Upload
others
View
6
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
1
VEEKOGUDE VEEKVALITEET JA VEESÄÄST
CV
Peeter [email protected]
Haridus
1964 - 1969 Tallinna Tehnikaülikool; Ehitusteaduskond, veevarustus ja kanalisatsioon
1976 tehnikakandidaat, (juh) prof. Harald Velner, “Fosfori eemaldamine heitveepuhastuse aktiivmudaseadmetes”
Töökohad
1969 – 1971 Eesti Maaehitusprojekt, projekteerija
1971 – 1980 Tallinna Tehnikaülikool, Ehitusteaduskond; teadur
1980 – 1988 Rakendusgeofüüsika Instituut, vanemteadur
1988 – 1990 TA Küberneetika Instituut, vanemteadur
1990 – 1992 Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituut; vanemteadur
1992 – 2004 Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut; vanemteadur
2004 - 2013 Keskkonnaministeeriumi Keskkonnateabe Keskus (aastani 2009 Info- ja Tehnokeskus), vanemspetsialist
2005 - 2012 TTÜ, Keskkonnatehnika Instituut, Keskkonnakaitse alusteõppetool; vanemteadur
2012 - … Keskkonnaagentuur, vanemspetsialist
KTK kodulehekülg
http://www.keskkonnainfo.ee/
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
2
“Iga aastaga süveneb minus ahastus, kui ülikooli sisseastumiseksamitel umbes 200
õpilasega vesteldes märkame, et väheneb õpilaste oskus lugeda välja nii tekstist kui
vaatlustest mingeid teadmisi ja probleeme”, rääkis professor Marju Lauristin
Maaülikoolis peetud ettekandes. Tema sõnul on põhjus selles, et ei osata seostada
õpitut ja seda, mida enda ümber nähakse. Lauristin lisas, et õpetaja ei tohiks olla
õppekava mehaaniline kordaja, vaid peab ka ise tunnetama, et on avastaja.
Professor Marju Lauristin,
Päevaleht, 2012-08-11
“Tänapäeva hariduse keskmes ei ole teadmised ega kogemused vaid (kriitiline)
mõtlemisvõime ja õppimisvõime, oskus olulist mitteolulisest eristada, teadusliku
meetodi valdamine ning uudishimu ehk tahtmine teada saada ja mõista.“
Haridusminister Jaak Aaviksoo,
Päevaleht, 2012-08-21
VEEKOGUDE VEEKVALITEET JA VEESÄÄST
MIDAGI ON MÄDA
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
3
VEEKOGUDE VEEKVALITEET JA VEESÄÄST
EELDUSED ON HEAD
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
4
Thales elas u. 600 eKr Mileetose linnas Joonias.
Thales oli Sokratese-eelne vanakreeka
filosoof.Teda peetakse esimeseks filosoofiks üldse
ja ka esimeseks teadlaseks.
Tema arvamuse järgi oli ürgalgeks ehk algaineks
(archē) vesi, mis on kõige algus ja kõige olemus.
Thales püüdis esimesena seletada füüsilist
maailma ja selle nähtusi ratsionaalselt,
mittemütoloogiliselt, võtmata appi jumalaid.Thales
ca. 624–ca. 546 eKr
Inimkonna tänapäeva tähtsaimate probleemide hulka kuulub eluks kõlbliku
keskkonna seisundi säilitamine ning loodusressursside s.h. puhta vee
nappus.
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
VEE TÄHTSUS
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
5
- puhta joogivee ja vajalike sanitaartingumuste puuduse tõttu sureb
maailmas igal aastal umbes 1,5 miljonit inimest
- vett pole piisavalt ligi 900 miljonil inimesel
- korralikke sanitaartingimusi pole ligi 2,6 miljardil inimesel
ÜRO peaassamblee võttis 2010.a. vastu resolutsiooni, mille järgi kuuluvad
puhta joogivee ja sanitaartingumuste olemasolu nüüd inimõiguste hulka.
Puhta vee puudus on suurim Lõuna-Aafrikas, kus puhas joogivesi puudub üle
300 miljonil ehk üle 40% inimestest.
Elementaarsete sanitaartingimused puuduvad Lõuna-Aasias rohkem kui
miljardil inimesel ja Lõuna-Aafrikas rohkem kui 0,5 miljardil inimesel.
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
VEE TÄHTSUS
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
6
VEEKOGUDE VEEKVALITEET JA VEESÄÄST
QUO VADIS?
Veenappus muudab meid aastaks 2050 taimetoitlasteks?
"Aastal 2050 ei ole piisavalt vett, et toota toitu üheksale miljardile inimesele, kui me
jätkame läänemaailma söögitrendidega," oli kirjas Rootsi veeuurijate raportis. "900
miljonit inimest on juba praegu näljas ja kaks miljardit alatoidetud, kuigi toidu
tootmine jätkab suurenemist.„http://news.yahoo.com/blogs/lookout/vegetarian-2050-190426669.html
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
7
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
VEE KULU
AS Tallinna Vesi selgitab
1 m3 = 1 000 liitri veega saate näiteks:
8 korda vannis käia või
33 korda duši all käia või
18 pesumasinatäit pesu pesta või
100 ämbritäit vett aia kastmiseks või
10 tassi teed iga päev ühe aasta jooksul
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
8
http://mot.kielikone.fi/mot/endic/netmot.exe
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
TERMINOLOOGIA
Aleksander Maastik
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
9
VESI ehk DIVESINIKMONOOKSIID ehk VESINIKOKSIID on keemiline
ühend keemilise valemiga H2O. Vee molekul koosneb kahest vesiniku ja
ühest hapniku aatomist.
