EMAJÕE JÕERIIGI RUUMILISE ARENGU KORIDOR I ETAPP · Kuna Eesti hõimude areng oli I aastatuhande teise poole alguseks jõudnud tasemeni, mil hakkasid esile tõusma esimesed kohalikud

EMAJÕE JÕERIIGI RUUMILISEARENGU KORIDOR

I ETAPP

EMAJÕE JÕERIIGIRUUMILISE ARENGU KORIDOR

I ETAPP

Tartumaa Omavalitsuste Liit Geomedia OÜJuhatuse esimees Juhatuse esimeesAivar Soop Rivo Noorkõiv

Hendrikson&Ko OÜDirektor Kuido Kartau

november 2001

Emajõe Jõeriigi ruumilise arengu koridor 2001. 3

SISSEJUHATUS...............................................................................................................................................5I EMAJÕE PIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS ......................................................................................... 7

1.1 Ajalugu ja asustus....................................................................................................................................71.1.1. Asend ..............................................................................................................................................71.1.2 Ajalooline areng............................................................................................................................... 81.1.3 Rahvastik ja asustusstruktuur......................................................................................................... 14

1.2 Emajõe Jõeriigi looduskeskkond...........................................................................................................171.2.1 Geoloogilised tingimused...............................................................................................................171.2.2 Maavarad........................................................................................................................................171.2.3 Mullastik........................................................................................................................................ 181.2.4 Reljeef ja maastikurajoonid............................................................................................................181.2.5 Maastikuanalüüs.............................................................................................................................181.2.6 Kliima.............................................................................................................................................191.2.7 Maakate.......................................................................................................................................... 191.2.8 Veestik............................................................................................................................................231.2.9 Loomastik.......................................................................................................................................241.2.10 Looduskaitse ja kaitsealad............................................................................................................251.2.11 Maastikuhooldus.......................................................................................................................... 26

1.3 Infrastruktuur.........................................................................................................................................281.3.1 Veetee ja sildumis-randumisalad....................................................................................................281.3.2 Teed. Pääs Emajõeni...................................................................................................................... 291.3.3 Jäätmemajandus............................................................................................................................. 321.3.4 Veemajandus.................................................................................................................................. 321.3.5 Gaasi- ja elektrivarustus................................................................................................................. 33

1.4 Ettevõtlus...............................................................................................................................................331.5 Ülevaade Emajõe Jõeriigi omavalitsustest............................................................................................ 36

1.5.1 Rannu vald......................................................................................................................................361.5.2 Puhja vald.......................................................................................................................................381.5.3 Tähtvere vald..................................................................................................................................391.5.4 Laeva vald...................................................................................................................................... 401.5.5 Tartu vald ...................................................................................................................................... 421.5.6 Tartu linn .......................................................................................................................................431.5.7 Ülenurme vald................................................................................................................................ 451.5.8 Haaslava vald................................................................................................................................. 461.5.9 Mäksa vald..................................................................................................................................... 471.5.10. Luunja vald..................................................................................................................................481.5.11 Vara vald...................................................................................................................................... 50II EMAJÕE JÕERIIGI RUUMILISE ARENGU KORIDORI OLUKORRA SWOT-ANALÜÜS JA

ARENGUEELDUSED....................................................................................................................................52III VÄLISKESKKONNA ARENGU TRENDID JA MÕJURID................................................................... 55

3.1 Globaalsed trendid ja mõjurid ..............................................................................................................553.2 Eesti-sisesed mõjurid............................................................................................................................57

IV EMAJÕE JÕERIIGI ARENGUKORIDORI VISIOON AASTANI 2012................................................ 59V EMAJÕE JÕERIIGI VÕIMALIKUD ARENGUSTSENAARIUMID.......................................................59

5.1. Looduskeskkonna stsenaarium............................................................................................................595.2. Kaubamärgi stsenaarium..................................................................................................................... 615.3. Puhkemajandusliku infrastruktuuri stsenaarium..................................................................................62

VI EMAJÕE JÕERIIGI ARENGUMUDEL...................................................................................................636.1. Arengumudeli alus.............................................................................................................................. 636.2. Arengumudeli koostisosad.................................................................................................................. 636.3. Arengumudeli elluviimise põhimõtted................................................................................................ 656.4 Arengumudeli elluviimise korraldus ja rahastamine............................................................................. 65

VII EMAJÕE JÕERIIGI RUUMILISE ARENGUKORIDORI ARENGU STRATEEGILISEDEESMÄRGID JA NENDE ELLUVIIMISEKS VAJALIKUD ÜLESANDED..............................................67

7.1. Veetee ja veeliiklus.............................................................................................................................. 677.2. Turism, puhkemajandus ja imago........................................................................................................ 697.3 Säästev areng ........................................................................................................................................72

VIII EMAJÕE KALDAALADE FUNKTSIONAALNE TSONEERIMINE ................................................ 748.1 Perspektiivse maakasutuse kujunemine.................................................................................................748.2 Funktsionaalse tsoneerimise üldised põhimõtted ning maakasutusstrateegiad..................................... 758.3 Keskkonnamõju hindamine................................................................................................................... 78

Geomedia OÜ Hendrikson&Ko OÜnovember 2001


8.3.1 Keskkonnamõju hindamise eesmärk.............................................................................................. 788.3.2 Keskkonnamõju hindamise metoodika...........................................................................................788.3.3 Keskkonnamõju hindamise kokkuvõte...........................................................................................79

8.4 Tsoneeringu sõlmpunktid ja maastikuanalüüs.......................................................................................828.5 Maakasutuspiirangud ........................................................................................................................... 848.6 Emajõe Jõeriigi tsoneering lähtuvalt põhifunktsioonidest.................................................................... 958.7 Emajõe Jõeriigi tsoneering omavalitsuste kaupa...................................................................................98

8.7.1 Rannu vald......................................................................................................................................988.7.2 Puhja vald.......................................................................................................................................988.7.3 Laeva vald...................................................................................................................................... 988.7.4 Tartu vald....................................................................................................................................... 988.7.5 Tähtvere vald..................................................................................................................................998.7.6. Tartu linn.......................................................................................................................................998.7.7 Luunja vald ....................................................................................................................................998.7.8 Ülenurme vald.............................................................................................................................. 1008.7.9 Haaslava vald............................................................................................................................... 1008.7.10 Mäksa vald................................................................................................................................. 1008.7.11 Vara vald.................................................................................................................................... 100

IX EMAJÕE KALDAALADE FUNKTSIONAALSE TSONEERIMISE SEOS TARTUMAAKONNAPLANEERINGU JA EMAJÕE ÄÄRSETE OMAVALITSUSTE PLANEERINGUTEGA......

101X EMAJÕE JÕERIIGI TEGEVUSKAVA AASTANI 2004....................................................................... 102

10.1 VEETEE. VEELIIKLUS.................................................................................................................. 10210.2 TURISM. PUHKEMAJANDUS. IMAGO....................................................................................... 10910.3 JÄTKUSUUTLIK SÄÄSTEV ARENG........................................................................................... 123

KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................................... 131KAARTIDE NIMEKIRI............................................................................................................................... 132



SISSEJUHATUS

Tartu Maavalitsuse ja Uppsala Läänivalitsuse poolt 1997. aasta kevadel algatatudprogrammist ”Emajõe Jõeriik” on viie aasta jooksul kujunenud piirkondlik arenguprojekt,millega on seotud kõik Emajõe äärsed omavalitsused, Tartu Maavalitsus ja TartumaaKeskkonnateenistus. Emajõe Jõeriigi programmi kaudu on nii Eesti riik kui TartumaaOmavalitsuste Liit toetanud mitmeid turismi-ja puhkemajandusega tegelevaideraettevõtjaid. Programmi raames on aktiivselt tegeletud Emajõe kui veetee arendamiseprobleemide ning Tartu-Pihkva vahelise laevaliikluse taaskäivitamise küsimustega.Samuti on programmi toel tegeletud keskkonna-alaste projektidega.

Tartu Maavalitsuse ja SA Tartumaa Turism vahelise lepinguga anti programmi “EmajõeJõeriik” koordineerimine 2000. aastal üle Sihtasutusele Tartumaa Turism.

Programmi “Emajõe Jõeriik” eesmärkide täpsustamiseks, tulemuslikumaks juhtimiseks javõimalike huviliste kaasamiseks Emajõe äärse piirkonna arendamisse käivitasid TartumaaOmavalitsuste Liit ja SA Tartumaa Turism projekti “Emajõe Jõeriigi ruumilise arengukoridor – I etapp”. Projekt nägi ette programmi “Emajõe Jõeriik” arengustrateegiakoostamise aastani 2012, lühiajalise tegevuskava koostamise aastani 2004, Emajõekaldaalade funktsionaalse tsoneerimise koos kasutamistingimuste määratlemisega jaRopka-Ihaste perspektiivse maastikukaitseala kaitsekorralduskava projekti tegemise.Samuti nägi projekt ette “Emajõe Jõeriiki” tutvustava trükise koostamise. Projektis olidpartneriteks Tartumaa Omavalitsuste Liit, Tartu Linnavalitsus, Tartu Maavalitsus,Uppsala Läänivalitsus ja Tartumaa Keskkonnateenistus.

Projekt “Emajõe Jõeriigi ruumilise arengu koridor – I etapp” esitati 2000. aasta kevadelPHARE CBC Väikeprojektide Fondi poolt väljakuulutatud projektikonkursile, milletulemusel leidis projekt rahastaja.

Projekti juhiks ja koordinaatoriks kinnitas Tartumaa Omavalitsuste Liit kui projektipõhipartner ning oluline rahastaja Kärt Leppiku SA-st Tartumaa Turism. Projektissätestatud arengustrateegia ja tegevuskava koostamiseks sõlmiti leping OÜ-ga Geomediaja Emajõe äärsete omavalitsuste kaldaalade funktsionaalse tsoneerimise ning Ropka-Ihaste perspektiivse maastikukaitseala kaitsekorralduskava projekti koostamiseks OÜ-gaHendrikson&Ko. OÜ Geomedia poolt osalesid projektis konsultantidena Rivo Noorkõivja Neeme Kärbo ning OÜ Hendrikson&Ko poolt Pille Metspalu, Kuido Kartau, HeikkiKalle ja Tanel Dovnar.

Tartumaa Omavalitsuste Liidu, SA Tartumaa Turism, OÜ Geomedia ja OÜHendrikson&Ko kokkuleppel moodustati neli töörühma - infrastruktuuri ja veeliikluse,puhkemajanduse, turismi ja ettevõtluse, keskkonna ja imago töörühmad. Tegemist oliavatud teemarühmadega, mille töös võisid ekspertide ja spetsialistide kõrval osaleda kakõik asjast huvitatud isikud. Ekspertidena olid lisaks Geomedia OÜ ja OÜHendrikson&Ko esindajatele kaasatud Marica-Maris Paju ja Voldemar Hurt Tartumaakeskkonnateenistusest, Taivo Tali ja Peep Männiksaar Tartu Maavalitsusest, IndrekRanniku Tartu Linnavalitsuse linnaplaneerimise- ja maakorralduse osakonnast ning



Margus Pleksner Tartumaa Omavalitsuste Liidu juhatusest. Uppsala Läänivalitsuseesindajana osales projektis planeerimise spetsialist Tommy Ahker. Töö käigus viidi läbi neli üldseminari, seitse töörühmade koosolekut ja rida intervjuusidettevõtjatega. Kokku osales projektis 88 inimest, kelle hulgas olid piirkonna kõikideomavalitsuste juhid, paljud Emajõe piirkonnas turismi ja puhkemajandusega seotudettevõtjad, maavalitsuse ja Veeteedeameti esindajad. Samuti olid projekti koos TartumaaKeskkonnateenistuse töötajatega kaasatud erinevate keskkonnaorganisatsioonide(Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ornitoloogiaühing) esindajad. Siinkohal suur tänu kõigile,kellega meil olid töised kontaktid.

Töö tulemus on esitatud kolme eraldi dokumendina, mis koos moodustavad terviku. Esimesse, kõige mahukamasse dokumenti on koondatud Emajõe Jõeriigi arengustrateegiaaastani 2012, tegevuskava aastani 2004 ja Emajõe äärsete kaldaalade funktsionaalnetsoneering. Teine, funktsionaalse tsoneeringu raames valminud dokument käsitleb üksikasjalikumaltEmajõe Tartu linna piiresse jäävaid kaldaalasid ning võimalikekke kalda- jasildumisrajatisi. Kolmas dokument on Ropka-Ihaste maastikukaitseala ja Aardla järve kaitsealakaitsekorralduskava projekt.

Loodame, et projekti ”Emajõe Jõeriigi ruumiline arengukoridor – I etapp” käigustekkinud mõtted, sõlmitud kontaktid ning dokumentides kirjapandu aitavad tõhusalt kaasariiklike institutsioonide, Emajõe äärsete omavalitsuste, era-ja kolmanda sektoritulemuslikule tegevusele Emajõe tutvustamisel, väärtustamisel ning Emajõe Jõeriigiarendamisel.

Edu soovides,

Neeme Kärbo ja Pille Metspalu,Rivo Noorkõiv Kuido KartauGeomedia OÜ konsultandid Heikki Kalle ja

Tanel DovnarHendrikson&Ko konsultandid



I EMAJÕE PIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS

1.1 Ajalugu ja asustus

1.1.1. Asend

Emajõge võib pidada Kesk-Eesti ja Lõuna-Eesti piiriks. Jõe kogupikkus on 101 km.Läänest itta voolates paikneb ta Võrtsjärve ja Peipsi järve vahelisel alal (vt skeem nr 1).Geograafilistes koordinaatides väljendatuna paikneb Emajõgi 58º20´-58º28´ põhjalaiuseja 26º10´-27º15´ idapikkuse vahel. Emajõe laius ülemjooksul on 35 m, sügavus 3,5 m;laius keskjooksul (Jänesel) 64 m, sügavus 1,8 m; laius alamjooksul 92,4 m ning suudmes145 m. Suurim sügavus on Kavastu hauas – kuni 11 m, Kalli jõesuus on see 9,6 m. Skeem 1. Emajõe asend.

Emajõe Jõeriigi arengukoridori projektiala hõlmab Emajõge selle kogupikkuses kooslähiümbruse ja valitud sidusaladega. Emajõe Jõeriigi arengukoridori funktsionaalsetsoneeringu osa keskendub Emajõe kaldavööndile hajaasutusalal (200 m kaldajoonest1)ning ehituskeeluvööndile Tartu linnas. Emajõe Jõeriigi ruumilise arengu koridori laiemaidarenguperspektiive käsitlev arengustrateegia ei oma nii konkreetset geograafilist ulatust,hõlmates laiemat territooriumit ning sidusaladena erinevaid Emajõe Jõeriigi arengusolulist rolli mängivaid territoriaalseid sõlmpunkte. Emajõe Jõeriigi ruumilise arengu koridor jääb 11 Tartumaa omavalitsuse – Rannu, Laeva,Puhja, Tartu, Tähtvere, Ülenurme, Haaslava, Mäksa, Luunja ja Vara valla ning Tartulinna – territooriumile (vt skeem nr 2). Nn sidusaladeks on Piirissaare vald ningVõrtsjärve- ja Peipsi-äärsed vallad.

1 sätestatud Ranna ja kalda kaitse seadusega RT1 1995, 31, 382.



Skeem nr 2. Emajõe Jõeriigi omavalitsused

Iseloomult on ala äärmiselt mitmekesine, hõlmates mitmeid eriilmelisi piirkondi –ulatuslikke puutumatuid loodusalasid Alam-Pedja looduskaitseala ja Emajõe Suursookaitseala näol, ajaloolisi asustatud piirkondi Mäksa ja Luunja vallas ning erinevaidajaloolis-kultuurilisi vaatamisväärsusi koos lähiümbrusega (Kaagvere, Kastre ja Mäksamõis, vanad kõrtsikohad Kantsil, Jänesel, Kaagveres ja Kärkna kloostri varemed). Emajõekeskjooksul paikneb Eesti suuruselt teine linn Tartu.Emajõe Jõeriigi keskpunkti Tartu linna on üksikasjalikumalt käsitletud eraldiplaneerimisettepanekus (AS Kobras töö nr K-8/030).

1.1.2 Ajalooline areng

Jääaja lõpul oli Ürg-Peipsil väljavool piki Suur-Emajõe orgu Ürg-Võrtsjärve, sellest edasimööda Väike-Emajõe orgu lõunasse ja Viljandi oru kaudu praegusesse Pärnu jõkke.Umbes 8000 aastat tagasi sulgus, peamiselt tänu kohalike jääjärvede veepinnaalanemisele ja maapinna ebaühtlasele kerkimisele järvenõgude piires, Võrtsjärveväljavool läände. Järv kasvas ja ligikaudu 6000-7000 aasta eest murdsid Võrtsjärve veedläbi Suur-Emajõe oru suunas. Vanas ürgorus hakkas kulgema vool ida poole, sündistänapäevane Emajõgi , mille kallastele tekkis keskmisel kiviajal Eesti alade vanimasustus. Vanimateks leidudeks Emajõe orust on VII-VI aastatuhandest e.m.a. pärinevadluust ahinguotsad. Esimesed suuremad asulad Akali ja Kullamäe tekkisid Emajõealamjooksule hinnanguliselt III aastatuhandel e.m.a. Nende elanikud sõltusid omaelutegevuses otseselt Emajõest, kuna ei tundnud veel koduloomi ja hankisid seega kõikeluks vajaliku kalastades ning jahti pidades. Arheoloogilised leiud tõendavad, et Akali jaKullamäe elanikele tuli lisa ka ida poolt. Kalastamise ja jahipidamise osakaal hõimudemajanduses taandus tasapisi maaharimise ja karjakasvatuse ees. Sellega seoses nihkus



tõenäoliselt II aastatuhande lõpuosas ja I aastatuhande algupoolel e.m.a. asustus Emajõesuudmealast kaugemale kuivematele aladele,.

I aastatuhandel m.a.j. käidi läbi peamiselt läti hõimudega, sama aastatuhande teisel pooleltihenesid välissuhted veelgi, ühtlasi ka laienedes, eriti ida (praeguse Pihkva ningNovgorodi) suunas, kuhu olid asunud idaslaavlaste hulka kuulunud krivitšite hõimud.

Kuna Eesti hõimude areng oli I aastatuhande teise poole alguseks jõudnud tasemeni, milhakkasid esile tõusma esimesed kohalikud väikeülikud, tekkisid sel perioodil nendepositsiooni kindlustamiseks ja kaitseks rüüsteretkede vastu esimesed väikesed linnused.Üsna varakult, umbes V-VI sajandil, rajati linnus praeguse Tartu Toomemäe neemikule.Tänu soodsale asendile idast läände viiva veetee ja põhja-lõunasuunalise tähtsamaismaatee ristumiskohal saavutas tollal Tarbatu nime kandnud linnus Ugandi linnustehulgas väljapaistva positsiooni juba I aastatuhande lõpuosas. Edasise arengu käigus olid Tartu ning Emajõgi juba lahutamatult seotud. Kaubanduseelavnedes said Tarbatule ja kogu Ugandile eriti olulisteks suhted Vana-Vene riigiga,iseäranis Novgorodi ja Pihkvaga. Veel orduaja esimestel sajanditel jõuti veeteed pidiLäänemerelt üle Pärnu, Raudna ja Tänassilma jõe Võrtsjärve ning siit juba lihtsamaltmööda Emajõge Peipsile.

Henriku "Liivimaa kroonikas" leiduvad esimesed märkmed nn Vete-ema (Materaquarum), s.o. Emajõe kohta aastast 1211, mil sakslastest usutoojate väesalgad lätlastepoolt rüüstatud Ugandis edasi liikudes mahapõletatud Tarbatu linnuseni jõudsid ja ka ülejõe läksid. 1220. aastal algas Emajõest põhjapoolsete maa-alade elanike ristimine. Esmaltsiirduti Tartu lähedal üle Emajõe minnes Lohkvasse ja teistesse jõeäärsetesse küladesse,sealt edasi Saadjärvele, Vaigasse, Viru- ja Järvamaale. Kuna Tarbatu oli Emajõe ääreskeskseks punktiks, sõltus ümberkaudsete alade kuuluvuse küsimus suuresti sellesaatusest. Eestimaa piiskop Hermann, Emajõe-äärsete vallutuste peaorganisaatori Riiapiiskop Alberti vend, mõistis Tarbatu kui veeja maismaateede ristumiskohamajanduslikku ning strateegilist tähtsust ning rajas vahepeal hävinud endise linnusekohale kivilinnuse, mis teadaolevalt valmis 1234. aastal.

Samas oli selge, et oma positsiooni kindlustamiseks vallutatud aladel vajatakse abijõude.Piiskop Hermanni valik langes tsistertslaste militaristlik-tsentralistlikule mungaordule,mis oli silmapaistvalt jõukas ning mõjukas. Saavutati kokkulepe järjekordse tütarkloostrirajamiseks ning vaid neli aastat peale Tarbatu vallutamist ristirüütlite pooltsaabusid 1228.aastal esimesed tsistertslased oma tulevast elupaika kindlaks määrama. Vaja oli rahulikku,kuid majandustegevuseks ja kalakasvanduse rajamiseks sobilikku paika –(ordu reeglidlubasid munkadel süüa vaid kala) -. Neist kriteeriumidest lähtuvalt hakati Amme jõepõhjakaldale, vaid 15 km kaugusele Tarbatust ja pool km Emajõest ehitama Muugekindluskloostrit. Klooster kujunes Eesti alade võimsaimaks mitte ainult hoonete, vaid kamaavalduste poolest. Muuhulgas oli kloostril oma alevik, kus elasid mõned käsitöölisedja teised majanduselus vajalikud abijõud. Muuge klooster purustati Liivi sõja algul 1558.aasta augustis.

Lisaks Muuge kindluskloostrile, mis pidi julgestama Tarbatut mitte alati usaldusväärseordu vastu ja aitama toime tulla põlisrahvaga, ehitati vahetult Emajõe kallastele kaväiksemaid linnuseid. Nende funktsioon oli kaitsta piiskopiresidentsi sõjasalkadeootamatute kallaletungide eest ning koguda tollimakse jõel veetavatelt kaupadelt. Pealevenelaste Tarbatu all käimist 1262. aastal andis piiskop korralduse rajada Luutsna jõe



suudmesse korralik valvekindlus. Endist künkakest kõrgendati ja sellele ehitati Vana-Kastre tornlinnus, mille ülemiselt korruselt oli võimalik ümbruskonda valvata ning ohuilmnemisel sellest ka 11 km kaugusele Tarbatusse lõkketuledega signaliseerida. Hoonealumisi korruseid kasutati tollipunktina. Lõplikult valmis linnus ilmselt enne pihkvalastejärjekordset sõjaretke 1342. aasta kevadel. Venelaste tookordne sõjaretk lõppes enneTarbatut asuva "väikese linnakese" all. Seega pidi Vana-Kastre kindlus olema juba niitugev, et ei juletud teda rünnata ega ka temast mööda Tarbatu alla minna. Vana-Kastrel,samuti nagu Muugelgi oli väike alevik, kõrts ja veski.

Lisaks Vana-Kastrele rajati Emajõe äärde eelkõige finantsilistest ja kaubanduslikestkaalutlustest lähtudes teinegi kindlus – Uus-Kastre ehk Kantsi, mis asus Tarbatust veelgikaugemal. Kantsi vesilinnusest kujunes siiski ka sõjaline tugipunkt, ehkki kirjalikultmainiti teda esmakordselt Hansa kaupmeeste liidu ja novgorodlaste vahel 1392. aastalsõlmitud lepingus tollipunktina: "...palk, mis asub risti üle Emajõe Kantsi ees". Tõkkepalkpidi ära hoidma laevade märkamatu läbipääsu tollipunktist ja kindlustama seega maksudelaekumise. Kuna 1346. aastal keelasid saksa hansalinnad surmanuhtluse ähvarduselkaupade vedamise Novgorodi mujalt kui Riia, Tallinna ja Pärnu sadama kaudu,intensiivistus niigi elav kaubavedu Pärnu-Viljandi-Tartu veeteel veelgi. Sadakond aastatjulgestas Kantsi kindlus Hansa hiilgeaja kaubateed Novgorodi ning oli tollimaksudekogujaks. Tarbatu juhtivatele tegelastele meeldis sinna ka väljasõite korraldada. 18.sajandi lõpuks oli kindlus muutunud kivihunnikuks. Samale kohale ehitati enne 1784.aastat Kantsi kõrtsihoone. Väidetavalt kasutati viimase püstitamisel ka mõningaid endisekindluse müüriosi.

Majanduslikus mõttes oli Emajõe veetee ja Tartu kui kaubalinna hiilgeaeg vaieldamatultHansa Liidu perioodil 14.-15. sajandil, mil Tartu oli tähtsaks tollilaoks jakaubanduskeskuseks. Mööda Emajõge liikusid Pihkvast Tartu ja Pärnu kaudu Visbyssening Lüübekisse hinnalised kaubavoorid. Mõnedes Hansa Liidu aegsetes materjalidesnimetatakse ka tänapäevast Pärnu jõge Emajõeks. Liivi sõda katkestas väliskaubanduse jamõjus halvavalt sisekaubandusele. Hansa Liit lagunes, ühes selle toetuse kadumisegakaotas Emajõgi oma rolli ida-lääne vahelise kaubateena. Ilmselt lootis Tartu linn 1558.aastal Vene riigile vastupanuta alistudes, et Vene kaubanduspoliitika aitab linnamajandusel taas kosuda. Ivan IV privileegis Tartule 1558. aasta 6. septembrist tagataksegikõigile linna kaupmeestele ja kodanikele maksuvaba kauplemise õigus Novgorodis,Pihkvas, Ivangorodis ja Narvas õigus vabalt Pihkvast kala osta, kusjuures nad vabastatikalakümnise tasumisest Kastres. Privileeg oli Tartu väliskaubandusele igati soodus,paraku ei aidanud sõda selle realiseerimisele kuidagi kaasa. Lisaks hakkas 16. sajandialgul esile kerkinud Pihkva-Riia maantee läbi Volmari, Võnnu ja Aluksne järk-järgultkujunema peamiseks Pihkva kaubanduse teeks. Sama maantee teine haru hakkas kulgemaVastseliina kaudu ja põline veetee piki Emajõge ning Peipsit kippus unarusse jääma.Rootsi võimu all, plaanitseti küll Emajõe süvendamist, et taasavada vahepeal katkenudlaevaliiklus Tartu-Pärnu liinil, kuid tolle aja võimaluste juures osutus ülesanne kahjukstehniliselt teostamatuks. Tartu jäi peamistest kaubateedest kõrvale.

1704. aastal. toimus Kantsi kindluse lähedal vene ja rootsi vägede vahel jõelahing, millesPeeter I poolt juhitud vene väed purustasid rootsi laevastiku. Lahingu käigus lasti õhkurootsi laevastiku lipulaev “Carolus” mille jäänused lebavad seniajani Emajõe paremkaldapõhjamudas. Kastre mõisnik von Essen olevat tahtnud laeva jõepõhjast üles tõsta, kuidmõte jäänud teostamata, kuna tuukrid polevat vrakis midagi väärtuslikku leidnud.



Pärast edukat Kastre jõelahingut vallutasid Vene väed 1704. aasta 13. juulil Tartu ning 9.augustil Narva. Seega oli otsustatud Eesti ühendamine Venemaaga, samuti kahanesEmajõe kui sõjalisest seisukohast olulise veetee tähtsus praktiliselt nullini. Alles 18. sajandi keskel omandas linn mõningase tähtsuse transiitkaubanduse keskusenaPihkva ja Pärnu vahel. Tulutoovateks kujunesid linavedu Pihkva kubermangust, samutikauplemine viljaga ja viinavedu Pihkvasse ning Narva. Peipsi-äärsetest metsadest veetiTartusse ehituspuitu. Küllaltki oluline tuluallikas oli Tartule ka kalapüük Emajõel, milleõigus säilis linnal Peipsist Võrtsjärveni.

19. sajandi alguses oli kaubavahetus Venemaaga endiselt aktiivne. Pihkva linnastsaabusid lotjadel Emajõge mööda üles küttepuud, palgid, lauad, lehttubakas, savinõud,raud, sool ja telliskivid. 1854. aasta kevadel hakati Tartusse Peipsilt vedama liiva jaehituskive. Piirissaarelt, mille lõunalahte lodjad sageli tormivarju kogunesid, veetisibulaid ja kalu. Räpinast toodi paberit, sinna veeti aga kaltse. Tartust saadeti Venemaaleeelkõige soola, suhkrut, heeringaid, petrooleumi ja viina.

Kuna kaubavedu voorimeeste abil oli selleks ajaks muutunud umbes neli korda kallimakskui veetransport, püüdsid kaupmehed arusaadavalt kasutada jälle rohkem veeteid. 1860.aastal tuli Tartusse Emajõe kaudu üle 650 aluse, 1862. aastal aga juba 800 lotja ja parve.

Reislaevandusele Emajõel pandi alus1843. aastal, mil aurulaev "Juliane Clementine"hakkas regulaarselt kurseerima Tartu-Pihkva ja Tartu-Narva liinidel. 1870. aastal liikusEmajõel juba neli aurulaeva. Laevaliikluse edendamise huvides lasti 06. oktoobril 1897.aastal Tartus vette süvendaja, mis alustas tööd järgmisel suvel. 19. sajandi viimastel kümnenditel tähtsustus Emajõe roll Tartu puhkemajanduses.Tartlaste meelispuhkekohtadeks kujunesid Emajõe kallastel asuvad Kabina, Kvissental,Jänese ja Ranna. Tänu kaunile mõisapargile ja männimetsale korraldati Kabinasmitmesuguseid rahvaüritusi. 1870. aastal toimus Kabina pargis esimene ülemaaline lastelaulupidu, kus osales üle 20 000 peolise.

20. sajandi algul jäi Tartu endiselt kohaliku tähtsusega majanduskeskuseks.Väliskaubanduse peamised artiklid olid Emajõge mööda veetavad lina, vili ja kala. Laevaja Kärevere metsadest parvetati Tartusse ehitusmaterjaliks ja küttepuudeks palke, liiva jakruusa veeti ehituse jaoks mitte ainult Peipsilt, vaid ka lähemalt (Luunja), Ulilast saabusidTartusse jõge mööda turbalaadungid. Endiselt oli oluline kalapüük Emajõel.

Suurenes Emajõe tähtsus linlaste vaba aja veetmise ja puhkealana. Tõusis Jänese ja Rannapopulaarsus, mille aluseks olid seal asuvad Jänese kõrts ning Ranna restoran. Samutikorraldati nii Jänesel kui Rannal regulaarseid rahvapidusid. Tudengite hulgas olipopulaarseks väljasõidukohaks Kvissental, kus asus muuhulgas ka üks Tartulõbumajadest. Kabina, Jänese, Ranna , Kvissentali ja Tartu vahel korraldati niiregulaarreise kui ka lõbusõite. Talviti kasutati Jänesele ja Rannale jõudmiseks Emajõejääteed. Kaagvere ja Mäksa mõisa parkides korraldati suuri rahvapidusid, kuhu peolisedsaid sõita selleks puhuks Emajõele käima pandud laevadega. Traditsioon jätkus veel pealeTeist Maailmasõda, vaibudes 1970-ndate lõpul.

1930-ndatel aastatel hakati tollase Tartu linnapea A. Tõnissoni eestvedamisel aktiivseltkorrastama Emajõe ümbrust. Arhitekt A. Matteuse projektide järgi rajati Emajõe äärdepuiesteid ja parke ning ehitati jõe vasakule kaldale hilise ekspressionismi vaimus ujula-supelasutuse hoone. Viimane oli oma stiililt ja kvaliteedilt üks uhkeimaid kogu Eestis.



Peamine laevaliiklus esimese Eesti Vabariigi aastail toimus Kaagverre, Varnjasse,Kasepääle, Kolkjasse, Piirissaarele, Võõpsusse, Värskasse ja Pundavitsasse, seega asusidpeamised sihtpunktid Peipsi järve lõunaosas, Lämmijärve ja Pihkva järve kallastel.

Sõjajärgseil aastail arenes laevaliiklus Emajõel jõudsalt edasi. Kaubavedudes domineerisesialgu endiselt palgiparvetus. 1960-ndatel aastatel asendus see liiva, kruusa ja killustikuveoga. Tartu jõelaevandusele allusid Pihkvas, Narvas ja Pärnus loodud sadamapunktid,mis likvideeriti 1960. aastal Sellel perioodil kasvas intensiivselt reisijate teenindamine,kuna inimestel tekkis vajadus rohkem liikuda, aga autobussiliiklus polnud järveäärsetespiirkondades veel välja kujunenud. Tunduvalt tõusis puhke- ja turismireiside osatähtsus.Suurt tähelepanu pöörati kiirlaevade rakendamisele ning suuremate laevadeümberehitamisele mugavateks turismilaevadeks, millega korraldati mitmepäevaseidturismireise nii Võrtsjärvele kui Peipsi järvele. Reisijateveo hiilgeajaks Emajõel olidki60-70-ndad aastad. 1960. aastal ulatus Tartu Jõesadama reisijatevedu 177,8 tuhandereisijani, 1980. aastal oli see näitaja 134 tuhat (2000. aastal kõigest 10,7 tuhat). Kõrvutiregulaarliinidega olid linlaste hulgas populaarsed nii linnasisesed huvireisid kui kapaadisõit mööda Emajõge. Veel 1970-ndatel aastatel asusid pea neljandikul linna piiressejäävatest Emajõe kallastest paadisadamad. Paate kasutati nii lõbusõitudeks, kalastamisekskui sügiseti marja-seenemetsas käimiseks.1950-60-ndatel aastatel olid liinilaevade peamised sihtkohad Kavastu, Praaga, Pihkva,Piirissaar, Mustvee, Vasknarva ja Narva. 1965. aastal seati sisse jõetaksode (6-7-kohalised kiirkaatrid) regulaarne liiklus linlaste hulgas ülipopulaarsetesseväljasõidukohtadesse –Rannale, Kvissentali ja Kabinasse. Ranna kui populaarsepuhkekoha tegevus lõpetati 1968. aastal. Sulgemise tagajärjel vaibus tasapisi kavastaskaldal asuva Jänese puhkekoha kasutamine. Kvissentalis asus veel 1970-ndatelgiaastatel TÜ üliõpilaste ühiselamu, millest räägitakse “legende” tänapäevani. Seniajanimäletavad tolleaegsed tudengid populaarset menulugu ”Linna taga Tartumaal on üksinter Kvissental”. 1985. aastal avati Kvissentalis Tartu “Kalevi” veemotoklubi uusspordikompleks.

1960.ndatel aastatel kujunes Tartu tunnustatud veespordikeskuseks. Tartust võrsunudaerutajad, sõudjad ja veemotosportlased on viimase neljakümne aasta jooksul toonudhulgaliselt medaleid ja karikaid nii Eesti kui ka üleliidulistelt ja rahvusvahelisteltvõistlustelt. Tartust pärit veemotosportlased on püstitanud mitmeid maailmarekordeid.1950-ndate aastate lõpul ja 60-ndate algul loodi Tartus tollase Nõukogude Liidu esimeneveesuusasektsioon, mille eestvedamisel korraldati Emajõel linna ujulas aastaid linlasteseas väga populaarseid veepidusid. 1970-ndatel aastatel rajati veesportlaste treening- javõistlustingimuste parandamiseks Anne kanal, mis plaanide kohaselt pidi kujunemarahvusvahelise tasemega sõudespordibaasiks. Tipptasemel spordibaasi siia siiski eitulnud, kuna 1979. aastal ehitatud Sõpruse silla toed rajati millegipärast otse keset kanalit.Anne kanalist kujunes, kõrvuti Ujula ja Tuglase tänavate supelrandadega, siiski olulinetartlaste puhkeala ja supelrand. Kõrvuti puhkajatega kasutavad Anne kanalit kasportlased. Talviti korraldatakse seal autode lumerajasõiduvõistlusi ja suviti viiakse läbinii aerutamise, sõudmise kui veemotovõistlusi.

1970-ndatel aastatel avati kesklinnas laev-kohvik “Emajõe”. Suviti töötav kohvik tegutseskuni 80-ndate aastate alguseni, mil ta suleti laeva amortiseerumise tõttu.



1970-80-ndatel aastatel tähtsustus ehitusmaterjalide vedu – 1980. aastal ulatusinertmaterjalide aastane veoste maht 220 000 tonnini ning 1990. aastal oli see näitaja juba360 000 tonni (2000. aastal 95 000 tonni).

1960-70 ndatel aastatel toimus ka Tartu Jõesadama materiaalse baasi aktiivnearendamine. Seoses kaubavedude mahu suurenemisega hakati 70-ndate aastate lõpusrajama Ropka tööstusrajooni uut kaid liiva-kruusapraamide teenindamiseks.

1970- 80-ndatel aastatel toimus põhiline reisijate vedu Tartust Piirissaarele, Pihkvasse,Narva ja Slantsõsse. Jätkuvalt olid populaarsed mitmepäevased puhke- ja turismireisidVõrtsjärvel ja Peipsi järvel. 70-ndate aastate alguses, seoses Ihaste suvilapiirkonnarajamisega, käivitati regulaarne reisilaevaliiklus Tartu-Ihaste liinil, mis töötas kuni 1990-ndate aastate alguseni. Sügiseti korraldati seene- ja marjakorjamise huvilistele reise Laevaja Varnja soodesse.

Seoses muutustega Eesti majanduselus peale taasiseseisvumist 1991. aastal, muuhulgas kakütusehinna tõusuga, soikus paadisõit Emajõel. Samuti vähenes oluliseltlaevasõiduhuviliste arv, kuna laevapiletid olid suhteliselt kallid. Seoses reisijate hulgaolulise vähenemisega müüdi ära 1993. aastal kümnest käigusolnud reisilaevast viis (neistkolm Narva linnavalitsusele), kaks konserveeriti ja ainult kolm (“Vanemuine”, “Pegasus”ja “Polesje”) jätkasid reisijate teenindamist.

Seoses Tartu Jõesadama esimese erastamisega 1994.aastal katkes laevaliiklus Emajõel.

1997. aastal, peale seni kehtinud erastamislepingu tühistamist Tartu linnavalitsuse poolt,hakkas Tartu Jõesadamaga opereerima OÜ Laevatöö. Viimane on teinud olulisiinvesteeringuid kesklinna sadamaala heakorrastamiseks, sadamahoonete renoveerimiseks-rekonstrueerimiseks ja laevaliikluse taaskäivitamiseks Emajõel ning Peipsi järvel. Tihedaskoostöös Tartu Maavalitsuse ja Pihkva oblasti administratsiooniga on tehtud suurijõupingutusi Tartu ja Pihkva vahelise reisilaevaliikluse taaskäivitamiseks ning Tartu jaStorožinetsi vahelise laevaliikluse avamiseks. Alates 1998. aastast taastati huvireisidTartu linnas ning 1999. aastal käivitati uuesti regulaarne laevaliiklus Tartu ja Piirissaarevahel.

Viimastel aastatel on tegevus Emajõel taas elustuma hakanud. Sellest annavad märku kajõele toodud uued kaatrid ja mootorpaadid.



1.1.3 Rahvastik ja asustusstruktuur

Emajõe jõeriigi piirkonnas (Emajõe kaldavööndisse jääval alal ja selle vahetus läheduses),arvestamata Tartu linna rahvastikku, elab ligikaudu 170 leibkonda2. Asustusstruktuurilton ala äärmiselt heterogeenne, siin esineb ulatuslikke puutumatuid looduspiirkondi,samuti ajalooliselt suhteliselt kõrge asustustihedusega alasid, sh Eesti suuruselt teine linnTartu. Tihedamini asustatud maapiirkonnad jäävad Emajõe Jõeriigi idapoolsesse ossaLuunja ja Mäksa valla territooriumile. Emajõe valdade rahvaarvu dünaamikat ningelanikkonna soolis-vanuselist struktuuri on pikemalt käsitletud peatükis 1.2 ÜlevaadeJõeriigi territooriumi omavalitsustest. Emajõe Jõeriigi valdade rahvaarv ei ole viimastel aastateloluliselt vähenenud. Tartu lähedaste valdade elanikkond on pigem kasvanud, mille põhjus oneelkõige viimasel ajal suurenenud huvi Tartu lähitagamaa kui atraktiivse elamispiirkonnavastu.

