VILJANDIMAAlooduskaitseobjektid

VILJANDIMAAlooduskaitseobjektid

Kaitsealad 8Soomaa rahvuspark 8Alam-Pedja looduskaitseala 10Parika looduskaitseala 10Järveküla looduskaitseala 11Raudna looduskaitsela 11Kurimetsa looduskaitseala 11Tündre looduskaitseala 11Rubina looduskaitseala 12Lehtsaare looduskaitseala 12Leppoja looduskaitseala 13Sanga looduskaitseala 13Kahvena looduskaitseala 13Saarjõe maastikukaitseala 13Varesemägede maastikukaitseala 13Muti maastikukaitseala 14Viljandi maastikukaitseala 14Navesti maastikukaitseala 15Õisu maastikukaitseala 15Uue-Võidu maastikukaitseala 16Papioru maastikukaitseala 16Kullamäe maastikukaitseala 16Teringi maastikukaitseala 18Ainja maastikukaitseala 20Rutu maastikukaitseala 20Karksi maastikukaitseala 21Loodi looduspark 21

SISuKorD

Kaitsealused pargid 24Olustvere mõisapark 26Õisu mõisapark 26Tarvastu metsapark 27Suure-Kõpu mõisapark 27

Üksikobjektid 28Põlispuud 28Koopad, paljandid ja allikad 32Rändrahnud 34

Hoiualad 37Kaitsealused liigid 38Püsielupaigad 42Allikmaterjalid 43

Trükise väljaandmist toetas:SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

KAItStAVAte LooDuS- obJeKtIDe VALItSeJA

KeskkonnaametPärnu-Viljandi regioon

tel 435 5610viljandi@keskkonnaamet ee

www keskkonnaamet ee

KAItStAVAte LooDuSobJeKtIDe KÜLAStuSe KorrALDAJA

RMK loodushoiuosakondKesk-Eesti piirkond

tel 513 2994aimla looduskeskus@rmk ee

www rmk ee

Viljandi maastikukaitsealal Viljandi Linnavalitsus

tel 435 4710viljandi@viljandi ee

www viljandi ee

Koostaja: Reet VaiksaluTekst: Hille Lapp, Reet Vaiksalu

Trükise valmimisele aitasid kaasa: Meelis Suurkask, Ly Laanemets

Fotod: Toomas Kalda, Arne Ader, Tiina Korts, Riho Männik, Maris Sepp, Liis Sepp, Henn Koplikask, Elmo Riig,

Lembit Michelson, Hille Lapp, Ingmar Muusikus, Kadri Paomees,

Meelis Sõerd, Mati Kose, Reet Vaiksalu

Esikaane foto:Karksi maastikukaitseala, L MichelsonTagakaane foto: Tupp-villpead, T Kalda

Toimetamine ja küljendus: Akriibia OÜKaardi toimetaja: Areal Disain

Trükk: AS Printon Trükikoda

© Keskkonnaamet, 2012

2 3

Looduskaitse üheks eesmärgiks on hoida Eestimaa looduskauneid paiku ja säilitada liigilist mitmekesisust just selliselt, et see pakuks naudingut ja rõõmu meile endile Suuremas osas Sakala kõrgustikul paikneval Viljandimaal on arvukalt looduskauneid kohti Statis-tikaameti 2012 a andmetel moodustavad maakonna 3422 km2 kaitstavad alad ca 15%

Sakala kõrgustik meenutab suurt kolmnurka, laia alusega lõunas ja ümara tipuga põhjas vastu Navesti jõge Kõrgustikule on omane tasane ja lainjas pinnamood, mida liigendavad mandrijää sulavete kujundatud ürgorud, mille nõlvadel võib näha Aruküla lademe punase liivakivi paljandeid Paljudest neist voolavad välja külmad ja selgeveelised allikad, mis on liivakivisse uuristanud sügavaid koopaid Orugudest suurim, Tänassilma-Viljandi-Raudna orustik, jagab Sakala kõrgustiku põhja- ja lõunaosaks Maakonna künklikumas piirkonnas Karksi vallas asub Sakala kõrgustiku kõrgeim tipp Rutu mägi (146 m ümp)

Maakonna läänepoolne osa on jõgede ja soode ala Vahe-Eesti suurimate soode kaitseks on moodustatud Soomaa rahvuspark Viljandimaa idaosa jääb Võrtsjärve madalikule, kus on valitsevaks soised metsad ja roostikud ning kus asub Eesti suurim siseveekogu Võrts-järv (27 000 ha) Maakonna põhjaosa hõlmab väikese osa Kesk-Eesti moreentasandikust, mille aluspõhja moodustavad Siluri lubjakivid

Vooluveekogudest läbivad maakonda pikimatena Põltsamaa jõgi (150 km), Emajõgi (139 km) ja Pedja jõgi (137 km) Suurimad järved on lisaks Võrtsjärvele Veisjärv (488 ha) ja Õisu järv (193 ha)

Maakonna metsasus on 46,7% Metsarikkamad on Edela- ja Kirde-Viljandimaa Puu-liikidest moodustavad enamuse mänd ja kask, vähem leidub kuuske Suured, inimte-gevusest puutumata metsa- ja sooalad on heaks kasvu- ja elupaigaks haruldastele või hävimisohus liikidele

Loodusväärtuste hoidmiseks on Viljandimaale loodud 26 kaitseala, 4 hoiuala ja 84 püsielupaika Kaitse alla on võetud 14 parki, millele lisandub 5 parki kaitsealade koosseisus Kaitstava looduse üksikobjektidena on Viljandimaal kaitse all 27 põlispuud, 11 puudegruppi, 24 rahnu, rändrahnu ja kivi ning 11 koobast, paljandit ja allikat

Trükis annab ülevaate maakonna kaitstavatest loodusobjektidest, nende asukohast, väärtustest, külastamisvõimalustest ning kuuluvusest üle-euroopalise Natura 2000 alade võrgustikku Kaardile on kantud kaitsealad, hoiualad, üksikobjektid, kaitsealused pargid ning õppe- ja matkaradade alguspunktid

Foto: Karksi maastikukaitseala, L Michelson

Foto: Niidu-kuremõõk, T Korts

54

PArgID KAItSeALADe KooSSeISuS (5)

Heimtali mõisaparkKarula mõisaparkLoodi mõisaparkViljandi lossiparkÕisu mõisapark

HoIuALAD (4)Lepakose hoiualaKariste järve hoiualaRuhijärve hoiualaVõrtsjärve hoiuala

KAItStAVAD LooDuSe ÜKSIKobJeKtIDPõlispuud (27)s h kaitsealade koosseisus

Juhkami tammJõesaare kadakasKuressaare tammKöösi künnapuuKääriko jalakasLemmjõe tammLiiva mändLipp-Lapi punane tammMarna (Saare) künnapuu„Metsaema“ mändMustapali tammMägiste kuuskOti metsõunapuuPenuja tammPolli tammRistimänd (Vainristi mänd)Ritsu tammSäga (Lõhmuse) pärnTamme künnapuuTuhalaane tammTõllamäe tammUndi tammUpsi tammViiralti e Tammekoori tammVooru tammÕitsemäe metsõunapuuÖöversti jalakas (künnapuu)

rAHVuSPArKSoomaa rahvuspark

LooDuSKAItSeALAD (11)Alam-Pedja looduskaitsealaJärveküla looduskaitsealaKahvena looduskaitsealaKurimetsa looduskaitsealaLehtsaare looduskaitsealaLeppoja looduskaitsealaParika looduskaitsealaRaudna looduskaitsealaRubina looduskaitsealaSanga looduskaitsealaTündre looduskaitseala

MAAStIKuKAItSeALAD (14)s h looduspark

Ainja maastikukaitsealaKarksi maastikukaitsealaKullamäe maastikukaitsealaLoodi loodusparkMuti maastikukaitsealaNavesti maastikukaitsealaPapioru maastikukaitsealaRutu maastikukaitsealaSaarjõe maastikukaitsealaTeringi maastikukaitsealaUue-Võidu maastikukaitsealaVaresemägede maastikukaitsealaViljandi maastikukaitsealaÕisu maastikukaitseala

