1
Võrtsjärvega seotud majandustegevusteperspektiivanalüüs
15. mai 2009
Valma
2
Võimalikud põhitegevused
Kalandus (kutseline, harrastuslik- ja õngepüük kalakasvandused)
Turism (loodusturism, puhkus, veematkad ) Põllumajandus (suurtootmine, talud-
mahetootmine, niššitooted, korilus) Jahindus, korilus (seostatult turismiga) Majandustegevuse võrgustumine ja
juhtimine Võrtsjärvel (ettevõtluskeskus!)
3
Võimalikud kaastegevused
Roo lõikamine ja roost toodete valmistamine (roomatid, soojustus, käsitööesemed, küte
Traditsiooniliste paatide ja kalede ehitus, käsitöö
Sapropeeli tootmine Loodushoiualane õppe- ja teadustegevus
(EMÜ Limnoloogia Keskuse baasil) Veespordialane tegevus (veerallid, regatid,
jäärajasõidud jms ) Regulaarsete laevaliinide loomine
4
Kutseline kalapüük
Kutseline kalapüük – Pikemas perspektiivis (10 – 15 aastat) – stabiilne juhul, kui märkimisväärselt ei muutu lähtetingimused - kalapüügi mahud ja sellest saadavad tulud Elatist saab ca 20-30 kaluriperet (kui nad jäävad
omanikeks ja lubatud püügivahendite arv ei muutu)
Tulusid on võimalik suurendada ühistegevuse arendamisega, toorkala kohapealse töötlemisega ja kalatoodete otsemüügiga (turistid)
5
Võrtsjärve kalasaagid 1971 – 2007 (tonni/aastas)
6
Kokkuost ja kohapealne töötlemine
Kala esmakokkuostuga tegeleb praegu mitu omavahel konkureerivat ettevõtet
Kohapealne töötlemine toimib – kaluripered + Kõlli Maie ja veel mõned teised
Otseturustamise tulemusena jääb rohkem raha rannapiirkonda ja võimaldab lisasissetulekut
Omaette probleemiks on nõuetele vastavus (Kalandusmeetme kaudu võiks kala minikööke rahastada – ilmselt perspektiivne)
NB! Tegevusi vaja kindlasti koordineerida (kalaköögid, koostöö turismiettevõtjatega)
7
Kalandus
Kiire probleem – 1
Kalapüügiseaduse § 17’ lõige 3 kohaselt saab eraisik osta kalurilt oma tarbeks kala esmakokkuostuhinna alusel kuni 300 krooni eest päevas. Kui eraisik soovib osta näiteks 2-3 kilo angerjat, siis talle seda kalakogust ei tohi ükski kalur müüa, kui ostja ei ole äriregistris registreeritud kui kala esmakokkuostjana tegutsev ettevõtja.
8
Kalandus (harrastuspüük, õngepüük)
Harrastuspüük, õngepüük Oluline toidulisa järve ääres elavatele
pensionäridele ja kutselise kalapüügiga mittetegelevatele kohalikele elanikele (Võrtsjärvega piirnevad vallad)
Probleemiks Kalapüügiseaduse § 11 lõige 13, mille alusel antakse harrastuspüügi kalastuskaardid nende ajalise taotlemise järjekorras
Teeme ettepaneku delegeerida harrastus- ja õngepüügi kalastuskaartide väljaandmine MTÜ
Võrtsjärve Kalanduspiirkonnale.
9
Kalandus (harrastuspüük)
Meie ettepanek 09.03.2009 - Vastavalt Kalapüügiseaduse § 11 lõige 13 antakse harrastuspüüdjatele kalastuskaardid nende ajalise taotlemise järjekorras. Taotlusi võetakse vastu alates püügiaastale eelneva aasta detsembrikuu esimesest tööpäevast. Rannarahva jaoks on kord ebaõiglane kuna kalastuskaardid jaotatakse enamasti linnarahvale, kellel on hea internetiside.
Ettepanek – anda kalapüügi lubade väljaandmine MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkonnale
10
Maailma kalatoodang
Milj. tonni 2005 2006 2007 2007/05
Kalapüük 94 92 92 -1.0%
Kasvatus 49 52 53 4.0%
Kokku 143 144 145 0.7%
11
0.0
2.0
4.0
6.0
8.0
10.0
12.0
14.0
16.0
18.019
7019
7519
8019
8519
9019
9520
0020
0520
1020
1520
2020
25
2030
2035
Per c
aput
sup
ply
(kg)
Fromcapturefisheries
Fromaquaculture
kalapüük
kalakasvandused
2005 2015 2030
12
Kalakasvanduste rajamine
Võrtsjärvel ei ole kalapüügi suurendamine enam oluliselt võimalik – looduslik ressurss on ammendunud. Seega pole võimalik oluliselt suurendada ka kalapüügist saadavaid tulusid
Maailmas suureneb nõudlus valge kala (ahven, koha, haug) järele
Perspektiivis on Võrtsjärve ääres looduslikud tingimused (maa, vesi, asustusmaterjal) kalakasvanduste rajamiseks
Euroopa Liit toetab vesiviljelusalast ettevõtlust. Vaja eriuuringud, detailplaneering, projekt
13
Põllumajandus
Suurtootmine on koondunud Võrtsjärve idakaldale, kus on sobivad põllumajandusmaad.
