TALLINNA POLÜTEHNIKUMI MAJANDUSAASTA …docu.tpt.edu.ee/Aastaaruanne2011.pdf · kaasajastamine" raames ja vastavalt investeeringute kavale 2007-2015 ... Ülevaade Tallinna ... vastavalt

TALLINNA POLÜTEHNIKUMI MAJANDUSAASTA ARUANNE

1.1.2011- 31.12.2011

Aruandekohustuslase nimetus: Tallinna Polütehnikum

Registreerimiskood: 70003974

Aadress: Pärnu mnt 57, Tallinn 10135

Telefon: +372 61036 01

Faks: +372 61036 40

E-post: [email protected]

Interneti kodulehekülg: www.tptlive.ee

Majandusaasta periood: 01.jaanuar – 31.detsember

Tegevjuht: Kalle Sammal

Audiitor: Audiitorbüroo Silvia Sirel OÜ

Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aastaaruandest ja

hinnangust aruande õigsuse ning tehingute seaduslikkuse kohta.

Lisatud dokumendid: Audiitori hinnang majandusaasta aruande õigsuse ning tehingute

seaduslikkuse kohta.

Dokument koosneb 59 leheküljest.

http://www.tptlive.ee/

2

SISUKORD

TEGEVUSARUANNE ........................................................................................................................... 3

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ..................................................................................... 43

TEGEVJUHTKONNA DEKLARATSIOON .................................................................................... 43

BILANSS ........................................................................................................................................... 44 TULEMIARUANNE.......................................................................................................................... 44 RAHAVOOGUDE ARUANNE ....................................................................................................... 45 NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE ......................................................................................... 45 RIIGIEELARVE TÄITMISE ARUANNE ..................................................................................... 46

LISAD .................................................................................................................................................... 47

LISA 1. RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISEL KASUTATUD

ARVESTUSMEETODID JA HINDAMISALUSED ..................................................................... 47 LISA 2. TEHINGUD AVALIKU SEKTORI JA SIDUSÜKSUSTEGA ............................................................ 50 LISA 3. MAKSUD................................................................................................................................. 52 LISA 4. NÕUDED JA KOHUSTUSED...................................................................................................... 52 LISA 5. KINNISVARAINVESTEERINGUD ............................................................................................. 53 LISA 6. MATERIAALNE PÕHIVARA .................................................................................................... 53 LISA 7. IMMATERIAALNE PÕHIVARA ................................................................................................. 54 LISA 8. SAADUD JA ANTUD TOETUSED .............................................................................................. 54 LISA 9. KAUPADE JA TEENUSTE MÜÜK ............................................................................................. 55 LISA 10. TÖÖJÕUKULUD .................................................................................................................... 56 LISA 11. MAJANDAMISKULUD ........................................................................................................... 56 LISA 12. PÕHIVARA AMORTISATSIOON ............................................................................................. 57 LISA 13. SIIRDED ................................................................................................................................ 57 LISA 14. SELGITUSED EELARVE TÄITMISE ARUANDE KOHTA ........................................................... 58

ALLKIRJAD MAJANDUSAASTA ARUANDELE .......................................................................... 59

3

TEGEVUSARUANNE

Üldiseloomustus

Tallinna Polütehnikum sai alguse 1915. aastal, olles seega üks vanimaid keskastme juhte ja

spetsialiste ettevalmistav kutseõppeasutus Eestis. Väljaõpe on toimunud ligi 70 erialal ja

õppesuunal, lõpetanute üldarv 2011.a. 31. detsembriks on 14141, neist päevases õppevormis

10 779, õhtuses 1640, sessioonõppes (vana nimega kaugõppes) 1708 ja töökohapõhises

õppevormis 14 õpilast. Kiitusega diplomi või lõputunnistuse on pälvinud üle 600 lõpetaja.

Vaadeldaval, 2011. aruandeaastal tugines Tallinna Polütehnikum oma tegevuses:

Tallinna Polütehnikumi pikaajalisele arengukavale aastateks 2001-2010, kinnitatud

Tallinna Polütehnikumi nõukogu poolt 05.07.2001.a. ja

Tallinna Polütehnikumi arengukavale 2011-2014 ja tegenuskavale 2011-2014

(allkirjastatud 15.11.2011 K. Küttis, HTM-i üld- ja kutsehariduse asekantsler);

Tallinna Polütehnikumi põhimäärusele (kinnitatud Haridus- ja Teadusministri 5.

juuli 2004.a. määrusega nr. 40 (jõustumise aeg 01.09.2004);

Eesti Kutseharidussüsteemi arengukavale 2009-2013.

Tallinna Polütehnikumi arengukava aastateks 2011-2014 koos alusdokumendiga "Eesti

kutseharidussüsteemi arengukava 2009-2013 " oli Tallinna Polütehnikumi arenguid suunavad

põhidokumendid, mis määrasid nii 2011.a. aruandeaastal kui ka määravad kogu edasise

perioodi kooli strateegilise arengu ja tegevussuunad. "Eesti kutseharidussüsteemi arengukava

2009-2013 " andis koolidele, sealhulgas Tallinna Polütehnikumile väga hea võimaluse viia

kooli konkreetsed eesmärgid ja meetmed heasse kooskõlla ja vastavusse kutseharidussüsteemi

kui terviku vastavate eesmärkide, meetmete ja tegevustega järgneval arenguperioodil.

Infrastruktuur

Tallinna Polütehnikum kasutab 2011.a. seisuga järgmisi hooneid ja rajatisi:

Kinnistul Pärnu mnt. 57 / Liivalaia tn. 2 asuvad Tallinna Polütehnikumi õppehooned. Tallinna

Polütehnikumi peahoone (õppehoone A) on ehitatud arhitekt Alar Kotli projekti kohaselt

Tallinna Polütehnikumile aastail 1939-1941. Aastal 1964 valmis peahoonele juurdeehitus.

2006.a. võeti õppetööks kasutusele 1957. aastal valminud, Liivalaia 2 asuv endine Tallinna

Polütehnikumi ühiselamuhoone (õppehoone B), mis on hetkeks samuti täielikult renoveeritud.

Nimetatud hoone keldrikorrusel asub nüüdseks elektromontaažitöökoda koos

kutseeksamikeskustega (Elektrik I-III; Nõrkvoolusüsteemi paigaldaja I-II; Automaatik I-III),

meditsiinipunkt (õendusabikabinet) ning 2.-4. korrusel õppe- ja tööruumid. 1. korrusel on

2009.a. valminud uued raamatukoguruumid (lugemissaal, fondiruumid ja internetipunkt).

Perioodil 2006-2008 renoveeriti täielikult ka selles hoones asuvad koolisöökla ja võimla-

spordisaal.

Kokkuvõtlikult kasutab Tallinna Polütehnikum järgmist infrastruktuuri:

Tallinna Polütehnikumi õppehoone A (peahoone koos juurdeehitusega), Pärnu mnt. 57:

4

o Ehitusaasta: 1939-1941,

juurdeehitus 1964

o Konstruktsioon: kivihoone, 5 korrust

o Suletud netopind: 4863 m2

Õppeklasse: 21

Laboratooriume: 9

Arvutiklasse: 1

Õpetajate tööruume: 12

Töökodasid: 3

Administratsiooni ruume: 8

Aula, puhkeruum, õpetajate tuba, nõupidamiste ruum.

Tallinna Polütehnikumi õppehoone B, Liivalaia tn. 2:

o Ehitusaasta: 1957

o Konstruktsioon: kivihoone, 5 korrust

o Suletud netopind: 4050 m2

Õppeklasse: 10

Laboratooriume: 3

Arvutiklasse: 6

Õpetajate tööruume: 10

Töökoda-kutseeksamikeskus: 1

Administratsiooni ruume: 1

Söökla koos köögi- ja laokompleksiga 1

Võimla, riietus- ja pesemisruumid (3), jõusaal (2), meditsiinipunkt,

raamatukogu, lugemissaal, internetipunkt, muuseum.

Garaaž, Pärnu mnt. 57 (hoovis):

o Ehitusaasta: 1971

o Konstruktsioon: kivihoone

o Kasulik pind: 47 m2

Staadion, Pärnu mnt. 57 (kinnistu territooriumil)

o Ehitusaasta: 1951

o Konstruktsioon: kummiasfaltkattega väljak

Alates 2011/2012 õppeaastast Tallinna Polütehnikumi kasutada ja hallata üks korrus Sõpruse

pst 182 asuvast Tallinna Tööstushariduskeskuse vastrenoveeritud õpilaskodust (kokku 69

kohta), lisaks sellele elavad õpilased veel Tallinna Teeninduskooli õpilaskodus.

2011. aastal lõppesid ka "Elukeskkonna arendamise rakenduskava" prioriteetse suuna

"Hariduse infrastruktuuri arendamine" meetme "Kutseõppeasutuste õppekeskkonna

kaasajastamine" raames ja vastavalt investeeringute kavale 2007-2015 (Vabariigi Valitsuse

11.12.2008.a. korraldus nr. 507) projekti „Pärnu mnt. 57 / Liivalaia 2 hoone renoveerimine“

(projekti kood 2.5.0200.09-0045, kogumahuga 39 751 000 kr) ning projekti „Praktilise

väljaõppe ruumide sisustus ja õppetehnika“ (projekti kood 2.5.0200.09-0050, kogumahuga

20 000 000 kr) tegevused, millede tulemusena on käesolevaks ajaks täielikult renoveeritud

Tallinna Polütehnikumi peahoone ning sisustatud täiesti uue sisustusega kõik praktilise

väljaõppe ruumid ning laboratooriumid.

Ülevaade Tallinna Polütehnikumist

Tulenevalt Tallinna Polütehnikumi põhimäärusest:

Tallinna Polütehnikum (edaspidi: kool) on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav

riigi kutseõppeasutus.

Kool asub Tallinnas. Kooli postiaadress on Pärnu mnt 57, 10135 Tallinn.

Kooli õppekeeled on eesti ja vene keel. Kooli asjaajamise keel on eesti keel.

5

Tallinna Polütehnikumi tegevuse eesmärgid ja ülesanded on kirjeldatud Tallinna

Polütehnikumi põhimääruses, mis on kinnitatud Haridus- ja Teadusministri 5. juuli 2004.a.

määrusega nr. 40, jõustunud 01.09.2004.a.

Vastavalt põhimäärusele on kooli tegevuse eesmärkideks:

kutsekeskhariduse omandamise võimaldamine loodus- ja täppisteaduste, tehnika,

tootmise ja ehituse, humanitaaria ja kunstide ning teeninduse õppevaldkondades;

täiskasvanute tööalase koolituse võimaldamine;

kutsealase eelkoolituse võimaldamine, sealhulgas põhihariduseta noortele;

huvialahariduse võimaldamine.

Kooli ülesanded on:

õpilastele eluks ja tööks vajalike teadmiste, oskuste ja eetiliste tõekspidamiste

omandamise võimaldamine;

siseriikliku ja rahvusvahelise koostöö arendamine teiste õppeasutustega kutsealase

koolituse tõhustamiseks;

ühistegevuse arendamine tööandjatega, töövõtjate ühendustega, kutseliitudega, et viia

koolituse kvaliteet ja maht vastavusse tööturu nõudlusega ning nendega

koostöölepingute sõlmimine;

õppemetoodilise töö korraldamine, sh õppekavade koostamine ja arendamine;

ainealaste metoodiliste juhendite, õppevahendite ja -materjalide koostamine,

kirjastamine, väljaandmine ning levitamine;

koolile eraldatud ressursside (rahalised vahendid, hooned, õppevahendid jne)

sihipärane ja ratsionaalne kasutamine koolituse kvaliteedi kindlustamiseks;

õppebaasi pidev täiendamine ja arendamine tulenevalt õppekavade nõuetest;

pedagoogidele ja teistele töötajatele erialaste ja pedagoogiliste teadmiste täiendamise

võimaldamine;

kõrge kvalifikatsiooniga asjatundjate kaasamine õpetajatena;

personalile kaasaegsete töö- ja olmetingimuste loomine;

õpilaste isiklikku ja erialast arengut soodustavate tingimuste ja õhkkonna

kujundamine;

õpilaste ja personali kultuuri- ja sporditegevuse ning erialase huvitegevuse ja

tehnikaspordi toetamine;

õpilaste teavitamine õppimis- ja karjäärivõimalustest koolis õpetatavatel kutsealadel;

oma tegevuse tutvustamine üldsusele.

Tallinna Polütehnikumi tegevuse peaeesmärk aruandeaastal oli töö- ja õpikeskkonna jätkuv

kaasajastamine ja arendamine ning pidev õppekavade arendustöö keskastme tehnikahariduse

vallas, lisaks ka sisekontrolli- ja enesehindamissüsteemi edasine arendamine ja rakendamine

koolis.

Õpilaste arv ja vastuvõtt

Tallinna Polütehnikumis õpetatavad kutseala valdkonnad lähtuvad ühelt poolt tööturu

nõudlusest tehnilise kutseharidusega töötajate järele ning teiselt poolt Tallinna Polütehnikumi

võimalustest koolitada vastavaid spetsialiste. Kõikides kutseala valdkondades toimuv

õppetegevus ning õppekavad on koostatud koostöös vastavate kutse- ja erialaliitudega; uued,

alates 2009.a. õppima asunud õpilased õpivad eranditult uute, riiklike õppekavade alusel

koostatud kooliõppekavade järgi. Käivitunud on koostöös kutse- ja erialaliitudega kõikide

erialade lõpu- ja kutseeksamite ühildamise protsess, esimene sedalaadne ühildatud lõpueksam

tehti elektriku õppekaval 2009. aastal vastuvõetutele (lõpetasid 2011 juuni). Veebruar 2011

lõpetanutest oli ühendeksam Nõrkvoolusüsteemide paigaldaja erialal ning osaeksamina

Arvutite ja arvutivõrkude erialal. Kõikides kutseala valdkondades, milles jätkub õpilaste

vastuvõtt, saavad õpilased kooli lõpetades sooritada kutseeksami.

6

Tallinna Polütehnikumis õppivate õpilaste arvud iga aasta 1. oktoobri seisuga nähtuvad

allpooltoodud tabelis:

Aasta Õpilaste arvu

prognoos,

päevaõpe

Õpilaste arvu

prognoos,

sessioonõpe

Tegelik õpilaste

arv, päevaõpe

Tegelik õpilaste

arv, sessioonõpe

Kokku

2001 920 150 854 159 1013

2002 940 170 832 201 1033

2003 950 195 787 213 1000

2004 980 195 1322 205 1527

2005 1010 195 1179 211 1390

2006 1000 150 980 138 1118

2007 950 150 932 138 1070

2008 900 180 865 188 1053

2009 900 180 914 293 1207

2010 840 320 898 333 1231

2011 900 340 895* 385* 1280*

*EHIS seisuga 15.10.2011

Möödunud perioodi arengukavaga hõlmatud perioodi õpilaste arvu prognoos on toodud

riikliku koolitustellimusena (RKT) vastavalt Haridus- ja Teadusministeeriumi 06.01.2011.a.

käskkirjale nr. 11 "Riikliku koolitustellimuse kinnitamine kutseõppes aastateks 2011-2013"

(muudetud Haridus- ja Teadusministeeriumi 24.01.2012.a. käskkirjaga nr. 11 "Riikliku

koolitustellimuse kinnitamine kutseõppes aastateks 2012-2014") alljärgnevalt:

Õppekavarühm 2008.a

.

2009.a

.

2010.a

.

(16.01

.

2008

kk 21)

2010.a

.

(14.01

.

2010

kk 21)

2011.

a

(06.0

1.

2011

kk

11)

2012.a

.

(24.01

.

2012

kk 32)

2013.a

.

(24.01

.

2012

kk 32)

2014.a.

(24.01.

2012

kk 32)

kooli-

poolne

progno

os

2014

Elektrotehnika

ja energeetika

319 304 285 286 271 200 214 216 200

Elektroonika ja

automaatika

313 299 291 316 275 281 330 369 375

Arvutiteadused

(Arvutikasutus)

318 298 277 360 500 470 416 408 420

Audiovisuaalne

ja muu meedia

82 82 82 95 120 173 233 264 280

Transpordi-

teenused

45 17 0 0 0 0 0 0 0

KOKKU

1077 1000 935 1057 1166 1124 1193 1257 1275

Tabelist nähtub, et tegelik õpilaste arv 2011. isegi ületas RKT-ga prognoositut. Vastavalt

koostatud monitooringule ning prognoosidele on Haridus- ja Teadusministeerium käesolevaks

ajaks koostanud uue RKT prognoosi võttes arvesse toimunud ja prognoositavaid arenguid

kutseõppes ning tööturusituatsioonis. Prognoos on käesolevaks ajaks kokku võetud Haridus-

ja Teadusministeeriumi 24.01.2012.a. käskkirjas nr. 32 "Riikliku koolitustellimuse

kinnitamine kutseõppes aastateks 2012-2014", vt. eelpool.

