REL 2011: elanikkonna
haridustase ja õppimises
osalemine
Koit Meres
Statistikaameti juhtivstatistik
27.03.2013
Enne hariduse juurde
minekut…
27.03.2013
Statistika andmebaasi tabelid
on 10-aastase ja vanema
elanikkonna kohta, esitluse
slaidid peamiselt 20-aastase ja
vanema elanikkonna kohta.
10–19-aastaste vanuserühm on
40% väiksem kui 2000. aastal.
2000 – 211 237;
2011 – 126 273
Vahe 84 964.
10–19-aastased — see on
vanuserühm, kes üldjuhul käib
koolis — hilisemas õppijate
käsitluses tuleb nende puhul
rääkida osatähtsusest ja mitte
absoluutarvudest.
0510152025303540455055606570758085+
60 000 40 000 20 000 0
Mehed
0 20 000 40 000 60 000
20112000
Naised
Mõisted ja metoodika
27.03.2013
Omandatud hariduse kohta
esitati 2000. ja 2011. aasta
loendusel küsimusi.
Õppimise kohta küsiti 2000.
aastal ja 2011. aasta loendusel
võeti andmed Eesti Hariduse
Infosüsteemist (EHIS).
Kõrgharidus –
rakenduskõrgharidus või
keskeriharidus pärast
keskharidust, bakalaureus, enne
1992. aastat kehtinud õppekava järgi
omandatud kõrgharidus, magister
või sellega võrdsustatud
kõrgharidus, doktor (ja varasem
teaduste kandidaat).
Keskharidus – on omandatud
vähemalt keskharidus sõltumata
selle omandamise kohast
(üldhariduskool või erinevad
kutsekoolid) ja sõltumata omandatud
kutseharidusest.
Põhiharidus (siin ja enamikus
tabelitest on põhi- ja madalam
haridus) –
alghariduseta, algharidusega, põhih
aridus sõltumata selle omandamise
kohast (üldhariduskool või erinevad
kutsekoolid) ja sõltumata omandatud
kutseharidusest .
20-aastase ja vanema
elanikkonna haridustase
kahel loendusel (%)
27.03.2013
Kõrgharidusega inimeste arv
suurenes 76 448 inimese võrra
(kaheksa protsendipunkti).
Keskharidusega inimeste arv
vähenes 1559 võrra ehk jäi
praktiliselt samaks.
Põhiharidusega inimeste arv
vähenes 73 311 inimese võrra
(seitse protsendipunkti).
Teadmata on 1,5%
haridus.
0.00%
5.00%
10.00%
15.00%
20.00%
25.00%
30.00%
35.00%
40.00%
45.00%
50.00%
2000 osakaal
2011 osakaal
Haridustaseme tõusu
demograafilised põhjused (1)
27.03.2013
Vanem põlvkond, kes
on ajaloolistel põhjustel
väiksema
haridusega, sureb
paratamatult
2000. aastal 60-
aastased olid järgmise
loenduse ajal 71 või 72
aastat vanad…
0.00%
10.00%
20.00%
30.00%
40.00%
50.00%
60.00%
70.00%
50 - 59 a 60 - 69 a 70 - 79 a
REL 2000
põhiharidus või vähem
keskharidus
kõrgem haridus
50-aastase ja vanema rahvastiku
haridustase, 2000 (%)
Haridustaseme tõusu demograafilised
põhjused (2)
27.03.2013
Keskeas suremusel on suured
soolised ja hariduslikud erinevused.
2000. aasta põhiharidusega
meestest suri 12 aasta jooksul 10%
Keskharidusega meestest 5%
Kõrgharidusega meestest 1%
Põhiharidusega naistest 4%
Keskharidusega naistest 2%
Kõrgharidusega naistest 0,4%
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
Põhiharidus Keskharidus Kõrgem haridus
Mehed
Naised
25–44-aastaste suremus REL 2000
haridustaseme järgi, 2000–2011
20-aastase ja vanema
elanikkonna sooline hariduslõhe
kahe loenduse võrdluses
27.03.2013
Mehed
Põhiharidusega meeste
osatähtsus vähenes kuus
protsendipunkti
Kõrgharidusega meeste
osatähtsus tõusis neli
protsendipunkti
Naised
Põhiharidusega naiste
osatähtsus vähenes kaheksa
protsendipunkti
Kõrgharidusega naiste
osatähtsus tõusis kümme
protsendipunkti
Sooline hariduslõhe suurenes
Põhihariduse osas kaks
protsendipunkti
Kõrghariduse osas kuus
protsendipunkti
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
mehed naised mehed naised
2000 2011
Põhiharidus
Keskharidus
Kõrgem haridus
20-aastase ja vanema
elanikkonna sooline
hariduslõhe
27.03.2013
Arv Osatähtsus, %2000 2011 2000 2011
Mehed Naised Mehed Naised Mehed Naised Mehed Naised
Põhiharidus
ja vähem
133 558 153 829 107379 106 697 30 27 24 19
Keskharidus 213 164 243 675 222 102 233 178 48 43 49 42
Kõrgharidus 100 684 165 157 124 586 217 703 23 29 27 39
Õppijate osatähtsus
kahe loenduse võrdluses (%)
27.03.2013
7–14-aastastest õppis mõlema
loenduse ajal 99%.
