VORMID JA TUGIDOKUMENDID - sm · VORMID JA TUGIDOKUMENDID Nõustamisdokumendid. 2 Nõustamisdokument

1

VORMID JA TUGIDOKUMENDID Nõustamisdokumendid

.

2

Nõustamisdokument – eelkool Sotsiaalhoolekande alased uuringud ja saadud informatsiooni

kasutamine Nõustamisdokumendi koostamise eesmärk on tõsta nii sotsiaalteenuseid käsitlevate uuringute kui ka informatsiooni kasutamise kvaliteeti lapse huvides. Oluline on, et sotsiaalabiteenuseid osutavad asutused saaksid hea ülevaate lapse olukorrast eelkoolis – nii nendes eelkoolides, mis toimivad hästi kui ka nendes, mis ei ole nii head. Seepärast on oluline, et eelkoolid annaksid oma teadmistega panuse, et sotsiaalabiteenust pakkuvad ametkonnad saaksid võimaluse lapse vajadusi paremini hinnata. Dokumendile peaks vastama isik või isikud, kes omavad kõige paremaid terviklikke teadmisi lapse olukorrast eelkoolis. Sotsiaalhoolekande uuringu käigus ilmnevad andmed, mis omavad tähtsust seoses lapse eelkoolis käimisega, edastatakse eelkoolile ulatuses, milleks lapse eestkostjad annavad oma nõusoleku. Käesolevas dokumendis äratoodavad andmed võivad sisaldada tundlikku informatsiooni lapse ja tema kodus valitsevate olude kohta. Seepärast tuleb neid andmeid töödelda selliselt, et oleks tagatud lapse isikupuutumatuse kaitse.

Laps

Eesnimi: Perekonnanimi:

Isikukood: Aadress:

Eelkooli nimi: Võimalik osakond: Registreeritud eelkooli alates:

Eelkooli andmeid edastav isik: Amet:

Telefon:

Kuupäev

Allkiri

Sotsiaalhoolekande kontaktisik

Nimi: Aadress: Telefon:

Selle dokumendi koostamise algatas ja selle eest vastutab Rootsi Sotsiaalamet. Sotsiaalamet on kooskõlastanud dokumendi sisu Kooliametiga.

.

3

Juhendid nõustamisdokumendi juurde - eelkool Seoses nõustamisdokumendi üleandmisega peab sotsiaalteenistus võtma ühendust eelkooliga ja informeerima viimast selle dokumendi eesmärgist, samuti sellest, kuidas dokumenti kasutatakse ja millise aja jooksul oodatakse eelkooli poolset vastust sellele.

Võimalusel tutvustatakse dokumendi sisu eelkooli, Sotsiaalhoolekande ja eestkostjate vahelisel töökohtumisel. Sellel kohtumisel võib anda suulise ülevaate, kes milliseid andmeid esitas, kui seda ei ole juba muul viisil tehtud. Teatud dokumente nagu näiteks tegevuskava võib vajadusel Sotsiaalhoolekandelt ka hiljem hankida.

Andmeid esitav isik võib kanda need otse dokumendile. Teatud juhtudel võib vormi kasutada ka kontroll-lehena eelkooli kohta andmeid esitanud isiku küsitlemisel.

Seaduslik alus

Osapooled, kes tegelevad laste ja noortega, kellel läheb halvasti või kellel on oht halvasti minna, on kohustatud esitama vastavalt vajalikud andmed. Sotsiaalteenistus omab Sotsiaalhoolekande seaduse järgi õigust saada oma käsutusse kontaktid, mis on vajalikud seoses lapse kaitse- ja abivajadusi puudutavate uuringutega (SoL /Sotsiaalhoolekande seadus/ptk. 11 § 2).

Laste ja noortega tegelevate ametkondade teenistujad on sotsiaalteenuste seaduse kohaselt kohustatud esitama Sotsiaalametile kõik andmed, mis võivad omada tähtsust lapse kaitsmise vajaduste uurimisel (SoL ptk. 14 § 1 neljas lõige). Viide sellele paragrahvile on ära toodud kooliseaduse peatükis 29 § 13 (2010:800). Äratoodud sätted kehtivad ka iseseisvate eelkoolide, koolide ja vabaajakodude kohta.

Laste/noorte paigutamisel on Sotsiaalhoolekandel Sotsiaalhoolekande seaduse järgi õigus hankida informatsiooni lapse olukorra kohta eelkoolis. Lahtiste küsimuste puhul on siiski vajalik eestkostjate nõusolek (SoF ptk. 5 § 1b).

Laps

Kas teie arvates on tegemist mingi kõrvalekaldega võrreldes lapse oodatud arenguga eelkooli õppekava (Lpfö) 98 järgi? (parandatud 2010, ptk. 2.2 Areng ja õppimine; vt. lisa)

jah

ei Kui jah, siis kirjeldage lühidalt kõrvalekallet oodatud arengust: Võimalik kommentaar:

.

4

Kas laps vajab oma arenguks eriabi kooliseaduse ptk. 8 § 9 järgi (2010:800)?

jah ei

Kui jah, siis kirjeldage lühidalt, millist abi laps vajab:

Võimalik kommentaar:

Kas laps vajab mingeid erilisi tugimeetmeid: kas tegevuskava on koostatud koos lapse eestkostjatega?

(vastavalt ettepanekutele Kooliameti üldistes nõuannetes eelkooli kvaliteedi kohta, lk. 34)

jah ei

Kui jah, siis kirjeldage lühidalt tegevuskava sisu: Võimalik kommentaar: Sotsiaalteenistus võib nõuda tegevuskava koopia esitamist.

Kas laps vajab eelkoolis mingit eriabi, mida ta praegu ei saa?

jah ei

Kui jah, lisage kommentaar:

.

5

Kas laps saab mingit eelkoolivälist abi, mis omab tähtsust seoses eelkoolis käimisega?

jah ei

Kui jah, näidake ära, millist abi ta saab: Võimalik kommentaar:

Söögikorrad, puhkus jms. Milline alljärgmistest valdkondadest toimib eelkoolis lapse seisukohalt hästi või mitte eriti hästi?

Söök ja söögikorrad

Toimib hästi – kommenteerige Toimib mitte eriti hästi – kommenteerige

Puhkus

.