PArgID (14)Abja mõisaparkKarksi mõisaparkKivistiku metsaparkKõpu mõisaparkKärstna mõisaparkLahmuse mõisaparkLõhavere mõisaparkOlustvere mõisaparkPolli mõisaparkPärsti mõisaparkSürgavere mõisaparkTarvastu metsaparkTusti mõisaparkVana-Võidu mõisapark

Põlispuude grupid (11)Holstre pärnadKarksi elupuudKullamäe männidMurru pärnadMursi pärnadOru tn tammed Pärnamäe pärnad Sabaku pärnadTammemäe tammedViiratsi tammedVäike-Saadu pärnad ja pihlakas

Koopad, paljandid, allikad (11)s h kaitsealade koosseisus

Hendrikhansu põrguJaama allikasLoodi paljandLopa paljandLossimägede paljandMaimu koobasRutu allikasSuislepa paljandSinialliku allikasVaida paljandÕisu paljand

rändrahnud (24)AuksikiviHärjamäe rändrahnIivakiviJaanikildi rahnJõesaare rändrahnKalevipoja toolKivilõpe Kalevipoja kiviKivilõpe Vanapagana kiviKõrvi suurkiviLabidakiviLahmuse kiviLaiakivi rändrahnLepakose rändrahnLiivasaare rändrahnLinnamäe rändrahnPaksu suurkiviPuiatu suurkiviRistivälja rändrahnRõugu kiviSammuli rahnTammeveski kiviTuhalaane rändrahnViirapuu rändrahnVäluste rändrahn

Foto: Must-toonekure pojad, R Männik

VILJANDIMAA LooDuSKAItSeobJeKtID

76

KAItSeALAD* – kaitsealad kuuluvad Natura 2000 võrgustikku

Soomaa rahvuspark* moodustati 1993 aastal Kesk-Eesti suurte rabamassiivide, lam-miniitude, metsade ja kultuuripärandi kaitseks 39 639 ha suurune Soomaa rahvuspark asub suuremas osas Viljandi (29 300 ha) ja väiksemas ulatuses Pärnu maakonnas Kait-seala põhiosa hõlmavad suured rabamassiivid: Kuresoo, Öördi, Kikepera ja Valgeraba Soid eraldavad Halliste, Lemmjõgi ja Raudna jõgi, mille kallastel levivad lamminiidud Rabadevahelised alad on kaetud metsamassiividega Tähelepanu väärivad alal esinevad lammi- ja lodumetsad Raudna jõe orus asuvatel liivaluidetel levivad nõmme- ja palu-männikud Soomaa eripäraks on peaaegu igal aastal korduvad üleujutused, mida kutsu-takse „viiendaks aastaajaks“ Aastasadu toimunud üleujutused on pärandanud Soomaale suurvee ajal liikumiseks ühepuulootsikud ehk haabjad, mille valmistamise traditsioone püütakse tänapäevalgi au sees hoida

Varjuline ja eraldatud kant on sobivaks elupaigaks suurtele kiskjatele nagu hunt, karu ja ilves Soomaa rabad on Eestis ühed olulisemad pesitsusalad inimpelglikele lin-nuliikidele: rüütadele, väikekoovitajatele ja mudatildritele Haruldastest lindudest on esindatud erinevad kotkad, must-toonekurg ja mujal Euroopas väljasuremisohus olev rukkirääk Soomaa luhtadelt võib leida Euroopas haruldasi taimi, sh siberi võhumõõka ja niidu-kuremõõka Soomaa suurima rabamassiivi, Kuresoo raba, teeb eriliseks üle 8 meetri kõrgune rabarinnak

Kõrtsi-tõramaal asub rahvuspargi looduskeskus, kus on võimalik tutvuda kaitseala väär-tustega läbi teabematerjalide, loodus- ja teemaõhtute ning saada infot matka- ja õppe-radade kohta

Hüpassaare õpperada (4,4 km) läbib kõdusoometsa ja raba

Ingatsi õpperada (3,6 km) on 2,2 km ulatuses laudtee, ülejäänud osas on pinnasrada Euroopa kõrgemale rabarinnakule (8 m) on rajatud vaatetorn Parkimisplatsi lähedal asub Karuskose rippsild ja haabjakoda

Koprarada (1,8 km) algab ja lõpeb rahvuspargi looduskeskuse kõrvalt Rada on kaetud hakkpuiduga, märjemates kohtades on liikumise hõlbustamiseks laudtee Läbi erinevate metsatüüpide kulgev õpperada tutvustab kobraste elutegevuse jälgi

Kuuraniidu õpperada (1,1 km) viib läbi vana kõdusoometsa ja toob ringiga alguspunkti tagasi Vaatamist väärivad suured ja võimsad haavad

Lemmjõe keelemetsa õpperada (4 km) kulgeb Raudna jõe ääres ning tutvustab lammi-metsa ja -niitu Raja ääres kasvab kaitsealune Lemmjõe tamm

Meiekose õpperada (2,8 km) pakub võimalust tutvuda kaunite jõekäärude, põlispuude ning vanade talukohtadega Maanteed pidi parkimisplatsile tulles on raja pikkuseks u 5 km

Pärnu maakonda jääv riisa õpperada (4,8 km) tutvustab raba ökosüsteemi ja Navesti jõge Rajal on vaatetorn

Soomaa ainsa järveni viib Öödi järve õpperada (2,8 km) Öördi raba on tuntud Eesti ühe jõhvikarikkama piirkonnana

Tipu külas Pauna talu juurest algav Pauna kultuurilooline rada (3 km) viib läbi küla kul-tuurilooliste paikade

Foto: Üleujutus Soomaa rahvuspargis, T Kalda

Foto: Kuresoo raba, T Kalda

98

Alam-Pedja looduskaitseala* asub Võrtsjärve nõos Viljandi-, Jõgeva- ja Tartumaal Kaitseala pindala on 34 219,4 ha, millest enamus paikneb Tartu ja Jõgeva maakonnas, Viljandimaale jääb 2788,2 ha Kaitseala on loodud 1994 aastal soode, metsaalade s h haruldase humalaga lammimetsade ning lamminiitude kaitseks Inimtegevusest vähe mõjutatud maastikele on iseloomulikud kohati mitme kilomeetri laiused üleujutused

Alam-Pedja jõgedes elab 35 liiki kalu, kellest üle-euroopalise kaitseväärtusega on võl-das, hink ja tõugjas Erinevaid linnuliike on kaitsealal kohatud 196, eriti arvukalt kevadise ja sügisese rände ajal Maailmas hävimisohus olevatest liikidest pesitsevad kaitsealal merikotkas, suur-konnakotkas ja rukkirääk Teadaolevalt on kaitsealal (Palupõhjas) Eesti suurim tiigilendlaste poegimiskoloonia ning rohunepi tähtsaim pesitsusala Baltimaades

Parika looduskaitseala* (2182 ha) asub Suure-Jaani ja Kõo vallas 1981 aastal moo-dustatud kaitseala on loodud Parika raba ning sealsete taime- ja loomaliikide kaitseks Valdavalt madalate mändidega puisraba on tekkinud järve soostumisel Laugastikke esi-neb raba keskosas Looduskaitsealal asub kolm järve: Parika järv (114,2 ha), Pühajärv, mis meenutab pigem suurt laugast, ja Väikejärv (4,8 ha) Haruldasematest taimedest kasvab kaitsealal kõdu-koralljuur, vööthuul-sõrmkäpp, suur käopõll, laialehine neiuvaip ning väike vesiroos Alal on väike-konnakotka, metsise, tedre, must-toonekure, sookure, hallhaigru jt elupaigad

Kaitsealal asub Parika järve matkarada (200 m) ja Parika Väikejärve õpperada (3,6 km)

