TALLINNA POLÜTEHNIKUMI MAJANDUSAASTA ARUANNE
1.1.2011- 31.12.2011
Aruandekohustuslase nimetus: Tallinna Polütehnikum
Registreerimiskood: 70003974
Aadress: Pärnu mnt 57, Tallinn 10135
Telefon: +372 61036 01
Faks: +372 61036 40
E-post: [email protected]
Interneti kodulehekülg: www.tptlive.ee
Majandusaasta periood: 01.jaanuar – 31.detsember
Tegevjuht: Kalle Sammal
Audiitor: Audiitorbüroo Silvia Sirel OÜ
Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aastaaruandest ja
hinnangust aruande õigsuse ning tehingute seaduslikkuse kohta.
Lisatud dokumendid: Audiitori hinnang majandusaasta aruande õigsuse ning tehingute
seaduslikkuse kohta.
Dokument koosneb 59 leheküljest.
2
SISUKORD
TEGEVUSARUANNE ........................................................................................................................... 3
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ..................................................................................... 43
TEGEVJUHTKONNA DEKLARATSIOON .................................................................................... 43
BILANSS ........................................................................................................................................... 44 TULEMIARUANNE.......................................................................................................................... 44 RAHAVOOGUDE ARUANNE ....................................................................................................... 45 NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE ......................................................................................... 45 RIIGIEELARVE TÄITMISE ARUANNE ..................................................................................... 46
LISAD .................................................................................................................................................... 47
LISA 1. RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISEL KASUTATUD
ARVESTUSMEETODID JA HINDAMISALUSED ..................................................................... 47 LISA 2. TEHINGUD AVALIKU SEKTORI JA SIDUSÜKSUSTEGA ............................................................ 50 LISA 3. MAKSUD................................................................................................................................. 52 LISA 4. NÕUDED JA KOHUSTUSED...................................................................................................... 52 LISA 5. KINNISVARAINVESTEERINGUD ............................................................................................. 53 LISA 6. MATERIAALNE PÕHIVARA .................................................................................................... 53 LISA 7. IMMATERIAALNE PÕHIVARA ................................................................................................. 54 LISA 8. SAADUD JA ANTUD TOETUSED .............................................................................................. 54 LISA 9. KAUPADE JA TEENUSTE MÜÜK ............................................................................................. 55 LISA 10. TÖÖJÕUKULUD .................................................................................................................... 56 LISA 11. MAJANDAMISKULUD ........................................................................................................... 56 LISA 12. PÕHIVARA AMORTISATSIOON ............................................................................................. 57 LISA 13. SIIRDED ................................................................................................................................ 57 LISA 14. SELGITUSED EELARVE TÄITMISE ARUANDE KOHTA ........................................................... 58
ALLKIRJAD MAJANDUSAASTA ARUANDELE .......................................................................... 59
3
TEGEVUSARUANNE
Üldiseloomustus
Tallinna Polütehnikum sai alguse 1915. aastal, olles seega üks vanimaid keskastme juhte ja
spetsialiste ettevalmistav kutseõppeasutus Eestis. Väljaõpe on toimunud ligi 70 erialal ja
õppesuunal, lõpetanute üldarv 2011.a. 31. detsembriks on 14141, neist päevases õppevormis
10 779, õhtuses 1640, sessioonõppes (vana nimega kaugõppes) 1708 ja töökohapõhises
õppevormis 14 õpilast. Kiitusega diplomi või lõputunnistuse on pälvinud üle 600 lõpetaja.
Vaadeldaval, 2011. aruandeaastal tugines Tallinna Polütehnikum oma tegevuses:
Tallinna Polütehnikumi pikaajalisele arengukavale aastateks 2001-2010, kinnitatud
Tallinna Polütehnikumi nõukogu poolt 05.07.2001.a. ja
Tallinna Polütehnikumi arengukavale 2011-2014 ja tegenuskavale 2011-2014
(allkirjastatud 15.11.2011 K. Küttis, HTM-i üld- ja kutsehariduse asekantsler);
Tallinna Polütehnikumi põhimäärusele (kinnitatud Haridus- ja Teadusministri 5.
juuli 2004.a. määrusega nr. 40 (jõustumise aeg 01.09.2004);
Eesti Kutseharidussüsteemi arengukavale 2009-2013.
Tallinna Polütehnikumi arengukava aastateks 2011-2014 koos alusdokumendiga "Eesti
kutseharidussüsteemi arengukava 2009-2013 " oli Tallinna Polütehnikumi arenguid suunavad
põhidokumendid, mis määrasid nii 2011.a. aruandeaastal kui ka määravad kogu edasise
perioodi kooli strateegilise arengu ja tegevussuunad. "Eesti kutseharidussüsteemi arengukava
2009-2013 " andis koolidele, sealhulgas Tallinna Polütehnikumile väga hea võimaluse viia
kooli konkreetsed eesmärgid ja meetmed heasse kooskõlla ja vastavusse kutseharidussüsteemi
kui terviku vastavate eesmärkide, meetmete ja tegevustega järgneval arenguperioodil.
Infrastruktuur
Tallinna Polütehnikum kasutab 2011.a. seisuga järgmisi hooneid ja rajatisi:
Kinnistul Pärnu mnt. 57 / Liivalaia tn. 2 asuvad Tallinna Polütehnikumi õppehooned. Tallinna
Polütehnikumi peahoone (õppehoone A) on ehitatud arhitekt Alar Kotli projekti kohaselt
Tallinna Polütehnikumile aastail 1939-1941. Aastal 1964 valmis peahoonele juurdeehitus.
2006.a. võeti õppetööks kasutusele 1957. aastal valminud, Liivalaia 2 asuv endine Tallinna
Polütehnikumi ühiselamuhoone (õppehoone B), mis on hetkeks samuti täielikult renoveeritud.
Nimetatud hoone keldrikorrusel asub nüüdseks elektromontaažitöökoda koos
kutseeksamikeskustega (Elektrik I-III; Nõrkvoolusüsteemi paigaldaja I-II; Automaatik I-III),
meditsiinipunkt (õendusabikabinet) ning 2.-4. korrusel õppe- ja tööruumid. 1. korrusel on
2009.a. valminud uued raamatukoguruumid (lugemissaal, fondiruumid ja internetipunkt).
Perioodil 2006-2008 renoveeriti täielikult ka selles hoones asuvad koolisöökla ja võimla-
spordisaal.
Kokkuvõtlikult kasutab Tallinna Polütehnikum järgmist infrastruktuuri:
Tallinna Polütehnikumi õppehoone A (peahoone koos juurdeehitusega), Pärnu mnt. 57:
4
o Ehitusaasta: 1939-1941,
juurdeehitus 1964
o Konstruktsioon: kivihoone, 5 korrust
o Suletud netopind: 4863 m2
Õppeklasse: 21
Laboratooriume: 9
Arvutiklasse: 1
Õpetajate tööruume: 12
Töökodasid: 3
Administratsiooni ruume: 8
Aula, puhkeruum, õpetajate tuba, nõupidamiste ruum.
Tallinna Polütehnikumi õppehoone B, Liivalaia tn. 2:
o Ehitusaasta: 1957
o Konstruktsioon: kivihoone, 5 korrust
o Suletud netopind: 4050 m2
Õppeklasse: 10
Laboratooriume: 3
Arvutiklasse: 6
Õpetajate tööruume: 10
Töökoda-kutseeksamikeskus: 1
Administratsiooni ruume: 1
Söökla koos köögi- ja laokompleksiga 1
Võimla, riietus- ja pesemisruumid (3), jõusaal (2), meditsiinipunkt,
raamatukogu, lugemissaal, internetipunkt, muuseum.
Garaaž, Pärnu mnt. 57 (hoovis):
o Ehitusaasta: 1971
o Konstruktsioon: kivihoone
o Kasulik pind: 47 m2
Staadion, Pärnu mnt. 57 (kinnistu territooriumil)
o Ehitusaasta: 1951
o Konstruktsioon: kummiasfaltkattega väljak
Alates 2011/2012 õppeaastast Tallinna Polütehnikumi kasutada ja hallata üks korrus Sõpruse
pst 182 asuvast Tallinna Tööstushariduskeskuse vastrenoveeritud õpilaskodust (kokku 69
kohta), lisaks sellele elavad õpilased veel Tallinna Teeninduskooli õpilaskodus.
2011. aastal lõppesid ka "Elukeskkonna arendamise rakenduskava" prioriteetse suuna
"Hariduse infrastruktuuri arendamine" meetme "Kutseõppeasutuste õppekeskkonna
kaasajastamine" raames ja vastavalt investeeringute kavale 2007-2015 (Vabariigi Valitsuse
11.12.2008.a. korraldus nr. 507) projekti „Pärnu mnt. 57 / Liivalaia 2 hoone renoveerimine“
(projekti kood 2.5.0200.09-0045, kogumahuga 39 751 000 kr) ning projekti „Praktilise
väljaõppe ruumide sisustus ja õppetehnika“ (projekti kood 2.5.0200.09-0050, kogumahuga
20 000 000 kr) tegevused, millede tulemusena on käesolevaks ajaks täielikult renoveeritud
Tallinna Polütehnikumi peahoone ning sisustatud täiesti uue sisustusega kõik praktilise
väljaõppe ruumid ning laboratooriumid.
Ülevaade Tallinna Polütehnikumist
Tulenevalt Tallinna Polütehnikumi põhimäärusest:
Tallinna Polütehnikum (edaspidi: kool) on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav
riigi kutseõppeasutus.
Kool asub Tallinnas. Kooli postiaadress on Pärnu mnt 57, 10135 Tallinn.
Kooli õppekeeled on eesti ja vene keel. Kooli asjaajamise keel on eesti keel.
5
Tallinna Polütehnikumi tegevuse eesmärgid ja ülesanded on kirjeldatud Tallinna
Polütehnikumi põhimääruses, mis on kinnitatud Haridus- ja Teadusministri 5. juuli 2004.a.
määrusega nr. 40, jõustunud 01.09.2004.a.
Vastavalt põhimäärusele on kooli tegevuse eesmärkideks:
kutsekeskhariduse omandamise võimaldamine loodus- ja täppisteaduste, tehnika,
tootmise ja ehituse, humanitaaria ja kunstide ning teeninduse õppevaldkondades;
täiskasvanute tööalase koolituse võimaldamine;
kutsealase eelkoolituse võimaldamine, sealhulgas põhihariduseta noortele;
huvialahariduse võimaldamine.
Kooli ülesanded on:
õpilastele eluks ja tööks vajalike teadmiste, oskuste ja eetiliste tõekspidamiste
omandamise võimaldamine;
siseriikliku ja rahvusvahelise koostöö arendamine teiste õppeasutustega kutsealase
koolituse tõhustamiseks;
ühistegevuse arendamine tööandjatega, töövõtjate ühendustega, kutseliitudega, et viia
koolituse kvaliteet ja maht vastavusse tööturu nõudlusega ning nendega
koostöölepingute sõlmimine;
õppemetoodilise töö korraldamine, sh õppekavade koostamine ja arendamine;
ainealaste metoodiliste juhendite, õppevahendite ja -materjalide koostamine,
kirjastamine, väljaandmine ning levitamine;
koolile eraldatud ressursside (rahalised vahendid, hooned, õppevahendid jne)
sihipärane ja ratsionaalne kasutamine koolituse kvaliteedi kindlustamiseks;
õppebaasi pidev täiendamine ja arendamine tulenevalt õppekavade nõuetest;
pedagoogidele ja teistele töötajatele erialaste ja pedagoogiliste teadmiste täiendamise
võimaldamine;
kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjate kaasamine õpetajatena;
personalile kaasaegsete töö- ja olmetingimuste loomine;
õpilaste isiklikku ja erialast arengut soodustavate tingimuste ja õhkkonna
kujundamine;
õpilaste ja personali kultuuri- ja sporditegevuse ning erialase huvitegevuse ja
tehnikaspordi toetamine;
õpilaste teavitamine õppimis- ja karjäärivõimalustest koolis õpetatavatel kutsealadel;
oma tegevuse tutvustamine üldsusele.
Tallinna Polütehnikumi tegevuse peaeesmärk aruandeaastal oli töö- ja õpikeskkonna jätkuv
kaasajastamine ja arendamine ning pidev õppekavade arendustöö keskastme tehnikahariduse
vallas, lisaks ka sisekontrolli- ja enesehindamissüsteemi edasine arendamine ja rakendamine
koolis.
Õpilaste arv ja vastuvõtt
Tallinna Polütehnikumis õpetatavad kutseala valdkonnad lähtuvad ühelt poolt tööturu
nõudlusest tehnilise kutseharidusega töötajate järele ning teiselt poolt Tallinna Polütehnikumi
võimalustest koolitada vastavaid spetsialiste. Kõikides kutseala valdkondades toimuv
õppetegevus ning õppekavad on koostatud koostöös vastavate kutse- ja erialaliitudega; uued,
alates 2009.a. õppima asunud õpilased õpivad eranditult uute, riiklike õppekavade alusel
koostatud kooliõppekavade järgi. Käivitunud on koostöös kutse- ja erialaliitudega kõikide
erialade lõpu- ja kutseeksamite ühildamise protsess, esimene sedalaadne ühildatud lõpueksam
tehti elektriku õppekaval 2009. aastal vastuvõetutele (lõpetasid 2011 juuni). Veebruar 2011
lõpetanutest oli ühendeksam Nõrkvoolusüsteemide paigaldaja erialal ning osaeksamina
Arvutite ja arvutivõrkude erialal. Kõikides kutseala valdkondades, milles jätkub õpilaste
vastuvõtt, saavad õpilased kooli lõpetades sooritada kutseeksami.
6
Tallinna Polütehnikumis õppivate õpilaste arvud iga aasta 1. oktoobri seisuga nähtuvad
allpooltoodud tabelis:
Aasta Õpilaste arvu
prognoos,
päevaõpe
Õpilaste arvu
prognoos,
sessioonõpe
Tegelik õpilaste
arv, päevaõpe
Tegelik õpilaste
arv, sessioonõpe
Kokku
2001 920 150 854 159 1013
2002 940 170 832 201 1033
2003 950 195 787 213 1000
2004 980 195 1322 205 1527
2005 1010 195 1179 211 1390
2006 1000 150 980 138 1118
2007 950 150 932 138 1070
2008 900 180 865 188 1053
2009 900 180 914 293 1207
2010 840 320 898 333 1231
2011 900 340 895* 385* 1280*
*EHIS seisuga 15.10.2011
Möödunud perioodi arengukavaga hõlmatud perioodi õpilaste arvu prognoos on toodud
riikliku koolitustellimusena (RKT) vastavalt Haridus- ja Teadusministeeriumi 06.01.2011.a.
käskkirjale nr. 11 "Riikliku koolitustellimuse kinnitamine kutseõppes aastateks 2011-2013"
(muudetud Haridus- ja Teadusministeeriumi 24.01.2012.a. käskkirjaga nr. 11 "Riikliku
koolitustellimuse kinnitamine kutseõppes aastateks 2012-2014") alljärgnevalt:
Õppekavarühm 2008.a
.
2009.a
.
2010.a
.
(16.01
.
2008
kk 21)
2010.a
.
(14.01
.
2010
kk 21)
2011.
a
(06.0
1.
2011
kk
11)
2012.a
.
(24.01
.
2012
kk 32)
2013.a
.
(24.01
.
2012
kk 32)
2014.a.
(24.01.
2012
kk 32)
kooli-
poolne
progno
os
2014
Elektrotehnika
ja energeetika
319 304 285 286 271 200 214 216 200
Elektroonika ja
automaatika
313 299 291 316 275 281 330 369 375
Arvutiteadused
(Arvutikasutus)
318 298 277 360 500 470 416 408 420
Audiovisuaalne
ja muu meedia
82 82 82 95 120 173 233 264 280
Transpordi-
teenused
45 17 0 0 0 0 0 0 0
KOKKU
1077 1000 935 1057 1166 1124 1193 1257 1275
Tabelist nähtub, et tegelik õpilaste arv 2011. isegi ületas RKT-ga prognoositut. Vastavalt
koostatud monitooringule ning prognoosidele on Haridus- ja Teadusministeerium käesolevaks
ajaks koostanud uue RKT prognoosi võttes arvesse toimunud ja prognoositavaid arenguid
kutseõppes ning tööturusituatsioonis. Prognoos on käesolevaks ajaks kokku võetud Haridus-
ja Teadusministeeriumi 24.01.2012.a. käskkirjas nr. 32 "Riikliku koolitustellimuse
kinnitamine kutseõppes aastateks 2012-2014", vt. eelpool.
7
Selgitusi ülaltoodud tabelitele:
2010. ja 2011. aastal Tallinna Polütehnikumis toimunud õpilaste arvu arvestatav kasv on
tingitud nii sisseastujate arvu kasvust, muutunud majandussituatsioonist, uute erialade ja
õppetasemete rakendumisest (põhikoolijärgne trükieriala; arvutite ja arvutivõrkude eriala
vastuvõtt vene põhikoolide lõpetajatele koos üleminekuga eestikeelsele õppele 3.
kursusest; vastuvõtu alustamine keskkoolijärgses õppes täiesti uutele erialadele
"nõrkvoolusüsteemide paigaldaja" ja "tarkvara ja andmebaaside haldus") ning ka
toimunud edusammudest väljalangevuse vähendamisel.
