y Sel laupäeval tähistab oma 50. sünnipäeva Tartu ülikooli skandinavistika- professor Daniel Sävborg – mees, kelle teadustöö on paljus seotud üleloomulike olenditega.

KASPAR KOORTkaspar.koort@postimees.e

Professor Sävborgi laiem uuri-misvaldkond on klassikaline muinaspõhja kirjandus, muu hulgas on teda viimastel aasta-tel huvitanud üleloomulikud elemendid Islandi saagades.

«Üldiselt on Islandi saagad tuntud realistliku iseloomu poolest, kuid sealt on leida ka inimeste kohtumised vaimude või trollidega,» rääkis profes-sor. «Mind huvitavadki eriliselt just need kohad saagadest.»

Ta lisas, et tema peamine huvi selles kontekstis on, kas vanaislandi kirjandusel on ka rahvapärimuslik tagapõhi. Sest kuigi pea tuhande aasta vanu-sed saagad on vaadeldavad pi-gem kirjandusteostena, sisalda-vad need elemente, mida leiab ka märksa hiljem kirja pandud nappidest folklooriteadetest.

Stockholmis sündinud ja Stockholmi ülikoolis kultuuri-teadusi, kirjandusajalugu ja klassikalist kreeka keelt õppi-nud Daniel Sävborg töötab Tar-tu ülikoolis kuuendat aastat.

Teadlasena on Sävborg kes-kendunud ennekõike muinas-põhja tekstidele.

Puhtjuhuslikult langeb Säv-borgi juubel kokku tema kor-raldatava konverentsiga, mis toob reedel Tartusse kokku tippteadlased üle maailma. Ka see konverents keskendub just üleloomulikele elementidele muinaspõhja kirjanduses ja Skandinaavia folklooris.

Noorusaeg Moskvas

Miks on aga oma ala tipp-tegija valinud teaduse tegemi-seks Tartu ülikooli, kui paljud meie oma teadlased siirduvad võimaluse korral hoopis välis-maistesse ülikoolidesse? Daniel Sävborgi sõnul mängib siin ühelt poolt rolli asjaolu, et TÜ skandinavistika osakonnas saab ta uurimisainesele läheneda in-terdistsiplinaarselt, teisalt on Tartul tema teadvuses olnud juba pikka aega kindel koht.

TEADLASENA ON DANIEL SÄVBORG KESKENDUNUD ENNEKÕIKE MUINAS-PÕHJA TEKSTIDELE.

Nimelt töötas Sävborgi aja-kirjanikust ema seismeküm-nendate lõpus kolm aastat Moskvas ning koos emaga oli Nõukogude impeeriumi pea-linnas ka tulevane professor. Seal kuuliski ta esimest korda Tartust.

«Ema käis korra tööasjus Tartus ning rääkis pärast imes-tunult, et seal oli nii palju mee-nutatud Rootsi aega ning ini-mesed olid uhked, et nende ülikooli on rajanud Rootsi ku-ningas. Ka mind üllatas, et Nõukogude Liidus on inimesi, kes on uhked 17. sajandi Root-si kuninga üle. Siis mõtlesin esimest korda Tartu ülikoolist ja ma ei unustanud seda tege-

likult kunagi,» keris Sävborg ajaratast tagasi.

Kuigi Rootsi mõistes on Tartu väikelinn, ei tunne Dani-el Sävborg, et see seaks tema te-gemistele mingeid piire. «Siin on ooper, suur kontserdimaja, pidevalt antakse häid kontser-te näiteks Jaani kirikus, lisaks muidugi ülikool. Rootsis po-leks sellise suurusega linnas niisugused asjad kuidagi või-malikud,» tunnustas Sävborg praegust kodulinna.