Järveküla looduskaitseala* (267,9 ha) asub Tarvastu vallas Ala moodustati 1990 aastal merikotka elupaikade, Võrtsjärve äärse männimetsa ja selle vahel paiknevate bioloogilise mitmekesisusega rabalaikude kaitseks

raudna looduskaitseala (29,9 ha) asub endises kruusakarjääris Pärsti vallas ja võeti kaitse alla 1994 aastal, olles oluline rändepeatus-, pesitsus- ja toitumiskoht lindudele Järve väikestel saartel pesitsevad lauk ja hallpõsk-pütt Kaitsealustest linnuliikidest on esindatud väiketüll, tutkas, jõgitiir, suurkoovitaja ja kaldapääsuke Kaitsealustest taime-liikidest leidub alal kahkjaspunast sõrmkäppa ja kuradi-sõrmkäppa

Kurimetsa looduskaitseala* (56,6 ha) asub Karksi vallas Kaitseala moodustati 1998 aastal kalakotka elupaiga ja vanade loodusmetsade, rohunditerikaste kuusikute ja soos-tuvate ja soo-lehtmetsade kaitseks

tündre looduskaitseala* (1837,3 ha) asub Viljandimaal (364 ha) Karksi vallas ja Valgamaal Helme vallas Kaitseala on loodud 1999 aastal soometsamaastiku ja sealsete koosluste loodusliku arengu kaitseks Kaitsealustest liikidest esineb alal lindudest kala-kotkast, metsist, laanerähni ja seentest taiga-peenpoorikut

Kaitsealale jääva loodusliku metsajärve – Tündre järve – suurim sügavus on 10,6 m Kaldad piirnevad keskmiselt 80-aastaste männi- ja kuusemetsadega Järve rikkalikku kalastikku kuuluvad latikas, särg, ahven jt Leitud on haruldast tömbilehist penikeelt Alal paikneb puhkekoht

Foto: Karulauk, T Korts

10 11

Foto: Väike-konnakotkas, R Männik

rubina looduskaitseala* (2097,1 ha) asub Viljandi maakonnas (1069 ha) Karksi ja Tarvastu vallas ning Valga maakonnas Põdrala ja Helme vallas 2005 aastal moodustatud kaitseala ees-märk on kaitsta kaitsealuseid taime- ja looma-liike, Rubina sood ja Veisjärve Alal leidub nii rändlindude peatuspaiku kui omapäraseid raba- ja metsamaastikke Kuigi paljud linnud on valinud pesitsemispaigaks Valgamaale jääva Rubina soo, on Viljandimaal asuv rabastunud kallastega Veis-järv neile oluline toitumisala Rangelt kaitstava-test liikidest on alaga seotud must-toonekurg ja merikotkas Toitumas käivad ohustatud liikidest veel väike-konnakotkas ja kanakull Kaitsealal on metsise elupaik, läbirändel peatuvad haned ja sookured Taimedest kasvab siin mitmeid liike orhideesid Veisjärv on keskmiselt 3,5 m sügav Kaladest leidub särge, ahvenat, haugi ning kait-sealust vingerjat

Lehtsaare looduskaitseala (379,1 ha) asub Suure-Jaani vallas Kaitseala moodustati 1992 aastal kaitsealuste linnuliikide elupaikade ja rabametsakoosluste kaitseks Ala on valdavalt metsane, kuid esineb ka kidurate mändidega

Kahvena looduskaitseala* (656,6 ha) asub Pärnu maakonnas Saarde vallas ja Viljandi maakonnas (264,2 ha) Kõpu vallas 2005 a kaitse alla võetud ala eesmärgiks on säilitada vana loodusmetsa, soostuvat- ja soo-lehtmetsa, siirdesoo- ja rabametsa, rikutud, kuid taastumisvõimelist raba ning säilitada metsise elupaiku

Saarjõe maastikukaitseala* (1750 ha) asub Pärnu, Viljandi (439 ha) ja Järva maakon-nas Vändra, Suure-Jaani ja Türi vallas 2006 aastal moodustatud kaitseala väärtuseks on seda läbiv 38 km pikkune Saarjõgi, lamminiidud, metsaga kaetud mõhnad ning erinevad kaitsealused liigid

Piirkonnas toimunud tõrvaajamine on nime andnud Järvamaal paiknevale Tõrvaaugu külale Kaitsealustest linnuliikidest on esindatud metsis ja must-toonekurg, kaitsealus-test kalaliikidest võldas ning kaitsealustest taimeliikidest erinevad orhideed, ungrukold ja lääne-mõõkrohi

Varesemägede maastikukaitseala (23,39 ha) asub Saarepeedi vallas 1964 aastal moodustatud kaitsealaga hoitakse metsaga kaetud oosi Tääksi-Välgita-Kehklase ürgoru suudmes asuvad Varesemäed on nime saanud Kõrevarese talu järgi, mille maadel mäed asuvad Mägede jalam on ligikaudu 50 m kõrgusel merepinnast, kõrgeimad tipud küün-divad veidi üle 75 m Jalamilt avaneb vaade Tänassilma ürgorule ja Kehklase järvele Vaatamisväärsuseks on 120-130 aastased kased Ala kasutatakse aastaringselt puhkami-seks ja sportimiseks

Foto: Parika Väikejärve õpperada, R Vaiksalu Foto: Pruunkaru, A Ader

Foto: Vööthuul-sõrmkäpp, M Sepp

kuivendatud rabamaastikku Kaitsealale jäävad metsise mängu- ja püsielupaigad ning kanakulli püsielupaik Leppoja looduskaitseala* (376,1 ha) moodustati 2005 aastal Pärsti vallas asu-vat vahelduva pinnamoega ala katab sega-mets Raudna jõe kaldal paljanduvate lii-valuidete vahel madalamas orunõos asub 6 ha suurune puisraba

Kaitsealustest taimeliikidest leidub alal kaunist kuldkinga, vööthuul-sõrmkäppa, kahkjaspunast sõrmkäppa ja laialehist neiuvaipa Kaitsealal asub hariliku ungru-kolla kasvukoht

Sanga looduskaitseala* (151,6 ha) asub Pärnu maakonnas Saarde vallas ja Viljandi maakonnas (46,8 ha) Abja vallas 2005 aastal moodustatud kaitseala ees-märk on kaitsta vanu loodusmetsi ja kait-sealuseid liike ning elupaiku Alal elavad musträhn, laanepüü, must-toonekurg ja kanakull Kaitstavatest sammaldest kasvab alal sulgjat õhikut ja samblikest harilikku kopsusamblikku

12 13

Muti maastikukaitseala* (90,8 ha) asub Tarvastu ja Karksi vallas 1990 aastal loodud kaitsealal kaitstakse kahte kaunist metsajärve: Muti järve (Suur Mutijärv) ja Muti Umbjärve (Väike Mutijärv) ning neid ümbritsevat mitmekesist maastikku, allikasood ja raba Mets on valdavalt männik Muti järves kasvab rohkesti valget vesiroosi, Muti Umbjärves aga haruldast väikest vesikuppu Ala on hinnatud puhkemaastikuna

Viljandi maastikukaitseala* (365 ha) jääb Viljandi linna ja Viiratsi valla maadele Ala võeti kaitse alla 1964 aastal Maastikukaitseala on moodustatud mitmekesise maastiku, haruldaste liikide elu- ja kasvupaikade ning Viljandi järve (155,7 ha) ökosüsteemi kait-seks Kaitseala tuumiku moodustab 4,6 km pikkune Viljandi järv, mille suurim sügavus on 11 m Kaitseala ühe osa moodustab lossipark, kus asuvad ordulinnuse varemed Pargi

servas asub Lossimägede paljand, kus paljandub punakaspruun liivakivi Kaitsealale jääb Sammuli rändrahn (ümbermõõt 19,6 m, kõrgus ~2 m) Haruldastest liikidest leidub Viljandi järves koloniaalset rohevetikat järvepall, kaladest harilikku vingerjat ja imetajatest saarmat Lossipargis on 9 nahkhiireliigi elupaik, kes kuuluvad nii kaitstavate liikide kui ka Punase Raamatu nimistusse

Ümber järve matkamiseks ja tervisespordi harrastamiseks on rajatud terviserada (12,4 km)