7

Selgitusi ülaltoodud tabelitele:

2010. ja 2011. aastal Tallinna Polütehnikumis toimunud õpilaste arvu arvestatav kasv on

tingitud nii sisseastujate arvu kasvust, muutunud majandussituatsioonist, uute erialade ja

õppetasemete rakendumisest (põhikoolijärgne trükieriala; arvutite ja arvutivõrkude eriala

vastuvõtt vene põhikoolide lõpetajatele koos üleminekuga eestikeelsele õppele 3.

kursusest; vastuvõtu alustamine keskkoolijärgses õppes täiesti uutele erialadele

"nõrkvoolusüsteemide paigaldaja" ja "tarkvara ja andmebaaside haldus") ning ka

toimunud edusammudest väljalangevuse vähendamisel.

Oleme seisukohal, et kinnitatud RKT kohane õpilaste arv ligikaudu 1100-1200 on

Tallinna Polütehnikumi jaoks jätkuvalt optimaalne ja jõukohane, arvestades seejuures

väga paindliku õppekorraldusega tsükliõppes osalejate osakaalu mõningast kasvu.

Nimetatud õpilaste arvule lisanduvad pakutavatest täienduskoolituskursustest osavõtjad.

Ülaltoodust nähtub, et Tallinna Polütehnikumis õppis 15.10.2011.a. seisuga kokku 1280

õpilast (EHIS-e andmed seisuga 15.10.2011). Õpe toimus neljas õppekavarühmas, seda nii

kutsekeskharidusõppes põhikooli baasil kui kutseõppes keskhariduse baasil. Täiendavalt ja

kutseõppe paindlikkuse nõudest lähtuvalt oli kutseõpet keskhariduse baasil kahes

õppekavarühmas võimalik läbida ka sessioonõppe vormis (sarnane vanale, nn. "kaugõppele"),

mis on eriti sobiv vorm töö kõrvalt eriala omandada soovivatele õppuritele.

Lisaks pakkus Tallinna Polütehnikum aruandeaastal ka laialdast valikut täiendõpet

mitmesugustel täiendkoolituskursustel, vastavalt tööturu hetkevajadustele nii täiskasvanute

tööalase koolituse riikliku koolitustellimuse alusel kui ka avaturul, seda nii üksikosalejatele

kui ka ettevõtete poolt tellitavatele sihtotstarbelistele õppegruppidele, lähtudes majanduse

arengusuundadest ja reageerides paindlikult ja operatiivselt tööturu vajadustele.

Lühiülevaade eelneval perioodil toimunud täiendõppekursustest on esitatud alljärgnevas

koondtabelis:

Õppijaid Maksumus Finantseerijad

Aasta

maht,

tundi

alus-

tas

lõpe-

tas

maksumus

kokku

sh. oma-

tulusse sh. RKT

töö-

andja RKT muu

2006 32 21 21 39 550 kr 39 550 kr 25

2007 353 87 87 241 350 kr 241 350 kr 57 30

2008 346 146 143 479 520 kr 191 520 kr 288 000 kr 77 45 24

2009 1238 290 266 1 465 200 kr 266 340 kr 1 198 860 kr 51 219 20

2010 1282 230 217

1 182 162 kr

301 800 kr

880 362 kr

8

176

46

2011 1505 307 281

72 502,08 eur

22 183,08 eur

50 319 eur

42

227

38

Näiteid 2011.a. toimunud populaarsematest täiendkoolituskursustest on toodud alljärgnevalt

(erialaosakondade lõikes):

IT ja telekommunikatsiooni erialaosakond:

Täienduskoolituskursuste mahu mõningane suurenemine oli tingitud täiendkoolituskursuste

temaatika laienemisest, eriti IT ja telekommunikatsiooni erialaosakonnas..

8

Kutseala valdkonnad (õppekavarühmad)

2009. aastal kinnitas Haridus- ja Teadusminister oma määrustega kõikide Tallinna

Polütehnikumis õpetatavate õppekavarühmade erialade uued, riiklikud õppekavad. Tallinna

Polütehnikumis õpetatavaid erialasid puudutavad järgmised määrused (õppekavarühmad,

erialad):

22.01.2009, HTM määrus nr. 1 "Elektroonika ja automaatika erialade riiklik

õppekava", mis määrab kindlaks muuhulgas järgmiste erialade kohustusliku

kutseõppe sisu:

o automaatik;

o nõrkvoolusüsteemide paigaldaja;

o telekommunikatsiooni seadmete spetsialist;

o telekommunikatsiooni spetsialist.

22.01.2009, HTM määrus nr. 2 "Elektriku eriala riiklik õppekava" (määrab kindlaks

elektriku eriala kohustusliku kutseõppe sisu);

22.01.2009, HTM määrus nr. 6 "Fotograafia riiklik õppekava" (fotograafia eriala);

22.01.2009, HTM määrus nr. 8 "Trükitehnoloogia riiklik õppekava" (trükitehnoloogia

eriala);

22.01.2009, HTM määrus nr. 9 "Multimeediumi riiklik õppekava" (multimeediumi

eriala);

06.02.2009, HTM määrus nr. 26 "Arvutierialade riiklik õppekava", mis määrab

kindlaks muuhulgas järgmiste erialade kohustusliku kutseõppe sisu:

o arvutid ja arvutivõrgud;

o tarkvara arendus;

o tarkvara ja andmebaaside haldus;

o IT ja telekommunikatsiooni projektide koordineerimine;

o tarkvara arenduse tugitehnik.

2010. AASTAL KINNITAS HARIDUS- JA TEADUSMINISTER OMA MÄÄRUSEGA NR

4 (29.01.2010) ELEKTROTEHNIKA JA ENERGEETIKA ERIALADE RIIKLIKU

ÕPPEKAVA, MILLELE TUGINEVALT KOOSTATI JA REGISTREERITI EHIS-ES

KAKS UUT ÕPPEKAVA.

Peale ülalnimetatud uute riiklike õppekavade kinnitamist toimus uus vastuvõtt kutseõppe-

asutustesse, sealhulgas ka Tallinna Polütehnikumi, uute riiklike õppekavade alusel koostatud,

kutseliitudega ning Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusega (REKK) kooskõlastatud

ning Eesti Hariduse Infosüsteemis registreeritud uute õppekavade alusel. Kooskõlas

ülaltooduga on ka Tallinna Polütehnikum koostanud uued, riiklikele õppekavade põhjal

koostatud kooliõppekavad, millised on leidnud kutseliitude ning REKK-i heakskiidu ning

registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis vastavalt alltoodud tabelile. Vastuvõtt alates

2011/2012. õppeaastast toimub eranditult uute õppekavade alusel järgmistele erialadele:

9

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õ.n. Tase

Õppe-

vorm

Reg.

kuup.

EHIS-es

Elektrotehnika ja

energeetika

Elektrik

(eesti ja vene k.) 120

kutsekesk-

haridusõpe

kooli-

põhine 10.08.2009

Elektrotehnika ja

energeetika

Elektrik


kutseõpe

keskhariduse

baasil

kooli-

põhine 10.08.2009

Elektrotehnika ja

energeetika

Elektrik


kutsekesk-

haridusõpe

kooli-

põhine 09.06.2010

Elektrotehnika ja

energeetika

Elektrik


kutseõpe

keskhariduse

baasil

kooli-

põhine 09.06.2010

Elektroonika ja

automaatika

Automaatik


kutsekesk-

haridusõpe

kooli-

põhine 10.08.2009

Elektroonika ja

automaatika

Telekommunikatsiooni

seadmete spetsialist

(eesti k.) 140

kutse-

keskharidus-

õpe

kooli-

põhine 10.08.2009

Elektroonika ja

automaatika

Elektroonikaseadmete

koostaja


kutseõpe

keskhariduse

baasil

kooli-

põhine 15.02.2012

Elektroonika ja

automaatika

Nõrkvoolusüsteemide

paigaldaja (eesti k.) 120

kutse-

keskharidus-

õpe

kooli-

põhine 02.09.2009

Elektroonika ja

automaatika



kutseõpe

keskhariduse

baasil

kooli-

põhine 10.08.2009

Arvutikasutus /

Arvutiteadused

Arvutid ja arvutivõrgud


kutse-

keskharidus-

õpe

kooli-

põhine 10.08.2009

Arvutikasutus /

Arvutiteadused



kutseõpe

keskhariduse

baasil

kooli-

põhine 10.08.2009

Arvutikasutus /

Arvutiteadused

Tarkvara ja

andmebaaside haldus


kutseõpe

keskhariduse

baasil

kooli-

põhine 04.01.2010

Audiovisuaalne ja

muu meedia

Trükitehnoloogia

(eesti k.) 120

kutsekesk-

haridusõpe

kooli-

põhine 10.08.2009

Audiovisuaalne ja

muu meedia

Trükitehnoloogia

(eesti k.) 80

kutseõpe-

keskhariduse

baasil

kooli-

põhine 10.08.2009

Audiovisuaalne ja

muu meedia

Fotograaf

(eesti k.) 80

kutseõpe-

keskhariduse

baasil

kooli-

põhine 16.06.2010

Audiovisuaalne ja

muu meedia

Multimeedium

(veebispetsialist) 80

kutseõpe

keskhariduse

baasil

kooli-

põhine 07.02.2012

Tabelist nähtub, et kõik kooli õppekavad on registreeritud hiljemalt 2009.a. Koostöös

erialaliitudega vaadatakse üks kord õppeaastas kooliõppekavad regulaarselt üle ning vajadusel

korrigeeritakse ja täiendatakse, sama toimub ka kutseõppe riiklike õppekavade kehtestamisel

või muutmisel Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt.

10

2011. aastal oli uute koolituskohtade planeerimisel aluseks võetud Haridus- ja

Teadusministeeriumi 06.01.2011.a. käskkiri nr. 11 "Riikliku koolitustellimuse kinnitamine

kutseõppes aastateks 2011-2013". Nimetatud käskkirja alusel kinnitati Tallinna

Polütehnikumile 2011.a. riiklikult finantseeritavad koolituskohad alljärgnevalt:

Õppekavarühm

Elektrotehnika ja energeetika 271

Elektroonika ja automaatika 275

Arvutiteadused (-kasutus) 500

Audiovisuaalne ja muu meedia 120

KOKKU 1166

Riikliku koolitustellimuse kontrollarvudest lähtuvalt planeeris kool uue vastuvõtu 2011/12

õppeaastaks ning laekunud avalduste ja vastu võetud õpilaste koondarvud õppekavarühmade

ja õppekavade lõikes selguvad alljärgnevast tabelist:

Õppekavarühm Õppekava nimetus Õ.n. Tase

Õppe-

vorm

Laekunud

avaldusi

(õppekeel)

Vastu-

võetuid

Elektrotehnika

ja energeetika

Elektrik


kutse-

keskharidus-

õpe

kooli-

põhine

11 (ek)

28 (vk)

9 (ek)

31 (vk)

Elektrotehnika

ja energeetika

Elektrik


kutseõpe

keskhariduse

baasil

kooli-

põhine

33 (ek)

37 (vk)

33 (ek)

32 (vk)

Elektroonika ja

automaatika

Automaatik


kutse-

keskharidus-

õpe

kooli-

põhine

10 (ek)

18 (vk)

16 (ek)

32 (vk)

Elektroonika ja

automaatika

Telekommunikatsiooni

seadmete spetsialist

(eesti k.) 140

kutse-

keskharidus-

õpe

kooli-

põhine

16 31

Elektroonika ja

automaatika



kutse-

keskharidus-

õpe

kooli-

põhine

3 0

Elektroonika ja

automaatika



kutseõpe

keskhariduse

baasil

kooli-

põhine

10

9

Elektroonika ja

automaatika

Elektroonikaseadmete

koostaja


kutseõpe

keskhariduse

baasil

kooli-

põhine

11 (ek)

135 (vk)

12 (ek)

36 (vk)

11

Arvutikasutus /

Arvutiteadused



kutse-

keskharidus-

õpe

kooli-

põhine

128 (ek)

79 (vk)

66 (ek

33 (vk)

Arvutikasutus /

Arvutiteadused



kutseõpe

keskhariduse

baasil

kooli-

põhine

85 (ek)

100 (vk)

43 (ek)

43 (vk)

Audiovisuaalne

ja muu meedia

Trükitehnoloogia

(eesti k) 120

kutse-

keskharidus-

õpe

kooli-

põhine

29 26

Audiovisuaalne

ja muu meedia

Trükitehnoloogia

(eesti k) 80

kutseõpe

keskhariduse

baasil

kooli-

põhine

59 31

Audiovisuaalne

ja muu meedia

Multimeedium

(veebispetsialist) 80

kutseõpe

keskhariduse

baasil

kooli-

põhine

23 20

Koosseis ja juhtimine

Vastavalt põhimäärusele on Tallinna Polütehnikum Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav

riigi kutseõppeasutus. Kooli juhtimissüsteemi kõrgeim organ on kooli nõukogu. Nõukogu on

kooli tegevust suunav, kooli arengu, vara ja eelarvega seotud küsimuste otsustamiseks

Haridus- ja Teadusministri poolt moodustatud vähemalt seitsmeliikmeline kogu. Koolil on ka

õppenõukogu, mille ülesandeks on kooli õppetegevusega seotud küsimuste lahendamine.

Õppenõukogu liikmeteks on kooli pedagoogid ja struktuuriüksuste juhid.

Koolile seatud eesmärkide täitmiseks on kooli struktuuriüksusteks õppeosakond,

täiskasvanukoolituse osakond, infotehnoloogia- ja tehnikaosakond, majandusosakond,

raamatukogu ja kantselei. Õppeosakonna koosseisu kuuluvad infotehnoloogia ja

telekommunikatsiooni erialaosakond, energeetika ja automaatika erialaosakond, meedia

erialaosakond, infokeskus ja praktikakeskus. Struktuuriüksuste põhiülesanded on täpsemalt

kirjeldatud kooli põhimääruses.

Kooli juhtimisstruktuuri skeem on toodud kooli Arengukavas aastateks 2011-2014 joonisel 1.

Struktuuriüksuste töötajate täpsemad tööülesanded ja vastastikune alluvusvahekord on

määratletud ametijuhendites.

Ametikohtade arv struktuuriüksuste lõikes seisuga 31.12.2011 on alljärgnev:

juhtkond, kantselei: 6

õppeosakond ja täiskasvanukoolituse osakond: 103,5 (sh 84 õpetajat)

infotehnoloogia- ja tehnikaosakond: 7

majandusosakond: 11

raamatukogu: 2,5

Kokku: 130

Struktuuriüksusi juhivad vastavate struktuuriüksuste juhid, välja arvatud õppeosakond.

Õppeosakonda juhib direktori asetäitja õppealal (õppealadirektor). Juhtkonna koosseisu

kuuluvad:

1. direktor

2. direktori asetäitjad

3. erialaosakondade juhatajad

4. täiskasvanukoolituse osakonna juhataja

5. majandusosakonna juhataja

6. infotehnoloogiajuht.

12

Struktuuriüksustele pandud ülesanded on täpsemalt kirjeldatud Tallinna

Polütehnikumi põhimääruses. Juhtimisstruktuur on üles ehitatud põhimõttel, et oleks

võimalik täita kõiki koolile pandud ülesandeid. Juhtimisskeem toimib kokkuvõtlikult

alljärgnevatel alustel ja seostel:

1. Kooli juhib direktor, kelle ülesanne on tagada kooli tulemuslik töö. Direktor on

aruandekohustuslik oma tööandja, kooli nõukogu ja hea tava kohaselt ka kooli

kollektiivi ees. Direktori otsealluvuses on:

asetäitja õppealal (õppealadirektor)

asetäitja arendus- ja haldusalal (arendus- ja haldusdirektor)

kantseleijuht – direktori abi

pearaamatupidaja

infotehnoloogiajuht

2. Õppealadirektori ametikoha põhieesmärk on õppe- ja kasvatustöö tulemuslikkuse

ning sisekontrollisüsteemi toimimise tagamine. Õppealadirektorile alluvad

erialaosakondade juhatajad, täiskasvanukoolituse osakonna juhataja, raamatukogu

juhataja, infokeskuse juht, praktikakeskuse juht, huvijuht, sotsiaalpedagoog,

õppeosakonna projektijuhid.

2.1. Erialaosakondade juhtide ametikohtade põhieesmärk on erialaosakonna töö

tulemuslik ja süsteemne juhtimine, sisekontrollisüsteemi toimimine ning

kvaliteetne õppe- ja kasvatustegevus erialaosakonnas. Erialaosakondade

juhtidele alluvad erialaosakonna õppekavade aineid ja mooduleid õpetavad

õpetajad ja kutseõpetajad ning erialaosakonna projektijuhid, laborandid ja

tehnilised töötajad.

2.2. Täiskasvanukoolituse osakonna juhataja ametikoha põhieesmärk on

õppetöö planeerimine ja igapäevase töö korraldamine ning kontroll

täiskasvanukoolituses, töökohapõhises õppevormis ja täienduskursustel osalejate

hulgas.

2.3. Raamatukogu juhataja ametikoha põhieesmärk on kooli varustamise

tagamine õppetööks vajaliku õppe- ja erialakirjandusega ning õpilaste iseseisva

töö toetamise korraldamine.

3. Arendus- ja haldusdirektori ametikoha põhieesmärk on arendus- ja haldustegevuse

korraldamine ja juhtimine, projektitöö koordineerimine, kooli õppe- ja töökeskkonna

vastavuse tagamine tervisekaitse ja ohutusnõuetele, töötervishoiu ja tööohutuse alase töö

korraldamine. Tema otsealluvuses on majandusosakonna juhataja ning projektijuhid.

