Eesti majanduse konkurentsivõimest
Ülo KaasikEesti Pank
2
Mõningaid küsimusi
• Kus me hetkel oleme ja kuidas me siia saime?
• Kuidas kriis meid mõjutab ja kuidas selle tagajärgedega hakkama saada?
• Milliseid väljakutseid veel ees on ootamas?
• Mida sellest kõigest järeldada?
3
Enne kriisi kasvasime kiirelt
Allikas: Eurostat
Keskmine SKP kasv 1998-2007
4
Kuid meil on veel piisavalt kasvuruumiOstujõu pariteediga korrigeeritud tunnitootlikkus (EL=100)
Allikas: Eurostat
0%
20%
40%
60%
80%
100%
120%
140%
Eesti Läti Leedu Soome Rootsi Saksamaa EL
5
Kiire laenukasv soodustas kasvu
Laenukasv (a/a, kohalikus valuutas)
Allikas: IMF
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
Poland Romania Bulgaria Hungary Lithuania SlovakRepublic
CzechRepublic
Latvia Estonia
2004
2005
2006
2007
2008
6
Ehk oli kiirel kasvul teisigi põhjusi?
Allikas: EBRD Transition Report 2008
7
Ekspordi spetsialiseeritus
• Jätkuvalt on meie eelised seotud madalamate kuludega,
• Kapitalimahukas (kesk-kõrg-tehnoloogiline) on üldjuhul suure impordi sisaldusega
• Samas võib viimase kümnendi jooksul siiski märgata ka selgelt positiivseid nihkeid.
8
Ei ole põhjust arvata, et me ainult kinnisvarabuumi tõttu kasvasimeEesti eksportööride turuosa dünaamika Euroopa Liidus
0,60,70,80,9
11,11,21,31,41,5
I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II III IV I II
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009
Teenused Kaubad Kaubad, püsihinnas
9
Oleme hästi positsioneeritud r/v äri suhtes
Source: World Bank, DB Research
World Bank Transnationality Index, 2007
Indeksi sisendid: keskmine OVI sissevool %-na investeeringutest, OVI sissevool % SKP-st, välisosalusega ettevõtete osatähtsus SKP-s ning hõives
10
Mida buum meile õpetas?
• Kasvuepisoodides ilmneb (kvalifitseeritud) tööjõu nappus – tulemuseks kiire palgakasv;
• Hõive 10% kasv näitab, et piisavate motivatsioonitegurite puhul on võimalik tööturule kaasata mitteaktiivseid;
• Möödunud kasvuepisood oli vähem teadmiste- ning rohkem krediidipõhine;
• Eristada tuleb ühekordseid ning püsiva mõjuga positiivseid šokke;
• Maksupoliitika peab sisaldama rohkem kontratsüklilisi elemente.
Esmalt tuleks kriisi järelmitega toime tulla
12
Kriis on olnud laastava mõjuga
G3 riikide tööstustoodangu aastakasv
USA Euroala Jaapan
Source: Reuters EcoWin
00 01 02 03 04 05 06 07 08 09
%
-40
-35
-30
-25
-20
-15
-10
-5
0
5
10
13
Kriis on olnud laastava mõjuga (2)USA, Jaapani ja euroala riikide töötus
USA Euroala Jaapan
Source: Reuters EcoWin
00 01 02 03 04 05 06 07 08 09
%
3
4
5
6
7
8
9
10
11
14
Mis juhtub süsteemse panganduskriisi järel? Kolm iseloomujoont - 1
• Kauakestev ja sügav varade hindade kollaps– Reaalsed
kinnisvarahinnad vähenevad keskmiselt 35% kuue aasta jooksul
– Aktsiahinnad kukuvad keskmiselt 55% 3,5 aastat kestva languse ajal
Allikas: The Aftermath of Financial Crises, C. Reinhart ja K. Rogoff, dets/2008
15
Mis juhtub süsteemse panganduskriisi järel? Kolm iseloomujoont - 2
• Sügav korrektsioon SKPs ja hõives – Tööpuudus kasvab 4
aasta jooksul, mille käigus tööpuudus suureneb keskeltläbi 7protsendipunkti.
– SKP langeb (mõõdetuna tipust põhja) keskeltläbi üle 9% ja keskmine langustsükkel on ca 2 aasta pikkune.