6

Tualett ja hügieen

Mängimine

Riided ja muu varustus

Äraviimine/toomine

Kas kokkulepitud aegadest peetakse kinni? Kas see on valdavalt sama inimene, kes tuleb lapsele järel toon ta kohale? Kas lapsevanemad /eestkostjad annavad teada muutustest lapse äraviimise/ kohale toomise korras?

.

7

Kohalolek

Üldinfo: Kas lapsevanemad /eestkostjad annavad teada muutustest seoses lapse kohalolekuga? Kas laps tunneks ennast hästi, kui ta viibiks eelkoolis pikemat või lühemat aega?

Lapse suhted grupi teiste lastega

Lapse suhted täiskasvanutega eelkoolis

.

8

Kas lapse käitumine on viimasel ajal märgatavalt muutunud? (näit. laps on passiivsem, enesessetõmbunum, masendunud, tal esinevad vihapursked/raevuhood, ta ärritub kergesti või kergesti haavuv/solvuv).

jah

ei Kui jah, siis kirjeldage muutust: Võimalik kommentaar:

Kas eelkool suudab pakkuda mingit tegevust, mis edendaks lapse arengut?

jah

ei Kui ei, tooge ära põhjus: Võimalik kommentaar:

Kas eelkool teeb lapse arenguga seoses koostööd laste hoolduskeskusega ja/või koolitervishoiu eest vastutavate isikutega?

jah

ei Lisage kommentaar:

Kas õpilase või tema olukorra puhul on tegemist millegagi, mis võiks anda alust muretsemiseks

ei, muretsemiseks ei ole põhjust

jah Kui jah, siis kirjeldage, mis on muretsemise põhjuseks:

.

9

Eelkooli ja lapse eestkostjate/vanemate (või mõne muu lapse eest vastutava isiku) vaheline koostöö:

Arenguvestlused Viimase arenguvestluse kuupäev: Kohalolek viimasel arenguvestlusel: Viimase arenguvestluse tulemus:

Arenguvestlusi ei ole olnud: Võimalik kommentaar:

Muud kodu ja eelkooli vahelised kontaktid Kommenteerige hästi toimivaid momente: Kommenteerige mitte eriti hästi toimivaid momente:

Kui teil on muid seisukohti, tähelepanekuid või vastukajasid, mida te tahate Sotsiaalhoolekandele teada anda, pange need siin kirja:

Suur tänu kaasalöömise eest!

.

10

Lisa

Väljavõte eelkooli õppekavast, parandatud 2010

2.2 ARENG JA ÕPPIMINE Eelkooli tegevus tugineb pedagoogika põhimõtetele, mille kohaselt hooldus, hoolitsus, kasvatus ja õppimine moodustavad ühe terviku. Pedagoogiline tegevus tuleb läbi viia selliselt, et see stimuleeriks lapse arengut ja õppimist ning oleks sellele väljakutseks. Õpikeskkond peab olema avatud, sisutihe ja huvipakkuv. Tegevused peavad edendama mängimist, loovust ja meeleolukat õppimist ning võtma arvesse ja suurendama lapse huvi õppimise vastu ning vahendama uusi kogemusi, teadmisi ja oskusi.

Tegevused peavad aitama kaasa lapse arusaamise arendamisele iseendast ja teda ümbritsevast keskkonnast. Pedagoogilise tegevuse aluseks peab olema uurimine, uudishimu ja õppimisrõõm. See peab lähtuma lapse kogemustest, huvidest, vajadustest ja seisukohtadest. Lapse mõttelend ja ideed tuleb võtta aluseks õppeprotsessi mitmekesistamisel.

Eesmärk: Eelkool peab püüdma tagada, et iga laps

Arendaks välja oma identiteedi ja tunneks ennast sellega hästi,

Arendaks oma uudishimu ja oma rõõmu mängida ja õppida,

Arendaks oma iseseisvust ja usaldust omaenda võimete vastu,

Tunneks osalust omaenda kultuuris ja arendaks endas välja teiste kultuuride tunnetuse ja austuse nende vastu,

Arendaks endas välja suutlikkuse toimida üksi ja grupis koos teistega, tegutseda konflikti korral ja mõista oma õigusi ning kohustusi ja vastutada ühiste reeglite järgimise eest,

Arendaks oma motoorikat, koordinatsioonivõimet ja oma keha mõistmist ning arusaamist oma tervise ja oma heaolu tähtsusest,

Omandaks mõistete sisu ja suudaks saada aru nende nüanssidest, näeks seoseid ja avastaks uusi viise teda ümbritseva maailma avastamiseks;

Arendaks oma võimet kuulata, juurelda aj väljendada oma arusaamasid ning püüaks mõista teiste arusaamasid,

Arendaks nüansirikast kõneoskust, sõnavara ja mõistete varamut ning oma oskust mängida sõnadega, jutustada, väljendada mõtteid, esitada küsimusi, argumenteerida ja suhelda teistega,

Arendaks oma huvi kirjakeele vastu ning sümbolite ja arusaamist nende kommunikatiivsetest funktsioonidest,

Arendaks oma huvi piltide, teksti ja mitmesuguste meediate vastu ning oma suutlikkust kasutada neid, neid tõlgendada ja rääkida neist,

Arendaks oma loovvõimeid ja oma suutlikkust vahendada elamusi, mõtteid ja kogemusi paljudes erinevates väljendusvormides nagu mäng, pilt, liikumine, laul ja muusika, tants ja draama,

Arendaks oma arusaamist ruumist, vormist, asendist ja suunast ning koguste, arvu, korra ja hulga mõistete põhiomadusi ning mõõtmise, aja ja muutusepõhimõtteid,

Arendaks oma võimet kasutada matemaatikat oma ja teiste probleemiasetuste erinevate lahenduste uurimiseks, kajastamiseks ja katsetamiseks,

Arendaks oma võimet eristada, väljendada, uurida ja kasutada matemaatilisi mõisteid ning mõista nendevahelisi seoseid,

Arendaks oma matemaatilisi võimeid arutluste läbiviimisel ja nende jälgimisel,

Arendaks huvi ja arusaamist looduse erinevatest ringkäikudest ning kuidas inimesed, loodus ja ühiskond üksteist mõjutavad,

Arendaks oma arusaamist loodusteadustest ja looduse seostest nagu ka oma teadmisi taimedest, loomadest, lihtsatest keemilistest protsessidest ja füüsikalistest fenomenidest,

Arendaks oma võimet eristada, uurida, dokumenteerida nähtusi, esitada küsimusi ja arutada loodusteaduslikel teemadel,

Arendaks oma võimet märgata tehnika rolli igapäevaelus ja uurida, kui lihtsalt tehnika tegelikult toimib,

Arendaks oma võimet ehitada, luua ja konstrueerida, kasutades selleks erinevaid tehnikaid, materjale ja tööriistu,

Need, kelle emakeel on mingi muu kui rootsi keel, arendaks oma kultuurilist identiteeti ja oma võimet suhelda nii rootsi kui ka oma emakeeles.