Navesti maastikukaitseala (168 ha) asub Suure-Jaani vallas Kaitseala moodustati 1992 aastal Navesti orundi luiteliste pinnavormide ja bioloogilise mitmekesisuse säilita-miseks Ligikaudu 3 km pikkuse, loode-kagusuunalise kitsa luiteaheliku keskmine suhte-line kõrgus on 4–5 meetrit, kõrgeim kuni 14 meetrit Lõunaosas on luidete vahel väikesi rabalaike Mändide tüvedele on armid jätnud kunagine puude vaigutamine Haruldastest taimedest on alal kevad-ristmadara, suur käopõlle ja vööthuul-sõrmkäpa kasvukoht

Läbi nõmmemänniku kulgeb Sakala tee matkarada (12 km), mida mööda käis C R Jakobson Kurgjalt Vanaõue kaudu Viljandisse ajalehte „Sakala“ toimetamas

Õisu maastikukaitseala* (592,4 ha) asub Halliste vallas Sakala kõrgustikku liigesta-vas Rimmu ürgorus Praegustes piirides moodustati kaitseala 1998 aastal Õisu ümbruse geoloogiliste vaatamisväärsuste ja haruldaste liikide kaitseks Maastikukaitseala koos-seisu kuulub Õisu järv, mõis, park, jõeorg kaldanõlval kõrguvate liivakivipaljanditega ja Ariva mets Haruldasematest taimedest on Õisu järve kaldavööndis elupaiga leidnud koloniaalne rohevetikas järvepall Järv ja selle ümbrus on lindudele soodne pesitsus-, toitumis- ja rändepeatusala

Õisu matkarada (2,6 km) möödub Vidva ojal kaldal paljanduvast 14,6 m kõrgusest ja 34,4 m pikkusest paljandist Jõeorgu kutsutakse Mulgimaa Taevaskojaks

Foto: Metsis, L Michelson

Foto: Õisu maastikukaitseala, E Riig

Foto: Tedrekukk, I Muusikus

14 15

uue-Võidu maastikukaitseala (51,4 ha) paikneb Saarepeedi vallas 1964 aastal moodustatud kaitsealal kaitstakse Karula järve ja Karula (Uue-Võidu) mõisaparki ning järve ümbritsevat maastikku Park on rajatud 18 sajandi lõpul barokkstiilis, 19 sajandil muudeti park vabakujuliseks Karula järv on põhja-lõunasuunaline pikliku kujuga, suurim sügavus 15 m, keskmine 4,8 m Ala on sobiv puhkamiseks

Papioru maastikukaitseala (3,7 ha) asub Suure-Jaani vallas ning moodustati 1964 aastal mandrijää sulamisvete setetesse lõikunud sügava järsunõlvalise sälkoru kaitseks Papiorus voolab oja Oru maanteepoolne osa on järsuveeruline ja üle 10 m sügav Ala on nime saanud kunagi oru veerul asunud puukiriku järgi, mille ase on tänaseni säilinud

Kullamäe maastikukaitseala* (5,3 ha) asub Tarvastu vallas Kaitseala loodi 1964 aastal Tarvastu jõe ääres oleva Kullamäe liivakivipaljandi ja koobaste ning neid ümbritseva maastiku kaitseks Jõe veepiirilt kerkiv paljand on kuni 12 m kõrgune

16 17

Foto: Nõmme- ja palumetsades moodustavad alustaimestiku pohlad, mustikad ja kanarbik, R Vaiksalu

Foto: Kaunis kuldking, M Sepp

teringi maastikukaitseala* (320,7 ha) asub Karksi vallas Eesti-Läti piiri ääres Kaitseala on loodud 1999 aastal eriilmelise soo- ja metsamaastiku ning taimekoosluste kaitseks Teringi raba iseloomustavad kõrguvad rabasaared Maastikus on metsafragmente, kus on tihedalt murdunud puid ja sammaldega kaetud tüvesid Tüüpilistele raba- ja siirdesoo-metsadele vahelduseks kasvab ka laane- ja palumetsi Alal on metsise ja tedre mängu- ja elupaiku Kaitseala kagupoolses osas asub rabavetest toituv Alatsi järv (4,4 ha), mida teatakse ka Nava järvena

teringi õpperaja (4,5 km) laudrada läbib erinevate metsakooslustega rabasaari, kidurate mändidega kaetud raba, põikab Alatsi laukajärve äärde ning jõuab ringiga algusesse tagasi

Lilli loodusmaja õpperada (2,9 km) viib läbi Polli mõisa metsahärra istutatud pargi ning pihlakasalu, kus asub hariliku kopsusambliku kasvukoht, möödub kunagisest must-toonekure pesapuust, Viirapuu rändrahnust ja Lilli paisjärvest

Foto: Lilli loodusmaja õpperada, L Michelson

1918

Foto: Rästik, K Paomees

Foto: Teringi õpperada, R Vaiksalu

Foto: Viirapuu rändrahn, R Vaiksalu

Ainja maastikukaitseala (113,5 ha) asub Karksi vallas Ainja järve kaitseks 1960 aastal loodud kaitseala koosseisu kuulub nüüd ka allikaline Sinejärv (1,5 ha) ning neid ümbritsev vahelduva reljeefiga maastik Sinejärv on keskmiselt 7 m sügavune allikaline veekogu, mille kunagi näha olnud sinist savipõhja varjab praegu muda Sinejärve ja Ainja järve ühendavaks lüliks on oos Ainja paisjärve keskmine sügavus on 1,7 m, suurim sügavus 2,3 m Kaitseala on suure puhkemajandusliku väärtusega

rutu maastikukaitseala* (328 ha) asub Karksi vallas Kaitseala moodustati 1990 aastal Rutu mäe ja seda ümbritsevate pinnavormide kaitseks Metsa kaitstakse elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamiseks Kaitsealal asub Sakala kõrgustiku kõrgeim tipp – Rutu mägi (146 m ümp) Ainulaadne on ligikaudu 200 aastane männieraldus, kus

puude kõrgus ulatub ligikaudu 30 meetrini Alal asub Rutu lõkkekoht, mille juurest juhatavad viidad maakonna kõrgeima tipuni

Karksi maastikukaitseala (153 ha) asub Karksi vallas 1964 aastal Halliste ürgoru kauni maastiku säilitamiseks moodustatud kaitseala keskmes on 1973 rajatud Karksi paisjärv Kaitsealale jäävad muistenditest tuntud Karski Põrguhaud ja Põrguallikad ning 14 sajandist pärit Karksi ordulossi varemed ja kirik Oru nõlvade suhteline kõrgus on 30–40 m, paljandumas võib näha Kesk-Devoni punakaspruuni liivakivi

Loodi looduspark* (3462 ha) asub Viiratsi, Pärsti ja Paistu vallas 1992 aastal moo-dustatud maastikukaitseala eesmärgiks on tagada Sakala kõrgustiku maastiku eripära säilitamine ning haruldaste taime- ja loomaliikide elupaikade kaitse Kaitseala koos-seisu kuuluvad Loodi ja Heimtali mõisapargid Maastikus domineerivad ürgorud, mis koos lisaorgudega moodustavad orumaastikke Orus voolavate Sinialliku ja Viraski oja kallastel paljanduvad Kesk-Devoni Aruküla lademe punased liivakivid Looduspargi territooriumile jääb 10 väikejärve, sh maakonna sügavaim Holstre Linajärv (16,7 m) Taime- ja loomaliikide poolest rikkas looduspargis kaitstakse Viljandimaal vähelevinud kadastikku, vahelduva reljeefiga luiteid, vanade loodusmetsade kõrval Eesti vanimat ja kõrgeimat euroopa lehise puistut, ~500 aasta vanust Tõllamäe tamme ja Sinialliku allikat, järve ja linnamäge

Loodi looduspargiga tutvumiseks on rajatud Heimtali salumetsa ökosüsteemi tut-vustav looduse õpperada (1,1-2,5 km), Paistu ürgorus paiknev Loodi matkarada (2 km), Loodi lehisepuistu matkarada (0,5 km) ja Sinialliku matkarada (1,3 km) Polli mägedes asuva Holstre-Polli spordi- ja puhkekeskuse juurde on rajatud erineva pikkuse ja ras-kusastmega tervisespordirajad, spordikeskus ja vaatetorn