2011. aastaks suurenes õppijate
osatähtsus kõigis vanemates
vanuserühmades:
15–19-aastased: neli
protsendipunkti (85%-lt
89%-le)
20–24-aastased: 12
protsendipunkti (33%-lt
45%-le)
25–30-aastased: seitse
protsendipunkti (10%-lt
17%-le)
Üle 30-aastased: üks
protsendipunkt (1%-lt 2%-le)
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
15 - 19 aastat
20 - 24 aastat
25 - 30 aastat
üle 30 aasta
Õppijate osakaal vanuserühmades 2000
Õppijate osakaal vanuserühmades 2011
Õppijate sooline võrdlus
27.03.2013
Vanuse
rühm
2000 2011
mehed naised mehed naised
15-19 82% 89% 88% 90%
20-24 28% 38% 39% 51%
25-29 9% 13% 14% 20%
30+ 1% 1% 2% 3%
Õppijate osatähtsus võrreldes
2000. aastaga suurenes.
Kõigis vanuserühmades on
naiste osatähtsus õppijate seas
suurem kui meestel.
Õppivate meeste osatähtsus
2011. aastal on võrreldav
õppivate naiste osatähtsusega
2000. aastal.
Suurim juurdekasv Meestel ja naistel vanuses 20–
24 (tavapärane kõrghariduse
saamise iga).
Naistel vanuses 25–29
(pikaleveninud kõrgharidus).
Meestel vanuses15–19 (kesk-
või kutsehariduse omandamise
aeg).
Linna- ja vallaelanike
haridustase kahe loenduse võrdluses
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
40%
45%
50%
Linnad vallad Linnad vallad
2000 2011
põhi
kesk
kõrg
Linna- ja maaelanike vaheline piir on alati
tinglik. Siin on aluseks võetud KOV üksuse
nimetus.
REL 2000 – haritumad inimesed olid linnades
ja vähemharitud maal.
Kümnendi jooksul on toimunud:
Linnastumine ja valglinnastumine
Kaugtöö võimaluse lisandumine
Kahe loenduse võrdluses on vähenenud
hariduslik lõhe linna ja maa vahel.
Põhihariduse osas: varasem lõhe
20%, nüüd 12%
Keskharidus: varasem lõhe 6%, nüüd
0%
Kõrgharidus: varasem lõhe
15%, nüüd 12%
27.03.2013
Linna- ja vallaelanike
haridustaseme võrdlus
27.03.2013
Haridus-
tase
Arv Osatähtsus, %2000 2011 2000 2011
linn vald linn vald linn vald linn vald
Põhiharidus
ja vähem
152 157 135 230 108 290 105 786 22 42 17 29
Keskharidus 324 444 132 395 293 714 161 566 47 41 45 45
Kõrgharidus 213 944 51 897 248 532 93 757 31 16 38 26
Maakondade võrdlus
0.00%
5.00%
10.00%
15.00%
20.00%
25.00%
30.00%
35.00%
40.00%
45.00%
50.00%
2000 a
2011 a
2000 a
2011 a
2000 a
2011 a
Harjumaa Tartumaa Ida_Virumaa
põhiharidus
keskharidus
kõrgharidus
Kolm kõrgeima haridusega
maakonda olid 2011. aastal
samad, mis 2000. aastal –
Harjumaa, Tartumaa ja Ida-Virumaa
(ka samas järjestuses). Ülejäänud maakonnad ei eristunud
omavahel selgelt ja kolme esimese
erinevus ülejäänutest on suurenenud
võrreldes eelmise loendusega.
Loomulik küsimus, kuidas seostub
Ida-Virumaa kõrge haridustase üldise
teadmisega sealsest raskest
olukorrast.