3.1. Majandusosakonna juhataja ametikoha põhieesmärk on kooli

infrastruktuuri häireteta toimimise tagamine. Majandusosakonna juhatajale

allub kooli teenindav majanduspersonal.

4. Kantseleijuhi – direktori abi ametikoha põhieesmärk kooli asjaajamise, personali- ja

õpilaste arvestuse pidamise ning arhiivitöö korraldamine.

5. Pearaamatupidaja ametikoha põhieesmärk on asutuse raamatupidamise teostamine

ning Tallinna Polütehnikumi raamatupidamise sise-eeskirjadest, kehtivast

seadusandlusest ja raamatupidamise heast tavast tulenevate ülesannete täitmine

6. Infotehnoloogiajuhi ametikoha põhieesmärk on kooli infotehnoloogilise infrastruktuuri

arengu kavandamine ja elluviimine ning infotehnoloogiavahendite ja lahenduste igapäevase

toimimise tagamine.

13

Kokkuvõtlikult on ametikohtade nimetused ja arv struktuuriüksuste lõikes toodud

alljärgnevas tabelis (ametikohtade arv ja koosseisunimestik on kinnitatud direktori

28.06.2011.a. käskkirjaga nr. 29-j):

Ametikoha nimetus struktuuriüksus ametikohti

1. Direktor juhtkond 1

2. Direktori asetäitja õppealal juhtkond 1

3. Direktori asetäitja arendus- ja haldusalal juhtkond 1

4. Pearaamatupidaja juhtkond 1

5. Infotehnoloogiajuht juhtkond 1

6. Kantseleijuht-direktori abi kantselei 1

7. IT ja telekommunikatsiooni erialaosakonna juhataja õppeosakond 1

8. Energeetika ja automaatika erialaosakonna juhataja õppeosakond 1

9. Meedia erialaosakonna juhataja õppeosakond 1

10. Infokeskuse juhataja-infojuht õppeosakond 1

11. Praktikakeskuse juhataja-praktikajuht õppeosakond 1

12. Õppekoordinaator-korraldusjuht õppeosakond 1

13. Sotsiaalpedagoog õppeosakond 1

14. Huvijuht õppeosakond 1

15. Sessioonõppe sekretär õppeosakond 0,8

16. Sessioonõppe tehniline töötaja õppeosakond 0,7

17. Assistent-vastuvõtuspetsialist õppeosakond 1

18. Projektijuhid õppeosakond 1,5

19. Haridustehnoloog õppeosakond 0,5

20. Õpetajad ja kutseõpetajad õppeosakond 84

21. Laborandid õppeosakond 6

22. Täiskasvanukoolituse osakonna juhataja täiskasvanukoolituse 1

osakond

23. Raamatukogu juhataja raamatukogu 1

24. Raamatukoguhoidja raamatukogu 1,5

25. Majandusosakonna juhataja majandusosakond 1

26. Remonditöölised majandusosakond 1,5

27. Riietehoidjad majandusosakond 2

28. Majahoidjad majandusosakond 2

29. Õpilaskodu kasvataja-majutusjuht majandusosakond 1

30. Õpilaskodu valvetöötajad majandusosakond 3,5

31. IT ja tehnikaosakonna juhataja IT ja tehnikaosakond 1

32. Tehniliste vahendite peaspetsialist IT ja tehnikaosakond 1

33. Tehnikahooldusinsener IT ja tehnikaosakond 1

34. Süsteemiadministraator IT ja tehnikaosakond 1

35. Arvutitehnik IT ja tehnikaosakond 1

36. Remonditööline-laborant IT ja tehnikaosakond 1

37. Projektijuht IT ja tehnikaosakond 1

Ametikohti kokku: 130

Tallinna Polütehnikumi raamatupidamine on korraldatud koosseisulise

pearaamatupidaja abil. Tallinna Polütehnikum on raamatupidamiskohuslase Haridus-

ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutusena raamatupidamiskohuslase üksus.

Tööandja ja töötajate vahelised käitumisreeglid töösuhetes ning vastastikused kohustused on

kindlaks määratud Tallinna Polütehnikumi Töösisekorra eeskirjadega, kinnitatud direktori

03.01.2005.a. käskkirjaga nr. 1-j. Töösisekorra eeskirjad on läbi vaadanud ja kooskõlastanud

Tallinna ja Harjumaa Tööinspektsiooni inspektor-jurist Ann Tiitson (Tööinspektsiooni

kooskõlastus nr. 8.01-20/22645, 30.12.2004.a.).

14

EESMÄRGID, MEETMED, TEGEVUSVALDKONNAD JA TEGEVUSSUUNAD 2011-2014

5.3 1. Eesmärk: Kutseharidussüsteem on paindlik, kättesaadav ja õppijate vajadustele vastav

Meede 1.1. Riigi tööjõu kvalifikatsiooni tõstmine

Indikaator 2011 2012 2013 2014

1 Uute erialade rakendamine 0 2 1 1

2 Täiskasvanute tööalasel koolitusel osalenute arv 430 450 480 480

3 Kutsealases eelkoolituses osalevate õpilaste arv 0 20 40 60

Tegevusvaldkond

Oodatav tulemus Vastutaja, teostaja Ajakava

2011

1. Tegevusvaldkond. Esmases kutseõppes ja jätkuõppes osalemise võimaluse tagamine

1.1. Jätkuõppe võimaluste laiendamine keskhariduse järgses kutseõppes, sh. pakkudes õppevõimaluste laiendamist sessioonõppes ja lühiperioodi kutseõpet

1. Koolitustel osalenute konkurentsivõime tööjõuturul kasvab, õppe läbinud on suutelised sooritama kõrgema järgu (II, III) kutseeksami; 2. On käivitunud õppimisvõimalus pooleaastase õppeajaga keskharidusjärgsetel õppekavadel

Õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad

Tegevused algavad 2012

1.2. Kvalifikatsiooniraamistiku V tasemele vastava lühikese tsükli kolmanda taseme õppe

1. Tekib uus õppeliik ja õppevõimalus keskhariduse



15

väljaarendamine omandanud õppijatele vastavalt HTM-i poolt 2011. a. kehtestatavale raamistikule

1.3. Kutseõpingud katkestanute õpingute jätkamise toetamine

1. Väheneb ilma kutse- või erialase hariduseta inimeste osakaal tööjõuturul; 2. Koolis on käivitunud VÕTA (varasema õppe- ja töökogemuse arvestamise) süsteem


Toimub süstemaatiline dokumenteeritud VÕTA rakendamine. VÕTA komisjoni otsused protokolitakse ning registreeritakse kooli siseveebis.

1.4. Õppekavade täiendamine erinevate spetsialiseerumisvõimalustega

1. Laieneb individuaalsete õpivõimaluste (õpiteede) ja lisakvalifikatsioonide omandamise võimalus; 2. Kooliõppekavades on spetsialiseerumise võimalused valikainete moodulite näol;


2009 alustanud õppekavadel õppijad on jõudnud III kursusele, loodud on võimalus valikmooduliteks. Kool loob ja laiendab olemasolevaid sidemeid, et õpilastel oleks õpingute ajal taotleda lisakvalifikatsiooni (IPC standardid, MS kursused jm)

1.5. Nii taseme- kui täiskasvanute õppe paindlikkuse suurendamine, kasutades erinevaid õppevorme ja –viise (õhtune õpe, õpe nädalavahetustel, tsükliõpe, kombineeritud traditsiooniliste ja e-õppemeetodite kasutamine õppeprotsessis

1. Avarduvad õppimisvõimalused töötavatele inimestele, töötutele, erivajadustega õppijatele ja teistele sihtrühmadele; 2. Oluliselt on suurenenud e-õppe vahendite ja meetodite kasutamine õppetöös, eelkõige tsükliõppes

Õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad, täiskasvanukoolituse osakonna juhataja, haridustehnoloog

2011 lõpul valmistati ette ja esitati registreerimiseks neli uut tasemeõppe õppekava, millest kaks on suunatud kutseõppes keskhariduse baasil (Elektroonikaseadmete koostaja ja Multimeedium (veebispetsialist). Avardunud on erinevate täiskasvanute koolituste hulk, tööle on võetud täiskasvanute koolituste turundaja. Kool on osalenud töötukassa raamhangetes, läbi on viidud mitmeid kursus täiskasvanute koolituse RKT raames. E-õppevahendeid luuakse süsteemselt juurde.

2. Tegevusvaldkond. Täiskasvanute tööalase koolituse pakkumise suurendamine

2.1 Lisakvalifikatsiooni, täiendus- või ümberõpet võimaldavate tööalaste koolituste pakkumine lähtudes koolitussituatsioonist ning erinevate tellijate ja rahastajate soovidest ja vajadustest

1. Suureneb koolituspakkumine ja operatiivne reageerimine tellijate soovidele ning tööturu vajadustele; 2. Paraneb täiskasvanute ligipääs koolitusele; 3. Suureneb täiskasvanud õppijate arv

Õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad, täiskasvanukoolituse osakonna juhataja, haridustehnoloog

Suurenenud on kutseõppes keskhariduse baasil õppijate arv. Laienenud on ettevõtete ring, kes tellivad spetsiifilisi koolitusi oma ettevõtete töötajatele. Täiskasvanute koolituses laienes koolituskursuste arv, lisandus mitmeid arvutiteaduste ja meedia valdkonna koolitusi.

2.2 Töökohapõhise õppevormi (õpipoisiõppe) 1. Kasvab õppevõimaluste Õppealadirektor, Tegevused algavad 2014

16

taasrakendamine täiskasvanud õppijatele paindlikkus ja suureneb töökohapõhises õppevormis õppivate täiskasvanute arv

erialaosakondade juhatajad, täiskasvanukoolituse osakonna juhataja

2.3. Ainult põhi- või üldkeskharidusega täiskasvanutele senisest enamate õppimisvõimaluste loomine taseme- ja täienduskoolituses

1. Suureneb kutse- ja erialase ettevalmistusega inimeste osakaal tööjõuturul; 2. Koolis on avatud uued õppimisvõimalused, kus on maksimaalselt arvestatud eeltoodud sihtgrupi vajadusi

Õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad, täiskasvanukoolituse osakonna juhataja

2011 lõpul valmistati ette ja esitati registreerimiseks neli uut tasemeõppe õppekava, millest kaks on suunatud kutseõppes keskhariduse baasil (Elektroonikaseadmete koostaja ja Multimeedium (veebispetsialist). Laienenud on ettevõtete ring, kes tellivad spetsiifilisi koolitusi oma ettevõtete töötajatele. Täiskasvanute koolituses laienes koolituskursuste arv, lisandus mitmeid arvutiteaduste ja meedia valdkonna koolitusi.

2.4. Töötutele paindliku juurdepääsu võimaldamine õppimisvõimalustele ja õppe läbiviimine

1. Koolis toimuvad töötute täiendus- ja ümberõppekursused


Kool on osalenud töötukassa raamhangetes. Kool on Töötukassa ametlik koolituspartner.

2.5 Tippkvalifikatsiooni saavutamiseks mõeldud koolitusvõimaluste oluline laiendamine

1. Teadmuspõhiste töötajate arvu oluline kasv; 2. Kool pakub spetsialistidele koolitust koos sertifitseerimisega, eeskätt infotehnoloogia ja elektroonika valdkonnas

Õppealadirektor, IT-juht, erialaosakondade juhatajad, täiskasvanukoolituse osakonna juhataja

Laienenud on ettevõtete ring, kes tellivad spetsiifilisi koolitusi oma ettevõtete töötajatele. Pakutavate koolitust hulka kuuluvad neli IPC sertifikaadikoolitust, erinevaid arvutiteaduste valdkonna koolitusi (sh ettevalmistust EUCIPi eksamite sooritamiseks).

3. Tegevusvaldkond. Varasemate õpingute ja töökogemuste arvestamise (VÕTA) rakendamine

3.1. VÕTA põhimõtete rakendamine koolis 1. Varasema õppe ja töökogemuse tunnustamine koolis on reguleeritud, paindlik ja õpilase individuaalset varasemat töö- ja õpikogemust arvestav


Toimub süstemaatiline dokumenteeritud VÕTA rakendamine. VÕTA komisjoni otsused protokolitakse ning registreeritakse kooli siseveebis.

Meede 1.2. Kutseõppe võimaluste suurendamine erinevatele sihtrühmadele

Indikaator 2011 2012 2013 2014

17

1 Vene keeles alustavate õpperühmade arv, mis lähevad üle eestikeelsele õppele hiljemalt nominaalõppeaja II pooleks

1 1 2 2

2 Õpilaste rahulolu riigikeeleõppe korralduse ja tasemega koolis (5-palli süsteemis)

3,8 4,0 4,3 4,5

Tegevusvaldkond


2011

1. Tegevusvaldkond. Madalama konkurentsivõimega sihtrühmadesse kuuluvate õppijate sihipärasem ja sobivam kaasamine nii esmasesse kui täiendus- ja ümberõppesse

1.1. Laialdasemate õppimisvõimaluste ja sobivamate õppevormide ja – viiside pakkumine

1. Väheneb oluliselt kutse- ja erialase ettevalmistuseta inimeste osakaal; 2. Paranevad liikumispuuetega inimeste õppimisvõimalused koolis peale koolihoone renoveerimist 2011.a. (valmib invalift)

Õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad, täiskasvanukoolituse osakonna juhataja, arendusdirektor

2011 lõpul valmistati ette ja esitati registreerimiseks neli uut tasemeõppe õppekava, millest kaks on suunatud kutseõppes keskhariduse baasil (Elektroonikaseadmete koostaja ja Multimeedium (veebispetsialist). Kool on loonud võimalised liikumispuuetega õpilastele.

2. Tegevusvaldkond. Vene õppekeelega õpperühmade eestikeelsele õppele üleminek

2.1.Vene õppekeeles alustavate kutsekeskharidusõppe õpilaste üleminek eestikeelsele õppele

1. Vene õppekeeles alustanud arvutierialade õpperühmad kutsekeskhariduse tasemel lähevad alates kolmandast kursusest üle enamuses õppeainetes eestikeelsele õppele. 2. Lõpetajad sooritavad lõpu- ja/või kutseeksami eesti keeles


Venekeelsetel õppekavadel on suurendatud riigikeele tundide arvu. Mitmedki erialamooduleid õpetatakse viimastel kursustel eesti keeles. Kool on astumas samme täielikult eestikeelsetele lõpu –ja kutseeksamitele üleminekuks.

Meede 1.3. Tugi-, nõustamis- ja toetuste süsteemide arendamine

Indikaator 2011 2012 2013 2014

1 Õpilaste väljalangevus kutsehariduse tasemeõppest, maksimaalselt

16% 14% 12% 10%

2 Õpilaste rahulolu õppeprotsessi tugi- ja 3,8 4,0 4,3 4,5

18

nõustamisteenuste sisu ja kättesaadavusega (5-palli süsteemis)

3 Lastevanemate rahulolu koolis toimiva tugi-, nõustamis- ja toetuste süsteemiga

3,8 4,0 4,2 4,3

Tegevusvaldkond


2011

1. Tegevusvaldkond. Tugi- ja nõustamisteenuse kättesaadavuse tagamine kutseõppeasutuses

1.1. Õpinõustamise ja õpiabi võimaldamine õppijatele 1. Õpingute katkestamise vähenemine (2014. aastaks kakestajaid max 10%)

Õppealadirektor, õpperühmade juhatajad, erialaosakondade juhatajad, sotsiaalpedagoog

Tööle on võetud sotsiaalpedagoog, kes toetab rühmajuhatajaid ja õpetajaid probleemsete õpilastega toimetulekuks. Õppekasvatustöö info paremaks haldamiseks on tööl õppekorraldusjuht.

1.2.Karjäärinõustamise ja teiste vajalike nõustamiste võimaldamine sisseastujatele ja õppijatele

1. Õpingute katkestamise vähenemine; 2. Lõpetajate lihtsam rakendumine tööjõuturul; 3. Jätkuõppe võimaluste suurenemine

Õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad, sotsiaalpedagoog, huvijuht

Neli töötajat (2 õpetajat, sotsiaalpedagoog ja huvijuht) läbivad karjäärinõustamise koolitust.

2. Tegevusvaldkond. Toetuste süsteemi kujundamine vajadustepõhiseks

2.1. Vastavalt õppetoetuste ja õppelaenu seadusele vahendite kavandamine nii, et kõik toetust vajavad õppijad neid ka saaksid (kaasaarvatud ühiselamutoetusi) ning suurendada rakendada vastavad muudatused kooli õppetoetuste määramise eeskirjas

1. Majanduslikel põhjustel õpingute katkestamise vähenemine; 2. Võimaluse tekkimine maksta õppetoetusi ka I kursuse esimese poolaasta õpilastele; 3. Võimaluse tekkimine maksta toetust ühiselamus elavatele õpilastele; 4. Võimaluse tekkimine maksta õpilastele erakordset ühekordset toetust

Kooli nõukogu, õppealadirektor, õpilasomavalitsus

Kooli õpilaskodus elavatele õpilastele makstakse poole õpilaskodu kuumaksumuse ulatuses õpilaskodutoetust.