Foto: Sopilise servaga Ainja järv, R Vaiksalu

Foto: Rutu mägi, R Vaiksalu

2120

Foto: Harilik pohl, R Vaiksalu Foto: Loodi matkarada, R Vaiksalu Foto: Soomaa rahvuspargi looduskeskus, R Vaiksalu

Mustla

Tihemetsa

Ramsi

Lustivere

VastemõisaSaarepeedi

Vana-Võidu

Sürgavere

KärstnaSuislepa

Puiatu

Paistu

Võisiku

KamaraSaarde

Uusna

Polli

Linna

Ala

Leie

Esku

Päri

Kaarli-järve

Peetrimõisa

Soe

Kõo

Tänassilma

Mällikvere

Pilistvere

Väike-Rakke

Sinialliku

Viiratsi

Olustvere

Kolga-Jaani

Halliste

Kamari

Helme

Karksi

VILJANDI

Õisu

Kõpu

ABJA-PALUOJA

VÕHMA

MÕISAKÜLA KARKSI-NUIA

KILINGI-NÕMME

SUURE-JAANI

Vändra

TÕRVA

PÕLTSAMAA

Koksvere

Villevere

Verilaske

Tinnikuru

Heimtali

Suurejõe

Savikoti

Päraküla

Mõnnaste

Pahuvere

Neanurme

Matapera

Äriküla

Veskimäe

Veelikse

Koruste

Leebiku

Väluste

Patküla

Kaavere

KaansooNavesti

Meleski

Holstre

Välgita

Sudiste

Umbusi

Karula

Pärsti

Möldre

Tääksi

Pinska

Loodi

Jaska

Kalme

Põlde

Vardi

Lalsi

Tusti

Valma

Aidu

Ülde

Vaki

Vihtra

Taagepera

Jõgeveste

Mustivere

LapetukmeTuhalaane

Kobruvere

Mäeltküla

Sultsi

Pikknurme

Kirikuküla

Võhmanõmme

Kildu

Lilli

Lõhavere

Anikatsi

Supsi

Kadjaste

Ülensi

VÕRTSJÄRV

Õisu järv

Veisjärv

Halliste jõgi

Õhne j

õgi

Õhne jõgi

Ärma jõgi

Emajõ

gi

Põltsamaa j õ gi Pedj

a jõ

gi

Navest

i jõgi

Räpu jõg i

Saarj

õgi

Pärnu jõgi

Lemmjõgi

Raudna jõgi

Kõpu jõgiPale jõgi

Parikajärv1

SOOMAARAHVUSPARK

6

7

4

11

5

12

10

3

2

8

19

24

23

25

1526

17

13

20

22

18

21

16

27 28

29

30

31

3233

34

35

36

37

38

3940

41

42

43

44

45

46

47

48

4956

7064

60

51

68

75

71

58

59

73

66

6752

54

74

53

50

76

63

57

61 62

69

55

72

65

77

87

84

8682

85

81

83

78

80

79

92

96

90

89

98

93

91

94

9588

97

U105U106

U122

99

U118

U116

U104

U117U114

U103

U111

U108

U109

U113

U119

U100

U115

U110

U102

U121

U101

U120

U107

U11218

1

45

2

8

63

7

9

11

10

20

13

12

1415

19

17 16

LÄTILATVIJA

14

9

Maantee / Main road

Maakonna piir /Municipality boundaryRiigipiir / State border

Kaitseala piir /Protected Area boundary

Kaitstav looduse üksikobjekt /Individual protected nature objectMatkarada / Hiking trail

Raudtee / Railway

1

50

I I I I

Hoiuala piir / LimitedConservation Area boundary

1

49

27 Kaitstealune park /Protected park

1:355 0001 cm kaardil = 3,55 km looduses

PArgID KAItSeALADe KooSSeISuS41 Heimtali mõisapark42 Karula mõisapark43 Loodi mõisapark44 Viljandi lossipark45 Õisu mõisapark

HoIuALAD46 Lepakose hoiuala47 Kariste järve hoiuala48 Ruhijärve hoiuala49 Võrtsjärve hoiuala

KAItStAVAD LooDuSe ÜKSIKobJeKtIDPõlispuud50 Juhkami tamm51 Jõesaare kadakas52 Kuressaare tamm53 Köösi künnapuu54 Kääriko jalakas55 Lemmjõe tamm56 Liiva mänd57 Lipp-Lapi punane tamm58 Marna (Saare) künnapuu59 „Metsaema“ mänd60 Mustapali tamm61 Mägiste kuusk62 Oti metsõunapuu63 Penuja tamm64 Polli tamm65 Ristimänd (Vainristi mänd)66 Ritsu tamm67 Säga (Lõhmuse) pärn68 Tamme künnapuu69 Tuhalaane tamm70 Tõllamäe tamm71 Undi tamm72 Upsi tamm73 Viiralti e Tammekoori tamm74 Vooru tamm75 Õitsemäe metsõunapuu76 Ööversti jalakas (künnapuu)

rAHVuSPArK1 Soomaa rahvuspark

LooDuSKAItSeALAD2 Alam-Pedja looduskaitseala3 Järveküla looduskaitseala4 Kahvena looduskaitseala5 Kurimetsa looduskaitseala6 Lehtsaare looduskaitseala7 Leppoja looduskaitseala8 Parika looduskaitseala9 Raudna looduskaitseala

10 Rubina looduskaitseala11 Sanga looduskaitseala12 Tündre looduskaitseala

MAAStIKuKAItSeALAD13 Ainja maastikukaitseala14 Karksi maastikukaitseala15 Kullamäe maastikukaitseala16 Loodi looduspark17 Muti maastikukaitseala18 Navesti maastikukaitseala19 Papioru maastikukaitseala20 Rutu maastikukaitseala21 Saarjõe maastikukaitseala22 Teringi maastikukaitseala23 Uue-Võidu maastikukaitseala24 Varesemägede maastikukaitseala25 Viljandi maastikukaitseala26 Õisu maastikukaitseala

PArgID27 Abja mõisapark28 Karksi mõisapark29 Kivistiku metsapark30 Kõpu mõisapark31 Kärstna mõisapark32 Lahmuse mõisapark33 Lõhavere mõisapark34 Olustvere mõisapark35 Polli mõisapark36 Pärsti mõisapark37 Sürgavere mõisapark38 Tarvastu metsapark39 Tusti mõisapark40 Vana-Võidu mõisapark

Põlispuude grupid77 Holstre pärnad78 Karksi elupuud79 Kullamäe männid80 Murru pärnad81 Mursi pärnad82 Oru tn tammed 83 Pärnamäe pärnad 84 Sabaku pärnad85 Tammemäe tammed86 Viiratsi tammed87 Väike-Saadu pärnad ja pihlakas

Koopad, paljandid, allikad88 Hendrikhansu põrgu89 Jaama allikas90 Loodi paljand91 Lopa paljand92 Lossimägede paljand93 Maimu koobas94 Rutu allikas95 Suislepa paljand96 Sinialliku allikas97 Vaida paljand98 Õisu paljand

rändrahnud99 Auksikivi100 Härjamäe rändrahn101 Iivakivi102 Jaanikildi rahn103 Jõesaare rändrahn104 Kalevipoja tool105 Kivilõpe Kalevipoja kivi106 Kivilõpe Vanapagana kivi107 Kõrvi suurkivi108 Labidakivi109 Lahmuse kivi110 Laiakivi rändrahn111 Lepakose rändrahn112 Liivasaare rändrahn113 Linnamäe rändrahn114 Paksu suurkivi115 Puiatu suurkivi116 Ristivälja rändrahn117 Rõugu kivi118 Sammuli rahn119 Tammeveski kivi120 Tuhalaane rändrahn121 Viirapuu rändrahn122 Väluste rändrahn

MAtKArAJAD1 Hüpassaare õpperada2 Ingatsi õpperada3 Koprarada4 Kuuraniidu õpperada5 Lemmjõe keelemetsa õpperada6 Meiekose õpperada7 Öördi järve õpperada8 Riisa õpperada9 Pauna kultuurilooline rada

