Võru vallas asuvate Tammissaare (91804:001:0370) ja ... · Tammissaare (91804:001:0370) ja Tamulaääre (91804:001:0244) maaüksuste ning nende lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju

1

Tammissaare (91804:001:0370) ja Tamulaääre (91804:001:0244) maaüksuste ning nende lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Programmi eelnõu. Alkranel OÜ 2013.

Võru vallas asuvate Tammissaare (91804:001:0370) ja

Tamulaääre (91804:001:0244) maaüksuste ning nende lähiala

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine

KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMM

Eelnõu (10.09.2013)

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programm on dokument, milles kirjeldatakse detailplaneeringuga kavandatavat tegevust, määratakse ära selle tegevusega kaasnev võimalik keskkonnamõju ning pannakse paika KSH aruande eeldatav sisu ja ulatus. Samuti kirjeldatakse KSH metoodikat, tegevust ja ajakava. KSH programm on alusdokumendiks KSH läbiviimisel ja aruande koostamisel.

1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt ja selle ümbrus KSH objektiks on Võrumaal Võru vallas Roosisaare külas asuvate Tammissaare (91804:001:0370) ja Tamulaääre (91804:001:0244) maaüksuste ning nende lähiala detailplaneering (edaspidi DP, joonis 1). Planeeritava ala pindala on ca 9,6 ha.

Joonis 1. DP ala asukoht ja alal paiknevad maaüksused. Alus: Maa-amet, 2013. DP algatati Võru Vallavalitsuse 26.04.2005. a korraldusega nr 127 ja selle KSH algatati Võru Vallavalitsuse 27.05.2013. a korraldusega nr 104. KSH algatamiskorralduses viidatakse

2


algatamise alustena keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 lg 1, 5 ja 6, Võrumaa Keskkonnateenistuse 08.07.2006 kirjale nr 44-12-3/1893-2, Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni 05.01.2011 kirjale nr PVV 6-5/10/46451-2 ja detailplaneeringu algatamiskorraldusele. Seejuures on Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni 05.01.2011 kirjas nr PVV 6-5/10/46451-2 KSH algatamise vajadust põhjendatud järgmiste mõjude väljaselgitamise osas:

� KeHJS § 33 lõike 1 punkt 4 kohaselt korraldatakse keskkonnamõju strateegilist hindamist strateegilise planeerimisdokumendi koostamise käigus enne strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamist õigusaktiga, kui see dokument on aluseks tegevusele, mis eeldatavalt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale olulist mõju. Sellest lähtuvalt hinnata KSH-s, millist mõju avaldab liigvee ja sademetevee juhtimine Tamula järve kui looduslikult rohketoitelisse järve, kas ja kui oluliselt suureneb järve suubuvate toitainete sisaldus.

� missugust mõju avaldab planeeritav elamurajoon kaitsealuste lindude elutingimustele. � metsloomadele liikumiskoridoride säilitamise/loomise võimalikkuse kohta raudtee või

kalda kaitsevööndis. � alternatiivsete võimaluste hindamine vee ärajuhtimisel (nt kraavide asemel torud), et

mitte läbi lõigata kallasrada. � elamupiirkonna rajamise tehnilist võimalikkust ning rajamisega kaasnevaid mõjusid

(turba teisaldamine, pinnase täitmine, reoveemahutite paigaldamine). � üleujutuse võimalus ja sellega kaasneda võivad mõjutused. � kas tulevikku suunatud tegevus paadisadama ja parkla rajamise näol on võimalik.