Oleme seisukohal, et kinnitatud RKT kohane õpilaste arv ligikaudu 1100-1200 on
Tallinna Polütehnikumi jaoks jätkuvalt optimaalne ja jõukohane, arvestades seejuures
väga paindliku õppekorraldusega tsükliõppes osalejate osakaalu mõningast kasvu.
Nimetatud õpilaste arvule lisanduvad pakutavatest täienduskoolituskursustest osavõtjad.
Ülaltoodust nähtub, et Tallinna Polütehnikumis õppis 15.10.2011.a. seisuga kokku 1280
õpilast (EHIS-e andmed seisuga 15.10.2011). Õpe toimus neljas õppekavarühmas, seda nii
kutsekeskharidusõppes põhikooli baasil kui kutseõppes keskhariduse baasil. Täiendavalt ja
kutseõppe paindlikkuse nõudest lähtuvalt oli kutseõpet keskhariduse baasil kahes
õppekavarühmas võimalik läbida ka sessioonõppe vormis (sarnane vanale, nn. "kaugõppele"),
mis on eriti sobiv vorm töö kõrvalt eriala omandada soovivatele õppuritele.
Lisaks pakkus Tallinna Polütehnikum aruandeaastal ka laialdast valikut täiendõpet
mitmesugustel täiendkoolituskursustel, vastavalt tööturu hetkevajadustele nii täiskasvanute
tööalase koolituse riikliku koolitustellimuse alusel kui ka avaturul, seda nii üksikosalejatele
kui ka ettevõtete poolt tellitavatele sihtotstarbelistele õppegruppidele, lähtudes majanduse
arengusuundadest ja reageerides paindlikult ja operatiivselt tööturu vajadustele.
Lühiülevaade eelneval perioodil toimunud täiendõppekursustest on esitatud alljärgnevas
koondtabelis:
Õppijaid Maksumus Finantseerijad
Aasta
maht,
tundi
alus-
tas
lõpe-
tas
maksumus
kokku
sh. oma-
tulusse sh. RKT
töö-
andja RKT muu
2006 32 21 21 39 550 kr 39 550 kr 25
2007 353 87 87 241 350 kr 241 350 kr 57 30
2008 346 146 143 479 520 kr 191 520 kr 288 000 kr 77 45 24
2009 1238 290 266 1 465 200 kr 266 340 kr 1 198 860 kr 51 219 20
2010 1282 230 217
1 182 162 kr
301 800 kr
880 362 kr
8
176
46
2011 1505 307 281
72 502,08 eur
22 183,08 eur
50 319 eur
42
227
38
Näiteid 2011.a. toimunud populaarsematest täiendkoolituskursustest on toodud alljärgnevalt
(erialaosakondade lõikes):
IT ja telekommunikatsiooni erialaosakond:
Täienduskoolituskursuste mahu mõningane suurenemine oli tingitud täiendkoolituskursuste
temaatika laienemisest, eriti IT ja telekommunikatsiooni erialaosakonnas..
8
Kutseala valdkonnad (õppekavarühmad)
2009. aastal kinnitas Haridus- ja Teadusminister oma määrustega kõikide Tallinna
Polütehnikumis õpetatavate õppekavarühmade erialade uued, riiklikud õppekavad. Tallinna
Polütehnikumis õpetatavaid erialasid puudutavad järgmised määrused (õppekavarühmad,
erialad):
22.01.2009, HTM määrus nr. 1 "Elektroonika ja automaatika erialade riiklik
õppekava", mis määrab kindlaks muuhulgas järgmiste erialade kohustusliku
kutseõppe sisu:
o automaatik;
o nõrkvoolusüsteemide paigaldaja;
o telekommunikatsiooni seadmete spetsialist;
o telekommunikatsiooni spetsialist.
22.01.2009, HTM määrus nr. 2 "Elektriku eriala riiklik õppekava" (määrab kindlaks
elektriku eriala kohustusliku kutseõppe sisu);
22.01.2009, HTM määrus nr. 6 "Fotograafia riiklik õppekava" (fotograafia eriala);
22.01.2009, HTM määrus nr. 8 "Trükitehnoloogia riiklik õppekava" (trükitehnoloogia
eriala);
22.01.2009, HTM määrus nr. 9 "Multimeediumi riiklik õppekava" (multimeediumi
eriala);
06.02.2009, HTM määrus nr. 26 "Arvutierialade riiklik õppekava", mis määrab
kindlaks muuhulgas järgmiste erialade kohustusliku kutseõppe sisu:
o arvutid ja arvutivõrgud;
o tarkvara arendus;
o tarkvara ja andmebaaside haldus;
o IT ja telekommunikatsiooni projektide koordineerimine;
o tarkvara arenduse tugitehnik.
2010. AASTAL KINNITAS HARIDUS- JA TEADUSMINISTER OMA MÄÄRUSEGA NR
4 (29.01.2010) ELEKTROTEHNIKA JA ENERGEETIKA ERIALADE RIIKLIKU
ÕPPEKAVA, MILLELE TUGINEVALT KOOSTATI JA REGISTREERITI EHIS-ES
KAKS UUT ÕPPEKAVA.
Peale ülalnimetatud uute riiklike õppekavade kinnitamist toimus uus vastuvõtt kutseõppe-
asutustesse, sealhulgas ka Tallinna Polütehnikumi, uute riiklike õppekavade alusel koostatud,
kutseliitudega ning Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusega (REKK) kooskõlastatud
ning Eesti Hariduse Infosüsteemis registreeritud uute õppekavade alusel. Kooskõlas
ülaltooduga on ka Tallinna Polütehnikum koostanud uued, riiklikele õppekavade põhjal
koostatud kooliõppekavad, millised on leidnud kutseliitude ning REKK-i heakskiidu ning
registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis vastavalt alltoodud tabelile. Vastuvõtt alates
2011/2012. õppeaastast toimub eranditult uute õppekavade alusel järgmistele erialadele:
9
Õppekavarühm Õppekava nimetus Õ.n. Tase
Õppe-
vorm
Reg.
kuup.
EHIS-es
Elektrotehnika ja
energeetika
Elektrik
(eesti ja vene k.) 120
kutsekesk-
haridusõpe
kooli-
põhine 10.08.2009
Elektrotehnika ja
energeetika
Elektrik
(eesti ja vene k.) 80
kutseõpe
keskhariduse
baasil
kooli-
põhine 10.08.2009
Elektrotehnika ja
energeetika
Elektrik
(eesti ja vene k.) 120
kutsekesk-
haridusõpe
kooli-
põhine 09.06.2010
Elektrotehnika ja
energeetika
Elektrik
(eesti ja vene k.) 80
kutseõpe
keskhariduse
baasil
kooli-
põhine 09.06.2010
Elektroonika ja
automaatika
Automaatik
(eesti ja vene k.) 140
kutsekesk-
haridusõpe
kooli-
põhine 10.08.2009
Elektroonika ja
automaatika
Telekommunikatsiooni
seadmete spetsialist
(eesti k.) 140
kutse-
keskharidus-
õpe
kooli-
põhine 10.08.2009
Elektroonika ja
automaatika
Elektroonikaseadmete
koostaja
(eesti ja vene k.) 80
kutseõpe
keskhariduse
baasil
kooli-
põhine 15.02.2012
Elektroonika ja
automaatika
Nõrkvoolusüsteemide
paigaldaja (eesti k.) 120
kutse-
keskharidus-
õpe
kooli-
põhine 02.09.2009
Elektroonika ja
automaatika
Nõrkvoolusüsteemide
paigaldaja (eesti k.) 80
kutseõpe
keskhariduse
baasil
kooli-
põhine 10.08.2009
Arvutikasutus /
Arvutiteadused
Arvutid ja arvutivõrgud
(eesti ja vene k.) 140
kutse-
keskharidus-
õpe
kooli-
põhine 10.08.2009
Arvutikasutus /
Arvutiteadused
Arvutid ja arvutivõrgud
(eesti ja vene k.) 100
kutseõpe
keskhariduse
baasil
kooli-
põhine 10.08.2009
Arvutikasutus /
Arvutiteadused
Tarkvara ja
andmebaaside haldus
(eesti ja vene k.) 80
kutseõpe
keskhariduse
baasil
kooli-
põhine 04.01.2010
Audiovisuaalne ja
muu meedia
Trükitehnoloogia
(eesti k.) 120
kutsekesk-
haridusõpe
kooli-
põhine 10.08.2009
Audiovisuaalne ja
muu meedia
Trükitehnoloogia
(eesti k.) 80
kutseõpe-
keskhariduse
baasil
kooli-
põhine 10.08.2009
Audiovisuaalne ja
muu meedia
Fotograaf
(eesti k.) 80
kutseõpe-
keskhariduse
baasil
kooli-
põhine 16.06.2010
Audiovisuaalne ja
muu meedia
Multimeedium
(veebispetsialist) 80
kutseõpe
keskhariduse
baasil
kooli-
põhine 07.02.2012
Tabelist nähtub, et kõik kooli õppekavad on registreeritud hiljemalt 2009.a. Koostöös
erialaliitudega vaadatakse üks kord õppeaastas kooliõppekavad regulaarselt üle ning vajadusel
korrigeeritakse ja täiendatakse, sama toimub ka kutseõppe riiklike õppekavade kehtestamisel
või muutmisel Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt.
10
2011. aastal oli uute koolituskohtade planeerimisel aluseks võetud Haridus- ja
Teadusministeeriumi 06.01.2011.a. käskkiri nr. 11 "Riikliku koolitustellimuse kinnitamine
kutseõppes aastateks 2011-2013". Nimetatud käskkirja alusel kinnitati Tallinna
Polütehnikumile 2011.a. riiklikult finantseeritavad koolituskohad alljärgnevalt:
Õppekavarühm
Elektrotehnika ja energeetika 271
Elektroonika ja automaatika 275
Arvutiteadused (-kasutus) 500
Audiovisuaalne ja muu meedia 120
KOKKU 1166
Riikliku koolitustellimuse kontrollarvudest lähtuvalt planeeris kool uue vastuvõtu 2011/12
õppeaastaks ning laekunud avalduste ja vastu võetud õpilaste koondarvud õppekavarühmade
ja õppekavade lõikes selguvad alljärgnevast tabelist:
Õppekavarühm Õppekava nimetus Õ.n. Tase
Õppe-
vorm
Laekunud
avaldusi
(õppekeel)
Vastu-
võetuid
Elektrotehnika
ja energeetika
Elektrik
(eesti ja vene k.) 120
kutse-
keskharidus-
õpe
kooli-
põhine
11 (ek)
28 (vk)
9 (ek)
31 (vk)
Elektrotehnika
ja energeetika
Elektrik
(eesti ja vene k.) 80
kutseõpe
keskhariduse
baasil
kooli-
põhine
33 (ek)
37 (vk)
33 (ek)
32 (vk)
Elektroonika ja
automaatika
Automaatik
(eesti ja vene k.) 140
kutse-
keskharidus-
õpe
kooli-
põhine
10 (ek)
18 (vk)
16 (ek)
32 (vk)
Elektroonika ja
automaatika
Telekommunikatsiooni
seadmete spetsialist
(eesti k.) 140
kutse-
keskharidus-
õpe
kooli-
põhine
16 31
Elektroonika ja
automaatika
Nõrkvoolusüsteemide
paigaldaja (eesti k.) 120
kutse-
keskharidus-
õpe
kooli-
põhine
3 0
Elektroonika ja
automaatika
Nõrkvoolusüsteemide
paigaldaja (eesti k.) 80
kutseõpe
keskhariduse
baasil
kooli-
põhine
10
9
Elektroonika ja
automaatika
Elektroonikaseadmete
koostaja
(eesti ja vene k.) 80
kutseõpe
keskhariduse
baasil
kooli-
põhine
11 (ek)
135 (vk)
12 (ek)
36 (vk)
11
Arvutikasutus /
Arvutiteadused
Arvutid ja arvutivõrgud
(eesti ja vene k.) 140
kutse-
keskharidus-
õpe
kooli-
põhine
128 (ek)
79 (vk)
66 (ek
33 (vk)
Arvutikasutus /
Arvutiteadused
Arvutid ja arvutivõrgud
(eesti ja vene k.) 100
kutseõpe
keskhariduse
baasil
kooli-
põhine
85 (ek)
100 (vk)
43 (ek)
43 (vk)
Audiovisuaalne
ja muu meedia
Trükitehnoloogia
(eesti k) 120
kutse-
keskharidus-
õpe
kooli-
põhine
29 26
Audiovisuaalne
ja muu meedia
Trükitehnoloogia
(eesti k) 80
kutseõpe
keskhariduse
baasil
kooli-
põhine
59 31
Audiovisuaalne
ja muu meedia
Multimeedium
(veebispetsialist) 80
kutseõpe
keskhariduse
baasil
kooli-
põhine
23 20
Koosseis ja juhtimine
Vastavalt põhimäärusele on Tallinna Polütehnikum Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav
riigi kutseõppeasutus. Kooli juhtimissüsteemi kõrgeim organ on kooli nõukogu. Nõukogu on
kooli tegevust suunav, kooli arengu, vara ja eelarvega seotud küsimuste otsustamiseks
Haridus- ja Teadusministri poolt moodustatud vähemalt seitsmeliikmeline kogu. Koolil on ka
õppenõukogu, mille ülesandeks on kooli õppetegevusega seotud küsimuste lahendamine.
Õppenõukogu liikmeteks on kooli pedagoogid ja struktuuriüksuste juhid.
Koolile seatud eesmärkide täitmiseks on kooli struktuuriüksusteks õppeosakond,
täiskasvanukoolituse osakond, infotehnoloogia- ja tehnikaosakond, majandusosakond,
raamatukogu ja kantselei. Õppeosakonna koosseisu kuuluvad infotehnoloogia ja
telekommunikatsiooni erialaosakond, energeetika ja automaatika erialaosakond, meedia
erialaosakond, infokeskus ja praktikakeskus. Struktuuriüksuste põhiülesanded on täpsemalt
kirjeldatud kooli põhimääruses.
Kooli juhtimisstruktuuri skeem on toodud kooli Arengukavas aastateks 2011-2014 joonisel 1.
Struktuuriüksuste töötajate täpsemad tööülesanded ja vastastikune alluvusvahekord on
määratletud ametijuhendites.
Ametikohtade arv struktuuriüksuste lõikes seisuga 31.12.2011 on alljärgnev:
juhtkond, kantselei: 6
õppeosakond ja täiskasvanukoolituse osakond: 103,5 (sh 84 õpetajat)
infotehnoloogia- ja tehnikaosakond: 7
majandusosakond: 11
raamatukogu: 2,5
Kokku: 130
Struktuuriüksusi juhivad vastavate struktuuriüksuste juhid, välja arvatud õppeosakond.
Õppeosakonda juhib direktori asetäitja õppealal (õppealadirektor). Juhtkonna koosseisu
kuuluvad:
1. direktor
2. direktori asetäitjad
3. erialaosakondade juhatajad
4. täiskasvanukoolituse osakonna juhataja
5. majandusosakonna juhataja
6. infotehnoloogiajuht.
12
Struktuuriüksustele pandud ülesanded on täpsemalt kirjeldatud Tallinna
Polütehnikumi põhimääruses. Juhtimisstruktuur on üles ehitatud põhimõttel, et oleks
võimalik täita kõiki koolile pandud ülesandeid. Juhtimisskeem toimib kokkuvõtlikult
alljärgnevatel alustel ja seostel:
1. Kooli juhib direktor, kelle ülesanne on tagada kooli tulemuslik töö. Direktor on
aruandekohustuslik oma tööandja, kooli nõukogu ja hea tava kohaselt ka kooli
kollektiivi ees. Direktori otsealluvuses on:
asetäitja õppealal (õppealadirektor)
asetäitja arendus- ja haldusalal (arendus- ja haldusdirektor)
kantseleijuht – direktori abi
pearaamatupidaja
infotehnoloogiajuht
2. Õppealadirektori ametikoha põhieesmärk on õppe- ja kasvatustöö tulemuslikkuse
ning sisekontrollisüsteemi toimimise tagamine. Õppealadirektorile alluvad
erialaosakondade juhatajad, täiskasvanukoolituse osakonna juhataja, raamatukogu
juhataja, infokeskuse juht, praktikakeskuse juht, huvijuht, sotsiaalpedagoog,
õppeosakonna projektijuhid.
2.1. Erialaosakondade juhtide ametikohtade põhieesmärk on erialaosakonna töö
tulemuslik ja süsteemne juhtimine, sisekontrollisüsteemi toimimine ning
kvaliteetne õppe- ja kasvatustegevus erialaosakonnas. Erialaosakondade
juhtidele alluvad erialaosakonna õppekavade aineid ja mooduleid õpetavad
õpetajad ja kutseõpetajad ning erialaosakonna projektijuhid, laborandid ja
tehnilised töötajad.
2.2. Täiskasvanukoolituse osakonna juhataja ametikoha põhieesmärk on
õppetöö planeerimine ja igapäevase töö korraldamine ning kontroll
täiskasvanukoolituses, töökohapõhises õppevormis ja täienduskursustel osalejate
hulgas.
2.3. Raamatukogu juhataja ametikoha põhieesmärk on kooli varustamise
tagamine õppetööks vajaliku õppe- ja erialakirjandusega ning õpilaste iseseisva
töö toetamise korraldamine.
3. Arendus- ja haldusdirektori ametikoha põhieesmärk on arendus- ja haldustegevuse
korraldamine ja juhtimine, projektitöö koordineerimine, kooli õppe- ja töökeskkonna
vastavuse tagamine tervisekaitse ja ohutusnõuetele, töötervishoiu ja tööohutuse alase töö
korraldamine. Tema otsealluvuses on majandusosakonna juhataja ning projektijuhid.