.

11

Nõustamisdokument – eelkooliklass Sotsiaalhoolekande alased uuringud ja saadud informatsiooni

kasutamine

Nõustamisdokumendi koostamise eesmärk on tõsta nii sotsiaalteenuseid käsitlevate uuringute kui ka informatsiooni kasutamise kvaliteeti lapse huvides. Oluline on, et sotsiaalabiteenuseid osutavad asutused saaksid hea ülevaate lapse olukorrast eelkoolis – nii nendes eelkoolides, mis toimivad hästi kui ka nendes, mis ei ole nii head. Seepärast on oluline, et eelkoolid annaksid oma teadmistega panuse, et sotsiaalabiteenust pakkuvad ametkonnad saaksid võimaluse lapse vajadusi paremini hinnata.

Dokumendile peaks vastama isik või isikud, kes omavad kõige paremaid terviklikke teadmisi lapse olukorrast eelkoolis.

Sotsiaalhoolekande uuringu käigus ilmnevad andmed, mis omavad tähtsust seoses lapse eelkoolis käimisega, edastatakse eelkoolile ulatuses, milleks lapse eestkostjad annavad oma nõusoleku.

Käesolevas dokumendis äratoodavad andmed võivad sisaldada tundlikku informatsiooni lapse ja tema kodus valitsevate olude kohta. Seepärast tuleb neid andmeid töödelda selliselt, et oleks tagatud lapse isikupuutumatuse kaitse.

Laps

Eesnimi Perekonnanimi

Isikukood Aadress

Kooli nimetus Võimalik osakond Registreeritud eelkooliklassi alates:

Andmete esitaja eelkooliklassi kohta: Amet:

Telefon:

Kuupäev:

Allkiri


Nimi: Aadress: Telefon:


.

12

Juhendid nõustamisdokumendi juurde – eelkooliklass

Seoses nõustamisdokumendi üleandmisega peab sotsiaalteenistus võtma ühendust eelkooliga ja informeerima viimast selle dokumendi eesmärgist, samuti sellest, kuidas dokumenti kasutatakse ja millise aja jooksul oodatakse eelkooli poolset vastust sellele.



Seaduslik alus

Osapooled, kes tegelevad laste ja noortega, kellel läheb halvasti või kellel on oht halvasti minna, on kohustatud esitama vastavalt vajalikud andmed. Sotsiaalteenistus omab Sotsiaalhoolekande seaduse järgi õigust saada oma käsutusse kontaktid, mis on vajalikud seoses lapse kaitse- ja abivajadusi puudutavate uuringutega (SoL /Sotsiaalhoolekande seadus/ ptk. 11 § 2).



Laps/õpilane

Kas teie arvates on tegemist kõrvalekaldega võrreldes lapse oodatud arenguga põhikoolide, eelkooliklasside ja vabaajakodude seaduse Lfr 11 järgi?

jah

ei

Kui jah, siis kirjeldage lühidalt kõrvalekaldumist oodatud arengust:


.

13

Kas õpilasel on olemas vajadus mingi eraldi abi järele kooliseaduse ptk. 3 §§ 7-12 järgi (2010:800)?

jah

ei

Kui jah, siis kirjeldage lühidalt kõrvalekaldumist oodatud arengust:


Kas õpilane vajab mingit erituge (toetust), mida ta praegusel hetkel ei saa?

jah

ei


Kas on teostatud mingeid uuringuid kooliseaduse (2010:800) ptk. 3 § 8 järgi?

jah

ei


.

14

Kas antud konkreetsel juhul on viidud läbi mingeid täiendavaid logopeedilisi, laste ja noorte taastusravi (BUH), laste ja noorte psühhiaatrilisi (BUP) või muid uuringuid, mis on olulised lapse eelkooli või koolieelse tegevuse seisukohalt?

jah

ei


Kui õpilane võetakse järgmisel õppeaastal eeldatavalt vastu erikooli, kas viiakse läbi ka mingeid uuringuid, mis on seotud pedagoogilise, psühholoogilise, meditsiinilise ja sotsiaalse hinnangu andmisega kooliseaduse (2010:800) ptk. 7 § 5 järgi?

jah

ei


Sotsiaaltöötaja võib paluda otsusele aluseks olnud dokumentide koopia esitamist.

.

15

Kas on võetud vastu otsus meetmete programmi rakendamise kohta kooliseaduse ptk. 3 § 9 järgi (2010:800)?

jah

ei

Kui jah, siis kirjeldage lühidalt meetmeid:


Sotsiaalamet võib nõuda meetmete programmi koopia ja uuringudokumendis sisalduvate oluliste andmete esitamist.

Kas õpilane saab mingit eelkooli klassivälist abi, mis omab tähtsust seoses tema käimisega eelkooliklassis?

jah

ei

Kui ja, tooge ära, millise abiga on tegemist:


Kas õpilane osaleb mingis vabaajakodus organiseeritavas mõtestatud vabaajategevuses või mingis muus avatud vabaajategevuses kooliseaduse ptk. 14 § 2 ja ptk. 25 §§ 4, 5 järgi 2010:800)?

jah

ei

Kommenteerige:

Söögikorrad jms. Milline alljärgmistest valdkondadest toimib eelkooliklassis käiva lapse seisukohalt hästi või mitte eriti hästi?

.

16

Söök ja söögikorrad

Toimib hästi – kommenteerige Ei toimi eriti hästi – kommenteerige

Tualett ja hügieen

Riided ja muu varustus

Mängimine

Eelkooli toomine/sealt äraminek

Kas kokkulepitud aegadest peetakse kinni?

Kas lapse toob eelkooli ja viib sealt ära peamiselt üks ja sama isik?

Kas vanemad/eestkostjad teavitavad muudatustest lapse eelkooli toomise /sealt äraviimise korras?