Teadustöö Wilde restoranis

Lisaks teadusele peab Säv-borg lugu ka heast muusikast ja heast toidust. Laupäevase juubeli ning peagi saabuvate

jõulude tõttu ongi professoril kätte jõudnud kiired päevad ka köögis: pühadeks tuleb ette valmistada traditsiooniline Rootsi jõulusink, juubelilaua pärliteks saavad aga sea sisefi-lee, lihapallid ja heeringasalat.

Ka professori teadustöö on otseselt seotud söögikohtade-ga: nimelt tavatseb ta mõnel õhtul nädalas minna Wilde restorani, kus tellib kannutäie teed ja asub järjekordse publi-katsiooni kallale. «Oma kabi-netis ma tööd teha ei saa,» tun-nistas Sävborg. «Siin võin ma asju lihtsalt üle vaadata, kuid kogu sisulise töö teen ikkagi Wildes, ühe kindla laua taga.»

Kuigi Daniel Sävborg on abielus eestlannaga ning peres kasvab ka pisitütar, pole ta pä-ris kindel, kas seob kogu oma edasise elu Eestiga, seda just oma uurimisvaldkonna tõttu.

«Mõnes Skandinaavia üli-koolis oleks mul sellega märk-sa lihtsam tegeleda,» tõdes Säv-borg. Sügisel oli ta nädal aega Bergenis ja nädal Oslos loen-guid pidamas ning tundis, et tahaks sellises keskkonnas töö-tada, kuna seal on fantastilised raamatukogud ja palju kollee-ge, kes uurivad sama valdkonda.

«Mõtlen aga, et mu naine on eestlane ja laps pooleldi eestlane, mul on Eesti ja Tartu-ga tugev side – ei oska täpselt öelda, mida tulevik toob,» jät-tis professor Sävborg kaugema tuleviku kohta otsad lahtiseks.

9. detsember 2015U U D I S E D8

Daniel Sävborgi sõnul ei saa ta oma kabinetis teadustööd teha, sest seal ei teki inspiratsiooni, selleks tuleb minna Wilde restorani ühe kindla laua taha. Kristjan Teedema

P rofessor Daniel Säv-borgi sihikindel töö on toonud Tartu üli-

koolile rahvusvahelise kuul-suse muinaspõhja kultuuri-loo uurimise uuendusmeel-se keskusena.

Mul on olnud rõõm õpeta-da koos temaga kursusi Põh-ja-Euroopa usundilisest pä-rimusest. Olen imetlenud te-ma sügavaid teadmisi, mis ulatuvad saagadest ja ger-maani mütoloogiast paljude teiste kultuurinähtusteni, sa-muti tema oskust minevikku köitvalt esitada. Seda kunsti valdab Daniel suurepäraselt ja niisamuti tunneb ta köögi-kunsti.

Kui tal teadus- ja õppe-tööst aega üle jääks, võiks ta avada Rootsi rahvustoite pakkuva restorani. Tänu sel-listele inimestele nagu Dani-el võime öelda, et vana hea Rootsi aeg Tartus pole lõp-penud, vaid kestab nüüd ja edaspidi.

A R V A M U S

ÜLO VALKTartu ülikooli eesti rahva-luule ja folkloristika professor

Daniel Sävborg teeb teadust Wilde restoranis

Professor tähistab juubelit lihapallide ja konverentsiga

Autistist kunstnik näitab võrratut koloriitiy Guido Kanguri näitus kul-tuuriklubis Promenaadiviis demonstreerib naivismi sellist tahku, mis küllap on väga levinud, kuid jõuab harva näitustele.

KRISTA PIIRIMÄEKunstiajaloolane

Need on koopiad fotodest, mi-da tema ja ta tugiisikud on leid-nud kalendritest, ajakirjadest, internetist ja postkaartidelt. Tõepoolest, portreede tegemine fotode abil on tavaline, miks siis ei või sedasi ka muid žanre teha.

Looduses maalimisega on Kanguril raskusi, sest ta on hä-das kadreerimisega, ta ei tea, missugusest puust alustada ja millega lõpetada. Ja võib üldse metsa ära eksida.