Järgnev väljavõte Tartumaa rahvastikuprognoosist (Ainsaar, Kõre 1995; Tartumaakonnaplaneering) käsitleb Tarumaa rahvastiku perspektiivset arvulist ja soolis-vanuselistmuutumist:

Tartumaa rahvastiku prognoos on koostatud neljas variandis (Tartu linna arvestamata):

I - madal prognoosivariant. Eeldatakse, et sündimus ei lange allapoole 1993/94 aasta taset. Summaarnesündimuskordaja 1,50. Keskmine eluiga (meestel 63,5 ja naistel 74,0 aastat) ei muutu. Elanike arv väheneb aastaks20144% võrra.

II – keskmine prognoosivariant. Eeldatakse, et 1990-ndate aastate esimesel poolel edasilükatud sünnitusedrealiseeruvad aastail 1995-2000. Summaarne sündimuskordaja 2,0. Keskmine eluiga ei muutu. Elanike arvväheneb aastaks 2010 1% võrra ja jõuab 2014. aastaks 1994. aasta tasemeni.

III – kõrge prognoosivariant. Realiseeruvad edasilükatud sünnitused ja tõuseb keskmine eluiga meestel 66 janaistel 76 aastani. Summaarne sündimuskordaja 2,3. Elanike arv suureneb 2010. aastaks 3% võrra.

IV – keskmine koos migratsiooni arvestamisega. Sündimuse mõningane tõus koos sisserände kasvuga annabsuurima rahvaarvu. Tegemist pole ainult puhtmehhaanilise juurdekasvuga, sest migrantide nooremastvanusstruktuurist lähtuvalt on oodata ka muutusi sündimuses.

Prognoosis väärivad tähelepanu järgmised aspektid:

2 andmed võivad olla ebatäpsed, kuna ametlik statistika puudub


Maarahva arvu prognoos (tuh.elanikku)

38

39

40

41

42

43

44

1995 2000 2005 2010 2015

kõrge sündivus

keskmine koos rändega

keskmine sündivus

madal sündivus


q kõigi prognoosivariantide järgi maakonna rahvastik vananeb

q laste osatähtsus rahvastikus väheneb ja seeläbi väheneb ka ülalpeetavuse indeks

q “kriis” haridussüsteemis jõuab kätte 2010. aasta paiku, mil õpilaste arv moodustab1993/1994. aasta tasemest 64-71%

q tööealiste arv maakonnas ei vähene, kuid toimub tööealise rahvastiku noorenemine, sedavõib muuta ainult väljaränne

q eakate inimeste arv muutub vähe

q aastaks 2010 suureneb elanike arv loomuliku iibe teel ainult Laeva, Luunja, Tähtvere jaÜlenurme vallas, ülejäänud omavalitsustes oleks rahvaarvu suurenemine võimalik läbikasvava sisserände. Madal sündimus ja elanike ebasoodne vanusstruktuur avaldavadsuurimat mõju Piirissaare, Peipsiääre, Meeksi ja Alatskivi valla ning Kallaste linna elanikearvule.

Tiheasustusalad

Emajõe Jõeriigi territooriumile jäävad tiheasustusalad on määratletud Tartumaakonnaplaneeringuga.Tiheasustusalade määratlemisel on lähtutud järgmistest põhimõtetest:q elanike arv asulasq asula arengupotentsiaalq miljöö väärtusq omavalitsuse heakskiit

Emajõe Jõeriigi arengukoridori funktsionaalse tsoneeringu alasse (Emajõe kaldavöönd200 m kummastki kaldast) jäävad järgmised tiheasustusalad:

q Kaagvere küla Mäksa vallasq Kavastu ja Kabina küla ning aiandusühistud "Roos" ning "Voshod" Luunja vallas

Emajõe vahetusse lähedusse jäävad järgmised tiheasustusalad:

q Kärevere küla Laeva vallasq Luunja alevik, aiandusühistud "Kelluke", "Laine", "Metsa"; "Kajakas"; "Saare" q Ulila ja Puhja alevik ning Rämsi küla Puhja vallasq Müta ja Kärkna küla Tartu vallas


Emajõe Jõeriigi alal rahvaarv eeldatavalt lähitulevikus oluliselt ei muutu.Oodata võib mõningast rahvaarvu kasvu linnalähedastes looduskauniteskohtades läbi sisserände ning suvilate aastaringseks elamiseks kohaldamise.Siiski on võimalused elanike arvu suurendamiseks Emajõe kaldavööndiserinevate seadusandlike kitsenduste (eelkõige Ranna ja kalda kaitseseaduses sätestatud ehituskeeluvööndi) tõttu piiratud.


q Tähtvere ja Vorbuse küla ning aiandusühistud Tähtvere külas

Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „Tartu linna lähialade ja linnavahelised territoriaalsed seosed“ on varem tiheasustusega aladeks määratud aladele lisatudjärgmised alad (toodud vaid Emajõe lähedusse jäävad alad):

q Maramaa külas Tartu vallas (tootmismaa)q Veibri ja Kabina külades Luunja vallas (valdavalt elamumaa)q Aiandusühistute maal Kurepalu külas ja Aardlapalu karjääri piirkonnas Haaslava

vallas

Vastavalt Planeerimis- ja ehitusseadusele (RT1 1995, 59, 1006) ning Planeerimisseaduseeelnõule toimub tiheasustusaladel ehitustegevus detailplaneeringu alusel, hajaasustusalalon ehitamisele eelneva projekteerimise aluseks kohaliku omavalitsuse poolt väljastatavadprojekteerimistingimused. Projekteerimistingimuste koostamist lihtsustab oluliseltüldplaneeringu olemasolu.

Lisaks tiheasustusaladele on maakonnaplaneeringuga detailplaneeringu kohustusega alaksmääratletud Võrtsjärve kallas 0,5 km laiuselt, alates keskmisest veepiirist. Rannu vallaüldplaneeringuga kavandatakse nimetatud detailplaneeringu kohustusega ala vähendamist200 meetrini.



1.2 Emajõe Jõeriigi looduskeskkond

1.2.1 Geoloogilised tingimused

1.1.1.1.1 Aluskord Aluskord paikneb Emajõe piirkonnas 400-450 m sügavusel. Kivimiliselt valdavadaluskorras mitmesugused moondekivimid, peamiselt gneissid, amfiboliidid, kvartsiidid jakildad. Kivimite pealiskord on tõenäoliselt tugevasti liigestatud.

1.1.1.1.2 Pealiskord Vahetult aluskorra kivimeil lasub vendi ladestu, mille paksus Emajõe piirkonnas on ca 50meetrit (lasuvussügavus 400–450 m). Kambriumi ladestu paksus Emajõe piirkonnas on ca100 meetrit (lasuvussügavus 400-300 m). Ordoviitsiumi ladestu paksus Emajõepiirkonnas on ca 150 meetrit (lasuvussügavus 300-150 m). Ordoviitsium-kambriumiveeladestu on Tartumaa oluline põhjavee allikas. Siluri ja devoni ladestute paksus Emajõepiirkonnas on kuni 200 meetrit. Neis paiknevatest veeladestustest pumbatakse enamusTartumaa põjaveest.

1.1.1.1.3 Pinnakate Viimase paari miljoni aasta jooksul kujunenud kvaternaari ladestu on Emajõe piirkonnassuhteliselt õhuke, ulatudes vaid kuni 20 meetrini. Käsitletaval Emajõe alal on valdavakspinnakatteks sandurite, liustikujõe deltade ja terrasside setted ning soosetted (alamjooksulEmajõe Suursoo). Pinnakatte paksus ja koostis on olulised ehitusgeoloogiliste tingimuste määrajad. Emajõelammi võib ehitusgeoloogiliselt pidada valdavalt eripinnasega alaks (turbad, järve- jaallikalubi), kohati esineb (sageli eripinnaste all) liiv, savi või moreen. Ehitusgeoloogilistetingimuste alusel võib Emajõe piirkonna jagada üldistatult 3 osaks:Ülemjooks kuni Kärevereni ja Emajõe Suursoo alamjooksul on turbakattega, mille all onviirsavid. Madalvundamentide kasutamine on siin võimalik soosaartel.Emajõe keskjooksKäreverest Emajõe Suursooni on Devoni lavamaa, millesse on lõikunud Emajõe org jateised ürgorud. Ehitusgeoloogiliseks aluseks on siin moreen, lammisetted ja nõrgadviirsavid. Sageli on pinnavesi maapinna lähedal..

1.2.2 Maavarad

Emajõe piirkonna olulisemad maavarad on turvas, eeskätt Sangla maardlas ja Emajõe-Suursoos (viimane ei ole maardlana registreeritud). Piirkondlikult tähtsad on ka liiva,kruusa ja maa-ainese kaevandamiseks Aardlapalu karjäär, Kärevere karjäär ja Kabinakarjäär. Emajõe Suursoos paiknevates Kalli ja Leegu järves on järvemuda maardlad, midakäesoleval ajal ei kasutata. Vastavalt rannaja kaldakaitse seadusele on maavarade jamaa-ainese kaevandamine veekaitse vööndis keelatud ning ülejäänud kaldaalal lubatudkeskkonnaministri loal.Maavarade (maapõue loodusvara) hulka kuulub oma olemuselt ka põhjavesi, milleammutamise puurkaevusid Emajõe lähipiirkonnas kasutatakse peamiselt Tartu linnas.Maavarade ja puurkaevude paiknemine on esitatud kaardil 2 Maakasutuspiirangud



1.2.3 Mullastik

Emajõe äärses lähipiirkonnas (100-200 m) on valdavalt lammi-madalsoomullad(AM), mõnevõrra vähem on erinevalt gleistunud lammimullad (AG, Ag). Emajõe-Suursoo piirkonnas on valdavad madalsoomullad (M). Kõrgemate kallastega Emajõelõikudel (peamiselt Tähtvere, Luunja ja Mäksa vallas) esineb ka põllumajanduslikuksmaaharimiseks sobivamaid muldi.Vastavalt Eestis kehtivale seadusandlusele (Ranna ja kaldakaiste seadus RTI 1995,31, 382; Suurte üleujutustega siseveekogude nimistu kinnitamine RTI 1997, 11, 109)on kõrgvee arvestuslikuks piiriks hajaasustuses alaliselt liigniiskete alluviaalsetesoomuldade leviala piir veekogu piirist alates ning see on aluseks ka ehituskeeluvööndile. Seetõttu on käesolevas töös analüüsitud mullastiku kaarte ja määratletudalluviaalsete soomuldade alaks ainult lammi (alluviaalsed) madalsoomullad (AM),ehituskeeluvööndi arvestamisel ei ole lisatud muid lammimuldasid (näiteks AG) egasoomuldasid (näiteks M).

1.2.4 Reljeef ja maastikurajoonid

Tänapäevase reljeefi kujunemisel on oluline osa nn vanal reljeefil, mille allmõistetakse kvaternaari jääaegade-eelset reljeefi. Emajõe piirkonnas on vana reljeefisuurvormideks eeskätt Kesk-Eesti ja Võrtsjärve ning Peipsi-Pihkva nõgu. Vaidvähesel määral asub ala Devoni lavamaal (tänapäeva Mäksa ja Luunja vallaterritooriumil). Vana reljeefi absoluutne kõrgus käsitletaval alal on vahemikus 0–40meetrit.

Tänapäevasteks reljeefi suurvormideks planeeringualal on Võrtsjärve madalik, Kagu-Eesti e Ugandi lavamaa ning Varnja-Värska madalik.Kagu-Eesti e Ugandi lavamaa on 40–100 m kõrgusvahemikus devoni liivakivistaluspõhjaga. Planeeringualal paljandub see Tartus Emajõe orus. Ürgorud tükeldavadlavamaa lavadeks, mille pind kujutab endast punakaspruuni saviliiv- võiliivsavimoreeniga kaetud tasandikku. Madalamad kohad on olnud jääjärvede all jatasandunud sinna kantud peeneteraliste liivade või savidega. Nende setetevettpidavuse tõttu on nõgudesse kujunenud sood.Võrtsjärve ja Varnja-Värska (Peipsiäärne) madalikud asuvad valdavalt 30-50 mkõrgusel üle merepinna ja on kujunenud liustikuküündelistes nõgudes kunagistejääjärvede kadumisel. Madaliku madalamad osad, mille hulka kuulub kaplaneeringuala on kaetud soodega.

1.2.5 Maastikuanalüüs

Maastiku analüüsil keskenduti aladele ja objektidele, mille arendamisele/kaitsele tuleblähiaastatel tähelepanu pöörata. Sellised alad ja objektid on eeskätt väärtuslikudloodusmaastikud, ajaloolised mõisad ja pargid, atraktiivsemate vaadetega teelõigud jasillad, külad ja muu asustus ning ajaloolised objektid (linnused, kloostrid, kõrtsid).Peatükis VIII Emajõe kaldaalade funktsionaalne tsoneerimine ning skeemkaartidel3A ja 3B on esitatud maastikuanalüüsi kokkuvõte ning detailsemad ruumiliselahenduse ja maastikukujunduse põhimõtted.



1.2.6 Kliima

Eesti paikneb parasvöötmes üleminekualal mereliselt kontinentaalsele kliimale. Eestisvaldavad läänekaarte tuuled. Emajõe piirkonna meso- ehk kohakliimat mõjutabpeamiselt jõgi koos vanajõgede ja jõeäärsete märgaladega, samuti paiknemine reljeefinõos, seetõttu on kliima pehmem ja niiskem, reljeefilohkudesse koguneb külmem õhk(öökülmaoht). Ülemjooksul Alam-Pedja piirkonnas ühtlustavad kliimat ümbritsevadmetsaalad. Tartus on õhutemperatuur mõnevõrra kõrgem kui ümbritseval alal.Sirgematel ja laiematel jõelõikudel võib soodsate tingimuste korral olla oluliselttuulisem kui ümritsevatel aladel. Eeskätt ülemjooksul (kuni Kärevere sillani) mõjutabkohalikku kliimat üleujutuste ulatus. Emajõe lähte ja suudme piirkonnas muudavadkliimat rannikulisemaks vastavalt Võrtsjärv ja Peipsi järv.Vanajõed ja rabalaukad on tavaliselt jääga kaetud detsembrist kuni aprillini. Emajõgija lisajõed on jääga kaetud oluliselt lühemal perioodil.Tabelis 1. on esitatud Ülenurme meteojaama pika-ajalistel keskmistel näitajatelpõhinevad klimaatilised üldandmed.

Tabel 1.Klimaatilised üldandmed Emajõe keskjooksul, Ülenurmes.I II III IV V VI VII VIII XI X XI XII

Õhutemperatuur Cº -6,7 -6,7 -3,2 3,8 10,5 14,8 17,1 15,4 10,7 5,2 0,1 -4,1Tuule kiirus m/s 5,0 4,3 4,2 4,1 3,6 3,5 3,2 3,5 3,8 4,4 4,5 4,6Suhtelineõhuniiskus %

86 84 78 74 69 71 76 80 83 86 86 88

Udu (päevi kuus) 5 5 5 4 2 2 3 5 6 6 7 6Udu (tunde kuus) 22 27 23 17 7 6 8 17 24 29 41 32

1.2.7 Maakate

1999. aastal koostati kogu Eesti kohta digitaalne maakatte andmebaas CORINE.Tegemist on üldise analüüsivahendiga, kuid suuremate piirkondade vähemdetailselplaneerimisel on CORINE’i kasutamine igati õigustatud. Emajõe piirkonna maakatte kaardil joonistub välja valdavalt looduslik japoollooduslik maakasutus. Ülemjooksul kuni Kärevere sillani on vahetult jõe ääressuures osas looduslikud rohumaad, karjamaad, üleminekulised metsa-alad mineraalmaal (võsastuvad endised karja ja rohumaad). Kärevere silla ja Tartu linna vahelisellõigul on valdavaks karjamaad ja metsad. Tartu linnast allavoolu kuni EmajõeSuursooni on kaldaäärne maakate vaheldusrikkam – esindatud on roostik, siirdesoo,mitmed metsatüübid, looduslik rohumaa, karjamaa jm. Emajõe Suursoo ala onvaldavalt madal lage siirdesoo, vähemal määral asub siin metsasemaid jamineraalmaid. Tabelis 2. on esitatud vahetult Emajõe äärse tsooni (50 m veepiirist)maakatte ülevaade. Kinnitust leiab Emajõe äärse ala põllumajanduslike maadetunduvalt väiksem osakaal kui Eestis tervikuna (vastavalt 20% ja 32%). Samal ajal onlooduslike rohumaade ja lagedate soode osakaal võrreldes muu Eestiga väga suur.Metsasus on Emajõe äärsetel aladel mõnevõrra madalam kui Eestis kokku (vastavalt42% ja 55%), kuid silma torkab märgade ja madala boniteediga metsade rohkus –okasmetsad Emajõe ääres praktiliselt puuduvad, samal ajal on väga paljuüleminekulisi metsalasid (sageli võsa) nii mineraalmaal kui soodes (kokku 30%, koguEesti vastav näitaja on 8%).



Maakate on esitatud skeemkaardil nr 1.Alljärgnevates lõikudes on antud ülevaade Emajõe piirkonna maakattest niiCORINE’i kui ka detailsemate andmete põhjal.

Tabel 2. Emajõe piirkonna maakateMaakatte tüüp CORINE kood Pindala

Emajõeäärses50 m tsoonisha

Osakaal OsakaalEetsis

Tiheda hoonestusega alad 111 3 0,3% 0,01%Hõredalt hoonestatud alad 112 19 1,9% 0,98%Tööstus ja/või kaubandusterritooriumid 121 18 1,8% 0,39%Maantee- ja raudteevõrk ja piirnev ala 122 0 0,0% 0,08%Asula haljasalad 141 7 0,7% 0,05%Puhkealad, pargid 142 13 1,4% 0,04%Niisutuseta haritav maa 211 2 0,2% 14,69%Karjamaad 231 159 16,0% 6,47%Kompleksmaaviljelusega (haritavat maad >75%) alad

242 16 1,6% 3,63%

Põllumajanduslik maa (< 75%) looduslikutaimkatte osakaaluga

243 23 2,3% 7,53%

Looduslikud rohumaad 321 177 17,8% 0,91%Heitlehised lehtmetsad 311 107 10,8% 9,75%Okasmetsad 312 0 0,0% 18,79%Segametsad 313 14 1,4% 18,70%Üleminekulised metsaalad mineraalmaal 3241 216 21,7% 5,03%Üleminekulised metsaalad soodes 3242 79 7,9% 3,10%Kalda- ja rannikuroostikud 4111 34 3,5% 0,71%Lagedad madal- ja siirdesood 4112 95 9,5% 0,96%Vooluveekogud 511 7 0,7% 0,07%Veekogud 512 7 0,7% 4,50%KOKKU 995 100,0% 96,39%

MetsadMetsade osakaal vahetult Emajõe äärses (50 m tsoonis) on CORINE andmebaasialusel 42%, mis on mõnevõrra vähem kui Eesti keskmised vastavad näitajad (vt. tabel2.). Valdav osa metsi on madala boniteediga, sageli märjad leht ja segametsad. Alale onkõige iseloomulikumad üleminekulised metsaalad mineraalmaal, mis suures osaspaiknevad vahetult jõeäärsel kuivemal mineraalmaal, kuid kohati ka üleujutatavalkaldavallil. . Üleminekulised metsaalad soodes on võrreldes eelmistega madalamad,märjemad ja rohkem üleujutatavad ning kaetud soometsadega. Emajõe ülemjooksul (nt Alam-Padja piirkonnas), jõest mõnevõrra kaugemal, kuhuüleujutused ei ulatu, kasvab heitlehine mets. Seda tüüpi metsa kohtab kaldavööndiskõrgemate jõekallastega piirkondades Kardla kandis ning Mäksa ja Luunja vallas.Äärmiselt vähe on vaadeldavas piirkonnas okasmetsasid. Suur osa planeeringualalkasvavatest metsadest asub kaitsealadel (eeskätt Alam-Pedja looduskaitsealal).

Metsaseaduses jagatakse metsad erinevatesse kategooriatesse (hoiu-, kaitse- jatulundumets) ning eristatakse 9 metsa kasutamise viisi.



Hoiumets on loodusreservaadis ja kaitseala sihtkaitsevööndis, kus kaitse-eeskirjagaon majandustegevus keelatud, ning sellega võrdsustatud alal loodusobjektidehoidmiseks määratud mets. Hoiumetsad Emajõe piirkonnas paiknevad Alam-Pedjalooduskaitseala jõeäärsetes sihtkaitsevööndites (Rõngaskoolme, Samblasaare, Kupujt) ja jõelähedases Karisto reservaadis. Emajõe Suursoo kaitseala metsakategooriadmääratakse koostatava kaitse-eeskirjaga.

Kaitsemets on keskkonnaseisundi kaitsmiseks määratud mets, mis paikneb kaitsealasihtkaitsevööndis, kus majandustegevus on kaitseala kaitse-eeskirjaga lubatud, ningpiiranguvööndis, randadel ja kallastel, allikate ääres, infiltratsioonialadel,joogiveehaaretel, uuristus- ja tuuleohtlikel aladel, muinsuskaitse objektidel, samutimuudel planeeringuga määratud aladel. Tulenevalt käesoleva töö planeeringualapaiknemisest kaldaalal, suures osas kaitsealusel alal ning osaliselt vahetult veekoguääres veekaitsevööndis, tuleb kõik metsad, mis ei kuulu hoiumetsade hulka,määratleda kaitsemetsa kategooriasse. Lisaks Metsaseadusele fikseerib ka Ranna- jakaldakaiste seadus Peipsi ja Võrtsjärve rannal olevate metsade juhtfunktsiooniks veeja pinnase kaitsmise ning puhketingimuste säilitamise ning need kuuluvad kaitse võihoiumetsade kategooriasse. Metsa lõppraie neil randadel on lubatud vaid turberaiena.Metsa juhtfunktsiooni muutmiseks kaldal ja rannal on vaja keskkonnaministrinõusolekut.

Kaitsemetsa majandamisel ei tohi lageraielangi laius üetada 30 meetrit ja pindala 2hektarit, turberaielangi pindala ei tohi ületada 10 hektarit. Planeeringualal paiknevatekaitsemetsade majandamise konkreetsed tingimused fikseeritakse kaitse-eeskirjas jametsakorralduskavas.

1.1.1.1.4 Lisaks Kaitstavate loodusobjektide seaduse ja Metsaseaduse aluselkaitstavates metsades viiakse looduslikult väärtuslike metsade analüüsiksläbi üle-Eestilist metsade uuringut. Loodava Metsakaistealade võrgustikunäol pole tegemist mitte omaette kaitseala tüübiga vaid rangelt kaitstavatemetsadega kaitsealade territooriumil. Põhimõtteliselt moodustatakseloodavatest metsakaitsealadest Kaitstavate loodusobjektide seadusetähenduses looduskaitsealad, mis tsoneeritakse loodusreservaati võisihtkaitsevööndisse. Käesoleva töö kontekstis asuvad oluliseimadterritooriumid, millega planeeringul arvestada, Emajõe põhjakaldalülevalpool Kärevere silda Kariso soos ja Ihamakingul, neist viimaseslaieneb ilmselt ka Alam-Pedja looduskaitseala kuni Laeva jõeni.

1.1.1.1.5 Põllumajanduslikud maadPõllumajanduslike (sh looduslike rohumaade) maade osakaal Emajõe piirkonnaplaneeringualal on 38% (CORINE andmebaasi alusel), mis on mõnevõrra rohkem kuivastav näitaja (33%) kogu Eesti kohta (vt. tabel 2.). Maade põllumajanduslik struktuur erineb aga tunduvalt Eesti keskmisest, Emajõeääres valdavad looduslikud rohumaad (18%) ja karjamaad (16%) ja põllumaaosatähtsus on äärmiselt madal (4%).Looduslike rohumaade ja karjamaade kasutamine on üldjuhul tänasel päevalmajanduslikult ebarentaabel, seetõttu on oht, et paljudel aladel lõpetatakse niitmine jakarjatamine ning maa võsastub. Kasutades erinevaid finantseerimisvahendeid, onsellistel aladel mõningal märal siiski niitmist korraldatud.



Haritav maa paikneb Emajõe piirkonnas jõe läheduses kõige ulatuslikumalt Käreveresillast Tartu linnani jõe paremkaldal ning Mäksa ja Luunja vallas kuni EmajõeSuursooni.Maastikuliselt ja looduskaitseliselt on piirkonnale väga iseloomulikud luhaniidud –jõgede või järvede kallastel asuvad üleujutatavad looduslikud rohumaad. Enamasti onluhaniidud tekkinud inimtegevuse toimel – niidukooslused on kujunenud jõgede ääresasunud (lammi)metsade maharaiumisele järgnenud karjatamise ja niitmisetulemusena. Sajandeid kestnud inimõju ja looduslike tingimuste (üleujutustegakaasnev toitainete ja muda juurdekanne ning liigniiskus) koostoimel on luhaniitudelvälja kujunenud omapärased taime- ja loomakooslused. Luhaniitudele on väga olulisetähtsusega üleujutuste ajal veega kaasa tulevas mudas leiduvad toitained, mis aitavadneil säilitada pinnase kõrget toitainete sisaldust.Detailsem ülevaade luhtadest on esitatud alljärgnevalt peatükis Märgalad.

1.1.1.1.6 MärgaladMärgalad on alaliselt liigniisked või osa aastast veega kattunud maa-alad, madadveekogud või lauged mererannikud. Tabelis 2. välja toodud CORINE andmebaasianalüüside alusel saab suure osa Emajõe piirkonna aladest lugeda märgalade hulka –lagedad madal- ja siirdesood, kalda- ja rannaroostikud, üleminekulised metsaaladsoodes ja osaliselt looduslikud rohumaad. Märgalade osakaal piirkonnas on ca 30%.

Märgalade kaitseks on loodud rahvusvaheline Ramsari konventsioon, millega onühinenud ka Eesti (ratifitseeriti 1993. a). Vabariigi valitsuse määrusega nimetati 1997.aastal rahvusvahelise tähtsusega märgaladeks muuhulgas käesolevas töös käsitletavadalad – Alam-Pedja looduskaitseala ja Emajõe Suursoo. Planeeringuala sood ja rabad kuuluvad Kesk- ja Ida-Eesti suurte soode valdkonda ningVõrtsjärve nõo ja Peipsi nõo keskosa allvaldkonda. Emajõe lähte- ja suudmealallevivad laialdased lammisood lehtsamblarohke suurtarna- või põõsas-madalsoona.Suudmealal on Peipsi järve tõusust tulenevalt laialdastel aladel aastatuhandeidpüsinud esmased madalsoometsad või lagedad rohusood, mis praeguseks on arenenudsiirdesootendentsiga tarna-madalsooks.Omapärased märgalad Emajõe piirkonnas on perioodiliselt üleujutatavadtoitainerikkad madalad jõeäärsed tasandikud – lammid.

Käesoleva töö koostamisel on tuginetud 1993.-1996. aastal projekti WETSTONIAraames hinnatud luhaalade, 1997. aastal teostatud Eesti märgalade inventeerimise ja1999.-2000. aastal teostatud üle-Eestilise niitude inventuuri andmetele.Vahetult Emajõe äärses tsoonis saab välja tuua järgmised märgalad (sh luhad):q Jõesuu-Pede luht. Ala on väärtuslik hüdroloogilise omapära tõttu, maastikuliselt,

õppe- ja ekskursioonialana. Inimmõju alal on vähene kuni keskmine.Majandamisel kasutada üksnes traditsioonilisteks tegevusteks. Looduskaitselineväärtus vajab täiendavat uurimist.

q Pedja jõgi Rokast Pede suudmeni. Ala asub Alam-Pedja kaitsealal.q Palupõhja-Rõngaskoolme luht. Kõrge looduskaitselise väärtusega ala. Kuulub

Alam-Pedja looduskaisteala koosseisu. Seotud loetelus eelmisena toodudmärgalaga.

q Reku-Palupõhja luht. Valdavalt asub Alam-Pedja looduskaitsealal.q Ulila-Reku luht. Väikese looduskaitselise väärtusega luht. Kuulub Alam-Pedja

looduskaitseala koosseisu.



q Ihamaa-Ilmatsalu luht. Kõrge looduskaitseline ja maastikuline väärtus. PaiknebAlam-Pedja kaitsealal.

q Kärevere luht. Keskmine looduskaitseline väärtus, kõrge zooloogiline väärtus,võimalus arendada õppe- ja ekskursioonialana. Inimmõju on vähene kunikeskmine.

q Kardla-Kämara luht. Väikese looduskaitselise väärtusega ala.q Suuga soo. Tugevasti/pöördumatult muudetud ala, looduslik väärtus minimaalne.q Ropka-Ihaste luht. Kõrge looduskaitselise väärtusegaala, kus on käivitatud

kaitseala loomise protsess. q Haaslava-Kabina luht. Looduskaitseline väärtus vajab täiendavat uurimist.q Luunja-Kaagvere luht (ka Luutsna jõe luhasoo). Maastikuliselt väärtuslik

heinamaa.q Kavastu-Kastre luht. Looduskaitseline väärtus väike.q Emajõe Suursoo. Kaitseala, mille uus kaitse-eeskiri on koostamisel.

Rahvusvahelise tähtsusega märgala.

1.2.8 Veestik

Emajõe Jõeriigi teljeks olev Peipsi järve vesikonda kuuluv Emajõgi on 100 kmpikkune, jõe laius ülemjooksul on 35 m ja ulatub suudmes 145 m, sügavus kõigubenamasti 2-3,5 m vahel ( Kavastu hauas kuni 11 m).Emajõgi on Eesti kõige väiksema languga (3,6 m) jõgi – 4 cm/km. Väike langus japinnaseomadused on põhjustanud jõesängi tugeva meandeerumise, mille tulemusel onkujunenud arvukalt vanajõgesid. Veerohkuselt on Emajõgi Narva jõe järel Eestis teine– aasta kesmine vooluhulk ulatub 60-75 m³/s, äravoolu moodul on 7,5 l/s km² ningaasta minimaalne vooluhulk 5-10 m³/s ja äravoolumoodul 0,5-1 l/s km². Suurvee ajalulatuvad Emajõe vooluhulgad 400 m³ sekundis, näiteks Narva jõe vooluhulk on 2000m³/s, Pärnu jõel 1000 m³/s ja Kassari jõel 800 m³/s. Kuna Emajõgi (nagu Narvajõgigi) on järve poolt reguleeritud, siis ulatuvad suurimad äravoolu moodulid vaid 30-50 l/s km², samal ajal kui Pärnu, Pedja, Kassari jt jõgede maksimaalsed äravoolumoodulid ulatuvad 250-300 l/s km². Emajõe veetaseme maksimaalne tõus üle suvisemadalseisu on kohati kuni 4 meetrit. Veetaseme tõusuga kaasnevad Emajõe ääres (n.Alam-Pedja ja Emajõe Suursoo piirkonnas) ulatuslikud üleujutused, kus suurvee ajalsängist väljuv jõgi kuhjab sinna kaasaskantavat materjali – lammialluuviumi. Emajõesäng Kagu-Eesti lavamaal (eeskätt Tartust üles- ja allavoolu) on Eesti esinduslikumaidlammorgusid.Emajõkke suubuvate olulisemate jõgede, ojade ja kraavide nimestik on esitatud tabelis3. Omanäoline on eriti väikese langusega Emajõe suudmealal paikneva Koosa ja Kallijõe hüdroloogiline reziim. Koosa jõe kaudu toimub Emajõe vete voolamine Peipsijärve, seega on tegemist harujõega. Kalli jõgi suubub olenevalt tingimustest kasEmajõkke või Kaevandu jõeharu kaudu otse Peipsi järve. Huvitav hüdroloogilinerežiim valitseb ka Emajõe lähtealal ja Pedja jõe suudmealal, kus Pedja suurvee korralon võimalik Emajõe voolusuuna muutus Pedja suudmest Võrtsjärveni, "tagurpidi"voolavat Emajõge nimetatakse sel juhul ka Järvejõeks.Emajõe sängi on mitmes lõigus õgvendatud ja korduvalt süvendatud. Õgvendustest ontähtsamad Kärevere maanteesilla ja Jänese raudteesilla vahel Koolioja ja Amme jõesuudme õgvendused. Viimaste aastate olulisimad süvendustööd on teostatud Emajõesuudmeosas. Emajõgi voolab enamasti oma looduslikus sängis, huvitav on jõe



tugevasti meandreerunud ülemjooks (Pedja ja Ilmatsalu jõe vahel), samuti onhuvipakkuvad rohked vanajõed, samuti Emajõe Suursoo soostunud kaldad.Jääkate püsib jõel keskmiselt 119 päeva aastas.

Tabel 3. Emajõkke suubuvad jõed ja ojad Jõgi Nr.* valgla (km²) pikkus (km)Emajõgi 236 9740 100Pedja (koos Pedega) 237 2710 122Verevi pkr 360 18,8 9Sangla pkr 361 36,2 10Kavilda jõgi 362 73 26Teimla pkr 364 8,6 6Elva jõgi 365 456 72Karisto oja 389 3,4 6Ilmatsalu jõgi 390 116 23Laeva jõgi 396 283 48Koolioja 406 18,7 7Kossarti oja 407 35 10Amme jõgi 409 501 59Vorbuse pkr 440 12 4Vorbuse kr 441 2,6 2,5Murisoo pkr 442 11 9Tähtvere pkr 443 1,6 1,5Porijõgi 444 298 38Mõra jõgi 457 88 25Kitseoja 459 44 16Koke pkr 460 13,6 4,5Luutsna jõgi 461 125 22Agali kr 469 7,6 3,5Jürisoo pkr 470 18,4 9Laukasoo pkr 471 18,5 7Ahja jõgi 472 1070 95Kalli jõgi 509 105 26Koosa jõgi 511 205 11* Eesti jõgede numeratsioon vastavalt Eesti NSV jõgede, ojade ja kraavidenimestikule

1.2.9 Loomastik

Emajõe piirkonna lomastik on tänu mitmekesistele elupaikadele ja loomastikkuhäiriva inimtegevuse madala intensiivsuse tõttu rikas. Piirkonna ühelt looduslikumaltalalt – Alam-Pedja looduskaitsealalt – on teada 43 liiki imetajaid. Linnustik on Emajõe Jõeriigi üks oluliseimad loodusväärtusi, siin paiknevadrahvusvaheliselt tähtsad linnualad Alam-Pedja, Kärevere luht, Emajõe suudmeala,Ropka-Ihaste luht ja Aardla järv. Linnuliike on ca 200.Emajõgi on oluline kalade rändetee ja koelmuala. Tänu ulatuslikult üleujutatavateleluhaaladele ja arvukatele vanajõgedele rändab siia piirkonda kudema suur osa Peipsija Võrtsjärve kalu. Emajõgi kuulub koos Peipsi järve, Saadjärve ja VõrtsjärvegaTartumaa kalamajanduslike veekogude hulka. Emajões elavate kalaliikide arv ontõenaäoliselt ca 30, arvukaimalt on särge, ahvenat, haugi ja latikat. Mitmed Emajõelisajõed on lõhilaste kudemis- ja elupaikadeks. Emajõe vanajõgedes on leitud arvukaltka Euroopas kaitsealuseid liike (hink, vingerjas).



1.2.10 Looduskaitse ja kaitsealad

Kaitsealadena on planeeringualal kaitse all Alam-Pedja looduskaitseala, EmajõeSuursoo ning 4 mõisaparki – Kaagvere, Kastre, Luunja park ja allee. Lähialal asuvadAardla järve kaitseala, Puhja park., Aruküla koopad ning Kalmistu paljand. Piirkonnaspaikneb loodav Ropka-Ihaste maastikukaitseala.

Alam-Pedja looduskaitsealaAlam-Pedja looduskaitseala asub Emajõe ülem- ning Pedja ja Põltsamaa jõealamjooksul, hõlmates 26 000 ha. Kaitsealal asub 12 vooluveekogu ja üle 50 vanajõening oja, mis on olulised kalade kudemispaigad. Registreeritud on 193 linnuliiki, neist156 haudelinnu liiki, leitud on 640 liiki seeni, 184 liiki samblikke ning 461 liikisoontaimi.Kaitseala põhieesmärk on ulatuslikul alal ökosüsteemide loodusliku mitmekesisusekaitsmine, selleks tagatakse võimalikult suurel osal kaitsealast metsa- ja sookooslustelooduslik areng ning olemasolevate niidukoosluste püsimine.

Alam-Pedja looduskaitseala moodustati Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega 1994. a(RT I 1994, 15. 250), kaitse-eeskiri kinnitati 1995. a. (RT I 1995, 30, 381). VabariigiValitsus kinnitas kaitseala rahvusvahelise tähtsusega märgalaks 1997. a (RT I 1997,18, 303) ja 17. juunil 1997. a kanti see Ramsari Büroo poolt RahvusvaheliseTähtsusega Märgalade Registrisse. Sellest ajast on kaitseala RahvusvaheliseTähtsusega Linnupaik. Üldjoontes vastab looduskaitseala IUCN-i kaitsealadeklassifikatsioonis Ib kategooria kaitsealadele püstitatud nõuetele.

Kaitsealale pääseb maad mööda idast Tallinn-Tartu maanteelt, lõunast Tartu-Viljandimaanteelt, läänest Vaibla-Meleski-Kolga-Jaani teelt ning põhjast Umbusi-Kamari-Põltsamaa teelt. Kaitseala ei läbi ükski sõidetav autotee. 1998. aasta 1. jaanuariseisuga elab kaitsealal 15 alalist elanikku.

Emajõe-Suursoo kaitsealaEmajõe-Suursoo paikneb Peipsi nõos, kus madala pinnamoe ja Peipsi järve lõunassevalgumise tõttu on valdavaks madalsood. Emajõe-Suursoo kogupindala on 255 km²,sellest madalsood 156 km², siirdesood 80 km² ja raba 19 km². Soostiku koosseisukuuluvad Suursoo, Jõmmsoo, Varnja ja Pedaspää soo ning Meerapalu raba. Soostikustca 70 km² on üleujutatav ala, kus on 80 soosaart ja 8 järve.Emajõe-Suursoo kaitseala pindala on ca 180 km². Käesoleva töö koostamise ajaltoimub kaitseala intensiivne arendamine – koostatakse uut kaitse-eeskirja jakaitsekorralduskava, valmistatakse ette kaitseala administratiiv- ja külastuskeskuserajamist ajaloolise Kantsi kõrtsi kohale. Loodava kaitseala tüüp on looduskaitseala.Koostatava tsoneeringu visioonis on Emajõgi ja Kalli jõgi määratudpiiranguvööndisse.

Ropka-Ihaste maastikukaitseala (projekt)Ropka-Ihaste maastikukaitseala on käesoleval ajal loomisel kaitseala, mille piirid jakaitserežiim ning administreerimine ei ole lõplikult selged. Käesoleva projekti üheosana koostati Ropka-Ihaste maastikukaitseala kaitsekorralduskava projekt.



Kaitseala on oluline linnuala (IBA ala) ja väärtuslik niiduala. Samal ajal on vahetultTartu linnas ja lähialal asuv piirkond mitmesuguste arendustegevuste (teede ja sildadeehitus, kaevandamine, märgalapuhasti rajamine jms) huvialaks.

Kaitsealused pargidEmajõe vahetus läheduses on 5 mõisaparki – Luunja, Kaagvere, Mäksa, Kavastu jaKastre. Kõik pargid on kaitsealused ja nende valitsejaks on TartumaaKeskkonnateenistus. Pargid arvatakse maastikukaitseala eritüübiks ning nendekaitserežiim vastab piiranguvööndi kaitserežiimile. Käesolevaks ajaks ei ole uutekaitse-eeskirjadega fikseeritud parkide välispiire – see on vajalik parkide kaitse jamõistliku maakasutuse tagamiseks.

Kaitsealused üksikobjektidEmajõe vahetus läheduses on vaid kolm kaitsealust looduse üksikobjekti – Arukülakoopad, Kalmistu paljand ja Kavastu suurkivi. Emajõelt avaneva vaatega on äärmiseltatraktiivne aluspõhja devoni liivakivist Kalmistu paljand.

Kaitsealused liigidAndmed kaitsealuste taimeliikide kohta Emajõe vahetus läheduses on suhteliseltlünklikud. Teadaolevalt esinevad kaitset vajavad taimeliigid ja taimkatteüksusedraudteesilla ja Tartu linna vahelisel lõigul, samuti Ropka-Ihaste piirkonnas. Suur osaandmeid on sealjuures kaardistamata.

Linnustiku kaitseLinnustiku kaitse toimub nii Kaitstavate loodusobjektide seadusekui ka rahvusvaheliste lepete alusel. Hea alus Emajõe äärsete alade linnustikutemaatika käsitlemisel on Eesti Ornitoloogiaühingu poolt 2000. aastal koostatud tööTähtsad linnualad Eestis. Emajõe Jõeriigi kontekstis tuleb vaadelda 4 nimetatud töösväljatoodud rahvusvahelise tähtsusega linnuala: Alam-Pedja märgala, Ropka-Ihasteluht ja Aardla järv, Emajõe suudmeala ja Piirissaar ning Kärevere luht. Tabelis 4. onesitatud nimetatud alade koondandmed.