19

Meede 1.4. Õppijate olmetingimuste parendamine

Indikaator 2011 2012 2013 2014

1 Õpilaste kasutuses olevate kaasajastatud elamiskohtade arv õpilaskodus

69 69 69 69

2 Õpilaste rahulolu elamistingimustega ja tugiteenustega õpilaskodus (5-palli süsteemis)

4,3 4,4 4,5 4,6

3 Õpilaste rahulolu koolisöökla pakutava toitlustusteenusega (5-palli süsteemis)

3,8 4,0 4,1 4,2

Tegevusvaldkond


2011

1. Tegevusvaldkond. Õppuritele (nii tasemeõppes kui täiskasvanukoolituses) kaasaegsete elamistingimuste loomine ühiselamute ehitamise ja renoveerimise teel

1.1. Ühiselamute renoveerimine / ehitamine investeeringute kava alusel

1. Tagatud on ajakohased elamistingimused kõikidele õpingute ajal elamisvõimalust vajavatele õppuritele; 2. Ühiselamu kasutamiseks on sõlmitud koostöölepingud

Arendusdirektor, majandusosakonna juhataja, õpilaskodu kasvataja-majutusjuht

Kooli kasutuse on Tallinna Tööstushariduskeskuse õpilaskodu III korus (Sõpruse pst 182).

5.4 2. Eesmärk: Õpe on kvaliteetne ja konkurentsivõimeline

20

Meede 2.1. Kutseõppe sisu arendamine ja kaasajastamine

Indikaator 2011 2012 2013 2014

1 Uutest kutsestandarditest ja riiklikest õppekavadest lähtuvate kooliõppekavade osakaal

75% 100% 100% 100%

2 Uute erialade rakendamine 0 2 1 1

Tegevusvaldkond


2011

1. Tegevusvaldkond. Kutsestandarditele vastavate riiklike õppekavade uuendamine

1.1. Uute erialade õppekavade moodulite koostamine ja olemasolevate õppekavade täiendamine vastavalt tööturu vajadustele

1. Uute õppekavade erialade moodulid on koostatud ja täiendatud; 2. Kõigi erialade õpe koolis toimub uuendatud õppekavade alusel

Õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad Koolis toimub kõigil erialadel 2009 koostatud riiklike õppekavade põhjal loodud kooli õppekavadel. Kevadel 2012 lõpetavad viimased nö vanadel õppekavadel õppijad. Kooli õpetajad ja töötajad on kaasatud kutsestandardite ja õppekavade arendamise riiklikkesse töörühmadesse.

21

Meede 2.2. Kutseõppe kvaliteeditagamise vahendite arendamine

Indikaator 2011 2012 2013 2014

1 Riikliku tunnustamisprotsessi (akrediteerimise) läbinud õppekavarühmade arv (4-st kasutusel olevast õppekavarühmast)

0 1 3 4

2. Osalemine kutseõppeasutuste kvaliteediauhinna konkursil

jah

Tegevusvaldkond


2011

1. Teised kutseõppe kvaliteedi parendamisele suunatud tegevused

1.1. Koolide vastastikku õppimise ja kvaliteedi parendamise alaste tegevuste juurutamine ja soodustamine

1. Kool kasutab vastastikku õppimist oma organisatsiooni, protsesside ja tulemuste parendamiseks 2. Koolil on sisene toimiv kvaliteedisüsteem

Arendusdirektor, õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad

Kooli töötajad osalevad akrediteerimisprotsessis hindamismeeskondade koososeisus

1.2. Sisehindamis- ja kvaliteedisüsteemi edasiarendamine

1. On valminud uus korraline sisehindamisaruanne

Arendusdirektor, õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad, täiskasvanukoolituse osakonna juhataja

Koolil on valminud kolmas sisehindamise aruanne perioodiks 2008-2011.

1.3. Osalemine kvaliteedikonkursil 1. Osalemine kutseõppeasutuste kvaliteediauhinna konkursil 2014

Arendusdirektor, õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad, täiskasvanukoolituse osakonna juhataja


Meede 2.3. Kutseõppeasutuste personali arendamine

Indikaator 2011 2012 2013 2014

22

1 Pedagoogilise personali keskmine vanus 56 54 52 50

2. Täiendkoolitustel osalejate % personali koguarvust 60% 65% 70% 75%

3. Kutseõpetajate stažeerimine ettevõtetes 5% 10% 15% 20%

4. Töötajate rahulolu töökeskkonnaga (5-palli süsteemis)

4,0 4,1 4,2 4,4

5. Personal valdab riigikeelt nõutaval tasemel 90% 95% 100% 100%

6. E-õppe materjalide koostamisel osalenud õpetajate ja kutseõpetajate % õpetajate koguarvust

15% 25% 35% 45%

Tegevusvaldkond


2011

1. Tegevusvaldkond. Kutseõppeasutuste õpetajate täienduskoolitus

1.1. Õpetajate erialane, pedagoogilis-metoodiline ja keelealane täienduskoolitus

1. Õpetajate erialane pädevus on tõusnud; 2. Õppe kutse- ja pedagoogiline tase tõuseb; 3. Õpetajate võõrkeelte oskus paraneb

Õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad, õpetajad ja kutseõpetajad

Õpetajad on läbinud või läbimas erinevaid erialaseid või pedagoogilisi kursuseid

1.2. Õpetajate efektiivne osalemine õppesuuna-, tsükli- ja ainekomisjonide töös ja omavahelise koostöö arendamine

1. Kõik õpetajad on haaratud erialosakondade, tsükli- ja ainekomisjonide töösse; 2. Õppetase tõuseb õpetajate vastastikuse rikastava koostöö kaudu

Õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad, õpetajad ja kutseõpetajad

Erialaosakondades on seatus sisse igakuine töökoosolkute kord, kuis analüüsitakse õppe- ja kasvatustööga seotud küsimusi.

1.3. Õpetaja kohanemisaasta rakendamine 1. Uute õpetajate kohandumine on valutum, kasvab õpetajate rahulolu; 2. Kõikidele uutele õpetajatele määratakse esimeseks tööaastaks mentor (juhendav kolleeg) nii ainealaseks kui ka rühmajuhataja töös


Uutele õpetajatele on määratud direktori käskkirjaga juhendaja.

1.4. e-õppe edasiarendamine 1. Õpetajad on ettevalmistatud koostama e-õppe materjale ning oskavad kasutada e-õppe keskkondi (IVA, Moodle vt.)

IT-juht, haridustehnoloog, infojuht, õpetajad ja kutseõpetajad

Jätkuvalt toimub e-õppe materjalide loomine.

1.5. Kutseõpetaja erialase stažeerimise ja töökohapõhiste enesetäiendamise võimaluste

1. Sätestatud on õpetajate enesetäiendamise ja stažeerimise kord koolis

Õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad, täiskasvanukoolituse


23

rakendamine (riiklikult tagatud mehhanismi olemasolul)

osakonna juhataja

2. Tegevusvaldkond. Kutseõppeasutuste muu pedagoogilise ja mittepedagoogilise personali arendamine

2.1. Ettevõttepoolsete praktikajuhendajate koolitus

1. Koolis toimub ettevõttepoolsete praktikajuhendajate koolitamine uuendatud õppekavade ja juhendmaterjalide alusel

Õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad, täiskasvanukoolituse osakonna juhataja, praktikajuht

Tegevus on edasi lükatud aastasse 2012

2.2. Kutseõppeasutuste ühiselamute personali kasvatusalane koolitus

1. Suureneb ühiselamute personali pädevus õppijate sotsiaalsete ja käitumisprobleemidega toimetulekuks; 2. Kooli ühiselamu personal on läbinud vastavad koolitused

Arendusdirektor, majandusosakonna juhataja, õpilaskodu majutusjuht, sotsiaalpedagoog

Tegevus on edasi lükatud aastasse 2012

3. Tegevusvaldkond. Kutseõpetaja kutsestandardi rakendamine

3.1. Karjääriteede paindlikkuse suurendamine uute kutseõpetajate kaasamiseks

1. Karjääriteede paindlikkuse suurendamine on positiivselt mõjutanud uute õpetajate lisandumist ja olemasolevate õpetajate täiend- ja ümberõpet; 2. üle 70-aastased õpetajad on siirdunud pensionile või töötavad maksimaalselt 0,25 ametikohale vastava töökoormusega

Direktor, õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad

Tööle on võetud uued õpetajad, toimub uutele õpetajatele kutsepedagoogika koolitus. Üle 70-aastased õpetajad on siirdunud pensionile või nende koormust vähendatakse maksimaalselt 0,25 ametikohale vastava töökoormuseni.

3.2. „Noored kooli“ ja „Tagasi kooli“ algatuste laiendamine kutseõppeasutustele

1. Kooli asub tööle senisest enam noori õpetajaid; 2. Programmidest „Noored kooli“ või „Tagasi kooli“ jääb koolitööle vähemalt üks õpetaja igal aastal (vähemalt osalise koormusega)

Direktor, õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad

Tööle on võetud uusi põhikohaga ja aastase lepinguga õpetajaid. Õppetöösse on kaasatud arvukalt käsunduslepingute alusel töötavaid erialaspetsialiste.

Meede 2.4. Kutseõppeasutuste infrastruktuuri kaasajastamine

Indikaator 2011 2012 2013 2014

1 Praktilise väljaõppe ruumide osakaal, mille sisustus ja õppetehnika on uuendatud viimase 4 a jooksul

95% 100% 100% 100%

24

2. Õpilaste ja õpetajate rahulolu praktilise väljaõppe ruumide sisustuse ja õppetehnika (5 pallis süsteemis)

4,0 4,4 4,6 4,7

Tegevusvaldkond


2011

1. Tegevusvaldkond. Õppebaaside, sisseseade ning muu infrastruktuuri arendamine

1.1. Praktilise õppe baaside ja muu infrastruktuuri renoveerimine investeeringute kava alusel

1. Kooli infrastruktuur ja praktilise õppe baas on kaasajastatud kooli investeeringute kava kohaselt; 2. Koolihoone on renoveeritud ning uuendatud on kõigi praktilise väljaõppe ruumide sisustus ning õppetehnika

Direktor, arendusdirektor, erialaosakondade juhatajad, projektijuhid

Toimus projekti Polütehnikum projektide „Pärnu projekti „Pärnu mnt. 57 / Liivalaia 2 hoone renoveerimine“ (projekti kood 2.5.0200.09-0045) raames ja „Praktilise väljaõppe ruumide sisustus ja õppetehnika“ (kood 2.5.0200.09-0050) raames.

5.5 3. Eesmärk: Kutseharidussüsteem on sidus ühiskonna, majanduse ja tööturuga

Meede 3.1. Ühiskonna, teadmistepõhise majanduse ja tööturutrendide arvestamine kutseharidussüsteemi arengu kavandamisel Meede 3.2 Kutsesüsteemi arendamine

Indikaator 2011 2012 2013 2014

1 Tasemeõppe lõpetajate rakendumine tööturul kuus kuud peale kooli lõpetamist (sh. tööle, edasi õppima, Kaitseväkke või lapsehoolduspuhkusele)

80% 85% 85% 85%

25

2. Tööandjate rahulolu lõpetanute ettevalmistusega (5 pallis süsteemis)

4,0 4,2 4,3 4,4

3. Kutseeksamil osalevate lõpetajate osakaal, % lõpetajatest

95% 100% 100% 100%

Tegevusvaldkond


2011

1. Tegevusvaldkond. Kutseandmise süsteemi arendamine

1.1. VÕTA põhimõtete rakendamine varasema õpi- ja töökogemuse arvestamise näol õppekava läbimisel

1. Koolis on rakendunud VÕTA põhimõtteid arvestav õppekorralduslik regulatsioon 2. Kool on VÕTA võrgustiku piirkondlik juhtkool


Toimub süstemaatiline dokumenteeritud VÕTA rakendamine. VÕTA komisjoni otsused protokolitakse ning registreeritakse kooli siseveebis. Kool on VÕTA võrgustiku juhtkool.

1.2. Kutseandmise võimaluse loomine lõpetajatele ning seda toetava institutsionaalse ja õigusliku keskkonna arendamine

1. Kooli lõpetajad saavad õppekava täielikul läbimisel vähemalt esmataseme kutse 2. Lõpueksamid on ühildatud kutseeksamitega


Kõikidel õpetatavatel erialadel on võimalus sooritada kutseeksam. Elektriku ja Nõrkvoolusüsteemide paigaldaja eriala on lõpueksam ühendatud kutseeksamiga. Avrutid ja arvutivõrgud erialal (al 2009 vastuvõtt) on kutseeksam üks osa lõpueksamist (teoreetiline osa).

Meede 3.3. Töö, meisterlikkuse ja kutsehariduse väärtustamine ühiskonnas

Indikaator 2011 2012 2013 2014

1 Kutsemeistrivõistlustega haaratud erialade arv

3 4 5 5

2. Regulaarselt toimivate õpilaste huviringide arv

3 4 5 6

Tegevusvaldkond Oodatav tulemus Vastutaja, teostaja Ajakava

26

2011

1. Tegevusvaldkond. Kutsemeistrivõistluste süsteemi arendamine

1.1. Kutsemeistrivõistluste süsteemi arendamine ja järjepidev rakendamine

1. Kutsemeistrivõistluste süsteem koolis toimib väljatöötatud mudeli alusel, laieneb kaasatud erialade ring 2. Regulaarne osalemine siseriiklikel kutsevõistlustel (Noor Meister jt) 3. Siseriiklike kutsevõistluste korraldamine (elektri, elektroonika ja trükitehnoloogia erialadel)

Õppealadirektor, arendusdirektor, erialaosakondade juhatajad, huvijuht

Noor Meister 2011 osalesid õpilased järgmistel võistlusaladel: IT - tulemuseks meeskondlik I koht, MS spetsialist I koht, vabavara IV koht; Elektrik - tulemuseks IV ja Vi koht; Elektroonika - tulemuseks I-III koht; Graafiline disain - tulemuseks II koht. Kool koordineeris Trükiste ettevalmistaja kutsevõistlust (toimus nov 2011) ning Noor Meister raames Elektriku ja Elektroonika kutsevõistlust. Tehnilise varustatuse tagas kool ka IT kutsevõistlusele.

1.2. Kooli võistkondade osalemine rahvusvahelistele kutsemeistrivõistlustele

1. Regulaarne osalemine EuroSkills-il, WorldSkills-il, Taitaja'l ja teistel rahvusvahelistel võistlustel

Õppealadirektor, arendusdirektor, erialaosakondade juhatajad, huvijuht

Toimuvad ettevalmistused Euroskills2012 osalemiseks: IT, Trükimeedia (trükkal, graafiline disainer) Toimuvad ettevalmistused Taitaja 2012 ettevalmistuseks (trükkal)

2. Tegevusvaldkond. Teavitustegevused

2.1. Kutseõppeasutuste kommunikatsioonitegevuse tõhustamine

1. Kooli kommunikatsioonitegevus on kaasaegne ja järjepidev; 2. Teave õppimisvõimalustest on lihtsalt kättesaadav kõigile huvilistele; 3. Info kooli kodulehel uueneb pidevalt ja on aktuaalne

Õppealadirektor, arendusdirektor, erialaosakondade juhatajad, infojuht, huvijuht, IT-juht

Kooli infojuht uuendab igapäevaselt kooli veebi, toimuvad lahtiste uste päevad (märts), osaletakse erinevatel kutsehariduste tutvustavatel üritustel, koolide messidel, infomessil Teeviit. Koolil on alates 2011 huvijuht, kelle üks põhitegevustest on kooli populaariseerivate ürituste korraldamine.

2.2. Infomaterjalide (sh elektrooniliste ja videomaterjalide) koostamine ja väljaandmine ning õppimisvõimaluste tutvustamine

1. Teave õppimisvõimalustest on lihtsalt kättesaadav kõigile huvilistele

Õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad, haridustehnoloog, infojuht, huvijuht, õpilasomavalitsus

Kooli trükikoda trükib erinevaid kooli reklaamtrükiseid, õpilaste poolt on valminud paar kooli tutvustavat videot (õppeprotsessi käigus), Kool on loonud Facebooki lehe, mis annab ülevaadet toimunud üritustest, sisaldab

27

pildigaleriid.

3. Tegevusvaldkond. Huvi-, kultuuri- ja sporditegevuse laiendamine kutseõppeasutustes

3.1. Kutseõppega seotud huvitegevuste võimaldamine üldhariduskoolide õpilastele

1. Üldhariduskoolide õpilaste teadlikkus kutseõppe võimalustest on paranenud, huvitegevus aitab kaasa õpilase õpi- ja karjäärivalikutele; 2. Üldhariduskoolide õpilased võivad osaleda raadioringi ja kammerkoori tegevuses

Õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad, huvijuht, ringide juhendajad, õpilasomavalitsus

Kooli kammerkoor Harmoonia teeb jätkuvalt koostööd Tallinna Ühisgümnaasiumi segakooriga. Dets 2011 toimus ühiskontsert Nõmme kirikus. Põhikoolis õppivad õpilased osalevad raadioringi tegevuses (skautide ja gaidide ühenduste raames).