.

17

Kohalolek

Üldinfo:

Kas lapsevanemad /eestkostjad annavad teada muutustest seoses lapse kohalolekuga?

Kas laps tunneks ennast hästi, kui ta viibiks eelkoolis pikemat või lühemat aega?

Lapse suhted grupi teiste lastega (ja vastaval juhul ka vabaajakodus)

Lapse suhted täiskasvanutega eelkooliklassis (ja vastaval juhul ka vabaajakodus)

.

18

Kas õpilase käitumine on viimasel ajal märkimisväärselt muutunud? (näit. õpilane on passiivsem,

enesessetõmbunum, masendunud, tal esinevad vihapursked/raevuhood, ta ärritub kergesti või kergesti haavuv/solvuv).

jah

ei

Kui jah, kirjeldage muutust


Kas õpilast on olnud kuidagi seotud kiusamise või muude solvavates aktsioonidega (kas ohvri või täideviijana)?

jah

ei

Kui jah, siis kuidas on kool olukorra lahendanud?

Kas eelkooliklass suudab pakkuda õpilase arengut edendavat tegevust?

jah

ei

Kui ei, siis tooge ära põhjus:


.

19

Kas õpilasel on mingeid võimeid/huve, mis ei ole otseselt seotud eeskooliklassis käimisega?

jah

ei

Kui jah, tooge need ära:

Kas eelkooliklassis on mingit võimalust, nende võimete/huvide rakendamiseks?

jah

ei

Kui ei, tooge ära põhjused:

Kas õpilase või tema olukorra puhul on tegemist millegagi, mis võiks anda alust muretsemisele?


jah

Kui jah, siis kirjeldage, mis on muretsemise põhjuseks:

Eelkooliklassi ja lapse eestkostjate/vanemate (või mõne muu lapse eest vastutava isiku) vaheline koostöö

Arenguvestlused

Viimase arenguvestluse kuupäev:

Kohalolek viimasel arenguvestlusel:

Viimase arenguvestluse tulemus:

Mingeid arenguvestlusi ei ole toimunud


.

20

Muud kodu ja eelkooliklassi vahelised kontaktid

Kommenteerige, mis toimib hästi:

Kommenteerige, mis ei toimi eriti hästi:

Muu

Sotsiaalteenistus soovib ilmselt saada kontakti õpilaste terviseandmeid haldava ametnikuga. Tooge palun ära kontaktisiku andmed:


Suur tänu sinu/teie kaasabi eest!

.

21

Nõustamisdokument – kool

Sotsiaalhoolekande alased uuringud ja saadud informatsiooni kasutamine

Dokument on suunatud kooliseaduse (SFS 2010:800) peatükis 1 § 1 nimetatud koolivormidele: põhikool, puuetega laste põhikool (eripõhikool), erikool, saami kool, gümnaasium ja erigümnaasium. Koolisüsteemi kuulub ka haridust täiendav vabaajakodu.

Nõustamisdokumendi koostamise eesmärk on tõsta nii sotsiaalteenuseid käsitlevate uuringute kui ka informatsiooni kasutamise kvaliteeti lapse huvides. Oluline on, et sotsiaalabiteenuseid osutavad asutused saaksid hea ülevaate lapse olukorrast eelkoolis – nii nendes eelkoolides, mis toimivad hästi kui ka nendes, mis ei ole nii head. Seepärast on oluline, et eelkoolid annaksid oma teadmistega panuse, et sotsiaalabiteenust pakkuvad ametkonnad saaksid võimaluse lapse vajadusi paremini hinnata.

Dokumendile peaks vastama isik või isikud, kes omavad kõige paremaid terviklikke teadmisi lapse olukorrast eelkoolis.

Sotsiaalhoolekande uuringu käigus ilmnevad andmed, mis omavad tähtsust seoses lapse eelkoolis käimisega, edastatakse eelkoolile ulatuses, milleks lapse eestkostjad annavad oma nõusoleku.

Käesolevas dokumendis äratoodavad andmed võivad sisaldada tundlikku informatsiooni lapse ja tema kodus valitsevate olude kohta. Seepärast tuleb neid andmeid töödelda selliselt, et oleks tagatud lapse isikupuutumatuse kaitse.

Õpilane


Isikukood Aadress

Koolivorm:

Põhikool

Eripõhikool

Erikool

Saami kool

Gümnaasium

Erigümnaasium

Kooli nimetus:

Klass/üksus/osakond:

Registreeritud kooli alates:

Koolikohta andmeid esitav isik: Amet: Telefon:

Kuupäev: Allkiri

.

22


Nimi: Aadress Telefon:


.

23

Juhendid nõustamisdokumendi juurde – kool

Seoses nõustamisdokumendi üleandmisega peab sotsiaalteenistus võtma ühendust eelkooliga ja informeerima viimast selle dokumendi eesmärgist, samuti sellest, kuidas dokumenti kasutatakse ja millise aja jooksul oodatakse eelkooli poolset vastust sellele.



Kui 16-20-aastane noor ei õpi (gümnaasiumis, erigümnaasiumis) ega tööta, tuleb omavalitsuse koolivalitsusele,

haridusametile või muule vastavale ametkonnale esitada järgmised küsimused:

Kas omavalitsus on teadlik noore tegevusest ja kas ta on pakkunud „sobivaid individuaalseid meetmeid“, kooliseaduse ptk. 29 § 9 järgi (2010:800)?

jah

ei

Kui jah, nimetage meetmeid:

Kas noor on nõustunud osalemisega pakutud meetmetes?

jah

ei

Kui jah, nimetage meetmed:

Kui ei, nimetage põhjused:

Seaduslik alus

Osapooled, kes tegelevad laste ja noortega, kellel läheb halvasti või kellel on oht halvasti minna, on kohustatud esitama vastavalt vajalikud andmed. Sotsiaalteenistus omab Sotsiaalhoolekande seaduse järgi õigust saada oma käsutusse kontaktid, mis on vajalikud seoses lapse kaitse- ja abivajadusi puudutavate uuringutega (SoL /Sotsiaalhoolekande seadus/ ptk. 11 § 2).



.