1.2.11 Maastikuhooldus

Maastikuhooldus on tänasel päeval peamiselt põllumajandusliku tegevuse toetamineeesmärgiga säilitada väärtuslikke pool-looduslikke maastikke ning elupaiku jakasvukohti kaitset vajavatele liikidele.Maastikuhoolduse peamine vorm Emajõe piirkonnas on luhtade niitmine (millelevajadusel eelneb võsatõrje). Niidetavate alade väljaselekteerimiseks on teostatudmitmeid inventuure, mille käigus on koostatud vastavad andmebaasid. Niidetavatealade pindala sõltub eeskätt võimaliku rahalise toetuse suurusest ning võimalusestkasutada saadavat sööta. Paraku enamasti niidetavat heina loomasöödana ei kasutata.Niidetavate alade pindala Emajõe piirkonnas on aasta-aastalt suurenenud ulatudes2001. aastal umbes tuhande hektarini (peamiselt Alam-Pedjal ja Ropka-Ihaste luhal).Maastikuhoolduse mõistlikus mahus jätkamine on Emajõe Jõeriigi arendamisekeskkonnakaitse suuna peamisi prioriteete. Oluline on otsida võimalusi niidetavaheina kasutamiseks loomasöödana (koostöö tootmistaludega).Maastikuhoolduse osa on ka mitmesuguste dendroloogiliste objektide ja rajatistekaitse ning säilitamine, näiteks puiesteede, hekkide, kiviaedade jms hooldamine.



Tabel 4. Emajõe Jõeriigi piirkonna tähtsad linnualad.Linnuala Rahvusvaheline/

Rahvuslik koodPindalaha

Kriteerium* Ala lühikirjeldus

Alam-Pedjamärgala

036/TA01 25 850 A1,A4i,B1i,B2 Rohunepi (50-75 p, A1) kõige tähtsam pesitsusala Eestis. Oluline pesitsuspaik paljudele soo-, metsa- ja märgalalindudele. Oluline suur-konnakotka (2 paari, A1) pesitsuspiirkond. Merikotkaid 2 paari. Oluline osa Eestipopulatsioonist (>1%) pesitseb herilaseviu (5-7 paari), mustviires (150-200 paari), hallpea-rähn (15-20 paari) jaöösorr (min. 20 paari). Tähelepanuväärne on tetrede suur arvukus (min. 75 paari). Kriteeriumile vastavad liigid onväikeluik (300-600 is.) A4I, B1I, rukkirääk (min. 20p) A1, sookurg (min. 20p) B2, väikekajakas (80-100 p) B2.

Ropka-Ihaste luhtja Aardla järv

039/TA04 765 A1,B2,B3 Luht on tähtis pesitsuspaik paljudele veelinnu- ja kurvitsaliikidele (nt naeru- ja väikekajakas, musviires, tikutaja,täpikhuik jt). Ropka luhal on registreeritud 130 liiki linde. Kevadisel läbirändel on arvukamad rabahani (360,maksimaalne registreeritud arvukus 1992. a ), viupart (840), sinikael-part (1260), piilpart (330) ja soopart (330).Haruldasematest linnuliikidest jäävad pesitsema rääkspart, kukkurtihane, roo-ritsiklind. Alal pesitseb ka rohunepp(maksimaalselt 3 paari), kes on ülemaailmselt ohustatud, kuid kelle arvukus ei vasta tähtsa linnuala (TLA)kriteeriumile. Viimastel aastatel on Aardla poldril täheldatud massilist kurvitsaliste peatumist kevad- ja sügisrändeperioodil.Kaitse ohud tulenevad eutrofeerumisest (Tartu linna ja põllumajanduse hajareostus), luhaniitude ebapiisavastniitmisest, võsastumisest, lindude häirimisest kalameeste poolt, puhkemajandusest ja turismist,

Emajõesuudmeala jaPiirissaar

040/TA05 31 980 A1,A4i,B1i,B2 Ala on väga rikas nii pesitsevate veeja maismaalinnuliikidenagu hüübi (min. 10p B2), merikotka (6-8p A1,B2) ,mustviirese (20-100 p, B2), jõgitiiru jt kui ka ülemaailmselt ohustatud linnuliikide poolest (rukkirääk, suur-konnakotkas jt). Rändlindude tähtis peatuskoht. Kokku on registreeritud 206 liiki, neist 156 pesitsejatena. Üle-euroopalise kaitseväärtusega (SPEC) liike on 100. Pesitsevatest liikidest, kes on ülemaailmselt ohustatud, kuid kellearvukus ei vasta TLA kriteeriumitele on rukkirääk (min. 10 p) ja rohunepp (10 p). Alal pesitseb vähemalt 1%(oluline osa) täpikhuigu (min. 75 p) ja sookure (min. 10 p) Eesti populatsioonist. Kriteeriumit täitvad liigid lisakseespool toodutele on väikeluik (200-800 is. A4I, B1I), rabahani (1000-5000 is. B1I), väikekoskel (min 250 is. B1I),teder (min 100is. B2), väikekajakas (50-100p, B2). Ramsari ala.

Kärevere luht 055/TA06 6010 B2,B3 Oluline globaalselt ohustatud rohunepi (15-50p. A1) mängu- ja pesitsusala. Ala vajab regulaarset ning õigeagsetniitmist, veerežiimi muutmine (kraavitamine) ei ole soovitav.

*A – globaalse tähtsusega linnualad. A1 – ala, kuhu regulaarselt koguneb olulisel arvul globaalselt ohustatud liike või teisi globaalse kaitseväärtusega linde. (selliseid liike on Euroopas 35,Eestis neist 6: Väike-laukhani, kirjuhahk, suur-konnakotkas, rukkirääk, merikotkas, rohunepp). A4i – ala kuhu regulaarselt koguneb või arvatakse kogunevat 1% või enam veelinnu liigibiogeograafilisest populatsioonist.B – üle-Euroopalise tähtsusega linnualad. B1i – regionaalse tähtsusega kogumid. Ala kuhu regulaarselt koguneb või arvatakse kogunevat 1% või enam veelinnu liigi rändetee populatsioonistvõi muust selgelt eristunud populatsioonist. B2 – Euroopas ebapiisava kaitsestaatusega liigid. Ala on üks kõige olulisematest esinemisaladest konkreetsel maal liikidele, kelle kaitsestaatusEuroopas on ebapiisav (eriti ohustatud, ohualtid, haruldased, vähenevad, lokaliseerunud või ebapiisavalt uuritud liigid) ning kellele sobivad elupaigalised kaitsemeetmed. B3 – Euroopas piisavakaitsestaatusega liigid. Ala on üks olulisematest esinemisaladest konkreetsel maal liikidele, kelle kaitsestaatus Euroopas on piisav, kuid kelle levik on koondunud Euroopasse ning kellelesobivad elupaigalised kaitsemeetmed.



1.3 Infrastruktuur

1.3.1 Veetee ja sildumis-randumisalad

Emajõgi on Tartut Võrtsjärve ja Peipsi järvega ning sealt edasi Pihkva, Storožinetsi japerspektiivis ka Narvaga ühendav veetee. Kuni 1990-ndate aastate alguseni, kuilõppes Tartust lähtuv reisilaevaliiklus, toimus regulaarne ühendus Piirissaare, Pihkva,Narva, Vasknarva ja Slantsõga. Turismi- ja puhkereise korraldati Värskasse, Peipsipõhjarannikule ja Võrtsjärvele.

Jõelaevu ja puksiire teenindab Tartus kaks sadamat – Tartu kesklinna sadam (aadressSoola 5, Tartu) ja Ropka tööstusrajooni sadam (aadress Ropka tee 22, 29, Tartu).

Tartu kesklinna sadam rajati XX sajandi alguses ja viimane suuremrekonstrueerimine toimus 1970-ndate aastate alguses. Sadamas asub kai, mille pikkuson 210 m, millest 70 m on amortiseerunud ja vajab kapitaalremonti. Sadamaterritooriumil asub slipp laevade kaldale tõstmiseks ja sadamahoone. Sadamatkasutavad peamiselt reisilaevad ja puksiirid, kuid sildumiskohti renditakse kaväikelaeva omanikele. 7. septembril 2000. aastal kehtestas Tartu Linnavolikogu Soola 5 asuva kinnistu jaselle lähiala detailplaneeringu, kus nähakse ette reisisadama väljaarendamist jaolemasoleva slipi üleviimist Ropka tööstusrajoonis paiknevasse sadamasse. Kesklinnasadama väljaarendamine sõltub Eesti (Tartu) ja Venemaa (Pihkva, Storožinets)vahelise laevaliikluse käivitumisest.

Tartu Ropka tööstusrajooni sadam ehk Kaubasadam) (aadress Ropka tee 22,25,29, Tartu). Sadam rajati XX sajandi 1980-ndate aastate alguses peamiselt liiva jakruusa vedavate aluste teenindamiseks. Sadamas asub kai, mille pikkus on 162 m jasadamahoone. Sadamat kasutavad peamiselt liiva- ja kruusapraamid, puksiirid jasüvenduslaevad. reisilaevad ja puksiirid.4. oktoobril 2001 aastal kehtestas Tartu Linnavolikogu Ropka tee 22 krundidetailplaneeringu, kus nähakse ette tööstusliku sadama väljaarendamist.

Lisaks kesklinna sadamale ja Ropka tööstusrajooni sadamale paikneb Tartu linnaterritooriumil kuus väikeujuvvahendite paigutusala:

- Turu 18 krundiga külgnev ala Emajõe paremkaldal (umbes 150paadikohta),

- Rebase 25 ja 27 kruntidega külgnev ala Emajõe paremkaldal (umbes 35paadikohta),

- Ranna pst ja Emajõe vaheline ala Kroonuaia sillast kuni Lubja tänavani,- Võidu silla ja Kaarsilla vaheline ala Emajõe vasakkaldal,- Tartu vetelpäästejaam Ujula tänava supelrannas (10 paadikohta),- Tartu “Kalevi” veemotoklubi Kvissentalis (6 paadikohta).

Ükski nimetatud kohtadest ei vasta Sadamaseaduses ja teede- ja sideministri 12. juuli1999. a määruses nr 40 “Harrastusmeresõitjatele teenuseid osutavate sadamateklassifikatsioon ja nendes sadamates osutatavate teenuste üld- ja miinimumnõuded”kehtestatud tehnilistele tingimustele. Hüdrotehnilised rajatised paatide ja väikelaevade



turvalise randumise tagamiseks väikeujuvvahendite paigutusaladel kas puuduvadtäielikult või on amortiseerunud.

Tartu linna piires ja terve Emajõe ulatuses puudub harrastussõitjatele teenuseid osutavväikesadam, kus oleks võimalik pilsivee, fekaalvee, prügi ja muude saasteainetemahalaadimine ning väikelaevade hoidmise võimalus talveperioodil.

Väljaspool Tartu linna on ajalooliselt väljakujunenud sildumis-randumisaladeks (shka väikeujuvvahendite paigutusaladeks):

- Rannu-Jõesuu,- Reku parv,- Kärevere,- Kaagvere,- Visnapuu sadam,- Luunja,- Kavastu parv,- Kastre,- Praaga.

Peamiselt on tegemist ajalooliselt väljakujunenud looduslikult sobivate randumiskohtade elautritega. Paadisillad või muud hüdrotehnilised rajatised asuvad vaid Kavastu parve juuresja Praagal. Kavastu puhul on tegemist eravalduses oleva kaiga. Ka Praagal asuvadsildumisvõimalused on eravalduses.

Emajõega on tihedalt seotud Piirissaare sadam, samuti ka randumis-sildumiskohadUlilas (Puhja vald), Läänistes ja Kikassaares (Võnnu vald).

1.3.2 Teed. Pääs Emajõeni

Käesolevas peatükis käsitletakse Emajõe lähedusse jäävaid teid väljaspool Tartulinna. Tartu linna tänavaid on käsitletud AS-i Kobras poolt koostatud Emajõekaldarajatiste teemaplaneeringu ettepanekus ( töö nr K-8/030; vt käesoleva köite kaartnr 4. Tartu linna Emajõe kaldarajatiste teemaplaneeringu põhijoonis).

Emajõe veeteega ristub suurematest maanteedest Käreveres Tallinn-Tartu-Luhamaapõhimaantee ning Rannu-Jõesuus Tartu-Viljandi tugimaantee. Emajõe lähedussejäävate riiklike maanteede nimekiri on toodud tabelis nr .5.

Vastavalt maakonnaplaneeringu andmetele vaatab Tartu Teedevalitsus üle suuremaliikluskoormusega vallateed ning selgitab välja, kas nende hulgas on valdadevahelisijm maanteid, mida oleks otstarbekas võtta riigimaanteede hulka,suurendades sedasiriigimaanteede kogupikkust 3-4 aasta jooksul umbes 150 km võrra.

Maakonnaplaneeringus märgitakse ka seoses üldise maanteeliikluse intensiivsusetõusuga Tartu linna ümbersõidutee olulisust. Ringtee ehitamiseks on vajalik sildaderajamine Tallinna maantee ühendamiseks Jõgeva ja Jõhvi maanteega põhjapool ningRäpina maanteega lõunapool linna. Tartu linna üldplaneeringus on määratletud uutesildade asukohtadena Tuglase tänava pikenduse siht üle Emajõe ning Ropka tänava



siht üle Emajõe. Pärast 2012. aastat on kavandatud veel üks, Ropka tänava sillastlõunasse jääv sild praeguse Ringtee sihile üle Emajõe. Ropka ja Ringtee tänava sihisuute teede ja sildade rajamisel on vajalik detailplaneeringute, projekteeerimise jaehitamise etapis leida võimalusi konflikti minimiseerimiseks loodava Ropka-Ihastemaastikukaitseala kaitse-eesmärkidega. Jalakäijate sillad on kavandatud Soola tänavaja Paju tänava sihis üle Emajõe ning Lubja ja Marja tänava sihis üle Emajõe.Nimetatud sillad on kantud kaardile nr 3 Perspektiivne maakasutus.

Autoga sõidetavad suuremad juurdepääsud Emajõele paiknevad hajaasustusesjärgmiselt:q Luunja vallas Kavastu tee ja Kabina teeq Mäksa vallas kulgeb Mäksa-Kastre-Kikassaare tee paraleelselt jõega jõe

kaldavööndis lõigul Mäksa-Mödrimäeq Haaslava vallas Haaslava kalakasvatuse tee (seisuga kevad 2001 oli läbitav

omaniku loal)q Tartu vallas Ranna teeq Tähtvere vallas Jänese kõrtsi tee (seisuga kevad 2001 läbitav kokkuleppel

omanikuga); Vorbuse-Kardla tee Emajõe kaldavööndis Kardla küla juures;Tallinn-Tartu-Luhamaa maantee Kärevere sild

q Puhja vallas Palupõhja tee ning Reku tee (keelumärgiga märgistatud seisugakevad 2001)

q Rannu vallas ületab Emajõe Tartu-Viljandi maantee

Sulgudes toodud märkustes on mainitud tee läbitavuse olukord 2001. a kevadeseisuga. Märkused tee läbitavuse ning perspektiivse kasutuse kohta on kantud kakaardile nr 2 Maakasutuspiirangud.



Maan-tee nr.

Maantee nimetus Marsruudipikkus km

S E L L E S T R I I G I M A A N T E E Aadresskm ... km

Pikkuskm

s.h. klassidkmI II III IV V

Ei vastaV klassitehnil.nõuetele

Linnasalevis, alevikus,

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12Põhimaanteed2 Tallinn - Tartu - Võru -

Luhamaa288,563 5.505-250.351 282,434 15,182 233,899 5,758 17,254 10,341

Tugimaanteed41 Kärevere - Kärkna 12,945 0.000-12.945 12,945 12,94539 Tartu - Jõgeva - Aravete 108,039 0.000-108. 039 108,039 10,993 55,132 29,678 5,462 6,77440 Tartu - Tiksoja 6,979 4.123 - 6.979 2,856 2,85645 Tartu - Räpina - Värska 85,464 3.136-85.464 82,328 13,003 60,735 8,59048 Tartu - Viljandi 73,181 0.000-71.128 71,128 8,481 22,985 37,008 2,654Kõrvalmaanteed22101 Tiksoja - Vorbuse 1,806 0.000-1.806 1,806 1,80622102 Vorbuse - Kardla 15,168 0.000-15.168 15,168 15,16822106 Kardla - Tüki 2,737 0.000-2.734 2,737 2,73722110 Ulila - Võllinge 9,297 0.000-9.297 9,297 9,29722111 Ulila kesktänav 1,342 0.000-1.342 1,342 1,34222113 Puhja - Reku 6,664 0.000-6.664 6,664 5,784 0,88022114 Puhja - Vihavu 4,576 0.000-4.576 4,576 3,936 0,64022140 Tõrvandi - Roiu - Uniküla 14,633 0.000-14.633 14,633 13,683 0,95022141 Haaslava - Vana = Kuuste 9,624 0.000-9.624 9,624 9,62422250 Luunja - Kavastu - Koosa 26,355 0.000-26.355 26,355 9,477 16,738 0,14022251 Põvvatu - Luunja 4,841 0.000-4.841 4,841 3,372 1,46922252 Lohkva - Kabina - Vanamõisa 6,910 0.000-6.910 6,910 6,91022256 Sava - Sääsküla 3,662 0.000-3.662 3,662 3,66222260 Vana = Kastre - Roiu 10,545 0.000-10.545 10,545 9,845 0,70022261 Kaagvere kooli tee 2,468 0.000-2.468 2,468 2,46822274 Mäksa - Tammevaldma 4,424 0.000-4.24 4,424 4,424


Tabel nr5.

Emajõe Jõeriigi arengukoridor. Ülevaade piirkonna omavalitsustest. 32

1.3.3 Jäätmemajandus

Emajõe piirkonna jäätmeteke on seotud eeskätt tiheasustusaladega (Tartu linn jtasulad) ning puhkuse ja turismiga. Jäätmete edasine käitlemine (korduvkasutamine,kogumine, vedu ja ladestamine) on paremini lahendatud majapidamistes jaettevõtetes, kes tellivad jäätmeteenust vastavatelt firmadelt. Probleeme onmajapidamistega, kes ei ole jäätmekäitlusfirmadega seotud, samuti jõel ja jõe äärestoimuva puhkuse ja turismi tegevustes tekkivate jäätmete ja prügiga.

Emajõe Jõeriigi piirkonnas ei ole prügilaid. Suurim prügila lähialal on Aardlapaluprügila, mille nõrgveed mõjutavad tõenäoliselt ka Emajõe vee kvaliteeti. Pikemasperspektiivis (ca 10 aastat) nähakse Eestis ette keskkonnaohtlike prügilate sulgemistning suurte paremini kontrollitavate prügilate rajamist. Tartumaad hakkab teenindmaKagu-Eesti regionaalne prügila.

1.3.4 Veemajandus

Kaasaegne veemajanduse korraldamine toimub tänapäeval valgala printsiibi kohaselt.Käesolevas töös käsitletakse vaid Emajõe vahetut lähiala. Kogu valgala veemajandusekava koostamise vajadus on fikseeritud Veeseaduses. .

Käesolevas töös vaatluse all olevas piirkonnas on olulisim veetarbija ja heitvee allikasTartu linn. Teised suuremad jõelähedased asulad, mis vett tarbivad ja reostavad onLuunja, Kaagvere, Mäksa, Kavastu, Kastre ja Vorbuse. Põllumajanduslik tegevus jasellest tulenev hajareostus on aktiivsem jõelõigus Käreverest Kavastunipõllumajanduslikke piirkondi läbivate lisajõgede tõttu.

Veetarbimine joogi ja tarbeveeks on Emajõe piirkonnas lahendatud valdavaltpuurkaevudega, hajaasustuses ka salvkaevudega. Muudel eesmärkidel (kalakasvatus,rekreatsioon jms) kasutatakse ka jõevett. Põhjavee prognoositudekspluatatsioonivarud on suured, kuid vee kvaliteet võib olla halb suurelämmastikühendite sisalduse, mikrobioloogilise reostuse, kõrge rauaühendite,fluoriidide ja kloriidide loodusliku sisalduse tõttu. Puurkaevude asukohad on esitatudkaardil nr 2 Maakasutuspiirangud

Veeheide on nii Eestis tervikuna kui Emajõe piirkonnas 1990-ndatel oluliseltvähenenud (1991.-1999. aastal vähenes heitvee hulk Tartumaal 2 korda (25,2 miljoniltm³13,3 miljonile).

Vahetult Emajõe lähialal paiknevad puhastite koondaandmed on esitatud tabelis 6. jakaardil nr 2 Maakasutuspiirangud

Tabel 6. Emajõe lähipiirkonnas paiknevad reoveepuhastidPuhasti Tüüp Ehitusaasta SeisundVorbuse OXYD-45,

järelpuhastiks 2 biotiiki1984 vajavad remonti

Vahi BIOCLERE 1975 ei ole töökorras

GeomediaHendrikson&Ko 2001


Tartu Aerotankid 1997 töötab hästiKaagvere EIK 4 biotiiki 1977 vajavad korrastamistLuunja 2 biotiiki 1974 vajavad puhastamistMäksa 3 biotiiki 1978 vajavad puhastamistKavastu 2 biotiiki ja HKN-tüüpi

aktiivmudapuhasti1982 vajavad

korrastamist/remonti

Suurim puhasti on Tartu linna reoveepuhasti, mis töötab efektiivselt (puhastustõhususBHT7 96%, heljum 95%, fosfor 70%). Biotiigid toimivad puhastitena üldiselthalvasti.

Emajõe vee kvaliteet sõltub paljuski Võrtsjärve ja lisajõgede vee kvaliteedist.Võrtsjärve põhjaosa iseloomustab BHT kõrge tase ja formaalselt peaks järv ja Emajõelähe kuuluma reostatud veekogude kategooriasse, kuid kuna tegemist ei ole otsesereostusega vaid veekogusiseste protseside tagajärjega, siis ei ole selline hinnang õige.Selliste näitajate nagu O2, N-ja P-ühendid alusel saab Emajõe lähet pidada Lõuna-Eesti jõgede üheks puhtaimaks lävendiks. Emajõge saab ökoloogilise seisundi järgijaotada kolmeks : ülemjooks kuni Tartu linnani on nõrgalt mõjutatud veekogu, Tartulinnast kuni Luunjani on Emajõgi reostunud veekogu ning Luunjast Peipsi järveni ontegemist tugevasti mõjutatud veekoguga.

Reovee puhastamiseks vajalike rajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine on kulukas,ebaõige valiku korral võivad ka jooksvad kulud olla kõrged. Emajõe reostusevältimiseks peavad puhastitest väljuvad veed vastama sellekohastele normidele, mison sätestatud veelubades ja muudes seadusandlikes aktides. Arvestades Emajõepiirkonna madalat asustustihedust ning sobivate maa-alade olemasolu, samutisellealase oskusteabe olemasolu Tartus, tuleks reovee puhastamisel rakenadadamärgalapuhasteid.

1.3.5 Gaasi- ja elektrivarustus

Üle Emajõe kulgevad kaks 330 kV, kolm 110 kV, üks 35 kV ja neli 10 kVkõrgepingeliini.

Emajõge läbib Kabinas Irboska-Tartu gaasi kõrgsurve ülekandetorustik. Enne jõgehargneb ülekandetorustik kaheks ning jõge läbivad kaks paralleelset gaasitoru, mis onmõlemal pool jõge varustatud sulgeseadmetega. Düükrite omavaheline kaugus on 40m, jõepõhjas asuvad nad vähemalt 1,3 m sügavusel. Torustiku nimirõhk on 55 bar jaläbimõõt 530 mm. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse määrusest „Elektri-, gaasi- jakaugküttevõrgu kaitsevööndite ulatus“ on torustiku kaitsevöönd 25 m gaasitoruteljest. Veekogus asuva gaasitorustiku korral on kaitsevöönd 2 korda laiem ningsellest tulenevad mitmed Emajõe kasutamist piiravad kitsendused, näiteks onkaitsevööndis keelatud teha süvendustöid, ankrusse heita, liikuda heidetud ankru,kettide, logide, traalide ja võrkudega.

1.4 Ettevõtlus



Emajõe Jõeriigi ruumilise arengu koridoris tegutseb 50 äriühingut ja eraettevõtjat.Ettevõtjate loetelu on toodud tabelis 7. Valdav osa ettevõtlusest on koondunud Tartulinna (38% kõigist ettevõtetest), Luunja valla (30%) ja Mäksa valla (10%)territooriumile. Tegemist on peamiselt tööstus- ja transpordiettevõtetega.Tööstusettevõtetest on kõige enam ehitusmaterjalide ja puidutööstuse ettevõtteid.Metsamajanduse ja põllumajandusega tegeleb 6 ettevõtjat. Jaekaubanduse ja teenindusega (peamiselt toitlustamine) tegeleb 15 ettevõtjat, millestenamik tegutsevad Tartu linnas ja Luunja vallas.

Puhkemajanduse ja turismiga seonduvaid teenuseid osutab 9 ettevõtjat. Majutusteenustpakuvad AS Hector Projekt Käreveres ja AS-i GIGA võõrastemaja Kavastus. Aktiivsepuhkamise võimalusi pakuvad füüsilisest isikusst ettevõtja (FIE) Hillar Kaldi Pärna taluLammikul Tartu vallas, AS Tartu Sadam, AS-i Kagureis omanduses olev Ihasteratsaspordibaas, Luunja Lastelaagri OÜ ja FIE Urmas Saksa ratsatalu Luunja vallas ningFIE Riina Kalda kalamajand CARPIO Haaslava vallas.

Tabel 7. Emajõe Jõeriigi ruumilise arengu koridoris tegutsevad ettevõtjadOMAVALITSUS ARIÜHING TEGEVUSVALDKONDRannu valdPuhja vald Jaan Toom FIE kalapüükLaeva vald AS Hector Projekt (Kärevere) majutusteenused

Kärevere Põllumajanduse OÜ(Kärevere)

segapõllumajandus

Tähtvere vald AS THORM TEHNIKA (Tähtvere) ehitus-, mullatöö- japõllumajandusmasinate müükning vahendus

Tartu vald AS FINAK (Maramaa) saematerjali tootmineKamariku Lauavabrik OÜ saematerjali tootmineHillar Kald FIE Pärna talu (Lammiku) hobusekasvatus, ratsa treeningudMarama KTV AS (Marama) seakasvatus



Tartu linn OÜ Kvissental kinnisvara arendus (Kvissentalielamupiirkond)

Emajõe Disain OÜ (Emajõe tn 8) reklaamiteenusedDimela OÜ (Emajõe tn 1a) veterinaarapteekEmajõe Haldus OÜ (Emajõe tn 1a) kinnisvara arendus/haldus

(Emajõe Büroohotell)ETK Konsum (Vene tn) jaekaubandusTartu Turg AS (Soola tn 5) jaekaubandus (turuhoone, tartu

avaturg)Atlantis (Narva mnt 2) meelelahutusEmajõe Ärikeskus AS (Soola tn 8) kinnisvara arendus (Emajõe

Ärikeskus)AS Tartu Sadam (Soola tn 5) jõelaevandusOÜ Repro (Väike-Turu 8) reklaamiteenusedOÜ ZANGU kiosk ja suvekohvik Fortuuna ja

Pika tn nurgalOÜ ANKUR SANESTA baar “Ankur” Fortuuna ja Pika

tn nurgalAS Tartu Energia (Turu tn 8) Soojusenergia tootmineAS Tarmeko (Rebase tn 25, 27, Sõbratn 56)

Puidu- ja mööblitööstus

AS TREF (Teguri tn 55) teedeehitusAS Maag (Ropka tee 22) hulgikaubandusAS Matcom (Transcom Grupp, Ropkatee 22, 29)AS Tartu Veevärk (Tähe 118) ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni

teenusedAS Kagureis Ihaste Ratsaspordibaas

Luunja vald FIE U.Saks / Liivimaa Ratsaklubi(Sirgu küla)

hobusekasvatus, turism

OÜ Adeele (Sirgu küla) pealisrõivaste valmistamineAS GIGA Toiduainete tootmine (Kavastu

meierei)AS GIGA puhkemajandus, turism

(võõrastemaja Kavastus)Luunja Mõis OÜ (Luunja) põllumajandussaaduste tootmineTridentes Productions OÜ (Kavastu) pealisrõivaste õmblemineEKVI Soojus (Luunja) soojavarustusIvar Tenno FIE (Luunja) toitlustusteenusedKavastu Põld OÜ (Kavastu)Luunja Lastelaager OÜ (Kabina) lastelaagridMeloni Kaubandus OÜ Kavastukauplus (Kavastu)

jaekaubandus

Sigrid &Ko TÜ Keldri baar (Luunja) toitlustusteenusedTalliteenuste OÜ (Luunja)OÜ Veibri Muru (Veibri) aiandus, haljastustöödTartu TÜ Luunja kauplus (Luunja) jaekaubandus

Ülenurme vald AS Ropka Liiv ehitusmaterjalide tootmine jamüük

Aardla Piimaühistu (Aardla) piimakarjakasvatus, piimatootmine

Haaslava vald FIE Riina Kalda CARPIO kalamajand kalakasvatus, puhkemajandusMäksa vald Kastre Tööstuse OÜ (Vana-Kastre) betoonist ehitusmaterjalide

tootmineAS Välisveod (Vana-Kastre) autotransporditeenusedSarakuste Saeveski OÜ saematerjali tootmineColumbia Kivi AS (Vana-Kastre) ehitusmaterjalide tootminePUHH K.A. OÜ (Vana-Kastre) põllumajandusteenused

Vara vald



1.5 Ülevaade Emajõe Jõeriigi omavalitsustest

Emajõe Jõeriigi ruumilise arengu koridori ala jääb 11 Tartumaa omavalitsuse –Rannu, Laeva, Puhja, Tartu, Tähtvere, Ülenurme, Haaslava, Mäksa, Luunja ja Varavalla ning Tartu linna – territooriumile. Teostatud funktsionaalse tsoneeringu ala onmääratletud 200 m laiuse Emajõe kaldavööndiga hajaasustusalal ningehituskeeluvööndiga Tartu linna piires (sätestatud Ranna ja kalda kaitse seadusegaRT1 1995, 31, 382).Emajõe Jõeriigi arengustrateegia hõlmab laiematerritooriumi, shsidusaladena erinevad, Emajõe Jõeriigi arengus olulist rolli mängivaid territoriaalseidsõlmpunkte.

Emajõe Jõeriigi ümbrus on äärmiselt mitmekesine, hõlmates mitmeid väga eriilmelisipiirkondi – ulatuslikke puutumatuid loodusalasid Alam-Pedja looduskaitsealal jaEmajõe Suursoo sookaitsealal peamiselt Rannu, Puhja, Luunja ning Vara vallas;ajaloolisi asustatud piirkondi Mäksa ja Luunja vallas; erinevaid ajaloolis-kultuurilisivaatamisväärsusi (Kaagvere, Kastre ja Mäksa mõis, vanad kõrtsikohad Kantsil,Jänesel, Rannu Jõesuus ja Kaagveres, Kärkna kloostri varemed).

Emajõe Jõeriigi keskpunkti Tartu linna on käsitletud üksikasjalikumalt eraldiseisvasplaneerimisettepanekus (AS Kobras töö nr K-8/030).

Järgnevas peatükis tuuakse ära kõikide Emajõe Jõeriigi omavalitsustelühiiseloomustus, keskendudes eelkõige elanikkonnale, asustusstruktuurile,huviväärsustele ja puhke- ning randumisaladele.

Skeemkaardil nr 2 on toodud omavalitsuste piirid ning Emajõe lähedusse jäävadsuuremad asulad koos elanike arvuga.

1.5.1 Rannu vald

ElanikkondVallas elab 2001. aasta 1. jaanuari seisuga 1 755 inimest. Emajõe ääres vallas olulistpüsiasustust ei ole. Valla keskus Rannu jääb Võrtsjärve idakaldale, Emajõe Jõeriigialasse jäävast Jõesuust ligikaudu 18 km kaugusele. Jõesuus Emajõe paremkaldalpaikneb 1950-ndatest aastatest pärinevate väikesuvilate grupp, kus perioodiliselt elabumbes 10 inimest.


Elanikkonna vanusstruktuur on Rannuvallas keskpärane. Laste osatähtsusületab küll mõnevõrra pensioniealisteosatähtsuse (vastavalt 19,7%ja 18,3%kogurahvastikust), kuid nii maakonnakui ka Eesti maavaldade keskmisegavõrreldes (maakonna valdade keskminelaste osatähtsus 20,1%; pensioniealisteosatähtsus 16,0%; Eesti valdadekeskmine laste osatähtsus 20,3% ningpensioniealiste osatähtsus 15,9) jäävadnimetatud näitajadkeskmisestmadalamaks. Kuni 65-aastaste vanusegrupini valitseb meesteülekaal. Elanikkonna loomulikjuurdekasv oli ajavahemikult01.01.2000-01.01.2001 negatiivne (-11).

Rannu valla rahvastikupüramiid seisuga 01.01.2001

M N

Vaatamisväärsused, puhke- ja randumisaladEmajõe kaldajoont on Rannu vallas 9 km. Suurema osa Rannu valla Emajõe äärsestalast hõlmavad luhaheinamaad. Suure-Emajõe suudmes mõlemal kaldal paiknevatluhaala nimetatakse Jõesuu-Pede luhaks. Ala on väärtuslik puhkeala.Alam-Pedja looduskaitseala uue kaitsekorralduskavaga ettenähtud looduskaitsealalaiendus hõlmab ka Rannu valla territooriumi.Emajõe paremkallas on suvilaomanike poolt võetud kasutusele randumisalana. Jõevasakkaldal, Viljandimaa Kolga-Jaani valda jäävat randumisala võib pidada jubaväikseks paadisadamaks. Jõesuust ulatuvad Emajõe kummagi kaldajoone pikendusenaVõrtsjärve kaks muuli, mille ülesanne on ajalooliselt olnud veetee kaitsmine järvejääning -setete eest. Jõe vasakkalda pikenduseks olev muul on Võrtsjärve Sihtasutusetoel võsast puhastatud. Mõlemad muulid vajavad säilitamist ning korrashoidu.Emajõe Jõeriigi arengukoridori projekti "sõlmpunktina" paikneb Rannu vallasperspektiivne Jõesuu puhkeala, mis on Emajõe veetee, Võrtsjärve ja Tartu-Viljandi-Pärnu omamoodi maantee ühenduslüliks. Hetkel on jõe paremkaldale rajatud parklaning telkimisplats, plaanis on ehitada ka paadisild. Jõesuu puhkealasse kuulub kavastaskaldal, teest Võrtsjärve pool paiknev lõkkeasemega puhkeplats, kuhu VõrtsjärveSihtasutus kavandab infopunkti loomist. Lõkkeplatsi vahetusse lähedusse jääb vanakõrtsikoht, mille vundamendile on kaugemas tulevikus võimalik rajada infopunktihoone, mis kannaks ka puhkemajanduslikke teenindusfunktsioone. Jõesuussekavandatakse ka vaatetorni rajamist, mis võimaldaks nautida ainulaadset vaadet niiVõrtsjärvele kui ka Emajõe luhale. Jõesuu puhkeala vajab terviklikku lahendustmaastikukujundusprojekti näol.

1.5.2 Puhja vald

Elanikkond 2001.aasta algusesoli Puhja vallas elanikke 2 415. Sarnaselt Rannu vallaga on Emajõekaldavööndisse jääv valla osa hõredalt asustatud, püsielanikkond on vaid väiksesEmajõe vasakkaldal asuvas Palupõhja külas (Eesti Statistikaameti andmetel oliPalupõhjas 2001. aasta 1. jaanuari seisuga 5 püsielanikku). Jõe vasakkaldale jääbReku suvilaühistu, kuhu pääseb vaid veeteed pidi. Tartu-Viljandi maanteelt vallakeskusest Puhjast Rekusse viiva tee lõpus oli veel 10 aastat tagasi võimalik jõgeületada parvega, mida kasutasid ka suvilaomanikud. Puhja valla tihedama asustusegaala jääb osaliselt ka Emajõe lähedusse, jõe paremkalda ja Tartu-Viljandi maanteevahelisele alale. Vahemaa Puhja küla ja Emajõe vahel piki Reku teed on ligikaudu 7km. Seost Emajõega omab läbi Elva jõe ka valla teine suurem asula Ulila. Piki Elvajõge on Ulilast Emajõeni ligikaudu 6 km.

Elanikkonna vanusstruktuuri näitajadon Puhja vallas Eesti ja Tartumaavaldadest veidi halvemad – 0-14aastasi lapsi on vallas 20,0%koguelanikkonnast, pensioniealisi17,4%. Tööealise elanikkonna osakaalon 63,8% kogu elanikkonnast, mis onsamuti keskmisest madalam näitaja.Tavapäraselt on meeste vanusegrupidarvukamad kuni 50-aastasteni, milmuutub arvestatavaks naiste ülekaal.Loomulik iive on Eesti maavaldadeleiseloomulikult negatiivne (-12).

Vaatamisväärsused, puhke- ja randumisaladSarnaselt Rannu vallaga võtavad suurema osa Emajõe äärde jäävast Puhja vallast endaallalooduslikud luhaheinamaad. Omapärase looduslähedase miljööga on Emajõe vasakkaldal asuv Palupõhja küla, misjääb Alam-Pedja looduskaitseala piiridesse. Paadisõidul pakub kena vaatepilti hästihooldatud Reku suvilaühistu. Randumisala ning perspektiivne puhkekoht asub endise Reku parve asukohas, Rekutee otsas jõe paremkaldal. Koha lisaväärtuseks on hea juurdepääs autoga, mis paadi- jakanuumatkajatele on väga oluline. Siduspunktidena tuleb Jõeriigi arengukoridoris arvestada Ulila suveaia ningperspektiivse randumis- ja puhkekohaga, samuti võimalusega ühendada EmajõeJõeriik Elva jõe kaudu Vapramäe-Vellavere ja Elva-Vitipalu maastikukaitsealadega.Ulila väärtustamine puhke- ja vaba aja veetmise kohana eeldab Ulila suveaiaheakorrastamist-renoveerimist.Emajõe äärsed luhad, vanajõed ja metsad on väga kõrge looduskaitselise väärtusega.

1.5.3 Tähtvere vald

Elanikkond Tähtvere valla rahvaarv 2001. aasta jaanuari seisuga oli 2 953 inimest. Emajõekaldajoone pikkus Tähtvere vallas on ligkaudu 12 km. Kuna Tähtvere vallaterritooriumil on Emajõe kaldaäärsed alad juba kõrgemad ja osaliselt kaetud metsaga,on siin ka jõeäärse asustuse osatähtsus mõnevõrra suurem. Kokku jääb Emajõekaldavööndisse 9 majapidamist ning rida suvilaid raudtee ääres. Suurematest küladeston Emajõele kõige lähemal Vorbuse (224 elanikku), mõnevõrra kaugemale jääbTähtvere (150 elanikku) ja Kardla (82 elanikku). Piki Ilmatsalu jõge on Emajõejõeriigi funktsionaalse tsoneeringu alal ühendus valla keskuse – Ilmatsalu külaga, kuspaadisõitjale pakub öömaja Ilmatsalu motell.

Tähtvere vallas on rahvaarv viimaselseitsmel aastal olnud üsna stabiilne,

eeldatavasti on kohalolevate elanikearv isegi suurenenud. Loomulik iive oli2000. aastal -1.Välja- ja sisserändajate

Puhja valla rahvastikupüramiid seisuga 01.01.2001

M N

Tähtvere valla rahvastikupüramiid seisuga 01.01.2001

M N

arv oli samuti enam-vähem võrdne,kuid kuna väljarändajate osas tõusebesile laste suur osatähtsus (laste linnasissekirjutamine, et oleks võimalik käialinnakoolis), võib eeldada, et

reaalsuses ületab sisserändajate arvväljarändajate oma. Vanusstruktuur onvallas soodne – lapsi on 20,1%,tööealisi 68,3% ning pensioniealisivaid 11,7% kogurahvastikust

.