27.03.2013
Maakondade 20-aastase ja
vanema elanikkonna
haridustase, %
27.03.2013
Harjumaa Tartumaa Ida-Virumaa
2000 2011 2000 2011 2000 2011
põhiharidus 19 14 26 20 29 20
keskharidus 46 44 46 45 47 46
kõrgharidus 35 42 27 35 24 33
Ida-Virumaa 20-aastase ja vanema
elanikkonna haridustase, 2011 (%)
27.03.2013
Kuidas seostub Ida-Virumaa kõrge
koht hariduse üldises tabelis
arusaamaga sealsest raskest
olukorrast?
Graafikult on näha, et nooremas
vanuserühmas on kõrgharitute
osatähtsus kordades väiksem kui
vanemates vanuserühmades.
20–29-aastaste hulgas 17%,
samal ajal kui kõigi
vanuserühmade keskmine on
33% (vanuserühmas 65 ja
vanemad 25%)
Jätkusuutlikkus?
Kas olukord, kus maakonna
kõrgharitud elanikkond vananeb
ja noori ei ole, on iseloomulik
ainult Ida-Virumaale?
0.00%
10.00%
20.00%
30.00%
40.00%
50.00%
60.00%
70.00%
20-29 30-49 50-64 65 ja vanemad
Ida-Virumaa
põhiharidus
keskharidus
kõrgharidus
Kõrgharidusega inimeste
osatähtsus maakonniti,
2011 (%)
27.03.2013
Pärast esimest kolme
(Harjumaa, Tartumaa ja Ida-
Virumaa) ei ole märgata selget
erinevust kõrgharidusega
inimeste osatähtsuses.
0% 10% 20% 30% 40% 50%
HARJU
TARTU
IDA-VIRU
PÄRNU
LÄÄNE-VIRU
LÄÄNE
VILJANDI
VALGA
RAPLA
HIIU
VÕRU
SAARE
PÕLVA
JÄRVA
JÕGEVA
Kõrghariduse maakondlikud
erisused
27.03.2013
Kuni 30-aastased
64-aastased ja vanemad
JÕGEVA 7,4% 20,3%
JÄRVA 8,3% 20,2%
PÕLVA 8,7% 18,8%
SAARE 8,7% 16,9%
VÕRU 10,7% 19,3%
HIIU 8,0% 18,9%
RAPLA 9,2% 17,0%
VALGA 7,1% 22,6%
VILJANDI 8,8% 22,3%
LÄÄNE 7,9% 20,1%
LÄÄNE-VIRU 9,4% 17,5%
PÄRNU 8,7% 19,5%
IDA-VIRU 7,2% 17,8%
TARTU 18,6% 16,4%
HARJU 14,4% 16,3%
Kui suure osa maakonna
kõrgharidusega inimestest
moodustavad noored (kuni 30-
aastased) ja pensioniealised
(64-aastased ja vanemad)?
100% = kõik maakonna
kõrgharidusega elanikud
Kolmes maakonnas ületab
noorte hulk kümnendiku.
Viies maakonnas ületab
pensioniealiste hulk viiendiku.
Kõrghariduse taasteindeks
maakonniti (%)
27.03.2013
Pensionieas inimeste arv
jagatud alla 30-aastastega
Esimesed kuus on üle 50% iga kahe pensioniealise kohta on üks
kõrgharidusega noor
Tartu- ja Harjumaa kõrge koht
on loomulik Eesti suurimad tõmbekeskused
Juba kõrgharidusega noored
jätkavad õppimist (magistrantuur
ja doktorantuur)
Meeldivalt üllatasid Võru, Rapla,
Lääne-Viru ja Saare – vähemalt
kõrgharitud noorte osatähtsuse
osas ei saa ääremaastumisest
rääkida.
Ida-Virumaa
0.0% 20.0% 40.0% 60.0% 80.0%100.0%120.0%
TARTU
HARJU
VÕRU
RAPLA
LÄÄNE-VIRU
SAARE
PÕLVA
PÄRNU
HIIU
JÄRVA
IDA-VIRU
VILJANDI
LÄÄNE
JÕGEVA
VALGA
Küsimusi ennetavalt
2011. aasta loendusel loendati 20-aastase ja
vanema elanikkonna hulgas
334 880 kõrgharidusega inimest, neist
140 285 rakenduskõrgharidusega
52 572 bakalaureusekraadiga
101 416 enne 1992. aastat kehtinud programmi
järgi omandatud kõrgharidusega
40 607 magistrikraadiga
7409 doktorikraadiga
3450 alghariduseta isikut, neist
1460 kirjaoskamatut
27.03.2013
27.03.2013