud 8 miljonit krooni, mis teeb aastas keskmiselt vaid kuus krooni inimese kohta; * Eesti kahepoolsest arenguabist ainult 7% suunatakse kige vaesematele riikidele. 17. Kasutatud materjal:

  • http://www.lightlove.eu/ee/index.php?option=com_content&view=article&id=5&Itemid=6

18. http://www2.worthingtonlibraries.org/teen/blog/ADMIN/fckeditor/editor/filemanager/browser/default/connectors/cfm/Image/earth-day-earth-in-hands.jpg 19. http://mitoff.com/enlighten/Earth/save_the_earth.jpg 20. http://www.christking.org/go_green_cks/Green-Earth.jpg 21. http://www.brooklyn.cuny.edu/bc/spotlite/news/youth&HIV.jpg 22. http://th 23. http://thirdstreet.files.wordpress.com/2008/04/starved_girl1.jpg 24. http://blog.lib.umn.edu/finnx067/architecture/school-africa.jpg