Tulenevalt sobiva pm maa puudumisest pole võimalik tootmist oluliselt suurendada
Talud – mahetoodang, niššitoodang, taluturism, käsitöö (kale, paadid, jääkelgud) vajavad majanduslikku toetust (PRIA, EAS) koostöö turismiettevõtetega (kohalik toit,
atraktsioonid, ratsutamine jms)
14
Turism, kiiresti arenev majandusharu
Võrtsjärve ääres on juba arvestataval hulgal turismiettevõtjaid (15 – 20 peret, ca 200-250 majutuskohta, ca 50 töökohta), kes suudavad pakkuda majutust, toitlustust, loodusturismi teenuseid, konverentsiturismi Võrtsjärvega seonduvaid atraktsioone jms
Turismil on erinevalt kalapüügist perspektiivis veel arenguruumi (ca 1000 uut majutuskohta)
Majanduslikus mõttes tõrjub turism kalanduse tõenäoliselt teisele kohale
15
Traditsioonid, käsitöö
Turismiga kaasnevad võimalused arendada Võrtsjärvega seotud traditsioonilisi ja kultuurilisi tegevusi Kalepurjekate, puupaatide, jääpurjekate,
kalapüügivahendite jms valmistamine ning nende kasutamine turismiteenuste osutamisel
Atraktiivsete muinaselupaikade taastamine ja vaatamisväärtusteks loomine (Valma mees jt)
Loodusturismi meetmete väljaarendamine (koos Palupõhja looduskooliga!?)
16
Võrtsjärvega seotud turismitooted? Veeturism, paadisõit (aeru- ja mootorpaadid) Harrastuslik kalapüük (suvine, talvine ja ka võrgu- ja
mõrrapüük, kalapüügivõistlused) – eeldab lubade jaotamise õiguse saamist Võrtsjärve Kalanduspiirkonnale
Veega seotud lõbustused ja sportimised (jetid, veesuusatamine, rõngad, igasugu „junnid”, veelaud, purjelauad, lohelauad jms)
Purjeregatid (Valma regatt) (suvine purjekatele ja talvel jääpurjetamine)
Veemotosport (paadirallid, skuutrite võidusõidud) Loodusturism, (veetaimestik, veeloomastik,
kalamuuseum, Alam-Pedja looduskaitseala) Konverentsiturism Lodjakino (kalekino?)
17
Jätk… Korralikud söögikohad, kauplus, Angerjarestoran ja muud kohalikud kalatooted Kalaköögid (eriroad, konservid, eksklusiivsed
kalatooted) Uus korralik SPA-hotell (ca 500 kohta) Kämpingud, telkimisplatsid Piisavalt lõkke- ja grilliplatse Slipiteed ja sadamad külalisaluste
vastuvõtmiseks ja majutamiseks Linnameeste paatide talvine hoiustamine Võrtsjärve SPA ja ujumiskohad
18
Turismi propageerimine
Info Euroopale ja MaailmaleNB! Peaks olema koordineeritud tegevus
Võrtsjärve SA Viljandimaa Turismiinfokeskus Eesti Maaturism Mingi muu üleeuroopaline kett?
Kas igale ettevõtjale oma interneti koduleht või paketina kogu Võrtsjärve kohta?
19
Turism (probleemid)
Koostöö parandamine keskkonna teenistustega – Võrtsjärve kui Natura 2000 ala koordineerib endiselt Viljandimaa KKT
Tegevus ja arengukavad turismiettevõtjate vahel veel piisavalt koordineerimata
Tuleks määrata Võrtsjärvele turismi koordinaator – kas Võrtsjärve Sihtasutus?
Veespordi ja veeturismi arendamiseks on veel võimalusi ja ruumi – aga kui palju? Piir!!?
Mida teha sügisel, talvel, kevadel ?
20
Jahindus, korilus
Jahindus ja korilus on looduse poolest Võrtsjärve ääres samuti perspektiivne ja majandustegevuse osa. (Paljud kalurid on samaaegselt ka kohaliku jahindusseltsi liikmed)
Seotuna turisminduse ja kalandusega annaks jahindus ja korilus täiendavaid majanduslikke võimalusi rannarahvale
Jahinduse ja koriluse sidumine turismi ja kalandusega vajaks samuti majanduslikku koordinatsiooni, näiteks Võrtsjärve SA tasemel?