3.1. Majandusosakonna juhataja ametikoha põhieesmärk on kooli
infrastruktuuri häireteta toimimise tagamine. Majandusosakonna juhatajale
allub kooli teenindav majanduspersonal.
4. Kantseleijuhi – direktori abi ametikoha põhieesmärk kooli asjaajamise, personali- ja
õpilaste arvestuse pidamise ning arhiivitöö korraldamine.
5. Pearaamatupidaja ametikoha põhieesmärk on asutuse raamatupidamise teostamine
ning Tallinna Polütehnikumi raamatupidamise sise-eeskirjadest, kehtivast
seadusandlusest ja raamatupidamise heast tavast tulenevate ülesannete täitmine
6. Infotehnoloogiajuhi ametikoha põhieesmärk on kooli infotehnoloogilise infrastruktuuri
arengu kavandamine ja elluviimine ning infotehnoloogiavahendite ja lahenduste igapäevase
toimimise tagamine.
13
Kokkuvõtlikult on ametikohtade nimetused ja arv struktuuriüksuste lõikes toodud
alljärgnevas tabelis (ametikohtade arv ja koosseisunimestik on kinnitatud direktori
28.06.2011.a. käskkirjaga nr. 29-j):
Ametikoha nimetus struktuuriüksus ametikohti
1. Direktor juhtkond 1
2. Direktori asetäitja õppealal juhtkond 1
3. Direktori asetäitja arendus- ja haldusalal juhtkond 1
4. Pearaamatupidaja juhtkond 1
5. Infotehnoloogiajuht juhtkond 1
6. Kantseleijuht-direktori abi kantselei 1
7. IT ja telekommunikatsiooni erialaosakonna juhataja õppeosakond 1
8. Energeetika ja automaatika erialaosakonna juhataja õppeosakond 1
9. Meedia erialaosakonna juhataja õppeosakond 1
10. Infokeskuse juhataja-infojuht õppeosakond 1
11. Praktikakeskuse juhataja-praktikajuht õppeosakond 1
12. Õppekoordinaator-korraldusjuht õppeosakond 1
13. Sotsiaalpedagoog õppeosakond 1
14. Huvijuht õppeosakond 1
15. Sessioonõppe sekretär õppeosakond 0,8
16. Sessioonõppe tehniline töötaja õppeosakond 0,7
17. Assistent-vastuvõtuspetsialist õppeosakond 1
18. Projektijuhid õppeosakond 1,5
19. Haridustehnoloog õppeosakond 0,5
20. Õpetajad ja kutseõpetajad õppeosakond 84
21. Laborandid õppeosakond 6
22. Täiskasvanukoolituse osakonna juhataja täiskasvanukoolituse 1
osakond
23. Raamatukogu juhataja raamatukogu 1
24. Raamatukoguhoidja raamatukogu 1,5
25. Majandusosakonna juhataja majandusosakond 1
26. Remonditöölised majandusosakond 1,5
27. Riietehoidjad majandusosakond 2
28. Majahoidjad majandusosakond 2
29. Õpilaskodu kasvataja-majutusjuht majandusosakond 1
30. Õpilaskodu valvetöötajad majandusosakond 3,5
31. IT ja tehnikaosakonna juhataja IT ja tehnikaosakond 1
32. Tehniliste vahendite peaspetsialist IT ja tehnikaosakond 1
33. Tehnikahooldusinsener IT ja tehnikaosakond 1
34. Süsteemiadministraator IT ja tehnikaosakond 1
35. Arvutitehnik IT ja tehnikaosakond 1
36. Remonditööline-laborant IT ja tehnikaosakond 1
37. Projektijuht IT ja tehnikaosakond 1
Ametikohti kokku: 130
Tallinna Polütehnikumi raamatupidamine on korraldatud koosseisulise
pearaamatupidaja abil. Tallinna Polütehnikum on raamatupidamiskohuslase Haridus-
ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutusena raamatupidamiskohuslase üksus.
Tööandja ja töötajate vahelised käitumisreeglid töösuhetes ning vastastikused kohustused on
kindlaks määratud Tallinna Polütehnikumi Töösisekorra eeskirjadega, kinnitatud direktori
03.01.2005.a. käskkirjaga nr. 1-j. Töösisekorra eeskirjad on läbi vaadanud ja kooskõlastanud
Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni inspektor-jurist Ann Tiitson (Tööinspektsiooni
kooskõlastus nr. 8.01-20/22645, 30.12.2004.a.).
14
EESMÄRGID, MEETMED, TEGEVUSVALDKONNAD JA TEGEVUSSUUNAD 2011-2014
5.3 1. Eesmärk: Kutseharidussüsteem on paindlik, kättesaadav ja õppijate vajadustele vastav
Meede 1.1. Riigi tööjõu kvalifikatsiooni tõstmine
Indikaator 2011 2012 2013 2014
1 Uute erialade rakendamine 0 2 1 1
2 Täiskasvanute tööalasel koolitusel osalenute arv 430 450 480 480
3 Kutsealases eelkoolituses osalevate õpilaste arv 0 20 40 60
Tegevusvaldkond
Oodatav tulemus Vastutaja, teostaja Ajakava
2011
1. Tegevusvaldkond. Esmases kutseõppes ja jätkuõppes osalemise võimaluse tagamine
1.1. Jätkuõppe võimaluste laiendamine keskhariduse järgses kutseõppes, sh. pakkudes õppevõimaluste laiendamist sessioonõppes ja lühiperioodi kutseõpet
1. Koolitustel osalenute konkurentsivõime tööjõuturul kasvab, õppe läbinud on suutelised sooritama kõrgema järgu (II, III) kutseeksami; 2. On käivitunud õppimisvõimalus pooleaastase õppeajaga keskharidusjärgsetel õppekavadel
Õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad
Tegevused algavad 2012
1.2. Kvalifikatsiooniraamistiku V tasemele vastava lühikese tsükli kolmanda taseme õppe
1. Tekib uus õppeliik ja õppevõimalus keskhariduse
Õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad
Tegevused algavad 2013
15
väljaarendamine omandanud õppijatele vastavalt HTM-i poolt 2011. a. kehtestatavale raamistikule
1.3. Kutseõpingud katkestanute õpingute jätkamise toetamine
1. Väheneb ilma kutse- või erialase hariduseta inimeste osakaal tööjõuturul; 2. Koolis on käivitunud VÕTA (varasema õppe- ja töökogemuse arvestamise) süsteem
Õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad
Toimub süstemaatiline dokumenteeritud VÕTA rakendamine. VÕTA komisjoni otsused protokolitakse ning registreeritakse kooli siseveebis.
1.4. Õppekavade täiendamine erinevate spetsialiseerumisvõimalustega
1. Laieneb individuaalsete õpivõimaluste (õpiteede) ja lisakvalifikatsioonide omandamise võimalus; 2. Kooliõppekavades on spetsialiseerumise võimalused valikainete moodulite näol;
Õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad
2009 alustanud õppekavadel õppijad on jõudnud III kursusele, loodud on võimalus valikmooduliteks. Kool loob ja laiendab olemasolevaid sidemeid, et õpilastel oleks õpingute ajal taotleda lisakvalifikatsiooni (IPC standardid, MS kursused jm)
1.5. Nii taseme- kui täiskasvanute õppe paindlikkuse suurendamine, kasutades erinevaid õppevorme ja –viise (õhtune õpe, õpe nädalavahetustel, tsükliõpe, kombineeritud traditsiooniliste ja e-õppemeetodite kasutamine õppeprotsessis
1. Avarduvad õppimisvõimalused töötavatele inimestele, töötutele, erivajadustega õppijatele ja teistele sihtrühmadele; 2. Oluliselt on suurenenud e-õppe vahendite ja meetodite kasutamine õppetöös, eelkõige tsükliõppes
Õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad, täiskasvanukoolituse osakonna juhataja, haridustehnoloog
2011 lõpul valmistati ette ja esitati registreerimiseks neli uut tasemeõppe õppekava, millest kaks on suunatud kutseõppes keskhariduse baasil (Elektroonikaseadmete koostaja ja Multimeedium (veebispetsialist). Avardunud on erinevate täiskasvanute koolituste hulk, tööle on võetud täiskasvanute koolituste turundaja. Kool on osalenud töötukassa raamhangetes, läbi on viidud mitmeid kursus täiskasvanute koolituse RKT raames. E-õppevahendeid luuakse süsteemselt juurde.
2. Tegevusvaldkond. Täiskasvanute tööalase koolituse pakkumise suurendamine
2.1 Lisakvalifikatsiooni, täiendus- või ümberõpet võimaldavate tööalaste koolituste pakkumine lähtudes koolitussituatsioonist ning erinevate tellijate ja rahastajate soovidest ja vajadustest
1. Suureneb koolituspakkumine ja operatiivne reageerimine tellijate soovidele ning tööturu vajadustele; 2. Paraneb täiskasvanute ligipääs koolitusele; 3. Suureneb täiskasvanud õppijate arv
Õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad, täiskasvanukoolituse osakonna juhataja, haridustehnoloog
Suurenenud on kutseõppes keskhariduse baasil õppijate arv. Laienenud on ettevõtete ring, kes tellivad spetsiifilisi koolitusi oma ettevõtete töötajatele. Täiskasvanute koolituses laienes koolituskursuste arv, lisandus mitmeid arvutiteaduste ja meedia valdkonna koolitusi.
2.2 Töökohapõhise õppevormi (õpipoisiõppe) 1. Kasvab õppevõimaluste Õppealadirektor, Tegevused algavad 2014
16
taasrakendamine täiskasvanud õppijatele paindlikkus ja suureneb töökohapõhises õppevormis õppivate täiskasvanute arv
erialaosakondade juhatajad, täiskasvanukoolituse osakonna juhataja
2.3. Ainult põhi- või üldkeskharidusega täiskasvanutele senisest enamate õppimisvõimaluste loomine taseme- ja täienduskoolituses
1. Suureneb kutse- ja erialase ettevalmistusega inimeste osakaal tööjõuturul; 2. Koolis on avatud uued õppimisvõimalused, kus on maksimaalselt arvestatud eeltoodud sihtgrupi vajadusi
Õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad, täiskasvanukoolituse osakonna juhataja
2011 lõpul valmistati ette ja esitati registreerimiseks neli uut tasemeõppe õppekava, millest kaks on suunatud kutseõppes keskhariduse baasil (Elektroonikaseadmete koostaja ja Multimeedium (veebispetsialist). Laienenud on ettevõtete ring, kes tellivad spetsiifilisi koolitusi oma ettevõtete töötajatele. Täiskasvanute koolituses laienes koolituskursuste arv, lisandus mitmeid arvutiteaduste ja meedia valdkonna koolitusi.
2.4. Töötutele paindliku juurdepääsu võimaldamine õppimisvõimalustele ja õppe läbiviimine
1. Koolis toimuvad töötute täiendus- ja ümberõppekursused
Õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad, täiskasvanukoolituse osakonna juhataja
Kool on osalenud töötukassa raamhangetes. Kool on Töötukassa ametlik koolituspartner.
2.5 Tippkvalifikatsiooni saavutamiseks mõeldud koolitusvõimaluste oluline laiendamine
1. Teadmuspõhiste töötajate arvu oluline kasv; 2. Kool pakub spetsialistidele koolitust koos sertifitseerimisega, eeskätt infotehnoloogia ja elektroonika valdkonnas
Õppealadirektor, IT-juht, erialaosakondade juhatajad, täiskasvanukoolituse osakonna juhataja
Laienenud on ettevõtete ring, kes tellivad spetsiifilisi koolitusi oma ettevõtete töötajatele. Pakutavate koolitust hulka kuuluvad neli IPC sertifikaadikoolitust, erinevaid arvutiteaduste valdkonna koolitusi (sh ettevalmistust EUCIPi eksamite sooritamiseks).
3. Tegevusvaldkond. Varasemate õpingute ja töökogemuste arvestamise (VÕTA) rakendamine
3.1. VÕTA põhimõtete rakendamine koolis 1. Varasema õppe ja töökogemuse tunnustamine koolis on reguleeritud, paindlik ja õpilase individuaalset varasemat töö- ja õpikogemust arvestav
Õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad
Toimub süstemaatiline dokumenteeritud VÕTA rakendamine. VÕTA komisjoni otsused protokolitakse ning registreeritakse kooli siseveebis.
Meede 1.2. Kutseõppe võimaluste suurendamine erinevatele sihtrühmadele
Indikaator 2011 2012 2013 2014
17
1 Vene keeles alustavate õpperühmade arv, mis lähevad üle eestikeelsele õppele hiljemalt nominaalõppeaja II pooleks
1 1 2 2
2 Õpilaste rahulolu riigikeeleõppe korralduse ja tasemega koolis (5-palli süsteemis)
3,8 4,0 4,3 4,5
Tegevusvaldkond
Oodatav tulemus Vastutaja, teostaja Ajakava
2011
1. Tegevusvaldkond. Madalama konkurentsivõimega sihtrühmadesse kuuluvate õppijate sihipärasem ja sobivam kaasamine nii esmasesse kui täiendus- ja ümberõppesse
1.1. Laialdasemate õppimisvõimaluste ja sobivamate õppevormide ja – viiside pakkumine
1. Väheneb oluliselt kutse- ja erialase ettevalmistuseta inimeste osakaal; 2. Paranevad liikumispuuetega inimeste õppimisvõimalused koolis peale koolihoone renoveerimist 2011.a. (valmib invalift)
Õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad, täiskasvanukoolituse osakonna juhataja, arendusdirektor
2011 lõpul valmistati ette ja esitati registreerimiseks neli uut tasemeõppe õppekava, millest kaks on suunatud kutseõppes keskhariduse baasil (Elektroonikaseadmete koostaja ja Multimeedium (veebispetsialist). Kool on loonud võimalised liikumispuuetega õpilastele.
2. Tegevusvaldkond. Vene õppekeelega õpperühmade eestikeelsele õppele üleminek
2.1.Vene õppekeeles alustavate kutsekeskharidusõppe õpilaste üleminek eestikeelsele õppele
1. Vene õppekeeles alustanud arvutierialade õpperühmad kutsekeskhariduse tasemel lähevad alates kolmandast kursusest üle enamuses õppeainetes eestikeelsele õppele. 2. Lõpetajad sooritavad lõpu- ja/või kutseeksami eesti keeles
Õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad
Venekeelsetel õppekavadel on suurendatud riigikeele tundide arvu. Mitmedki erialamooduleid õpetatakse viimastel kursustel eesti keeles. Kool on astumas samme täielikult eestikeelsetele lõpu –ja kutseeksamitele üleminekuks.
Meede 1.3. Tugi-, nõustamis- ja toetuste süsteemide arendamine
Indikaator 2011 2012 2013 2014
1 Õpilaste väljalangevus kutsehariduse tasemeõppest, maksimaalselt
16% 14% 12% 10%
2 Õpilaste rahulolu õppeprotsessi tugi- ja 3,8 4,0 4,3 4,5
18
nõustamisteenuste sisu ja kättesaadavusega (5-palli süsteemis)
3 Lastevanemate rahulolu koolis toimiva tugi-, nõustamis- ja toetuste süsteemiga
3,8 4,0 4,2 4,3
Tegevusvaldkond
Oodatav tulemus Vastutaja, teostaja Ajakava
2011
1. Tegevusvaldkond. Tugi- ja nõustamisteenuse kättesaadavuse tagamine kutseõppeasutuses
1.1. Õpinõustamise ja õpiabi võimaldamine õppijatele 1. Õpingute katkestamise vähenemine (2014. aastaks kakestajaid max 10%)
Õppealadirektor, õpperühmade juhatajad, erialaosakondade juhatajad, sotsiaalpedagoog
Tööle on võetud sotsiaalpedagoog, kes toetab rühmajuhatajaid ja õpetajaid probleemsete õpilastega toimetulekuks. Õppekasvatustöö info paremaks haldamiseks on tööl õppekorraldusjuht.
1.2.Karjäärinõustamise ja teiste vajalike nõustamiste võimaldamine sisseastujatele ja õppijatele
1. Õpingute katkestamise vähenemine; 2. Lõpetajate lihtsam rakendumine tööjõuturul; 3. Jätkuõppe võimaluste suurenemine
Õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad, sotsiaalpedagoog, huvijuht
Neli töötajat (2 õpetajat, sotsiaalpedagoog ja huvijuht) läbivad karjäärinõustamise koolitust.
2. Tegevusvaldkond. Toetuste süsteemi kujundamine vajadustepõhiseks
2.1. Vastavalt õppetoetuste ja õppelaenu seadusele vahendite kavandamine nii, et kõik toetust vajavad õppijad neid ka saaksid (kaasaarvatud ühiselamutoetusi) ning suurendada rakendada vastavad muudatused kooli õppetoetuste määramise eeskirjas
1. Majanduslikel põhjustel õpingute katkestamise vähenemine; 2. Võimaluse tekkimine maksta õppetoetusi ka I kursuse esimese poolaasta õpilastele; 3. Võimaluse tekkimine maksta toetust ühiselamus elavatele õpilastele; 4. Võimaluse tekkimine maksta õpilastele erakordset ühekordset toetust
Kooli nõukogu, õppealadirektor, õpilasomavalitsus
Kooli õpilaskodus elavatele õpilastele makstakse poole õpilaskodu kuumaksumuse ulatuses õpilaskodutoetust.