Mentori õpetusel

Maalimist õpetas talle Võisi-ku Kodus Kaie Levit. Tema mär-kas 15 aastat tagasi käsitöötun-dides, et Kanguril on annet. Kaie Levitist sai mentor, kes hakkas talle õpetama värvide segamist ja ka seda, et kauge-mal olevad esemed on hägusa-mad. Autoril on see mõnes maalis ka hästi välja tulnud («Jaanituli», «Üksik hobune»). Õhuperspektiivi puudumine on aga üks naivismi tunnuseid.

NÄITUSE AVAMISEL OLI KANGURIGA KAASAS KOLM TUGIISIKUT JA NAD KÕIK VÄITSID, ET KUNSTNIK PÜÜAB FOTOT KOPEERIDA TÄPSELT.

Kunstnik räägib vähe ja al-les maali valmides selgub, mida Kangur Leviti sõnadest on mõistnud.

Näituse avamisel oli Kangu-riga kaasas kolm tugiisikut ja nad kõik väitsid, et kunstnik püüab fotot kopeerida täpselt. Püüdlikkus ongi teinud temast osava kopeerija, mis ilmneb eri-

ti peegeldustes («Itaalia maasti-kud», «Kalju»), aga ka puusüü edasiandmisel, näiteks värvi-mata laudsein maalis «Vanaisa kaabu».

Kuid kopeerimisoskusest tähtsam on Kanguri hea värvi-meel. Võrratu koloriit on see, mis võimaldab meil tema töö-de puhul rääkida kunstiteostest, mitte käsitöölikest koopiatest. Üks maal on erksates, teine pas-telsetes, kolmas soojades ja nel-jas külmades toonides, tulemu-seks on rikkalik ja harmoonili-ne koloriit.

Kanguri töödesse lisandub mingi hingelisus, siirus, posi-tiivne, õnnelik suhtumine maa-ilma. Nii toredat laudseina, nii omapärast merd luikedega po-le ma elus näinud. Rohi häma-ruses ja udu taamal on nähtud, kuid sel väljapanekul annab kõigele nähtavale lisaväärtuse teadmine, et autor on eriline. Ta on autist, kes päris iseseisvalt elus hakkama ei saa.

Erilised raamid

Ei saa mööda ka maalide raamidest. Sobivamaid, maalä-hedasemaid on raske välja mõelda. Nende idee autor on Pille Kangur ja teostajad Võisi-ku elanikud. Guido Kangur ise elab kolmandat kuud Kiili Ko-dus, loodame, et ta saab seal jät-kata loomingut, mis teeb teda ja veel paljusid õnnelikuks.

Avamisel ütlesin, et Kangu-ri looming on ilus kunst, kuigi selles ei ole sõnumit. Kunstnik Martti Ruus ei olnud sellega nõus, sest ka ilu on sõnum.

Daniel Sävborg

• Sündinud 12. detsembril 1965. aastal Stockholmis.

• Doktorikraad 1997. aastal Stockholmi ülikoolist.

• Tartu ülikooli skandinavisti-kaprofessor alates 2010.

• Teadustöö põhisuunad: Skan-dinaavia keeled ja kirjandus (vanapõhja käsikirjad, Islandi saagad, Edda-luule, keskaeg-ne Skandinaavia folkloor).

• Praegu käsil uurimus «Koh-tumised teispoolsusega kesk-aegses põhjamaade kirjandu-ses: uued perspektiivid».

KAS TEATE?

Promenaadiviies

• Näitust saab klubis Prome-naadiviis (Ülikooli 1) vaadata kuni 14. detsembrini esmas-päevast reedeni alates kella 18st.

• Kunstnik Guido Kangur elab Kiili Kodus, maalimine on talle ainus meelepärane tegevus.

KAS TEATE?

«Kalju»

«Mootor-ratas»