24

Eesmärgi täitmine

7-16 (17)- aastastele lastele

Kas õpilase jaoks on kehtestatud vastava klassikursuse jaoks õppekava kohased eesmärgid?

jah

ei

Kommentaar:

Sotsiaalteenistus võib nõuda hiljem individuaalse arengukava (IUP), tunnistuste või pedagoogiliste hinnangute koopiate esitamist, mis näitavad, kui kaugele on õpilane oma teadmiste arendamisel jõudnud võrreldes antud õppeaines esitatavate teadmistealaste nõuetega.

Kas õpilane õpib talle kohaldatud õppekava järgi või osaleb ta eraldi õppegrupi töös kooliseaduse ptk. 3 §§ 11-12 järgi (2010:800)?

jah, alates millisest kuupäevast?

ei


Sotsiaalteenistus võib nõuda hiljem otsusele aluseks olnud ülddokumentide koopia esitamist.

Kas õpilane on osalenud koduõppes kooliseaduse ptk. 24 §§ 20-22 järgi (2010:800)?


ei


Kas õpilane täidab oma koolikohustust mingil muul viisil kooliseaduse ptk. 24 §§ 23-25 järgi (2010:800)?


ei


.

25

Kas õpilane osaleb mingis vabaajakodus organiseeritavas mõtestatud vabaajategevuses või mingis muus avatud vabaajategevuses kooliseaduse ptk. 14 § 2 ja ptk. 25 §§ 4, 5 järgi 2010:800)?

jah

ei


16–20 (21) -aastastele noortele

Kas õpilasele on antud täitmiseks konkreetse gümnaasiumiklassi jaoks kehtestatud oma programm?

jah

ei

Kommenteerige:

Sotsiaalteenistus võib nõuda hiljem individuaalse arengukava, tunnistuste või pedagoogiliste hinnangute koopiate esitamist, mis näitavad, kui kaugele on õpilane oma teadmiste arendamisel jõudnud võrreldes antud õppeaines esitatavate teadmistealaste nõuetega.

Kas õpilane on osalenud koduõppes kooliseaduse ptk. 24 §§ 20-22 järgi (2010:800)?


ei


Kõigile vanusegruppidele

Kui palju arstikülastusi on kool õpilasele pakkunud kooliseaduse ptk. 2 § 27 järgi (2010:800)?

Arv::

Kui palju arstikülastusi on õpilane ja perekond kasutanud (vastu võtnud)?

Arv:

.

26

Õpilasele, kes ei suuda eesmärke saavutada või kellel on muud kooliraskused:

Kas kool on viinud läbi mõne pedagoogilise uurimuse kooliseaduse ptk. 3 § 8 järgi (2010:800)?

jah

ei

Kas antud juhul on olemas mõni täiendav uurimus lugemisraskuste, arvutamisraskuste või neuropsühhiaatriliste funktsionaalsete takistuste või muude koolitöö jaoks oluliste probleemide kohta?

jah

ei


Kui laps/noor käib erikoolis:

Kas erikooli vastuvõtmisele eelnes mingi pedagoogilist, psühholoogilist, meditsiinilist ja sotsiaalset hinnangut käsitlev uuring kooliseaduse ptk. 7 § 5 järgi (2010:800)?

jah

ei


Sotsiaalteenistus võib nõuda otsuse tegemisele aluseks olnud ülddokumentide koopia esitamist.

Kas on vastu võtud mingi otsus meetmete programmi kohta kooliseaduse ptk. 3 § 9 järgi (2010:800)?

jah

ei

Mitu meetmekava on viimase kolme aasta jooksul õpilase kohta vastu võetud?

Kirjeldage lühidalt abimeetme sisu:

Sotsiaalamet võib nõuda aktuaalse meetmeprogrammi koopia ja uurimuses sisalduvate oluliste andmete esitamist.

.

27

Kas on veel midagi, mida sotsiaalteenistus peaks teie meelest eriabi kohta teadma kooliseaduse ptk. 3 §§ 7-12 järgi (2010:800)?

jah

ei

Kui jah, siis lisage kommentaar:

Kas õpilasel on vajadus mingi eriabi järele, mida ta hetkel ei saa?

jah

ei

Kui jah, siis lisage kommentaar:

Muu:

Suhted, muudatused jm.

Kas õpilast on olnud kuidagi seotud kiusamise või muude solvavate aktsioonidega (ohvri või täideviijana)?

jah

ei

Kui jah, siis kuidas on kool lahendanud olukorra?

Õpilase suhted koolikaaslastega: Toimivad hästi - kommenteerige

Ei toimi eriti hästi – kommenteerige

.

28

Õpilase suhted täiskasvanutega koolis:

Toimivad hästi - kommenteerige Ei toimi eriti hästi – kommenteerige

Õpilase võimalik puudumine

Kui praegune veerand on just alanud, tooge ära ka eelmise veerandi puudumised

Puudumiste suure arvu puhul näidake ära, kas mõne aine puhul on puudumiste arv eriti kõrge

Käesolev veerand:

Põhjendatud puudumised tundi

Eelmine veerand:

Põhjendatud puudumised tundi

Võimalikud kommentaarid:

Käesolev veerand:

Põhjendamatud puudumised tundi

Käesolev veerand:

Põhjendamatud puudumised tundi

Võimalikud kommentaarid

Tooge ära koolipoolsed meetmed õpilase puudumistega seotud probleemi lahendamiseks:

Kas õpilase õppeedukus on viimasel ajal märkimisväärselt muutunud?

jah

ei

Kui jah, siis millal?

Kas õpilase käitumine on viimasel ajal märgatavalt muutunud? (näit. laps on passiivsem, enesessetõmbunum,

masendunud, tal esinevad vihapursked/raevuhood, ta ärritub kergesti või kergesti haavuv/solvuv. Kas õpilane on muutnud oma sõpruskonda).

jah

ei


.

29

Kodutööd/kodused õppetükid: Toimib hästi – kommenteerige: Ei toimi eriti hästi – kommenteerige:

Kuidas sobivad õpilasele kellaajad?

Sobib hommikune aeg:

Sobivad ajad pärast puhkepausi ja vabu tunde:

Toimib hästi – kommenteerige:

Toimib hästi – kommenteerige:

Ei toimi eriti hästi – kommenteerige:

Ei toimi eriti hästi – kommenteerige:

Kuidas sobivad õpilasele toit ja söögiajad/toidukorrad?

Kuidas toimivad õpilase hügieeni ja riietusega seonduvad asjaolud?