Detailplaneeringu eesmärgiks on Tammissaare ja Tamulaääre kinnistutele väikeelamute rajamise võimaluse selgitamine, kinnistutele ehitusõiguse määramine, kinnistute jagamine ja maakasutuse osaline muutmine ning heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. DP-ga hõlmatavad krundid on hoonestamata ja suures osas kaetud kõrghaljastusega. DP ala maapinna langus on Tamula järve suunas. Maa-ameti andmetel on DP ala kinnistute sihtotstarve järgmine: Tammissaare kinnistu (1,98 ha) 100% elamumaa ja Tamulaääre kinnistu (4,9 ha) 100% maatulundusmaa. Lisaks eelnevale on DP ala koosseisu haaratud osaliselt ka Valga-Petseri 565,8-568,3 km kinnistu (raudtee, 100% transpordimaa) ning juurdepääsuteena reformimata riigimaa. DP ala piirneb põhjast ja kirdest Vanakese (91804:001:0204, 100% maatulundusmaa), idast Selli (91804:001:0284, 100% elamumaa), lõunast Valga-Petseri 565,8-568,3 km ja Ala-Hoole (91804:001:1041, 100% maatulundusmaa) ning läänest P-56 (91804:001:0205, 100% maatulundusmaa) maaüksustega. Lähim majapidamine paikneb Selli kinnistul. Võru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (2005) alusel jääb kogu piirkond ulatuslikule riikliku tähtsusega rohevõrgustiku Vagula tugialale. Ühtlasi jääb ala teemaplaneeringu alusel riikliku tähtsusega Võru- Roosisaare - Kubija väärtuslikule maastikule. Võru valla üldplaneeringu (2008) alusel on Tamulaääre kinnistu tsoneeritud kui väike-elamumaa ja Tammissaare kinnistu kui muude rohelise võrgustiku elementide alune maa (aluseks Võru maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“). Üldplaneeringuga on korrigeeritud maakonnaplaneeringu

3


teemaplaneeringuga määratud väärtusliku maastiku piiri, mille kohaselt DP ala väärtuslikule maastikule ei jää (v.a juurdepääsutee). Vastavalt EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur), 03.06.2013. a andmetele jäävad DP alale II kaitsekategooria nahkhiirte - pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii), suurvidevlane (Nyctalus noctula), tiigilendlane (Myotis dasycneme), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) – elupaigad. Augustis 2013 teostas nahkhiireekspert Matti Masing käesoleva töö raames planeeringualal ja selle lähialal nahkhiirte uuringu. Uuringu tulemusena paiknevad nahkhiirte jaoks väärtuslikud elupaigad Tamula järve kaldaalal (ca 100 m vöönd) ja raudteest lõuna suunda jääval metsaalal. EELISe alusel jääb DP ala üleujutusohuga piirkonda. Planeeringualast ca 85 m kaugusel põhja- ja kirde suunas paikneb Tamula järv (VEE2126200), mis on määratud hoiualaks ja Natura 2000 loodusalaks ning mille 100 m kalda piiranguvöönd ulatub osaliselt ka planeeringualale. Maa-ameti kaardirakenduse (2013) andmetel alusel:

� muinsuskaitseobjekte alal ega selle läheduses ei paikne; � maaparandussüsteemidega kaetud alasid alal ega selle läheduses ei paikne; � levivad valdaval osal alal sügavad madalsoomullad (M´´´), kus turbakihi paksus on

üle 1 m. Väiksemas mahus levivad DP ala põhjaosas alaliselt liigniisked leetjad gleimullad (GI) ja lammi turvastunud mullad (AG1).

Eesti põhjavee kaitstuse kaardi 1:400000 (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2001) alusel jääb DP ala suhteliselt kaitstud (madal reostusohtlikkus) põhjaveega alale. DP alal läbi viidud ehitusgeoloogilise uuringu (OÜ REI Geotehnika, 2005) alusel on ala ehitusgeoloogilised tingimused keerulised 1-2 m paksuse turbakihi ja kõrge pinnaseveetaseme tõttu. Hooneid on võimalik alale rajada vaivundamentidele, samas teede ja platside alt tuleks eemaldada turbakiht ja asendada see mineraalpinnasega. Tulenevalt maapinna abs. kõrgustest tuleks järvepoolsete elamute alust maapinda täita. Planeeringualal on teostatud ka müra ja vibratsioonitasemete hinnangud. Seejuures mürataseme hinnangu on koostanud OÜ Jõgioja Ehitusfüüsika KB (2005) tuginedes 2005. a AS Eesti Raudteelt saadud raudteel liikuvate rongikoosseisude kohta (0,6 rongipaari ööpäevas). Mürahinnangus jõuti järeldusele, et kui rongide pikkus või liiklussagedus suurenevad lähemas tulevikus 2 korda, tõuseb arvutusliku ekvivalentse müra tase 3 dBA võrra ja elamud peavad siis raudteest olema ca 100 m kaugusel või tuleb nende kaitseks välja ehitada müratõkkeekraan. 2007. a teostas OÜ IB Steiger rongiliiklusest põhjustatud vibratsiooni intensiivsuse hinnangu, milles järeldati, et Tamulaääre ja Tammissaare kinnistutel, 50 m kaugusel raudteerööpast, ei ole praegu raudteel kasutatavate transpordivahendite puhul oodata ülenormatiivseid suurusi.

2. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide lühikirjeldus KSH läbiviija näeb olemasoleva olukorra ja kavandatava tegevuse alusel kolme reaalset tegevusalternatiivi (alternatiivid I ja II ning null-alternatiiv), mida on kirjeldatud allpool. Alternatiivide väljatöötamisel arvestati KSH algatamisega seonduvaid dokumente, õigusakte ning piirkonna keskkonna- ja sotsiaal-majanduslikke tingimusi.

4


KSH protsessi käigus võib lisanduda veel reaalseid alternatiivseid võimalusi või nende alamvariante (nt mahud ja/või tehnilised lahendused ning ehitiste asupaigad). Oluliste mahuliste vms erinevuste tekkimisel kaalutakse ka täiendavate tegevusalternatiivide hindamist. Alternatiiv I – DP (KSH programmi lisa 1) realiseerumine. Detailplaneeringuga kavandatakse alale 22 väikeelamumaa krunti, kusjuures arvestatud on lähtetingimusega, mis seavad elamumaakrundi minimaalseks suuruseks 2000 ruutmeetrit. Suurim lubatud hoonete korruselisus on 2 korrust, hoonete kõrgus maksimaalselt 8 m ja hoonete arv krundil: 1 üksikelamu ja 1 abihoone. Planeeritava ala kagupoolsesse nurka olemasoleva tiigi ümber, on moodustatud sotsiaalmaa sihtotstarbega krunt (sh mänguväljak). Juurdepääs alale on määratud planeeritava raudtee ületuskohaga, mis paikneb planeeritava ala edelapoolses nurgas. Müra tõkestamiseks on raudtee äärde ette nähtud mürabarjääri rajamine. Planeeringuala veega varustamiseks on ette nähtud rajada eramaa ja riigimaa piirile 50 m sanitaarkaitsetsooniga puurkaev. Reovesi kogutakse kogumismahutitesse ja veetakse reovee purgimiskohta. Planeeritava ala sademevee eesvooluks on Tamula järv. Alternatiiv II – Elamute rajamine arvestades alal rohevõrgustiku sidususe ja terviklikkuse ning elupaikade säilimist. Täpsem lahendus selgitatakse välja KSH aruande koostamise käigus, arvestades seejuures KSH programmile laekunud seisukohti (lisa 2). Null-alternatiiv – olemasoleva olukorra jätkumine. Ala aktiivne kasutus puudub, osaliselt jätkub ala võsastumine.

3. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev

keskkonnamõju, ulatus ja KSH sisu KSH viiakse läbi vastavalt kehtivale KeHJS. KSH käigus hinnatakse DP ja selle alternatiivsete lahenduste rakendamisega kaasneda võivaid keskkonnamõjusid. KSH ruumilise ulatusega hõlmatakse nii planeeritav ala kui ka seda ümbritsev ala, hinnates sh erinevate mõjude ruumilist ulatust ning nende olulisust ja kumuleeruvust. Lähtudes olemasolevast olukorrast (ptk 1) võib kavandatav tegevus või selle reaalsed alternatiivid omada võimalikku ja olulist mõju:

� rohevõrgustiku toimimisele ja metsloomade liikumisele; � kaitsealustele loomaliikidele; � Tamula järve kalda kaitse eesmärkide täitmisele; � Tamula järve loodusalale (Natura 2000).

Samuti võivad olulised mõjud kaasneda:

� joogiveevarustuse tagamise, reovee- ja sademevee käitlusega; � tulenevalt maa-ala üleujutusohust; � õhusaaste, müra ja vibratsiooni suurenemisega; � liigniiskusest ja turbapinnasest raskendatud ehitustöödega; � elanike järvele juurdepääsuga; � liikluskorralduse muutusega; � maastikuilme muutusega; � jäätmete käitlemisega.