10 Teringi õpperada11 Lilli loodusmaja õpperada12 Loodi lehisepuistu matkarada13 Loodi matkarada14 Sinialliku matkarada15 Heimtali looduse õpperada16 Parika järve matkarada17 Parika Väikejärve õpperada18 Sakala tee matkarada19 Viljandi terviserada20 Õisu matkarada

KAItSeALuSeD PArgIDPargid moodustavad ühe osa looduskeskkonnast Riiklikul tasemel väärtustatakse ajaloo-lise miljöö, stiili, suurejoonelisuse ja liigirikkusega mõisaparke Viljandimaa mõisapargid on pärand 18 –19 sajandist

Viljandimaa mõisaparkidest kuulub riikliku looduskaitse alla 19, nendest 2 on met-sapargid ning 5 (Viljandi lossipark, Heimtali, Loodi, Karula ja Õisu mõisapark) kaitstakse maastikukaitseala/looduspargi koosseisus

Maakonna esinduslikemateks on Olustvere ja Õisu mõisapargid ning Viljandi lossipark Taastamistöid on läbi viidud Kõpu, Lahmuse ja Lõhavere mõisaparkides Taastamisprojekt on koostamisel Loodi mõisapargile

Viljandimaa kaitsealused pargid

Pargi nimetus Kaitstav ala Pindala (ha) Vald Kaitse alla

võtmise aastaAbja mõisapark park 3,7 Abja 1964Karksi mõisapark park 8,9 Karksi 1990Polli mõisapark park 13 Karksi 1990Kõpu mõisapark park ja kabelimägi 12,5 Kõpu 1964Olustvere mõisapark park 10,4 Olustvere 1959Pärtsi mõisapark park 2,3 Pärtsi 1959Lahmuse mõisapark park 5,5 Suure-Jaani 1964Lõhavere mõisapark park ja -mets 7,5 Suure-Jaani 1964Sürgavere mõisapark park 2,9 Suure-Jaani 1964Kärstna mõisapark park, allee ja kabelimägi 11,3 Tarvastu 1990Tarvastu metsapark metsapark 12,4 Tarvastu 1959Vana-Võidu mõisapark park 7,4 Viiratsi 1964Kivistu metsapark metsapark 24,7 Viiratsi 1990Tusti mõisapark park 3 Viiratsi 1964

Foto: Olustvere mõisapark, H Koplikask Foto: Õisu mõisahoone, M Sõerd

Foto: Põlispuude alleega ümbritsetud Olustvere mõis, H Koplikask

Foto: Papioru maastikukaitseala, R Vaiksalu

Foto: Sakala kõrgustiku lainjas pinnamood, M Suurkask

Foto: Kõpu mõisapark, E Riig

2524

Foto: Viljandi losspargist avaneb kaunis vaade Viljandi järvele, R Vaiksalu

olustvere mõisaparkOlustvere mõisa rajamist alustati 1630 aastatel 17 sajandi II poolel kuulus mõis Schlippen-bachide ning 18 sajandi keskel Fersenite suguvõsale Praeguseni säilinud mõisakompleksi ja pargi rajamist korraldas 19 –20 sajandil krahv Nikolai von Fersen Mõisapark valmis Riia linnaaedniku Georg Kuphaldti kavandi järgi Eesti ühe silmapaistvama mõisapargi eripä-raks on mõisakompleksist erinevatesse suundadesse viivaid teid ääristavad alleed Pargi tuntuimaks ja vanimaks puuks on ligikaudu 300-aastane kaheharuline „armastuse tamm“

Pargi jämedaim puu on 5 meetrise ümbermõõduga hõbepaju Pargi põhiosa on ümb-ritsetud maakivist piirdemüüriga Olulise osa pargist moodustavad tiigid Pargi ehteks on mitmed väikevormid: rataskaev, krahviallikas, raudkettidega sillad tiikidel, kus peegeldu-vad endine viinavabrik ja nuumhärgade tall Olustvere mõisaansambel on üks paremini säilinud mõisakomplekse Eestis

Õisu mõisaparkÕisu mõisa rajamist alustati 16 sajandi keskel Praegusesse asukohta rajas mõisa Fried-rich Wilhelm von Sivers 18 sajandil Sellest ajast on säilinud esialgne barokne peahoone Mõisa sissesõitu ja eesväljakut raamivad kaare kujulise põhiplaaniga ait ja tall-tõllakuur 2008 aastast on mõis eraomanduses ja restaureerimisel

Õisu pargi kompositsioonis on oluline koht Õisu järvel ja reljeefsel maastikul Pargi eripäraks on peahoone taga avanev pikk järvele orienteeritud terrassidena laskuv vaate-siht ning seda ääristavad puudegrupid Inglise stiilis hakati parki ümber kujundama 18 sajandi teisel poolel Õisu parki võib arvata üheks esimeseks selles stiilis kujundatud pargiks Eestis

18 –19 sajandi vahetusel rajati mõisast idapoolsele maa-alale Vidva oja orunõlvadele lisaks teinegi park Oru kaldad on peaaegu kogu ulatuses kaetud metsaga, kus on selgelt eristuv mõisa ajal regulaarselt istutatud vanad pargipuud Orus paljandub 8–14 m kõrgune Kesk-Devoni punane liivakivi paljand

Foto: Põhja-nahkhiir, A Ader

tarvastu metsaparkTarvastu metsaparki oli 14 sajandi keskel rajatud ordulinnus, mis hävis 16 sajandi lõpus Mõis kujunes linnuse juurde juba 15 sajandil, kuid hoonestati esinduslikumalt 19 sajandil Peahoone oli ühekordne ja puidust, mis praeguseks on hävinud Säilinud on maakivist kõrvalhooned 1825 aastal ehitasid Mensenkampffid linnusevaremete lähedusse klassitsistliku matusekabeli, milleni viis rippsild See paigutati aga 1931 aastal ümber Viljandi lossimägedesse

Tarvastu metsapargi looduskaitse alla kuuluv osa paikneb jõe kaldal kunagise mõisasü-dame, kabeli ja linnusevaremete vahelisel alal Metsapargis kasvavad männid, tammed, pärnad, mis kohati moodustavad alleesid, ning nulud ja lehised

Suure-Kõpu mõisaparkSuure-Kõpu mõisakompleks oli praegusel asukohal 1593 aastal 1800 aastal eraldati selle põhjapoolsed maad iseseisvaks Väike-Kõpu mõisaks ning vana mõis sai nime Suure-Kõpu 1805–1919 olid mõisa omanikeks von Strykid Peahoone valmis 1847 aastal arhitekt E J Straussi projekti järgi 1921 aastast tegutseb peahoones kool

Park rajati 19 sajandi keskel Peahoone esine sissesõit ja avar esiväljak on ääristatud puuderühmade ja puiesteedega Hoone taha on kooli tarbeks rajatud spordikompleks, mistõttu tagaväljak puudub Peahoonest põhjapool asub omanäoline kivisild

2726

Foto: Loodi looduspargis kõrgub Eesti vanim, 192 aastane euroopa lehise puistu, R Vaiksalu

ÜKSIKobJeKtID

PõlispuudViljandi maakonnas on oma mõõtmete, vanuse, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtuse tõttu looduskaitse alla võetud 27 põlispuud Nii mõnedki neist on tuntud ohverdamis- ja hiiepuudena

Maakonnas on kõige enam kaitse all tammesid, vähem künnapuid, jalakaid jt liike Põlispuude gruppidest kaitstakse Viljandimaal enam pärnasid, millest omapärasem on Murru pärnade grupp, kus ühest kännust on võrsunud 13 pärna

upsi tamm on rinnakõrguselt mõõdetuna Viljandimaa jämedaim puu (ümbermõõt 656 cm ja kõrgus 25 m) Tammehiiglane kasvab Kõpu vallas Uia külas Raudna jõe ääres Upsi tammele järgneb 620 cm läbimõõdu ja rohkem kui 430 aasta vanusega Polli tamm Kolmandat kohta hoiab undi tamm Pärsti vallas, mille ümbermõõt on 590 cm