Kas õpilasel on mingeid võimeid/huve, mis ei ole otseselt kooliga seotud?

jah

ei

Kui jah, nimetage need:

Kas koolil on võimalus neidvõimeid/huve rakendada?

jah

ei, tooge põhjus

.

30

Kas õpilase või tema olukorra puhul on tegemist millegagi, mis võiks anda alust muretsemisele?


jah

Kui jah, siis kirjeldage, mis on muretsemise põhjuseks:

Kooli ja õpilase eestkostjate/vanemate (või muu õpilase eest vastutava isiku) vaheline koostöö:

Arenguvestlused

Viimase arenguvestluse kuupäev:

Kohalolek viimasel arenguvestlusel:

Viimase arenguvestluse tulemus:

Mingeid arenguvestlusi ei ole toimunud


Muud kodu ja kooli vahelised kontaktid

Kommenteerige, mis toimib hästi:

Kommenteerige, mis ei toimi nii hästi:

Muu

Sotsiaalteenistus soovib ilmselt saada kontakti õpilaste terviseandmeid haldava ametnikuga. Tooge palun ära kontaktisiku andmed:

.

31


Suur tänu sinu/teie kaasabi eest!

.

32

Juhendid arstlikuks läbivaatuseks Taustainfo Just kasuperedesse ja riiklikesse kasvatusasutustesse paigutatud laste puhul on tegemist väga tõsiste füüsilist ja psüühilist laadi terviseprobleemidega. Varem oli pika aja jooksul kogu tähelepanu pööratud muudele tungivamatele sotsiaalsetele vajadustele ja teravamatele probleemidele. Sageli on raskused muutunud veelgi keerulisemaks varasemate lahkuminekute ja elukoha muutuste tõttu. Kasuperedesse ja riiklikesse kasvatusasutustesse (HVB) paigutatud laste ja noorte tervise ja arstiabivajadusest on sageli mööda vaadatud.

Sotsiaalhoolekandel lasub eriline vastutus tagamaks kasuperedesse ja riiklikesse kasvatusasutustesse paigutatud laste ja noorte tervise ja arstiabi ning hambaraviga seotud vajadused.

Õigus parimale füüsilisele ja psüühilisele tervisele on üks põhilisi inimõigusi ja see on leidnud sõnastamist paljudes rahvusvahelistes konventsioonides, mille Rootsi on ratifitseerinud ja mille täitmine on tema kohustus. ÜRO majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste kontrollkomitee on täpsustanud ja konkretiseerinud, mida tähendab õigus tervisele (ICESCR General Comment 14). Inimõiguste eesmärk seisneb eriti ohustatud ja haavatavate gruppide ning erivajadustega gruppide kaitsmises. See tähendab muuhulgas gruppe, kelle puhul võib vaja minna eriressursse ja vahendeid, et tagada nende võrdsed õigused.

Konventsioonid

Igasugustes lapsi puudutavates ettevõtmistes riiklike või erasotsiaalhoolekande asutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid.

ÜRO Lapse õiguste konventsioon, artikkel 3.

Konventsiooniga liitunud riigid tagavad, et puuetega lastel oleks õigus vabalt väljendada oma seisukohti kõigis neid puudutavates küsimustes ja nende seisukohtadele omistataks piisavalt kaalu vastavalt nende vanusele ja küpsusele teiste lastega võrdsetel alustel ning et nad saaksid selle õiguse teostamiseks oma puudele ja vanusele vastavat abi.

ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsioon, artikkel 7:3

Konventsioon tagab lapsele, kes on võimeline iseseisvaks seisukohavõtuks, õiguse väljendada oma vaateid vabalt kõikides teda puudutavates küsimustes, hinnates lapse vaateid vastavalt tema vanusele ja küpsusele..

ÜRO Lapse õiguste konventsioon, artikkel 12.

Konventsiooniga liitunud riigid tunnustavad lapse õigust võimalikult heale tervisele ja tervise taastamisele. Konventsiooniga liitunud riigid püüavad tagada, et ükski laps ei jääks ilma õigusest niisugusele tervishoiuteenusele.

ÜRO Lapse õiguste konventsioon, artikkel 24.1.

Konventsiooniga liitunud riigid tunnustavad, et lapsel, kelle pädevad ametivõimud on hoolduse, kaitse, füüsilise ja vaimse tervisehäire eesmärgil lasteasutusse paigutanud, on õigus perioodilisele talle antava ravi ja sellega kaasnevate tingimuste ülevaatusele.

ÜRO Lapse õiguste konventsioon, artikkel 25.1.

Eesmärk Arstliku läbivaatuse eesmärk on tuvastada aktuaalsed ja varasemad hooletusse jäetud terviseprobleemid ja võimaliku ravi vajadused, et tagada vajalike meetmete rakendamine ja nende pidev järelevalve. Eesmärgiks on samuti vaimse ja kehalise iseloomuga terviseprobleemide, sealhulgas hammaste terviseprobleemide tuvastamine, mis nõuavad vastavalt kohaldatud olude olemasolu arsti külaskäigu korraldamisel kasuperes või riiklikus kasvatusasutuses.

Taustainfo hankimine Terviseuuringuga tegeleval arstil peab olema juurdepääs järgmistele taustamaterjalidele:

.

33

Sotsiaalameti taotlus tervishoiu ja arstiabi olukorra hinnangu kohta Ülevaade sünnituse kulust (FV 2) Täielik BVC-päevaraamat (s.t. koos kasvukõvera, kaitsesüstimiste lehe, antud suunamiste ja suunamiste

vastuste koopiatega) Täielik koolitervishoiu päevaraamat (s.t. koos kasvukõvera, kaitsesüstimiste lehe, antud suunamiste ja

suunamiste vastuste koopiatega) Hambaravi päevaraamat Muude päevaraamatute koopiad (näit. kui lapsel on krooniline haigus või on vaja saada teavet mingi asetleidva

ravi kohta, peab see info olema vastava taotluse alusel kättesaadav arsti hinnangust ja päevaraamatu koopiatest)

Sotsiaaltöötaja nõuab sisse ülalnimetatud dokumendid ja hoolitseb selle eest, et uuringut läbiviiv arst saaks juurdepääsu taustamaterjalidele enne uuringu alustamist. Päevaraamatute hankimiseks ja väljastamiseks on vajalik eestkostjate nõusolek, juhul kui see ei leia aset meetmete raames, mida rakendatakse lapse kaitset ja abi tagavate abinõude väljaselgitamiseks.