Vaatamisväärsused, puhke- ja randumisaladTähtvere valla ning Laeva valla piiril asub kahe suure magistraali – Tallinn-Tartu-Luhamaa maantee ning Emajõe-veetee ristumiskoht. Jõe paremkaldale, Kärevere sillast põhjapoole jääb haruldase rohunepi pesitsusala(uue Alam-Pedja looduskaitseala kaitsekorralduskava järgi kaitseala osa). 1920-30-ndatel aastatel oli tartlaste hulgas populaarseks väljasõidu kohaks Jänesekõrts, mis asub Jänese raudteesillast sadakond meetrit allavoolu jõe paremal kaldal.Kevadeti ja suviti toimus Tartu-Jänese vahel regulaarne laeva ja paadiliiklus, talvitikasutati jääteed, mis kulges mööda Emajõge. Jänese kõrtsile pakkus tõsist konkurentsijõe vastas kaldal asuv Ranna restoran, mis oli samuti üks linlaste meeliskohti. Siianion Jänese kõrtsi varemed ning selle lähedal asuv liivaribaga supluskoht populaarnepeatuskoht paadimatkadel. Jänese kõrtsi varemetest lõunasse jääb kasesalu, kus onmeditsiinidoktor Mihkel Kase sünnikodu ja viimne puhkekoht .

Kardla külas asub I aastatuhande kivikalme, kust 1911. aastal satuti rikkalikuleaardeleiule, mis sisaldas kuld- ja hõbeehteid. Ajaloolased ja arheoloogid on seda leiduseostanud muistse Emajõe veeteega, mis oli oluline transiidikoridor.

1.5.4 Laeva valdElanikkond2001. aasta 1. jaanuari seisuga elas Laeva vallas 876 inimest. Asustatud piirkonnadjäävad Emajõe kaldavööndist eemale, Kärevere-Kärkna teest põhja poole. EnamusLaeva valla piiresse jäävast Emajõe jõeriigi ruumilise arengu koridorist asub Alam-Pedja looduskaitseala territooriumil. Emajõe kallas on Laeva vallas metsane,kaldajoone pikkuseks on ligikaudu 10 km. Valla keskasula Laeva jääb Emajõestkaugele, jõele lähem küla on Kämara (57 elanikku).

Laeva valla elanike vanusstruktuur onkeskpärane: lapsi 20,5%; tööealisi63,9% ning pensioniealisi 15,5%elanikkonnast. Loomulik iive on vaidveidi negatiivne (-1). Rahvaarv onEesti Statistikaameti andmetelviimastel aastatel püsinud stabiilsena.

Laeva valla rahvastikupüramiid seisuga 01.01.2001

M N

Vaatamisväärsused, puhke- ja randumisaladLaeva vald on läbi aegade olnud seeneliste-marjuliste ja jahimeeste lemmikpaik. Alam-Pedja looduskaitseala moodustamise tulemusel kehtestati kaitseala kaitsekorralduskava,mis oluliselt piirab inimtegevust selles piirkonnas.

Ainsa olulise keskusena asub Emajõe Jõeriigi ruumilise arengu koridoris Kärevereküla. Ajalooliselt on Kärevere küla olnud Tartu-Tallinna maanteel tähtis Emajõeületamiskohana, esmakordselt mainiti küla (Kyrivere) 1295. aastal.Kärevere silla juures asub ka valla ainus paatide sildumis-randumisala, kus 1970-80-ndatel aastatel viidi läbi ka paatide tehnilisi ülevaatusi.

1.5.5 Tartu vald

ElanikkondTartu vald on elanikkonnalt maakonna suurim – 2001. aasta 1. jaanuari seisuga olivallas 5 127 elanikku. Valla asustus on koondunud Tartu linna lähistele ningsuuremate teede äärde, Emajõe kaldavööndisse jääb vaid kaks majapidamist ning kakssuuremat aiandusühistut (Maramaa 1 ja Maramaa 2, kus on kokku ligikaudu 30suvilat). Siiski on täheldatud huvi suurenemist linnalähedaste alade vastu (shpotentsiaalse elamuehituspiirkonnana). Emajõe lisajõe Amme äärde jäävad Kärknaküla (218 elanikku) ja Lammiku küla (62 elanikku), Tartu-Jõgeva maantee äärde aga72 elanikuga Maramaa küla.

Sarnaselt Tähtvere vallale on Tartuvallas elanike vanusstruktuur soodne.Laste osakaal rahvaarvus ületabtunduvalt pensioniealiste osakaalu(vastavalt 20,7% ja 14,0%), suhteliseltkõrge on ka tööealise elanikkonnaosakaal rahvastikus (65,3%). Rahvaarvon püsinud viimastel aastatelstabiilsena, hoolimata negatiivsestloomulikust juurdekasvust (aastal 2000oli see -9)

.

Vaatamisväärsused, puhke- ja randumisaladTartu valla piiridesse jäävad Amme jõe suudmealal paiknevad Kärkna kloostri(esmakordselt mainitud 1234. a.) varemed. Kärkna klooster, tuntud ka Muugekloostrina, oli tsistertslaste mungaordu suuremaid keskusi Liivimaal. Plaaniltlaagerkastelli meenutav Kärkna kindlusklooster oli Padise kõrval tugevaim Eestis,täites Emajõe veetee ja Tartu kaitse ülesandeid. Kloostri purustasid Liivi sõja algul1558. aasta augustis Vene väed.

Tartu valla rahvastikupüramiid seisuga 01.01.2001

M N

Jõe vasakkaldal, Jänese raudteesillast allavoolu, Jänese kõrtsi varemete vastas asubRanna, mis on olnud eelmise sajandi algusest kuni 1970-ndate aastateni tartlaste seaspopulaarne väljasõidukoht. Seal korraldati jaanitulesid ja muid rahvaüritusi. Nii ennekui peale II maailmasõda toimus Tartu ja Ranna vahel regulaarne laevaühendus, miskatkes alles 1960-ndate aastate lõpus, kui Rannal lõpetati avalike üritustekorraldamine. 1950-60-ndatel aastatel kurseerisid Tartu ja Ranna vahel lisaksreisilaevadele ka 6-8-kohalised rendikaatrid ehk jõetaksod. Esimese Eesti Vabariigiajal tegutses Rannal restoran. Käesoleval ajal on koht eraomanduses, omanikud onkaalunud puhkekoha taastamise plaane.

1.5.6 Tartu linn

ElanikkondSuur-Emajõe keskjooksul asub Eesti rahvaarvult teine linn Tartu, mis on ka EmajõeJõeriigi tähtsaim keskus. Statistika andmetel elas linnas 2000. aasta 1. jaanuaril 101240 inimest. Emajõe Jõeriigi funktsionaalse tsoneeringu ala on Tartu linnas piiritletudehituskeeluvööndiga. Suurematest elamualadest jäävad Emajõe lähedusse Supilinn (perspektiivne elanikearv 28003, sh uuselamukvartal Emajõe ja Oa tänava vahel) ja Ujula-Kvissentalilinnaosa (kavandatakse ulatuslikku uusehitust, perspektiivne elanike arv 2400). Emajõega piirnevad ka järgnevalt loetletud linnaosad, kus elamualad siiski jõe äärdeei jää: Ülejõe (perspektiivne elanike arv 8870), Vanalinn (1600), Kesklinn (1700),Ees-Karlova (6500), Taga-Karlova (3000), Anne (3700) ja Anne II (22730) Ihaste(2800) ning Ropka tööstusrajoon. Anne, Anne II ja Ihaste, samuti Ülejõe, Kesklinna,Vanalinna ning Supilinna linnaosades jäävad Emajõe äärde üldkasutatavad puhkealad.

Tartu kui ülikoolilinna elanikkonnavanuskoosseisus kerkib esile 20-24-aastaste ning 25-29-aastastemõistetavalt suur osatähtsus. Üldinevanusstruktuur on Eesti keskmisestveidi parem (lapsi 17,2%; tööealisi68,5%; pensioniealisi 14,2%kogurahvastikust; vastavad Eestikeskmised näitajad on 17,7; 67,0;15,2). Rahvaarvu loomulik juurdekasvon negatiivne (2000. a oli see -34).

3 Tartu linna üldplaneering aastani 2012

Tartu linna rahvastikupüramiid seisuga 01.01.2001

M N

Vaatamisväärsused, puhke- ja randumisaladTartu linna on nimetatud ka Emajõe Ateenaks, mis viitab Emajõe olulisele rollile nii linna“näo” kujunemisel kui majanduslikus arengus. Alates Hansa Liidu aegadest on Emajõgiolnud oluliseks kaubateeks Tartu, Pihkva ja Narva vahel.

Emajõgi ja tema kaldaalad on kujunenud oluliseks puhke- ja rekreatsioonipiirkonnaksTartu linna elanikele. Puhkealade loomine sai alguse esimese Eesti Vabariigi aegadel,mil tollase Tartu linnapea A. Tõnissoni eestvedamisel rajati Emajõe äärde puiesteed. Emajõe-äärsed pargid ja puiesteed moodustavad nn Emajõe rohelise koridori, miskoos teiste linna parkide ja haljasaladega moodustavad Tartu linna rohelisevõrgustiku. Emajõe äärde jääb kaks supluskohta (Supilinna ja Ujula-Kvissentalilinnaosas), samuti asub Emajõe vahetus naabruses Tartu linna kolmas avaliksupelrand – Anne kanal. Viimane on kujunenud ka atraktiivseks spordiüritusteläbiviimise paigaks, kus suviti toimuvad aerutamise-, veemoto- ja jetivõistlused ningtalviti autode jää- ja lumerajasõiduvõistlused. 2002. aastal on Anne kanalil plaaniskorraldada veemoto MM- ja EM-võistluste üks etapp. Tartust võrsunud veemotosportlased, kelle tegevus on koondunud Kvissentalisasuvasse “Kalevi” veemotoklubisse, on püstitanud nii maailma- kui eurooparekordeid,samuti on võidetud märkimisväärne hulk medaleid nii riiklikelt kui karahvusvahelistelt jõuproovidelt. Lisaks veemootorispordile on läbi aegade Tartus aktiivselt tegeldud ka purjetamise,aerutamise ja sõudmisega. Aerutajate ja sõudjate peamine treening- ja võistluspaik onEmajõe Kroonuaia silla (endise Pontoonsilla) ja Kvissentali vaheline lõik.Regulaarselt toimuvad Emajõel vabariiklikud tiitlivõistluste etapid nii aerutamises kuisõudmises. Stardiga Emajõe suudmes, Jõesuus ja finišiga Tartus toimub iga-aastaneEmajõe Maraton sõudepaatidele.

Kõrvuti veespordialade esindajatega on Emajõe kaldad olnud treeningupaigakskergejõustiklastele, orienteerujatele, ratsutajatele ja suusatajatele. Tähtvere pargist Emajõeluhale ja EPMÜ dendroparki kulgevad suusarajad on treeningukohaks nii sportlastele kuika asjaarmastajatele. Vana-Ihastes tegutseb ratsabaas, mis pakub nii aktiivse puhkuse kuika sportimisvõimalusi ratsutamisest huvitatud lastele ning täiskasvanutele.

Lisaks “klassikalistele” spordialadele on Emajõel ja jõe kallastel korraldatud erinevaidmeelelahutus- ja rahvaspordi ettevõtmisi – volbrituli, tudengite paadiralli,Hansapäevade üritused jne.

Suviti korraldatavad huvireisid Emajõel meelitavad jõele nii linlasi kui ka linnakülalisi. 1920-30-ndatel aastatel kujunesid tartlaste meelisväljasõidukohtadeks Emajõe ääresasuvad Kvissental, Jänese, Ranna ja Kabina. Kuni 70-ndate aastateni toimusid neiskohtades mitmesugused rahvaüritused, kuhu oli võimalik sõita nii laevade,jõetrammide kui rendipaatidega. Lisaks lõbusõidulaevadele, mis kurseerisid kesklinnaja linnalähedaste puhkekohtade vahel tegutses kuni 70-ndate aastateni Emajõel laev-restoran, mis oli linlaste seas populaarne vaba aja veetmise paik.

Peaaegu 20-aastase vaheaeja järel käivitas AS Laevatöö taas kohvik-laeva“Õlletanker” töö. Kuni 1990-ndate aastate alguseni lähtusid Tartust regulaarsed laevaliinid Ihastesse,Vasknarva, Narva, Slantsõsse, Piirisaarele ja Pihkvasse. Korraldati ka mitmepäevaseidhuvi- ja turismireise Võrtsjärvele ja Peipsi järvele.

Läbi ajaloo on Tartule olnud omased paadisadamad (varasematel aegadellodjasadamad). 1975. aastal tegutses Tartu linnas üheksa paadisadamat, mis hõlmasidligi neljandiku linna piirides olevast jõekaldast. Lisaks veel Jõesadam kooslaevaremonditöökodadega kesklinnas ning tööstusliku sadamaga Ropkatööstusrajoonis.Käesoleval ajal tegutseb Tartus kolm paadisadamat (Turu tänava katlamaja juures,Rebase tänava pikendusel ja Ujula tänava vetelpäästejaama juures) peamiselt laevuteenindav jõesadam, ning tööstuslik sadam Ropka tööstuspiirkonnas (Teguri tn 55,Ropka tee 22 ja 29 kruntide ulatuses)4. Väikeujuvvahendite paigutusalad ning Emajõekallaste renoveerimist täpsustutakse Emajõe Jõeriigi raames teostatavas Emajõekallaste ranna ja kaldarajatiste teemaplaneeringus (AS Kobras leping nr K08/030, vtkäesoleva töö kaart nr 4 Tartu linna Emajõe kaldarajatiste teemaplaneeringupõhijoonis).

Emajõe ääres on vastselt valminud mitu ühiskondlikku hoonet – Sadamateater, Aura veepark ja Zeppelini kaubanduskeskus.

1.5.7 Ülenurme vald

ElanikkondÜlenurme on elanike arvult suuruselt teine vald Tartumaal. Vallas elas 2001. aasta 1.jaanuari seisuga 4762 elanikku. Asustatud alasid vallas Emajõe lähedusse ei jää.Lähim asula on valla keskus Ülenurme 1055 elanikuga.

Ülenurme valla elanikkonna loomulikiive näitab elanikkonna vähenemist(iive - 22), kuid ilmselt on tegelikkusesregistreerimata sisseränne valdaküllaltki suur. Valla elanikkond onsoodsa vanusstruktuuriga – kuni 15-aastased moodustavad elanikkonnast20,4%, tööealised 68,5% ningpensioniealised vaid 11,1%.

4 hetkel ei vasta Tartu linna sadamad kõikidele Sadamaseaduses (RTI 1997, 77, 1315) toodud nõuetele,kuid on käesolevas töös siiski nimetatud sadamateks, et eristada neid peamiselt maapiirkondadesasuvatest randumisaladest

Ülenurme valla rahvastikupüramiid seisuga 01.01.2001

M N

Vaatamisväärsused, puhke- ja randumisaladÜlenurme valla piiridesse jääb "Ropka Liiva" Aardlapalu karjäär kuhu pärastrekultiveerimist (ligikaudu 10 aasta pärast) rajatakse puhkeala ja tehisveekogu. Suurosa valla Emajõe äärsest alast jääb tulevikus Ropka-Ihaste maastikukaitsealapiiridesse. Majandustegevuse piirangud ning kaitseala ulatus määrataksekaitsekorralduskavaga (käesoleva töö osana koostatakse kaitsekoralduskava projekt).

1.5.8 Haaslava vald

ElanikkondHaaslava vallas elas 2001. aasta alguse seisuga 1733 inimest. Emajõe kaldavööndissejääb 3 majapidamist; jõele suhteliselt lähedale, Ülenurme-Kurepalu-Roiu tee ja jõevahele jäävad ka Aardlapalu (50elanikku) ja Haaslava (97 elanikku) külad. Vallakeskus Kurepalu 92 elanikuga jääb jõest paari kilomeetri kaugusele.

Haaslava valla rahvastikupüramiidistorkab silma tavapärasest suuremmeeste osatähtsus 20-35-aastastevanusgruppides. Vanusstruktuur on Eesti maavaldadekeskmisest veidi soodsam, kuna lasteosatähtsus elanikkonnas on 20,4%,tööealiste osakaal 64,0% ningpensioniealiste osakaal 15,6%.

Vaatamisväärsused, puhke- ja randumisaladTartu linna piirist umbes 3 km kaugusel suubub Emajõkke Haaslava e Roiu oja (Mõra eVeskioja), mis varustab veega Emajõest mõnisada meetrit eemal asuvat Haaslavakalakasvatust, mis kuulub kalamajandile Carpio. Emajõe Jõeriigi programmi toel rajati1999. aastal Emajõe äärde piknikukoht ja kalamajandi territooriumile õpperada, misvõimaldab pakkuda ka turismiteenuseid. Kalamajandi ja AS Lasita Ehituse koostöösrajatud kämping võimaldab suviti lisaks kalapüügile ja kalapiknikute korraldamisele kaööbimist.

Kuni 1980-ndate aastate keskpaigani toimus Tartu-Haaslava liinil laevaliiklus. Haaslavalt2,5 km kaugusel asub Kurepalu., kus asub mitmeid suvilaühistuid. Tänu linnalähedaseleasukohale ja kaunile loodusele korraldatakse suviti Kurepalu lauluväljakul maakondlikkelaulupäevi ja muid rahvapidusid.

Haaslava valla rahvastikupüramiid seisuga

01.01.2001

M N

1.5.9 Mäksa vald

ElanikkondEmajõe kaldajoont on Mäksa vallas üle 30 km . Mäksa valla territooriumil on Emajõekaldad kõrged, pakkudes meeldivaid vaateid. Jõeäärne asustus on tihe, enamasti ontegu ajaloolise asustuspiirkonnaga. Vana-Kastre-Mäksa-Kastre tee äärde jääb mitmeidkülasid: Vana-Kastre (60 elanikku), Sarakuste (60 elanikku), Mäksa (120 elanikku),Veskimäe (38 elanikku), Kastre (75 elanikku); Tartu - Räpina maanteest edelasse jääbKaagvere küla (327 elanikku). Emajõe kaldavööndisse (200 meetrit mõlemast kaldast)jäävad ligikaudu 60 majapidamise maad ning kaks kahekorruselist korruselamutMäksa külas. Uusehitusalaks on kavandatud Kaagvere küla jõeäärsed alad ning KastreHooldekodu ümbrus.

Mäksa valla rahvastikupüramiidiiseloomustab vastupidiseltnaabervallale Haaslavale naiste suuremosakaal (15-25-aastaste vanusgrupis).Valla vanusstruktuur on Eestikeskmisel tasemel: kuni 15-aastaseidelanikke on 20,7% koguelanikkonnast,tööealisi 63,4% ning vanemaid kui 65-aastased 15,9%. Kokku elab vallas2000 aasta alguse seisuga 1734inimest. Valla elanikkonna loomulikiive on negatiivne (-16).

Vaatamisväärsused, puhke- ja randumisaladMäksa valla Emajõe äärsed alad on rikkad ajaloo- ja kultuurimälestiste poolest. Tartust 7,5 kaugusel asub Kaagvere mõis, mille ajalugu ulatub 16. sajandisse. Mõisapeahoonet, kus asub tänapäeval Kaagvere Erikool, ümbritseb looduskaitse all olevmõisapark. Lisaks mõisa peahoonele on suhteliselt hästi säilinud 1863. aastalvalminud mõisateenijate maja ja ringikujuline õlleköök, mis moodustavad nii jõelt kuikaldalt vaadeldava ühtse ansambli. Luunja silla rajamise käigus kaevati läbi jõelooke uus jõeosa ning üle endise jõeosa rajatiteetamm. Selle tagajärjel on Luunja silla naabrusse Emajõe äärde tekkinud omanäolinepoolsaar, mida kasutatakse nii pikniku- kui ka kalastuskohana.

Emajõkke suubuva Luutsna jõe paremal kaldal asub 13. sajandil Emajõe veeteevalvamiseks ja kaitsmiseks rajatud Vana-Kastre linnusekoht. Emajõe kaldal, Tartust umbes 15 kaugusel asub avarate muruväljakute ja alleedegaterrassiline Mäksa mõisapark, mis on looduskaitse all. Mõisapargis asub 18.-19.sajandil ehitatud mõisahoone, mis käesoleval ajal kuulub eraomandisse. 1960-80-ndatel aastatel oli Mäksa park populaarne rahvapidude koht. Kuni 1980-ndate aastatelõpuni toimus Tartu - Mäksa liinil regulaarne laevaliiklus. Emajõe-äärsetest küladest üks vanimaid – 13. sajandil piiskopimõisana tekkinud Kastre onviimane asustatud punkt enne Emajõe Suursood. Kastre mõisa valdused ulatusid Peipsijärve ja piirisaareni. Käesoleval ajal asub Kastre mõisas vanurite hooldekodu Härmalõng.Mõisahoonet ümbritseb Emajõeni ulatuv 3 ha suurune mõisapark, mis on arvatudkaitsealuste objektide hulka.

Mäksa valla rahvastikupüramiid seisuga 01.01.2001

M N

Vajalik on vaadete avamine mõisatele nii jõe kui tee poolt (vt peatükk 8.4). XIX sajandi lõpul ja XX sajandil kujunesid Mäksa vallas välja mitmed avalikudsildumiskohad – Visnapuu sadam, Luunja sild, Kaagvere ja Mäksa. Kui Visnapuusadam ja Luunja silla juures asuv sildumis-randumiskoht teenindasid peamiseltkohalikke elanikke, siis Kaagvere, Mäksa ja Kastre paadisadamaid (sildumis-randumiskohad) kasutasid lisaks kohalikele elanikele ka lõbusõidulaevad, mis tõidinimesi parkides toimuvatele rahvapidudele.

Ainuke ujumiskoht Emajões Mäksa valla piirides asub Kaagvere erikooli juures.

Süvendada oleks vaja randumiskohta Kaagveres, mis võimaldaks rajada ühtsevaatamisväärsuste kompleksi (matkarada Linnamäele, Kaagvere mõis, võimalikpuhkeala Luunja silla juures). Kastre mõisa pargi ja jõe vahelisele alale on kavandatudrajada telkimiskoht. Mäksa valla piirides suubub Emajõkke ka üks tema ilusamaidlisajõgesid – Ahja jõgi, mis on populaarne paadimatkajate hulgas. Ahja jõe äärde, jõesuudmest linnulennul ligikaudu 12 km kaugusele jääb Lääniste puhkekoht, kus onvõimalik ka ööbida. Mäksa valla idapoolne serv jääb Emajõe Suursoomaastikukaitseala piiridesse. Suursoo on läbi aegade olnud marjakorjajate meelispaik.

1.5.10. Luunja vald

ElanikkondLuunja vallas oli 2001. aasta alguse seisuga 2544 elanikku. Emajõe Jõeriigi valdadeston Luunja Emajõe kaldavööndis kõige tihedama asustusega. Emajõe kaldalt 200meetri ulatusse jäävad ligikaudu 75 majapidamise maavaldused, millele lisanduvadneli suvilaühistut. Luunja-Kavastu tee ümbruses jõe lähedal asub mitu küla, neistsuuremad on valla keskasula Luunja (627 elanikku), Kavastu (317 elanikku), Sirgu(99 elanikku) ja Kikaste (52 elanikku). Luunjast läände jäävad Kabina (40 elanikku) ja Veibri (52 elanikku) küla. Valla idaserva jääb inimtühi Emajõe Suursoo.

Emajõe Jõeriigi ruumilise arengu koridor 49

Linnalähedases Luunja vallas onelanike vanusstruktuur soodne – lasteosatähtsus on maakonna valdadestsuurim, moodustades 21,4%kogurahvastikust, tööealisi elanikke on67,1% ning pensioniealisi vaid 11,5%.Ka loomulik juurdekasv (-2) onpeaaegu nullilähedane, mis on Eestikontekstis hea näitaja. Ka on vallarahvaarv püsinud viimastel aastatelstabiilne, siiski võib tulevikus eeldadaelanikkonna kasv

Vaatamisväärsused, puhke- ja randumisaladLuunjas, Emajõe ürgoru serval asub 2,5 ha suurune segastiilis mõisapark, mis rajati XIXsajandi alguses. Nii jõelt kui maanteelt hästi nähtav park on koos Kaagvere, Mäksa,Kavastu ja Kastre mõisaparkidega arvatud looduskaitsealuste objektide hulka. Tuntud onka Luunja Roosiaed. Luunjas korraldatakse mitmesuguseid spordi- ja meelelahutusüritusi,millest tuntumad on aastatepikkustetraditsioonidega ratsutamisvõistlused Luunja karikaleja muusikafestival Luunja Kantri.

Luunjast mõni kilomeeter Kavastu suunas, Sirgu külas tegutseb Urmas SaksaRatsatalu, kus valmistatakse ette võistlushobuseid ja korraldatakse nii treeninglaagreidkui võistlusi. Kõrvuti hobuste ja ratsaspordiga seonduvaga pakub ratsatalu kaEmajõega seotud vaba aja veetmise võimalusi – laenutatakse paate ja korraldataksehuvireise Peipsile ja Piirissaarele. Ettevõtja on rajanud Emajõe kaldale kapiknikukoha, mida saavad kasutada nii jõel liikuvad paadimatkajad kui ka ratsatalukülastajad.

Linna piirist 3 km kaugusel asub Kabina küla, mis oli tänu mõisapargile ja ilusatelemännimetsadele populaarne puhkekoht juba XIX sajandi lõpus, tänapäevalkülastatakse väga aktiivselt endises kruusakarjääris olevat ja lähiaastatel edasiarendatavat ujumis- ja puhkekohta. Kabina pargis toimus 1870. aastal esimeneülemaaline laste laulupidu, mille mälestuseks avati paar aastat tagasi mälestuskivi.Oluline roll on Kabinal ka laevaliikluse arengu seisukohalt. 1842. aastal lasti Kabinasvette Emajõe esimene reisiaurik “Juliane Clementine”, mis võttis peale 150 reisijat.Aurik hakkas kurseerima Tartu, Peipsi järve ja Pihkva vahel. Luunjast 10 km allavoolu asub Kavastu küla, mille teadaolev ajalugu ulatub 1544.aastasse. Küla tekkis samanimelise mõisa ümber, mille tõttu hakatigi seda rahvasuuskutsuma Mõisakülaks. Kavastu mõisapark on koos teiste Emajõe äärsetemõisaparkidega võetud looduskaitse alla. Lisaks mõisapargile on huvitavad loodus- jahuviväärtused Kalevipoja lugudega seotud kivi endise mõisarehe juures, KohtukiviKoosamaantee ääres ja Suurkivi Kikaste külas. Tänapäeval tegutseb Kavastumõisakompleksis Kavastu meierei ja Varastatud Parve hotell. Kavastu tuntust niiTartumaal kui ka kogu Eestis on tõstnud Kavastu parv, mis on Eestis ainulaadnejõeületuse viis.

GEOMEDIA OÜ HENDRIKSON & KO OÜ

Luunja valla rahvastikupüramiid seisuga 01.01.2001

M N


Kavastust 3 km allavoolu asub Põhjasõja aegne Kastre jõelahingupaik, kus 1704.aastal saavutas Vene laevastik olulise võidu rootsi laevastiku üle. Rootsi laevastikulipulaev “Carolus” uputati, ülejäänud laevad võttis vene laevastik oma kasutusse.Uputatud laeva jäänused lebavad tänapäevani Emajõe paremkalda põhjamudas.Kaotus Kastre jõelahingus vähendas oluliselt Rootsi mõjuvõimu Baltikumis.Kastre jõelahingu paigast mõnisada meetrit allavoolu, jõe vasakkaldal, asub Kantsikindlus ja Kantsi kõrtsihoone. Kantsi kindlus oli Tartu linna jaoks tähtis kindlustus jaoluline valvepost Emajõe veeteel. Esimene kirjalik märge Kantsi kindluse kohtapärineb 1392. aastal Hansa kaupmeeste ja novgorodlaste vahelisest liidulepingust.Kuni Põhjasõjani XVIII sajandi alguses omas Kantsi kindlus olulist sõjalist tähtsust,mis kadus, kui rootslased Põhjasõjas lüüa said. 1784. aastal rajati Kantsi kindlusekõrvale Kantsi kõrts, mis tegutses aktiivselt XX sajandini. Veel esimese EestiVabariigi ajal tegutses kõrtsis “Tee- ja öömaja”, mis pakkus ulualust lotjade jalaevadega sõitvatele kaupmeestele. 2001. aastal algatas KeskkonnaministeeriumKantsi piirkonna detailplaneeringu, mille alusel tahetakse Kantsi kõrtsi kohale rajadaEmajõe Suursoo kaitseala keskus.

1.5.11 Vara vald

ElanikkondVara vallas jääb Emajõe Jõeriiki suures osas asustamata Emajõe Suursoo ala. Ainukepüsielanikkonnaga asusutus on Praaga küla Emajõe suudmealal. Erinevatel andmetelon Praagal kuni neli majapidamist. Valla asustatud alad jäävad Emajõest põhja poole,koondudes peamiste teede ümbrusesse.

Vara vallas elab 1 976 elanikku.Elanikkonna vanuseline koosseis onEesti keskmisest veidi ebasoodsam –lapsi on 19,7%, tööealisi 68,3% ningpensioniealisi 18,5% elanikkonnast. Rahvastiku loomulik juurdekasv onnegatiivne (2000. aastal oli iive 6).

Vaatamisväärsused, puhke- ja randumisaladEmajõe Suursoo puutumatu loodus pakub vaikset ja rahulikku omapärastmaastikupilti. Eriti atraktiivsed on veematkajate ning kalastajate jaoks selleeriilmelised veekogud – Koosa, Ahja, Akali ja Kaevandu jõgi ning Koosa, Kalli jaLeegu järv Soitsjärv, Võngjärv ja Ahijärv.


Vara valla rahvastikupüramiid seisuga 01.01.2001

M N


Emajõe suudmealal, jõe mõlemal kaldal asub Praaga kaluriküla, mis on omaainulaadsusega paelunud nii looduseuurijaid ja ajaloolasi kui ka lihtsalt rännuhuvilisi.Idatuultest põhjustatud sagedaste Peipsi järve veetõusude tõttu on Praaga küla hoonedehitatud soopinda rammitud vaiadele. Vaiadele on ehitatud ka hooneid ühendavadlaudteed. Suurvee ajal on Emajõgi, tema harujõed ja kogu Praaga ümbrus üle ujutatud. Jõelaius võib sel perioodil ulatuda ligi 20 kilomeetrini. Praaga oli tuntud juba keskajal, mil takuulus frantsiskaani mungaordu mõjusfääri. Praaga on läbi ajaloo olnud olulinekalapüügikoht, mille püügiõiguste rendist teenis Tartu raad XVII-XVIII sajandilarvestatavat tulu.



II EMAJÕE JÕERIIGI RUUMILISE ARENGU KORIDORIOLUKORRA SWOT-ANALÜÜS JA ARENGUEELDUSED

SWOT-analüüs

Emajõe Jõeriigi programmi edasise arengu seisukohalt on oluline määratleda EmajõeJõeriigi ruumilise arengu koridori tugevad ja nõrgad küljed, arenguvõimalused ja-ohud. Nimetatud tegurite hindamiseks viidi arengustrateegia koostamise käigus läbiSWOT-analüüs, mille tulemused olid järgnevad:

TUGEVUSED:1. Üks kahest täielikult laevatatavast siseveekogust (Emajõgi, Võrtsjärv) EestiVabariigis 2. Tartu linn kui tugev keskus. Emajõgi kui Tartu linna sümbol.3. Tartu reisi- ja kaubalaevastik ning jõesadam. Atraktiivsed huvireisid Tartu linnasning regulaarliinid Piirissaarele ja Värskasse.4. Pikk ja rikkalik ajaloopärand (ajalooline Hansatee jne). Ajalooliselt väljakujunenudsihtsadamad Pihkvas ja Narvas.5. Pikkade traditsioonidega treening- ja võistluskeskus aerutajatele, sõudjatele javeemotosportlastele6. Erinevate huviliste olemasolu nii Tartus kui ka väljaspool Tartu linna. Aktiivnekoostöö Pihkva oblasti ja linna administratsioonide ja erainvestoritega.7. Euroopa maastaabis haruldased linnu- ja taimeliigid ja looduskooslused (Alam-Pedja looduskaitsealal, Emajõe Suursoos, Ropka-Ihaste perspektiivsel linnukaitsealal,Kärevere luhal). 8. Atraktiivsed lisajõed ja soojärved (Emajõe Suursoos).9. Ajaloo- ja kultuuriobjektid(Kärkna klooster, Vana-Kastre linnus, Uus-Kastrelinnus, uputatud rootsi laevastik jne).10. Originaalne projekt (Emajõe Jõeriigi kontseptsioon, atraktiivne nimi ja logo).

NÕRKUSED1. Üldkasutatavate puhkealade vähesus Emajõe ääres.2. Kaldaalade vähene atraktiivsus (võsastumisest tingitud miljööväärtuse väheneminejne).3. Korralike sildumis-randumiskohtade puudumine.4. Puudub paatide ja kaatrite teenindus (nõuetele vastav paadisadam).5. Problemaatiline ligipääs Emajõele maismaa poolt ning ebapiisav viitade hulk.6. Paadi- ja laevaliikluse soikumine 1990-ndatel aastatel.7. Riigi (erinevate ametkondade) ja omavalitsuse ebapiisav huvi ja piiratud vahendidEmajõe ja selle kaldaala edendamiseks. Nõrk koostöö (seda nii erinevate avalikusektori institutsioonide vahel kui ka avaliku-, era- ja kolmanda sektori vahel)piirkonna arendamisel.8. Kohalike elanike vähene kaasamine piirkonna arendamisse.9. Jõeäärsete maaomanike huvipuudus turismi- ja puhkemajanduse edendamiseks.10. “Emajõe” ja “Emajõe Jõeriigi “ kui kaubamärkide puudulik ärakasutamine.11. Emajõe Jõeriigi programmi reaalse tegevuse puudumine. Senised tegevused poleolnud jätkusuutlikud.



12. Kohalike elanike ebapiisav informeeritus Emajõe Jõeriigi kohta .13. Vee reostatus (heitveed, olmeprügi).

VÕIMALUSED1. “Emajõe” ja “Emajõe Jõeriigi” kui kaubamärkide teadvustamine. “Emajõe Jõeriigi”kaubamärgi, selle statuudi ja kasutuskorra väljatöötamine ning rakendamine.2. Eesti ja Venemaa majandussuhete aktiviseerumine. Rahvusvahelise laevaliiklusetaaskäivitamine Eesti ja Venemaa (Tartu, Pihkva, Storožinets) ning Tartu ja Narvavahel.3. Soodne asend (ühendustee Peipsi ja Võrtsjärve vahel). Puhke- ja turismireisidetaaskäivitamine Peipsil ja Võrtsjärvel.4. Tervikliku arengukoridori väljaarendamine. Paadisadamate ja sildumis-randumiskohtade keti rajamine (Emajõel, Võrtsjärvel, Peipsil).5. Aktiivse puhkuse, vaba aja veetmise võimaluste ja puhkekohtade väljaarendamine(Tartus Anne kanali ja Emajõe vahelisel alal, linna supelrandades, Ihastes, Jänesel,Rannal, Kabinas, Käreveres).6. Välikohvikute (sh laev-kohvikute) ja välikaubanduse käivitamine jaarendamine(eelkõige Tartu kesklinna piirkonnas ja supelrandades).7. Vee- ja loodusturismi arendamine. Emajõega seonduvate turismi- ja matkapakettidepakkumine nii sise- kui välismaistele turistidele.8. Kallasradade rajamine, linna rohelise võrgustiku sidumine linnalähedastepuhkealadega (Kabina, Jänese, Ranna).9. Loodus-, ajaloo- jm huviväärtuste tutvustamine ja väärtustamine. Mõisaparkide(Kaagvere, Luunja, Mäksa, Kavastu, Kastre) renoveerimine, heakorrastamine jarakendamine vabaõhuürituste läbiviimiseks.10. Spordi- ja kultuuriürituste “toomine” Emajõele.11. Piirkonna elanike ja turistide lähendamine jõele.12. Järjepideva tegevuse tagamine. Juhtimise tugevdamine.13. Uute töökohtade loomine (eriti turismiteenuste valdkonnas).14. Euroopa Liidu projektide (Phare, ISPA, SAPARD jne) vahendite kaasamineprogrammi eesmärkide saavutamisse.

1.1.1.1.6.1.1.1.1OHUD1. Tugevate organisaatorite vähesus.2. Ressursside vähesus . 3. Eesti ja Venemaa vaheliste laevaliikluse ja majandusalase koostöö lepete sõlmimisevenimine. 4. Rahvusvahelise poliitilise ja majandusliku keskkonna muutumine.5. Riikliku regionaalpoliitika ebastabiilsus.6. Süvenevad probleemid maaomanikega (ligipääs Emajõele).7. Looduskeskkonna liigne kahjustamine (liiga intensiivne majandamine).8. Ei suudeta kavandatud plaane ellu viia. Huvi langus Jõeriigi programmi vastu.

Programmi “Emajõe Jõeriik” edasine areng eeldab olemasolevate tugevuste võimendamistning võimaluste intensiivset ja efektiivset ärakasutamist. Emajõe Jõeriigi peamisedarengueeldused on täies pikkuses laevatatav Emajõgi, mis ühendab Võrtsjärve ja Peipsijärve, sajandite pikkused majandus-kaubandussuhete traditsioonid Tartu ja Pihkva vahel,



Tartu kui mõjuvõimsa hansalinna ajalugu, jõeäärsed pargid ja puiesteed ning sajandipikkuse traditsiooniga puhkealad Tartus ja väljaspool Tartut (Jänesel, Rannal, Kvissentalis,Kabinas), alternatiivsete puhkekohtade ja veekogude vähesus Tartu linna ümbruses;puutumatu loodus koos Euroopa maastaabis haruldaste taime- ja linnuliikidega. Samutitoetavad Emajõe Jõeriigi kui tervikliku programmi arendamist Tartu linna ja Emajõetihedalt seotud imago, mis loob võimaluse Tartust lähtuva veeturismi ja jõelaevandusearenemiseks.Edu peaks tagama ka pikad ja kuulsusrikkad veesporditraditsioonid.


III VÄLISKESKKONNA ARENGU TRENDID JA MÕJURID

3.1 Globaalsed trendid ja mõjurid

1990-ndatel aastatel maailmas toimunud olulised muutused on haaranud ka Eesti.Riigi taasiseseisvumine ja geopoliitilise asendi muutus on loonud Eestile häid eeldusioma koha uueks määratlemiseks. Seejuures tuleb arvestada, et tekkinud väljakutseletuleb vastata olukorras, kus kogu maailm elab samuti läbi olulisi muutusi. Terrorirünnakud New Yorkis ja Washingtonis 11. septembril 2001. aastal onkardinaalselt muutunud arusaamu nii rahvusvahelisest ja rahvuslikust julgeolekust kuiriikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide koostöövajadusest võitlusesrahvusvahelise terrorismiga. Koostöö võitluses rahvusvahelise terrorismiga onlähendanud suurriike – eelkõige Ameerika Ühendriikide ja Venemaad, mis onparandanud Venemaa suhteid NATO-ga. Koostöö tihenemine Venemaa ning NATOja Euroopa Liidu ning nende liikmesriikide vahel rahvusvahelise julgeolekutagamiseks on avamas uusi võimalusi nii NATO kui Euroopa Liidu ida-suunalisekslaienemiseks. Venemaa soov liituda WTO-ga ja majandusliku koostöö arenemineEuroopa Liidu liikmesriikidega loovad häid eeldusi Eesti ja Venemaa vahelistemajandus- ja kaubandussuhete arenemiseks, mis on eriti olulised Kagu-Eestile ja Ida-Virumaale kui traditsiooniliselt vene turuga seotud regioonidele. Jätkuv urbaniseerumine, tiheasustusega alade kasv ning puutumatu loodusegapiirkondade vähenemine on suurendanud oluliselt nõudlust vee-, loodus- jaseiklusturismitoodete järele. Eurooplaste jaoks pikka aega suletud Kesk- ja Ida-Euroopa maad oma võrdlemisi pika ja kireva ajaloo ning suhteliselt puutumatuloodusega omavad suurt turismialast potentsiaali. Telekommunikatsioonitehnoloogiakiire arenguga kaasnev “inforevolutsioon” puudutab kõige erinevamaidkultuurigruppe, geograafilisi piirkondi ja eluvaldkondi. Infoühiskond loob rikkusi jateadmisi ning jagab ümber praeguseks kujunenud võimutasakaalu ja turuosi.