19
Meede 1.4. Õppijate olmetingimuste parendamine
Indikaator 2011 2012 2013 2014
1 Õpilaste kasutuses olevate kaasajastatud elamiskohtade arv õpilaskodus
69 69 69 69
2 Õpilaste rahulolu elamistingimustega ja tugiteenustega õpilaskodus (5-palli süsteemis)
4,3 4,4 4,5 4,6
3 Õpilaste rahulolu koolisöökla pakutava toitlustusteenusega (5-palli süsteemis)
3,8 4,0 4,1 4,2
Tegevusvaldkond
Oodatav tulemus Vastutaja, teostaja Ajakava
2011
1. Tegevusvaldkond. Õppuritele (nii tasemeõppes kui täiskasvanukoolituses) kaasaegsete elamistingimuste loomine ühiselamute ehitamise ja renoveerimise teel
1.1. Ühiselamute renoveerimine / ehitamine investeeringute kava alusel
1. Tagatud on ajakohased elamistingimused kõikidele õpingute ajal elamisvõimalust vajavatele õppuritele; 2. Ühiselamu kasutamiseks on sõlmitud koostöölepingud
Arendusdirektor, majandusosakonna juhataja, õpilaskodu kasvataja-majutusjuht
Kooli kasutuse on Tallinna Tööstushariduskeskuse õpilaskodu III korus (Sõpruse pst 182).
5.4 2. Eesmärk: Õpe on kvaliteetne ja konkurentsivõimeline
20
Meede 2.1. Kutseõppe sisu arendamine ja kaasajastamine
Indikaator 2011 2012 2013 2014
1 Uutest kutsestandarditest ja riiklikest õppekavadest lähtuvate kooliõppekavade osakaal
75% 100% 100% 100%
2 Uute erialade rakendamine 0 2 1 1
Tegevusvaldkond
Oodatav tulemus Vastutaja, teostaja Ajakava
2011
1. Tegevusvaldkond. Kutsestandarditele vastavate riiklike õppekavade uuendamine
1.1. Uute erialade õppekavade moodulite koostamine ja olemasolevate õppekavade täiendamine vastavalt tööturu vajadustele
1. Uute õppekavade erialade moodulid on koostatud ja täiendatud; 2. Kõigi erialade õpe koolis toimub uuendatud õppekavade alusel
Õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad Koolis toimub kõigil erialadel 2009 koostatud riiklike õppekavade põhjal loodud kooli õppekavadel. Kevadel 2012 lõpetavad viimased nö vanadel õppekavadel õppijad. Kooli õpetajad ja töötajad on kaasatud kutsestandardite ja õppekavade arendamise riiklikkesse töörühmadesse.
21
Meede 2.2. Kutseõppe kvaliteeditagamise vahendite arendamine
Indikaator 2011 2012 2013 2014
1 Riikliku tunnustamisprotsessi (akrediteerimise) läbinud õppekavarühmade arv (4-st kasutusel olevast õppekavarühmast)
0 1 3 4
2. Osalemine kutseõppeasutuste kvaliteediauhinna konkursil
jah
Tegevusvaldkond
Oodatav tulemus Vastutaja, teostaja Ajakava
2011
1. Teised kutseõppe kvaliteedi parendamisele suunatud tegevused
1.1. Koolide vastastikku õppimise ja kvaliteedi parendamise alaste tegevuste juurutamine ja soodustamine
1. Kool kasutab vastastikku õppimist oma organisatsiooni, protsesside ja tulemuste parendamiseks 2. Koolil on sisene toimiv kvaliteedisüsteem
Arendusdirektor, õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad
Kooli töötajad osalevad akrediteerimisprotsessis hindamismeeskondade koososeisus
1.2. Sisehindamis- ja kvaliteedisüsteemi edasiarendamine
1. On valminud uus korraline sisehindamisaruanne
Arendusdirektor, õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad, täiskasvanukoolituse osakonna juhataja
Koolil on valminud kolmas sisehindamise aruanne perioodiks 2008-2011.
1.3. Osalemine kvaliteedikonkursil 1. Osalemine kutseõppeasutuste kvaliteediauhinna konkursil 2014
Arendusdirektor, õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad, täiskasvanukoolituse osakonna juhataja
Tegevused algavad 2014
Meede 2.3. Kutseõppeasutuste personali arendamine
Indikaator 2011 2012 2013 2014
22
1 Pedagoogilise personali keskmine vanus 56 54 52 50
2. Täiendkoolitustel osalejate % personali koguarvust 60% 65% 70% 75%
3. Kutseõpetajate stažeerimine ettevõtetes 5% 10% 15% 20%
4. Töötajate rahulolu töökeskkonnaga (5-palli süsteemis)
4,0 4,1 4,2 4,4
5. Personal valdab riigikeelt nõutaval tasemel 90% 95% 100% 100%
6. E-õppe materjalide koostamisel osalenud õpetajate ja kutseõpetajate % õpetajate koguarvust
15% 25% 35% 45%
Tegevusvaldkond
Oodatav tulemus Vastutaja, teostaja Ajakava
2011
1. Tegevusvaldkond. Kutseõppeasutuste õpetajate täienduskoolitus
1.1. Õpetajate erialane, pedagoogilis-metoodiline ja keelealane täienduskoolitus
1. Õpetajate erialane pädevus on tõusnud; 2. Õppe kutse- ja pedagoogiline tase tõuseb; 3. Õpetajate võõrkeelte oskus paraneb
Õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad, õpetajad ja kutseõpetajad
Õpetajad on läbinud või läbimas erinevaid erialaseid või pedagoogilisi kursuseid
1.2. Õpetajate efektiivne osalemine õppesuuna-, tsükli- ja ainekomisjonide töös ja omavahelise koostöö arendamine
1. Kõik õpetajad on haaratud erialosakondade, tsükli- ja ainekomisjonide töösse; 2. Õppetase tõuseb õpetajate vastastikuse rikastava koostöö kaudu
Õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad, õpetajad ja kutseõpetajad
Erialaosakondades on seatus sisse igakuine töökoosolkute kord, kuis analüüsitakse õppe- ja kasvatustööga seotud küsimusi.
1.3. Õpetaja kohanemisaasta rakendamine 1. Uute õpetajate kohandumine on valutum, kasvab õpetajate rahulolu; 2. Kõikidele uutele õpetajatele määratakse esimeseks tööaastaks mentor (juhendav kolleeg) nii ainealaseks kui ka rühmajuhataja töös
Õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad
Uutele õpetajatele on määratud direktori käskkirjaga juhendaja.
1.4. e-õppe edasiarendamine 1. Õpetajad on ettevalmistatud koostama e-õppe materjale ning oskavad kasutada e-õppe keskkondi (IVA, Moodle vt.)
IT-juht, haridustehnoloog, infojuht, õpetajad ja kutseõpetajad
Jätkuvalt toimub e-õppe materjalide loomine.
1.5. Kutseõpetaja erialase stažeerimise ja töökohapõhiste enesetäiendamise võimaluste
1. Sätestatud on õpetajate enesetäiendamise ja stažeerimise kord koolis
Õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad, täiskasvanukoolituse
Tegevused algavad 2012
23
rakendamine (riiklikult tagatud mehhanismi olemasolul)
osakonna juhataja
2. Tegevusvaldkond. Kutseõppeasutuste muu pedagoogilise ja mittepedagoogilise personali arendamine
2.1. Ettevõttepoolsete praktikajuhendajate koolitus
1. Koolis toimub ettevõttepoolsete praktikajuhendajate koolitamine uuendatud õppekavade ja juhendmaterjalide alusel
Õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad, täiskasvanukoolituse osakonna juhataja, praktikajuht
Tegevus on edasi lükatud aastasse 2012
2.2. Kutseõppeasutuste ühiselamute personali kasvatusalane koolitus
1. Suureneb ühiselamute personali pädevus õppijate sotsiaalsete ja käitumisprobleemidega toimetulekuks; 2. Kooli ühiselamu personal on läbinud vastavad koolitused
Arendusdirektor, majandusosakonna juhataja, õpilaskodu majutusjuht, sotsiaalpedagoog
Tegevus on edasi lükatud aastasse 2012
3. Tegevusvaldkond. Kutseõpetaja kutsestandardi rakendamine
3.1. Karjääriteede paindlikkuse suurendamine uute kutseõpetajate kaasamiseks
1. Karjääriteede paindlikkuse suurendamine on positiivselt mõjutanud uute õpetajate lisandumist ja olemasolevate õpetajate täiend- ja ümberõpet; 2. üle 70-aastased õpetajad on siirdunud pensionile või töötavad maksimaalselt 0,25 ametikohale vastava töökoormusega
Direktor, õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad
Tööle on võetud uued õpetajad, toimub uutele õpetajatele kutsepedagoogika koolitus. Üle 70-aastased õpetajad on siirdunud pensionile või nende koormust vähendatakse maksimaalselt 0,25 ametikohale vastava töökoormuseni.
3.2. „Noored kooli“ ja „Tagasi kooli“ algatuste laiendamine kutseõppeasutustele
1. Kooli asub tööle senisest enam noori õpetajaid; 2. Programmidest „Noored kooli“ või „Tagasi kooli“ jääb koolitööle vähemalt üks õpetaja igal aastal (vähemalt osalise koormusega)
Direktor, õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad
Tööle on võetud uusi põhikohaga ja aastase lepinguga õpetajaid. Õppetöösse on kaasatud arvukalt käsunduslepingute alusel töötavaid erialaspetsialiste.
Meede 2.4. Kutseõppeasutuste infrastruktuuri kaasajastamine
Indikaator 2011 2012 2013 2014
1 Praktilise väljaõppe ruumide osakaal, mille sisustus ja õppetehnika on uuendatud viimase 4 a jooksul
95% 100% 100% 100%
24
2. Õpilaste ja õpetajate rahulolu praktilise väljaõppe ruumide sisustuse ja õppetehnika (5 pallis süsteemis)
4,0 4,4 4,6 4,7
Tegevusvaldkond
Oodatav tulemus Vastutaja, teostaja Ajakava
2011
1. Tegevusvaldkond. Õppebaaside, sisseseade ning muu infrastruktuuri arendamine
1.1. Praktilise õppe baaside ja muu infrastruktuuri renoveerimine investeeringute kava alusel
1. Kooli infrastruktuur ja praktilise õppe baas on kaasajastatud kooli investeeringute kava kohaselt; 2. Koolihoone on renoveeritud ning uuendatud on kõigi praktilise väljaõppe ruumide sisustus ning õppetehnika
Direktor, arendusdirektor, erialaosakondade juhatajad, projektijuhid
Toimus projekti Polütehnikum projektide „Pärnu projekti „Pärnu mnt. 57 / Liivalaia 2 hoone renoveerimine“ (projekti kood 2.5.0200.09-0045) raames ja „Praktilise väljaõppe ruumide sisustus ja õppetehnika“ (kood 2.5.0200.09-0050) raames.
5.5 3. Eesmärk: Kutseharidussüsteem on sidus ühiskonna, majanduse ja tööturuga
Meede 3.1. Ühiskonna, teadmistepõhise majanduse ja tööturutrendide arvestamine kutseharidussüsteemi arengu kavandamisel Meede 3.2 Kutsesüsteemi arendamine
Indikaator 2011 2012 2013 2014
1 Tasemeõppe lõpetajate rakendumine tööturul kuus kuud peale kooli lõpetamist (sh. tööle, edasi õppima, Kaitseväkke või lapsehoolduspuhkusele)
80% 85% 85% 85%
25
2. Tööandjate rahulolu lõpetanute ettevalmistusega (5 pallis süsteemis)
4,0 4,2 4,3 4,4
3. Kutseeksamil osalevate lõpetajate osakaal, % lõpetajatest
95% 100% 100% 100%
Tegevusvaldkond
Oodatav tulemus Vastutaja, teostaja Ajakava
2011
1. Tegevusvaldkond. Kutseandmise süsteemi arendamine
1.1. VÕTA põhimõtete rakendamine varasema õpi- ja töökogemuse arvestamise näol õppekava läbimisel
1. Koolis on rakendunud VÕTA põhimõtteid arvestav õppekorralduslik regulatsioon 2. Kool on VÕTA võrgustiku piirkondlik juhtkool
Õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad, täiskasvanukoolituse osakonna juhataja
Toimub süstemaatiline dokumenteeritud VÕTA rakendamine. VÕTA komisjoni otsused protokolitakse ning registreeritakse kooli siseveebis. Kool on VÕTA võrgustiku juhtkool.
1.2. Kutseandmise võimaluse loomine lõpetajatele ning seda toetava institutsionaalse ja õigusliku keskkonna arendamine
1. Kooli lõpetajad saavad õppekava täielikul läbimisel vähemalt esmataseme kutse 2. Lõpueksamid on ühildatud kutseeksamitega
Õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad, täiskasvanukoolituse osakonna juhataja
Kõikidel õpetatavatel erialadel on võimalus sooritada kutseeksam. Elektriku ja Nõrkvoolusüsteemide paigaldaja eriala on lõpueksam ühendatud kutseeksamiga. Avrutid ja arvutivõrgud erialal (al 2009 vastuvõtt) on kutseeksam üks osa lõpueksamist (teoreetiline osa).
Meede 3.3. Töö, meisterlikkuse ja kutsehariduse väärtustamine ühiskonnas
Indikaator 2011 2012 2013 2014
1 Kutsemeistrivõistlustega haaratud erialade arv
3 4 5 5
2. Regulaarselt toimivate õpilaste huviringide arv
3 4 5 6
Tegevusvaldkond Oodatav tulemus Vastutaja, teostaja Ajakava
26
2011
1. Tegevusvaldkond. Kutsemeistrivõistluste süsteemi arendamine
1.1. Kutsemeistrivõistluste süsteemi arendamine ja järjepidev rakendamine
1. Kutsemeistrivõistluste süsteem koolis toimib väljatöötatud mudeli alusel, laieneb kaasatud erialade ring 2. Regulaarne osalemine siseriiklikel kutsevõistlustel (Noor Meister jt) 3. Siseriiklike kutsevõistluste korraldamine (elektri, elektroonika ja trükitehnoloogia erialadel)
Õppealadirektor, arendusdirektor, erialaosakondade juhatajad, huvijuht
Noor Meister 2011 osalesid õpilased järgmistel võistlusaladel: IT - tulemuseks meeskondlik I koht, MS spetsialist I koht, vabavara IV koht; Elektrik - tulemuseks IV ja Vi koht; Elektroonika - tulemuseks I-III koht; Graafiline disain - tulemuseks II koht. Kool koordineeris Trükiste ettevalmistaja kutsevõistlust (toimus nov 2011) ning Noor Meister raames Elektriku ja Elektroonika kutsevõistlust. Tehnilise varustatuse tagas kool ka IT kutsevõistlusele.
1.2. Kooli võistkondade osalemine rahvusvahelistele kutsemeistrivõistlustele
1. Regulaarne osalemine EuroSkills-il, WorldSkills-il, Taitaja'l ja teistel rahvusvahelistel võistlustel
Õppealadirektor, arendusdirektor, erialaosakondade juhatajad, huvijuht
Toimuvad ettevalmistused Euroskills2012 osalemiseks: IT, Trükimeedia (trükkal, graafiline disainer) Toimuvad ettevalmistused Taitaja 2012 ettevalmistuseks (trükkal)
2. Tegevusvaldkond. Teavitustegevused
2.1. Kutseõppeasutuste kommunikatsioonitegevuse tõhustamine
1. Kooli kommunikatsioonitegevus on kaasaegne ja järjepidev; 2. Teave õppimisvõimalustest on lihtsalt kättesaadav kõigile huvilistele; 3. Info kooli kodulehel uueneb pidevalt ja on aktuaalne
Õppealadirektor, arendusdirektor, erialaosakondade juhatajad, infojuht, huvijuht, IT-juht
Kooli infojuht uuendab igapäevaselt kooli veebi, toimuvad lahtiste uste päevad (märts), osaletakse erinevatel kutsehariduste tutvustavatel üritustel, koolide messidel, infomessil Teeviit. Koolil on alates 2011 huvijuht, kelle üks põhitegevustest on kooli populaariseerivate ürituste korraldamine.
2.2. Infomaterjalide (sh elektrooniliste ja videomaterjalide) koostamine ja väljaandmine ning õppimisvõimaluste tutvustamine
1. Teave õppimisvõimalustest on lihtsalt kättesaadav kõigile huvilistele
Õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad, haridustehnoloog, infojuht, huvijuht, õpilasomavalitsus
Kooli trükikoda trükib erinevaid kooli reklaamtrükiseid, õpilaste poolt on valminud paar kooli tutvustavat videot (õppeprotsessi käigus), Kool on loonud Facebooki lehe, mis annab ülevaadet toimunud üritustest, sisaldab
27
pildigaleriid.
3. Tegevusvaldkond. Huvi-, kultuuri- ja sporditegevuse laiendamine kutseõppeasutustes
3.1. Kutseõppega seotud huvitegevuste võimaldamine üldhariduskoolide õpilastele
1. Üldhariduskoolide õpilaste teadlikkus kutseõppe võimalustest on paranenud, huvitegevus aitab kaasa õpilase õpi- ja karjäärivalikutele; 2. Üldhariduskoolide õpilased võivad osaleda raadioringi ja kammerkoori tegevuses
Õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad, huvijuht, ringide juhendajad, õpilasomavalitsus
Kooli kammerkoor Harmoonia teeb jätkuvalt koostööd Tallinna Ühisgümnaasiumi segakooriga. Dets 2011 toimus ühiskontsert Nõmme kirikus. Põhikoolis õppivad õpilased osalevad raadioringi tegevuses (skautide ja gaidide ühenduste raames).