Viljandimaa tuntuim põlispuu on Viiralti e tammekoori tamm, mille on Eduard Wiiralt 1943 aastal jäädvustanud graafilisel lehel „Viljandi maastik“ Tamm asub Viljandi-Tartu maantee kolmandal kilomeetril

Ompärase kujuga Mägiste kuusk haruneb 1,5 m kõrguselt kolmeks ja puul on kokku 13 latva Kõpu vallas asuv kultuuriloolise taustaga ristimänd on tähelepanuväärne tüvesse lõigatud ristimärkide rohkusega Ristipuudega seotud uskumuse kohaselt pidi surnuaiale suunduv matuserong ristipuu juures peatuma, et tüvesse ristimärk lõigata, mis pidi kindlustama, et surnu enam tagasi koju käima ei pääse

Foto: Upsi tamm, A Ader

2928

Foto: Viiralti tamm, L Michelson

Foto: Oti metsõunapuu, H Lapp

Maakonda jääb mitu Eesti rekordpuud: Jõesaare kadakas on Eesti jämedaim kadakas Puu tüve ümbermõõt on 1,2 m kõrguselt

mõõdetuna 223 cm ja kõrgus 9 m oti metsõunapuu on Eesti vanim ja jämedaim metsõunapuu Puu vanus küündib 250

aastani Rahvasuus tuntakse puud ka Oti mõtsiku nime all Väike-Saadu pihlakas on kaitse all põlispuude grupina koos Väike-Saadu pärnadega

Eesti kaitsealustest jämedaim pihlakas kasvab Paistu vallas Puu tüve ümbermõõt on 213 cm ja kõrgus 15 m

Põlispuud ViljandimaalNimi omavalitsus Linn/Küla Ümbermõõt,

cmKõrgus,

m

1 Penuja tamm* Abja Penuja 449 282 Ööversti jalakas (künnapuu) Abja Saate 472 193 Lipp-Lapi punane tamm Halliste Vana-Kariste 217 294 Tuhalaane tamm Karksi Tuhalaane 475 (1,1) 205 Mägiste kuusk Karksi Allaste 356 (0,4) 236 Oti metsõunapuu Karksi Oti 458 (0,0) 107 Jõesaare kadakas Kõo Paaksima 223 (1,2) 098 Ristimänd (Vainristi mänd) Kõpu Iia 260 259 Upsi tamm Kõpu Uia 656 2510 Liiva mänd Paistu Viisuküla 260 2411 „Metsaema“ mänd Paistu Loodi 335 3512 Mustapali tamm Paistu Mustapali 450 (0,7) 2813 Marna (Saare) künnapuu Pärsti Marna 503 (1,1) 2114 Ritsu tamm Pärsti Pinska 384 1715 Undi tamm Pärsti Mustivere 590 2216 Õitsemäe metsõunapuu Pärsti Kookla 295 (0,5) 1117 Tamme künnapuu Saarepeedi Välgita 436 (0,0) 1818 Juhkami tamm Tarvastu Riuma 482 2119 Kuressaare tamm Tarvastu Tinnikuru 468 2220 Köösi künnapuu Tarvastu Vanausse 372 (1,1) 2021 Kääriko jalakas Tarvastu Pahuvere 275 (1,0) 2222 Säga (Lõhmuse) pärn Tarvastu Tarvastu 432 (1,0) 2123 Vooru tamm Tarvastu Vooru 541 2424 Viiralti e Tammekoori tamm Viiratsi Vana-Võidu 488 13

Kaitseala koosseisus kaitstavad põlispuud25 Polli tamm Paistu Paistu 620 2026 Tõllamäe tamm Paistu Loodi 563 (0,7) 2027 Lemmjõe tamm Suure-Jaani Sandra 490 (0,7) 23

* Puude tüve ümbermõõt on mõõdetud 1,3 m kõrguselt Kui ei ole olnud võimalik mõõta 1,3 m kõrguselt, siis on kõrgus märgitud sulgudes

30 31

Koopad, paljandid ja allikadKaitsealuste üksikobjektidena on Viljandimaal kaitse all 5 paljandit ja 2 allikat Nendeks on Hendrikhansu põrgu, Maimu koobas, Lopa, Vaida ja Suislepa paljandid ning Jaama ja Rutuallikad Kaitsealade koosseisus kaitstakse Loodi, Viljandi lossimägede, Õisu paljandit ning Loodi looduspargis asuvat Sinialliku allikat

Viljandimaa üks tuntumaid koopaid on Karksi vallas asuv Maimu koobas ehk Mägiste (Mäkiste) põrguhaud Tuntuks on koobas saanud A Kitzbergi jutustuse “Maimu” tege-vuspaigana Liivakivist moodustunud paljandi pikkus on 7 m, kõrgus 3,5 m Eesti pikimas looduslikus uht-tekkelises Lopa koopas on kokku 68 m käike, millest pikim on 43-meetrine Kohaga on seotud nii A Kitzbergi kirjatööd kui ka paljud muistendid

Kui tavaliselt on koobaste tekkimine seotud loodusliku protsessiga, siis Tarvastu val-las kõrguvas Suislepa paljandis asuva koopa on legendi järgi inimesed kaevanud, et tasuda mõisast saadud vilja eest Vaida ürgoru ja oja kaldal asuva Vaida paljandi koopa on uuristanud aga vesi Rahvajutu järgi on selles koopas sõdade ajal varjanud end isegi Rootsi kuningas Karl XII

Viljandimaa ja arvatavalt Eesti pikim Hendrikhansu paljand, on 67 m pikk ja 3–7 m kõrge Mulgimaa suurimaks, aga ka tuntuimaks paljandiks on Loodi looduspargis asuv Loodi paljand Viraski oja kaldal kõrguva liivakivi seina kõrgus on 15,2 m ja laius 23 m Rahvasuus kutsutakse paljandit „Loodi Põrguks“ Hea ligipääsetavusega on Õisu maastiku-kaitseala koosseisus kaitstav Õisu paljand, mis üllatab sinna tahutud „Veekandja neitsi“ kujuga ning Viljandi lossipargis olev 6,1 m kõrgune ja 21,3 m pikkune Lossimägede paljand

Viljandimaal kaitse all olevatest allikatest tasub esile tuua Rutu mägede lähistel paiknev rutu allikas ja Loodi looduspargis asuv Sinialliku allikas Rutu viie pulbitseva grifooniga allikas on tekitanud lehtrisse väikese tiigi, kust saab alguse oja Lehtrite sügavus on 1,2–1,8 m Sinialliku allikat tuntakse ohvriallikana Tõusuallikas on tekitanud 2 m süga-vused lehtritaolised keemiskohad Nime on ta saanud vee sinakast värvusest, mis on põhjustatud sinisest savipõhjast

Foto: Hendrikhansu paljand, A Ader Foto: Sinialliku allikas, R Vaiksalu

Foto: Loodi paljand, R Vaiksalu

3332

Foto: Lepakose rändrahn, H Lapp

Foto: Kivilõpe Kalevipoja kivi, R Vaiksalu

rändrahnudViljandimaal kaitstakse 24 viimasest jääajast pärit rändrahnu Maapealse mahu poolest on maakonna suurimaks rändrahnuks Suure-Jaani vallas asuv Labidakivi Migmatiitgraniidist rahnu ümbermõõt on 24,1, kõrgus 3,4, pikkus 11,3 ja laius 5,2 meetrit

Teist kohta hoiab Karksi vallas asuv Iivakivi Gneisskivimi ümbermõõt on 25,5, pikkus 10,5, laius 6,6 ja kõrgus 3,2 meetrit

Kolmandal kohal on Karksi vallas asuv Viirapuu rändrahn Selle graniitgneissist kivimi ümbermõõt on 21,5, pikkus 8,1, laius 4,5 ja kõrgus 2,3 meetrit

Foto: Labidakivi, H Lapp

3534

HoIuALADHoiuala on Euroopa Liidu loodus- ja linnudirektiivi kriteeriumitele vastavate elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala Hoiualadel on lubatud tegevus, mis ei kahjusta liike ega kooslusi, mille kaitseks hoiuala on moodustatud Viljandimaal on selliseid alasid 4, kogupindalaga 17 863,4 ha