3.2. Kutseõppurite huvi-, kultuuri- ja sporditegevuse ning teiste noorsootöö võimaluste toetamine ja väärtustamine

1. Õpilaste vaba aja tegevused aitavad kaasa õppe eesmärkide täitmisele ja õppijate arengule ning on kättesaadavad; 2. Koolis töötavad raadioring, spordiringid, kammerkoor „Harmoonia“, tehnikaringid

Õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad, huvijuht, ringide juhendajad, õpilasomavalitsus

Koolis on võimalus: mängida korv- ja võrkpalli, sulgpalli, kasutada jõusaali. Huviringidest on tegevust alustanud "Huvituja" (ajaloo huvilistele) ning robootikaring. Järkuvalt tegutseb raadioring.

5.6 4. Eesmärk: Kutseharidussüsteemi korraldus on otstarbekas, efektiivne ja jätkusuutlik

Meede 4.1. Kutseharidussüsteemi juhtimise ja arendamise tõhustamine

Indikaator 2011 2012 2013 2014

1 Personali rahulolu kooli juhtimisega (5-palli süsteemis)

4,1 4,2 4,3 4,4

2. Töötajate rahulolu kooli õppeinfo-süsteemiga ja info liikumise ning operatiivsusega (5-palli süsteemis)

3,8 4,0 4,2 4,4

28

Tegevusvaldkond


2011

1. Tegevusvaldkond. Kaasaegsete juhtimisprintsiipide (sh eestvedamise) tugevdamine kutseharidussüsteemis

1.1. Kutseõppeasutuses eestvedamise kui kaasaegse juhtimisprintsiibi kasutamise laiendamine

1. Paraneb kutseõppeasutuse juhtimine, suureneb rahulolu juhtimisega

Direktor, arendusdirektor, õppealadirektor

Jätkuvalt on koolis "lahtiste uste poliitika", kus töötajad saavad otse pöörduda kooli juhtkonna liikmete poole. Tõhustusnud on info liikumine (ühtne meilisüsteem), operatiivinfo jõuab kõigi sihtrühmadeni kiiresti.

1.2. Kutsehariduse nähtavuse suurendamine ja staatuse tugevdamine ühiskonnas

1. Liidrite roll on kasvanud, kutseõpe on muutunud ühiskonnas nähtavamaks

Direktor, arendusdirektor, erialaosakondade juhatajad, täiskasvanukoolituse osakonna juhataja

Juhtkonna liikmed ja erialaosakondade juhatajad osalevad erinevates organisatsioonides nii individuaalliikmetena kui ka kool organisatsiooni liikmena.

2. Tegevusvaldkond. Kutseõppeasutuste autonoomia suurendamine

2.1. Töötajate ja õppurite tunnustus- ja motivatsioonisüsteemi arendamine

1. Töötajate ja õppurite tunnustamine vastab nende ootustele ja tööpanusele

Direktor, arendusdirektor, õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad

Toimub töötajate tunnustamine (rahaline) nende panuse eest õpilaste ettevalmistamisel nii siseriiklikeks kui ka rahvusvahelisteks kutsevõistlusteks. Kutsevõistlustel edukalt osalenud õpilasi premeeriti. Kooli tutvustutavatel üritustel osalenud õpetajaid ja õpilasi tunnustatakse käskkirjaga, kingitakse kooli meene.

2.2. Õiguste ja vastutuse suurendamine RKT kasutamise osas

1. Kool saab kiirelt ja paindlikult pakkuda õppimisvõimalusi vastavalt regionaalsetele või sektoriaalsetele vajadustele; 2. Riiklik koolitustellimus on täidetud


Vastavalt tekkinud vajadusele avati Elektroonika ja automaatika õppekavarühmas Elektroonika seadmete koostaja õppekava (kutseõpe kesskhariduse baasil, eesti ja vene keeles), mille

29

sihtrühm on üldkeskharidusega elektroonikatööstuse töötajad. Õppetöö on planeeritud 3 päeva üle kahe nädala, mis hõlbustab töötavatel inimestel õppida.

2.3. Kutseõppeasutuste autonoomia tõhusam kasutamine pakutava õppe ja teenuste parendamiseks

1. Koolis on kasutusel paindlik õppekorraldus ning kaasaegsed õppekavad; 2. Toimib sisuline koostöö erialaliitude, ettevõtete ja asutustega

Direktor, õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad, täiskasvanukoolituse osakonna juhataja

Õppetöö graafiku koostamisel on kool võtnud arvesse ettevõtjate ettepanekuid (Ericsson Eesti AS) nt kolmepäevased lühisessioonid igal teasel nädalal. Koolil on olemas suur koostöövõrgustik erinevate etevõtete ja erialaliitudega (esindatud on kõigi õpetavate erialade erialaliidud ja erinevad tööandjad). Tööandjate soove on arvesse võetud ka täiskasvanute koolituse õppekavade koostamisel (sihtgrupi koolitused, AS Ericsson Eesti, AS ABB, Staabi- ja Sidepataljon, Stoneridge Electronics jt).

2.4. Kutseandjatena tegutsevate kutseõppeasutuste arvu suurendamine

1. Kooli õppebaaside ja õppe kvaliteet on tasemel, mis võimaldab kutseandmist vastavalt seatud standarditele

Direktor, õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad, täiskasvanukoolituse osakonna juhataja

Kooli õppebaasid on üles ehitatud selliselt, et võimaldavad viia läbi kutseeksameid kõigil õpetatavatel erialadel.

30

Meede 4.2. Koostöö arendamine

Indikaator 2011 2012 2013 2014

1 Rahvusvahelise mobiilsusega haaratud õpetajate ja töötajate arv

6 8 12 16

2. Rahvusvahelise mobiilsusega haaratud õppurite arv

10 16 20 30

3. Kõrgkoolidega (ülikoolidega või rakenduskõrgkoolidega) sõlmitud koostöölepingute arv

1 2 3 4

4. Koostööprojektide arv (siseriiklike institutsioonide või välispartneritega)

3 5 7 9

5. Tööandjate ja eriala- ning kutseliitude rahulolu koostööga kooliga (5-palli süsteemis)

4 4,2 4,3 4,4

Tegevusvaldkond


2011

1. Tegevusvaldkond. Koostöövõrgustike arendamine kõigil tasanditel

1.1. Koostöö tõhustamine tööandjate / töövõtjate ja nende esindusorganisatsioonidega, sh praktika osas

1. Sotsiaalpartnerid on kaasatud kutseõppe arendamisesse; 2. Praktika vastab õppekavas seatud eesmärkidele; 3. Õppekavade arendamisel ning koolituste kavandamisel arvestatakse piirkondlikke vajadusi ja võimalusi

Õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad, praktikajuht, kutseõpetajad

Koolil on olemas suur koostöövõrgustik erinevate etevõtete ja erialaliitudega (esindatud on kõigi õpetavate erialade erialaliidud ja erinevad tööandjad). Praktika paremaks korraldamiseks on loodud praktikakeskus, mida juhib praktikajuht. Vastavalt piirkonnad tekkinud vajadusele avati Elektroonika ja automaatika õppekavarühmas Elektroonika seadmete koostaja õppekava

31

(kutseõpe kesskhariduse baasil, eesti ja vene keeles), mille sihtrühm on üldkeskharidusega elektroonikatööstuse töötajad.

1.2. Koostöö tõhustamine kutseõppeasutuste, kohalike omavalitsuste ja kolmanda sektori vahel

1. Kooli panus Tallinna ja Harjumaa arengusse on kasvanud ning vastab kohalikele vajadustele ja võimalustele


Tehakse tihedat koostööd Tallinna ja Harjumaa ettevõtetega, põhirõhk on täiskasvanute koolitusel ning praktikatel.

1.3. Kutseõppeasutuste vahelise koostöö arendamine ja võrgustike töö tõhustamine

1. Toimiv koostöö tagab ressursside efektiivsema kasutamise (sh õppebaaside ristkasutus) ja tugevdab kutsehariduse kogukonda

Direktor, arendusdirektor, õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad, täiskasvanukoolituse osakonna juhataja, praktikajuht

Toimib koostöö piirkonna teiste kutseõppeasutsutega (Tallinna THK, Tallinna Ehituskool, Tallinna Teeninduskool),

1.4. Koostöö arendamine kõrgkoolidega 1. Õppijatele on loodud loogilised õpiteed kvalifikatsiooni tõstmiseks; 2. Koolis saavutatud õpitulemused lähevad arvesse õpingute osana kõrgkoolides; 3. Koolis sooritavad praktikat õpetajakoolituse ja teiste erialade üliõpilased


Toimib koostöö rakenduskõrgkoolidega (Tallinna Tehnikakõrgkool ja IT Kolledž). Meie lõpetanud saavad oma õppetulemused VÕTA-t kasutades üle kanda (põhiliselt IT Kolledžis). Mitmed meie noored õpetajad õpivad Tallinna Ülikooli magistriõppes ning neil on võimalus oma praktika koolis sooritada.

1.5. Koostöö arendamine üldhariduskoolidega kutse- ja erialade tutvustamise ja algtaseme kutsealase ettevalmistuse osas

1. Üldhariduskoolide õpilaste teadlikkus kutseõppe võimalustest on kasvanud ja kutseõppes õppijate osakaal tõusnud

Õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad, huvijuht, infojuht

Kool osaleb erinevatel üldhariduskoolide õpilastele suunatud teabeüritusel (Erialade Degusteerimine, Harju- ja Raplamaa koolides toimuvad piirkondlikud messid). Kooli käiakse tutvustamas ka regioonist väljaspool (nt Lääne-Virumaal).

1.5. Rahvusvahelise koostöö arendamine kutsehariduslike uuenduste väljatöötamiseks ja rakendamiseks ning õpetajate ja õpilaste mobiilsuse suurendamiseks

1. Rahvusvahelisest koostööst saadud häid kogemusi kasutatakse kooli arendamisel; 2. Õpetajate ja õpilaste professionaalsete oskuste tõus

Arendusdirektor, õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad, välissuhete projektijuht, huvijuht

Laienenud on õpirännete arv. Õpilastel ja õpetajatel on võimalus erinevate Leonardo da Vinci projektide raames viibida 1-2 nädalat erinevates riikides ning tutvuda sealse kutseharidusega ning saada praktilist töökogemust (Norra, Holland). Kasvanud on kooli osalemine partnerina erinevates rahvusvahelistes projektides (NordPlus, Comenius). Samuti oleme mitemendat aastat kodukooliks Norra IT õpilastele, kes teevad

32

Eestis oma rahvusvahelist praktikat. Oleme juhtiv koolituskeskus IPC standardite koolituste läbiviimisel.

2. Tegevusvaldkond. Koolisisese koostöö tõhustamine

2.1. koolisisese koostöö tugevdamine vastastikuse õppimise ja kogemuste vahetamise suunal

1. Kogemusi, oskusteavet ning erinevatel viisidel õpitut jagatakse koolisiseselt ning seda kasutatakse tõhusalt;

Õppealadirektor, erialaosakondade juhatajad, huvijuht, õpilasomavalitsus

Eriaalosakondade koosolekud suurendavad õpetajate võimalusi jagada oma teadmisi ja kogemusi. Laienenud on õpetajate koolitustel osalemine (erialane, pedagoogiline) ning õpitu edastamine.

2.2. koostöö tugevdamine õpilastega 1. Koolis tegutseb tugev ja tegus õpilasomavalitsus Huvijuht, sotsiaalpedagoog, õpilasomavalitsus

Huvijuhi eestvedamisel on käivitunud õpilasomavalitsus, kes aitab kaasa erinevate ürituste korraldamisel ja läbiviimisel.

33

Olulisemad arendustegevuse projektid

Aruandeaasta olulisemad arendustegevuse projektid on kirjeldatud allpool:

A) Euroopa Liiduga seotud projektid

"Elukeskkonna arendamise rakenduskava" prioriteetse suuna "Hariduse infrastruktuuri

arendamine" meetme "Kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamine" raames

ja vastavalt investeeringute kavale 2007-2015 (Vabariigi Valitsuse 11.12.2008.a. korral-

dus nr. 507) saab Tallinna Polütehnikum projekti „Pärnu mnt. 57 / Liivalaia 2 hoone

renoveerimine“ (projekti kood 2.5.0200.09-0045) investeeringuteks 2010/11 õ.-a.

vahendeid koolikompleksi renoveerimiseks kuni 39 751 000 krooni.

"Elukeskkonna arendamise rakenduskava" prioriteetse suuna "Hariduse infrastruktuuri

arendamine" meetme "Kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamine" raames

ja vastavalt investeeringute kavale 2007-2015 (Vabariigi Valitsuse 11.12.2008.a. korral-

dus nr. 507) saab Tallinna Polütehnikum projekti „Praktilise väljaõppe ruumide sisustus

ja õppetehnika“ (projekti kood 2.5.0200.09-0050) investeeringuteks 2010/11 õ.-a.

vahendeid sisustuse ja õppetehnika soetamiseks kuni 20 000 000 kr.

Meetme 1.1 raames osaleme projektis "Eestikeelse õppe laiendamine muukeelsetes

(muukeelse õppekeelega) kutsekoolides" Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse

(MEIS) koostööpartnerina 2005 – 2008. Eesmärk – eesti keele õppe parendamine

muulaste hulgas. Tulemus: koostatud ja soetatud hulgaliselt eestikeelset õppematerjali

vene õppekeelega õpilastele. Koostöö Integratsiooni Sihtasutusega jätkus nimetuse

"Keeleõppe arendamise programm 2007-2010" all, peamisteks tegevusteks Tallinna

Polütehnikumil on valminud õppematerjalide katsetamine.

Meetme 1.1 projekti "E-õppe arendamine ja juurutamine rakenduskõrgkoolides ja

kutsekoolides (e-VÕTI)" toimel aastatel 2005-2008 raames intensiivistus tunduvalt e-

õppe areng. Projekti raames võeti tööle haridustehnoloog, loodi hulgaliselt e-õppe

materjale, kursusi ja õpiobjekte, hangiti üks uus e-õppe arvutiklass ning

multimeediaarvuti koos tarkvaraga. Projekt lõppes 2008.a., kuid tegevused jätkuvad

programmi „VANKER“ raames.

Meetme 1.1 raames osalemine Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse koostöö-

partnerina projektis „Kutseõppeasutuste õppekavade arendus” aastatel 2005 –2008.

Projekti peaeesmärk: suurendada õppeasutuse lõpetajate konkurentsivõimet tööturul.

Tegevused: õppekavade arenduse kaudu tagatakse Eesti riigis toimuva kutseõppe – sh.

esmase kui täiendus- ja ümberõppe jätkusuutlikkus ja vastavus Eesti majandusearengule

ja tööturu vajadustele. Õppija sotsiaalset arengut toetav kutseõpe tõstab õppija

konkurentsivõimet tööturul, võimaldab läbi täiendus- ja ümberõppe elukestvat õpet ning

aitab kaasa kutsekvalifikatsioonisüsteemi rakendumisele. Meie tegevused: õpetajad olid

kaasatud mitmete tehniliste erialade riiklike õppekavade väljatöötamisse (elekter,

elektroonika, telekommunikatsioon, infotehnoloogia, automaatika, trükitehnoloogia,

fotograafia). Projekt lõppes 2008.a.

Eelmises punktis nimetatud tegevused jätkuvad uue programmi „Kutsehariduse sisuline

arendamine 2008-2013“ raames, sh on suures osas koostatud ja kinnitatud või

kinnitamisel uued riiklikud õppekavad. Nimetatud programmi raames:

üldhariduse uue kontseptsiooni rakendamise töörühmas osalevad meie koolist

õppealadirektor Helen Pärk ning õpetajad Julia Kjahrenova ja Kalle Rea.

oleme VÕTA võrgustiku juhtkool.

34

Programmi tegevuse „Kutseõppeasutuste riikliku tunnustamise süsteemi loomine

ja rakendamine” kutseõppe õppekavarühmade akrediteerimise pilootvoorus

osaleb hindamiseksperdina õppealadirektor Helen Pärk.

B) Koostöö teiste institutsioonide ja koolidega

Koostööraames Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse ja Kutsekojaga osalevad

mitmed töötajad vastavates töörühmades:

- Tarkvara arendaja kutsestandardi töörühm Kutsekojas (eriaalosakonna juhataja A.

Ojalill, IT juht H. Tähis)

- IT süsteemide nooremspetsialisti ja spetsialisti kutsestandardi töörühm

Kutsekojas (direktor K. Sammal, (eriaalosakonna juhataja A. Ojalill, IT juht H.

Tähis)

- Trükkali ja trükiste ettevalmistaja kutsestandardi töörühm Kutsekojas

(erialaosakonna juhataja M. Levin)

osalemine IKT ja elektroonika valdkonna töörühmades (erialaosakonna juhataja A.

Ojalill). A. Ojalill on ka REKKi Elektroonika ja automaatika valdkonna nõukogu liige.

Koostööleping Tallinna Tehnikakõrgkooliga on sõlmitud juba 2002.a., selle eesmärk on

õppekvaliteedi parendamine õpperuumide-laborite ühiskasutusega, õppejõudude

koopereerumine, ühise enesetäiendamise võimaluste kasutamine, tehnikumi lõpetanute

õpingute jätkamine rakenduskõrghariduse omandamiseks vastastikku kokkulepitud

vastuvõtutingimustel ning eeskätt võimaluse andmine energeetika ja automaatika erialade

lõpetajate erialaõpingute osaliseks arvestamiseks rakenduskõrgharidusõppes (projekti

„VÕTA – varasema õpi- ja töökogemuse arvestamine“ tulemuste rakendamise raames).