3.2. Kutseõppurite huvi-, kultuuri- ja sporditegevuse ning teiste noorsootöö võimaluste toetamine ja väärtustamine
1. Õpilaste vaba aja tegevused aitavad kaasa õppe eesmärkide täitmisele ja õppijate arengule ning on kättesaadavad; 2. Koolis töötavad raadioring, spordiringid, kammerkoor „Harmoonia“, tehnikaringid
Õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad, huvijuht, ringide juhendajad, õpilasomavalitsus
Koolis on võimalus: mängida korv- ja võrkpalli, sulgpalli, kasutada jõusaali. Huviringidest on tegevust alustanud "Huvituja" (ajaloo huvilistele) ning robootikaring. Järkuvalt tegutseb raadioring.
5.6 4. Eesmärk: Kutseharidussüsteemi korraldus on otstarbekas, efektiivne ja jätkusuutlik
Meede 4.1. Kutseharidussüsteemi juhtimise ja arendamise tõhustamine
Indikaator 2011 2012 2013 2014
1 Personali rahulolu kooli juhtimisega (5-palli süsteemis)
4,1 4,2 4,3 4,4
2. Töötajate rahulolu kooli õppeinfo-süsteemiga ja info liikumise ning operatiivsusega (5-palli süsteemis)
3,8 4,0 4,2 4,4
28
Tegevusvaldkond
Oodatav tulemus Vastutaja, teostaja Ajakava
2011
1. Tegevusvaldkond. Kaasaegsete juhtimisprintsiipide (sh eestvedamise) tugevdamine kutseharidussüsteemis
1.1. Kutseõppeasutuses eestvedamise kui kaasaegse juhtimisprintsiibi kasutamise laiendamine
1. Paraneb kutseõppeasutuse juhtimine, suureneb rahulolu juhtimisega
Direktor, arendusdirektor, õppealadirektor
Jätkuvalt on koolis "lahtiste uste poliitika", kus töötajad saavad otse pöörduda kooli juhtkonna liikmete poole. Tõhustusnud on info liikumine (ühtne meilisüsteem), operatiivinfo jõuab kõigi sihtrühmadeni kiiresti.
1.2. Kutsehariduse nähtavuse suurendamine ja staatuse tugevdamine ühiskonnas
1. Liidrite roll on kasvanud, kutseõpe on muutunud ühiskonnas nähtavamaks
Direktor, arendusdirektor, erialaosakondade juhatajad, täiskasvanukoolituse osakonna juhataja
Juhtkonna liikmed ja erialaosakondade juhatajad osalevad erinevates organisatsioonides nii individuaalliikmetena kui ka kool organisatsiooni liikmena.
2. Tegevusvaldkond. Kutseõppeasutuste autonoomia suurendamine
2.1. Töötajate ja õppurite tunnustus- ja motivatsioonisüsteemi arendamine
1. Töötajate ja õppurite tunnustamine vastab nende ootustele ja tööpanusele
Direktor, arendusdirektor, õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad
Toimub töötajate tunnustamine (rahaline) nende panuse eest õpilaste ettevalmistamisel nii siseriiklikeks kui ka rahvusvahelisteks kutsevõistlusteks. Kutsevõistlustel edukalt osalenud õpilasi premeeriti. Kooli tutvustutavatel üritustel osalenud õpetajaid ja õpilasi tunnustatakse käskkirjaga, kingitakse kooli meene.
2.2. Õiguste ja vastutuse suurendamine RKT kasutamise osas
1. Kool saab kiirelt ja paindlikult pakkuda õppimisvõimalusi vastavalt regionaalsetele või sektoriaalsetele vajadustele; 2. Riiklik koolitustellimus on täidetud
Õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad, täiskasvanukoolituse osakonna juhataja
Vastavalt tekkinud vajadusele avati Elektroonika ja automaatika õppekavarühmas Elektroonika seadmete koostaja õppekava (kutseõpe kesskhariduse baasil, eesti ja vene keeles), mille
29
sihtrühm on üldkeskharidusega elektroonikatööstuse töötajad. Õppetöö on planeeritud 3 päeva üle kahe nädala, mis hõlbustab töötavatel inimestel õppida.
2.3. Kutseõppeasutuste autonoomia tõhusam kasutamine pakutava õppe ja teenuste parendamiseks
1. Koolis on kasutusel paindlik õppekorraldus ning kaasaegsed õppekavad; 2. Toimib sisuline koostöö erialaliitude, ettevõtete ja asutustega
Direktor, õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad, täiskasvanukoolituse osakonna juhataja
Õppetöö graafiku koostamisel on kool võtnud arvesse ettevõtjate ettepanekuid (Ericsson Eesti AS) nt kolmepäevased lühisessioonid igal teasel nädalal. Koolil on olemas suur koostöövõrgustik erinevate etevõtete ja erialaliitudega (esindatud on kõigi õpetavate erialade erialaliidud ja erinevad tööandjad). Tööandjate soove on arvesse võetud ka täiskasvanute koolituse õppekavade koostamisel (sihtgrupi koolitused, AS Ericsson Eesti, AS ABB, Staabi- ja Sidepataljon, Stoneridge Electronics jt).
2.4. Kutseandjatena tegutsevate kutseõppeasutuste arvu suurendamine
1. Kooli õppebaaside ja õppe kvaliteet on tasemel, mis võimaldab kutseandmist vastavalt seatud standarditele
Direktor, õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad, täiskasvanukoolituse osakonna juhataja
Kooli õppebaasid on üles ehitatud selliselt, et võimaldavad viia läbi kutseeksameid kõigil õpetatavatel erialadel.
30
Meede 4.2. Koostöö arendamine
Indikaator 2011 2012 2013 2014
1 Rahvusvahelise mobiilsusega haaratud õpetajate ja töötajate arv
6 8 12 16
2. Rahvusvahelise mobiilsusega haaratud õppurite arv
10 16 20 30
3. Kõrgkoolidega (ülikoolidega või rakenduskõrgkoolidega) sõlmitud koostöölepingute arv
1 2 3 4
4. Koostööprojektide arv (siseriiklike institutsioonide või välispartneritega)
3 5 7 9
5. Tööandjate ja eriala- ning kutseliitude rahulolu koostööga kooliga (5-palli süsteemis)
4 4,2 4,3 4,4
Tegevusvaldkond
Oodatav tulemus Vastutaja, teostaja Ajakava
2011
1. Tegevusvaldkond. Koostöövõrgustike arendamine kõigil tasanditel
1.1. Koostöö tõhustamine tööandjate / töövõtjate ja nende esindusorganisatsioonidega, sh praktika osas
1. Sotsiaalpartnerid on kaasatud kutseõppe arendamisesse; 2. Praktika vastab õppekavas seatud eesmärkidele; 3. Õppekavade arendamisel ning koolituste kavandamisel arvestatakse piirkondlikke vajadusi ja võimalusi
Õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad, praktikajuht, kutseõpetajad
Koolil on olemas suur koostöövõrgustik erinevate etevõtete ja erialaliitudega (esindatud on kõigi õpetavate erialade erialaliidud ja erinevad tööandjad). Praktika paremaks korraldamiseks on loodud praktikakeskus, mida juhib praktikajuht. Vastavalt piirkonnad tekkinud vajadusele avati Elektroonika ja automaatika õppekavarühmas Elektroonika seadmete koostaja õppekava
31
(kutseõpe kesskhariduse baasil, eesti ja vene keeles), mille sihtrühm on üldkeskharidusega elektroonikatööstuse töötajad.
1.2. Koostöö tõhustamine kutseõppeasutuste, kohalike omavalitsuste ja kolmanda sektori vahel
1. Kooli panus Tallinna ja Harjumaa arengusse on kasvanud ning vastab kohalikele vajadustele ja võimalustele
Direktor, arendusdirektor, õppealadirektor
Tehakse tihedat koostööd Tallinna ja Harjumaa ettevõtetega, põhirõhk on täiskasvanute koolitusel ning praktikatel.
1.3. Kutseõppeasutuste vahelise koostöö arendamine ja võrgustike töö tõhustamine
1. Toimiv koostöö tagab ressursside efektiivsema kasutamise (sh õppebaaside ristkasutus) ja tugevdab kutsehariduse kogukonda
Direktor, arendusdirektor, õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad, täiskasvanukoolituse osakonna juhataja, praktikajuht
Toimib koostöö piirkonna teiste kutseõppeasutsutega (Tallinna THK, Tallinna Ehituskool, Tallinna Teeninduskool),
1.4. Koostöö arendamine kõrgkoolidega 1. Õppijatele on loodud loogilised õpiteed kvalifikatsiooni tõstmiseks; 2. Koolis saavutatud õpitulemused lähevad arvesse õpingute osana kõrgkoolides; 3. Koolis sooritavad praktikat õpetajakoolituse ja teiste erialade üliõpilased
Direktor, arendusdirektor, õppealadirektor
Toimib koostöö rakenduskõrgkoolidega (Tallinna Tehnikakõrgkool ja IT Kolledž). Meie lõpetanud saavad oma õppetulemused VÕTA-t kasutades üle kanda (põhiliselt IT Kolledžis). Mitmed meie noored õpetajad õpivad Tallinna Ülikooli magistriõppes ning neil on võimalus oma praktika koolis sooritada.
1.5. Koostöö arendamine üldhariduskoolidega kutse- ja erialade tutvustamise ja algtaseme kutsealase ettevalmistuse osas
1. Üldhariduskoolide õpilaste teadlikkus kutseõppe võimalustest on kasvanud ja kutseõppes õppijate osakaal tõusnud
Õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad, huvijuht, infojuht
Kool osaleb erinevatel üldhariduskoolide õpilastele suunatud teabeüritusel (Erialade Degusteerimine, Harju- ja Raplamaa koolides toimuvad piirkondlikud messid). Kooli käiakse tutvustamas ka regioonist väljaspool (nt Lääne-Virumaal).
1.5. Rahvusvahelise koostöö arendamine kutsehariduslike uuenduste väljatöötamiseks ja rakendamiseks ning õpetajate ja õpilaste mobiilsuse suurendamiseks
1. Rahvusvahelisest koostööst saadud häid kogemusi kasutatakse kooli arendamisel; 2. Õpetajate ja õpilaste professionaalsete oskuste tõus
Arendusdirektor, õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad, välissuhete projektijuht, huvijuht
Laienenud on õpirännete arv. Õpilastel ja õpetajatel on võimalus erinevate Leonardo da Vinci projektide raames viibida 1-2 nädalat erinevates riikides ning tutvuda sealse kutseharidusega ning saada praktilist töökogemust (Norra, Holland). Kasvanud on kooli osalemine partnerina erinevates rahvusvahelistes projektides (NordPlus, Comenius). Samuti oleme mitemendat aastat kodukooliks Norra IT õpilastele, kes teevad
32
Eestis oma rahvusvahelist praktikat. Oleme juhtiv koolituskeskus IPC standardite koolituste läbiviimisel.
2. Tegevusvaldkond. Koolisisese koostöö tõhustamine
2.1. koolisisese koostöö tugevdamine vastastikuse õppimise ja kogemuste vahetamise suunal
1. Kogemusi, oskusteavet ning erinevatel viisidel õpitut jagatakse koolisiseselt ning seda kasutatakse tõhusalt;
Õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad, huvijuht, õpilasomavalitsus
Eriaalosakondade koosolekud suurendavad õpetajate võimalusi jagada oma teadmisi ja kogemusi. Laienenud on õpetajate koolitustel osalemine (erialane, pedagoogiline) ning õpitu edastamine.
2.2. koostöö tugevdamine õpilastega 1. Koolis tegutseb tugev ja tegus õpilasomavalitsus Huvijuht, sotsiaalpedagoog, õpilasomavalitsus
Huvijuhi eestvedamisel on käivitunud õpilasomavalitsus, kes aitab kaasa erinevate ürituste korraldamisel ja läbiviimisel.
33
Olulisemad arendustegevuse projektid
Aruandeaasta olulisemad arendustegevuse projektid on kirjeldatud allpool:
A) Euroopa Liiduga seotud projektid
"Elukeskkonna arendamise rakenduskava" prioriteetse suuna "Hariduse infrastruktuuri
arendamine" meetme "Kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamine" raames
ja vastavalt investeeringute kavale 2007-2015 (Vabariigi Valitsuse 11.12.2008.a. korral-
dus nr. 507) saab Tallinna Polütehnikum projekti „Pärnu mnt. 57 / Liivalaia 2 hoone
renoveerimine“ (projekti kood 2.5.0200.09-0045) investeeringuteks 2010/11 õ.-a.
vahendeid koolikompleksi renoveerimiseks kuni 39 751 000 krooni.
"Elukeskkonna arendamise rakenduskava" prioriteetse suuna "Hariduse infrastruktuuri
arendamine" meetme "Kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamine" raames
ja vastavalt investeeringute kavale 2007-2015 (Vabariigi Valitsuse 11.12.2008.a. korral-
dus nr. 507) saab Tallinna Polütehnikum projekti „Praktilise väljaõppe ruumide sisustus
ja õppetehnika“ (projekti kood 2.5.0200.09-0050) investeeringuteks 2010/11 õ.-a.
vahendeid sisustuse ja õppetehnika soetamiseks kuni 20 000 000 kr.
Meetme 1.1 raames osaleme projektis "Eestikeelse õppe laiendamine muukeelsetes
(muukeelse õppekeelega) kutsekoolides" Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse
(MEIS) koostööpartnerina 2005 – 2008. Eesmärk – eesti keele õppe parendamine
muulaste hulgas. Tulemus: koostatud ja soetatud hulgaliselt eestikeelset õppematerjali
vene õppekeelega õpilastele. Koostöö Integratsiooni Sihtasutusega jätkus nimetuse
"Keeleõppe arendamise programm 2007-2010" all, peamisteks tegevusteks Tallinna
Polütehnikumil on valminud õppematerjalide katsetamine.
Meetme 1.1 projekti "E-õppe arendamine ja juurutamine rakenduskõrgkoolides ja
kutsekoolides (e-VÕTI)" toimel aastatel 2005-2008 raames intensiivistus tunduvalt e-
õppe areng. Projekti raames võeti tööle haridustehnoloog, loodi hulgaliselt e-õppe
materjale, kursusi ja õpiobjekte, hangiti üks uus e-õppe arvutiklass ning
multimeediaarvuti koos tarkvaraga. Projekt lõppes 2008.a., kuid tegevused jätkuvad
programmi „VANKER“ raames.
Meetme 1.1 raames osalemine Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse koostöö-
partnerina projektis „Kutseõppeasutuste õppekavade arendus” aastatel 2005 –2008.
Projekti peaeesmärk: suurendada õppeasutuse lõpetajate konkurentsivõimet tööturul.
Tegevused: õppekavade arenduse kaudu tagatakse Eesti riigis toimuva kutseõppe – sh.
esmase kui täiendus- ja ümberõppe jätkusuutlikkus ja vastavus Eesti majandusearengule
ja tööturu vajadustele. Õppija sotsiaalset arengut toetav kutseõpe tõstab õppija
konkurentsivõimet tööturul, võimaldab läbi täiendus- ja ümberõppe elukestvat õpet ning
aitab kaasa kutsekvalifikatsioonisüsteemi rakendumisele. Meie tegevused: õpetajad olid
kaasatud mitmete tehniliste erialade riiklike õppekavade väljatöötamisse (elekter,
elektroonika, telekommunikatsioon, infotehnoloogia, automaatika, trükitehnoloogia,
fotograafia). Projekt lõppes 2008.a.
Eelmises punktis nimetatud tegevused jätkuvad uue programmi „Kutsehariduse sisuline
arendamine 2008-2013“ raames, sh on suures osas koostatud ja kinnitatud või
kinnitamisel uued riiklikud õppekavad. Nimetatud programmi raames:
üldhariduse uue kontseptsiooni rakendamise töörühmas osalevad meie koolist
õppealadirektor Helen Pärk ning õpetajad Julia Kjahrenova ja Kalle Rea.
oleme VÕTA võrgustiku juhtkool.
34
Programmi tegevuse „Kutseõppeasutuste riikliku tunnustamise süsteemi loomine
ja rakendamine” kutseõppe õppekavarühmade akrediteerimise pilootvoorus
osaleb hindamiseksperdina õppealadirektor Helen Pärk.
B) Koostöö teiste institutsioonide ja koolidega
Koostööraames Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse ja Kutsekojaga osalevad
mitmed töötajad vastavates töörühmades:
- Tarkvara arendaja kutsestandardi töörühm Kutsekojas (eriaalosakonna juhataja A.
Ojalill, IT juht H. Tähis)
- IT süsteemide nooremspetsialisti ja spetsialisti kutsestandardi töörühm
Kutsekojas (direktor K. Sammal, (eriaalosakonna juhataja A. Ojalill, IT juht H.
Tähis)
- Trükkali ja trükiste ettevalmistaja kutsestandardi töörühm Kutsekojas
(erialaosakonna juhataja M. Levin)
osalemine IKT ja elektroonika valdkonna töörühmades (erialaosakonna juhataja A.