Ülemaailmsetest suundumustest, mis senist olukorda enam mõjutavad, uusiperspektiive loovad ning millest tulenevaid võimalusi ja ohte tuleb arvestada kaEmajõe Jõeriigi arengu planeerimisel, rõhutame järgmisi:

q Regioonide konkurentsivõime hakkab üha enam sõltuma nende rahvusvahelisesttähtsusest ja rahvusvahelises tööjaotuses ei tee ilma mitte niivõrd üksikudregioonid, kuivõrd laiemad piirkonnad. Kuna riigipiirid kaotavad oma senisetähtsuse, siis võivad kasvukeskuste senised mõjusfäärid muutuda. Tekkivatevõimaluste taustal on otstarbekas naaberpiirkondi käsitleda mitte niivõrdkonkurentidena vaid pigem partneritena, kellega koos võidakse saavutada enamkui üksi pingutades.

q Väljakujunenud võimutasakaalud maailmas on muutumas.Venemaa“lähenemine” Ameerika Ühendriikidele, NATO-le ja Euroopa Liiduliikmesriikidele on loomas uut olukorda ka Läänemere regioonis – Põhjamaad,Baltimaad ja Venemaa on kujunemas koostööpartneriteks.

q Säästva arengu põhimõtete elluviimine aktualiseerub. Regioonidekonkurentsivõime ja elukvaliteedi olulisteks näitajateks kujunevad

keskkonnasõbralik elu- ja töökeskkond, elanike keskkonnateadlikkus ja sellegaseonduv looduskeskkonna väärtustamine. Elada säästvalt tähendab austadasotsiaalse õigluse printsiipe ja ökosüsteemi taastumis- ning taluvusvõime piire.

q Jätkuvalt kasvava turismi- ja puhkemajanduse arengut iseloomustavad järgmisedtrendid:- inimeste vaba aja mahu suurenemine ja mobiilsuse kasv loob eeldusi

reisimise kasvavaks arenguks. Uudistatakse maailma ja väärtustatakseunikaalsust, mille nimel ollakse nõus sõitma tuhandeid kilomeetreid, et saadaosa uusi kogemusi pakkuvatest sündmustest. Reisieesmärkide laienemine(traditsioonilise puhkamise kõrval ka kultuuri- ja spordiüritused, sõprade-sugulaste külastamine jne) viib reiside sagenemiseni;

- loodus ja puhas keskkond muutub üha olulisemaks turismitootekomponendiks ning reisi sihtkoha valiku mõjuriks. See eeldab üha suurematavaliku ja erasektori koostööd keskkonnahoiul peamistel turismimarsruutidelja enam külastatavates kohtades;

- traditsiooniliste puhketegevuste (jalutamine looduses ja õpperadadel,piknikud, ekskursioonid, vaatamisväärsuste külastamine jne) kõrvalmuutuvad üha olulisemaks nn aktiivse puhkuse vormid (mägirattasõit,purjelauasõit, orienteerumine jms) ja vastavate võimaluste olemasolureisisihtkohas;

- järjest olulisemaks muutub turismiinfo kättesaadavus interneti vahendusel javõimalus kohtade broneerimiseks ka väiksemates majutuskohtadesja muudeteenuste (ürituste piletid jms) ettetellimiseks;

- globaalse standardiseerimise (ka nn eurostandardi) juures muutub ühaolulisemaks turismiteenuste ja turismi sihtkohtade atraktiivsusesäilitamisel/tõstmisel omanäolisuse leidmine.

q Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arengu ning liberaalse majandusetulemusena süveneb globaliseerumine. Kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõumobiilsuse tulemusena võivad kiired muutused leida aset maakera eri paikades.Uus lisaväärtus ei teki enam mitte niivõrd loodusressursside kasutuselevõtust jamassitööst, kuivõrd teadmistest ja oskustest, mis mõjutavad kapitali kasutamist,suunavad tehnoloogia arengut ja iseloomustavad tööjõu kvaliteeti. Piirkondlikustabiilsuse tagajaks ja edukuse eelduseks saab seejuures üha enam haritud jatööalaselt kvalifitseeritud elanikkonna olemasolu, kes suudab käivitada elukestvaõppesüsteemi, majanduskeskkonna paindlikkuse ja rakendada teadus- jaarendustegevust kohaliku uuenemisvõime tagamiseks. Oluliseks muutuvad uudsedlahendused, piirkonna tugevuste konkurentsivõimelisuse tõstmine, mitte vanadeideede kaitsmine ja läbiproovitu kopeerimine.

3.2 Eesti-sisesed mõjurid

Eesti riigis aset leidnud muutused on rohkemal või vähemal määral mõjutanud kaEmajõe ja temaga seonduvate lisajõgede, Võrtsjärve ning Peipsi järve äärsetepiirkondade arengut. Kuigi Eesti identiteedi otsimine on veel käimas jaspetsialiseerumine Läänemeremaade majandusruumis alles toimub, onsiirdemajandusperioodi sotsiaalne ja majanduslik ebastabiilsus oluliselt vähenenud.Selgemaid piirjooni on hakanud võtma Eesti geopoliitilisest asendist tulenevadvõimalused, mille mõju Eesti sotsiaal- ja majanduselule, looduskeskkonnale ning riigiruumikorraldusele on üha enam tunda. Emajõe Jõeriigi programmi arendamisekontekstis on neist võimalustest olulisemad: q Eesti omariikluse taaskehtestamine, turumajanduslike põhimõtete rakendamine ja

ettevõtete erastamine ning välismajandussidemete ümberorientatsioon IdastLäände, mis on omakorda mõjutanud Eesti geopoliitilist positsiooni, poliitilisi jamajanduslikke suhteid naaberriikidega;

q Venemaa jätkuv mõju Eesti arengule. Kuna Venemaa poliitiline ja majanduslikareng määrab tema sidemeid rahvusvaheliste organisatsioonidega ning maailmaerinevate regioonide ja riikidega, siis soodsa arengu korral on Eestil võimalusedida-suunalise turismi arendamiseks, transiitkaubanduseks ning oma toodeteekspordiks uutele turgudele;

q välissuhtluse rahvusvahelisemaks muutumine, mis on avaldanud olulist mõjuinimeste vahelisele suhtlemisele, turismi arengule, kaubavahetusemitmekesistumisele ja välisinvesteeringutele;

q regioonide konkurentsivõime eristumine investeeringute saamiseks ja osalemiseksrahvusvahelises koostöös. Eelistatud on suuremad linnad, turismipiirkonnad jatranspordikoridorid;

q kasvab säästva arengu printsiipide tunnustamine ja nende järgimine.Rahvusvaheliste keskkonna-alaste lepingute ja konventsioonide ratifitseerimisesttulenevad rangemad nõuded ruumilisele planeerimisele ja keskkonnakaitsele, misomakorda tingivad inimeste keskkonnateadlikkuse kasvu;

q Eesti püüd Euroopa Liidu majandus- ja sotsiaalruumiga liitumiseks ningläbirääkimised koostööks NATO struktuuridega ühtlustavad Eesti seadusandlikkubaasi Lääne-Euroopa riikidega, suurendavad riiklikke kulusid töökeskkonnaloomisele, sotsiaalhoolekandele ja -kindlustusele ning relvastusele. Kaupade,teenuste, kapitali ja tööjõu vaba liikumine toimub sinna, kus on kõrgemmajandusaktiivsus. Ettevalmistused organisatsiooni liikme staatuse saamiseksavatudulatuslikud abiprogrammid annavad täiendavaid võimalusi elatustasemeühtlustamiseks lääneriikidega. EL-i struktuurifondidest (hetkel avatud nneelstruktuurifondid ISPA ja SAPARD) rahastatakse keskkonnaprojekte jatranspordi infrastruktuuri väljaehitamist, põllumajanduslikule tootmiselealternatiivide loomist, uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ja teadusmahuka

tootmistegevuse intensiivistamist, mis peaksid soodustama investeeringuidväljaspool suuremaid linnu.

Integreerumisel maailmamajandusse ja seistes silmitsi infoühiskonna väljakutsetegatuleb Eestil kui negatiivse rahvastikuarenguga riigil paratamatult teha aktiivseidsamme majanduslike ja poliitiliste partnerite leidmiseks. Keskkonnasõbralik elamineja tootmine, elukvaliteedi tähtsustamine, infotehnoloogia otsustav rakendamine jaarendustegevuse ning tootmise läbipõimumine loovad eeldusi Eesti kujunemisekshinnatava ettevõtluskliima ja elamismiljööga maaks. Rahvusvahelise positsiooniparanemine võimaldab osaleda kapitalikonkurentsis, mille tulemus on tihedalt seotudkohaliku kvalifitseeritud tööjõu taastootmise tasemega.

IV EMAJÕE JÕERIIGI ARENGUKORIDORI VISIOON AASTANI2012

EMAJÕE JÕERIIGI ARENGUKORIDOR ON:

- rahvusvahelise veeliiklusega turvaline ning atraktiivne veetee Võrtsjärve jaPeipsi järve vahel,

- hoitud, kaitstud ja väärtustatud loodus- ja kultuurmaastike ning linnustiku jaloomastikuga piirkond,

- mitmekülgseid aktiivse puhkuse, loodus- ja veeturismi võimalusi pakkuvpuhta veega Emajõgi ja selle ümbrus,

- jätkusuutlikku elu- ja majandustegevust soosiv piirkond Emajõe lähikonnas.

V EMAJÕE JÕERIIGI VÕIMALIKUDARENGUSTSENAARIUMID

5.1. Looduskeskkonna stsenaarium

Programm Emajõe Jõeriik sündis 1997. aastal loodushoiu, loodusturismi jalooduskaitse programmina. Sellest tulenevalt Emajõe Jõeriigi üks võimalikestarengustsenaariumitest – “Keskkonna edendaja” keskkonna temaatikale.

Antud stsenaariumi väljatöötamisel on võetud aluseks Eesti keskkonnastrateegia ,Eesti keskkonnategevuskava, Vabariigi Valitsuse eurointegratsiooni tegevuskava,samuti on arvestatud rahvusvahelisi keskkonnaalaseid leppeid, millega Eesti onühinenud. Neist olulisemad on Ramsari konventsioon (suurte soode ja teisterahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude pesapaikade kaitse; EmajõeJõeriigist kuuluvad siia Alam-Pedja looduskaitseala ja Emajõe Suursoo), Rio deJaneiro looduse mitmekesisuse konventsioon (Agenda 21), Washingtoni ja Bernikonventsioon (ohustatud liikide kaitse), Natura 2000 (ökovõrgustiku loomine jatäiustaminega).Valitsuse eurointegratsiooni tegevuskava näeb ette Euroopa Liidu Elupaikadedirektiivis (looduslike elupaikade ning looduslike looma- ja taimeliikide kaitse),Linnudirektiivis (loodusliku linnustiku kaitse) ja Loodusdirektiivis (looduslikeelupaikade ja loodusliku fauna ning floora kaitse) esitatud nõuete täitmist. Vastavattegevust toetab Euroopa Liit läbi erinevate projektide ja programmide, kus toetus võibulatuda kuni 75% kogu projekti maksumusest, samuti rahvusvahelisedkoostöölepingud Soome, Rootsi ja Taani riigiga.

Käesolev stsenaarium näeb perspektiivis ette Emajõe Jõeriigi programmi laienemistkogu Emajõe valgala hõlmavaks keskkonnaprogrammiks. Valgala printsiibirakendamine lähtub Euroopa Liidu Veedirektiivist ja see peaks kaasa aitamaveeressursi optimaalsemale kasutamisele ja komplekssemale kaitsele. Sellest tulenebvajadus ulatuslike keskkonnaseisundit käsitlevate uuringute läbiviimiseks valgalal,nende tulemuste avalikustamist, samuti juba koostatud materjalidesüstematiseerimiseks.Emajõe Jõeriik koondab andmepanka ja teadmisi, mis on seni olnud erinevateametkondade, omavalitsuste, ettevõtete ja kolmanda sektori organisatsioonide vahelkillustunud. See aitab kaasa elanike keskkonnateadlikkuse suurenemisele ja säästvaarengu põhimõtete rakendamisele.

Emajõe Jõeriigi territooriumil asuvad kolm rahvusvahelise tähtsusega märgala –Alam-Pedja Looduskaitseala, Emajõe Suursoo ja perspektiivne Ropka-Ihastelinnukaitseala, millest kaks esimest kuuluvad Ramsari alade hulka. Tekib unikaalnevõimalus Euroopa maastaabis haruldaste looduskoosluste tutvustamiseks jaloodusturismiks. Viimase arendamiseks ehitatakse välja õppe- ja matkarajad koosvaatlustornide ning puhke- ja telkimisplatsidega. Loodusturismi arendamiseks viiakseläbi regulaarset loodusgiidide koolitust. Samuti rajatakse vastav info- jamarketingisüsteem.

Põllumajandusliku tootmise vähenemine jõe kallastel on põhjustanud Emajõeleomaste luhaniitude võsastumise, mis omakorda on ohtu seadnud mitmed ainultluhaniitudega kohanenud taime- ja loomaliigid. Abiprogrammide (SAPARD, LIFE)raames maaomanikele võimaldatav toetus loob eeldusi poollooduslike jakultuurmaastike taastamiseks. Emajõe Jõeriik teavitab maaomanikke toetuse saamisevõimalustest, nõustab projektide koostamist ja toetab huvigruppide ühistegevust antudvaldkonnas.

Emajõe kallastel asuvad, kultuurilooliselt tähelepanuväärsed mõisapargid (Kaagvere,Luunja, Mäksa, Kastre, Kavastu)heakorrastatakse, et taastada nende roll vaba ajaveetmise ja kultuuriürituste läbiviimise kohana. Emajõe Jõeriik toetab parkiderenoveerimisprojekte ja korraldab üritusi (talgud, heakorrapäevad jms) kvaliteetse elukeskkonna tagamiseks.

5.2. Kaubamärgi stsenaarium

Emajõgi on läbi aegade olnud meeldivaks vaba aja veetmise kohaks seda eriti Tartulinna elanikele. Emajõgi on inspireerinud kunstnikke ja luuletajaid. Erinevadinstitutsioonid (Emajõe Ärikeskus, Emajõe Suveteater, Emajõe regatt jne) kasutavadEmajõge kui valdavalt Tartuga seonduvat märki enda tutvustamiseks ja reklaamiks.Emajõgi on andnud Tartule nime Emajõe Ateena. Samas ei ole Tartu linn eraldi egaka Emajõe äärsed vallad üheskoos rakendanud Emajõe “kaubamärki” laiemalt.Puudub atraktiivne – eripalgelisi tegevusi ühendav “vihmavari”, mille järgi Emajõgeka kaugemal, nii Eestis kui välismaal tuntaks.

Stsenaariumi aluseks on võetud Tartumaa arengustrateegia “Tartumaa 2000+”, Tartulinna arengustrateegia “Tartu 2012”, Tartu linna arengukava aastateks 2000-2003 jaTartu linna turismi arengukava aastateks 2000-2003.

Emajõe jõeriik on Emajõe ühine “kaubamärk”, mis tutvustab vaba aja veetmise jalooduse nautimise võimalusi piirkonna elanikele, külalistele Eestist ja välismaalt.Läbimõeldud marketingistrateegia peab Emajõele ja tema kallastele meelitamapuutumatust loodusest ja mitmekesisest linnuriigist huvitatuid kõikjalt maailmast.

Antud stsenaarium keskendub Emajõe kui vaba aja veetmise, aktiivse puhkuse jameelelahutuskoha koordineeritud tutvustamisele ja reklaamile. Kaubamärk “EmajõeJõeriik” ühendab Emajõel ja tema kallastel toimuvaid kultuuri-, spordi- ningmeelelahutusüritusi ja esitleb täiendavaid võimalusi ürituste läbiviimiseks.

Kuna valdav osa Emajõega seonduvaid sündmusi (Ülikooli kevadpäevade paadiralli,Kevadine sõuderegatt, erinevad aerutamise, sõudmise ja veemootorispordi võistlused,huvireisid Emajõel ja Tartust lähtuvad laevaliinid) toimuvad Tartus või sellelähiümbruses, siis on antud stsenaarium keskendunud eelkõige Emajõe keskjooksu(Tartu ja tema lähiümbruse) atraktiivsuse ja tuntuse suurendamisele vaba ajaveetmise, aktiivse puhkuse ja meelelahutuskohana, mis aitab oluliselt kaasa turismi- japuhkemajanduse arengule Emajõe Jõeriigi teistes piirkondades, Peipsil ja Võrtsjärvel.

Selles stsenaariumis koondatakse tähelepanu:- Emajõge tutvustavate materjalide koostamisele ja levitamisele;- Emajõel toimuvate ürituste kalendri koostamisele ja levitamisele;- Emajõel toimuvate ürituste tutvustamisele ja –reklaamimisele;- Emajõe ääres vaba aja veetmise, puhkamise ja loodusturismi ning

erinevate ürituste korraldamise võimaluste tutvustamisele;- Kogu Emajõe Jõeriiki katva turismiviitade süsteemi rajamisele;- Laevaturismi ning paadi- ja süstamatka võimaluste reklaamimisele

piirkonnas, kogu Eestis ja välismaal.

5.3. Puhkemajandusliku infrastruktuuri stsenaarium

Alates Emajõe Jõeriigi programmi käivitamisest 1997. aastal on programmi olulisekssihiks loodushoiu ja loodusturismi arendamise kõrval olnud puhkemajanduslikuinfrastruktuuri – sildumis- ja randumiskohtade, puhkealade, lõkke- ja telkimiskohtadearendamine.

Stsenaariumi aluseks on võetud omavalitsuste maakasutust suunavad Tartu linna jamaakonna arengudokumendid.

Kuna puhkemajanduslikus mõttes on Emajõgi tihedalt seotud Võrtsjärve ja Peipsijärvega ning oma lisajõgedega (Pedja, Elva, Amme, Ahja, Koosa), siis arvestab antudstsenaarium ka Võrtsjärve Sihtasutuse, Peipsiveere Arengu Sihtasutuse ja Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutuse poolt kavandatut.

Emajõe Jõeriik on arendab ja haldab puhkemajanduslikku infrastruktuuri (puhkealadeketti).

Antud stsenaarium keskendub sildumis- ja randumiskohtade ja nendega seotudpuhkealade (lõkke- ja telkimisplatsid, supluskohad) rajamisele ja majandamisekorraldamisele.

Täna toimub valdav osa Emajõega seonduvaid üritusi ja ettevõtmisi Tartus ja linnalähinaabruses. Sellest tulenevalt omab kõige suuremat puhkemajanduslikkuväljakutset just urbaniseerunud keskkond. Edaspidi on oluline laiendadamajanduslikku aktiivsust ka teistesse Emajõega piirnevatesse omavalitsustesse.

Kuna Emajõgi on Võrtsjärvest Peipsi järveni täies pikkuses laevatatav, siis lähtutaksesildumis- ja randumiskohtade rajamisel võimalikest kaugemaist sihtpunktidestVõrtsjärvel (Valma, Limnoloogia jaam, Pikasilla), Peipsil (Piirisaar, Mustvee,Lohusuu, Rannapungerja, Vasknarva, Narva) ja Pihkva järvel (Pihkva, Värska).

OÜ Laevatöö on märkimisväärselt investeerinud Tartu jõesadamasse, sihigataaskäivitada regulaarne reisilaevaliiklus Tartu ja Pihkva vahel ning kaubaveod Tartuja Storožinetsi vahel. Rahvusvahelise reisilaeva liikluse käivitamiseks arendataksevälja Tartu jõesadama akvatoorium, kus asuvad rahvusvaheline reisisadam javäikealuste külalissadam koos sinna juurde kuuluva infrastruktuuriga.

Peipsi ja Pihkva järve suunal arendatakse välja Praaga tugisadam, mis pakubtormivarju järvel liiklejatele, teenindab kohalikke elanikke ning pakub omanäolistpuhkusevõimalust eraldi sihtkohana. Võrtsjärve suunal arendatakse välja Rannu-Jõesuu sildumiskoht koos puhkeala ja kämpinguga.

VI EMAJÕE JÕERIIGI ARENGUMUDEL

Piirkondliku arengustrateegia oluline komponent on hetkeolukorra analüüsil põhinev,arengu visioonist ja strateegilistest eesmärkidest lähtuv üldine terviklahend ehkarengumudel.Arengumudeli väljatöötamisel on kasutatud stsenaariumide meetodit. Emajõe Jõeriigiruumilise arengukoridori arengustrateegia koostamise protsessi käigus koostati kolmalternatiivset arengustsenaariumi:

- infrastruktuuri stsenaarium;- kaubamärgi stsenaarium;- keskkonnastsenaarium.

Emajõe Jõeriigi arengumudeli väljatöötamisel võeti aluseks “Infrastruktuuristsenaarium” ja “Kaubamärgi stsenaarium”.

6.1. Arengumudeli alus

Emajõe Jõeriigi arengumudeli aluseks on asjaolu, et Emajõgi on ainus täies pikkuseslaevatatav jõgi Eesti Vabariigis, moodustades koos Võrtsjärve ja Peipsi-Pihkvajärvega märkimisväärse potentsiaaliga veetee eelkõige turismi arengu seisukohalt. Emajõe Jõeriigi arengumudel keskendub veetee infrastruktuuri arendamisele ja sellegaseonduvate vaba aja veetmise, aktiivse puhkuse, sportimise ning veeja loodusturismivõimaluste jätkusuutlikule ja säästva arengu printsiipidest lähtuvale edendamiselekogu Emajõe ulatuses, eelkõige aga Tartu linnas ja selle lähiümbruses.Emajõe Jõeriigi arengumudel koosneb kolmest üksteisega tihedalt seotudkomponendist:

- veetee ja veeliiklus; - puhkemajandus, vee-ja loodusturism ning imago;- säästev areng (keskkond).

6.2. Arengumudeli koostisosad

Veetee ja veeliiklusEmajõe Jõeriigi kõige olulisem osaks on veetee, mis ühendab Võrtsjärve ja Peipsijärve, ning mille keskuseks on Tartu linn. Veeteest lahutamatuna tuleb vaadeldadpaadisadamaid ja sildumis-randumiskohti, mis peavad võimaldama laevade, kaatriteja paatide sildumist ning reisijate maale pääsemist. Esmajärjekorras tuleb väljaarendada või taastada traditsioonilised sildumis-randumiskohad Rannu-Jõesuus, Rekuparve ja Kärevere silla juures, Kvissentalis, Ihastes, Kabinas, Kaagveres, Luunjas,Kavastus ning Praagal ja rajada nende juurde puhkealad koos vajalikuinfrastruktuuriga (lõkkekoht, pingid, tualett, prügikastid). Lisaks traditsioonilistelesildumis-randumiskohtade välja arendamisele ja taastamisele on Emajõe atraktiivsusetõstmiseks tarvilik rajada kaatrite ja paatide sildumis-randumiskohad Tartu kesklinna(Kaarsilla ja Võidu silla vahelisele alale). Kuna Emajõe veetee on vahetult seotud nii Võrtsjärve kui Peipsi järvega, siis tulebvälja arendada tugialad Emajõe suudmealadel Praagal ja Rannu-Jõesuus, mis tagaksidvajadusel veeliiklejaile, eelkõige paadi- ja kaatrisõitjatele, tormivarju. Paadiliikluse

edendamiseks ja harrastuspaadijuhtide teenindamiseks tuleb Emajõe ääres väljaarendada vähemalt üks külalissadama nõuetele vastav paadisadam.Kuna Emajõgi on osa perspektiivsest rahvusvahelisest veeteest Eesti ja Venemaa(Tartu, Storožinets, Pihkva) vahel, siis tuleb Tartus välja arendada nii rahvusvahelinereisisadam kui ka rahvusvahelisi kaubavedusid võimaldav tööstussadam. Veetee peab võimaldama ohutut liiklemist nii laevadele kui ka kaatritele, paatidele jajahtidele kogu veetee ulatuses. Veetee ohutuse kindlustamiseks tuleb tagada piisavfaarvaatri sügavus ja laius kogu laevatee ulatuses ning varustada see vajalikunavigatsiooni märgistusega. Veeliikluse korraldus peab kindlustama ohutu laevaja paadiliikluse kogu veeteeulatuses, arvestades võimaluste piires ka teiste huvigruppide (veematkajad,veesportlased, Palupõhja piirkonna elanikud jt) huvide ja soovidega.

Puhkemajandus, veeja loodusturism ning imagoEmajõe Jõeriigi puhkemajandusliku potentsiaali paremaks ärakasutamiseks on tarvissihikindlat piirkonna marketingi, mis tagaks Emajõe ja Emajõe Jõeriigi“kaubamärkide” tuntuse nii Tartumaal kui ka terves Eestis. Piirkonna marketingitulemuslikkuse eeldus on hästi välja arendatud turismitooted, mis hõlmavad niikitsamatele sihtrühmadele suunatud loodus- ja linnuvaatlusvõimalusi kui ka laiemalehuviliste ringile suunatud erineva raskusastmega veematkamarsruute, samuti Emajõel,Võrtsjärvel ja Peipsil toimuvaid huvi- ning puhkereise ja muud. Emajõe kui puhkepiirkonna marketing, erinevate veeturismi- ja puhkepakettide jmturismitoodete väljatöötamine eeldavad Tartu linna, kui olulisima Emajõe äärseturismikeskuse atraktiivsuse ja tuntuse suurendamist nii Eestis kui ka välismaal. Turismitoodete väljaarendamine ning nende turustamine toimub turismiarendajate,eelkõige SA Tartumaa Turism, eraettevõtjate, omavalitsuste ja Tartu maavalitsuse,aga ka erinevate kolmanda sektori organisatsioonide aktiivses koostöös.Kuna Emajõgi ja jõe kaldaalad on Tartu linna elanike jaoks tähtsad puhkepiirkonnad,siis on tarvis Emajõe kaldaalade atraktiivsust vaba aja veetmise, aktiivse puhkuse jasportimiskohana tõsta. Olemasolevate supelrandade seisukorra parendamise kõrval onoluline uute puhkealade väljaarendamine Anne kanali ja Emajõe vahel, Kabinas,Jänese kõrtsi varemete juures, Rannal ja Muuge saarel ning Kärkna vesiveskinaabruses. Tartlaste aktiivse puhkuse ja sportimisvõimaluste mitmekesistamiseks ontarvilik ajalooliselt väljakujunenud suusaradade taastamine ja regulaarne hooldamineEPMÜ dendropargis ja Ihaste luhal, samuti ka uute suusa-, matka- ja jalgrattaradaderajamine planeeritava Tähtvere rahvaspordipargi ja Jänese raudteesilla vaheliselealale, Anne kanali ja Vana-Ihaste vahelisele alale ning Ranna pst ja Kvissentalivahelisele alale. Aktiivse puhkuse ja sportimisvõimaluste kõrval tuleb tähelepanupöörata ka vaba aja veetmise nn passiivsete võimaluste (välikohvikud nii Emajõekallastel kui ka Emajõel jms) arendamisele. Vee- ja loodusmatkajate tarbeks tuleb rajada peatuspaiku ja puhkealasid EmajõeSuursoos, Ahja, Amme, Ilmatsalu, Elva ja Pede jõe kallastele. Sildumis-randumiskohtade ja puhkealade rajamine ning edaspidine haldamine peab lähtumaerainitsiatiivist ning toimuma avaliku-, era- ja kolmanda sektori aktiivses koostöös.

Säästev areng (keskkond)Vee- ja loodusturismi arendamise eeldus on üheltpoolt Emajõe kallastele omastepärandkultuurmaastike ja mõisaparkide heakorrastamine ning väärtuslike vaadeteavamine nii jõelt kallastele kui kaldaaladelt jõele ja teisalt piirkonna elanike ja

Emajõe Jõeriiki külastavate puhkajate ning turistide keskkonnateadlikkuseedendamine.Ennetamaks puhkemajanduse ja turismi arendamisega kaasnevastkeskkonnakoormuse tõusust tuleneda võivaid negatiivseid tagajärgi, on tarvis tehakoostööd keskkonna- ja looduskaitseorganisatsioonide esindajatega, seda eritikaitstavatel aladel – Alam-Pedja Looduskaitsealal ja Emajõe Suursoos. Vähendamaks veeliikluse intensiivistumisest tulenevaid mõjusid kaldaaladele tulebkogu Emajõe ulatuses läbi viia kaldaalade ekspertiis, selgitamaks välja eriti tundlikudpiirkonnad ja võimalused võimalike ohtude minimeerimiseks.

6.3. Arengumudeli elluviimise põhimõtted

Arengumudeli elluviimisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

säästvus – elanike elukvaliteedi paranemise saavutamine lähtuvalt inimeste sotsiaalseteõiguste austamisest, rahuldava elukeskkonna kindlustamisest ning looduskeskkonnaiseregulatsiooni ja mitmekesisuse tagamisest nii praegu kui ka pikemas perspektiivis

programmilisus – ülesannete lahendamisel ja tegevuste elluviimisel peetakse silmastulevikuvisiooni ja jälgitakse tegevuste eesmärgipärasust ning tulemuslikkust

tasakaalustatud arendustegevus – arengumudeli erinevate koostisosade sihipärane jaüksteist toetav arendamine

koostöö – vastastikusel kasul põhinev avaliku-, era- ja kolmanda sektori ühismeetmeterakendamine Emajõe veetee ja Emajõe äärsete piirkondade arendamiseks

6.4 Arengumudeli elluviimise korraldus ja rahastamine

Arengumudel viiakse ellukõigi asjast huvitatud osapoolte, eelkõige piirkonnaomavalitsuste, Tartu Maavalitsuse, Eesti Veeteede Ameti ja TartumaaKeskkonnateenistuse tihedas koostöös. Arengustrateegiast tulenevate ülesannetetäitmise ja arengumudeli elluviimise koordinaatoriks on SA Tartumaa Turism.Kuna arengumudel hõlmab kolme erinevat ja väga mahukat valdkonda (veetee javeeliiklus, puhkemajandus, turism ja imago ning säästev areng), on otstarbekasmoodustada valdkonniti juhtrühmad, mis jälgiksid vastaval alal püstitatud eesmärkidetäitmist, kaasajastaks perioodiliselt tegevuskava ning jälgiksid Emajõe Jõeriigiprioriteetide kajastamist piirkonna omavalitsuste, Tartu maakonna, Lõuna-Eestiregiooni arengudokumentides, samuti üleriigilistes strateegilistes dokumentides ningplaneeringutes.

Arengumudeli elluviimise rahastamise allikad on:- piirkonna omavalitsuste eelarvetest tehtavad sihtotstarbelised eraldised jarahvusvaheliste projektide kaasfinantseerimine;- Euroopa Liidu eelstruktuurifondid ISPA, SAPARD, PHARE;- Teede- ja sideministeeriumi ja Veeteede Ameti sihtotstarbelised eraldised jarahvusvaheliste projektide kaasfinantseerimine;

- Keskkonnaministeeriumi sihtotstarbelised eraldised ja rahvusvaheliste projektide kaasfinantseerimine;- Riiklike Investeeringute Programm (RIP);- rahvusvahelised koostööprojektid;- erakapital.

VII EMAJÕE JÕERIIGI RUUMILISE ARENGUKORIDORIARENGU STRATEEGILISED EESMÄRGID JA NENDEELLUVIIMISEKS VAJALIKUD ÜLESANDED

7.1. Veetee ja veeliiklus

Strateegiline eesmärk : Regulaarne rahvusvaheline laevaliiklus Emajõel ,Võrtsjärvel ja Peipsi järvel

Ülesanded ja tegevused:- Tartu-Pihkva, Tartu–Piirissaare-Pihkva ja Tartu-Narva regulaarse

reisilaevaliikluse taaskäivitamine- Tartu-Storožinetsi laevaliikluse käivitamine- rahvusvahelise reisisadama väljaarendamine Tartus- sinise lipu nõuetele vastava külalis-sadama väljaarendamine Tartus

Alaeesmärk: Emajõe-Peipsi veetee ühendus Soome lahe ja Läänemere veeteedega

Ülesanded ja tegevused:- koostöö arendamine Ida-Viru Maavalitsuse, Narva ja Ivangorodi linnavalitsuse

ning Kingisepa rajooni (Venemaa) administratsiooniga- tasuvusanalüüside teostamine- rahvusvahelistes siseveetransporti ja -turismi puudutavates projektides

osalemine

Strateegiline eesmärk : Erinevate osapoolte huve arvestava veeliikluskorraldusega turvaline veetee Peipsi ja Võrtsjärve vahel veetee Peipsi- ja Võrtsjärve vahel

Ülesanded ja tegevused:- “Eesti Väravate” – Uhtina neeme ja Piirissaare vahelise laevatee süvendamine- Emajõe Võrtsjärve suudmeala süvendamine- Emajõe terviklik hüdrograafiline mõõdistamine- Väike-Emajõe (Jõgevesteni), Ahja jõe (Läänisteni) ja Õhne jõe (Suislepani)

laevatatavaks muutmine- Laevade jm veesõidukite soovituslike tehniliste tingimuste väljatöötamine

(eriti Tartu-Võrtsjärve vahel Alam-Pedja looduskaitsealal liiklemiseks)- Veeliiklusest tulenevate mõjude ja riskide hindamine, veeliikluse seisukohast

eriti tundlike alade määratlemine, meetmete väljatöötamine ja rakendamineveeliiklusest tulenevate ohtude minimeerimiseks

Strateegiline eesmärk: Hästitoimiv paadisadamate ja sildumis-randumiskohtade kett Emajõe Jõeriigis, Võrtsjärvel ja Peipsi järvel

Ülesanded ja tegevused:- Jõelaevade ja kaatrite sildumist võimaldavate sildumis-randumiskohtade

(paadisadamate) rajamine/rekonstrueerimine (Jõesuu, Kärevere, Ranna, Tartu-

Kvissental, Tartu-Ujula vetelpäästejaam, Turu tn18 Tartus, Anne kanal Tartus,Kabina, Kaagvere, Luunja, Kavastu, Mehikoorma, Lohusuu, Vasknarva,Limnoloogia, Valma/Oiu, Pikassilla)

- sildumis-randumiskohtade (paadisildade) rajamine/rekonstrueerimine (Reku,Muuge/Kärkna, Jänese, TÜ spordibaas Tartus, Koonuaia Konsum, Tartu-Atlantis, Tartu-Ihaste, Haaslava, Luunja sild, U.Saksa ratsatalu, Kastre, Kantsikõrts)

- vajaliku infrastruktuuri (kohaviidad, välisvalgustus, elektrivarustus,prügimajandus, tualetid jne) väljaarendamine avaliku kasutusegapaadisadamates ja sildumis-randumiskohtades

Alaeesmärk: Polüfunktsionaalne tugiala Praagal

Ülesanded ja tegevused:- reisi- ja kaubalaevade sildumist ja tormivarjus olekut võimaldava sildumiskai

rajamine/rekonstrueerimine- puhkeala rajamine koos vajaliku infrastruktuuriga (viidad, elektrivarustus,

välisvalgustus, prügimajandus, tualetid, lõkkekohad jne)- tugiala haldamise-majandamise korraldamine

7.2. Turism, puhkemajandus ja imago

Strateegiline eesmärk: Atraktiivne vaba aja veetmise ja puhkamise piirkond Tartu linna elanikele ja külalistele

Ülesanded ja tegevused:- vaadete avamine kaldaaladelt Emajõele ja Emajõelt kaldaaladele (Kvissental, jõe kaldad Tartus Raudsillast Kaarsillani, Võidu sillastPaju tänavaperspektiivse sillani), kallastel asuvate kõnniteede heakorrastamine, täiendavateprügikastide ja pinkide paigaldamine

- tänavavalgustuse väljaehitamine Tartus Võidu silla ja Paju tänavaperspektiivse silla vahelisel jõe vasakkaldal ning Lubja tänava ja Kroonuaiasilla vahelisel Ranna pst lõigul

- Lubja-Marja tänava jalakäijate silla rajamine- Emajõe puhastamine ja kaldajoone korrigeerimine vastavalt vajadusele- Emajõel toimuvate ürituste (meelelahutus, vaba aja veetmine, sport)

tutvustamine ja reklaam

Alaeesmärk: Mitmekülgsed vaba aja veetmise, aktiivse puhkuse ja sportimise võimalused Emajõe kallastel

Ülesanded ja tegevused:

- supelrandade heakorrastamine (vastavusse viimine EV õigusaktideskehtestatud nõuetele)

- Ujula tänava supelranna hoonestuse ja puhkerajatiste taastamine A. Matteuseprojekti põhjal

- supelrandade varustamine tarviliku infrastruktuuriga (riietuskabiinid, pingid,prügikastid jne)

- tervikliku polüfunktsionaalse linna puhkeala väljaarendamine (Kroonuaia sild– Emajõe tn – perspektiivne Tähtvere rahvaspordipark –Tuglase tn supelrand –perspektiivne Marja-Lubja tänava sild – Ranna puiestee – Ujula tänavasupelrand)

- Anne kanali ja Emajõe vahelise puhkeala väljakujundamine (suusa-, jalgratta-ja matkarajad; kämping jms)

- paadilaenutusteenuste (sõudepaat, kanuu, matkasüst jm) võrgustikuväljaarendamine (Tartu sõudeklubi SAK, Anne kanal, Tartu-Ihaste, Kabina,Urmas Saksa ratsatalu, Kavastu)

- mänguväljakute jm atraktsioonide rajamine Emajõe äärsetele aladele(supelrannad, haljasala Võidu silla ja Paju tänava perspektiivse silla vahel,Anne kanali ümbruses)

- välikaubanduse ja -toitlustamise (sh laev-kohvikute) arendamine- meelelahutus- ja veespordiürituste korraldamine Emajõel, Anne kanalil ja

Kabinas- spordi-, kultuuri-, meelelahutus- ja tulundusürituste korraldamine Emajõe

kallastel- one-stop-shop´i käivitamine (Emajõel ja selle kallastel toimuvate ürituste

korraldamiseks)- tervise-, jalgratta- ja suusaradade rajamine ja rekonstrueerimine (Tartus

Tähtverest Jänese raudteesillani, Ranna puiesteelt Kvissentali, Anne kanali ja

Emajõe vahelisel alal, Anne kanalist Vana-Ihasteni, Vana-Ihastest Kabinasse,Vana -Kastres, Mäksal)

- traditsiooniliste suusaradade taastamine ja heakorrastamine Emajõe luhtadel(EPMÜ dendropark, Ihaste luht)

- katkematute kallasradade rajamine ja heakorrastamine (Anne kanalist –Kabinani; Kvissentalist Rannani, Tähtverest Jänese raudteesillani)

Strateegiline eesmärk: Mitmekülgseid ja aktiivseid vaba aja veetmise, puhkamise ja (loodus)turismi võimalusi pakkuv Emajõe Jõeriik

Alaeesmärk: Atraktiivsed veeturismi ja -matkavõimalused Emajõe Jõeriigis

Ülesanded ja tegevused:- Tartust lähtuvate huvireisimarsruutide käivitamine (Muuge saar/Kärkna

klooster, Jänese/Ranna, Kvissental, Ihaste, Kabina, Haaslava, Kavastu)- Kärkna vesiveski ja Kärkna kloostri baasil kompleksse turismitoote välja

arendamine ja selle marketing- puhke- ja turismireiside korraldamine Tartust Peipsi ja Pihkva järvele (Värska,

Piirissaar, Kolkja-Nina, Mustvee, Lohusuu, Alajõe, Vasknarva)- puhke- ja turismireiside korraldamine Tartust Võrtsjärvele (Limnoloogia,

Pikassilla, Valma-Oiu, Suislepa)- temaatiliste turismi- ja matkamarsruutide koostamine ja marketing (nt

Hansalinn Tartu, Hansatee Emajõgi jne)- veematkade korraldamine (Emajõe Suursoo, Ahja jõgi, Ilmatsalu jõgi, Elva

jõgi, Pede jõgi, Alam-Pedja looduskaitseala) ja veematka pakettide marketing

Alaeesmärk: Veeturismi arendamist toetav heakorrastatud infrastruktuur

Ülesanded ja tegevused:- puhkealade (pikniku- ja supluskohatade) rajamine paadisadamate ja sildumis-

randumiskohtade juurde (Reku, Muuge saar/Kärkna, Jänese, Tartu-Ihaste,Haaslava, Kaagvere, Luunja sild, Kastre, Kantsi kõrts); puhkealade regulaarnehooldamine

- (karavani)parklate ja kämpingute rajamine Jõesuus, Käreveres, Kvissentalis,Tartus Anne kanali ja Emajõe vahelisel alal, Kabinas, Kavastus ning nendejätkusuutlik majandamine ja regulaarne heakorrastamine

- rajatavatele ja rekonstrueeritavatele paadisadamate sildumis-randumiskohtadele juurdepääsu parandamine jarajamine (maa poolt)

Alaeesmärk: Mitmekülgsed ja atraktiivsed loodusturismi, eriti linnuvaatlusturismi, võimalused ja loodusvaatluste

infrastruktuur

Ülesanded ja tegevused:- looduse õpperadade ja matkaradade rajamine (Jõesuu luht, Kärevere luht,

Kalmistu paljand, Ropka-Ihaste linnuala, Emajõe Suursoo) ning nende halduse(hoolduse) tagamine

- loodusvaatlustingimuste loomine (linnuvaatlustornid, matkarajad jne)- spetsialistile (eriti Euroopa ja Põhjamaade) suunatud linnuvaatlusvõimaluste

marketingi arendamine

Strateegiline eesmärk: Efektiivne Emajõe Jõeriigi marketingisüsteem

Alaeesmärk: Efektiivne PR- ja reklaamitegevus ja “hästi müüv” üritustekorraldus

Ülesanded ja tegevused:- Emajõe Jõeriigi kaubamärgi väljaarendamine, õiguslik kaitse ja kasutamise

reglementeerimine- Emajõe Jõeriigi ühtse sümboolika süsteemne kasutamine piirkonna

tutvustamisel ja reklaamimisel- Emajõe Jõeriiki, Emajõe Veeteed, Hansateed, turismi- ja matkamarsruute jms

tutvustavate infomaterjalide (trükised, videomaterjalid, interaktiivsedmaterjalid jne) koostamine, produtseerimine ja sihipärane levitamine

- Emajõe Jõeriiki tutvustava taskuteatmiku (“Emajõe Atlas”) koostamine jakirjastamine

- Emajõel toimuvate ja Emajõega seonduvate ürituste (meelelahutus, sport jne)tutvustamine ja reklaamimine

- Emajõe äärseid loodus-, ajaloo- ja huviväärtusi tutvustavate huvi- jaõppereiside ning-matkade korraldamine

- veeja loodusturismi alase koostöö arendamine reisibüroode jareisikorraldajatega Eestis, Euroopa riikides ja Venemaal (Pihkva, Novgorod,Peterburg jne)

- välikaubanduse ja toitlustuse korraldamine

Alaeesmärk: Terviklikult väljaarendatud infosüsteem ja viitade süsteem

Ülesanded ja tegevused:- tervikliku viidasüsteemi (vallad, suuremad keskused, külad, kaitstavad alad ja

objektid, ajaloo- ja huviväärtused jne) välja arendamine- paadisadamate, sildumis-randumiskohtade ja puhkealade varustamine vajaliku

informatsiooniga (kuuluvus, kasutustingimused, sildumis-randumiskohtadevõimalused jne)

Alaeesmärk: Hästi töötav turismiteenuse pakkujate võrgustik

Ülesanded ja tegevused:- turismi ja puhketeenuste pakkujate omavahelise koostöö toetamine ja ühise

marketingi-alase koostöövõrgustiku välja kujundamine

7.3 Säästev areng

Strateegiline eesmärk : Miljööväärtuslikud alad Emajõe kallastel on heakorrastatud ja väärtustatud väga kohmakas!