5


Eelnevast lähtuvalt on valdkonnad, mida KSH aruande koostamise käigus kindlasti käsitletakse:

� Pinna- ja põhjavesi (sh joogiveevarustus, reovee- ja sademevee käitlus); � Elustik ja ökosüsteemid (sh rohevõrgustik ja metsloomade liikumine, kaitsealused

liigid, Tamula järve kalda kaitse eesmärkide täitmine); � Natura 2000 ala terviklikkus ja soodne seisund (Natura-hindamine); � Inimeste heaolu ja tervis (sh üleujutusoht, õhusaaste, müra ja vibratsioon); � Sotsiaal-majanduslik keskkond (sh liigniiskusest raskendatud ehitustööd, elanike

juurdepääs järvele, liikluskorraldus, maastikuilme, jäätmeteke). Mõjude avaldumisulatus on eelkõige piiritletav DP ala ja sellega külgnevate aladega, va nt liikluskorraldus ja veekeskkond. Riigipiiri ületavat keskkonnamõju ei ole ette näha. Ei ole tõenäoline, et olulised negatiivsed mõjud avalduvad ka kliimamuutusele, kultuuripärandile ja kiirguse näol. Pinnasele avalduvat mõju KSHs eraldi ei käsitleta, kuna vastavat mõju hinnatakse teiste mõjuvaldkondade all (nt põhja- ja pinnavesi, jäätmeteke). Kui KSH protsessi käigus selgub, et kavandatava tegevuse poolt põhjustatavad ning eeldatavate oluliste negatiivsete mõjude (KeHJS § 5) ulatus on suurem või avaldumisparameetrid laiemad, siis käsitletakse neid aspekte koostatavas KSH aruandes. KSH aruande eelnõu sisu osas lähtutakse KeHJS § 40 lg 4 toodud nõuetest, mille alusel koosneb KSH aruanne vähemalt järgnevatest põhiosadest:

� üldosa (kavandatava tegevuse asukoht, eesmärk, õiguslikud alused, kasutatud infoallikad ja olemasoleva informatsiooni piisavus);

� olemasoleva olukorra ülevaade ja mõjutatava keskkonna kirjeldus (teave DP mõjuala ja paikkonna looduskeskkonna ning sotsiaal-majandusliku keskkonna, sh strateegiliste dokumentide ja õigusaktide kohta);

� kavandatava tegevuse ja selle alternatiivse(te) lahendus(t)e kirjeldus; � tegevusega kaasneva keskkonnamõju analüüs (sh kumulatiivne) ja vajalikud

leevendavad meetmed negatiivsete keskkonnamõjude vältimiseks või vähendamiseks; � alternatiivsete lahenduste võrdlus; � seiremeetmed keskkonnaseisundi jälgimiseks; � ülevaade avalikkuse kaasamisest ja aruande koostamisel esinenud raskustest; � aruande hindamistulemuste kokkuvõte.

KSH protsessi käigus võib võimaliku uue ja olulise informatsiooni ilmnemisel käsitletavate teemade ring laieneda. KSH aruande eelnõu põhiosade struktuuris tehakse vajadusel muudatusi, et tagada aruande loogiline ülesehitus.

4. KSH hindamisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldus KSH käigus hinnatakse kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivi(de) rakendumisega kaasnevaid võimalikke keskkonnamõjusid peatükis 3 toodud valdkondade ja nende alamvaldkondade ehk keskkonnamõju kriteeriumite kaupa. Eelnimetatud valdkondi käsitletakse KSH aruande eelnõu koostamise ajal sellises ulatuses ja detailsuse astmes, mis võimaldab anda hinnanguid olulise keskkonnamõju kohta ning seada vajalikke leevendus- ja seiremeetmeid (nt tegevuslubade menetlemisprotsessides). Seejuures hinnatakse mõjusid nii kvalitatiivselt (kirjeldavalt) kui ka kvantitatiivselt (sh tabelis 1 toodud skaala alusel), arvestades ka mõjude kumuleerumist.