Koostöö paljude teiste Eesti kutseõppeasutustega sh. Tallinna Tööstushariduskeskusega,

Tallinna Teeninduskooliga, Tallinna Ehituskooliga jt.

Koostöö Eesti Infotehnoloogia Kolledžiga. Meie õpilastel on läbi õppekavade võrdluse

võimalus (vabade kohtade olemasolul) jätkata õpinguid II kursusel.

Koostöö Tallinna Tehnikakõrgkooliga, Elektritehnika õppekava loomine ja edasine

koostöö õpetamisel.

Koostööleping Kaitseväe staabi- ja sidepataljoniga algas juba aastast 2001, mille

eesmärgiks on kooli poolt side-allohvitseridele kooli poolt täiendkoolituse korraldamine

ja tehnikumi kolmanda kursuse õpilastele igal kevadel väeosa poolt kuni viiepäevase

riigikaitselaagri korraldamine. Koostöö jätkub õppekavade väljatöötamises, meilt

osalevad selles telekommunikatsioonieriala juhtivad kutseõpetajad. 2010.a. tunnustati

Tallinna Polütehnikumi sellise eduka koostöö eest Kaitseväe staabi- ja sidepataljoni

tänukirjaga.

Lisaks on Tallinna Polütehnikumil on sõlmitud koostöölepingud paljude Eesti

suurettevõtetega. Koostöölepingute eesmärgiks on võimalus kasutada neid ettevõtteid

praktikabaasidena, erialaõpetajatele stažeerimise võimaldamine, info saamine ja koostöö

õppekavade arendamiseks jm. Eesti Energia AS-i ja ABB AS-iga on koostöölepingus

punktid asutuste stipendiumide määramiseks meie õpilastele – tulevastele

perspektiivsetele firma töötajatele.

Osalemine koostöös Eesti Infotehnoloogia Sihtasutusega ja HTM-iga projektis Eesti e-

Kutsekool, mille eesmärgiks on liikmesõppeasutuste e-õppealase koostöö algatamine,

arendamine ja soodustamine.

35

Osalemine SA Innove koordineeritavas projektis “Aitame kaasa Gruusia kutsehariduse

arengule II”, mille eesmärgiks on Gruusia partnerkooli õppekava ja sisehindamissüsteemi

arendus.

Liikmelisuse kaudu erinevates eriala- ja kutseliitudes (eeskätt Eesti Elektritööde

Ettevõtjate Liit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit ning Eesti

Trükitööstuse Liit, Eesti Elektroonikatööstuse Liit) ning koostöös Kutsekojaga ning

Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusega osaleme väga mitmete kutsestandardite ja

riiklike õppekavade väljatöötamisel. Koostöös kutseliitudega ja kutset omistavate

organitega on eesmärk lähitulevikus ühildada tehnikumi kõikide erialade lõpueksamid

vastava valdkonna kutseeksamitega.

Tallinna Polütehnikum on lisaks järgmiste organisatsioonide ja liitude liige:

- Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit

- Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

- Eesti Trükitööstuse Liit

- Eesti Kvaliteediühing

- Rahvusvaheline trükitehnoloogia teaduslik-tehnoloogiline uurimisorganisatsioon

„FOGRA“

- Konsortsium Eesti e-Kutsekool

- MSDN AA

- Microsoft IT Akadeemia

- Eesti Raadioamatööride Ühing

- Eesti Elektroonikatööstuse Liit

Mitmed kooli töötajad on lisaks järgmiste organisatsioonide ja liitude tegevliikmed:

- Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing

- Eesti Infotehnoloogia Selts

- Eesti Süsteemiinseneride Selts

- Jakob Moritz Hermanni Selts

- Eesti Raadioamatööride Ühing

- Fleksofoorum

Jätkusid 2010 aastal rahastuse saanud järgmised rahvusvahelised koostööprojektid:

- “In-service Training Company - a Multinational Virtual Services Company - A

Path to Develop New Professional Skills“ 2010 – 2012. Osalevad koolid

järgmistest riikidest: Eesti, Portugal, Hispaania, Läti, Türgi, Poola ja Itaalia

(rahastus programm Comenius) - lõpeb 2012 juuni;

- Leonardo “Reaalainete õpetamine Euroopa kutsekoolides”. Projekti partnerid on

Eesti, Norra, Taani - toimus kevad 2011.

Oleme aruandeaastal valmistanud ette taotlusi rahastusele järgmistele rahvusvahelistele

projektidele kas taotleva koolina või partnerkoolina (kavandatav tegevuste algus 2011.a.):

- “Fotograafia ja trükitehnoloogia õpilaste praktika“ (partner Hollandi, rahastus

Leonardo) - toimub 2012 kevad;

- Nordplus Junior – elektri, telekommunikatsiooni õpilaste praktika (Norra-Eesti) -

toimub kevad 2012;

- Leonardo – Norra IT õpilaste praktika Eestis.

C) Kutsevõistlused ja –eksamid

Tallinna Polütehnikumi esindus osalesid edukalt noorte iga-aastastel kontaktmessil

"Teeviit 2011" raames SA INNOVE poolt korraldatud vabariiklikel noorte

36

kutsevõistlustel "Noor Meister 2011" infotehnoloogia, graafilise disaini, elektroonikute ja

elektriku erialadel, kus Tallinna Polütehnikumi õpilased saavutasid kokku 5 medalit.

Nimetatud üritusel toimunud elektriku ja elektroonikute vabariiklikud

kutsemeistrivõistlused korraldas Tallinna Polütehnikum koostoos SA INNOVE-ga. Sama

perioodi IT võitsluste tehnilise varustatuse tagas samuti Tallinna Polütehnikum.

Tallinna Polütehnikum korraldas 2011.a. ka trükiste ettevalmistaja kutsevõistluse, mis oli

eelvõistluseks Noor Meister 2011 toimunud graafilise disaini võistlusele.

2011.aastal toimusid kõikidel Tallinna Polütehnikumi erialadel kutseeksamid.

Kutseeksamitel osales kokku 167 õpilast, koondülevaade on toodud alljärgnevas tabelis:

37

Kutseeksamid 2011

õppeasutus eksami toimumise

koht eriala kutse

õppijate arv

vastaval erialal ja kursusel kokku

eksamil osalejad kokku

sh eksami sooritajate

arv

sh ei sooritan

ud

ei ilmu-nud

eksa-mile

ühe eksami

hind

kokku maksu-

mus eurodes

märkus

Tallinna Polütehnikum

Tallinna Polütehnikum Elektriseadmed ja -süsteemid Elektrik I 40 36 33 3 0 175,50 6 142,50

3 õpilast sooritasid proovitöö, ühele on omistatud Elektrik I kutse Noor Meister 2009 raames.


Tallinna Polütehnikum Elektrik Elektrik I 37 35 27 8 0 175,50 6 142,50 8 õpilast sooritasid proovitöö


Tallinna Polütehnikum Tööstus- ja soojusautomaatika süsteemid

Automaatik I 20 18 15 3 0 172,50 3 105,00 3 õpilast sooritasid proovitöö


Tallinna Polütehnikum Telekommunikatsiooniseadmed Nõrkvoolusüsteemi paigaldaja I

15 12 10 2 0 178,94 2 147,33 2 õpilast sooritasid proovitöö


Tallinna Polütehnikum Trükitehnoloogia Trüki-ettevalmistaja I

31

14 10 4 0 79,89 1 118,46 Üks õpilane sooritas nii Trükkal I kui ka Trükettevalmistaja I eksami, arve on ühekordselt (ETTL boonus)


Tallinna Polütehnikum Trükitehnoloogia Trükkal I 11 11 0 79,89 798,90


Tallinna Polütehnikum Arvutid ja arvutivõrgud IT spetsialist I

42

29 24 5 1 127,82 3 706,90 Õpilased registreerisid taseme II eksamile, kuid sooritasid eksami tasemel I Tallinna

Polütehnikum Tallinna Polütehnikum Arvutid ja arvutivõrgud IT spetsialist II 12 12 0 127,82 1 533,89

Kokku 185 167 142 25 1 24 695,48

Hinnang sisekontrollisüsteemile

Tallinna Polütehnikumi sisekontrollisüsteem on õppeaastapõhine ja tugineb igaks õppeaastaks koostatud ja

direktori poolt kinnitatud sisekontrolli kavale. 2011. a. olid kooli sisekontrollialase tegevuse aluseks

järgmised dokumendid:

Tallinna Polütehnikumi 2010/11.a. sisekontrolli kava, kinnitatud direktori poolt 23.09.2010.a.,

kehtivusaeg 01.09.2010-31.08.2011.a.

Tallinna Polütehnikumi 2011/12.a. sisekontrolli kava, kinnitatud direktori poolt 22.09.2011.a.,

kehtivusaeg 01.09.2011-31.08.2012.a.

Sisekontrolli eest vastutavad isikud olid aruandeperioodil määratud direktori käskkirjadega alljärgnevalt:

sisekontrolli eest vastutav isik üld- ja töökeskkonnaalastes küsimustes: arendus- ja haldusdirektor

Ain Saaret;

sisekontrolli eest vastutav isik õppetööga seotud küsimustes: õppealadirektor Helen Pärk

(alus: direktori 09.12.2009.a. käskkiri nr. 29-j ja 02.09.2011.a. käskkiri nr. 42-j)

Sisekontrolli kavad on koostatud, lähtudes spetsiifilistest töölõikudest ning konkreetsetest vastutajatest,

alljärgnevate lõikude kaupa:

1. Sisekontrollikava koostamine ja vastutajate määramine

2. Töö õpilastega

3. Töö dokumentatsiooniga

4. Töö õpetajatega

5. Praktikakorraldus

6. Töötervishoiu ja tööohutusalane tegevus.

Eelnevalt monitooriti Tallinna Polütehnikumi sisekontrolli- ja -hindamissüsteemi projekti Koolikatsuja

2006+ raames. Töö toimus kahes etapis, mil Tallinna Polütehnikum koostas nii 2007. kui ka 2008.a.

sisehindamise aruande, mille kohta esitas oma tagasisideraporti ka sõltumatu nõunik. 2007.a. septembris-

novembris teostatud sisehindamise aruande tagasisideraporti koostas Riikliku Eksami- ja

Kvalifikatsioonikeskuse haridusasutuste sisehindamise nõustamise osakonna koosseisuväline nõunik Tanel

Linnus), 30.11.2007; ning 2008.a. augustis-novembris teostatud sisehindamise aruande tagasisideraporti

koostas Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse haridusasutuste sisehindamise nõustamise osakonna

koosseisuväline nõunik Valvo Paat; Järgmine korraline sisehindamise aruanne koostatakse ajavahemikus

detsember 2011 - märts 2012. Nõunikuna jätkab V. Paat.

Alates 2011 sügissemestrist osaleb Tallinna Polütehnikum kutseõppeasutuste akediteerimisprotsessis,

esimene akrediteeritav õppekava on Arvutiteadused (kevad 2012) ning seejärel Elektrotehnika ja

energeetika (sügis 2012).

Oleme seisukohal, et selline töökorraldus koos seda toetava välismonitooringuga tagab sise-

kontrollisüsteemi toimimise ning asutuse ette seatud eesmärkideni jõudmise majanduslikult kõige

otstarbekamal moel.

39

Siseauditi korraldus

Tallinna Polütehnikumil puudub oma koosseisuline siseaudiitor. Seetõttu on siseauditialane tegevus

Tallinna Polütehnikumis aruandeperioodil korraldatud lepingulisel alusel sisseostetud siseauditi teenusena

alljärgnevalt:

Siseauditialase töö korraldamiseks sõlmisid Tallinna Polütehnikum ja Audiitorbüroo Silvia Sirel

OÜ 3. novembril 2010.a. siseauditi teenuse osutamise lepingu. Lepingu objektiks on Tallinna

Polütehnikumi raamatupidamise 2010. ja 2011.aasta aastaaruannete kontrollimine siseauditi

raames. Lepingu lõpptähtaeg on 31.03.2012.a.

Audiitori valik, sõlmitud lepingu sisu ning auditi plaanid eelarveaastaks on kooskõlastatud

Haridus- ja Teadusministeeriumi Siseauditi juhiga.

Oleme arvamusel, et selline ülalkirjeldatud siseauditi tegevus lepingulisel alusel kooli ja sõltumatu

audiitorfirma vahel tagab siseauditialase töö teostamise nõutaval professionaalsel tasemel ja täpses

vastavuses kehtivate regulatsioonidega. Lisaks annab siseauditialases tegevuses välise audiitorbüroo

kaasamine auditi läbiviimisel nii kooli juhtkonnale kui ka kooli pidajale täiendava kindluse.

Hinnang 2011.a. tegevusele ja eelarvele

Tallinna Polütehnikumi 2011.a. eelarve maht oli tarvilikult piisav kooli tegevuse jätkamiseks ja arenguks

vastavalt õppekavadele, tagas olemasoleva vara heaperemeheliku kasutamise ning andis võimaluse

tehnikumi arengukava täitmiseks 2011. aastal. Lisaks andsid 2011.aastal edukalt realiseerunud EL

abiprojektid „Pärnu mnt. 57 / Liivalaia 2 hoone renoveerimine“ (projekti kood 2.5.0200.09-0045) ning

„Praktilise väljaõppe ruumide sisustus ja õppetehnika“ (projekti kood 2.5.0200.09-0050) oma otsustava osa

õppe- ja töökeskkonna ning sisustuse kiireks ja täiendavaks ajakohastamiseks koolis tervikuna.

2011.a. korraldatud riigihanked

2011. aastal korraldatud riigihanked on loetletud allpool. Summad on toodud eurodes ilma käibemaksuta.

Jk

nr

Viitenr

Riigi-

hangete

registris

Hanke nimetus Hanke

liik

*1)

Menet

-luse

liik

*2)

Avaldatud CPV kood Lepingu

summa

eurodes

ilma km

Staadium

31.12.

2011.a.

seisuga

1 123745 CNC freespingi

ostmine

A LM 17.02.2011 42623000-9 5 752,05 teostatud

2 123741 Fotolaboratooriumi

seadmete ostmine

A LM 17.02.2011 38650000-6 11 608,91 teostatud

3 123737 ESD standardile

vastav EPA töökoht

A LM 17.02.2011 39120000-9 7 012,32 teostatud

4 123716 Pneumaatika,

elektropneumaa-

tika ja hüdraulika

õppeseadmete

ostmine

A LM 17.02.2011 42121000-3 27 778,24 teostatud

40

5 124100 Mehitatud

valveteenuse

tellimine

T LT 11.03.2011 79713000-5 28 048,00 täitmisel,

leping

kuni

31.03.12

6 124095 Puhastusteenuse

tellimine

T LM 11.03.2011 90911100-7 21 500,00 täitmisel,

leping

kuni

31.03.12

7 124537 Sõiduki kasutusrent A LM 1.04.2011 34110000-1 15 915,00 täitmisel,

kasutus-

rent 36

kuud

8 127169 Arvutitööjaamade

ostmine

A LM 17.08.2011 30213300-8 15 033,33 teostatud

9 127918 B-õppehoone

remont

E A 27.09.2011 45214310-6 105 500,00 täitmisel,

leping

kuni

31.01.12

10 128312 Prototüüptrükkplaat

ide valmistamise

seadmekomplekti

ostmine

A LM 17.10.2011 42611000-2 31 430,00 teostatud

11 129012 Võrguseadmete

ostmine

A LM 17.11.2011 32420000-3 19 990,00 teostatud

*1) Hanke liigi lühendite selgitus: A-asjade ostmine; T-teenused; E-ehitustöö.

*2) Hankemenetluse liigi lühendite selgitus: A- avatud hankemenetlus; LT – lihtsustatud korras tellitav

teenus; LM – lihtmenetlus.

Riigihangete korraldamisel on lähtutud Riigihangete seadusest ning vahendite säästva kasutamise

põhimõtetest. Oleme ka lihtmenetluste korral võimaluse korral võtnud pakkumisi vähemalt kolmelt

pakkujalt ning valdavalt määrates parima pakkumise valiku kriteeriumiks madalaima hinna, andmata

seejuures järele kvaliteedi- ja garantiitingimustele esitatavates nõuetes. Protseduurireeglid riigihanke

korraldamiseks lihtmenetluse korral on sätestatud vastavasisulises korralduslikus dokumendis, kinnitatud

direktori 01.12.2010.a. käskkirjaga nr. 24j.

Juhtkonnale arvestatud tasud ja olulised soodustused

Direktorile makstava töötasu ja pedagoogilise töö eest makstava lisatasu suurus 2011. aastal oli on määratud

Haridus- ja Teadusministeeriumiga 07.06.2004.a. sõlmitud töölepingu punktiga 4.1., viimane muudatus

20.10.2010.a. Täiendavalt maksti direktorile Haridus- ja Teadusministri 21.12.2011.a. käskkirja nr. 332p

alusel lähtuvalt 2011.a. töö tulemuslikkusest.ühekordne lisatasu 50% ulatuses ühe kuu töötasust.