Alaeesmärk: Miljööväärtust toetav planeerimis- ja ehitustegevus

Ülesanded ja tegevused:- miljööväärtuslike alade ja objektide (sh.vaated) määratlemine ja

kaardistamine- miljööväärtuslike alade ja objektide (sh vaated) säilitamiseks

(taastamiseks) ja väärtustamiseks vajalike meetmete välja töötamine jakooskõlastamine asjaomaste institutsioonidega (sh vastavate tingimustekajastamine üld- ja detailplaneeringutes)

- vaadete avamine kaldaaladelt Emajõele ja Emajõelt kaldal asuvateleobjektidele (Jänese, Kvissental, Tartus Raudsillast Kaarsillani, Võidusillast Anne kanalini, Anne kanalist Sõpruse sillani, Kaagvere, Kastre)

- väärtuslike mõisaparkide (Kaagvere, Luunja, Mäksa, Kavastu, Kastre)renoveerimine ja heakorrastamine

Alaeesmärk: Kõrge miljööväärtusega pärandmaastikud

Ülesanded ja tegevused:- väärtuslike ja hooldamist vajavate pärandkultuurmaastike määratlemine

ja maaomanike väljaselgitamine- maaomanike informeerimine pärandmaastike hoolduse vajalikkusest ja

vastavaotstarbeliste vahendite saamise võimalustest; vastavasisulisenõustamise korraldamine

- pärandkultuurmaastike jätkusuutliku hoolduse tagamiseks maaomanikeühistegevuse organiseerimine jakoordineerimine

- pärandkultuurmaastike hooldamine

Strateegiline eesmärk : Koormustundlikud kaldaalad on kindlustatud loodusjõudude ja inimtegevuse kahjuliku mõju vastu

Ülesanded ja tegevused:- koormuse suhtes tundlike alade määratlemine Emajõel ja selle

lisajõgede laevatatavatel osadel; vastavasisuline regulaarne seire- uuringud ja projekteerimistööd veeliiklusest jm inimtegevusest tingitud

keskkonnariskide (negatiivsete mõjude) minimeerimiseks- kaldakindlustuste rajamine jarekonstrueerimine

Strateegiline eesmärk : Loodusliku keskkonna säästlik kasutus ja liigilise mitmekesisuse säilimine

Ülesanded ja tegevused:- liigilise mitmekesisuse (taimestik, loomastik, linnustik) täiendav

kaardistamine

- väärtuslike maastike ja loodusobjektide lülitamine üleriigilisseNATURA 2000 võrgustikku

- kaitsmist vajavate objektide määratlemine ja kaardistamine- kaitsmist vajavate objektide (sh linnud, loomad, taimed, kalad ) ja alade

kaitsekorralduskavade ja kaitse-eeskirjade koostamine- kaitstavate alade kaitsekorralduskavade ja kaitse-eeskirjade regulaarne

kaasajastamine

Alaeesmärk: Inimtegevusest tulenev keskkonnareostus on vähenenud

Ülesanded ja tegevused:- Emajõega piirnevate ja Emajõge (sh lisajõgesid) reostavate objektide

kaardistamine ja inventeerimine- Emajõe valgala veemajanduskava koostamine koos asjakohase

investeeringute kavaga- Jääkreostuse probleemi lahendamine- Regulaarsete heakorraaktsioonide korraldamine Emajõe kallastel - Maaomanike ja -valdajate, omavalitsuste ning turismi- ja

puhkemajandusega tegelevate ettevõtjate õiguste ja kohustuste täpnemääratlemine Emajõe, lisajõgede ja nende kallaste heakorra tagamisel

Alaeesmärk: Inimeste kõrge keskkonnateadlikkus ja looduskasutusekultuur

Ülesanded ja tegevused:- loodusõppe suunitlusega õppe- ja matkaradade rajamine (Alam-Pedja

looduskaitseala, Kärevere luht, Ropka-Ihaste perspektiivnelinnukaitseala, Emajõe Suursoo)

- looduskooli rajamine Palupõhjas- säästva arengu ja keskkonnahoiualase koolituse korraldamine

ettevõtjatele ning avaliku ja kolmanda sektori esindajatele

VIII EMAJÕE KALDAALADE FUNKTSIONAALNETSONEERIMINE

8.1 Perspektiivse maakasutuse kujunemine

Emajõe Jõeriigi arengukoridori funktsionaalse tsoneeringu eesmärk on sidudaarengustrateegias toodud visioonid, eesmärgid, arengustsenaariumite ja -mudeli osadning konkreetsed tegevused Emajõe kaldavööndi maakasutusega . Funktsionaalsetsoneeringu lahenduse väljatöötamisega paralleelselt on kaalutud erinevate tegevustekeskkonnamõjusid (vt peatükk 8.3). Funktsionaalne tsoneering aitab kaasaväljatöötatud tegevuskava elluviimisele ning koostöö arendamisele erinevateosapoolte (erasektor, maavalitsus, omavalitsused, kolmas sektor jne) vahel, ollesreaalseks ruumilise arendustegevuse aluseks.

Käesolevas köites ei ole funktsionaalse tsoneeringu raames käsitletud Tartu linna.Tartu linnas on maa-alade funktsioonid määratud Tartu linna üldplaneeringuga, midaon täiendatud Emajõe ehituskeeluvööndi ulatuses AS Kobras poolt koostatud Emajõekaldarajatiste teemaplaneeringu planeerimisettepanekuga (vt käesoleva köite kaart nr4. Tartu linna Emajõe kaldarajatiste teemaplaneeringu põhijoonis)

Emajõe Jõeriigi kaldavööndi perspektiivse maakasutuse kujundamisel oli aluseksEmajõe Jõeriigi arengumudel, mille väljatöötamine põhines omakorda EmajõeJõeriigi visioonidele aastani 2012 ning võimalikele arengustsenaariumitele. Eraldiväljundi andsid arengukoridori perspektiivsele maakasutusplaanile edasise tegevuseväljatöötatud strateegilised eesmärgid. Üheks lähtekohaks on võetud ka praeguseolukorra analüüsist selgunud eritähelepanu vajavad aspektid.

8.2 Funktsionaalse tsoneerimise üldised põhimõtted ningmaakasutusstrateegiad

Järgnevalt on kolme peamise funktsiooni (elamine, töötamine/õppimine, puhkamine)kaudu käsitletud funktsionaalse tsoneerimise üldisi põhimõtteid, mis toovad väljaerinevate funktsioonidega maa-alade üldised kasutusviisid.

Erinevate ehitustegevuslike funktsioonide määratlemisel tuleb arvestadaseadusandlike piirangutega, milleks Emajõe kaldavööndis on eelkõigeehituskeeluvöönd. Vastavalt Ranna ja kalda kaitse seadusele on hajaasustuses üle 10ha suuruse pindalaga järvel ja veehoidlal ning üle 25 km² suuruse valgalaga jõel ningveejuhtmel ehituskeeluvöönd 50 m (§9, l 3). Üleujutatavatel aladel laienebehituskeeld kõrgveepiirini juhul, kui kõrgveepiir ulatub kaugemale kui käesolevaparagrahvi 3. lõikes on sätestatud (§9, l 6). Vastavalt Vabariigi Valitsuse 1997. aasta28. jaanuari määrusele nr 22 määratakse kõrgvee arvestuslikuks piirikshajaasustusaladel alaliselt liigniiskete alluviaalsete soomuldade leviala piir veekoguveepiirist arvates. Leviala piiri määramise aluseks on mullastikukaardid.

Elamine (elamumaad)Emajõe kaldavööndisse jäävad ulatuslikud inimtegevusest praktiliselt puutumatudpiirkonnad, aga ka ajaloolise asustusega alad, sh mitmed tiheasustusalad ning Eestisuuruselt teine linn Tartu. Tartus on Emajõe Jõeriigi projektiala piiritletudehituskeeluvööndiga, seetõttu ei ole hoonestusalade määratlemine linnas võimalik.Hoolimata asjaolust, et Emajõe Jõeriigi arengustsenaariumid elamisfunktsiooniüksikasjalikumalt ei käsitle, tuleb asustuse säilitamist olemasolevateselamispiirkondades ajaloolist maakasutuspilti silmas pidades oluliseks pidada. Samutituleb just traditsioonilist maakasutust arvestades võimaldada elamisekõrvalfunktsiooni piirkondades, kus see ei satu vastuollu kehtiva seadusandluse ningoptimaalseima ressursikasutusega.

Elamumaade määratlemise üheks aluseks on võetud Sisewete Büro poolt 1925. aastalkoostatud Emajõe kaldaalade kaart (vt järgnev väljalõige), kuhu on muuhulgas pealemärgitud ka 1925. aastal Emajõe kallastel asunud hooned. Nimetatud kaart võimaldabkäesolevas funktsionaalses tsoneeringus asustuse suunamisel lähtudatraditsioonilisuse aspektist.

Täiendavate tiheasustusalade määratlemist ei peetud käesoleva projekti raamesotstarbekaks. Ainsad väikeelamumaana kavandatud uusehituspiirkonnad paiknevadMäksa vallas, Kaagveres ja Kastres. Nimetatud alade kohta tuleb koostadadetailplaneering, kus muuhulgas tuleks määratleda kruntide suurus (soovituslikultvähemalt 2 000 m2).

Töötamine ja õppimine (ühiskondlike hoonete maad, ärimaad, tootmismaad)Töökohti tagavat täiendavat majandustegevust Emajõe kaldavööndis nähaksekäesoleva funktsionaalse tsoneeringuga ette vaid nn planeeringu sõlmpunktides (vtpeatükk 8.2), kuhu kavandatakse eelkõige puhke- ja veemajandusliku infrastruktuurirajamist (peamiselt äri- ja üldmaa). Tootmismaaks jäävad sadamate maad (Tartulinnas ja võimalik tugisadam Praagal). Kavastu meiereile antakse lisaks tootmismaafunktsioonile puhkemajandusliku ettevõtluse kõrvalfunktsioon. Õppeasutustest jääbEmajõe kaldavööndisse Kaagvere Erikool.

Elamumaade maakasutusstrateegia Emajõe JõeriigisÞ elamisfunktsioon jääb eelkõige ajaloolistesse asustuspiirkondadesseÞ täiendavat elamumaad määratletakse uusehitusalana vaid Mäksa vallas

Kaagveres ja Kastres, ulatuslikel aladel määratakse elamumaakõrvalfunktsioon, mis võimaldab elamute ehitamist suurtel kruntidel eelkõigemaamajapidamise otstarbel

Þ erandkorras on elamute ehitamine võimalik Emajõe kaldavööndis vanadevundamentide kohal, vajalik on teostada projekti keskkonnamõjudehindamine ja maastikuanalüüs. Soovitav on keskkonnasõbralikeehitustehnoloogiate kasutamine (nn ökomajad)

Þ vajalik on Emajõe Jõeriigi territooriumile ehitatavate majade arhitektuursetetingimuste väljatöötamine

Elamumaad on Emajõe Jõeriigi perspektiivsele maakasutusplaanile kantudelamumaa ning aianduskooperatiivide maa funktsioonina. Elamumaadekspõhimõtteliselt sobivad maa-alad, kus elamine on nn kõrvalfunktsiooniks, onkantud kaardile nr 1 Elamualade paiknemine Emajõe Jõeriigis.

Ärimaad kajastuvad perspektiivse maakasutuse kaardil segafunktsiooniga alal,kus on võimalik tegeleda maamajapidamise, põllu- ja metsamajanduse ningpuhkemajandusliku ettevõtlusega. Kavastu meierei ning Varastatud Parve Hotellon tähistatud tootmis- ja ärimaa segafunktsiooniga. Ühiskondliku maafunktsiooniga on tähistatud Kaagvere erikool ning Kastre hooldekodu.

PuhkamineTulenevalt Emajõe Jõeriigi arengukontseptsioonist, omab puhkefunktsioon Emajõekallastel suurt tähtsust, võimaldades kaldavööndite kvalitatiivset arengut eelkõigeväljaspool Tartut ja teisi tiheasustusalasid. Puhkealad on kavandatud Emajõearengukoridori kogupikkuses katva ketina, ühildudes suures osas tsoneeringusõlmpunktidega. Puhkealade keti komponentid on ka matka-, suusa- ja rattarajad.Olulist puhkeväärtust omavad ka jõe ida-ja lääneotsas paiknevad looduskaitsealad –Alam-Pedja ja Emajõe Suursoo, kus loodushuvilisele puhkajale pakutakseloodusväärtustega tutvumiseks erinevaid võimalusi. Looduskaitsealade maajuhtfunktsiooniks on kaitsealune maa.

Detailplaneeringu kohustusega alad

Funktsionaalses tsoneeringus on detailplaneeringu kohustusega aladeks määratletudeelkõige Tartu lähialade teemaplaneeringus detailplaneeringu kohustust kandvad alad,uusehitusalad Mäksa vallas Kaagveres ja Kastres ning võimaliku Praaga tugisadamaala.

Puhkefunktsiooniga maade kasutusstrateegia Emajõe JõeriigisÞ Puhkefunktsiooniga maadel võivad olla erinevad sihotstarbed (üldmaa,

ühiskondlike hoonete maa, ärimaa); kaitsealadel jääb maade juhtfunktsioonikskaitsealune maa

Þ Täiendavate puhkekohtade teke on huvi ilmnemisel võimalik ka aladel, kuhukäesoleva tsoneeringuga puhkeala määratletud ei ole.

Þ Puhkefunktsiooniga maadel kavandatav tegevus peab olemakeskkonnasõbralik, kandes loodust säästva turismi põhimõtteid

Þ Ehitustegevusele Emajõe kaldavööndis peab eelnema keskkonnamõjudehindamine

Puhkefunktsiooniga maad on perspektiivsel maakasutusplaanil tähistatudjärgnevalt:Þ Üm - avalikuks kasutuseks määratud looduslik puhkealaÞ M/Ä - maamajapidamise/põllu/metsamaa ning puhkemajandusliku ettevõtluse

segafunktsiooniga alaÞ leppemärgiga puhkekohad ja randumisalad, mis on vastava numeratsiooni

alusel kaardi legendis lahti seletatud. Leppemärgiga tähistatud puhkekohtaderajamine on konkreetse arendushuvi ilmnemisel vajalik lahendadadetailplaneeringu või projektiga.

8.3 Keskkonnamõju hindamine

8.3.1 Keskkonnamõju hindamise eesmärkKeskkonnamõjude hindamine (edaspidi ka KMH) on protsess, mille eesmärk onselgitada välja, kirjeldada ja hinnata kavandatava tegevuse eeldatavat mõjukeskkonnale ning leida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ja sobivaimlahendusvariant kavandatava tegevuse elluviimiseks.

Emajõe Jõeriigi projekti raames teostati keskkonnamõju hindamine eeskättfunktsionaalse tsoneerimise kontekstis. Protsess toimus sama-aegselt planeerimisega.

Keskkonnamõju hindamise kõige üldisem eesmärk on hetkel teadaolevainformatsiooni põhjal olemasolevates tingimustes kaasa aidata parima võimalikufunktsionaalse tsoneeringu (üldplaneeringu) koostamisele. Parim võimalik tähendabsealjuures piirkondlike ressursside (kohalike elanike ja külaliste raha, aeg jaelukvaliteet, looduslikud ja ehitatud objektid, omavalitsuste eelarve, ivnestorite rahajm) kasutatamist selliselt, et loodav heaolu (majanduslik kasu, elanike ja külalisterahulolu, loodus- ja kultuuriväärtuste säilimine) oleks maksimaalne. Lisaks nimetatutele on KMH eesmärgiks muuta tsoneering (üldplaneering) laialeavalikkusele paremini arusaadavaks. KMH aitab selgitada, kuidas ja miks jõutilõpliku planeeringulahenduseni.

8.3.2 Keskkonnamõju hindamise metoodika

Keskkonnamõju hindamise protseduur on maailmas aastakümnete jooksul väljakujunenud suhteliselt standartne protsess. Samal ajal on protsessi sees kasutatavatemetoodikate valik äärmiselt lai, väidetavalt on olemas sadu KMH metoodikaid.Käesolevas töös järgiti Eesti sellealast metoodikat ning rakendati keskkonnaekspertideja omavalitsuste kogemusi strateegiliste keskkonnamõjude hindamise valdkonnas.

Emajõe Jõeriigi projekti raames teostatud KMH saab jagada järgmisteks etappideks:1. Keskkonnaülevaate koostamine

Lähteandmete kogumine, süstematiseerimine ja analüüs. Olemasoleva situatsioonikirjeldus. Teemakaartide vormistamine. Tähtsamate mõjufaktorite (võtmetegurite)väljaselgitamine, nende süvendatud käsitlemine. Piirkonna looduskeskkonna jaseda mõjutavate tegurite analüüs.

2. Alternatiivsete arengustsenaariumite, arengumudelite ja planeerimisettepanekutekeskkonnamõjude hindamine.Pidev koostöö ja seisukohtade ning ideede vahetamine teiste planeeringuprotsessisosalejatega. Alternatiivide hindamine ja uute alternatiivide väljapakkumine.Alternatiivsete leevendavate meetmete esitamine funktsionaalsele tsoneeringule.

3. Funktsionaalse tsoneeringu ettepaneku keskkonnamõjude hindamine, negatiivsetekeskkonamõjude leevendavate meetmete väljatöötamine, funktsionaalsetsoneeringu rakendamise lisatingimuste määratlemine ning tegevuskavaettepanekute väljatöötamises osalemine

4. KMH aruande integreerimine lõppdokumendiga ning osalemine planeeringuavalikel aruteludel.

8.3.3 Keskkonnamõju hindamise kokkuvõte

Oluliseim osa keskkonnamõju hindamise tööst seisnes alternatiivide (arengusuunad,maakasutusettepanekud) pidevas hindamises, leevendavate meetmete väljatöötamises,täpsustavate tingimuste fikseerimises ning täiendavate alternatiivide väljatöötamisesplaneeringuprotsessi maakasutusstrateegia kujunemise ning maakasutusplaanikoostamise etapis.Parema ülevaate saamiseks planeeringu ettepaneku ja osade analüüsitud alternatiividekeskkonnamõjudest on keskkonnamõjusid käsitlevad lõigud esitatud läbi kogukoostatud dokumendi vastavalt üldisele struktuurile.Alljärgnevalt on esitatud peamiste toimuvate ja kavandatavate tegevustekeskkonnamõju hindamise kokkuvõte.

8.3.3.1 ElamuehitusEmajõe lähialad on mitmetes paremate ehitus- ja elamistingimustega piirkondadesaktiivse või potentsiaalse elamuehitus (sh. hooajaline või maakodu funktsiooniga)survega. Koostatud funktsionaalne tsoneering võimaldab (enamasti läbi elamumaakõrvalsihtotstarbe) suures osas piirkonnas elamuehitust. Emajõe piirkonna ehitusgeoloogilised tingimused on üldiselt keerukad ja vahelduvad(jõesängi dünaamika, setted, ürgorg jm). Seetõttu tuleks eelistada kergemaid ehitisi,pöörates tähelepanu pinnavee režiimi võimalikele muutustele ja pinnasekandevõimele (sobiv vundamenditüüp). Ehitustegevuse detailsemal kavandamisel(detailplaneering, projekteerimistingimised, ehitusluba) tuleb arvestada konkreetseasukoha ehitusgeoloogiliste tingimustega ning vajadusel teostada täpsustavehitusgeoloogiline uuring.Elamute rajamisel tuleb pöörata tähelepanu reovee puhastamisele ja jäätmekäitlusele.Sotsiaalse aspektina tuleb arvestada kallasraja kasutamisega tekkida võivate huvidekonfliktiga kinnistu omaniku või elanike ja kallasraja kasutajate (kalamehed,puhkajad, matkajad jt) vahel.Elamuehituse positiivseks mõjuks võib pidada piirkonna hooldatuse (haljastus,heakord, jäätmete mahapaneku vältimine) suurenemine.

Tervikuna on kohapealsete tingimustega sobival elamuehitusel piirkonnas (vakaitsealadel) neutraalne või positiivne keskkonnamõju.

8.3.3.2 Veeliikluse arendamineVeeliikluse arendamine seisneb randumis- ja sildumiskohtade ning sadamaterajamises ning veesõidukite (sh väikeujuvvahendite) tänasest intensiivsemas liikluses.Aeg-ajalt ja piirkonniti teostatakse ka laevatee süvendamist.Randumis- ja sildumiskohtade ning sadamate arendamisel, rajamisel jaekspluateerimisel on peamisteks võimalikeks negatiivseteks keskkonnamõjudekskalda kahjustamine, vee-elustiku häirimine, reostusoht (nt kütused, määrdeained,jäätmed), setete ebasoodne liikumine, kaldavööndi hüdroloogilise režiimi ebasoodnemuutus, mürareostus (nt laadimine), kallasraja sulgemine (sotsiaalne mõju),

veeliikluse ohtlikkuse kasv (riskid) jm. Nimetatud rajatiste positiivne mõju on eeskättmajanduslikku ja sotsiaalset laadi, avaldudes eeskätt turismi, puhkevõimaluste,reisijateveo ja kaubaveo kaudu. Sadamate rajamisel tuleb arendusprojekti täpsemas staadiumis (n. detailplaneeringus,projektis) läbi viia vastav keskkonnamõju hindamine, vältimaks või leevendamakskonkreetse objekti võimalikke negatiivseid keskkonnamõjusid. Käesolevas töös väljapakutud võimalikke sadamakohti on võimalik leevendavaid meetmeid rakendadesrajada oluliste negatiivsete keskkonnamõjudeta.Laevatee süvendamine on olulise keskkonnamõjuga tegevus. See mõjutab vee-elustikku, vee kvaliteeti, kaldaalasid jm. Süvendustöid tuleb teostada vastava projektikohaselt, mille kohta teostatakse vajaduse korral keskkonnatingimuste ja mõjudehindamine.Randumis- ja sildumiskohtade rajamisel on võimalikud negatiivsed ohud analoogsedsadamatega, kuid need avalduvad tunduvalt väiksemas mahus. Randumis- jasildumiskohtade rajamisel tuleb arvestada konkreetseid kohapealseidkeskkonnaspekte ning rakendada vajalikke leevendavaid meetmeid (ntkaldakindlustus erosiooni vältimiseks).Laevaliiklus Emajõel võib negatiivsete keskkonnamõjudena kaasa tuua lainetusesttuleneva kallaste lõhkumise, vee-elustiku häirimise, mürareostuse (mõju nii inimestelekui loomastikule), vee reostamise jääkainetega, veeomaduste muutuse (nt vindigaüleskeerutatavad setted), veeliikluse ohtlikuse kasvu jm. Kasvava laevaliiklusepositiivse keskkonnamõjuna saab välja tuua jõe kinnikasvamise takistamise (otseneujuvvahendite mehhaaniline mõju ning lainetus). Avarduvad ka majanduslikud jasotsiaalsed võimalused. Laevade ja teiste mootoriga ujuvvahendite liiklusenegatiivsete mõjude leevendamiseks tuleb laevatataval veeteel fikseerida osapoolirahuldavad liikumistingimused (nt lainetekitamise ja kiirusepiirangud kaitsealadel),tagada laevade tehniline korrasolek ning veeliikluse eeskirjade täitmine.Väikeste ujuvvahendite (süstad, kanuud, matkaparved jms) kasutamine võibnegatiivse keskkonnamõjuna tuua kaasa jäätmetega risustamise jõel ja jõe kallastel,veeliikluse ohtlikkuse kasvu ja kallaste kahjustamise sobimatute randumiskohtadevalikul. Positiivse arenguna laienevad puhkevõimalused ja turismimajanduslikpotentsiaal. Võimalike keskkonnaohtude leevendamiseks tuleb rajada maandatudkeskkonnariskidega randumis- ja puhkekohad ning korraldada jäätmekäitlus.

8.3.3.3 Turismi arendamine ja puhkerajatisedTurismi arendamiseks planeeritud rajatised on eeskätt puhkekohad, matka- jaõpperajad, (linnu)vaatlustornid ning eelpool käsitletud randumis- ja sildumiskohad.Nimetatud rajatiste ehitamisel võib esineda kallaste ja kalda-ala kahjustamist ningmõju taimestikule, enamasti on mõju siiski väike. Tõsisemaks probleemiks tulebpidada puhkerajatiste kasutamisest tulenevat negatiivset keskkonnamõju (jäätmeteke,tallamine, küttepuude raiumine jms), seetõttu peab puhkerajatiste ehitusel olema selgenende haldamise süsteem. Olulise keskkonnamõjuga võivad olla ka rahvarohkedüritused ning kontsentreeritult turismiteenuseid pakkuvad ettevõtted (hotellid,motellid, karavanpargid, kämpingud). Olenevalt konkreetsest üritusest võikavandatavast majutus- või turismiasutusest tuleb rakendada sobivaidkeskkonnameetmeid (nt ehituslik lahendus, detailne asukohavalik, jäätme- javeemajanduse korraldamine jm).

Tervikuna on turismi- ja puhkerajatiste ehitamise negatiivne keskkonnamõju enamastiväike, suhteliselt lühiajaline ning taastatava iseloomuga.

8.3.3.4 Maastiku ja elustiku kaitseMaastiku ja elustiku kaitse on Emajõe piirkonna arenduses ja Emajõe Jõeriigiprogrammi raames üks aktiivsemaid suundi, mis seisneb nn klassikaliseslooduskaitses (ulatuslikud kaitsealad) ning maastiku hoolduse ja põllumajanduslikutegevuse toetussüsteemide arendamises (tulemuseks niitmine ja karjatamine).Kaitsealadekaitserežiim fikseeritakse vastavate dokumentidega (kaitse-eeskiri,kaitsekorralduskava), mille koostamisel arvestatakse komplekssetekeskkonnamõjudega, mis on summaarselt positiivsed. Samuti on maastikuhoolduseksja osade kasvukohtade ja elupaikade säilitamiseks teostatav niitmine ning karjataminesummaarselt positiivse keskkonnamõjuga. Loomisel olev Ropka-Ihastemaastikukaitseala aitab loodusväärtusi paremini kaitsta ning avardab puhke- jaturismivõimalusi.

8.3.3.5 Suuremahulised eriehitisedLisaks eelpool kajastatud planeeritavatele tegevustele on Emajõe piirkonnas lähemasvõi kaugemas perspektiivis arendamisel mitmeid olulise keskkonnamõjuga projekte.Tartu linnas on mitmete planeeringudokumentide alusel kavas 3 autosilla ja 2jalakäijate silla ehitamine. Pikas perspektiivis on võimalik pikendada Anne kanaltäispikaks (2 km) sõudedistansiks. Ekspert-tasandil on arutluse all reovee ja sadeveepuhastamise võimalused Emajõe äärsetes märgalapuhastites. Kõigi nendekavandatavate tegevuste ja uute esilekerkivate ideede puhul tuleb teostadastrateegiline keskkonnamõju hindamine (nt üldplaneeringu staadiumis) ningdetailplaneeringu või ehitusprojekti etapis täpsustada keskkonnatingimusi, viiesvajadusel läbi keskkonnamõju hindamise.

8.3.3.6 Põllu- ja metsamajandusPõllu- ja metsamajandus Emajõe äärses piirkonnas on tulenevalt ulatuslikestüleujutusaladest raskendatud. Samas on üleujutatavad põllumajanduslikud alad kõrgeproduktsiooniga ning harituna looduskaitseliselt väärtuslikud.Positiivse keskkonnamõjuga on luha- ja niidualade regulaarne niitmine.Vältida tuleb intensiivse põllumajandusega piirkondades põllumajandusliku reostusenegatiivset keskkonnamõju (nt veekogude reostamine).Metsade majandamisel Emajõe lähialadel tuleb vältida võimalikku üleraiumisegakaasnevat negatiivset mõju – elupaikade hävitamist, erosiooni, veerežiimi muutusi jm.

8.4 Tsoneeringu sõlmpunktid ja maastikuanalüüs

Lähtuvalt Emajõele kui olulisele veeja veeturismi koridorile keskenduvast Jõeriigiarengumudelist määratleti funktsionaalse tsoneeringu sõlmpunktideks peamisedpuhke- ja sildumisalad, samuti muudest põhifunktsioonidest tulenevad olulised alad.Sõlmpunktid paiknevad Jõeriigi territooriumil järgmiselt:

Þ Rannu valdÞ Jõesuu puhke- ja randumisala

Þ Puhja valdÞ Palupõhja külaÞ Reku vana parvekoht

Þ Tähtvere valdÞ Kärevere silla randumisalaÞ Jänese kõrtsi varemete perspektiivne puhkekoht ja matkarada Tartu linnani

Þ Tartu valdÞ Pärna ratsataluÞ Muuge saar, vesiveski ja Kärkna kloostri varemed

Þ Tartu linnÞ Emajõe kaldarajatised (käsitletud üksikasjaliselt AS-i Kobras töös nr K-8/030, vt

käesoleva köite Kaart nr 4 Tartu linna Emajõe kaldarajatiste teemaplaneeringupõhijoonis)

Þ Ülenurme valdÞ perspektiivne Ropka-Ihaste maastikukaitseala (käsitletud eraldi töös “Ropka-

Ihaste maastikukaitseala ja Aardla järve kaitseala kaitsekorralduskavaprojekt”)

Þ Haaslava valdÞ Haaslava kalakasvatus Carpio

Þ Mäksa valdÞ mõisate kettÞ puhkekohtade kettÞ asustuspiirkond Kaagvere-Kastre tee ääres

Þ Luunja valdÞ Kabina karjääri puhkealaÞ Kavastu (Varastatud Parve hotell, parvekoht)Þ Kantsi kõrtsi varemed

Þ Vara valdÞ Praaga tugisadam

Maastikuanalüüs

Suures osas olid tsoneeringu sõlmpunktid aluseks ka maastikuanalüüsi sõlmkohtadedefineerimisel. Tsoneeringuala iseloomust tulenevalt - ala ulatuslikkus kuidmaakasutuse muudatusettepanekute keskendumine konkreetsetele sõlmpunktidele,mistõttu suurel osal tsoneeringualast olemasolevat maakasutust ei muudeta – teostatika maastikuanalüüs paikades, kuhu kavandati funktsioonide muutust või täiendamist.

Maastikuanalüüsis keskenduti eelkõige avamist ning võsast puhastamist vajavatelevaatekoridoridele nii jõelt teele kui vastupidi. Välja toodi ka alad, mis vajaksiddetailsemat käsitlust konkreetse maastiku- või haljastusprojektiga.

Maastikuanalüüs on vormistatud kahel lehel asuva skeemkaardina , vt skeemkaart nr3A ja skeemkaart nr 3B.

8.5 Maakasutuspiirangud

Eesti seadusandlusest tulenevad maakasutuspiirangud on kantud kaardile nr 2"Maakasutuspiirangud" (vt kaartide nimekiri).

SANITAARKAITSETSOONID

Puhastusseadmete sanitaarkaitsevöönd on 200 m. Objektide projekteerimine jaehitamine kaitsevööndisse tuleb kooskõlastada tervisekaitsetalitusega (СНиП2.04.03.- 85).

Veehaarde sanitaarkaitseala on olmevee võtmise kohta ümbritsev maa- ja veeala,kus vee omaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatiste kaitsmisekskitsendatakse tegevust ja piiratakse liikumist. Veehaarde sanitaarkaitseala ulatus onvastavalt Veeseadusele ( RT I 1996, 13, 241) 50 m puurkaevust, kui vett võetaksepõhjaveekihist ühe puurkaevuga. Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal onmajandustegevus keelatud, välja arvatud:1) veehaarderajatiste teenindamine2) metsa hooldamine3) heintaimede niitmine4) veeseirePõhjaveehaarde sanitaarkaitsealal laiusega rakendatakse Ranna ja kalda kaitseseadusega (RT I 1995, 31, 382) ranna ja kalda kaitseks sätestatud kitsendusi.

Vastavalt Välisõhu kaitse seadusele (RTI 1998, 41, 624) on püsiva asukohagasaasteallikate ehk paiksete saasteallikate ümber sanitaarkaitseala.

Paikse saasteallika sanitaarkaitseala (1) Kui saasteallika valdajal on tehnilistel või majanduslikel põhjustel võimatu vältidasaastetaseme piirväärtuse ületamist väljaspool oma territooriumi, võib ta taotledasanitaarkaitseala moodustamist saasteallika ümber. (2) Sanitaarkaitseala on maa-ala saasteallika ümber, mille piires kehtivadsotsiaalministri määrusega kehtestatavad eritingimused ning mille kohal olevas õhusvõib saastetaseme piirväärtust ületada. (3) Sanitaarkaitseala piirid määravad valla- või linnavalitsused kokkuleppelsaasteallikaga piirnevate maavaldajatega.

LOODUSKAITSE

Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks on vastavalt Kaitstavateloodusobjektide seadusele kehtestatud kuni 50 m raadiusega piiranguvöönd

Emajõe Jõeriigi vahetus läheduses paiknevad järgmised üksikobjektid:Aruküla koopadKalmistu paljandKavastu suurkivi

Kaitsealuste taimede kasvukohadKaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid on määratletud Kaitstavateloodusobjektide seaduse ja sellel põhinevate alamate õigusaktidega. Senini onebaselge nende kaitsealuste objektide kaitse praktika, eeskätt väljaspool kaitsealasid.Kaitsealuste taimede kasvukohtadena (4 piirkonda) on fikseeritud kaardil nr 2Maakasutuspiirangud erirežiimiga alad, kus arendamisel tuleb täpsustadakaisterežiimi piiranguid.

Kaitsealuste loomaliikide elupaigadOlemasolevatel andmetel jäävad enamus kaitset vajavate loomaliikide elupaigadkaitsealadele. Erirežiimiga alad on fikseeritud kaardidl nr 2 Maakasutuspiirangud.Emajõe valglal on lõhilaste kudemis- ja elupaikadeks:Þ Amme jõgi Vara jõe suubumisest suudmeniÞ Ahja jõgi Põlvamaa lähtest LäänisteTartumaa sillaniÞ Illi oja Þ Varespalu oja Þ Võika oja Þ Nõo oja Tartu-Valga maanteesillast suudmeniNendes piirkondades ja valglal toimuva kavandatava tegevuse korral tuleb vajaduselteostada keskkonnamõjude hindamine.

Euroopa Liidu loodusdirektiivi elupaigad Vastavalt Euroopal Liidu Elupaigadirektiivile tuleb kaitsta mitmesuguseidväärtuslikke alasid. Käesolevaks ajaks kogunenud informatsiooni valguses onpotentsiaalseteks Natura 2000 alad:Þ Alam-Pedja kaitsealaÞ Emajõe Suursoo kaitsealaÞ Ropka-Ihaste kaitsealaÞ Emajõe vanajõedÞ Väärtuslikud niidud (täpsustatud järgnevas teemalõigus)

Väljatoodud alade kaitserežiimi ja -korraldust täpsustatakse Natura 2000 aladevõrgustiku väljatöötamisel. Üldplaneeringu koostamisel arvestatakse nende aladegakui potentsiaalsete kaitsealadega või kui spetsiaalse kaitsekorraldusrežiimiga (ntniitmine) aladega.

Väärtuslikud niidud ja luhad1999.-2000. aastal viidi läbi üle-Eestiline väärtuslike niitude inventuur (uuriti ca 6500niiduala), mille käigus täiendati vastavat andmebaasi. Niidud on väärtuslikud eeskättoma pool-loodusliku kujunemise käigus tekkinud mitmekesise taimestiku ningmaastikukujundusliku aspekti tõttu. Niitude säilitamiseks on vajalik nendehooldamine (niitmine, karjatamine), mistõttu on välja töötatud ja arendatakse niitudehooldamise toetussüsteemi. Vahetult Emajõe äärses tsoonis asub väärtuslikke niite jaluhaalasid suurel alal, nende detailsem nimekiri on esitatud peatükis 1.2Looduskeskkond.

MetsaaladMetsaseadus (RTI 1998, 113, 1872) sätestab muuhulgas metsakategooriad ja nendelevastavad metsa kasutamise viisid. Metsakategooriad on:1. Hoiumets - loodusobjektide hoidmiseks määratud mets:

1) kaitseala loodusreservaadis; 2) kaitseala sihtkaitsevööndis, kus kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555) alusel kehtestatud kaitseala kaitse-eeskirjagaon majandustegevus keelatud, ning sellega võrdsustatud alal. (2) Hoiumetsas on metsa kasutamise lubatud viisid:

1) looduse kaitse; 2) keskkonnakaitse; 3) teadus- ja õppetöö; 4) teised käesoleva seaduse §-s 27 nimetatud metsa kasutamise viisid, kuineed on lubatud kaitseala kaitse-eeskirjaga. Hoiumetsa majandamise kitsendused tulenevad kaitstavate loodusobjektideseadusest ja kaitseala kaitse-eeskirjast.

2. Kaitsemets - keskkonnaseisundi kaitsmiseks määratud mets, mis paikneb:1) kaitseala sihtkaitsevööndis, kus majandustegevus on kaitseala kaitse-eeskirjaga lubatud, ja piiranguvööndis; 2) randadel ja kallastel; 3) allikate ääres ja survelise põhjaveega aladel; 4) infiltratsioonialadel; 5) joogiveehaaretel; 6) uuristus- ja tuuleohtlikel aladel; 7) looaladel; 8) muinsuskaitse objektidel; 9) muudel planeeringuga määratud aladel. (2) Kaitsemetsas on metsa kasutamise lubatud viisid: 1) looduse kaitse; 2) keskkonnakaitse; 3) sanitaarkaitse; 4) teadus- ja õppetöö. 5) teised käesoleva seaduse §-s 27 nimetatud metsa kasutamise viisid, kuineed ei ole planeerimis- ja ehitusseaduse alusel kehtestatud planeeringugavastuolus või õigusaktiga keelatud.

(3) Kaitsemetsa majandamisel ei tohi: 1) lageraielangi laius ületada 30 m ja pindala 2 ha; 2) turberaielangi pindala ületada 10 ha.