Ojalill). A. Ojalill on ka REKKi Elektroonika ja automaatika valdkonna nõukogu liige.
Koostööleping Tallinna Tehnikakõrgkooliga on sõlmitud juba 2002.a., selle eesmärk on
õppekvaliteedi parendamine õpperuumide-laborite ühiskasutusega, õppejõudude
koopereerumine, ühise enesetäiendamise võimaluste kasutamine, tehnikumi lõpetanute
õpingute jätkamine rakenduskõrghariduse omandamiseks vastastikku kokkulepitud
vastuvõtutingimustel ning eeskätt võimaluse andmine energeetika ja automaatika erialade
lõpetajate erialaõpingute osaliseks arvestamiseks rakenduskõrgharidusõppes (projekti
„VÕTA – varasema õpi- ja töökogemuse arvestamine“ tulemuste rakendamise raames).
Koostöö paljude teiste Eesti kutseõppeasutustega sh. Tallinna Tööstushariduskeskusega,
Tallinna Teeninduskooliga, Tallinna Ehituskooliga jt.
Koostöö Eesti Infotehnoloogia Kolledžiga. Meie õpilastel on läbi õppekavade võrdluse
võimalus (vabade kohtade olemasolul) jätkata õpinguid II kursusel.
Koostöö Tallinna Tehnikakõrgkooliga, Elektritehnika õppekava loomine ja edasine
koostöö õpetamisel.
Koostööleping Kaitseväe staabi- ja sidepataljoniga algas juba aastast 2001, mille
eesmärgiks on kooli poolt side-allohvitseridele kooli poolt täiendkoolituse korraldamine
ja tehnikumi kolmanda kursuse õpilastele igal kevadel väeosa poolt kuni viiepäevase
riigikaitselaagri korraldamine. Koostöö jätkub õppekavade väljatöötamises, meilt
osalevad selles telekommunikatsioonieriala juhtivad kutseõpetajad. 2010.a. tunnustati
Tallinna Polütehnikumi sellise eduka koostöö eest Kaitseväe staabi- ja sidepataljoni
tänukirjaga.
Lisaks on Tallinna Polütehnikumil on sõlmitud koostöölepingud paljude Eesti
suurettevõtetega. Koostöölepingute eesmärgiks on võimalus kasutada neid ettevõtteid
praktikabaasidena, erialaõpetajatele stažeerimise võimaldamine, info saamine ja koostöö
õppekavade arendamiseks jm. Eesti Energia AS-i ja ABB AS-iga on koostöölepingus
punktid asutuste stipendiumide määramiseks meie õpilastele – tulevastele
perspektiivsetele firma töötajatele.
Osalemine koostöös Eesti Infotehnoloogia Sihtasutusega ja HTM-iga projektis Eesti e-
Kutsekool, mille eesmärgiks on liikmesõppeasutuste e-õppealase koostöö algatamine,
arendamine ja soodustamine.
35
Osalemine SA Innove koordineeritavas projektis “Aitame kaasa Gruusia kutsehariduse
arengule II”, mille eesmärgiks on Gruusia partnerkooli õppekava ja sisehindamissüsteemi
arendus.
Liikmelisuse kaudu erinevates eriala- ja kutseliitudes (eeskätt Eesti Elektritööde
Ettevõtjate Liit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit ning Eesti
Trükitööstuse Liit, Eesti Elektroonikatööstuse Liit) ning koostöös Kutsekojaga ning
Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusega osaleme väga mitmete kutsestandardite ja
riiklike õppekavade väljatöötamisel. Koostöös kutseliitudega ja kutset omistavate
organitega on eesmärk lähitulevikus ühildada tehnikumi kõikide erialade lõpueksamid
vastava valdkonna kutseeksamitega.
Tallinna Polütehnikum on lisaks järgmiste organisatsioonide ja liitude liige:
- Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit
- Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
- Eesti Trükitööstuse Liit
- Eesti Kvaliteediühing
- Rahvusvaheline trükitehnoloogia teaduslik-tehnoloogiline uurimisorganisatsioon
„FOGRA“
- Konsortsium Eesti e-Kutsekool
- MSDN AA
- Microsoft IT Akadeemia
- Eesti Raadioamatööride Ühing
- Eesti Elektroonikatööstuse Liit
Mitmed kooli töötajad on lisaks järgmiste organisatsioonide ja liitude tegevliikmed:
- Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing
- Eesti Infotehnoloogia Selts
- Eesti Süsteemiinseneride Selts
- Jakob Moritz Hermanni Selts
- Eesti Raadioamatööride Ühing
- Fleksofoorum
Jätkusid 2010 aastal rahastuse saanud järgmised rahvusvahelised koostööprojektid:
- “In-service Training Company - a Multinational Virtual Services Company - A
Path to Develop New Professional Skills“ 2010 – 2012. Osalevad koolid
järgmistest riikidest: Eesti, Portugal, Hispaania, Läti, Türgi, Poola ja Itaalia
(rahastus programm Comenius) - lõpeb 2012 juuni;
- Leonardo “Reaalainete õpetamine Euroopa kutsekoolides”. Projekti partnerid on
Eesti, Norra, Taani - toimus kevad 2011.
Oleme aruandeaastal valmistanud ette taotlusi rahastusele järgmistele rahvusvahelistele
projektidele kas taotleva koolina või partnerkoolina (kavandatav tegevuste algus 2011.a.):
- “Fotograafia ja trükitehnoloogia õpilaste praktika“ (partner Hollandi, rahastus
Leonardo) - toimub 2012 kevad;
- Nordplus Junior – elektri, telekommunikatsiooni õpilaste praktika (Norra-Eesti) -
toimub kevad 2012;
- Leonardo – Norra IT õpilaste praktika Eestis.
C) Kutsevõistlused ja –eksamid
Tallinna Polütehnikumi esindus osalesid edukalt noorte iga-aastastel kontaktmessil
"Teeviit 2011" raames SA INNOVE poolt korraldatud vabariiklikel noorte
36
kutsevõistlustel "Noor Meister 2011" infotehnoloogia, graafilise disaini, elektroonikute ja
elektriku erialadel, kus Tallinna Polütehnikumi õpilased saavutasid kokku 5 medalit.
Nimetatud üritusel toimunud elektriku ja elektroonikute vabariiklikud
kutsemeistrivõistlused korraldas Tallinna Polütehnikum koostoos SA INNOVE-ga. Sama
perioodi IT võitsluste tehnilise varustatuse tagas samuti Tallinna Polütehnikum.
Tallinna Polütehnikum korraldas 2011.a. ka trükiste ettevalmistaja kutsevõistluse, mis oli
eelvõistluseks Noor Meister 2011 toimunud graafilise disaini võistlusele.
2011.aastal toimusid kõikidel Tallinna Polütehnikumi erialadel kutseeksamid.
Kutseeksamitel osales kokku 167 õpilast, koondülevaade on toodud alljärgnevas tabelis:
37
Kutseeksamid 2011
õppeasutus eksami toimumise
koht eriala kutse
õppijate arv
vastaval erialal ja kursusel kokku
eksamil osalejad kokku
sh eksami sooritajate
arv
sh ei sooritan
ud
ei ilmu-nud
eksa-mile
ühe eksami
hind
kokku maksu-
mus eurodes
märkus
Tallinna Polütehnikum
Tallinna Polütehnikum Elektriseadmed ja -süsteemid Elektrik I 40 36 33 3 0 175,50 6 142,50
3 õpilast sooritasid proovitöö, ühele on omistatud Elektrik I kutse Noor Meister 2009 raames.
Tallinna Polütehnikum
Tallinna Polütehnikum Elektrik Elektrik I 37 35 27 8 0 175,50 6 142,50 8 õpilast sooritasid proovitöö
Tallinna Polütehnikum
Tallinna Polütehnikum Tööstus- ja soojusautomaatika süsteemid
Automaatik I 20 18 15 3 0 172,50 3 105,00 3 õpilast sooritasid proovitöö
Tallinna Polütehnikum
Tallinna Polütehnikum Telekommunikatsiooniseadmed Nõrkvoolusüsteemi paigaldaja I
15 12 10 2 0 178,94 2 147,33 2 õpilast sooritasid proovitöö
Tallinna Polütehnikum
Tallinna Polütehnikum Trükitehnoloogia Trüki-ettevalmistaja I
31
14 10 4 0 79,89 1 118,46 Üks õpilane sooritas nii Trükkal I kui ka Trükettevalmistaja I eksami, arve on ühekordselt (ETTL boonus)
Tallinna Polütehnikum
Tallinna Polütehnikum Trükitehnoloogia Trükkal I 11 11 0 79,89 798,90
Tallinna Polütehnikum
Tallinna Polütehnikum Arvutid ja arvutivõrgud IT spetsialist I
42
29 24 5 1 127,82 3 706,90 Õpilased registreerisid taseme II eksamile, kuid sooritasid eksami tasemel I Tallinna
Polütehnikum Tallinna Polütehnikum Arvutid ja arvutivõrgud IT spetsialist II 12 12 0 127,82 1 533,89
Kokku 185 167 142 25 1 24 695,48
Hinnang sisekontrollisüsteemile
Tallinna Polütehnikumi sisekontrollisüsteem on õppeaastapõhine ja tugineb igaks õppeaastaks koostatud ja
direktori poolt kinnitatud sisekontrolli kavale. 2011. a. olid kooli sisekontrollialase tegevuse aluseks
järgmised dokumendid:
Tallinna Polütehnikumi 2010/11.a. sisekontrolli kava, kinnitatud direktori poolt 23.09.2010.a.,
kehtivusaeg 01.09.2010-31.08.2011.a.
Tallinna Polütehnikumi 2011/12.a. sisekontrolli kava, kinnitatud direktori poolt 22.09.2011.a.,
kehtivusaeg 01.09.2011-31.08.2012.a.
Sisekontrolli eest vastutavad isikud olid aruandeperioodil määratud direktori käskkirjadega alljärgnevalt:
sisekontrolli eest vastutav isik üld- ja töökeskkonnaalastes küsimustes: arendus- ja haldusdirektor
Ain Saaret;
sisekontrolli eest vastutav isik õppetööga seotud küsimustes: õppealadirektor Helen Pärk
(alus: direktori 09.12.2009.a. käskkiri nr. 29-j ja 02.09.2011.a. käskkiri nr. 42-j)
Sisekontrolli kavad on koostatud, lähtudes spetsiifilistest töölõikudest ning konkreetsetest vastutajatest,
alljärgnevate lõikude kaupa:
1. Sisekontrollikava koostamine ja vastutajate määramine
2. Töö õpilastega
3. Töö dokumentatsiooniga
4. Töö õpetajatega
5. Praktikakorraldus
6. Töötervishoiu ja tööohutusalane tegevus.
Eelnevalt monitooriti Tallinna Polütehnikumi sisekontrolli- ja -hindamissüsteemi projekti Koolikatsuja
2006+ raames. Töö toimus kahes etapis, mil Tallinna Polütehnikum koostas nii 2007. kui ka 2008.a.
sisehindamise aruande, mille kohta esitas oma tagasisideraporti ka sõltumatu nõunik. 2007.a. septembris-
novembris teostatud sisehindamise aruande tagasisideraporti koostas Riikliku Eksami- ja
Kvalifikatsioonikeskuse haridusasutuste sisehindamise nõustamise osakonna koosseisuväline nõunik Tanel
Linnus), 30.11.2007; ning 2008.a. augustis-novembris teostatud sisehindamise aruande tagasisideraporti
koostas Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse haridusasutuste sisehindamise nõustamise osakonna
koosseisuväline nõunik Valvo Paat; Järgmine korraline sisehindamise aruanne koostatakse ajavahemikus
detsember 2011 - märts 2012. Nõunikuna jätkab V. Paat.
Alates 2011 sügissemestrist osaleb Tallinna Polütehnikum kutseõppeasutuste akediteerimisprotsessis,
esimene akrediteeritav õppekava on Arvutiteadused (kevad 2012) ning seejärel Elektrotehnika ja
energeetika (sügis 2012).
Oleme seisukohal, et selline töökorraldus koos seda toetava välismonitooringuga tagab sise-
kontrollisüsteemi toimimise ning asutuse ette seatud eesmärkideni jõudmise majanduslikult kõige
otstarbekamal moel.
39
Siseauditi korraldus
Tallinna Polütehnikumil puudub oma koosseisuline siseaudiitor. Seetõttu on siseauditialane tegevus
Tallinna Polütehnikumis aruandeperioodil korraldatud lepingulisel alusel sisseostetud siseauditi teenusena
alljärgnevalt:
Siseauditialase töö korraldamiseks sõlmisid Tallinna Polütehnikum ja Audiitorbüroo Silvia Sirel
OÜ 3. novembril 2010.a. siseauditi teenuse osutamise lepingu. Lepingu objektiks on Tallinna
Polütehnikumi raamatupidamise 2010. ja 2011.aasta aastaaruannete kontrollimine siseauditi
raames. Lepingu lõpptähtaeg on 31.03.2012.a.
Audiitori valik, sõlmitud lepingu sisu ning auditi plaanid eelarveaastaks on kooskõlastatud
Haridus- ja Teadusministeeriumi Siseauditi juhiga.
Oleme arvamusel, et selline ülalkirjeldatud siseauditi tegevus lepingulisel alusel kooli ja sõltumatu
audiitorfirma vahel tagab siseauditialase töö teostamise nõutaval professionaalsel tasemel ja täpses
vastavuses kehtivate regulatsioonidega. Lisaks annab siseauditialases tegevuses välise audiitorbüroo
kaasamine auditi läbiviimisel nii kooli juhtkonnale kui ka kooli pidajale täiendava kindluse.
Hinnang 2011.a. tegevusele ja eelarvele
Tallinna Polütehnikumi 2011.a. eelarve maht oli tarvilikult piisav kooli tegevuse jätkamiseks ja arenguks
vastavalt õppekavadele, tagas olemasoleva vara heaperemeheliku kasutamise ning andis võimaluse
tehnikumi arengukava täitmiseks 2011. aastal. Lisaks andsid 2011.aastal edukalt realiseerunud EL
abiprojektid „Pärnu mnt. 57 / Liivalaia 2 hoone renoveerimine“ (projekti kood 2.5.0200.09-0045) ning
„Praktilise väljaõppe ruumide sisustus ja õppetehnika“ (projekti kood 2.5.0200.09-0050) oma otsustava osa
õppe- ja töökeskkonna ning sisustuse kiireks ja täiendavaks ajakohastamiseks koolis tervikuna.
2011.a. korraldatud riigihanked
2011. aastal korraldatud riigihanked on loetletud allpool. Summad on toodud eurodes ilma käibemaksuta.
Jk
nr
Viitenr
Riigi-
hangete
registris
Hanke nimetus Hanke
liik
*1)
Menet
-luse
liik
*2)
Avaldatud CPV kood Lepingu
summa
eurodes
ilma km
Staadium
31.12.
2011.a.
seisuga
1 123745 CNC freespingi
ostmine
A LM 17.02.2011 42623000-9 5 752,05 teostatud
2 123741 Fotolaboratooriumi
seadmete ostmine
A LM 17.02.2011 38650000-6 11 608,91 teostatud
3 123737 ESD standardile
vastav EPA töökoht
A LM 17.02.2011 39120000-9 7 012,32 teostatud
4 123716 Pneumaatika,
elektropneumaa-
tika ja hüdraulika
õppeseadmete
ostmine
A LM 17.02.2011 42121000-3 27 778,24 teostatud
40
5 124100 Mehitatud
valveteenuse
tellimine
T LT 11.03.2011 79713000-5 28 048,00 täitmisel,
leping
kuni
31.03.12
6 124095 Puhastusteenuse
tellimine
T LM 11.03.2011 90911100-7 21 500,00 täitmisel,
leping
kuni
31.03.12
7 124537 Sõiduki kasutusrent A LM 1.04.2011 34110000-1 15 915,00 täitmisel,
kasutus-
rent 36
kuud
8 127169 Arvutitööjaamade
ostmine
A LM 17.08.2011 30213300-8 15 033,33 teostatud
9 127918 B-õppehoone
remont
E A 27.09.2011 45214310-6 105 500,00 täitmisel,
leping
kuni
31.01.12
10 128312 Prototüüptrükkplaat
ide valmistamise
seadmekomplekti
ostmine
A LM 17.10.2011 42611000-2 31 430,00 teostatud
11 129012 Võrguseadmete
ostmine
A LM 17.11.2011 32420000-3 19 990,00 teostatud
*1) Hanke liigi lühendite selgitus: A-asjade ostmine; T-teenused; E-ehitustöö.
*2) Hankemenetluse liigi lühendite selgitus: A- avatud hankemenetlus; LT – lihtsustatud korras tellitav
teenus; LM – lihtmenetlus.
Riigihangete korraldamisel on lähtutud Riigihangete seadusest ning vahendite säästva kasutamise
põhimõtetest. Oleme ka lihtmenetluste korral võimaluse korral võtnud pakkumisi vähemalt kolmelt
pakkujalt ning valdavalt määrates parima pakkumise valiku kriteeriumiks madalaima hinna, andmata
seejuures järele kvaliteedi- ja garantiitingimustele esitatavates nõuetes. Protseduurireeglid riigihanke
korraldamiseks lihtmenetluse korral on sätestatud vastavasisulises korralduslikus dokumendis, kinnitatud
direktori 01.12.2010.a. käskkirjaga nr. 24j.