21
Kaasnevad tegevused
Traditsiooniline paadiehitus annaks meile hea asjaajamise ja reklaami korral aastaringselt tööd 2-3 inimesele
Roo lõikamine on hooajaline ja sellest kaubanduslike toodete valmistamine nõuab kapitalimahukaid eriseadmeid ja -oskusi. Küllalt suure riskiga ettevõtmine
Õppe- ja teadustöö suunda on võimalik veel arendada EMÜ Limnoloogiakeskuse baasil
Veespordialane tegevus on jõukohane ja perspektiivne turismiettevõtjatele
22
Siseveeteed ja sadamad
Tartu sisevete töögrupi info kohaselt tekivad meil tõsised probleemid, kui ettevalmistatud sadamaseadus Riigikogus vastu võetakse – tulevad rängad sadamamaksud ja erireeglid kala lossimiskohtadele
Loodusturismi arengut takistavad risustunud jõed (Pede, Pedja, Põltsamaa, Õhne, Tänassilma jt)
Võrtsjärve teatud veeseisust (~33.0 m ümp) lõpeb järvel navigatsioon (randumiskohtade korrashoiuks vaja ca 1,5 - 1.8 miljonit krooni aastas – nõutada riigitoetust?)
23
Võrtsjärve probleemid - I
Võrtsjärve madal veeseis ja veeseisu suur kõikumine põhjustab kalandusele kahjusid:
Haugi, latika, koha, lutsu arvukuse ja saakide vähenemine, püüniste probleemid
Ummuksisse jäämine ja kalade mass-suremine Raskused sadamate kasutamisel ja navigeerimisel Taimestiku vohamine, mis omakorda takistab koha
kudemisrännnet Kalade liikumisteede ja aktiivsuse muutumine,
põhilisi liike tavalisest raskem kätte saada
24
Võrtsjärve probleemid - II
Paadiomanikud kannavad suuri kulutusi purunenud vintide, svertide, paadipõhjade jms parandamiseks
Kalurid kannavad kahjusid purukssõidetud püüniste tõttu
On tekkinud konfliktne situatsioonMilline on lahendus? Kas Võrtsjärve digitaalse mõõdistamise järel saame
GPS süsteeme kasutades asjad paika?Tundub, et pikemas perspektiivis tuleb teha rohkem
koostööd puhkajate ja kalurite vahel
25
Võrtsjärve reguleerimise majanduslik efekt
Võimaldab parandada järve ökoloogilist seisundit ja lükata edasi järve vananemine, NB! turism
Keskmisest kõrgem veeseis loob tingimused põhiliste kalaliikide arvukuse stabiliseerumiseks ja saakide tõusuks (ilma angerjata) 400-500 tonni aastas e. 15-20 kg/ha, ehk kogutulu kasvuks 4-5 miljoni krooni võrra
Jätkuva angerja sisselaskmise korral eelnevate aastate tasemel kujuneks kogutuluks 10-15 miljonit krooni e. 90-ndate aastate teise poolega võrreldes kuni 2 korda rohkem
26
Majandustegevuste probleemid
Tööjõu küsimused (tegelikult napib meil kvalifitseeritud tööjõudu – kutseliste kalurite järeltulijad, turismiteenindajad, kokad, paadijuhid, kalakasvatajad jne)
Majandustegevuse lubatavus??? - Natura 2000
Kontrollorganite paljusus (looduskaitse, ehitus, toiduohutus, päästeteenistus, veeteede amet, kalakaitse, Natura 2000 jt)
Perspektiivis kujuneb Võrtsjärvel välja multifunktsionaalne ettevõtlus !!?
27
NB! Ettevõtja – ettevõtlik inimene
Selleks, et majandus Võrtsjärve ääres areneks, peab meil olema paras jagu ettevõtlikke inimesi
Lisaks ettevõtlikule inimesele peab olema ka raha ja kapitali investeeringuteks
Kui meil on valdade toetus, tulevad ka inimesed ja kapital ning areneb kogu piirkond
Kui areneb ettevõtlus, tuleb ka kvalifitseeritud tööjõud
Kui inimestel on kindel motiiv (eesmärk) arenevad kodumajapidamised ja ka kogu piirkond
28
Koostöö ja ettevõtete võrgustumine
Praegu on Võrtsjärve piirkonnas tegutsemas mitmeid organisatsioone (Võrtsjärve SA, MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond, MTÜ Võrtsjärve LEADER, külaseltsid, ettevõtjad), mis mõnel pool juba omavahel konkureerivad (nt Tartu)
Perspektiivis vaja veelgi paremini kasutada Euroopa Liidu tõukefonde
Pakuks välja mõtte luua Võrtsjärve piirkonda mõne tegutseva ühingu baasil Võrtsjärve ettevõtluskeskus?
Või laiendada Võrtsjärve SA tegevust?
29
Tänan tähelepanu eest!