3. Tulundusmets(1) Hoiu- või kaitsemetsaks määramata mets on tulundusmets. (2) Tulundusmetsas on lubatud kõik käesoleva seaduse §-s 27 nimetatud metsakasutamise viisid. (3) Metsa kasutamise viisi tulundusmetsas valib metsaomanik. (4) Tulundusmetsa kasutamine looduse kaitseks toimub metsaomaniku soovil. (5) Tulundusmetsa majandamisel ei tohi:

1) lageraielangi laius okas- või kõvalehtpuupuistutes, sõltumata nendeuuenemisviisist, samuti nendes pehmelehtpuupuistutes, mille raiesmikelekülvatakse või istutatakse okas- või kõvalehtpuid, ületada 100 m ja langipindala 5 ha;

2) lageraielangi laius pehmelehtpuu puistutes, mis jäävad looduslikuleuuenemisele või mille raiesmikele külvatakse või istutataksepehmelehtpuid, ületada 150 m ja langi pindala 7 ha; 3) turberaielangi pindala olla suurem kui 10 ha.

Tulenevalt käesoleva töö planeeringuala paiknemisest valdavalt kaldaalal, suures osaskaitsealusel alal ning osaliselt vahetult veekogu ääres veekaitsevööndis, tuleb kõikmetsad, mis ei kuulu hoiumetsade hulka, määratleda kaitsemetsa kategooriasse.

MUINSUSKAITSE

Vastavalt Muinsuskaitseseadusele (RT I 1996, 86. 1538) on mälestistekaitsevööndiks, juhul kui mälestiseks tunnistamise aktis ei ole märgitud teisiti, 50 mlaiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.

Vastavalt Muinsuskaitseseadusele on muinsuskaitseinspektsiooni loata mälestise jaselle kaitsevööndi ulatuses keelatud:1. maaharimine, ehitiste püstitamine, teede, kraavide, trasside rajamine ning muud

mulla- ja ehitustööd2. puude ja põõsaste istutamine, mahavõtmine ja juurimine.Muinsuskaitseinspektsiooni loata on keelatud mälestise ümberpaigutamine, ümber-jasisseehitamine, konserveerimine, restaureerimine ja remontimine, mälestisele sedakahjustavate või selle ilmet muutvate objektide paigaldamine, samuti muul viisilmälestise ilme muutmine. ArheoloogiamälestisedReg. nr. Asukoht Liik13008 Tähtvere vald, Kardla küla Asulakoht13009 Tähtvere vald, Kardla küla Kivikalme13015 Tähtvere vald, Vorbuse küla Asulakoht12849 Luunja vald, Kabina küla Asulakoht12861 Mäksa vald, Kaagvere küla Mõisaase12856 Luunja vald, Sirgu küla Kalmistu12857 Luunja vald, Sääsekõrva küla Asulakoht12858 Luunja vald, Sääsekõrva küla Asulakoht12859 Luunja vald, Sääsekõrva küla Kalmistu12870 Mäksa vald, Mäksa küla Asulakoht12871 Mäksa vald, Mäksa küla Asulakoht12872 Mäksa vald, Mäksa küla Kalmistu12877 Mäksa vald, Sarakuste küla Kalmistu "Munkade surnuaed"12883 Mäksa vald, Veskimäe küla Kabeliase "Kabelikurm"12850 Luunja vald, Kavastu küla Asulakoht12851 Luunja vald, Kavastu küla Asulakoht12852 Luunja vald, Kavastu küla Kalmistu12863 Mäksa vald, Kastre küla Asulakoht12867 Mäksa vald, Kastre küla Laevavrakk "Carolus"12866 Mäksa vald, Kastre küla Kiviaja asulakoht "Kullamägi"12991 Tartu vald, Lammiku küla Asulakoht

ArhitektuurimälestisedReg. nr. Asukoht Liik7278 Kärkna kloostri territoorium Tartu vald, Lammiku küla7279 Kärkna vesiveski Tartu vald, Lammiku küla7203 Uue-Kastre linnuse territoorium vallikraavidega Luunja vald, Kavastu küla7212 Kavastu mõisa ait Luunja vald, Kavastu küla7215 Kavastu mõisa piirdemüür Luunja vald, Kavastu küla7214 Kavastu mõisa park Luunja vald, Kavastu küla7218 Mäksa mõisa park Mäksa vald, Mäksa küla7217 Mäksa mõisa peahoone Mäksa vald, Mäksa küla7220 Vana-Kastre linnuse territoorium Mäksa vald, Vana-Kastre küla7221 Kaagvere mõisa teenijatemaja Mäksa vald, Kaagvere küla7222 Kaagvere mõisa õllekoda Mäksa vald, Kaagvere küla7223 Kaagvere mõisa valitsejamaja Mäksa vald, Kaagvere küla7224 Kaagvere mõisa kasvuhoone Mäksa vald, Kaagvere küla7226 Kaagvere mõisa aednikumaja Mäksa vald, Kaagvere küla7227 Kaagvere mõisa kelder Mäksa vald, Kaagvere küla7228 Kaagvere mõisa kuivati Mäksa vald, Kaagvere küla7229 Kaagvere mõisa park Mäksa vald, Kaagvere küla7225 Kaagvere mõisa piirdemüürid Mäksa vald, Kaagvere küla7204 Luunja mõisa park Luunja vald, Luunja alevik7205 Luunja mõisa alleed Luunja vald, Luunja alevik7206 Luunja mõisa pargi ja aia piirdemüürid Luunja vald, Luunja alevik7208 Luunja mõisa sepikoda Luunja vald, Luunja alevik7207 Luunja mõisa viinaköök Luunja vald, Luunja alevik7209 Luunja mõisa aednikumaja Luunja vald, Luunja alevik7210 Luunja mõisa karjalautade kompleks Luunja vald, Luunja alevik

VEEALADEST TULENEVAD PIIRANGUD

Ranna ja kalda kaitse seadusega (RT I 1995, 31, 382), on sõltuvalt veekogudevalgala pindalast määratud veekogude kallaste ulatus. Kallas on merd, järvi, jõgesid,veehoidlaid ja veejuhtmeid ääristav, veekogu tavalisest veepiirist algavmaismaavöönd. Peipsi ja Võrtsjärve kaldaid nimetatakse randadeks.Seaduse § 4 kohaselt määrab tiheasustusalal kalda ulatuse üldplaneeringuga kohalikomavalitsus, aga mitte üle § 3-s sätestatud laiusest.

Rannal ja kaldal on keelatud rajada ja laiendada (§9, lõige 2):1) tootmisobjekte ja ladusid, kus kasutatakse, tekitatakse või ladustatakse I, II ja IIIohtlikkuse klassi kuuluvaid aineid; 2) tootmisobjekte, millest lähtuv kahjulik mõjutus ulatub veekaitsevööndile võisupelrannale. Samad tootmistegevuse kitsendused kehtivad ka Lõheliste kudemis- ja elupaikadekskinnitatud veekogu või tema lõikude kallastel. Lõheliste elupaigaks Emajõe Jõeriigison Amme jõgi.

Hajaasutusalal on vastavalt Ranna ja kalda kaitse seadusele rannal ja kaldalveekaitsevöönd, kus on keelatud majandustegevus, välja arvatud seaduse paragrahvi8. lõike punktides 1, 2, 3, 6 ja 7 määratud objektidel. Emajõe veekaitsevöönd on 10m.

Tiheasustusalal on rannal ja kaldal ehituskeeluvöönd. Peipsil ja Võrtsjärvel onehituskeeluvööndi laius 100 m. Üle 10 ha suuruse pindalaga järvel ja veehoidlal ningüle 25 km2 suuruse valgalaga jõel (sh Suur-Emajõgi, Pedja jõgi, Ahja jõgi, Ammejõgi, Laeva jõgi, Elva jõgi, Kavilda jõgi, Luutsna jõgi, Ilmatsalu jõgi, Porijõgi, Mõrajõgi, Kalli jõgi, Koosa jõgi, Kitseoja, Kossarti oja, Sangla pkr, ) 50 m. Tiheasustusalalon 50 m laiune ehituskeeluvöönd. Viie kuni 10 ha suuruse pindalaga järvel ja veehoidlal ning 10 kuni 25 km² suurusevalgalaga jõel ning veejuhtmel on ehituskeeluvöönd 25 m. Sellised veekogud on:Þ Verevi pkrÞ KooliojaÞ Vorbuse pkrÞ Murisoo pkrÞ Koke pkrÞ Jürisoo pkr

Suur-Emajõel on kalda ulatus 200m (üle 25 km2 suuruse valgalaga jõgi).Suur-Emajõe vanajõgesid käsitletakse käesolevas funktsionaalsestsoneeringus Suur-Emajõe osana ning nende kalda ulatuseks on määratletud200 m. Emajõe soodid on loetud seisuveekoguks ning kallaste ulatus onmääratud vastavalt nende pindalale. Ranna ja kalda kaitse seaduse § 3 kohaselt on kalda ulatus hajaasustusalal üle10 ha suuruse pindalaga järvedel ja veehoidlatel, üle 25 km2 suurusevalgalaga jõgedel ja veejuhtmetel ning Läänemere, Peipsi ja Võrtsjärverandadel 200 m; 5 kuni 10 ha suuruse pindalaga järvede ja veehoidlate ning10 kuni 25 km2 suuruse valgalaga jõgede ja veejuhtmete kaldad on 100 mlaiused; ülejäänud veekogudel kehtestab kalda ulatuse kohalikomavalitsusüksus vähemalt 10 m laiuselt, aga mitte rohkem kui 25 m.Käesoleva funktsionaalse tsoneeringuga tehakse ettepanek ülalnimetatudveekogudele kehtestada kalda ulatuseks 10 m. Kokkuleppeliselt loetakseveekoguks vooluveekogude puhul veekogud, mis on kantud Eesti NSVjõgede, ojade ja kraavide nimestikku ning seisuveekogude puhul veekogud,mis on suuremad kui 1 ha.

Þ Laukasoo pkr

Üleujutatavatel aladel laieneb ehituskeeld kõrgveepiirini juhul, kui kõrgveepiir ulatubkaugemale kui konkreetse veekogu ehituskeeluvöönd. Vabariigi Valitsuse määruseganr 22 1997 aasta 28. jaanuariston kinnitatud suurte üleujutusaladega siseveekogudenimistu, kuhu kuulub ka Emajõgi. Vastavalt määrusele on kõrgvee arvestuslikukspiiriks hajaasustusaladel alaliselt liigniiskete alluviaalsete soomuldade leviala piirveekogu veepiirist arvates. Leviala piiri määramise aluseks on mullastikukaardid.

Ehituskeeld ei laiene üld- ja detailplaneeringute alusel rajatavale, rekonstrueeritavalevõi taastatavale: 1) veeliikluse ja veehaarde objektile; 2) tehnilisele kommunikatsioonile; 3) seirejaamale ja hüdrograafiateenistuse objektile; 4) kalakasvatuse ja kalapüügiga seotud rajatisele; 5) maaparandussüsteemile, välja arvatud poldritele; 6) riigikaitse, piirivalve ja päästeteenistuse otstarbega ehitusele; 7) olemasolevale ehitisele, kui selle rekonstrueerimine ei ole keelatud vastavalt Rannaja kalda kaitse seaduse paragrahvi 2. lõikele; 8) taluhoonestusele algses kohas, kui kinnisasja kõlvikute sihtotstarbeks on põllu- võimetsamajanduslik kasutamine. Ranna ja kalda kaitse seaduse § 13 kehtestab rannal ja kaldal asuvate kinnisasjadeomanike ja valdajate kohustused, mille järgi on eelpoolmainitud isikud kohustatudhoidma veekogu rannad ja kaldad puhtana ning hooldama kallasrada ja tagama rajalinimestele vaba läbipääsu.Ehitiste ja puhkekohtade rajamise ning muu majandustegevuse kavandamisel tulebarvestada ranna ja kalda kaitse seadusest tulevate kitsenduste ja kohustustega.

Vastavalt Ranna- ja kaldakaitse seadusele on maavarade ja maa-ainese kaevandamineveekaitsevööndis keelatud ning ülejäänud kaldaalal lubatud keskkonnaministri loal.

Veeseadus (RT1 1994, 40, 655) sätestab kallasraja mõiste. Kallasrada on kaldaribaavaliku veekogu ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres ning asubkaldavööndis.Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal keskmise veeseisu piirjoonest ja kõrgkaldalkaldanõlva ülemisest servast, lugedes viimasel juhul kallasrajaks ka vee piirjoone jakaldanõlva ülemise serva vahelist maariba. Kallasraja laius on: 1) laevatatavatel veekogudel (sh Suur-Emajõgi) 10 meetrit; 2) teistel veekogudel 4 meetrit; 3) suurvee ajal, kui kallasrada on üle ujutatud, 2 meetri laiune kaldariba, mida möödavõib vabalt ja takistamatult veekogu ääres liikuda. Kallasraja kasutaja ei tohi kallasraja kasutamisega kahjustada kaldaomaniku vara.

Ranna- ja kalda kaitse seadus sätestab ka ranna ja kalda kasutamise supelrannana.Vastavalt seaduse paragrahvile 15 on supelrand tervistavate omadustega ala veekoguääres, mille põhiülesanne on elanikele puhkuse võimaldamine. Avaliku supelrannaasutamise loa annab kohalik omavalitsusüksus, kui taotlejal on selleks olemaskinnisasja omaniku nõusolek ning supelranna asukoht vastab üldplaneeringule.Avalikus supelrannas viibimine on tasuta. Avaliku supelranna piiritlemise, kasutamiseja hooldamise korra supelranna asutamisloa taotlejale kehtestab ja avalikustab kohalikomavalitsusüksus. Supelranda teenindavate rajatiste iseloomu ja paigutuse määrabkohalik omavalitsusüksus detailplaneeringuga või selle puudumisel ehitusmäärusega.

Tervisekaitsenõuded supelrannale ja supelveele. (VV m RT I 2000, 64,407)15.aprillil 2001 kehtima hakanud määrus kehtestab üldnõuded veekogu veekvaliteedile; heitvee suubla lähedusele (mitte lähemalt kui 200 m); võimalikereostusallikate lähedusele (mitte vähem kui kaks kilomeetrit); veekogu põhjale,sügavusele ja voolukiirusele; müratasemele, põhjavee tasemele (vähemalt 0,5 mmaapinnast); veesõidukite kasutamisele; supelranna koormusele (vähemalt 4 m2

maismaa pindala ühe kasutaja kohta); teenindusasutuste kaugusele; parklale;hoonetele, rajatistele ja seadmetele.

TEHNILINE INFRASTRUKTUUR

Raudtee kaitsevöönd. Raudteeseaduse (RT I 1999, 29, 405) kohaselt on raudteekaitsevööndi laiuseks rööpa teljest (mitmeteelistel raudteedel ja jaamades äärmiserööpa teljest) 30 m. Raudtee kaitsevööndis võib maaparandus-süsteemide rajamine,maavara kaevandamine, kaevandamistööde teostamine, metsa lageraie ja muudlooduskeskkonda muutvad tööd, hoonete ja rajatiste ehitamine, kergestisüttivateainete ja lõhkeainete tootmine ja ladustamine, samuti seadmete ja materjalideladustamine ja paigaldamine, mis seab ohtu nähtavuse kaitsevööndis, toimuda ainultvastava raudtee-ettevõtja eelneval kirjalikul nõusolekul, millega võib kehtestadaraudtee kaitsevööndis teostatavatele töödele täiendavaid nõudeid.

Tee kaitsevööndid. Vastavalt Teeseadusele (TSMn RTL 2000, 23, 303) ja teeprojekteerimise normidele peab tee projektlahendus tee kaitseks, teehoiukorraldamiseks, liiklusohutuse tagamiseks ning teelt lähtuvate keskkonnakahjulike jainimesele ohtlike mõjude vähendamiseks ette nägema teeäärse kaitsevööndi.Riigimaanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõidurajakorral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 50 m. Tänava kaitsevööndi laius onteemaa piirist kuni 10 meetrit, vööndi laius nähakse ette detailplaneeringus. Peale tee

Tartu linna üldplaneeringuga on supelrandadena määratletud Anne kanali supelrand,Emajõe supelrannad Supilinna ja Ülejõe asumis ning Raadi järve kaldal asuvsupelrand.

Emajõega ühenduses olevate kraavide, kanalite ning sootide kallasrajad onpiirangute kaardil näidatud katkeva joonena, kuna läbipääs nimetatud kohtadel onerinev ning vajab täpsemat käsitlemist konkreetsest kontekstist tulenevalt.

kaitsevööndi tuleb maantee projektis ära näidata ka teiste maanteeäärsete vöönditepiirid.Tee kaitsevööndid (alus Eesti Projekteerimisnormid EPN 17)Vööndi nimi Mõju tase Elukeskkonna

iseloomustusVõimalusedmajanduslikukskasutamiseks

A. Tehnoloogiline Õhk ja pinnas onsaastunud. Maastik ontäielikultümberkujundatud.

Inimese pikaajalineviibimine vööndis võibolla nende terviselekahjulik.

Maanteekaitseistandikud,tehnovõrgud.

B. Sanitaarkaitse Õhusaaste ületabperioodiliselt lubatudpiirkontsentratsiooni,pinnase saastamine võibarvestusliku perioodilõpuks saavutada lubatudpiirkontsentratsiooni.Maastik on tunduvaltmuutunud.

Elamine ja puhkamineon tervisele ohtlik.

Tootmisobjektidkooskõlassanitaarnormidega.Osaliselt lubatudpõllundus (v.a vilja- jamarjaistandikud,juurviljadekasvatamine)

C. Mõju Esineb õhusaastefooniületamise üksikjuhtumeid.Hüdroloogia, mikrokliimaüksikute näitajatemuutmine, taimestiku jaloomastiku muudatused.

Sobib elamiseks,arvestadeselukeskkonna tasemelangemisega.

Piiratud võimalusedpuhke-, ravi- jakultuuriasutustepaigutamiseks.

Vööndi nimi Vööndi piiri horisontaalkaugus sõidutee servast, mMaantee klassKiirtee ja I II III IV ja V

A.Tehnoloogiline vöönd 30 20 12 6B. Sanitaarkaitse vöönd 300 200 200 60C. Mõjuvöönd 3000 2000 1500 300

Süvendisse rajatud sõidutee, kaitseehitise ja istandiku kavandamise või nendeolemasolu korral võib maanteeäärsete vööndite ulatust vähendada. Vööndi ulatusevähendamist tuleks põhjendada arvutustega. Elektri-, gaasi-ja kaugküttevõrgu kaitsevööndite ulatus.Elektrivõrgu kaitsevööndid.1) piki õhuliine – maa-ala ja õhuruum, mida piiravad liini teljest mõlemal pooljärgmistel kaugustel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid: -- alla 1 kV pingega liinide korral 2 m -- kuni 20 kV pingega liinide korral 10 m -- 35--110 kV pingega liinide korral 25 m -- 220--330 kV pingega liinide korral 30 m;2) piki maakaabelliine – maa-ala, mida piiravad mõlemal pool liini 1 m kauguseläärmistest kaablitest paiknevad mõttelised vertikaaltasandid; 3) piki veekaabelliine – veepinnast põhjani ulatuv veeruum, mida piiravad mõlemalpool liini 100 m kaugusel äärmistest kaablitest paiknevad mõttelisedvertikaaltasandid; 4) piki õhuliine – laevatatavate siseveekogude veepinna kohal asuv õhuruum, midapiiravad mõlemal pool liini äärmistest hälbimatus asendis juhtmetest 100 m kauguselpaiknevad mõttelised vertikaaltasandid; 5) alajaamade ja jaotusseadmete ümber – maa-ala 2 m kaugusel piirdeaiast, seinast võinende puudumisel seadmest.

Gaasivõrgu kaitsevööndite ulatusKaitsevööndite ulatus on: 1) gaasitorustiku maa peale ja maa alla paigaldamisel: Arvutusrõhk p (bar) Gaasitoru nimimõõt

DNKaitsevööndi ulatus mõlemal poolgaasitoru telge (m)

16 < p =< 55DN < 200 200 =< DN < 500 DN >= 500

10 15 25

5 < p =< 16 sõltumata läbimõõdust 5p =< 5 sõltumata läbimõõdust vähemalt 1 m

2) gaasitorustiku vee alla paigaldamisel on kaitsevöönd kaks korda laiem võrreldesmaa-aluse torustiku kaitsevööndiga; 3) gaasitorustikuga liituvate ehitiste korral: Gaasiehitis Arvutusrõhk p (bar) Kaitsevööndi ulatus ehitise

välisseinast või kaitsepiirdest (m)Gaasijaotusjaam, gaasimõõtejaam jagaasireguleerjaam

16 < p =< 55 p =< 16

25 12

Kraanisõlm ja sondisõlm p > 16 25

Gaasireguleerpunkt 5 < p =< 16 p =< 5

5 2

Kaugküttevõrgu kaitsevööndite ulatusKaitsevööndite ulatus on: 1) maa-alustel soojustorustikel:

KommunikatsioonVähim kaugus soojatoru välispinnast kommunikatsioonivälispinnani (meetrites)Ristumisel Paralleelsel kulgemisel

Kanalisatsioon Vesi Side Gaas Elektrikaabel (<10 kV)

0,5 0,3--0,5 0,3 1,0 0,3

1,0 0,5--1,0 0,3 2,0 0,5

Ehitised ja tehnovõrgud Vähim kaugus vertikaalsuunas (meetrites)Raudteerööbaste tald tööstusettevõtetes üldkasutataval raudteel Trammitee rööbaste tald Maanteede aluspind Raudteetammi aluspind Kraavide või teiste vett ärajuhtivate ehitiste aluspõhi Ehitiste betoonist ja raudbetoonist monoliitide aluspind

1,02,01,01,00,50,50,8

2) maapealsetel soojustorustikel: Ehitised ja tehnovõrgud Vähim kaugus vertikaalsuunas soojatoru välispinnast ehitise

välispinnani (meetrites)Maanteede kohal Jalakäijate teede kohal Trammitee kontaktvõrgu kohal Trollibussitee kontaktvõrgu kohal

5,02,20,30,2

Elektriõhuliinide kõige nõgusama kohani vastavalt pingele, kVkuni 1 1 kuni 20 35 kuni 110 150 220 330 550

1,03,04,04,55,06,06,5

Valitsuse määrus nr 171 Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded (RTI 2001, 47,261) määratleb muuhulgas kanalisatsiooniehitiste (va torustike) kujad ehk kõigeväiksemad lubatud kaugused tsiviilhoonest või joogivee salvkaevust. Kuja ulatussõltub suublaks olevast pinnasest ja selle omadustest, reoveepuhasti jõudlusest, reoveepuhastamise viisist ja reoveepumplasse juhitava reovee vooluhulgast (§3).

Väike- ja suurpuhastite nõutavad kujad, sõltuvalt reovee puhastamise viisist jareoveepuhasti jõudlusest, on: Reovee puhastamisviis Kuja (meetrites)

Väikepuhastijõudlus (ie)

Suurpuhasti jõudlus(ie)

Kuni 2000 ie 2000-10000 ie

10 000-100000 ie

üle100000 ie

1. Reoveesettetahendus- ja kompostimisväljakutega mehhaaniline võibioloogiline reoveepuhasti või eraldi paiknevad reoveesettetahendus- jakompostimisväljakud

100 150 200 300

2. Mehhaaniline või bioloogiline reoveepuhasti, kus reoveesetet käideldaksekinnises hoones

50 100 150 200

3. Biotiik, tehismärgala, avaveeline taimestikuga puhasti 100 200 500 800

Valitsuse määrus nr 269 31. juulist 2001. a Heitvee veekogusse või pinnasessejuhtimise kord (RTI 2001, 69,424) seab mitmeid detailseid tingimusi Emajõe Jõeriigipiirkonna heitvee käitlemisele.

8.6 Emajõe Jõeriigi tsoneering lähtuvalt põhifunktsioonidest

Elamumaad Elamumaad juhtfunktsioonina jäävad olemasolevatele elamualadele, mis paiknevadeelkõige Luunja ja Mäksa, väiksemas osas ka Tartu ja Tähtvere vallas. Maad, millejuhtfunktsiooniks ei ole küll elamine, kuid kus see siiski on võimalik jaloodussõbralikus ning ümbritsevasse keskkonda sobivas vormis ka soovitav, onkantud kaardile nr 1. Elamumaade paiknemine Emajõe Jõeriigis. Viimatinimetatudalad kujutavad endast eelkõige traditsioonilisi asustuspiirkondi. Perspektiivselmaakasutusplaanil on eraldi on välja toodud aianduskooperatiivide maad.Väikeelamumaana kavandatud uusehitusalad jäävad Mäksa valda, Kaagverre jaKastresse. Uusehitusaladel kehtib detailplaneeringu kohustus.

Maamajapidamise/põllu- ja metsamajandusmaad Maamajapidamise/põllu- ja metsamajandusmaa funktsiooniga maad moodustavadEmajõe Jõeriigis käesoleva tsoneeringu järgi valdava enamuse. Nimetatud funktsioonvõimaldab tegeleda põllu- kui metsamajandusega ning samuti tähistab tavalisimaamajapidamisi (seega võimaldab ka elamuehitust). Enam jääb sellisesegafunktsiooniga alasid Luunja ja Mäksa, samuti ka Haaslava ning Tähtvere ja Tartuvalla territooriumile. Alad vastavad reeglina maatulundusmaa katastri sihtotstarvetkandvatele maadele.

Ühiskondlike hoonete maad Emajõe kaldavööndisse jäävad ühiskondlike hoonete juhtfunktsiooni kandvatemaadena Kaagvere Erikooli maad ning Kastre hooldekodu.

Avalikuks kasutuseks määratud looduslikud puhkealad Üldmaa juhtfunktsiooniga avalikuks kasutuseks määratud looduslikud puhkealadühilduvad funktsionaalse tsoneeringu olulisemate sõlmpunktidega, kus nähakse ettemaade kasutamist puhkeotstarbeks laiema üldsuse poolt. Nimetatud alad paiknevadRannu-Jõesuus (puhkekoht 1); Muuge saarel (puhkekoht 4), Kabina karjääris(puhkekoht 7); Luunja silla alusel poolsaarel (puhkekoht 8), Kastres (puhkekoht 11).Avalikku kasutusse jäävad ka kaitsealused pargid:Þ KastreÞ MäksaÞ Luunja park ja alleeÞ KaagvereÞ Kavastu

Emajõe Jõeriigi programmi raames oleks vajalik välja töötada Jõeriigiterritooriumile ehitatavate elamute ning muude hoonete arhitektuursed tingimused..Ehitamisele Emajõe kaldavööndis peab eelnema projekti/detailplaneeringukeskkonnamõjude hindamine.

Puhkemajandusliku ettevõtluse ning maamajapidamise/põllu- jametsamajandusmaa segafunktsiooniga maadNimetatud funktsiooniga on alad, kus on võimalik tavalise maamajapidamise ningmuu tegevuse kõrval tegeleda ka puhkemajandusliku ettevõtlusega. Sellised alad onkavandatud Kärevere silla juures (puhkekoht 3); Kärkna vesiveski juures (puhkekoht4); Jänese kõrtsi varemete ümbruses (puhkekoht 5); Tartu vallas Rannal; Haaslavalkalakasvatuse Carpio juures (puhkekoht 6) ning erinevates kohtades Luunja ja Mäksavallas.

Tootmismaa ja puhkemajandusliku ettevõtluse segafunktsiooniga maa Sellise funktsiooniga on määratletud Kavastu meierei ning Varastatud Parve hotellimaa.

Liiklusmaad Liiklusmaa funktsiooni kannavad teede ja teerajatiste alused maad.

Kaitsealune maadEmajõe territooriumile jääb perspektiivsel kolm kaitseala - Alam-Pedjalooduskaitseala; hetkel moodustamisel olev Ropka-Ihaste maastikukaitseala ningEmajõe Suursoo maastikukaitseala. Inimtegevust nendel aladel reguleerib kaitsealatsoneering ning kaitsekorralduskava (Ropka-Ihaste ning Emajõe Suursoo kaitsealalhetkel kaitse-eeskiri ja kaitsekorralduskava puudub).

PuhkekohadMaakasutusplaanile on puhkekohad kantud leppemärgi ning numbriga. Iseloomult onkavandatavad puhkekohad erinevad. Järgnevalt on toodud puhkekohtadelühiülevaade, mis on lisatud ka maakasutusplaani legendile.Kõiki puhkekohti on võimalik külastada jõe poolt, igas puhkekohas tuleb lahendadapaatide randumine.1. Rannu-Jõesuu puhkekoht. Perspektiivis munitsipaalomandis avalikult kasutatav

ala. Emajõe Jõeriigi ja Võrtsjärve piirkonna kokkupuutepunkt, kuhu kavandatakselõkke- ja supluskoha, kämpingu, parkla, vaatetorni ning pikemas perspektiivis kainfomaja ehitust.

2. Reku puhkekoht. Oluline, kuna siin pääseb autoga Emajõeni. Perspektiivis lõkke-ja piknikukoht koos parklaga; võimalusel ka telkimisplatsi ning tualettiderajamine.

3. Kärevere puhkekoht. Perspektiivis Tallinn-Tartu-Luhamaa maantee ning Emajõeristumiskohal asuv trassiteenindussõlm (tankla, motell, puhkepingid; slipp).Ujumiskoht endises karjääris.

4. Muuge saare kagutipus asuv puhkekoht. Võimalik rataslaeva peatuskoht lõkke- japiknikuplatsiga. Perspektiivis kämpingu ehitamine ning ala sisuline ühendamineKärkna kloostri varemetega (külastajad pääsevad paatidega varemeteni,vesiveskis toitlustus ja ekskursioonid).

5. Jänese kõrtsi puhkekoht. Pikemas perspektiivis kõrtsi taastamine. Ujumiskoht,Tartu linnast algava matkaraja sihtpunkt, kus pakutaks kõhutäidet ning ka öömaja(telkimisplats või kämping).

6. Puhkekoht kalakasvatuses Carpio. Pikniku- ja lõkkekoht, ööbimisvõimalus.7. Kabina karjääri puhkeala. Tervikliku projektiga lahendatud puhketsoon (ujumine,

piknikukohad jne).8. Luunja silla poolsaare puhkekoht. Avalikult kasutatavaks looduslikuks alaks jääv

maa pikniku- ja lõkkekohaga. Võimalik välja arendada matkarada Luutsna jõesuudmes asuva Vana-Kastre linnuseasemeni. Lähedusse jääb ka Kaagvere mõis.

9. Urmas Saksa ratsatalu. Ratsutamise, piknikupidamise ja telkimisvõimalus.10. Kavastu parvekoht. Varastatatud Parve hotell, kokkuleppel

piknikupidamisvõimalus parvemehe juures.11. Kastre puhkeala. Sildumine ning perspektiivne telkimisplats.12. Perspektiivis Emajõe Suursoo kaitseala infopunkt, piknikuplats. Autoga ligipääs.13. Emajõe ja Akali (Kalli) jõe ristumiskoht. Pikniku-ja lõkkekoht eelkõige

paadimatkajatele. Vajalik lahendada prügi äravedamise ning tualettideprobleemid.

14. Praaga perspektiivne tugisadam ning puhkekoht. Terviklikku üksikasjalikkulahendust nõudev ala, kus oleks korraldatud sildumine, puhkemajanduslik ningteeninduslik infrastruktuur.

8.7 Emajõe Jõeriigi tsoneering omavalitsuste kaupa

8.7.1 Rannu vald

Rannu vallas on funktsionaalse tsoneeringu sõlmpunktiks Jõesuu puhkeala(maakasutusplaanil puhkeala nr 1), mis jääb ühtlasi kokkupuutepunktiks Võrtsjärvepiirkonnaga. Ala on loodusliku puhkealana kavandatud avalikuks kasutuseks, kuhuplaneeritakse lisaks olemasolevale parklale veel supluskoht, paadisild, kämping,lõkke- ja piknikukoht, Emajõe Jõeriigi ja Võrtsjärve piirkonna infotulp, vaatetorn ningpikemas perspektiivis ka infomaja. Põgusalt on Jõesuu puhkeala käsitletud kamaastikuanalüüsis.

Rannu valda jääb ka Alam-Pedja kaitseala laiendus vastavalt uuelekaitsekorralduskavale, mis kehtestatakse 2002. aasta alguses. Täpset piiri kaitsealalaienduse kohta ei õnnestunud planeeringu koostajatel kasutamiseks saada, kuidpuhkeala jääb ilmselt kaitsealast välja.

Käesolevas tsoneeringus on Jõesuu puhkealast väljapoole jäävad alad määratletudmaamajapidamise/põllu/metsamajandusmaadena.

8.7.2 Puhja vald

Valdav osa Puhja vallast jääb Alam-Pedja looduskaitseala piiridesse, kandes seegakaitsealuse maa juhtfunktsiooni, kus valdavaks jääb looduslik maakasutus. Palupõhjakülas ning Reku kandis on oluline ka maamajapidamise/põllu/metsamajandusmaadefunktsioon. Reku parve kohale kavandatakse peamiselt paadimatkajate vahepeatusefunktsiooni täitva parkla, telkimiskoha ja piknikukohaga puhkeala rajamist(maakasutusplaanil puhkeala nr 2).

8.7.3 Laeva vald

Laeva valla territooriumil Emajõe Jõeriigi funktsionaalse tsoneeringuga olulisimuudatusi ette ei nähta. Valdav maakasutuse funktsioon onmaamajapidamise/põllu/metsamajandusmaa (vastavalt sisuliselt maatulundusmaakatastri sihtotstarbele).

8.7.4 Tartu vald

Tartu vallas on Emajõe Jõeriigi sõlmpunktid Muuge saar, Kärkna kloostri varemed javesiveski (maakasutusplaanil puhkeala nr 4). Muuge saare kagutippu kavandatakserandumisala ja puhkekohta, mis võimaldaksveematkajatel saarel peatuda ningkülastada väiksema paadiga kloostri varemeid. Pikemas perspektiivis on võimaliksaarele või vesiveski lähedusse ka kämpingu või telkimisplatsi rajamine.

Valdav osa Tartu valla maadest on käesolevale tsoneeringule iseloomulikultmääratletud maamajapidamise/põllu/metsamajandusmaadena. Ajaloolisi traditsioonening looduslikku sobivust arvestades on aga maa-aladele antud elamumaade

kõrvalfunktsioon. Segafunktsioon, mis võimaldab põllu- ja metsamajanduse ningmajapidamise kõrval tegeleda ka puhkemajandusliku ettevõtlusega, on määratudRanna maatükile Jänese raudteesillast allavoolu.

8.7.5 Tähtvere vald

Tähtvere vallas on perspektiivne maakasutus mitmekesisem. Tsoneeringusõlmpunktidest jääb valla territooriumile Kärevere silla ning Jänese kõrtsi puhkeala.Kärevere puhkeala (maakasutusplaanil puhkeala nr 3) täidab perspektiivistrassiteeninduslikku funktsiooni, siia on kavandatud motelli, tankla, ujumiskoha javõimalusel ka slipi rajamine. Jänese kõrtsi puhkeala (maakasutusplaanil puhkeala nr5) oleks perspektiivis Tartust alguse saava matkaraja sihtpunkt; kus oleks muuhulgasvõimalik telkida, lõket teha ning supelda. Ülejäänud maa-alad on Tähtvere vallasmääratletud maamajapidamise/põllu/metsamajandusmaadena koos elamumaakõrvalfunktsiooniga.

8.7.6. Tartu linn

Tartu linnas on maakasutus määratletud Tartu linna üldplaneeringuga, mida ontäpsustatud Emajõe Jõeriigi arengukoridori projekti raames tööga "Emajõekaldarajatiste teemaplaneering" (AS Kobras, töö nr K-8/030; vt käesoleva köite kaartnr 4. Tartu linna Emajõe kaldarajatiste teemaplaneeringu põhijoonis).

8.7.7 Luunja vald

Luunja vallas on Emajõe kaldajoon väga pikk, sellest tulenvalt on ka siinnemaakasutus mitmekesisem. Valla piiresse jääb nii elamumaid, suvilaid, kaitsealuseidmaid (Emajõe Suursoo) kui ka maamajapidamise/põllu/metsamajandusmaid.Kõikidele maadele on lisatud ka elamumaade kõrvalfunktsioon. Üheks sõlmkohaks onKabina karjääri puhkeala (maakasutusplaanil puhkeala nr 7), mis lahendataksetervikliku projektiga. Luunja silla aluse poolsaare juhtfunktsiooniks on kavandatudavalikult kasutatav looduslik puhkeala. Lähedal asuvad Vana-Kastre linnusemägi ningKaagvere mõis võimaldaksid puhkeala laiendamist erinevate matkaradadega.Urmas Saksa ratsatalu (funktsiooniksmaamajapidamise/põllu/metsamajandusmaa+puhkemajandusliku ettevõtluse maa)pakub aktiivse puhkemise võimalusi, saab ka telkida ning piknikku pidada. Sõlmpunktiks on ka Kavastu meierei koos Varastatud Parve hotelliga, mis on Kavastuparve kaudu ühenduses vastaskaldaga. Luunja valla territooriumile jäävad ka Kantsi kõrtsi varemed (maakasutusplaanilpuhkeala nr 12). Siin on viimane koht, kus autoga Emajõe äärde pääseb. Võimalik onKantsi kõrtsiaseme kasutuselevõtt Emajõe Suursoo infopunktina.

8.7.8 Ülenurme vald

Ülenurme valla territooriumile jääb suur osa perspektiivsest Ropka-Ihastelinnukaitsealast (juhtfunktsiooniks kaitsealune maa). Emajõega on ühendatud RopkaLiiva liivakaevandus, kus kaevamine jätkub ilmselt veel 15 aasta jooksul, kuid hiljemon plaanis karjäär rekultiveerida puhkealaks.

8.7.9 Haaslava vald

Haaslava valla territooriumil on tsoneeringu sõlmpunktiks kalakasvatus Carpio, kusperspektiivis hakatakse tegelema ka puhkemajandusega. Rajatud on matkarada,võimalik on teha lõket ning püüda ja suitsetada kala (maakasutusplaanil puhkekoht nr6). Väljaarendamisel on ööbimine kämpingumajades.Ülejäänud valla territoorium on tsoneeringuga määratletudmaamajapidamise/põllu/metsamajandusmaadena.

8.7.10 Mäksa vald

Ka Mäksa vallal on pikk kaldajoon, maakasutust iseloomustab siin samutifunktsioonide rohkus. Kõrvalfunktsioonina on määratletud elamumaa, leidub kaelamumaa juhtfunktsiooniga maa-alasid, ühiskondlike hoonete maa-alasid (Kaagvereerikool ning Kastre hooldekodu), kaitsealuseid maid (Emjajõe Suursoo) ningtootmismaid. Kastre mõisa vahetusse lähedusse on kavandatud rajada telkimisplats.Mäksa vallas jäävad ka väikeelamumaaks kavandatud uusehitusalad Kaagveres jaKastres. Valdav enamus Mäksa valla territooriumist on määratletudmaamajapidamise/põllu/metsamajandusmaadena.

8.7.11 Vara vald

Vara valla territooriumile on kavandatud Emajõe Jõeriigi arengukoridori üksolulisemaid punkte – Praaga tugisadam, kus arendataks välja nii teeninduslik- kuipuhkemajanduslik infrastruktuur (maakasutusplaanil märgitud puhkealana nr 14).Emajõe ja Kalli (Akali jõe) ristumiskohale on kavandatud paadimatkajatele mõeldudpuhkekoht pikniku- ja lõkkeplatsiga (maakasutusplaanil märgitud puhkealana nr 13).Võimalusel tuleb lahendada prügimajanduse ning tualettide puudumise probleem.Vara valla territooriumile jäävad ka Emajõe Suursoo kaitsealused maad ningmaamajapidamise/põllu/metsamajandusmaad Praagal.

IX EMAJÕE KALDAALADE FUNKTSIONAALSETSONEERIMISE SEOS TARTU MAAKONNAPLANEERINGU JAEMAJÕE ÄÄRSETE OMAVALITSUSTE PLANEERINGUTEGA

Käesolev funktsionaalne tsoneering on koostatud üldplaneeringu täpsusastmesTartumaa maakonnaplaneeringut täpsustava ja edasiarendava dokumendina 11Tartumaa omavalitsuse Emajõe kaldavööndi lõikes. Tartu linna kohta on koostatuderaldiseisev Emajõe kaldarajatiste teemaplaneeringu ettepanek, mis kehtestatakselinna osaüldplaneeringuna.