Kui sotsiaaltöötaja peab seda vajalikuks ja kui see on teostatav ilma et sellega kaasneks viivitus arsti poolse hinnangu taotlemisel, võib lisada ka täidetud BBIC nõustamisdokumendi eelkooli/eelkooliklassi/kooli kohta. Sellisel juhul toimub see pärast nõusoleku saamist eestkostjalt ja 15-aasta vanuselt noorelt.

Arstlik läbivaatus Arsti läbivaatuse keskmes peab olema lapse/noore eluline situatsioon ja seda peab iseloomustama kompleksne nägemus arenguperspektiivist.

Last või noort tuleb informeerida läbivaatusest ja selle eesmärgist. Selleks et saada informatsiooni lapse aktuaalsetest terviseprobleemidest, sealhulgas tema vaimsest tervisest ja kasvuaja arengutest, on oluline, et arstliku lävivaatuse juures viibiks lapsevanem/eestkostja või mõni muu isik, kes tunneb last hästi ja keda laps usaldab. Lähtuvalt Laste konventsiooni artiklist 12 on mõistlik luua läbivaatuseks sellised tingimused, et laps või noor saaks ka ise võimaluse esitada omapoolne olukorra kirjeldus ja esitada ise oma formuleeringus olulisi küsimusi ja mõtteid oma tervise kohta.

Kvalifitseeritud hinnangu saamiseks tervisele võib osutuda vajalikuks veel täiendav külastus last läbivaatava (uuriva) arsti juurde. Alternatiiviks võib olla olukorraga tutvumine kahes osas. Sellisel juhul hõlmaks esimene osa informatsiooni saamist selle kohta, mida on lapse kohta vaja teada antud olukorras enne tema paigutamist. Teise ja ulatuslikuma osa võib läbi viia täpsemalt ettevalmistatud külastusena sellesse kohta, kuhu laps paigutatakse.

Anamnees Anamneesis kajastatakse andmeid raseduse ja sünnituse, pärilikkuse, varasemate haiguste, operatsioonide ja ravi ning sealhulgas ka võimalike kontaktide kohta lapse- ja noortepsühhiaatriga. Tehtud külastuste, terviseuuringute, kaitsesüstide ja muude laste- ja koolitervishoiumeetmete kohta koostatakse protokoll.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata kroonilist või korduvat laadi haigustele. Välja tuleb selgitada antud hetkel kasutatavad ravimid.

Anamneesis tuleb fikseerida võimalikud esinevad kõhu- ja peavalud, unehäired, samuti muud rahutuse/hirmu sümptomid ning meeleolu muutused.

Samuti on oluline kaardistada, kui lapsel on kasvuperioodil esinenud normist kõrvalekalduva käitumise nähud või sümptomid, mis võivad viidata neuropsühhiaatrilistele probleemidele. Küsitleda tuleb pärilike tegurite/haiguste olemasolu kohta.

Välja tuleb selgitada võimalike keele- ja suhtlemisraskused, samuti mängulise arengu probleemid, ka eelkooli- ja kooliprobleemid, õpiraskused ja grupitöö probleemid. Tähelepanuta ei tohi jätta pere ja õdede-vendadega suhtlemisel esinevad raskused.

Anamnees peab tuvastama ka allergiad või muud ülitundlikkuse reaktsioonid.

.

34

Üle tuleb kontrollida varasemad terviseuuringud eriti punktides, mis puudutavad nägemist ja kuulmist ning lapse- ja koolitervishoiu raames rakendatud nakkusimmuunsuse meetmeid.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata hammaste tervishoiule.

Anamnees peab tuvastama ka nii riskitegurid kui ka tervist soodustavad faktorid nagu füüsiline aktiivsus, söök, uni, alkohol, uimastid, seksuaalne aktiivsus ning lapse/noore huvid ja võimed, mida on võimalik arendada.

Kliiniline läbivaatus Arstliku läbivaatuse eesmärk on hinnata lapse antud hetke füüsilist ja vaimset tervist, kasvu ja arengut ning võimalikke funktsionaalseid takistusi, mis antud keskkonnas tekivad.

Üldise kehalise tervise uuringu eesmärk on selgitada välja akuutsete või krooniliste haiguste nähud.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata jõhkra kohtlemise (vägivald), au rüvetamise ja enesehävituslikele märkidele.

Uuring sisaldab endas ka hinnangut lapse toitumusele ja füüsilisele tervisele, ning seda täiendab kasvudiagramm.

Lisaks sellele peab anamneesist tulenema hinnang sellele, kas lapse või noore keeleline areng, vaimne tervis ning psühhosotsiaalne ja kehaline areng vastavad tema vanusele. Samuti tuleb jälgida meeleolu, rahutusele viitavaid märke, keskendumis- ja orienteerumisvõimet.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata hammaste seisukorrale.

Hinnang Kokkuvõtvas hinnangus tuuakse ära, kui kaua uuring kestis ja kes eestkostjatest/lapsevanematest viibis uuringu juures ja keda küsitleti või kes andis teavet. Siia kuulub ka kirjeldus lapse või noore võimekuse kohta uurimisprotsessis osaleda ja suhelda.

Uurimusest peab nähtuma, millised on olnud kättesaadavad tervise- ja ravipäevaraamatud ja millise järelduseni on kasvu, arengu ja toitumise staatuse osas uuringuga jõutud.

Kokkuvõttev kirjeldus peab sisaldama hinnangut nii antud hetke kui ka pikaajalisele tervisearengule ja ravivajadusele ning asjaoludele, mida peab lapse/noore paigutamisel arvesse võtma.

Meetmed ja nende kavandamine Tuleb teha kokkuvõte akuutsete ja lühiajaliste meetmete rakendamise ja hoolduse kavandamisekohta. Võimalik on, et uuringut tuleb täiendada proovide võtmisega näiteks ka nakkushaiguste ja sugulisel teelnakkavate haiguste tuvastamiseks. Kirja pannakse võimalikud suunamised eriarstide, laste ja noorte psühhiaatri, günekoloogi, laste taastusravispetsialisti või hambaarsti juurde.