6


KSH käigus antavad hinnangud jagunevad üldjuhul lühi- ja pikaajalisteks ning KSH aruande eelnõus antakse täpne ülevaade, mis mõjud ja mis mahus võivad avalduda vaid ehitusajal, kasutusajal või mõlemal ajajärgul. Kui töö käigus esineb raskusi, siis nimetatakse need ära KSH aruandes, et nt DP ja tegevuslubade menetlejatele oleks tagatud igakülgne teave vastu võetavate otsuste võimalikest tagajärgedest. Tabel 1. Mõjude olulisuse hindamise skaala. 0 mõju puudub ( ) Soovitatud meetmetega vähendatav või ärahoitav

negatiivne mõju; potentsiaalne positiivne mõju - 1 vähene negatiivne mõju + 1 vähene positiivne mõju - 2 nõrk negatiivne mõju + 2 nõrk positiivne mõju - 3 mõõdukas negatiivne mõju + 3 mõõdukas positiivne mõju - 4 oluline negatiivne mõju + 4 oluline positiivne mõju

Erinevate keskkonnamõju kriteeriumite ja nende osakaalu määramiseks arvestatakse ekspertgrupi liikmete hinnanguid kasutades otsustamisel Delphi-meetodit. Kaalkriteeriumide hindepallide saamiseks korrutatakse kriteeriumite alusel antud hindepallid (tabel 1) kriteeriumi kaaluga. Kokkuvõttes saadakse alternatiivide lõplik järjestus kõigi kaalkriteeriumide hindepallide summeerimisega alternatiivide lõikes järgnevalt (kehtib nii lühi- kui ka pikaajaliste mõjude osas ning ka leevendusmeetmete välja toomisel):

1. KSH ekspertrühm, võttes mh arvesse ka protsessi kaasatavate (sh avalikustamised) erinevate ja asjakohaste asutuste ning isikute seisukohti, viib läbi kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiividega kaasneda võivate tagajärgede analüüsi (KSH aruande eelnõu eeldatav ptk 4).

2. KSH ekspertrühm leiab kriteeriumite kaalud. Esmalt hindab iga KSH ekspertrühma liige iga kriteeriumi olulisust (skaala 1 – 4), summeerides mh kogu tulemuse, kust leitakse ka iga kriteeriumi osakaal %. Kõigi (KSH ekspertrühm) isikute poolt saadud osakaalude keskmistest tulemitest leitakse iga kriteeriumi kaal (kogusumma „1,00“), mida kasutatakse KSH aruande eelnõus alternatiivide võrdluse peatükis (eeldatav peatükk 5).

3. KSH aruande eelnõu eeldatava ptk 5 koostamisel korrutatakse iga kriteeriumi mõjude olulisuse hinne (tabel 1) käesoleva loetelu punktis 2 leitud kaaluga. Iga kriteeriumi kaalutud hindepall summeeritakse e leitakse kõigi kriteeriumite summaarne kaalkriteeriumi hindepall. Eelnevalt kirjeldatud tegevusi korratakse vastavalt niipalju kui on hinnatavaid alternatiive. Tulem võimaldab ka järjestada alternatiive, võttes arvesse koond kaalkriteeriumide hindepalle (hinnatud alternatiivide lõikes).

4. KSH aruande eelnõu eeldatava ptk 5 juures esitatakse hinnatud alternatiivide lõikes vähemalt tabel, mis sisaldab koondteavet käesoleva loetelu punktides 1, 2 ja 3 kirjeldatust. Iga alternatiivi puhul tuuakse mh välja mõjuveerud „Lühiajaline“, „Lühiajaline leevendatud“, „Pikaajaline“ ja „Pikaajaline leevendatud“. Iga veerg on seotud ka eelnevalt nimetatud punktides sisaldunud teabega (sh summaarne kaalkriteeriumi hindepall).

Mõju hindamisel Tamula järve loodusalale lähtutakse Loodusdirektiivi artikli 6 lõigetes 3 ja 4 esitatud nõuetest ja metoodikast ning juhenditest Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine (Keskkonnaministeerium, 2005) ja Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis (Peterson, 2006).

7


Lisaks arvestatakse järgmiste teostatud töödega: � REI Geotehnika OÜ. 2005. Detailplaneering Tamula järve ääres. Võrumaa Võru vald

Roosisaare küla Tammissaare ja Tamulaääre maaüksused. Ehitusgeoloogilise uuringu aruanne;

� Jõgioja Ehitusfüüsika KB OÜ. 2005. Tammissaare ja Tamulaääre maaüksuste müratase;

� Acto Consult OÜ. 2005. Tammissaare ja Tamulaääre kinnistud ja nende lähiala. Planeeritava tegevuse mõju analüüs Võrumaa väärtuslikele maastikele ja Tamula järvele;

� IB Steiger OÜ. 2007. Rongiliiklusest põhjustatud vibratsiooni intensiivsuse hinnang Tamulaääre kinnistul Valga-Petseri raudtee ääres.