Projekti "Emajõe Jõeriigi arengukoridori arengustrateegia ja funktsionaalnetsoneering" raames ei ole toimunud funktsionaalse tsoneeringu Planeerimis-jaehitusseadusele vastavat menetlemist, mistõttu ei saa olemasolevat dokumentinimetada ning käsitleda omavalitsuse territooriumi osade osaüldplaneeringuna.

Funktsionaalses tsoneeringus kavandatule reaalse seadusliku jõu andmiseks tulekskäesolevat dokumenti menetleda omavalitsuse osaüldplaneeringuna, vajadusel sedakonkreetse valla kontekstile vastavalt täpsustades. Praegune dokument ei annamuuhulgas seaduslikku alust ka ehitustegevuse suunamiseks väljastatavateleprojekteerimistingimustele hajaasustuses ning detailplaneeringutele tiheasustuses.Siiski võimaldab käesolev dokument teadvustada üldist suunda ning väljendadaarengustrateegias kavandatud tegevuste ruumilisi aspekte. Samuti on eriti dokumendikaardimaterjalile ning ruumilisele analüüsile põhinedes lihtsam põhjendada edasisikaasfinantseerimise taotlusi.

X EMAJÕE JÕERIIGI TEGEVUSKAVA AASTANI 2004

10.1 VEETEE. VEELIIKLUS

EESMÄRK / TEGEVUS HINNANGULINEMAKSUMUS (kr)

TEOSTAJA /KOORDINAATOR

TEOSTAMISE AEG VÕIMALIKUDRAHASTAJAD

2002-2003 2004-2005 2006-2012

TAOTLEJA DOONOR

I Strateegiline eesmärk: REGULAARNE RAHVUSVAHELINE LAEVALIIKLUS EMAJÕEL, VÕRTSJÄRVEL JA PEIPSI JÄRVEL1.1.1. Tartu –Pihkva, Tartu-Piirissaar-Pihkvaja Tartu-Vasknarva-Narva liinidel regulaarselaevaliikluse taaskäivitamine

5-6-mil.kr AS Tartu Sadam X Erakapital (ASTartu Sadam)

Riiklikudregionaal-arenguprogrammid,PHARE

1.1.2. Tartu-Storožinetsi vaheliselaevaliikluse käivitamine

3-4milj.kr AS Tartu Sadam /GdovInvest

X Erakapital (ASTartu Sadam /GdovInvest)

1.1.3. Rahvusvahelise reisisadamaväljaarendamine Tartus

8-10 milj. kr. AS Tartu Sadam X Erakapital (ASTartu Sadam)


1.1.3. Sinise Lipu nõuetele vastavakülalissadamate väljaarendamine:

- Soola 5

- Anne kanal (Anne kanali lõunapoolne pikendus)

5-8 milj. kr. AS Tartu Sadam X Erakapital (ASTartu Sadam)


8-10 milj. kr. X EL projektid,erakapital

Alaeesmärk 1.2. Emajõe-Peipsi veeteeühendamine Soome lahe veeteega1.2.1. Sihipärase koostöö arendamine Ida-Viru ja Jõgeva Maavalitsustega, Narva jaIvangorodi linnavalitsuste ning Kingisseparajooni (Venemaa) administratsiooniga

SA Tartumaa Turism /Tartu Maavalitsus

X X X Riigi eelarve PHARE,ISPA,INTERREGerinevadrahvus-vahelisedprojektid

1.2.2. Eskiislahenduste väljatöötamine jatasuvus analüüside teostamine

Eesti Regionaalarengu-Agentuur,Tartu linn,Narva linn

X X Riigi eelarve(RIP)

ISPA,PHARE,EL projektiderakapital

1.2.3. Rahvusvahelistes siseveetransporti ja –turismi puudutavates projektides osalemine

Tartu Linnavalitsus,Tartu Maavalitsus,Narva linn,Ida-Viru maavalitsus,Jõgeva maavalitsus,Eesti Veeteedeamet,EV Teede- ja Sidemin.

X X X omavalitsusteeelarved,Regionaal-arenguprojektid,

PHARE,TACIS,INTERREG,muud rahvus-vahelisedprojektid

II Strateegiline eesmärk: ERINEVATE OSAPOOLTE HUVE ARVESTAVA VEELIIKLUSKORRALDUSEGA TURVALINE VEETEE PEIPSI JA VÕRTSJÄRVE VAHEL

2.1.1. “Eesti Väravate” (Uhtina neeme jaPiirissaare) vahelise laevatee süvendamine

8 – 10 milj. kr. EV Veeteedeamet X EV Veeteede-amet

regionaal-arenguprogrammid,EL prog-rammid(PHARE,ISPA)

2.1.2. Emajõe Võrtsjärve suudmealasüvendamine

EV Veeteedaamet X EV Veeteede-amet

regionaal-arenguprogrammidEL prog-rammid(PHARE,ISPA)

2.1.3. Emajõe (laevatee) terviklikhüdrograafiline mõõdistamine (eelkõigeTartu ja Võrtsjärve vahel)

4 milj. kr. EV Veeteedeamet X EV Veeteede-amet

RIP, riiklikudregionaal-arenguprogrammidPHARE

2.1.4. Laevade jm. veesõidukite soovitusliketehniliste tingimuste väljatöötamine(lainetusest tekkivate ohtudeminimeerimiseks)

EV Veeteedeametkoostöös TartumaaKeskkonnateenistuse jaKeskkonna-inspektsiooniga ninglaevaomanikega

X riigieelarve Erinevadprojektid

2.1.5. Veeliikluseset tulenevate keskkonna-mõjude ja riskide hindamine ja seire.Veeliikluse seisukohast eriti tundlike alademääratlemine; Meetmete väljatöötamine jarakendamine veeliiklusest tulenevate ohtudeminimeerimiseks

350 000.- kr. TartumaaKeskkonnateenistus,Keskkonna-inspektsioon

X X X EVKeskkonna-inspektsioon,Tartumaakeskkonna-teenistus

PHARE

2.1.6. Elva jõe (Ulilani), Ahja jõe(Läänisteni), Väike-Emajõe (Jõgevesteni) jaÕhne jõe (Suislepani) laevatatavaksmuutmine

Tartu Maavalitsus,Valga MaavalitsusViljandi MaavalitsusVõrtsjärve SA

X X TartuMaavalitsus,ValgaMaavalitsusViljandiMaavalitsusVõrtsjärve SA

Riigieelarve,PHARE

III Strateegiline eesmärk: HÄSTITOIMIVATE PAADISADAMATE , SILDUMIS-RANDUMISKOHTADE KETT EMAJÕEL, LISAJÕGEDEL, VÕRTSJÄRVEL JA PEIPSI-PIHKVA JÄRVEL

3.1.1. Jõelaevade ja kaatrite sildumistvõimaldavate sildumis-randumiskohtade(paadisadamate) rekonstrueerimine/ rajaminekoos vajaliku infrastruktuuri (kohaviidad,välisvalgustus-elektrivarustus,prügimajandus, tualetid, istepingid, laavudjne) välja ehitamisega :

- Jõesuu

-Kärevere

- Muuge

- Ranna

- Tartu - Kvissentali veemotobaas

- Tartu – Emajõe Ujula tn. suplusrannavetelpäästejaama juures

- Tartu –Turu tn. 18 (jõe paremkaldal)

- Kabina

- Kaagvere

- Luunja

-Kavastu

-Mehikoorma

- Lohusuu (või Rannapungerja)

250 000.- kr Konkreetsed arendajad XOmavalitsus/erainvestor

PHAREprojektid

250 000.- kr Konkreetsed arendajad X Omavalitsus/erainvestor

PHAREprojektid


PHAREprojektid


PHAREprojektid


PHAREprojektid


PHAREprojektid

2 800 000.- kr Konkreetsed arendajad X Omavalitsus/erainvestor

PHAREprojektid


PHAREprojektid


PHAREprojektid

250 000.- kr

500 000.- kr

Konkreetsed arendajad

Konkreetsed arendajad X

X Omavalitsus/erainvestor

PHAREprojektid

Konkreetsed arendajad X Omavalitsus/erainvestor

PHAREprojektid


PHAREprojektid


PHAREprojektid

3.1.2. Sildumis-randumiskohtade (laevade,kaatrite ja paatide sildumist võimaldavkaldakindlustus) rajamine/rekonstrueerimine:- Reku- Ulila- Muuge saar / Kärkna klooster- Jänese- Jänese/Ranna- Tartu - Tuglase tn. pikendusele

planeeritud silla juures Emajõeparemkaldal

- Tartu - Marja-Lubja tn sihis planeeritudjalakäijate silla juures Emajõe paremkaldal (Supilinnas)

- Tartu- Marja-Lubja tn sihis planeeritudjalakäijate silla juures Emajõevasakkaldal (Tartu sõudeklubi)

- Tartus – Liiva tn pikenduse jaKroonuaia silla vahele jääv ala

- Tartus - Kartuli tn ja Kroonuaia sillavahele jääv ala

- Tartu-Kroonuaia sillast allavoolu jäävala Konsumi ja Emajõe vahel (UjulaKonsumi juures)

- Tartu-Atlantis (kaldaala atlantise juures)- Tartu -Võidu sillast allavoolu jääv ala

Emajõe paremkaldal (EmajõeÄrikeskuse – Sadamateatri piirkond)

- Tartu-Ihaste- Haaslava- Potijõgi- Luunja sild- U.Saksa ratsatalu- Kastre- Kantsi kõrts- Emajõe ja Akali jõe “ristmik”

Omavalitsused X X X OV eelarved Riigi-eelarve(Maantee-ameti eelarve),PHARE

3.1.3. Rajatavatele / rekonstrueeritavatelepaadisadamatele, sildumis-randumis-kohtadele ning puhkealadele juurde-pääsuvõimaluste parandamine (ja rajamine)ja viidasüsteemi välja-arendamine (nii maakui ka vee poolt)- Jõesuu- Jänese- Kvissental- Kabina- Kaagvere- Luunja silla juurde rajatav puhkeala

3.2. Alaeesmärk: Polüfunktsionaalne tugialaPraagal

Praaga tugiala arendaja X Arendaja PHARE,ISPA

3.2.1. Reisi- ja kaubalaevade sildumist jatormivarjus olekut võimaldava sildumiskairajamine/rekonstrueerimine koos vajalikeinfrastruktuuride välja arendamisega

Praaga tugiala arendaja X X Arendaja PHARE,ISPA

3.2.2. Puhkeala rajamine koos vajalikuinfrastruktuuriga (viidad, elektrivarustus-välisvalgustus, prügimajandus, tualetid,lõkkekohad jne)

Praaga tugiala arendaja X X Arendaja PHARE

3.2.3. Tugiala haldamise-majandamisekorraldamine

10.2 TURISM. PUHKEMAJANDUS. IMAGO

EESMÄRK / TEGEVUS HINNANGULINEMAKSUMUS



2002-2003 2004-2005 2006-2012

TAOTLEJA DOONOR

IV Strateegiline eesmärk: ATRAKTIIVSE VABA AJA VEETMISE JA PUHKAMISE PIIRKOND TARTU LINNA ELANIKELE JA KÜLALISTELE

4.1.1. Emajõe kallaste avamine,kaldal asuvate kõnniteedeheakorrastamine, täiendavate prügikastide ja istepinkidepaigaldamine:

- Lubja tn. pikendus - Kroonuaia sild

- Marja tn. pikendus – Kroonuaia sild

- Kroonuaia sild –Raudsild (nii vasak- kuiparem kallas)

- Raudsild – Kaarsild (nii vasak- kuiparemkallas)

- Kaarsild-Võidu sild (parem kallas)

- Võidu sild - planeeritav Paju tn. sild(vasakkallas)

Tartu Linnavalitsus X Tartu linnaeelarve

KIKPHARE


KIKPHARE


KIKPHARE


KIKPHARE


KIKPHARE


KIKPHARE

4.1.2. Tänavavalgustuseprojekteerimine ja väljaehitamine:

- Lubja tn. pikendus- Kroonuaia sild

- Võidu sild – perspektiivne Paju tn. sild(vasakkallas)

Tartu LinnavalitsusTartu linnaeelarve

projektid

4.1.3. Lubja-Marja tn. jalakäijate sillarajamine


projektid

4.2. Alaeesmärk: Mitmekülgsed vaba ajaveetmise, aktiivse puhkuse ja sportimisevõimalused Emajõe kallastel 4.2.1. Supelrandade heakorrastamine EVõigusaktides kehtestatud nõuetele ningvarustamine tarviliku infrastruktuuriga :- Emajõe vasakkalda suplusrand (Ujula

tn. lõpus)

- Tuglase tänava pikenduse juures(Emajõe paremkaldal)

- Anne kanali suplusrand

- Kabina karjääri puhkeala supelrand

Tartu Linnavalitsus X X X TartuLinnavalitsuseeelarve

KIK, PHAREISPA

1 000 000.-krEraettevõtja /LuunjaVallavalitsus

X Erakapital /Luunja Valla-valitsuseeelarve

KIKPHAREISPA

4.2.2. Ujula tn. supelranna hoonestuse japuhkerajatiste taastamine A.Matteuseprojektide põhjal

Tartu Linnavalitsus Oma-valitsuseeelarve

PHARE, muudrahvus-vahelisedprojektid

4.2.3. Tervikliku polüfunktsionaalse puhke-ja spordiala väljaarendamine (TÜ spordihall-Ranna pst – Ujula tn. supelrand –perspektiivne Lubja ja Marja tn, jalakäijatesild – Emajõe tn – perspektiivne Tähtvererahvaspordipark -Tuglase tn. supelrand)

Tartu Linnavalitsus X X X Oma-valitsuseeelarve

KIK, PHARE

4.2.4. Anne kanali ja Emajõe vahelisepolüfunktsionaalse puhke- ja spordialaväljaarendamine (matka-, suusa- jajalgrattarajad; supelranna laiendus, kämpingjne)

Eraettevõtjad / TartuLinnavalitsus

X X X Erakapital /Tartu LVeelarve

Erinevadprojektid

4.2.5. Mänguväljakute ja muudeatraktsioonide rajamine Emajõe äärsetelealadele (supelrannad, haljasala Võidu silla japerspektiivse Paju tn. silla vahel, Anne kanaliümbrus)

Eraettevõtjad / TartuLinnavalitsus


Erinevadprojektid

4.2.6. Välikaubanduse ja –toitlustusearendamine Emajõe kallastel ja Emajõel(laev-kohvikud)

Eraettevõtjad / SATartumaa Turism /Tartu Linnavalitsus


Erinevadprojektid

4.2.7. Paadilaenutusteenuste (sõudepaat,sportpaat, kanuu, matkasüst) võrgustikuväljaarendamine Emajõel

Tartu SAK /eraettevõtjad / TartuLinnavalitsus


Erinevadprojektid

4.2.8. Meelelahutus- ja veespordiüritustekorraldamine Emajõel, Anne kanalil jaKabinas

Eraettevõtjad / SATartumaa Turism /erinevad projektid

X X X Erakapital /mittetulundusühingud

Erinevadprojektid

4.2.9. Spordi-, kultuuri-, meelelahutus- jatulundusürituste korraldamine Emajõekallastel

Eraettevõtjad / SATartumaa Turism /erinevad projektid(mittetulundus-ühingud)

X X X Erakapital /mittetulundusühingud /omavalitsusteeelarved

Erinevadprojektid

4.2.10. one-stop-shop´i käivitamine (Emajõelja selle kallastel toimuvate üritustekorraldamiseks)

SA Tartumaa Turism X SA TartumaaTurism eelarve

Erinevadprojektid

4.2.11. Katkematute kallasradade rajamine jaheakorrastamine (Anne kanalist – Kabinanui;Kvissentalist rannani, Tuglase tn.pikendusest Jänese sillani)

Omavalitsused /maaomanikud

X X X Tartu LV,Tähtvere VV,Tartu VV,Luunja VVeelarved,erakapital

KIK, erinevadprojektid

4.2.11. Tervise-, jalgratta-, ja suusaradaderajamine-rekonstrueerimine

- Tähtvere – Jänese kõrtsi varemed

- Ranna pst.- Kvissental

- Anne kanali ja Emajõe vaheline ala

- Anne kanali ja Vana-Ihaste vaheline ala

- Vana-Ihastest-Kabinasse

- Kaagverest-Vana-Kastresse

800 000.- krEraettevõtjad / SATartumaa Turism /erinevad projektid(mittetulundus-ühingud)

X Erakapital /mittetulundusühingud / TartuLV eelarved

Erinevadprojektid


X X Erakapital /mittetulundusühingud /omavalitsusteeelarved

Erinevadprojektid

Erakapital / SATartumaa Turism /erinevad projektid(mittetulundus-ühingud)

X Erakapital /mittetulundusühingud /omavalitsusteeelarved

Erinevadprojektid



Erinevadprojektid



Erinevadprojektid


X Erakapital /mittetulundusühingud /omavalitsusteeelarved

Erinevadprojektid

4.2.12. Traditsiooniliste suusaradadetaastamine / heakorrastamine Emajõe luhtadel

- EPMÜ dendropark

- Ihaste luht

300 000.-kr

Tartu Suusaklubi jt.mittetulundusühingud

X X X mittetulundusühingud /omavalitsusteeelarved /erakapital

PHARE,Erinevadprojektid

mittetulundusühingud/erakapital /Tartu LV / Luunja VV

X X X mittetulundusühingud /omavalitsusteeelarved /erakapital

PHARE,Erinevadprojektid

V Strateegiline eesmärk: MITMEKÜLGSEID JA AKTIIVSEID VABAAJA VEETMISE, PUHKAMISE JA (LOODUS)TURISMI VÕIMALUSI PAKKUV EMAJÕE JÕERIIK5.1. Alaeesmärk: Atraktiivsed veeturismi ja –matka võimalused Emajõe Jõeriigis

5.1.1. Tartust lähtuvate huvireisi(ekskursiooni)marsruutide käivitamine:

- Jänese / Ranna

- Muuge saar / Kärkna klooster

- Kvissental

- Ihaste

- Kabina

- Haaslava

- Kavastu

eraettevõtjad X X X Erakapitaleraettevõtjad X X Erakapital

eraettevõtjad X X Erakapital

eraettevõtjad X X X Erakapital

eraettevõtjad X X Erakapital

eraettevõtjad X X X Erakapital

eraettevõtjad X X X erakapital

5.1.2. Kärkna vesiveski ja Kärkna kloostrivaremete baasil kompleksse turismitooteväljaarendamine ja marketing

Eraettevõtja / Tartu Vallavalitsus / SATartumaa Turism

X X Erakapital /Tartu Valla-valitsuseeelarve

PHARE,erinevadrahvus-vahelisedprojektid;KIK

5.1.3. Puhke- ja turismireiside korraldamineTartust Peipsi ja Pihkva järvele

- Värska

- Lüübnitsa

- Piirissaar

- Kolkja ( või Ninaküla või Varnja)

- Kallaste

- Mustvee

- Lohusuu (või Rannapungerja)

- Vasknarva

Eraettevõtja (AS TartuSadam)

X X X Erakapital

Eraettevõtja (AS Tartusadam)

X X Erakapital


X X X Erakapital


X X X Erakapital


X X Erakapital


X X X Erakapital


X X Erakapital


X X Erakapital

5.1.4. Puhke- ja turismireiside korraldamineTartust Võrtsjärvele

- Limnoloogia

- Valma (või Oiu)

- Pikassilla

Eraettevõtja (AS TartuSadam)

X X X Erakapital


X X Erakapital


X X Erakapital

5.1.5. Temaatiliste (Hansalinn Tartu;Hansatee Emajõgi, Tartu-Pärnu veetee jne)matkamarsruutide ja turismipakettidekoostamine ning marketing

SA Tartumaa Turism /Tartu Linnavalitsus /eraettevõtjad

X X X SA TartumaaTurism,TartuLinnavalitsus

PHARE,erinevadprojektid

5.1.6. Veematkade korraldamine (EmajõeSuursoo, Ahaj jõgi, Ilmatsalu jõgi, Elva jõgi,Pede jõgi, Alam-Pedja looduskaitseala) javeematkapakettide marketing

Eraettevõtjad / SA Tartumaa Turism

X X X ErakapitalSA TartumaaTurism eelarve

KIKerinevadprojektid

5.2. Alaeesmärk: Veematkade korraldamisttoetav infrastruktuur on heakorrastatud

5.2.1. Puhkealade (pikniku- ja supluskohtade)rajamine paadisadamate ja sildumis-randumiskohtade juurde:

- Reku

- Muuge saar /Kärkna klooster

- Jänese

- Ihaste

- Haaslava

- Kaagvere

- Luutsna jõe ja Emajõe ühinemiskohal

- Luunja sild / Vana-Kastre

- U. Saksa ratsatalu

- Kastre (Uus –Kastre)

- Kantsi

Maaomanik /omavalitsus /SA Tartumaa Turism

X Maaomanik /omavalitsus

KIK,Erinevadprojektid



PHAREErinevadprojektid







FIE Riina Kalda/omavalitsus /SA Tartumaa Turism












FIA Urmas Saks /omavalitsus /SA Tartumaa Turism





EV Keskkonnamin. /omavalitsus /SA Tartumaa Turism

X X Maaomanik /omavalitsus


Maaomanik / X Maaomanik / KIK,

5.2.2. (Karavani)parklate/kämpinguterajamine:- Jõesuus

- Käreveres

- Tartu-Kvissentali veemotobaasis

- Tartu – Sõudebaasi juures

- Tartu-Anne kanali ja Emajõe vaheliselalal

- Kabinas

- Kavastus

Konkreetsed arendajadX

Omavalitsus/erainvestor

PHAREprojektid



PHAREprojektid



PHAREprojektid


PHAREprojektid


PHAREprojektid


PHAREprojektid


PHAREprojektid

5.3. Alaeesmärk: Mitmekülgsed jaatraktiivsed loodusturismi, eritilinnuvaatlusturismi, võimalused javäljaarendatud loodusvaatluse infrastruktuur

5.3.1. Looduse õpperadade ja matkaradaderajamine koos vajaliku infrastruktuuriga(vaatlustornid jne)ja jätkusuutliku haldamise-hooldamise tagamine:- Jõesuu luht

- Kärevere luht

- Kalmistu paljand

- perspektiivne Ropka-Ihaste linnukaitseala

- Emajõe Suursoo

Eestimaa Looduse Fond/ EestiOrnitoloogiaühing

X X

EestimaaLooduseFond / EestiOrnitoloogiaühing

KIK,Rahvusvahelised projektid


X X KIK,Rahvusvahelised projektid

ÜliõpilasteLooduskaitsering /Eestimaa Looduse Fond

X X KIK,Rahvusvahelised projektid


X X X EestiOrnitoloogiaühing



X X X EestimaaLooduseFond / EestiOrnitoloogiaühing


5.3.2. Spetsialistidele suunatudlinnuvaatlusturismi marketing


X X X EestimaaLooduseFond / EestiOrnitoloogiaühing


VI Strateegiline eesmärk: SIHIPÄRANE JA EFEKTIIVNE “EMAJÕE JÕERIIGI” MARKETINGISÜSTEEM6.1. Alaeesmärk: Efektiivne PR- jareklaamitegevus ja “hästi müüv” üritustekorraldamine6.1.1. “Emajõe Jõeriigi” kaubamärgi väljaarendamine, õiguslik kaitse ja kasutusereglementeerimine

50 000.- kr SA Tartumaa Turism X SA TartumaaTurism /piirkonna oma-valitsused

projektid

6.1.2. Emajõe Jõeriigi ühtse sümboolikasüsteemne kasutamine piirkonna ja emajõegaseotud ürituste tutvustamisel-reklaamimisel

SA Tartumaa Turism X X X SA TartumaaTurism /piirkonna oma-valitsused

projektid

6.1.3. Emajõe Jõeriiki, Emajõe Veeteed,ajaloolist Hansateed tutvustavateinfomaterjalide (trükised, filmi-videomaterjalid, interaktiivsed materjalidjne.) koostamine, produtseerimine jasihipärane levitamine

SA Tartumaa Turism X X X SA TartumaaTurism /piirkonna oma-valitsused

projektid

6.1.4. Emajõe Jõeriiki tutvustavataskuteatmiku (“Emajõe Atlas”) koostamineja kirjastamine

150 000.-kr

6.1.5. Emajõel toimuvate ja Emajõega seotudürituste (meelelahutus, sport jne)tutvustamine-reklaamimine

5000.- kr/a

6.1.6. Emajõe äärseid loodus-, ajaloo- jahuviväärtusi tutvustavate huvi- ja õppereisidening –matkade korraldamine

30 000.-kr/a Erinevadorganisatsioonid

X X X Erinevadprojektid

6.1.7.Vee- ja loodusturismi alase koostööarendamine reisibüroode jareisikorraldajatega Eestis, Euroopas jaVenemaal (Pihkva, Novgorod, Peterburg jne)

50 000.-kr/a SA Tartumaa Turism /SA Lõuna-EestiTurism/ omavalitsused /eraettevõtjad

X X X PHAREerinevadprojektid

6.2. Alaeesmärk: Terviklikult väljaarendatudinfosüsteem ja “viidamajandus”6.2.1. Tervikliku “viidasüsteemi” (vallad,suuremad keskused, külad, kaitstavad alad ja–objektid, ajaloo- ja huviväärtused,olmeteenindus jne)

20 000.-kr/a SA Tartumaa Turism /omavalitsused /eraettevõtjad

X X X Oma-valitsusteeelarved,eraettevõtjad

PHAREerinevadprojektid

6.2.2. Paadisadamate, sildumis-randumiskohtade ja puhkealade varustaminepotentsiaalsele kliendile vajalikuinformatsiooniga (kuuluvus,kasutustingimused, lähimad kaubandus-toitlustuskohad jne)

SA Tartumaa Turism /omavalitsused /eraettevõtjad



6.3. Alaeesmärk: Hästi töötavturismiteenuste pakkujate võrgustik6.3.1. Turismi- ja puhketeenuste pakkujatevahelise koostöö toetamine ja ühisemarketingi-alase koostöövõrgustikuväljakujundamine

65 000.-kr/a SA Tartumaa Turism /omavalitsused /eraettevõtjad



10.3 JÄTKUSUUTLIK SÄÄSTEV ARENG

EESMÄRK / TEGEVUS HINNANGULINEMAKSUMUS (kr)



2002-2003 2004-2005 2006-2012

TAOTLEJA DOONOR

VII Strateegiline eesmärk: MILJÖÖVÄÄRUSLIKUD ALAD EMAJÕE KALLASTEL ON HEAKORRASTATUD JA VÄÄRTUSTATUD7.1. Alaeesmärk: Miljööväärtust toetavplaneerimis- ja ehitustegevus7.1.1. Miljööväärtuslike alade ja objektide(s.h. vaated) määratlemine ja kaardistamine

Tartu Maavalitsus X TartuMaavalitsus

7.1.2. Miljööväärtuslike alade ja objektide(s.h. vaated) säilitamiseks (taastamiseks) javäärtustamiseks vajalike meetmete väljatöötamine ja kooskõlastamine asjaomasteinstitustioonidega (s.h. üld- jadetailplaneeringutes vastavate tingimustekajastamine)

Tartu Maavalitsus X X X TartuMaavalitsus

Erinevadprojektid

7.1.3. Emajõe puhastamine (eutrofeerumisesttulenev kinniskasvamine) ja kaldajoonekorrigeerimine (vajadusel):- Tuglase tn pikendus - Marja tn vaheline

ala (Supilinnas)- Lubja tn. pikenduse- Kroonuaia silla

vaheline ala)- Kroonuaia silla-raudsilla vaheline ala

vasakkaldal- Raudsilla- kaarsilla vaheline ala

paremkaldal- Raudsilla-kaarsilla vaheline ala jõe

vasakkaldal- Kaarsilla-Võidu silla vaheline ala

vasakkaldal- Võidusilla – planeeritava Paju tn. silla

vaheline vasakkallas- Anne kanali vasakkallas- Anne kanali parem kallas- perspektiivse Paju tn silla ja Sõpruse

silla vaheline ala vasakkaldal- Anne kanali pikendus

1 – 1,5 milj. kr Tartu Linnavalitsus Tartu linnaeelare

PHARE,ISPA

7.1.4. Vaadete avamine kaldaaladeltEmajõele ja Emajõelt kaldal asuvateleobjektidele:

- Jõesuu (vaade Tartu-Viljandi maanteelt) - Jänese

- Ranna

- Kvissental

-Kalmistu paljand ja Aruküla koopad

- Kaagvere linnuse ase

- Kaagvere mõis

- Mäksa park

- Kikaste (Vana-Kastre-Kavastu maanteepoolt)

Rannu Vallavalitsus /Võrtsjärve SA

X X XRannuVallavalitsus /Võrtsjärve SA

KIK.projektid

Maaomanik / TähtvereVallavalitsus

X X X Maaomanik /TähtvereVallavalitsus

KIK,projektid

Maaomanik / TartuVallavalitsus

X X X Maaomanik /TartuVallavalitsus

KIK,projektid

Maaomanik / TartuLinnavalitsus

X X X Maaomanik /TartuLinnavalitsus

KIK,projektid

Tartu Linnavalitsus X X X TartuLinnavalitsus

KIK,projektid

Maaomanik / MäksaVallavalitsus

X X X Maaomanik /MäksaVallavalitsus

KIK,projektid



KIK,projektid



KIK,projektid

Maaomanik / LuunjaVallavalitsus

X X XMaaomanik /LuunjaVallavalitsus

KIK,projektid

7.1.5. Väärtuslike mõisaparkiderenoveerimine ja heakorrastamine:- Kaagvere

- Luunja

- Mäksa

- Kavastu

- Kastre

50 000.- kr/aMäksa Vallavlitsus /Tartumaakeskkonnateenistus

X X X Mäksavallavlitsus /EV Kesk-konnamin.


50 000.- kr/aLuunja Vallavlitsus /Tartumaakeskkonnateenistus

X X X Luunjavallavlitsus /EV Kesk-konnamin.


50 000.-kr/aMäksa Vallavlitsus /Tartumaakeskkonnateenistus









7.2. Alaeesmärk: Kõrge miljööväärtusegapärandmaastikud8.2.1. Väärtuslike ja hooldamist vajavatepärandkultuurmaastike määratlemine jamaaomanike väljaselgitamine

30 000.- kr TartumaaKeskkonnateenistus /

X Riigielarve /PRIA

Rahvus-vahelisedprojektid

7.2.2. Maaomanike informeeriminepärandmaastike hooldamise vajalikkusest javastava otstarbeliste vahendite saamisevõimalustest; vastava alase nõustamisekorraldamine

100 000.- kr/a TartumaaKeskkonnateenistus

Riigielarve /PRIA

7.2.3. Pärandkultuurmaastike jätkusuutlikuhoolduse tagamiseks maaomanikeühistegevuse organiseerimine/koordineerimine

TartumaaKeskkonnateenistus

Riigielarve /PRIA

7.2.4. Pärandkultuurmaastike hooldamine:- Jõesuu-Pede luht- Pedja jõe kallas Rokast Pede suudmeni- Palupõhja – Rõngaskoolme luht- Reku – Palupõhja luht- Ulila-Reku luht- Ihamaa-Ilmatsalu luht- Kärevere luht- Kardla-Kämara luht- Ropka-Ihaste luht- Haaslava-Kabina luht- Luunja-Kaagvere luht- Kavastu-Kastre luht

~600 000.- kr/a TartumaaKeskkonnateenistus / Eestimaa LooduseFond / LKÜ Kotkas

Riigieelarve(Keskkonna-min, Põllumaj.min:TartumaaKeskkonna-teenistus )

Erinevadprojektid

VIII Strateegiline eesmärk: KOORMUS-TUNDLIKUD KALDAALAD ON KINDLUSTATUD LOODUSJÕUDUDE JA INIMTEGEVUSE KAHJULIKU MÕJU VASTU 8.1.1. Koormuse suhtes tundlike alademääratlemine Emajõel ja lisajõgedelaevatatavatel osadel; Vastavasisulineregulaarne seire

50 000.-kr TartumaaKeskkonnateenistus /Eestimaa Looduse Fond

X X X TartumaaKeskkonna-teenistus

KIK,erinevadprojektid

8.1.2. Uuringud ja projekteerimistöödveeliiklusest tingitud keskkonnariskide(negatiivsete mõjude) minimeerimiseks

TartumaaKeskkonnateenistus /Keskkonna-inspektsioon /Veeteedeamet

X X X TartumaaKeskkonna-teenistus /Keskkonna-inspektsioon

KIK,PHARE,erinevadprojektid

8.1.3. Kaldakindlustuste rajamine/rekonstrueerimine:- Jõesuu (paatide-laevade sildumisala

juures)

- Palupõhja

- Kvissentali veemoto baasi juures

- Kvissentali vastaskaldal

- Supilinna ujulast ülesvoolu paremkallas

- Supilinna linnaosa tehiskallassupelrannast- Kartuli tänavani

- Tartu linna supelranna – Kroonuaia sillavaheline alla vasakkaldal

- Kroonuaia silla ja raudsilla vahelise alavasakkallas

- Kroonuaia silla ja raudsilla vahelise alaparemkallas

- Raudsilla ja kaarsilla vahelise alavasakkallas

- Raudsilla ja kaarsilla vahelise alaparemkallas

- Kaarsilla ja Võidu silla vahelise alavasakkallas

- Kaarsilla ja Võidusilla vahelise alaparemkallas

0,6 – 1,5 milj, EEK

0,2-0,5 milj, EEK

6-9 mil, EEK

0,9 –2,2 milj. EEK

0,8 – 1,8 milj. EEK

0,23 – 0,53 milj.EEK

0,7-1,7 milj. EEK

3,5 – 9,4 milj, EEK(sõltub tehn.lahendusest) 3 – 17 milj. EEK(sõltub tehn.lahendusest)3 – 17 milj. EEK(sõltub tehn.lahendusest)3,5 – 7,7 milj. EEK

Rannu Vallavalitsus

Puhja Vallavalitsus

Tartu Linnavalitsus

Tartu Linnavalitsus

Tartu Linnavalitsus

Tartu Linnavalitsus

Tartu Linnavalitsus

Tartu Linnavalitsus

Tartu Linnavalitsus

Tartu Linnavalitsus

Tartu Linnavalitsus

Tartu Linnavalitsus

Tartu Linnavalitsus

Omavalitsusteeelarved

KIK,PHARE,ISPA

IX Strateegiline eesmärk: TAGATUD LOODUSLIKU KESKKONNA SÄÄSTLIK KASUTUS JA LIIGILISE MITMEKESISUSE SÄILIMINE9.1.1. Liigilise mitmekesisuse (taimestik,loomastik, linnustik) täiendav kaardistamine

Eestimaa LooduseFond/ TartumaaKeskkonnateenistus

X TartumaaKeskkonnateenistus

Erinevadprojektid

9.1.2. Väärtuslike maastike jaloodusobjektide lülitamine üleriigilisseNATURA 2000 rohelisse võrgustikku



Erinevadprojektid

9.1.3. Kaitsmist vajavate objektidemääratlemine ja kaardistamine



Erinevadprojektid

9.1.4. Kaitsmist vajavate objektide (s.h.linnud, loomad, taimed, kalad) ja aladekaitsekorralduskavade ja kaitse-eeskirjadekoostamine

TartumaaKeskkonnateenistus /Eestimaa Looduse Fond

X X X TartumaaKeskkonnateenistus

Erinevadprojektid

9.1.5. Vajadusel kaitstavate aladekaitsekorralduskavade aktualiseerimine jakaitse-eeskirjade korrigeerimine

TartumaaKeskkonnateenistus/Eestimaa Looduse Fond

X X X TartumaaKeskkonnateenistus

Erinevadprojektid

9.2. Alaeesmärk: Inimtegevusest tulenevkeskkonnareostus on vähenenud9.2.1. Regulaarsete heakorraaktsioonidekorraldamine Emajõe kallasteheakorrastamiseks

LKÜ Kotkas/ EestimaaLooduse Fond/SA Tartumaa Turism /Omavalitsused

X X X

9.2.2. Maaomanike / -valdajate, oma-valitsuste ning turismi-ja puhkemajandusegategelejate õiguste ja kohustuste täpnemääratlemine Emajõe, lisajõgede ja nendekallaste heakorra tagamisel

TartumaaKeskkonnateenistus /omavalitsused / SA Tartumaa Turism

X X

9.2.3. Jääkreostuse probleemi lahendamine Omavalitsused X X X Omavalitsused Erinevadprojektid

9.2.4. Emajõe valgala veemajanduskava jaasjakohase investeeringute kava koostamine

Keskkonnaministeerium/Eestimaa Looduse Fond

X Keskkonnaministeerium

Erinevadprojektid

9.3. Alaeesmärk: Inimeste kõrgekeskkonnateadlikkus ja looduskasutusekultuur

9.3.1. Säästva arengu ja keskkonnahoiu alasekoolituse korraldamine ettevõtjatele, avaliku-ja kolmanda sektori esindajatele

100 000.- kr/a Tartumaa Keskkonna-teenistus / EestimaaLooduse Fond /Looduskool

X X X EV Kesk-konnamin.

Erinevadprojektid

9.3.2. Looduskooli rajamine Palupõhjas Eestimaa Looduse Fond/ LKÜ Kotkas

X EestimaaLooduse Fond

Erinevadprojektid

KASUTATUD KIRJANDUS

Þ Kas tunned maad. Teatmik Eesti NSV matkajatele ja koduuurijatele. Tallinn,Þ “Eesti Raamat” 1966Þ Ajalooline Emajõgi. A.Traat. Tallinn, “Eesti Raamat” 1968Þ Siin- ja sealpool maanteed. Tartu rajoon. K.Kirt. Tallinn, “Eesti Raamat” 1974Þ Mööda Emajõge. J.Ristkok, J.Külmet. Tallinn, Eesti Raamat” 1976Þ Nõukogude Eesti. Entsüklopeediline teatmeteos. Tallinn, “Valgus” 1978Þ Tartu ajalugu. R.Pullat. Tallinn, “Eesti Raamat” 1980Þ ENE 2 kd. Tallinn, “Valgus” 1987Þ Tartu rajoon. Sarjast Siin- ja sealpool maanteed. K.Kirt Tallinn,Þ “Eesti Raamat” 1988Þ Arengustrateegia Tartumaa 2000+. Tartu Maavalitsus. 1998Þ Tartu maakonnaplaneering. Tartu Maavalitsus.1998Þ Tartu linna arengustrateegia ”Tartu 2012”. Tartu 1999Þ Tartu linna üldplaneering aastani 2012. Tartu 1999Þ Mäksa valla arengukava aastani 2010. Melliste 2000Þ Võrtsjärve piirkonna arengukava 2000-2005Þ Ajaleht “Edasi” 1995, 1960, 1965, 1970, 1973, 1996, 1980, 1985, 1989,

aastakäigudÞ Ajaleht ”Postimees” 1935,1938, 1990, 1991, 1992, 1993, 1994,1997,1999

aastakäigudÞ Ida-Viru maakonnaplaneering. Ida-Viru Maavalitsus. Jõhvi 1998Þ “Ülevaade Tartu maakonna rahvastikust aastatel 1959-1995. Rahvastiku prognoos

aastani 2010.” Mare Ainsaar, Jüri KõreTÜ Perelabor 1995.Þ Ehitusgeoloogia Ago Vilo Tartu Riiklik Ülikool 1986.Þ Eesti Loodus. Koostaja Anto RaukasÞ Zoloogia-alaseid töid. Tartu Riikliku Ülikooli toimetised, vihik 231. Tartu 1969

KAARTIDE NIMEKIRI

SELETUSKIRJA KÖIDETUD SKEEMKAARDID

Þ Skeemkaart nr 1. CORINE maakate

Þ Skeemkaart nr 2. Emajõe lähedusse jäävate külade elanike arvud

Þ Skeemkaart nr 3A Maastikuanalüüs

Þ Skeemkaart nr 3B Maastikuanalüüs

SELETUSKIRJALE JÄRGNEVAD KAARDID

Þ Kaart nr 1 Elamumaa paiknemine Emajõe Jõeriigis M 1: 100 000

Þ Kaart nr 2 Maakasutuspiirangud M 1: 22 000

Þ Kaart nr 3 Perspektiivne maakasutus Emajõe Jõeriigis

M 1: 22 000

Þ Kaart nr 4 Tartu linna Emajõe kaldarajatiste teemaplaneeringu põhijoonis (AS

Kobras töö nr K-8/030)

Documents

EMAJÕE JÕERIIGI RUUMILISE ARENGU KORIDOR I ETAPP · Kuna Eesti hõimude areng oli I aastatuhande teise poole alguseks jõudnud tasemeni, mil hakkasid esile tõusma esimesed kohalikud