Võimaliku uurimis- ja ravitegevuse jätkumise kava tutvustatakse lapsele/noorele ja eestkostjatele/lapsevanematele. Kava peab sisaldama tervishoiu ja vajadusel ravipõhimõtete täielikku järgimist. Kui lapsel ei ole perearsti, tuleb see uuringu raames läbi arutada, nii et laps või noor saaks võimaluse esmase hoolduse raames suhelda arstiga.

Lapse/noore seisundit uurinud arst koostab hindamisdokumentatsiooni alusel koos Sotsiaalhoolekande esindajatega ja kohalike kokkulepete alusel ühise tegevuskava.

Käesoleva dokumendi eest vastutab sotsiaalamet. Laste tervishoiu ülemarst Gudmund Stintzing vaatas sotsiaalameti ülesandel läbi dokumendi sisu selle 2006. aasta seisuga. Pärast seda viis sotsiaalamet koostöös sotsiaalameti spetsialisti Björn Kadesjöga ja Rootsi Laste Terviseühenduse kooliarsti Stefan Kingiga dokumenti sisse muudatused.

.

35

Kuupäev

Töökohtumise protokoll

Laps/noor


Isikukood

Rahvastikuregistrijärgne aadress

Telefon/mobiilitelefon E-post

Töökohtumine

Kohtumine koosnes: ühest kohtumisest

mitmest osakohtumisest

Kohtumise/kohtumiste kuupäev ja kellaaeg:

Kohtumiskoha aadress

Juhataja nimi ja amet

Kohtumist juhatas sõltumatu juhataja jah ei

Kommentaar

Protokolli koostamise kuupäev:

Vastutav menetleja:

Töögrupp:

Kaasmenetleja

Töögrupp

.

36

Kas last/noort küsitleti kohtumise sisu ja läbiviimise kohta

jah ei, tooge ära, miks last/noort ei küsitletud:

Mida lapselt küsiti?

Kohtumise kuupäev: Kohtumise aeg: Kohtumise koht Päevakord Kohtumisel osalejad Muu, näidake ära, mis:

Kommentaar:

Kohtumisel osalejad

Kohtumisel osalesid järgmised isikud

Laps/noor Eestkostja, näidake ära, kes

Eestkostjaks mitteolev bioloogiline ema

Eeskostjaks mitteolev bioloogiline isa Koosoleku juhataja Sotsiaalteenuse osutaja, näidake ära, kes: Muud isikud, näidake ära, kes:

Muud isikud, kes:

Muud isikud, kes:

Võimalikud kutsutud isikud, kes ei osalenud kohtumisel?

Päevakord ja protokoll (koostab koosoleku juhataja)

Koosoleku võib juhatada sisse positiivsete asjade esiletoomisega, lähtudes näiteks nõupidamise dokumendi esimesest küsimusest. Pange kirja, kas esineb mingeid eriarvamusi ja kuidas need lahendatakse. Selgitage ka, millised on võimalike konfliktide lahendamisvõimalused. Pange kirja, millised küsimused jäid kohtumisel läbi vaatamata.

Protokoll

Arutelu kohta tuleb alati koostada protokoll. Protokollis fikseeritakse vaid antud asja lahendamise seisukohalt oluline.

Koosoleku juhataja soovitused

Koosoleku juhataja annab lähtudes koosolekul tuvastatust omapoolsed soovitused edasiseks hoolduseks/ edasiste meetmete rakendamiseks.

.

37

Kohtumise päevakord peab sisaldama järgmiseid punkte:

• Kas lapsel/noorel on küsimusi või arvamusi hoolduse kohta? • Kas eestkostjatel/lapsevanematel on hoolduse kohta mingeid arvamusi? • Kas hoolduse pakkujal on hoolduse kohta mingeid arvamusi? • Teiste, näiteks eelkooli õpetaja, õpetaja, kuraatori, vabaaja instruktori, arsti arvamused hoolduse küsimuses? • Millised eelmise kohtumise otsused või soovitused on ellu viidud? • Milliseid eelmise kohtumise otsuseid või soovitus ei ole ellu viidud? • Arvamused võimalike muudatuste kohta seoses vastava hoolduse valdkonnas rakendatavate meetmetega? • Muud muudatused hoolduses? • Arvamused hoolduskava või selle elluviimise kava kohta? • Kas hooldus tuleks lõpetada: Millist abi vajab laps/noor pärast hoolduse lõppemist? Sellisel juhul tuleb koostada

järelhoolduse kava.

Protokoll

Kohtumise juhataja soovitused

Järgmistes kavades tuleb teha muudatused

Hoolduskava

Elluviimise kava Näidake ära, mis vajab kavas muutmist:

Muud soovitused:

Kohtumise juhataja allkiri

Allkiri Kuupäev

Nime väljakirjutus Amet

.

38

Järgmine töökohtumine (täidab lapse sotsiaalsekretär)

Kohtumisekäigus tuleb alati määrata kindlaks järgmise töökohtumise aeg, nii et kõik saaksid kavandada oma osavõttu.

Kuupäev: Kellaaeg:

Koht:

Arvamused protokolli ja soovituste kohta (täidab lapse sotsiaalsekretär)

Sotsiaaltöötaja või hoolduse pakkuja peavad alati vaatama protokolli ja soovitused koos lapse/noorega läbi. Lapsel/noorel ja eestkostjatel on alati õigus saada protokolliga tutvuda, sõltumata sellest, kas nad osalesid kohtumisel või mitte. Ülejäänud isikutel on õigus protokolliga tutvuda, kui nad osalesid kohtumisel.

Kohtumise protokolli ja soovitustega on tutvunud järgmised isikud

Protokolli ei koostatud

Laps/noor

Eestkostja, näidake ära, kes


Eriliselt nimetatud eestkostja

Esindaja

Eestkostjaks mitteolev bioloogiline ema Eestkostjaks mitteolev bioloogiline isa


Muud isikud, näidake ära, kes:

Näidake ära, kui kellelgi ülalnimetatud isikutest oli protokolli või soovituste kohta arvamusi või vastuväiteid.

Näidake ära, kellel oli arvamusi/vastuväiteid ja millised need olid:

Sotsiaaltöötaja allkiri

……………………………………………………………………………...........

Allkiri

Kuupäev:

Nimi:

Documents

VORMID JA TUGIDOKUMENDID - sm · VORMID JA TUGIDOKUMENDID Nõustamisdokumendid. 2 Nõustamisdokument