Maakonna suurim, Võrtsjärve hoiuala (17 687,7 ha) ulatub osaliselt Tartu- ja Valgamaale Hoiuala eesmärgiks on linnurikka Võrtsjärve ja ümbritseva ala kaitse Euroopa Liidu direk-tiivide lisadesse kuuluvatest liikidest kasutavad ala elupaigana või rände-peatuskohana hüüp, merikotkas, tutkas, harilik tõugjas, harilik vingerjas jt

Ruhijärve (87,1 ha) hoiuala on loodud järve ja kaitsealuse kalaliigi hariliku hingi elu-paikade kaitseks Vee-elupaigatüüpide kaitseks on moodustatud Kariste järve (61,6 ha) hoiuala Maakonna väikseim, Lepakose (27 ha) hoiuala on loodud Navesti jõe lamminiitude säilitamiseks ning kaitseks

Kõik hoiualad kuuluvad üle-euroopalise Natura 2000 loodusalade, Võrtsjärve hoiuala lisaks ka linnualade võrgustikku

Foto: Võrtsjärve hoiuala, R Vaiksalu

Foto: Rohukonn, T Kalda

Foto: Hüüp, M Kose

3736

Foto: Soo-neiuvaip, M Sepp

KAItSeALuSeD LIIgIDLooduskaitse üheks oluliseks osaks on liigikaitse Looduskasutustingimused liikide kait-seks põhinevad looduskaitseseadusel ja erinevate liikide elutingimuste eripärast tuleneval kaitse-eeskirjal Eestis on kaitse alla võetud 570 taime-, seene- ja loomaliiki

Viljandi maakonnas on teada vähesed I kaitsekategooriasse kuuluvate taimeliikide kasvukohad Enamik taimeharulduste leide pärineb kaitsealadelt, mida on rohkem uuri-tud Siin asub teadaolevalt ainuke looduslik kollase käokinga kasvupaik Eestis Seirete tulemusel on tuvastatud kuivades männimetsades ja liivikutel kasvava liiv-hundihamba ning kasvukohana soiseid niite eelistava hariliku kobarpea kasvukohad Loodi loodus-pargis asub rangelt kaitstava seeneliigi roosa võrkheiniku Eesti üks kolmest leiukohast Seen kasvab mahalangenud jalakatüvedel Navesti maastikukaitsealal on määratud II kaitsekategooriasse kuuluva kevad-ristmadara ulatuslik populatsioon

II ja III kategooriasse kuuluvaid taimeliike on inventeeritud tunduvalt arvukamalt Maakonnas tervikuna on hajusalt kasvamas mitmed käpalised: balti sõrmkäpp, suur käopõll, soo-neiuvaip, kaunis kuldking ja vööthuul-sõrmkäpp

Soomaa rahvuspargi Tõramaa luhal ja Halliste puisniidul õitseb kesksuvel suurte siniste õitega siberi võhumõõk ja Eesti looduslik gladiooliliik niidu-kuremõõk Rahvuspargi vana-dest uhtlammi metsadest võib aga leida Eestis vähelevinud küüslaugulõhnaga karulauku

Loodi looduspargis kasvavatest taimedest tasub esile tuua pruunikat pesajuurt ja tähk-rapuntslit Viimast leidub ka Ainja maastikukaitsealal Õisu ja Loodi paljanditel ja allikasoodes kasvab mitmed haruldasi sammaltaimi nagu õrn harkhammas ja kähar põõsassammal Maakonnas on teada lisaks sulgja õhiku, puhta õhu indikaatorliikide habesambliku ning hariliku kopsusambliku leiukohad

Foto: Harilik kopsusamblik, L Sepp

3938

Foto: Kahelehine käokeel, M Sepp

Foto: Sookured ja valge-toonekurg, T Kalda

Järvedega seotud haruldasematest liikidest on Viljandi ja Õisu järves leitud koloniaalset rohevetikat järvepall ning Tündre järves tömbilehist penikeelt

Viljandimaa vaheldusrikka maastiku mitmekesine taimestik on aluseks suhteliselt liigirikkale loomastikule Eestis pesitsevast kuuest kotkaliigist võib Viljandimaal näha viite liiki: merikotkast, suur- ja väike-konnakotkast, kaljukotkast ja kalakotkast Eesti arvukaim kotkaliik, väike-konnakotkas, on ka Viljandimaal pesitsevatest kotkastest suurima leviku ja arvukusega Maakonnas on kokku 52 suur- ja väike-konnakotka püsielupaika Neile liikidele elupaigaks sobivad mosaiiksed maastikud asuvad näiteks Soomaa rahvuspargis, Rubina looduskaitsealal ja Loodi looduspargis

Maakonnas on säilinud vanad kuuse-haava segametsad, mis on sobivaks elupai-gaks rangelt kaitstud lendoravale Mõisaparkide vanad õõnsustega puud on elupaigaks käsitiivalistele Loodusmaastikus on säilinud metsise ja tedre mängu- ning pesapaigad, rabasaared sookurgedele pesa ehitamiseks ning luhaheinamaad rukkiräägule pesitsemi-seks Liigirikkas linnustikus on esindatud veel ohustatud liigid nagu väikepistrik, must-toonekurg, niidurüdi, rabapüü

Tarvastu polder, Parika järv ja Raudna karjäär on aga vee- ja rannikulindude tähtis koondumispaik nii kevad- kui sügisrändel

Veisjärves, aga ka Viljandi järves elab kaitsealune kalaliik harilik vingerjas Kahepaik-setest elavad Võrtsjärve hoiualal III kaitsekategooriasse kuuluvad tähnikvesilik, harilik kärnkonn ja rohukonn

Suurulukitest on maakonnas põtru, hunte, pruunkarusid, metssigu, metskitsi, ilveseid kui ka punahirvi

40 41

ALLIKMAterJALIDAbner, o., Konsa, S., Lootus, K. & Sinijärv, u. Eesti pargid 1 Keskkonnaministeerium, Muinsuskaitseamet, Varrak, Tallinn 2007 Ader, A., Začek, S. Alam-Pedja Keskkonnaamet, Atlex, Tartu 2012 Arold, I. Eesti maastikud Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu 2005 Kaur, e., Kuusik, M. & Sepp, K. Eesti maastikud Tänapäev, Tallinn 2008 tammet, t. Eesti Parkide Almanahh Muinsuskaitseamet, Keskkonnaministeerium, Tallinn 2007 Lapp, H. Viljandimaa kaitsealad Viljandimaa Keskkonnateenistus, Viljandi 2001 Lapp, H. Viljandimaa loodus Viljandi 1997 Leito, t., Kimmel, K. & Ader, A. Eesti kaitsealad EV Keskkonnaministeerium, Eesti Loodusfoto, Tallinn 2007 relve, H. Põlispuud Koolibri, Tallinn 2003 Seil, L. Viljandi looduslugu MÜ Viljandimaa Turism, Viljandi 2008 Seil, L. Viljandimaa väikesed pärlid: pilguheit maakonna kaitsealadele Areal Disain, Tartu 2006

Keskkonnaameti internetilehekülg www keskkonnaamet eeKeskkonnaregistri avalik teenus http://register keskkonnainfo ee/Kotkaklubi interneti lehekülg www kotkas ee/KotkadRiigimetsa Majandamise Keskuse internetilehekülg www rmk eeStatistikaameti internetilehekülg http://www stat ee/ppe-viljandi-maakond

Foto: Kalakotkas, R Männik

Foto: Merikotkas, A Ader

PÜSIeLuPAIKPüsielupaik on looduskaitseseaduses määratletud kui kaitsealuse looma sigimisala või koondumispaik (nt rände ajal), kaitsealuse taime või seene looduslik kasvukoht või lõhe ja jõesilmu kudemispaik

Viljandimaal on 2012 aasta seisuga kaitse all 49 väike-konnakotka, 9 merikotka, 8 metsise, 6 kanakulli, 4 must-toonekure, 4 kalakotka, 3 suur-konnakotka ja 1 kaljukotka püsielupaika

42 43

Foto: Siberi võhumõõk, T Korts

MÄrKMeD

44