Allikas: The Aftermath of Financial Crises, C. Reinhart ja K. Rogoff, dets/2008
16
Mis juhtub süsteemse panganduskriisi järel? Kolm iseloomujoont - 3
• Valitsuse võlg kasvab hüppeliselt, suurenedes keskeltläbi 86% pärast II maailmasõda aset leidnud episoodides
– Võlga ei kasvata niivõrd pankade päästmine ja rekapitaliseerimine
– Peamiseks valitsuse võla kasvu allikaks on maksutulude kokkukukkumine, samuti ambitsioonikas vastutsükliline fiskaalpoliitika, mis peaks olukorda leevendama
Allikas: The Aftermath of Financial Crises, C. Reinhart ja K. Rogoff, dets/2008
Kuidas Eesti selle taustal välja paistab?
18
Eesti eksport liigub samas rütmis peamiste kaubanduspartneritegaEkspordi kasv (a/a, EUR)
Allikas: Eurostat
19
Ei ole põhjust arvata, et palgad Eestis on liiga kõrged
20
Oleme olnud paindlikud
• Erasektor on kiiresti kohanenud:– Kulud on viidud uue reaalsusega kooskõlla– Ka hinnad on olnud paindlikud
• Valitsus on kiirelt reageerinud:– Reageeritud nii kulude kui tulude poolelt– Eelarve defitsiiti on suudetud hoida alla 3% SKP-st
• Samas on see tekitanud meile uusi väljakutsed
21
400
450
500
550
600
650
700
750
2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009
hõivatud (15-74), tuh töötud (15-74), tuh
Tööpuudus on kiiresti tõusnud, samas on tööjõus osalemise aktiivsus jätkuvalt kõrge
22
Tööjõu osalusmäära on suurendanud nii buum kui globaalkriis
Allikas: Statistikaamet
Mitteaktiivsete dünaamika
23
Buumil olid omad lemmikud, kuid kriisil on mõju kõigile
Allikas: Statistikaamet
Hõive võrreldes 2005.a keskmisega
24
Elanikkond vananeb nii Eestis kui Euroopas
Allikas: Eurostat
25
Madalama haridustasemega töötajad on meil kaitsetud
Allikas: Eurostat
Alg-, põhi- ja madalama keskharidusega isikute töötus (%)
0
5
10
15
20
25
30
35
40
45
SK EE LV LT CZ ES HU IE DE SE BG PL FR UK BE FI AT TR PR SL IT GR DE RO MT NO CY NL
26
Eelarvepoliitika toetas reservide akumuleerimist
Järgneva perioodi väljakutseks on reservide taastamine
Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Pank
-4
-3
-2
-1
0
1
2
3
4
20
00
20
01
20
02
20
03
20
04
20
05
20
06
20
07
20
08
20
09
*
20
10
*
20
11
*
20
12
*
20
13
*
Eesti eelarve tasakaal
MA kriteerium
27
Maksude ja SKP suhe on samas kiiresti kasvanud. Kas jätkab ilmselt kasvamist ka peale 2011.a?
25
27
29
31
33
35
37
1995
1997
1999
2001
2003
2005
2007
2009
2011
Koos II samba eraldistega Ilma II samba eraldusteta
28
Mõningaid järeldusi
• Reservide kogumine nii era- kui avalikus sektoris osutus õigustatuks;
• Seni on paindlikkus ja kiire reageerimine meid aidanud;
• Väliskaubanduse-SKP kasvu vaheline seos on tugevam
– ka edaspidi oleme me avatud šokkidele, mis tulenevad meie kaubanduspartneritest või globaalsest nõudluskeskkonnast;
– Globaalne kriis suurendab majandustsüklite vahelist korrelatsiooni, taastumine omakorda toob esile erisused;
• Laenukasvu mõjul toimunud struktuurinihked majanduses pole osutunud püsivateks;
29
Mõningaid järeldusi
• Ligi 100 000 inimest on huvitatud tööst: tööjõud (hõivatud ning tööotsijad) on kümnendi kõrgeim.
• Seni oleme r/v tööjaotuses kasutanud madalama palga eelist. Järgnevateks kasvutsükliteks valmistudes tuleks suurendada tööjõu kvalifikatsiooni.
• Vananev elanikkond on küll globaalne probleem, kuid selle lahendamine eeldab lahendusi riigi tasandil.
• Mistahes fiskaalpoliitilised meetmed peavad arvestama vajadusega taastada eelarve tasakaal ja riigi reservid keskpikas perspektiivis.