� Keskkonnaamet. 2010. Tamula järve ja Vagula järve hoiualade kaitsekorralduskava aastateks 2011-2020;

� Alkranel OÜ. 2011 - 2012. Tamula järve hea seisundi säilitamiseks vajalikud uuringud ja tegevused. I etapp – analüüsid ja uuringud.

� Matti Masing. 2013. Eksperthinnang nahkhiirte ja nende elupaikade kohta Tamula järve lõunakalda metsades 2013. aasta suve lõpus.

KSH käigus tehakse koostööd nahkhiireeksperdi Matti Masinguga. Lisaks kui olemasolevat kirjandust ning kättesaadavaid uuringuid (sh eelnev loend) analüüsides selgub, et infot KSH koostamiseks ei ole piisavalt, et eristada mõju ja olulist mõju, siis teostatakse täiendavad uuringud, vaatlused vms vajalikud tegevused (sh koostöö erinevate spetsialistidega). Uuringud ja vaatlused, mida saab teostada vaid vegetatsiooniperioodil, et saadav tulemus oleks adekvaatne, teostatakse vegetatsiooniperioodil.

5. Strateegilisest planeerimisdokumendist huvitatud osapooled

Isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi antud strateegilise planeerimisdokumendi vastu, on esitatud tabelis 2. Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja koostöös KSH eksperdiga teatab KSH programmi eelnõu avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded, ajalehes ja oma Interneti koduleheküljel, samuti avaldatakse info kohaliku omavalitsuse Interneti koduleheküljel ja KSH läbiviija (Alkranel OÜ) Interneti koduleheküljel. Tabel 2. Strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatavast huvitatud isikud ja asutused.

Isik või asutus Teavitamise viis(1)

Comex Invest OÜ (DP koostamisest huvitatud osapool, arendaja) e-post Võru Vallavalitsus (DP koostamise korraldaja) e-post Võru Vallavolikogu (DP kehtestaja) e-post Keskkonnaameti Põlva – Valga - Võru regioon (sh KSH järelevalve teostaja) e-post Võru Maavalitsus e-post Terviseameti Lõuna talitus e-post Maa-amet e-post AS Eesti Raudtee e-post Tehnilise Järelevalve Amet e-post Valitsusvälised organisatsioonid ja keskkonnaühendused e-post

8


Isik või asutus Teavitamise viis(1)

(http://www.eko.org.ee) Mõjualale jäävate ja DP-ga piirnevate kinnistute omanikud (91804:001:0204, 91804:001:0284, 91804:001:0083, 91804:001:0318, 91804:001:0124, 91804:001:0123, 91804:001:0148, 91804:001:0338, 91804:001:1041, 91804:001:0205, 91804:001:1070)

post ja/või e-post

Kohalikud elanikud, kes on huvitatud piirkonna arengust ajaleht, Ametlikud Teadaanded

(1) – eeldatav.

6. KSH ajakava

KSH läbiviimise orienteeruv ajakava on toodud tabelis 3. Koostöös DP koostamises osalevate teiste osapooltega proovitakse jõuda lahenduseni, mis tagab KSH programmi eelnõu avalikustamise koos DP eskiislahendusega ning KSH aruande eelnõu koos kooskõlastatud ja vallavalitsuses vastuvõetud DPga. Vastavalt KeHJS § 43 peab KSH tulemus kajastuma planeeringus ja KSH lõppjäreldustega mittearvestamist tuleb põhjendada. Ühtlasi peab DP koostamise korraldaja DP kehtestamisest teavitama huvirühmasid ning avalikkust vastavalt KeHJS § 44 sätestatud nõuetele. Tabel 3. KSH läbiviimise orienteeruv ajakava, tulenevalt ka DP menetlusest.