Tallinna Polütehnikumi teistele töötajatele (välja arvatud direktor), sealhulgas juhtkonnale,

struktuuriüksuste juhtidele, pedagoogidele ning mittepedagoogilistele töötajatele makstava töötasu ja

regulaarsete lisatasude (nt. õpperühma juhatamine, õppesuuna juhtimine) määrad 2010. aastal on sätestatud

dokumendis "Tallinna Polütehnikumi pedagoogide ja mittepedagoogiliste töötajate palgajuhend alates

01.01.2008.a.". Palgajuhend on kinnitatud Tallinna Polütehnikumi nõukogu otsusega 03. aprillil 2008.a.

ning seda hiljem muudetud ei ole. Vastav rahaline aruandlus kajastub raamatu-pidamise aastaaruandes.

41

Sealsamas aastaaruandes on välja toodud ka töötajatele makstud tasu üldsumma ning keskmine töötajate arv

majandusaastal.

Täiendavalt märgime, et Tallinna Polütehnikumi nõukogu kui kooli kõrgema juhtorgani liikmetele 2011.a.

mitte mingisugust tasu makstud ei ole.

2011.a. eelarve alus ning ja täiendavalt arenduskuludest saadud vahendite kasutamine

Tallinna Polütehnikumi 2011.a. eelarve aluseks oli Haridus- ja Teadusministri (HTM) 11.01.2011.a.

käskkiri nr. 39 "2011. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad".

Nimetatud käskkirja alusel moodustus Tallinna Polütehnikumi 2011.a. eelarve esialgselt alljärgnevalt:

1. Tegevuskulud (personalikulud): 1 523 158 eurot

2. Tegevuskulud ( majandamiskulud): 535 164 eurot

3. Õpilaste sõidusoodustused: 30 046 eurot

4. Õpilaste õppetoetused (põhitoetus): 223 581 eurot

5. Õpilaste õppetoetused (täiendav toetus): 29 844 eurot

6. Õpilaste koolitoidu kompensatsioon: 104 415 eurot

7. Kavandatav omatulu laekumine: 29 080 eurot.

Lisaks taotles Tallinna Polütehnikum Rahandusministeeriumilt 2010.a. jääkide ülekandmist 2011.

eelarveaastasse. Vastav taotlus rahuldati rahandusministri poolt alljärgnevalt:

1. Tegevuskulude (personalikulude) jääk: 34 177,27 eurot

2. Tegevuskulude (majandamiskulude) jääk: 64 608,54 eurot

3. Õpilaste sõidusoodustuste eelarve jääk: 2 789,04 eurot

4. Laekunud omatulu jääk: 52 594,56 eurot

5. Toetuste konto (projektide) jääk: 32 511,98 eurot

6. Toetuste konto (välisprojektide) jääk: 52 170,76 eurot

7. Ehitusprojekti jääk: 67 693,05 eurot.

Tegevuskulude 2011.a. eelarve esialgne jaotus kuluartiklite lõikes on kooskõlastatud Tallinna

Polütehnikumi nõukogu poolt 10.03.2011.a. ja kinnitatud direktori 11.03.2011.a. käskkirjaga nr. 23-j.

2011.a. jooksul toimunud edasised eelarvemuudatused olid alljärgnevad:

11. oktoobril 2011.a. muutis Haridus- ja Teadusminister oma käskkirjaga nr. 765 "Haridus- ja

teadusministri 11. jaanuari 2011.a. käskkirja nr. 39 "2011.a. eelarvete ja kulude jaotuskavad" muutmine"

eelnevalt nimetatud 11.01.2011.a. käskkirja nr. 39. Muudatusega eraldati Tallinna Polütehnikumile eraldati

täiendavalt summad alljärgnevalt:

1. Õpilaste koolitoidu kompensatsioon: 12 138,00 eurot

2. Kutseeksamitega seotud kulud: 24 695,59 eurot.

14. detsembril 2011.a. allkirjastas Haridus- ja Teadusminister käskkirja nr. 960 "2011.a. eelarvete ja kulude

jaotuskavad", millega tunnistati kehtetuks Haridus- ja Teadusministri 11.01.2011.a. käskkiri nr. 39 "2011.a.

eelarvete ja kulude jaotuskavad". Nimetatud käskkirjaga kinnitati uued 2011.a. eelarvete ja kulude

jaotuskavad, kus kajastuvad ka kõik 2011.a. toiminud eelarvete muutused ning 2010. aastast ületulnud

jäägid, sealhulgas Tallinna Polütehnikumi taotlus tegevuskulude real vähendada personalikulude osa 127

953 eurot ning sama summa võrra suurendada majanduskukude osa. Kokkuvõttes moodustus nimetatud

käskkirja alusel Tallinna Polütehnikumi eelarve koondina alljärgnevalt:

42

1. Tegevuskulud (personalikulud): 1 395 205,00 eurot

2. Tegevuskulud ( majandamiskulud): 663 117,00 eurot

3. Tegevuskulud ( majandamiskulud, kutseeksamid): 24 695,59 eurot

4. Õpilaste sõidusoodustused: 30 046,00 eurot

5. Õpilaste sõidusoodustused (2010 jäägi arvelt): 2 789,04 eurot

6. Õpilaste õppetoetused (põhitoetus): 223 581,00 eurot

7. Õpilaste õppetoetused (täiendav toetus): 29 844,00 eurot

8. Õpilaste koolitoidu kompensatsioon: 104 415,00 eurot

9. Kavandatav omatulu laekumine: 29 080,00 eurot.

Eelrve täitmine artiklite lõikes 2011.a. lõpuks kajastub detailselt 2011.a. raamatupidamise aastaaruandes.

Eelarvega Tallinna Polütehnikumile eelarveartiklite lõikes eraldatud ning samuti täiendavalt eraldatud

summad on kasutatud vastavuses nende sihtotstarbele. Muid, sealhulgas siin nimetamata täiendavaid

vahendeid arenduskuludeks ja investeeringuteks, Tallinna Polütehnikumile 2011.a. eraldatud ei ole.

Kalle Sammal

direktor Ain Saaret

tel. 610 3601 arendus- ja haldusdirektor

tel. 610 3602

29.03.2012

43

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

TEGEVJUHTKONNA DEKLARATSIOON

Tegevjuhtkond kinnitab oma vastutust lehekülgedel 1 kuni 59 toodud 2011. aasta raamatupidamise

aastaaruande koostamise eest ja kinnitab oma parimas teadmises, et:

1) raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud arvestuspõhimõtted on vastavuses Eesti hea

raamatupidamistavaga;

2) raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt raamatupidamiskohustuslase

finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid.

Nimi Allkiri Kuupäev

Kalle Sammal

44

BILANSS

Lisa 31.12.2010 31.12.2011

Varad 4 771 079 5 671 670

Käibevara

Raha ja pangakontod 20 26 909

Muud nõuded ja ettemaksed 2, 3,

4, 8 249 956 114 097

Põhivara

Kinnisvarainvesteeringud 5 13 248 12 897

Materiaalne põhivara 6 4 507 356 5 517 767

Immateriaalne põhivara 7 499 0

Kohustused ja netovara 4 771 079 5 671 670

Lühiajalised kohustused

Võlad tarnijatele 2, 4 123 262 36 103

Võlad töötajatele 10 57 291 56 209

Muud kohustused ja saadud ettemaksed 2, 3,

4, 8 73 499 96 999

Kohustused kokku 254 052 189 311

Netovara

Akumuleeritud tulem 4 517 027 5 482 359

TULEMIARUANNE

Lisa 2010 2011

Tegevustulud 1 020 425 2 275 848

Saadud toetused 8 976 721 2 227 054

Kaupade ja teenuste müük 9 43 704 48 794

Muud tegevustulud 9

Tegevuskulud -2 180 173 -4 066 885

Antud toetused 8 -308 883 -329 371

Tööjõukulud 10 -1 286 461 -1 451 889

Majandamiskulud 11 -322 834 -666 440

Muud tegevuskulud 11 -79 344 -1 384 547

Põhivara amortisatsioon ja

ümberhindlus

12

-182 652 -234 638

Tegevustulem -1 159 748 -1 791 037

Aruandeperioodi tulem -1 159 748 -1 791 037

Siirded 1 159 748 1 791 037

45

RAHAVOOGUDE ARUANNE

Lisa 2010 2011

Rahavood põhitegevusest

Tegevustulem -1 159 748 -1 791 037

Korrigeerimised:

Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 12 182 652 234 638

Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 8 -909 028 -2 133 411

Korrigeeritud tegevustulem -1 886 124 -3 689 810

Põhitegevusega seotud käibevarade netomuutus

-232 264 135 859

Põhitegevusega seotud kohustuste netomuutus

107 254 -64 740

Kokku rahavood põhitegevusest -2 011 133 -3 618 691

Rahavood investeerimisest

Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara

soetamisel

6, 7

-859 839 -1 244 199

Laekunud sihtfinantseerimine põhivara

soetuseks

8

909 028 2 133 411

Kokku rahavood investeerimisest

49 189 889 212

Rahavood finantseerimisest

Rahalised siirded 13 1 961 955 2 756 368

Kokku rahavood finantseerimisest

1 961 955 2 756 368

Puhas rahavoog 10 26 889

Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 10 20

Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 20 26 909

Raha ja selle ekvivalentide muutus 10 26 889

NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE

Lisa Kokku

Eelmiste perioodide tulem

Siire tulemi elimineerimisest** 13 802 206

Kokku muutused 802 206

Saldo 31.12.2010 802 206

Siire tulemi elimineerimisest** 13 965 331

Kokku muutused 965 331

Saldo 31.12.2011 965 331

46

RIIGIEELARVE TÄITMISE ARUANNE

eur

Klassi-

fikaatori kood Nimetus

2011

esialgne

eelarve

2011 lõplik

eelarve

2011 tegelik

eelarve

täitmine

Tegelik

täitmine

miinus

lõplik

eelarve

Üle

viidud

2012

aastasse

Raha ja selle ekvivalendid aasta alguses* x x 151 x x

Tulude laekumine x x x x x

30 Maksud ja

sotsiaalkindlustusmaksed 0

32 Kaupade ja teenuste

müük 29 080

105 209 95 896 -9 313

35 Saadud toetused 557 788 541 156 -16 633

38 Muud tulud 0

Tulude laekumine kokku 29 080 662 997 637 051 -25 946 0

Sh mitterahalised tulud 0

Kulude tasumine x x x x x

15

Materiaalsete ja

immateriaalsete varade

soetamine ja

renoveerimine

127 823 127 823 101 640 -26 183

4 Eraldised -32 835 -390 675 -389 548 1 127 763

5 -2 088 368 -2 186 401 -2 111 787 74 614 74 614

50 Tööjõukulud 0

55 Majandamiskulud 0

6 Muud kulud 0

Kulude tasumine kokku -1 993 380 -2 449 253 -2 399 695 49 558 75 377

Sh mitterahalised kulud 0

Finantseerimistehingud x x x x x

10.1 Finantsvarade

suurenemine 0

10.2 Finantsvarade

vähenemine 0

20.5 Kohustuste suurenemine 0

20.6 Kohustuste vähenemine 0

Finantseerimistehingud kokku 0

Riigikassast saadud siirded* 700000 x x 2 649 826 x

Riigikassale üle antud siirded* 710001 x x -410 554 x

Raha ja selle ekvivalendid aasta lõpus* x x 21 x

Selgitused eelarve täitmise aruande juurde on esitatud lisas 14.

47

LISAD

Lisa 1. RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISEL KASUTATUD

ARVESTUSMEETODID JA HINDAMISALUSED

Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti hea raamatupidamistava ja

riigieelarve seadusega. Eesti hea raamatupidamistava tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud

arvestuspõhimõtetele (Euroopa Liidu raamatupidamise direktiivid, rahvusvahelised finantsarvestuse

standardid ja rahvusvahelised avaliku sektori raamatupidamise standardid) ning selle põhinõuded on

kehtestatud raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud

juhendid ning riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõuded.

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist.

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud Eesti kroonides ja krooni täpsusega.

Varade ja kohustuste jaotus lühi- ja pikaajalisteks

Varad ja kohustused on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks lähtudes sellest, kas vara või kohustuse

eeldatav valdamine kestab kuni ühe aasta või kauem arvestatuna bilansikuupäevast.

Raha ja raha ekvivalendid

Bilansis kajastatakse raha ja pangakontode kirjel kassas olevat sularaha.

Muud nõuded

Maksu- ja muud nõuded on bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Nõudeid

kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest

summadest. Võimaluse korral hinnatakse iga konkreetse kliendi laekumata nõudeid eraldi, arvestades

teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on bilansis

tõenäoliselt laekuva summani alla hinnatud. Nõuet loetakse lootusetuks, kui juhtkonna hinnangul puuduvad

võimalused nõude kogumiseks. Lootusetud nõuded on bilansist välja kantud.

Kinnisvarainvesteeringud

Kinnisvarainvesteeringutena kajastatakse selliseid kinnisvaraobjekte (maad, hooned ja rajatised ning muu

nende juurde kuuluv põhivara), mida hoitakse väljarentimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida

aruandekohustuslane ega ükski avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses.

Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil (soetusmaksumuses, millest on maha

arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused).

Materiaalne põhivara

Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja

soetusmaksumusega alates 30 tuhandest kroonist (kuni 31.12.2004 soetatud varad alates 10 tuhandest

kroonist). Varad, mille kasulik eluiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla põhivara

arvelevõtmise piirmäära, kajastatakse kuni kasutuselevõtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudes) ja

vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse.

Põhivara soetusmaksumusse arvatakse kulutused, mis on vajalikud vara kasutuselevõtmiseks, v.a põhivara

soetamisega kaasnevad maksud, lõivud, laenu-, koolitus ja lähetuskulud, mis kajastatakse nende tekkimisel

aruandeperioodi kuluna.

Põhivara rekonstrueerimisväljaminekud, mis vastavad materiaalse põhivara definitsioonile, liidetakse

põhivara maksumusele.

Põhivarasid kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud

väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Kulumi

norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast.

48

Kulumi normid aastas on põhivara gruppidele järgmised:

Hooned ja rajatised 2-3%

Masinad ja seadmed 20%

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmed 35%

Muu inventar, tööriistad ja sisseseade 20%

Maad ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita.

Immateriaalne põhivara

Immateriaalse põhivarana kajastatakse füüsilise substantsita vara kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja

soetusmaksumusega alates 30 tuhandest kroonist (kuni 31.12.2004 soetatud varad alates 10 tuhandest

kroonist). Immateriaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud

kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Immateriaalse põhivara amortiseerimisel

kasutatakse lineaarset meetodit ja amortisatsioonimäärad aastas on järgmised:

Tarkvara 25%

Renditud varad

Kasutusrendi maksed kajastatakse kuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul.

Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine

Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult

kehtinud Eesti Panga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed finantsvarad ja –kohustused ning

mitte-monetaarsed finantsvarad ja -kohustused, mida kajastatakse õiglase väärtuse meetodil, on

bilansipäeva seisuga ümber hinnatud Eesti kroonidesse bilansipäeval ametlikult kehtinud Eesti Panga

valuutakursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid on tulemiaruandes kajastatud

perioodi tulu ja kuluna.

Tulude arvestus

Toodete müügist tulenevat tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle

ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist

kajastatakse teenuse osutamisel, lähtudes valmidusastme meetodist.

Kulude arvestus

Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara soetamisega kaasnevad mittetagastatavad maksud ja lõivud

kajastatakse soetamise momendil kuluna, mitte varade ega varude soetusmaksumusena.

Sihtfinantseerimine

Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi.

Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et toetuse saaja vastab

sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine leiab aset. Sihtfinantseerimise kajastamisel

rakendatakse brutomeetodit, mille korral kajastatakse sihtfinantseerimise tulu ja selle arvel tehtud kulu või

põhivarade soetust mõlemaid eraldi.

Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist (tulu

sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega). Varade

sihtfinantseerimise korral kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna selles perioodis, millal sihtfinantseerimise

abil soetatud vara võetakse bilansis põhivarana arvele.

Siirded ja netovara

Riigi rahalisi vahendeid haldab rahandusministeeriumi koosseisus olev riigikassa osakond, kes annab

riigiasutustele raha ülekannete tegemiseks ja saab riigiasutustelt neile laekunud raha. Vastavaid rahalisi

liikumisi kajastatakse siiretena. Samuti kajastatakse siiretena teiste riigiraamatupidamiskohustuslastega

tehtud muid varade, kohustuste, tulude ja kulude vastastikuseid üleandmisi.

49

Tulemi täielikuks üleandmiseks kajastatakse täiendav mitterahaline siire riigikassaga, millega viiakse

tulemiaruanne nullini. See kajastatakse ühtlasi netovarade muutusena. Niisugused tulud ja kulud, mida

tulemiaruandes ei kajastata (näiteks põhivarade ümberhindlused) kajastatakse otse netovarade muutusena.

(Rahandusministeerium) Lisaks viivad teised riigiraamatupidamiskohustuslased tulemiaruande siirde kaudu

igal aastal nullini ning kajastavad varade ja kohustuste vahet siirdena rahandusministeeriumile. Niisugused

tulud ja kulud, mida tulemiaruandes ei kajastata (näiteks põhivarade ümberhindlused) kajastatakse otse

netovarade siirdena Rahandusministeeriumile. Selle tulemusena võtab Rahandusministeerium kõikide teiste

riigiraamatupidamiskohustuslaste tulud ja kulud siirde kaudu oma bilanssi ja kajastab ühtlasi kogu riigi

netovara oma bilansis. Riigi netovaradest teistele riigiraamatupidamiskohustuslastele kuuluvat osa

väljendab bilansis varade poolel kajastatud teiste riigiraamatupidamiskohustuslaste netovara kirje.