Juhtkonnale arvestatud tasud ja olulised soodustused
Direktorile makstava töötasu ja pedagoogilise töö eest makstava lisatasu suurus 2011. aastal oli on määratud
Haridus- ja Teadusministeeriumiga 07.06.2004.a. sõlmitud töölepingu punktiga 4.1., viimane muudatus
20.10.2010.a. Täiendavalt maksti direktorile Haridus- ja Teadusministri 21.12.2011.a. käskkirja nr. 332p
alusel lähtuvalt 2011.a. töö tulemuslikkusest.ühekordne lisatasu 50% ulatuses ühe kuu töötasust.
Tallinna Polütehnikumi teistele töötajatele (välja arvatud direktor), sealhulgas juhtkonnale,
struktuuriüksuste juhtidele, pedagoogidele ning mittepedagoogilistele töötajatele makstava töötasu ja
regulaarsete lisatasude (nt. õpperühma juhatamine, õppesuuna juhtimine) määrad 2010. aastal on sätestatud
dokumendis "Tallinna Polütehnikumi pedagoogide ja mittepedagoogiliste töötajate palgajuhend alates
01.01.2008.a.". Palgajuhend on kinnitatud Tallinna Polütehnikumi nõukogu otsusega 03. aprillil 2008.a.
ning seda hiljem muudetud ei ole. Vastav rahaline aruandlus kajastub raamatu-pidamise aastaaruandes.
41
Sealsamas aastaaruandes on välja toodud ka töötajatele makstud tasu üldsumma ning keskmine töötajate arv
majandusaastal.
Täiendavalt märgime, et Tallinna Polütehnikumi nõukogu kui kooli kõrgema juhtorgani liikmetele 2011.a.
mitte mingisugust tasu makstud ei ole.
2011.a. eelarve alus ning ja täiendavalt arenduskuludest saadud vahendite kasutamine
Tallinna Polütehnikumi 2011.a. eelarve aluseks oli Haridus- ja Teadusministri (HTM) 11.01.2011.a.
käskkiri nr. 39 "2011. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad".
Nimetatud käskkirja alusel moodustus Tallinna Polütehnikumi 2011.a. eelarve esialgselt alljärgnevalt:
1. Tegevuskulud (personalikulud): 1 523 158 eurot
2. Tegevuskulud ( majandamiskulud): 535 164 eurot
3. Õpilaste sõidusoodustused: 30 046 eurot
4. Õpilaste õppetoetused (põhitoetus): 223 581 eurot
5. Õpilaste õppetoetused (täiendav toetus): 29 844 eurot
6. Õpilaste koolitoidu kompensatsioon: 104 415 eurot
7. Kavandatav omatulu laekumine: 29 080 eurot.
Lisaks taotles Tallinna Polütehnikum Rahandusministeeriumilt 2010.a. jääkide ülekandmist 2011.
eelarveaastasse. Vastav taotlus rahuldati rahandusministri poolt alljärgnevalt:
1. Tegevuskulude (personalikulude) jääk: 34 177,27 eurot
2. Tegevuskulude (majandamiskulude) jääk: 64 608,54 eurot
3. Õpilaste sõidusoodustuste eelarve jääk: 2 789,04 eurot
4. Laekunud omatulu jääk: 52 594,56 eurot
5. Toetuste konto (projektide) jääk: 32 511,98 eurot
6. Toetuste konto (välisprojektide) jääk: 52 170,76 eurot
7. Ehitusprojekti jääk: 67 693,05 eurot.
Tegevuskulude 2011.a. eelarve esialgne jaotus kuluartiklite lõikes on kooskõlastatud Tallinna
Polütehnikumi nõukogu poolt 10.03.2011.a. ja kinnitatud direktori 11.03.2011.a. käskkirjaga nr. 23-j.
2011.a. jooksul toimunud edasised eelarvemuudatused olid alljärgnevad:
11. oktoobril 2011.a. muutis Haridus- ja Teadusminister oma käskkirjaga nr. 765 "Haridus- ja
teadusministri 11. jaanuari 2011.a. käskkirja nr. 39 "2011.a. eelarvete ja kulude jaotuskavad" muutmine"
eelnevalt nimetatud 11.01.2011.a. käskkirja nr. 39. Muudatusega eraldati Tallinna Polütehnikumile eraldati
täiendavalt summad alljärgnevalt:
1. Õpilaste koolitoidu kompensatsioon: 12 138,00 eurot
2. Kutseeksamitega seotud kulud: 24 695,59 eurot.
14. detsembril 2011.a. allkirjastas Haridus- ja Teadusminister käskkirja nr. 960 "2011.a. eelarvete ja kulude
jaotuskavad", millega tunnistati kehtetuks Haridus- ja Teadusministri 11.01.2011.a. käskkiri nr. 39 "2011.a.
eelarvete ja kulude jaotuskavad". Nimetatud käskkirjaga kinnitati uued 2011.a. eelarvete ja kulude
jaotuskavad, kus kajastuvad ka kõik 2011.a. toiminud eelarvete muutused ning 2010. aastast ületulnud
jäägid, sealhulgas Tallinna Polütehnikumi taotlus tegevuskulude real vähendada personalikulude osa 127
953 eurot ning sama summa võrra suurendada majanduskukude osa. Kokkuvõttes moodustus nimetatud
käskkirja alusel Tallinna Polütehnikumi eelarve koondina alljärgnevalt:
42
1. Tegevuskulud (personalikulud): 1 395 205,00 eurot
2. Tegevuskulud ( majandamiskulud): 663 117,00 eurot
3. Tegevuskulud ( majandamiskulud, kutseeksamid): 24 695,59 eurot
4. Õpilaste sõidusoodustused: 30 046,00 eurot
5. Õpilaste sõidusoodustused (2010 jäägi arvelt): 2 789,04 eurot
6. Õpilaste õppetoetused (põhitoetus): 223 581,00 eurot
7. Õpilaste õppetoetused (täiendav toetus): 29 844,00 eurot
8. Õpilaste koolitoidu kompensatsioon: 104 415,00 eurot
9. Kavandatav omatulu laekumine: 29 080,00 eurot.
Eelrve täitmine artiklite lõikes 2011.a. lõpuks kajastub detailselt 2011.a. raamatupidamise aastaaruandes.
Eelarvega Tallinna Polütehnikumile eelarveartiklite lõikes eraldatud ning samuti täiendavalt eraldatud
summad on kasutatud vastavuses nende sihtotstarbele. Muid, sealhulgas siin nimetamata täiendavaid
vahendeid arenduskuludeks ja investeeringuteks, Tallinna Polütehnikumile 2011.a. eraldatud ei ole.
Kalle Sammal
direktor Ain Saaret
tel. 610 3601 arendus- ja haldusdirektor
tel. 610 3602
29.03.2012
43
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE
TEGEVJUHTKONNA DEKLARATSIOON
Tegevjuhtkond kinnitab oma vastutust lehekülgedel 1 kuni 59 toodud 2011. aasta raamatupidamise
aastaaruande koostamise eest ja kinnitab oma parimas teadmises, et:
1) raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud arvestuspõhimõtted on vastavuses Eesti hea
raamatupidamistavaga;
2) raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt raamatupidamiskohustuslase
finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid.
Nimi Allkiri Kuupäev
Kalle Sammal
44
BILANSS
Lisa 31.12.2010 31.12.2011
Varad 4 771 079 5 671 670
Käibevara
Raha ja pangakontod 20 26 909
Muud nõuded ja ettemaksed 2, 3,
4, 8 249 956 114 097
Põhivara
Kinnisvarainvesteeringud 5 13 248 12 897
Materiaalne põhivara 6 4 507 356 5 517 767
Immateriaalne põhivara 7 499 0
Kohustused ja netovara 4 771 079 5 671 670
Lühiajalised kohustused
Võlad tarnijatele 2, 4 123 262 36 103
Võlad töötajatele 10 57 291 56 209
Muud kohustused ja saadud ettemaksed 2, 3,
4, 8 73 499 96 999
Kohustused kokku 254 052 189 311
Netovara
Akumuleeritud tulem 4 517 027 5 482 359
TULEMIARUANNE
Lisa 2010 2011
Tegevustulud 1 020 425 2 275 848
Saadud toetused 8 976 721 2 227 054
Kaupade ja teenuste müük 9 43 704 48 794
Muud tegevustulud 9
Tegevuskulud -2 180 173 -4 066 885
Antud toetused 8 -308 883 -329 371
Tööjõukulud 10 -1 286 461 -1 451 889
Majandamiskulud 11 -322 834 -666 440
Muud tegevuskulud 11 -79 344 -1 384 547
Põhivara amortisatsioon ja
ümberhindlus
12
-182 652 -234 638
Tegevustulem -1 159 748 -1 791 037
Aruandeperioodi tulem -1 159 748 -1 791 037
Siirded 1 159 748 1 791 037
45
RAHAVOOGUDE ARUANNE
Lisa 2010 2011
Rahavood põhitegevusest
Tegevustulem -1 159 748 -1 791 037
Korrigeerimised:
Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 12 182 652 234 638
Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 8 -909 028 -2 133 411
Korrigeeritud tegevustulem -1 886 124 -3 689 810
Põhitegevusega seotud käibevarade netomuutus
-232 264 135 859
Põhitegevusega seotud kohustuste netomuutus
107 254 -64 740
Kokku rahavood põhitegevusest -2 011 133 -3 618 691
Rahavood investeerimisest
Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara
soetamisel
6, 7
-859 839 -1 244 199
Laekunud sihtfinantseerimine põhivara
soetuseks
8
909 028 2 133 411
Kokku rahavood investeerimisest
49 189 889 212
Rahavood finantseerimisest
Rahalised siirded 13 1 961 955 2 756 368
Kokku rahavood finantseerimisest
1 961 955 2 756 368
Puhas rahavoog 10 26 889
Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 10 20
Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 20 26 909
Raha ja selle ekvivalentide muutus 10 26 889
NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE
Lisa Kokku
Eelmiste perioodide tulem
Siire tulemi elimineerimisest** 13 802 206
Kokku muutused 802 206
Saldo 31.12.2010 802 206
Siire tulemi elimineerimisest** 13 965 331
Kokku muutused 965 331
Saldo 31.12.2011 965 331
46
RIIGIEELARVE TÄITMISE ARUANNE
eur
Klassi-
fikaatori kood Nimetus
2011
esialgne
eelarve
2011 lõplik
eelarve
2011 tegelik
eelarve
täitmine
Tegelik
täitmine
miinus
lõplik
eelarve
Üle
viidud
2012
aastasse
Raha ja selle ekvivalendid aasta alguses* x x 151 x x
Tulude laekumine x x x x x
30 Maksud ja
sotsiaalkindlustusmaksed 0
32 Kaupade ja teenuste
müük 29 080
105 209 95 896 -9 313
35 Saadud toetused 557 788 541 156 -16 633
38 Muud tulud 0
Tulude laekumine kokku 29 080 662 997 637 051 -25 946 0
Sh mitterahalised tulud 0
Kulude tasumine x x x x x
15
Materiaalsete ja
immateriaalsete varade
soetamine ja
renoveerimine
127 823 127 823 101 640 -26 183
4 Eraldised -32 835 -390 675 -389 548 1 127 763
5 -2 088 368 -2 186 401 -2 111 787 74 614 74 614
50 Tööjõukulud 0
55 Majandamiskulud 0
6 Muud kulud 0
Kulude tasumine kokku -1 993 380 -2 449 253 -2 399 695 49 558 75 377
Sh mitterahalised kulud 0
Finantseerimistehingud x x x x x
10.1 Finantsvarade
suurenemine 0
10.2 Finantsvarade
vähenemine 0
20.5 Kohustuste suurenemine 0
20.6 Kohustuste vähenemine 0
Finantseerimistehingud kokku 0
Riigikassast saadud siirded* 700000 x x 2 649 826 x
Riigikassale üle antud siirded* 710001 x x -410 554 x
Raha ja selle ekvivalendid aasta lõpus* x x 21 x
Selgitused eelarve täitmise aruande juurde on esitatud lisas 14.
47
LISAD
Lisa 1. RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISEL KASUTATUD
ARVESTUSMEETODID JA HINDAMISALUSED
Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti hea raamatupidamistava ja
riigieelarve seadusega. Eesti hea raamatupidamistava tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud
arvestuspõhimõtetele (Euroopa Liidu raamatupidamise direktiivid, rahvusvahelised finantsarvestuse
standardid ja rahvusvahelised avaliku sektori raamatupidamise standardid) ning selle põhinõuded on
kehtestatud raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud
juhendid ning riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõuded.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud Eesti kroonides ja krooni täpsusega.
Varade ja kohustuste jaotus lühi- ja pikaajalisteks
Varad ja kohustused on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks lähtudes sellest, kas vara või kohustuse
eeldatav valdamine kestab kuni ühe aasta või kauem arvestatuna bilansikuupäevast.
Raha ja raha ekvivalendid
Bilansis kajastatakse raha ja pangakontode kirjel kassas olevat sularaha.
Muud nõuded
Maksu- ja muud nõuded on bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Nõudeid
kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest
summadest. Võimaluse korral hinnatakse iga konkreetse kliendi laekumata nõudeid eraldi, arvestades
teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on bilansis
tõenäoliselt laekuva summani alla hinnatud. Nõuet loetakse lootusetuks, kui juhtkonna hinnangul puuduvad
võimalused nõude kogumiseks. Lootusetud nõuded on bilansist välja kantud.
Kinnisvarainvesteeringud
Kinnisvarainvesteeringutena kajastatakse selliseid kinnisvaraobjekte (maad, hooned ja rajatised ning muu
nende juurde kuuluv põhivara), mida hoitakse väljarentimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida
aruandekohustuslane ega ükski avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses.
Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil (soetusmaksumuses, millest on maha
arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused).
Materiaalne põhivara
Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja
soetusmaksumusega alates 30 tuhandest kroonist (kuni 31.12.2004 soetatud varad alates 10 tuhandest
kroonist). Varad, mille kasulik eluiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla põhivara
arvelevõtmise piirmäära, kajastatakse kuni kasutuselevõtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudes) ja
vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse.
Põhivara soetusmaksumusse arvatakse kulutused, mis on vajalikud vara kasutuselevõtmiseks, v.a põhivara
soetamisega kaasnevad maksud, lõivud, laenu-, koolitus ja lähetuskulud, mis kajastatakse nende tekkimisel
aruandeperioodi kuluna.
Põhivara rekonstrueerimisväljaminekud, mis vastavad materiaalse põhivara definitsioonile, liidetakse
põhivara maksumusele.
Põhivarasid kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud
väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi
norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast.
48
Kulumi normid aastas on põhivara gruppidele järgmised:
Hooned ja rajatised 2-3%
Masinad ja seadmed 20%
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmed 35%
Muu inventar, tööriistad ja sisseseade 20%
Maad ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita.
Immateriaalne põhivara
Immateriaalse põhivarana kajastatakse füüsilise substantsita vara kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja
soetusmaksumusega alates 30 tuhandest kroonist (kuni 31.12.2004 soetatud varad alates 10 tuhandest
kroonist). Immateriaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud
kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Immateriaalse põhivara amortiseerimisel
kasutatakse lineaarset meetodit ja amortisatsioonimäärad aastas on järgmised:
Tarkvara 25%
Renditud varad
Kasutusrendi maksed kajastatakse kuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul.
Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine
Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult
kehtinud Eesti Panga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed finantsvarad ja –kohustused ning
mitte-monetaarsed finantsvarad ja -kohustused, mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil, on
bilansipäeva seisuga ümber hinnatud Eesti kroonidesse bilansipäeval ametlikult kehtinud Eesti Panga
valuutakursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid on tulemiaruandes kajastatud
perioodi tulu ja kuluna.
Tulude arvestus
Toodete müügist tulenevat tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle
ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist
kajastatakse teenuse osutamisel, lähtudes valmidusastme meetodist.
Kulude arvestus
Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara soetamisega kaasnevad mittetagastatavad maksud ja lõivud
kajastatakse soetamise momendil kuluna, mitte varade ega varude soetusmaksumusena.
Sihtfinantseerimine
Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi.
Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et toetuse saaja vastab
sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine leiab aset. Sihtfinantseerimise kajastamisel
rakendatakse brutomeetodit, mille korral kajastatakse sihtfinantseerimise tulu ja selle arvel tehtud kulu või
põhivarade soetust mõlemaid eraldi.
Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist (tulu
sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega). Varade
sihtfinantseerimise korral kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna selles perioodis, millal sihtfinantseerimise
abil soetatud vara võetakse bilansis põhivarana arvele.
Siirded ja netovara
Riigi rahalisi vahendeid haldab rahandusministeeriumi koosseisus olev riigikassa osakond, kes annab
riigiasutustele raha ülekannete tegemiseks ja saab riigiasutustelt neile laekunud raha. Vastavaid rahalisi
liikumisi kajastatakse siiretena. Samuti kajastatakse siiretena teiste riigiraamatupidamiskohustuslastega
tehtud muid varade, kohustuste, tulude ja kulude vastastikuseid üleandmisi.
49
Tulemi täielikuks üleandmiseks kajastatakse täiendav mitterahaline siire riigikassaga, millega viiakse
tulemiaruanne nullini. See kajastatakse ühtlasi netovarade muutusena. Niisugused tulud ja kulud, mida
tulemiaruandes ei kajastata (näiteks põhivarade ümberhindlused) kajastatakse otse netovarade muutusena.