Etapp Aeg

Seisukohtade küsimine KSH programmi eelnõule august – september 2013 KSH programmi eelnõu ja detailplaneeringu eskiisi avalik väljapanek ja arutelu

september - oktoober 2013

KSH programmi saatmine heakskiitmiseks oktoober 2013 KSH aruande eelnõu koostamine august 2013 – jaanuar 2014 Detailplaneeringu (sh KSH aruande eelnõu) kooskõlastamine jaanuar - veebruar 2014 Detailplaneeringu vastuvõtmine, detailplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek ja arutelu

märts - aprill 2014

KSH aruande saatmine heakskiitmiseks aprill 2014 Detailplaneeringu saatmine järelevalvesse aprill 2014 Detailplaneeringu kehtestamisele esitamine juuni 2014

7. Strateegilise planeerimisdokumendi ja KSH osapooled Teave DP ja KSH protsessis osalevate osapoolte kohta on toodud tabelis 4 ja selle all. Tabel 4. Strateegilise planeerimisdokumendi (DP) ja KSH osapooled

Strateegilise planeerimisdokumendi (DP) osapooled KSH osapooled

Arendaja Koostaja Korraldaja Kehtestaja Koostaja Järelevalve Comex Invest OÜ

K-Projekt AS Võru Vallavalitsus

Võru Vallavolikogu

Alkranel OÜ Keskkonnaameti Põlva – Valga - Võru regioon

Ennu Parksepp (esindaja)

Tarmo Siimsaare (projektijuht)

Kalmer Puusepp (abivallavanem)

Priit Süüden (volikogu esimees)

Alar Noorvee (juhatuse liige)

Anu Holvandus (keskkonnakorralduse spetsialist)

Paneeli 2, 11415 Tallinn

Ahtri tn 6a, 10151 Tallinn

Võrumõisa tee 4a, 65605 Võru

Võrumõisa tee 4a, 65605 Võru

Riia 15B, 51010 Tartu

Karja 17a, 65608 Võru

Tel: 50 54 225 Tel: 626 4100 Tel: 782 1576 Tel: 787 4293 Tel: 55 40 579 Tel: 786 8360

9


Strateegilise planeerimisdokumendi (DP) osapooled KSH osapooled

Arendaja Koostaja Korraldaja Kehtestaja Koostaja Järelevalve [email protected]

[email protected]

[email protected]

[email protected] alar@ alkranel.ee

voru@ keskkonnaamet.ee

-

www.kprojekt.ee

www.voruvald.ee

- www.alkranel. ee

www.keskkonnaamet.ee

Ekspertgrupi koosseis (vajaduse ilmnemisel kaasatakse täiendavaid spetsialiste):

� Alar Noorvee (Alkranel OÜ) – KSH ekspert ja litsentseeritud keskkonnaekspert (litsents nr KMH0098);

� Tanel Esperk (Alkranel OÜ) – keskkonnaspetsialist. � Elar Põldvere (Alkranel OÜ) – keskkonnaekspert. � Kristin Markov (Alkranel OÜ) - keskkonnaspetsialist (ökoloogia ning elustiku kaitse).

KSH käigus tehakse koostööd nahkhiireeksperdi Matti Masinguga. KSH töörühma juht Alar Noorvee omab KSH läbiviimise õigust (vastavalt KeHJS §34 lg 3) sest:

• omab enam kui 2-aastast töökogemust keskkonnamõju hindamiste ja keskkonnamõju strateegiliste hindamiste juhteksperdina. Omab keskkonnaalast töökogemust alates 2000. aastast. On seejuures läbi viinud mitmed üld- ja detailplaneeringute keskkonnamõju strateegilised hindamised (http://www.alkranel.ee)

• on omandanud kõrghariduse keskkonnatehnoloogias (PhD) Tartu Ülikooli Geograafia Instituudis ning läbinud Keskkonnamõju hindamise ainekursuse (2 AP) Tartu Ülikooli Geograafia Instituudis 2002. a ning Kohaliku ja regionaalse arengu planeerimise ainekursuse (2 AP) Tartu Ülikooli Geograafia Instituudis 2005. a. (1 AP = 40 tundi maht)

• ekspert tunneb keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtteid, protseduuri ja hindamisega seotud õigusakte. Kasutatavad metoodilised juhendmaterjalid:

o Euroopa Komisjoni juhend “Guidelines for the Assessment of Indirect and Cumulative Impacts as well as Impact Interactions“ (mai 1999, inglise keeles) http://www.envir.ee/91552

o Therivel, R. „Strategic Environmental Assessment in Action“ London, 2004. o „Sustainability Appraisal of Regional Spatial Strategies and Local

Development Documents“ Office of Deputy Prime Minister, London 2005. o Commission's Guidance on the implementation of Directive 2001/42/EC on

the assessment of the effects of certain plans and programmes on the environment.