Bilansipäevajärgsed sündmused

Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis

ilmnesid bilansikuupäeva ja aruande koostamispäeva vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil või

varasematel perioodidel toimunud tehingutega.

Bilansipäevajärgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustuste hindamisel arvesse võetud, kuid mis

võivad oluliselt mõjutada järgmise aruandeaasta tulemust, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande

lisades.

Riigieelarve täitmise aruanne

Riigieelarve täitmise aruanne koostatakse e-riigikassa programmi andmete alusel kassapõhisel printsiibil.

Aruanne lähtub riigieelarve koostamisel arvestatud põhimõtetest, mis võivad erineda raamatupidamise

arvestuspõhimõtetest. Lisaks kassapõhisele printsiibile on suuremad erinevused järgmised (iga

riigiraamatupidamiskohustuslane selgitab tema puhul kehtivaid erinevusi):

a) riigiraamatupidamiskohustuslase siseseid elimineerimisi ei tehta;

b) kaupade ja teenuste soetamisel lisanduv käibemaks kajastatakse koos kaupade ja teenuste maksumusega,

s.t nii majanduskuludena kui ka põhivara soetusena, mitte eraldi muude kuludena;

c) materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus kajastatakse kuluna ja nimetatud varade müügist saadav tulu

kajastatakse tuluna, põhivara amortisatsiooni, ümberhindlusi ja muid mitterahalisi liikumisi ei kajastata;

d) eelarves ja eelarve täitmisena kajastatakse täiendavalt tuluna ja kuluna Euroopa Liidu struktuurifondidest

saadavad toetused, mis liiguvad rahandusministeeriumi ja sihtasutustest rakendusüksuste kaudu ja mida

tekkepõhistes raamatupidamisaruannetes ei kajastata;

g) teistele riigiasutustele kantud raha ja neilt saadud raha kajastatakse eraldistena ja saadud toetustena

(tekkepõhises aruandluses siiretena).

50

Lisa 2. Tehingud avaliku sektori ja sidusüksustega

2.A. Nõuded ja kohustused

Lühiajalised

nõuded

Lühiajalised

kohustused

Seisuga 31.12.2010

Riigiraamatupidamiskohustuslased

sh Maksu- ja Tolliamet 45378 46181

Tallinna Tehnikaülikool 125

Haridus- ja Teadusministeerium 849

Muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud

sh Eesti Energia AS 3530

Eesti Post AS 108

Tallinna Vesi AS 743

Sihtasutused, mittetulundusühingud, tütarettevõtjad

sh SA Archimedes 12646

Avaliku sektori üksused kokku 45503 64058

Kokku avaliku sektori ja sidusüksused 45503 64058

Kokku avaliku sektori ja sidusüksused

Seisuga 31.12.2011

Riigiraamatupidamiskohustuslased

sh Maksu- ja Tolliamet 88879 89410

Tallinna Tööstushariduskeskus 1718

Muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud

sh Eesti Energia AS 6209

Tallinna Vesi AS 1547

Sihtasutused, mittetulundusühingud, tütarettevõtjad

sh SA Archimedes 4031

Avaliku sektori üksused kokku 88879 102915

Kokku avaliku sektori ja sidusüksused 88879 102915

51

2.B. Tulud ja kulud

2 010 2 011

Tegevustulud Tegevuskulud Tegevustulud Tegevuskulud

Riigiraamatupidamiskohustuslased 74 135 1 440 60 659 24 755

sh Haridus-ja Teadusministeerium 56 265 50 319

Kaitsejõudude Peastaap 12 348 9 802

Eesti Töötukassa 5 522

Tallinna Tehnikaülikool 125 2 055

Eesti Rahvusraamatukogu 11

Eesti Ajaloomuuseum 32

Tallinna Teeninduskool 86

Haapsalu Kutsehariduskeskus 667

Pärnumaa Kutsehariduskeskus 45

Tallinna Tööstushariduskeskus 6 061

Eesti Noorsootöö Keskus 770 959

Nõmme Spordikeskus 107 213

Tartu Ülikool 192 443

Tartu LV rahandusosakond 23

Tallinna Kopli Ametikool 538

Tallinna Ülikool 14 032

Narva Kutseõppekeskus 160

MunitsipaalasutusTallinna Spordihall 75

Jõelähtme Vallavalitsus 141

Muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud 0 32 240 0 37 331

sh Eesti Energia AS 24 064 29 190

Vinni Spordikeskus AS 28 31

Tallinna Vesi AS 7 867 7 712

Tallinnfilm AS 26

Eesti Post AS 281 372

Sihtasutused, mittetulundusühingud,

tütarettevõtjad

920 044 3 036 2 178 974 568

sh Eesti Infotehnoloogia SA 3 451 2 879 26 790 145

Innove SA 910 346 58 2 136 620 160

SA Teaduskeskus AHHAA 118

SA Archimedes 6 247 15 564

SA Kultuurileht 144

Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA 100

Avaliku sektori üksused kokku 994 179 36 716 2 239 633 62 654

Lisa 3. Maksud

Makstud

ettemaksed

Lühiajalised

kohustused

Seisuga 31.12.2010

Maksud

sotsiaalmaks 27 902 28 374

tulumaks 14 233 14 493

töötuskindlustusmaks 2 661 2 721

erisoodustuse

tulumaks

150 150

kogumispension 433 442

Maksud kokku 45 378 46 181

Seisuga 31.12.2011

Maksud

sotsiaalmaks 52 793 53 100

tulumaks 28 963 29 157

töötuskindlustusmaks 5 350 5 380

erisoodustuse

tulumaks

408 1 365

kogumispension 1 365 408

Maksud kokku 88 879 89 410

Lisa 4. Nõuded ja kohustused

31.12.2010 31.12.2011

Lühiajaline osa Lühiajaline

osa

Nõuded ja makstud ettemaksed

Nõuded ostjate vastu 1 560 3 082

Maksude ettemaksed ja tagasinõuded (vt lisa 3) 45 378 88 879

Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 203 018 22 135

Muud nõuded ja makstud ettemaksed kokku 249 956 114 097

Kohustused ja saadud ettemaksed

Võlad hankijatele 123 262 36 103

Võlad töötajatele 57 291 56 209

Maksukohustused (vt lisa 3) 46 181 89 410

Toetuste maksmise kohustused (vt lisa 8b) 1 577 1 361

Muud kohustused 11 951 1 020

Toetusteks saadud ettemaksed (vt lisa 8) 13 495 4 753

Muud saadud ettemaksed ja tulevaste perioodide

tulud

294 455

Muud kohustused ja saadud ettemaksed kokku 254 052 189 311

53

Lisa 5. Kinnisvarainvesteeringud

2 010 2 011

Bilansiline väärtus perioodi alguses

Soetusmaksumus 17 576 17 576

Akumuleeritud kulum -3 976 -4 327

Jääkväärtus 13 600 13 248

Perioodi liikumised

Amortisatsioon ja allahindlused -352 -351

Perioodi liikumised kokku -352 -351

Bilansiline väärtus perioodi lõpus

Soetusmaksumus 17 576 17 576

Akumuleeritud kulum -4 327 -4 678

Jääkväärtus 13 248 12 898

Sh kasutusrendile antud

kinnisvarainvesteeringud

17 576 17 576

2 010 2 011

Renditulud kinnisvarainvesteeringutelt 1 137 1 137

Selgitus: Kinnisvarainvesteeringuna on kooli bilansis kajastatud korter Pikri tn 2, mis on välja renditud

kooli töötajale. Antud objektiga kommunaalkulusid ei toimu, koolile laekub ainult riigivara rent.

Lisa 6. Materiaalne põhivara

Maa Hooned ja

rajatised

Masinad ja

seadmed

Muu

põhivara

Lõpetamata

tööd ja

ettemaksed

Kokku

Bilansiline väärtus perioodi

alguses

Soetusmaksumus 470 019 3 815 891 369 383 98 707 873 531 5 627 532

Akumuleeritud kulum 0 -722 272 -333 360 -64 544 0 -1 120 176

Jääkväärtus 470 019 3 093 619 36 022 34 164 873 531 4 507 356

Aruandeperioodi liikumised

Soetused ja parendused 1 244 199 1 244 199

Amortisatsioon ja allahindlused -171 197 -46 785 -15 805 -233 787

Ümberklassifitseerimine

põhivara klasside vahel

1 487 898 455 783 72 307 -2 015 988

0

Liikumised kokku 1 316 701 408 998 56 502 -771 789 1 010 412

Bilansiline väärtus perioodi

lõpus

Soetusmaksumus 470 019 5 303 789 825 166 171 014 101 742 6 871 731

Akumuleeritud kulum 0 -893 469 -380 145 -80 349 0 -1 353 963

Jääkväärtus 470 019 4 410 320 445 020 90 666 101 742 5 517 767

54

Lisa 7. Immateriaalne põhivara

Immateriaalne põhivara Tarkvara

kokku

Bilansiline väärtus perioodi alguses

Soetusmaksumus 1 997

Akumuleeritud kulum -1 498

Jääkväärtus 499

Aruandeperioodi liikumised

Soetatud 0

Amortisatsioon ja allahindlus -499

Ümberklassifitseerimine põhivara klasside

vahel

0

Liikumised kokku -499

Bilansiline väärtus perioodi lõpus

Soetusmaksumus 1 997

Akumuleeritud kulum -1 997

Jääkväärtus 0

Lisa 8. Saadud ja antud toetused

8.A Saadud toetused

Jääk perioodi alguses Arvestatud

tulu

Jääk perioodi lõpus

Nõuded Saadud

ettemaksed

Nõuded Saadud

ettemaksed

2010

Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks

Õppehoone renoveerimine (SA

Innove)

909 028

Eesti Infotehnoloogia SA (Vanker

projekt)

3 451

OCMT projekt 1 410

Archimedes SA (Leonardo projekt2) 346

Archimedes SA (Leonardo projekt3) 2 893

Archimedes SA (Comenius projekt) 3 354 12 646

Eesti Kooriühing 320

Täiskasvanute koolituse projekt

(HTM)

56 265

849

Saadud toetused kokku 346 0 976 721 0 13 495

2011

Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks

Õppehoone renoveerimine (SA

Innove)

2 133 411

Eesti Infotehnoloogia SA (Vanker

projekt)

26 785

Archimedes SA (Comenius projekt) 12 646 15 564 4 031

Täiskasvanute koolituse projekt

(HTM) 849

50 319

Saadud toetused kokku 13 495 0 2 226 079 0 4 031

55

8.B. Antud toetused

Jääk perioodi alguses Arvestatud

kulu

Jääk perioodi lõpus

Tasutud

ettemaksed

Kohustused Tasutud

ettemaksed

Kohustused

2010

Sotsiaaltoetused

Põhi õppetoetused 168 924

Lisa õppetoetused 11 600

Õpilaste

sõidusoodustused

83 1 816 31 528 1 577

Õpilaste koolilõuna

toetus

89 481

Sotsiaaltoetused kokku 83 1 816 301 532 0 1 577

Antud toetused kokku 83 1 816 301 532 0 1 577

2011

Sotsiaaltoetused

Põhi õppetoetused 183 122

Lisa õppetoetused 9 534

Stipendiumid 644

Õpilaste

sõidusoodustused

1 577 31 905 1 361

Õpilaste koolilõuna

toetus

98 255

Sotsiaaltoetused kokku 0 1 577 323 461 0 1 361

Antud toetused kokku 0 1 577 323 461 0 1 361

Selgitus: Antud sotsiaaltoetuste all on kool kajastanud õpilaste õppetoetusi, soodustusi sõidupiletite

kompenseerimisel ja õpilaste koolilõuna toetust.

Lisa 9. Kaupade ja teenuste müük

2 010 2 011

Koolitustulud 26 671 26 964

Muu 738 0

Renditulud 9 755 6 640

Kommunaalmaksed 6 540 15 191

Kokku 43 704 48 794

56

Lisa 10. Tööjõukulud

2 010 2 011

Töötajate töötasud 954 810 982 193

Valitavad isikud 25 426 25 644

Ajutiste lepinguliste

töötajate töötasud

41 657 66 646

Töötasukulud kokku 1 021 893 1 074 483

Erisoodustused 2 403 4 719

Sotsiaalkindlustusmaks 315 376 356 309

Töötuskindlustusmaks 13 216 14 512

Tulumaks erisoodustustelt 655 1 866

Tööjõukulud kokku 331 651 377 406

Keskmine töötajate arv 2 010 2 011

Töötajad 90,18 97

Valitavad isikud 1 1

Kokku 91,18 98

Kõrgemale ja tegevjuhtkonnale arvestatud tasud

Asutus/asutuste grupp Ametikohad 2 010 2 011

Töötasud (sh

puhkusetasu)

Lisatasu Töötasud (sh

puhkusetasu)

Lisatasu

Tallinna Polütehnikum direktor 23 649 1 777 23 543 2 102

Kokku 23 649 1 777 23 543 2 102

Lisa 11. Majandamiskulud

2 010 2 011

Administreerimiskulud 25 873 37 986

Lähetuskulud 10 327 25 225

Koolituskulud 7 358 29 828

Hoone ja ruumide majandamiskulud 139 359 226 130

Sõidukite majandamiskulud 7 454 16 176

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

kulud 56 339 137 404

Inventari majandamiskulud 16 614 53 827

Töömasinate- ja seadmete kulud 2 483

Toiduained ja toitlustusteenused 122 916

Meditsiinikulud ja hügieenikulud 18 228

Teavikute ja kunstiesemete kulud 3 948

Õppevahendite ja koolituse kulud 25 533 94 074

Reklaamikulud 9 725 15 019

Eri- ja vormiriietus 87

Mitmesugused majanduskulud 24 025 23 199

Kokku 322 834 666 440

57

Muud tegevuskulud

2 010 2 011

käibemaksu kulu 72 053 1 375 249

maamaksu kulu 7 050 7 050

muud kulud 110 2 187

Kokku 79 213 1 384 486

Lisa 12. Põhivara amortisatsioon

2 010 2 011

Kinnisvarainvesteeringute amortisatsioon (vt lisa

5) 352 351

Materiaalse põhivara amortisatsioon (vt lisa 6) 181 801 233 787

Immateriaalse põhivara amortisatsioon (vt lisa 7) 499 499

Kokku 182 652 234 637

Lisa 13. Siirded

2 010 2 011

Rahalised siirded

Saadud riigikassast ülekannete tegemiseks -3 502 519 -2 649 826

Riigikassale üle antud laekumised 1 766 859 410 554

Üksuste vahelised siirded -226 294 -517 096

Rahalised siirded kokku -1 961 955 -2 756 368

Mitterahalised siirded teiste

riigiraamatupidamiskohustuslastega

Üle antud teistele

riigiraamatupidamiskohustuslastele

Mitterahalised siirded kokku

Siirded tulemi elimineerimiseks* 802 206 965 331

Siirded kokku -1 159 748 -1 791 037

58

Lisa 14. Selgitused eelarve täitmise aruande kohta

Tulud Kulud

Esialgne eelarve (sh tulud , investeeringud ) 29 080 -2 278

106

Üle toodud eelmisest aastast 0 -204 970

Muudatused lisaeelarve(te) alusel 0 0

Muud eelarvete muudatused (min kk, VV

korraldus, seaduse muutmine a. lõpus)

0 0

Eelarves kavandatud toetused (valitsemisala

koond)

0 390 675

Tegelikult laekunud toetused 541

156

-557 788

Eelarves kavandatud majandustegevusest

laekuv tulu

-29 080 29 080

Tegelikult majandustegevusest laekunud tulu 95 896 -95 896

Eelarves kavandatud arvestuslikud kulud

(hasartmängumaksu laekumised)

0 0

Tegelikud arvestuslikud kulud

(hasartmängumaksu laekumised)

0 0

Saadud Vabariigi Valitsuse reservfondist 0 0

E-riigikassa välised vahendid 0 0

Kokku lõplik eelarve

637

052

-2 717

005

59

ALLKIRJAD MAJANDUSAASTA ARUANDELE

Tallinna Polütehnikumi 31.12.2011 lõppenud majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest,

raamatupidamise aastaaruandest ja hinnangust riigiraamatupidamiskohustuslase aruande õigsuse ja

tehingute seaduslikkuse kohta.

Tallinna Polütehnikumi tegevjuhtkond on koostanud tegevusaruande ja raamatupidamise aastaaruande.

Tallinna Polütehnikumi juht Kalle Sammal on majandusaasta aruande läbi vaadanud ja Vabariigi

Valitsusele esitamiseks heaks kiitnud.

Kalle Sammal …………………………….. (nimi, kuupäev)

Documents

TALLINNA POLÜTEHNIKUMI MAJANDUSAASTA …docu.tpt.edu.ee/Aastaaruanne2011.pdf · kaasajastamine" raames ja vastavalt investeeringute kavale 2007-2015 ... Ülevaade Tallinna ... vastavalt