(Rahandusministeerium) Lisaks viivad teised riigiraamatupidamiskohustuslased tulemiaruande siirde kaudu
igal aastal nullini ning kajastavad varade ja kohustuste vahet siirdena rahandusministeeriumile. Niisugused
tulud ja kulud, mida tulemiaruandes ei kajastata (näiteks põhivarade ümberhindlused) kajastatakse otse
netovarade siirdena Rahandusministeeriumile. Selle tulemusena võtab Rahandusministeerium kõikide teiste
riigiraamatupidamiskohustuslaste tulud ja kulud siirde kaudu oma bilanssi ja kajastab ühtlasi kogu riigi
netovara oma bilansis. Riigi netovaradest teistele riigiraamatupidamiskohustuslastele kuuluvat osa
väljendab bilansis varade poolel kajastatud teiste riigiraamatupidamiskohustuslaste netovara kirje.
Bilansipäevajärgsed sündmused
Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis
ilmnesid bilansikuupäeva ja aruande koostamispäeva vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil või
varasematel perioodidel toimunud tehingutega.
Bilansipäevajärgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustuste hindamisel arvesse võetud, kuid mis
võivad oluliselt mõjutada järgmise aruandeaasta tulemust, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande
lisades.
Riigieelarve täitmise aruanne
Riigieelarve täitmise aruanne koostatakse e-riigikassa programmi andmete alusel kassapõhisel printsiibil.
Aruanne lähtub riigieelarve koostamisel arvestatud põhimõtetest, mis võivad erineda raamatupidamise
arvestuspõhimõtetest. Lisaks kassapõhisele printsiibile on suuremad erinevused järgmised (iga
riigiraamatupidamiskohustuslane selgitab tema puhul kehtivaid erinevusi):
a) riigiraamatupidamiskohustuslase siseseid elimineerimisi ei tehta;
b) kaupade ja teenuste soetamisel lisanduv käibemaks kajastatakse koos kaupade ja teenuste maksumusega,
s.t nii majanduskuludena kui ka põhivara soetusena, mitte eraldi muude kuludena;
c) materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus kajastatakse kuluna ja nimetatud varade müügist saadav tulu
kajastatakse tuluna, põhivara amortisatsiooni, ümberhindlusi ja muid mitterahalisi liikumisi ei kajastata;
d) eelarves ja eelarve täitmisena kajastatakse täiendavalt tuluna ja kuluna Euroopa Liidu struktuurifondidest
saadavad toetused, mis liiguvad rahandusministeeriumi ja sihtasutustest rakendusüksuste kaudu ja mida
tekkepõhistes raamatupidamisaruannetes ei kajastata;
g) teistele riigiasutustele kantud raha ja neilt saadud raha kajastatakse eraldistena ja saadud toetustena
(tekkepõhises aruandluses siiretena).
50
Lisa 2. Tehingud avaliku sektori ja sidusüksustega
2.A. Nõuded ja kohustused
Lühiajalised
nõuded
Lühiajalised
kohustused
Seisuga 31.12.2010
Riigiraamatupidamiskohustuslased
sh Maksu- ja Tolliamet 45378 46181
Tallinna Tehnikaülikool 125
Haridus- ja Teadusministeerium 849
Muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud
sh Eesti Energia AS 3530
Eesti Post AS 108
Tallinna Vesi AS 743
Sihtasutused, mittetulundusühingud, tütarettevõtjad
sh SA Archimedes 12646
Avaliku sektori üksused kokku 45503 64058
Kokku avaliku sektori ja sidusüksused 45503 64058
Kokku avaliku sektori ja sidusüksused
Seisuga 31.12.2011
Riigiraamatupidamiskohustuslased
sh Maksu- ja Tolliamet 88879 89410
Tallinna Tööstushariduskeskus 1718
Muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud
sh Eesti Energia AS 6209
Tallinna Vesi AS 1547
Sihtasutused, mittetulundusühingud, tütarettevõtjad
sh SA Archimedes 4031
Avaliku sektori üksused kokku 88879 102915
Kokku avaliku sektori ja sidusüksused 88879 102915
51
2.B. Tulud ja kulud
2 010 2 011
Tegevustulud Tegevuskulud Tegevustulud Tegevuskulud
Riigiraamatupidamiskohustuslased 74 135 1 440 60 659 24 755
sh Haridus-ja Teadusministeerium 56 265 50 319
Kaitsejõudude Peastaap 12 348 9 802
Eesti Töötukassa 5 522
Tallinna Tehnikaülikool 125 2 055
Eesti Rahvusraamatukogu 11
Eesti Ajaloomuuseum 32
Tallinna Teeninduskool 86
Haapsalu Kutsehariduskeskus 667
Pärnumaa Kutsehariduskeskus 45
Tallinna Tööstushariduskeskus 6 061
Eesti Noorsootöö Keskus 770 959
Nõmme Spordikeskus 107 213
Tartu Ülikool 192 443
Tartu LV rahandusosakond 23
Tallinna Kopli Ametikool 538
Tallinna Ülikool 14 032
Narva Kutseõppekeskus 160
MunitsipaalasutusTallinna Spordihall 75
Jõelähtme Vallavalitsus 141
Muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud 0 32 240 0 37 331
sh Eesti Energia AS 24 064 29 190
Vinni Spordikeskus AS 28 31
Tallinna Vesi AS 7 867 7 712
Tallinnfilm AS 26
Eesti Post AS 281 372
Sihtasutused, mittetulundusühingud,
tütarettevõtjad
920 044 3 036 2 178 974 568
sh Eesti Infotehnoloogia SA 3 451 2 879 26 790 145
Innove SA 910 346 58 2 136 620 160
SA Teaduskeskus AHHAA 118
SA Archimedes 6 247 15 564
SA Kultuurileht 144
Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA 100
Avaliku sektori üksused kokku 994 179 36 716 2 239 633 62 654
Lisa 3. Maksud
Makstud
ettemaksed
Lühiajalised
kohustused
Seisuga 31.12.2010
Maksud
sotsiaalmaks 27 902 28 374
tulumaks 14 233 14 493
töötuskindlustusmaks 2 661 2 721
erisoodustuse
tulumaks
150 150
kogumispension 433 442
Maksud kokku 45 378 46 181
Seisuga 31.12.2011
Maksud
sotsiaalmaks 52 793 53 100
tulumaks 28 963 29 157
töötuskindlustusmaks 5 350 5 380
erisoodustuse
tulumaks
408 1 365
kogumispension 1 365 408
Maksud kokku 88 879 89 410
Lisa 4. Nõuded ja kohustused
31.12.2010 31.12.2011
Lühiajaline osa Lühiajaline
osa
Nõuded ja makstud ettemaksed
Nõuded ostjate vastu 1 560 3 082
Maksude ettemaksed ja tagasinõuded (vt lisa 3) 45 378 88 879
Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 203 018 22 135
Muud nõuded ja makstud ettemaksed kokku 249 956 114 097
Kohustused ja saadud ettemaksed
Võlad hankijatele 123 262 36 103
Võlad töötajatele 57 291 56 209
Maksukohustused (vt lisa 3) 46 181 89 410
Toetuste maksmise kohustused (vt lisa 8b) 1 577 1 361
Muud kohustused 11 951 1 020
Toetusteks saadud ettemaksed (vt lisa 8) 13 495 4 753
Muud saadud ettemaksed ja tulevaste perioodide
tulud
294 455
Muud kohustused ja saadud ettemaksed kokku 254 052 189 311
53
Lisa 5. Kinnisvarainvesteeringud
2 010 2 011
Bilansiline väärtus perioodi alguses
Soetusmaksumus 17 576 17 576
Akumuleeritud kulum -3 976 -4 327
Jääkväärtus 13 600 13 248
Perioodi liikumised
Amortisatsioon ja allahindlused -352 -351
Perioodi liikumised kokku -352 -351
Bilansiline väärtus perioodi lõpus
Soetusmaksumus 17 576 17 576
Akumuleeritud kulum -4 327 -4 678
Jääkväärtus 13 248 12 898
Sh kasutusrendile antud
kinnisvarainvesteeringud
17 576 17 576
2 010 2 011
Renditulud kinnisvarainvesteeringutelt 1 137 1 137
Selgitus: Kinnisvarainvesteeringuna on kooli bilansis kajastatud korter Pikri tn 2, mis on välja renditud
kooli töötajale. Antud objektiga kommunaalkulusid ei toimu, koolile laekub ainult riigivara rent.
Lisa 6. Materiaalne põhivara
Maa Hooned ja
rajatised
Masinad ja
seadmed
Muu
põhivara
Lõpetamata
tööd ja
ettemaksed
Kokku
Bilansiline väärtus perioodi
alguses
Soetusmaksumus 470 019 3 815 891 369 383 98 707 873 531 5 627 532
Akumuleeritud kulum 0 -722 272 -333 360 -64 544 0 -1 120 176
Jääkväärtus 470 019 3 093 619 36 022 34 164 873 531 4 507 356
Aruandeperioodi liikumised
Soetused ja parendused 1 244 199 1 244 199
Amortisatsioon ja allahindlused -171 197 -46 785 -15 805 -233 787
Ümberklassifitseerimine
põhivara klasside vahel
1 487 898 455 783 72 307 -2 015 988
0
Liikumised kokku 1 316 701 408 998 56 502 -771 789 1 010 412
Bilansiline väärtus perioodi
lõpus
Soetusmaksumus 470 019 5 303 789 825 166 171 014 101 742 6 871 731
Akumuleeritud kulum 0 -893 469 -380 145 -80 349 0 -1 353 963
Jääkväärtus 470 019 4 410 320 445 020 90 666 101 742 5 517 767
54
Lisa 7. Immateriaalne põhivara
Immateriaalne põhivara Tarkvara
kokku
Bilansiline väärtus perioodi alguses
Soetusmaksumus 1 997
Akumuleeritud kulum -1 498
Jääkväärtus 499
Aruandeperioodi liikumised
Soetatud 0
Amortisatsioon ja allahindlus -499
Ümberklassifitseerimine põhivara klasside
vahel
0
Liikumised kokku -499
Bilansiline väärtus perioodi lõpus
Soetusmaksumus 1 997
Akumuleeritud kulum -1 997
Jääkväärtus 0
Lisa 8. Saadud ja antud toetused
8.A Saadud toetused
Jääk perioodi alguses Arvestatud
tulu
Jääk perioodi lõpus
Nõuded Saadud
ettemaksed
Nõuded Saadud
ettemaksed
2010
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Õppehoone renoveerimine (SA
Innove)
909 028
Eesti Infotehnoloogia SA (Vanker
projekt)
3 451
OCMT projekt 1 410
Archimedes SA (Leonardo projekt2) 346
Archimedes SA (Leonardo projekt3) 2 893
Archimedes SA (Comenius projekt) 3 354 12 646
Eesti Kooriühing 320
Täiskasvanute koolituse projekt
(HTM)
56 265
849
Saadud toetused kokku 346 0 976 721 0 13 495
2011
Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks
Õppehoone renoveerimine (SA
Innove)
2 133 411
Eesti Infotehnoloogia SA (Vanker
projekt)
26 785
Archimedes SA (Comenius projekt) 12 646 15 564 4 031
Täiskasvanute koolituse projekt
(HTM) 849
50 319
Saadud toetused kokku 13 495 0 2 226 079 0 4 031
55
8.B. Antud toetused
Jääk perioodi alguses Arvestatud
kulu
Jääk perioodi lõpus
Tasutud
ettemaksed
Kohustused Tasutud
ettemaksed
Kohustused
2010
Sotsiaaltoetused
Põhi õppetoetused 168 924
Lisa õppetoetused 11 600
Õpilaste
sõidusoodustused
83 1 816 31 528 1 577
Õpilaste koolilõuna
toetus
89 481
Sotsiaaltoetused kokku 83 1 816 301 532 0 1 577
Antud toetused kokku 83 1 816 301 532 0 1 577
2011
Sotsiaaltoetused
Põhi õppetoetused 183 122
Lisa õppetoetused 9 534
Stipendiumid 644
Õpilaste
sõidusoodustused
1 577 31 905 1 361
Õpilaste koolilõuna
toetus
98 255
Sotsiaaltoetused kokku 0 1 577 323 461 0 1 361
Antud toetused kokku 0 1 577 323 461 0 1 361
Selgitus: Antud sotsiaaltoetuste all on kool kajastanud õpilaste õppetoetusi, soodustusi sõidupiletite
kompenseerimisel ja õpilaste koolilõuna toetust.
Lisa 9. Kaupade ja teenuste müük
2 010 2 011
Koolitustulud 26 671 26 964
Muu 738 0
Renditulud 9 755 6 640
Kommunaalmaksed 6 540 15 191
Kokku 43 704 48 794
56
Lisa 10. Tööjõukulud
2 010 2 011
Töötajate töötasud 954 810 982 193
Valitavad isikud 25 426 25 644
Ajutiste lepinguliste
töötajate töötasud
41 657 66 646
Töötasukulud kokku 1 021 893 1 074 483
Erisoodustused 2 403 4 719
Sotsiaalkindlustusmaks 315 376 356 309
Töötuskindlustusmaks 13 216 14 512
Tulumaks erisoodustustelt 655 1 866
Tööjõukulud kokku 331 651 377 406
Keskmine töötajate arv 2 010 2 011
Töötajad 90,18 97
Valitavad isikud 1 1
Kokku 91,18 98
Kõrgemale ja tegevjuhtkonnale arvestatud tasud
Asutus/asutuste grupp Ametikohad 2 010 2 011
Töötasud (sh
puhkusetasu)
Lisatasu Töötasud (sh
puhkusetasu)
Lisatasu
Tallinna Polütehnikum direktor 23 649 1 777 23 543 2 102
Kokku 23 649 1 777 23 543 2 102
Lisa 11. Majandamiskulud
2 010 2 011
Administreerimiskulud 25 873 37 986
Lähetuskulud 10 327 25 225
Koolituskulud 7 358 29 828
Hoone ja ruumide majandamiskulud 139 359 226 130
Sõidukite majandamiskulud 7 454 16 176
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
kulud 56 339 137 404
Inventari majandamiskulud 16 614 53 827
Töömasinate- ja seadmete kulud 2 483
Toiduained ja toitlustusteenused 122 916
Meditsiinikulud ja hügieenikulud 18 228
Teavikute ja kunstiesemete kulud 3 948
Õppevahendite ja koolituse kulud 25 533 94 074
Reklaamikulud 9 725 15 019
Eri- ja vormiriietus 87
Mitmesugused majanduskulud 24 025 23 199
Kokku 322 834 666 440
57
Muud tegevuskulud
2 010 2 011
käibemaksu kulu 72 053 1 375 249
maamaksu kulu 7 050 7 050
muud kulud 110 2 187
Kokku 79 213 1 384 486
Lisa 12. Põhivara amortisatsioon
2 010 2 011
Kinnisvarainvesteeringute amortisatsioon (vt lisa
5) 352 351
Materiaalse põhivara amortisatsioon (vt lisa 6) 181 801 233 787
Immateriaalse põhivara amortisatsioon (vt lisa 7) 499 499
Kokku 182 652 234 637
Lisa 13. Siirded
2 010 2 011
Rahalised siirded
Saadud riigikassast ülekannete tegemiseks -3 502 519 -2 649 826
Riigikassale üle antud laekumised 1 766 859 410 554
Üksuste vahelised siirded -226 294 -517 096
Rahalised siirded kokku -1 961 955 -2 756 368
Mitterahalised siirded teiste
riigiraamatupidamiskohustuslastega
Üle antud teistele
riigiraamatupidamiskohustuslastele
Mitterahalised siirded kokku
Siirded tulemi elimineerimiseks* 802 206 965 331
Siirded kokku -1 159 748 -1 791 037
58
Lisa 14. Selgitused eelarve täitmise aruande kohta
Tulud Kulud
Esialgne eelarve (sh tulud , investeeringud ) 29 080 -2 278
106
Üle toodud eelmisest aastast 0 -204 970
Muudatused lisaeelarve(te) alusel 0 0
Muud eelarvete muudatused (min kk, VV
korraldus, seaduse muutmine a. lõpus)
0 0
Eelarves kavandatud toetused (valitsemisala
koond)
0 390 675
Tegelikult laekunud toetused 541
156
-557 788
Eelarves kavandatud majandustegevusest
laekuv tulu
-29 080 29 080
Tegelikult majandustegevusest laekunud tulu 95 896 -95 896
Eelarves kavandatud arvestuslikud kulud
(hasartmängumaksu laekumised)
0 0
Tegelikud arvestuslikud kulud
(hasartmängumaksu laekumised)
0 0
Saadud Vabariigi Valitsuse reservfondist 0 0
E-riigikassa välised vahendid 0 0
Kokku lõplik eelarve
637
052
-2 717
005
59
ALLKIRJAD MAJANDUSAASTA ARUANDELE
Tallinna Polütehnikumi 31.12.2011 lõppenud majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest,
raamatupidamise aastaaruandest ja hinnangust riigiraamatupidamiskohustuslase aruande õigsuse ja
tehingute seaduslikkuse kohta.
Tallinna Polütehnikumi tegevjuhtkond on koostanud tegevusaruande ja raamatupidamise aastaaruande.
Tallinna Polütehnikumi juht Kalle Sammal on majandusaasta aruande läbi vaadanud ja Vabariigi
Valitsusele esitamiseks heaks kiitnud.
Kalle Sammal …………………………….. (nimi, kuupäev)