8. Projektiga seotud asutuste seisukohad KSH läbiviija ja strateegilise planeerimisdokumendi koostaja küsivad KSH programmi eelnõu kohta seisukohti tabelis 5 nimetatud isikutelt või asutustelt. Tabel 5. Asutused või isikud, kelle seisukohti KSH programmi eelnõu kohta küsitakse.

Isik või asutus Viis

Võru Vallavalitsus e-post Keskkonnaameti Põlva – Valga - Võru regioon e-post Terviseamet e-post

10


Laekunud seisukohad ja nendega arvestamise asjaolud on toodud lisas 2.

9. KSH programmi lisad

KSH programmi lisad: KSH programmi lisa 1. KSH aluseks oleva DP eskiisjoonis (2008. a seisuga). KSH programmi lisa 2. KSH programmile laekunud seisukohad ja nendega arvestamine.

KSH programmi eelnõu koostasid: Tanel Esperk OÜ Alkranel 53 65 62 97, 7 366 676 [email protected]

Alar Noorvee OÜ Alkranel 55 40 579, 7 366 676 [email protected]

11


KSH programmi lisa 1. KSH aluseks oleva DP eskiisjoonis (2008).

12


KSH programmi lisa 2. KSH programmile laekunud seisukohad ja nendega arvestamine.

1. Terviseameti Lõuna talituselt saabus 30.08.2013 kirjaga nr 9.3-1/7757 järgmine seisukoht, milles ettepanekuid KSH programmile ei tehtud:

13


2. Võru Vallavalitsusest saabus 30.08.2013 e-kirjaga järgmine seisukoht, milles ettepanekuid KSH programmile ei tehtud:

14


3. Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioonilt saabus 03.09.2013 kirjaga nr PVV 6-8/13/19565-2 järgmine seisukoht:

15


Vastus (lähtuvalt kirjas toodud numeratsioonist): 1. Kirjas toodu alusel korrigeeriti KSH programmi peatükki 3. 2. „Metsloomade liikumine“ lisati peatükki 3 „rohevõrgustiku toimimise“ juurde. 3. Kuna Vanakese kinnistu ei jää käesoleva detailplaneeringuala piiridesse, ei kavandata

ka mainitud kinnistul arendustegevust. KSH aluseks oleva detailplaneeringu joonisel ja seletuskirjas ei kajastu ranna ega paadisadama rajamine. Seetõttu neid teemasid KSH aruandes ei käsitleta.

16


4. Peatüki 3 võimalike oluliste mõjude loetellu lisati ka „Tamula järve kalda kaitse eesmärkide täitmine“.

5. Detailplaneeringuala ei piirne Tamula järve loodusalaga. Seega vahetuid mõjusid, mis võiksid Tamula järve kui elupaika mõjutada planeeringualalt ei lähtu. Küll aga võib sõltuvalt planeeringuala kuivenduse vajadusest ja sademevee käitluse lahendusest jõuda pinnase- ja sademevett planeeringualalt Tamula järve. KSH ekspertgruppi on kaasatud litsentseeritud keskkonnaeksperdid, kes omavad õigust hinnata veesaaste ja veetasemega seotud mõjusid. Oleme seisukohal, et veekvaliteedi võimalik muutus on ka peamine ohufaktor Tamula järve kui elupaigatüübi ja kaitstavate liikide elupaiga säilimisele. Teised ohufaktorid (järve veetaseme olulised muutused, kaldajoone muutmine jms) ei ole lähtuvalt detailplaneeringuala paiknemisest ja kavandatavast tegevusest asjakohased. Vaatamata eelnevale otsustati KSH ekspertgruppi kaasata ka Ökoloogia ning elustiku kaitse bakalaureuse kraadiga Tartu Ülikooli lõpetanud keskkonnaspetsialist Kristin Markov.

6. KSH programmi peatükki 4 täiendati.