Upload
cady
View
69
Download
1
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Vene õppekeelega koolide valmisolek muutusteks. Katri Raik, TÜ Narva Kolledži direktor Monica Sakk, mitmekultuurilise hariduse konsultant 2.dets.2005, Tartu. Vene õppekeelega koolid ja nende õpetajad (2005). Täna on Eestis 604 üldhariduskooli - PowerPoint PPT Presentation
Citation preview
Vene õppekeelega koolide valmisolek muutusteks
Katri Raik, TÜ Narva Kolledži direktor
Monica Sakk, mitmekultuurilise hariduse konsultant
2.dets.2005, Tartu
Vene õppekeelega koolid ja nende õpetajad (2005)
Täna on Eestis 604 üldhariduskooli
Neist 101 kooli või osakonnas on õppekeeleks vene keel
Gümnaasiumiastmega koole- 70
Õpilaste arv 183 951, neist vene õppekeelega 42 530
Lasteaedade olukord 2004 Lasteaedade arv- eesti lasteaedu 467- vene lasteaedu 78- eesti-vene lasteaedu 50 Laste arv - eesti lapsi 38 392- vene lapsi 12 899
Vene õppekeelega hariduse eripära Eestis
Regionaalne eripära:
40% venekeelsest haridusest koondub Ida- Virumaale
50% Tallinnasse ja Harjumaale 10% mujale Eestis
Õpilaste kiire vähenemine kahel põhjusel:
Väheneb laste arv Lapsed lähevad eestikeelsetesse
koolidesse ja lasteaedadesse
Õpetajate suhteliselt madal eesti keele oskus
Järeldused: Regionaalse eripära järgi on Eestis kolme
tüüpi vene ja mitmekeelseid haridusasutusi
Õpilaste arvu vähenemine on reaalne oht töö kaotamiseks
Õpetajad ei saa nõrga keeleoskuse tõtu samasugust informatsiooni kui eestikeelsetes haridusasutustes töötavad kolleegid
Vene õppekeelega koolide õpetajate ootused
Tihedalt seotud eestikeelsele aineõppele üleminekuga 2007
Ettevalmistustest üleminekuks kakskeelsele õppele.
Joonis 1. Vene õppekeelega koolid ja eestikeelne aineõpe aastatel 1998 – 2005.
0
20
40
60
80
100
120
140
vene õppekeelegakoolide arv
eestikeelne aineõpe
eestikeelne aine gümn
Alljärgnev toetub suures osas:
Vestlustele Narva haridusjuhtidega EMORI uuringule (“Eestikeelne aineõpe
vene õppekeelega koolides: olukord ja hoiakud”, 2004)
Narva Kolledži kogemusele
I Ootus:
Rohkem informatsiooni- info puudus takerdub suurel määral
keeleoskuse taha;- 50 % vene õppekeelega koolide
õpetajad kinnitavad , et nad on teadlikud ja kursis problemaatikaga, mis on 2007 aastaga seotud
Miks on Ida- Viru koolijuhid 2007.a. reformikavadega rohkem kursis kui teised?
Põhjus- parem informeeritus
II ootus Koolitus, sh. riigikeele koolitus
- 2004 oli üle 80% vene õppekeelega koolides eestikeelne õpe
- ¾ koolidest plaanis eestikeelset õpet suurendada
- Vajalik oleks koolitus eestikeelse aineõppe läbiviimisest.
Suurim ootus on tasuta riigikeele koolitusele
- 31 % õpetajatest, kes õpetavad oma ainet vene keeles väidavad, et on valmis oma ainet eesti keeles õpetama
Olemasolevate õpetajate täiend- ja ümberõpe (ka õppemetoodika alal), et saada ettevalmistus tööks eesti keeles.
- oluline on huvi õppemetoodilise kirjanduse, õpikute vastu
III ootus Vene koolidele kohandatud õpikud
- vaja on spetsiaalselt vene koolidele koostatud õpikuid, mitte kohandatud eesti õpikuid
IV ootus
Muutused õppekavas
- rangemad nõuded põhikoolis
V ootus
Kindlustunne
- koolid hindavad oma üleminekuraskusi objektiivselt
- Eestikeelse õppega alustamiseks on õpetajale vajalik psühholoogiline valmisolek ja motivatsioon (kardetakse töö kaotamist)
VI ootus
Rohkem suhtlust eestikeelse haridussüsteemiga?
- eesti emakeelega õpetajate arv venekeelsetes koolides väga väike (nt. Lätis on 1/3 )
- vene õpetaja ootab koostööd mitte niivõrd riigistruktuuridega, vaid erinevate haridusühenduste ja- liitude, samuti teadusasutuste ja ülikoolide tasandil
Koostöö koolide tasandil ei edene piisavalt
- vajalik eesti koolide suurem kaasatus - põhjuseks pigem eestikeelsete koolide
initsiatiivi puudumine, - teisest küljest ei ole vene koolid ise
piisavalt aktiivsed ega paku välja koostööd
VII ootus
Võimalus liituda Euroopa Liidu projektidesse
- võimalus kogemuste vahetamiseks, uute õpitehnoloogiate omandamiseks
- Võimalus aktiivseks keele – ja kultuuriõppeks
KOKKUVÕTTEKS
Rohkem informatsiooni
Rohkem koostööd
EESTIS ON ÜKS EESTI KOOL!