Vesi on levinuim aine Maal. Ka Universumis on vesi suhteliselt levinud, olles
molekulaarsetest ainetest kolmandal kohal pärast vesinikku (H2) ja
süsinikoksiidi (CO).
Vesi on normaaltingimustel vedel seetõttu, et molekuli sees polaarse
sidemega seotud vesinikuaatomite ja teiste molekulide hapnikuaatomite
vahel tekivad vesiniksidemed, mis muudavad vee molekulide üksteisest
eraldamise raskemaks ja tõstavad seega vee sulamis- ja
keemistemperatuuri.
Tahkes olekus vesi on jää. Jää on kristallilise ehitusega, milles esinevad
tühimikud. Seetõttu on jää tihedus väiksem kui vedelas olekus vee tihedus.
Vett võib leida peaaegu kogu Maalt ja seda vajavad kõik avastatud
elusorganismid. Vesi katab ligikaudu 70% Maa pinnast.
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
VEE OMADUSED
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
10
OLEKUDIAGRAMM - rõhust ja temperatuurist olenev olekute jaotumine,
mida estatakse erinevate faaside piirjoonte abil pT-teljestikus.
Kolmikpunktis ( K ) võib vesi
esineda nii jää, vee kui auru
kujul. Selles punktis
ühinevad
sublimatsioonikõver BK
(lisanditest mõjustatud jää
aurustumiskõver – B’K),
jää sulamiskõver CK
vee aurustumiskõver KA,
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
VEE OLEKUDIAGRAMM
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
11
Vees esinevad ained lahustunud kujul või hõljuvate osakestena. Lahustunud
ained esinevad positiivse laenguga katioonidena ja negatiivsete
anioonidena.
Looduslikus sügavas põhjavees, pärast pinnases ja kivimites infiltreerumist on
domineerivad katioonid Ca2+, Mg2+, Na+, K+ ja anioonid HCO3-, CO32-, SO4
2-
, Cl-. Puhtas õhus olev sademetevesi sisaldab lisaks lämmastikku N (NH4+,
NO3-), tulenevalt õhus olevast gaasilisest lämmastikust.
Vihmas on kogu ioonide kontsentratsioon tavaliselt 10-20 mg/l. Sademevette
satuvad ioonid merelt ja maismaalt auramise käigus, tööstusest ning
vulkaanide pursetega.
Pinnavete (jõed, järved, meri) keemilisele koostisele avaldavad olulist mõju
bioloogilised protsessid, kus aineringes osalevad C, N, P ja O, kusjuures
olulised ioonid on NH4+, NO3
-, NO2-, PO4
3-.
Raskemetallid Fe, Cd, Pb, Zn, Cu, Hg esinevad vees väikestes
kontsentratsioonides, üldiselt lahustunud sooladest erineval kujul.
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
VEES LAHUSTUNUD AINED
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
12
VEE KVALITEET (headus) - väljendab vee mõõdetavaid ning kirjeldatavaid
omadusi.
Vee kvaliteedi hindamiseks kasutatakse ka veeklasse, millele vastavad kindlad
kvaliteedinäitajate väärtused või väärtuste vahemikud. Pinnaveekogude
veeklassid on:
1) väga hea – looduslik vesi;
2) hea – looduslähedane vesi;
3) rahuldav – mõõduka inimmõjuga vesi;
4) halb – reostunud vesi;
5) väga halb – tugevalt reostunud vesi.
Vee kvaliteedi mõistet tuleb käsitleda koos vee
kasutamisalaga ning kehtestatud normatiividega:
joogivee kvaliteet, suplusvee kvaliteet jne.
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
KVALITEEDI MÕISTE
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
13
REOSTUS, SAASTUS
1. Loodusliku veerežiimi või vee kvaliteedi rikutus
2. Ainete, vibratsiooni, soojuse või müra inimtegevusest põhjustatud otsene või
kaudne väljutamine õhku, vette või pinnasesse nii, et see võib ohustada inimese
tervist või keskkonda, põhjustada varalist kahju või kahjustada või häirida
keskkonna puhkeotstarbelist või muud õiguspärast kasutamist
REOSTUSKOORMUS – aja t jooksul vette sattuva reostava aine kogus
reostuskoormus L = reovee hulk Q(t) x aine kontsentratsioon C(t)
Reostukoormust võib väljendada ka inimekvivalentides (ie) ja loomühikutes (lü)
1 ie – ühe inimese tekitatud keskmine reostuskoormus ööpäevas
1 lü – põllumajandusloomade arvestuse tingühik, mis on võrdsustatud 450-500 kg
massiga lehma tekitatud keskmisee reostuskoormusega ööpäevas.
Eristatakse punktreostust (olme- ja tootmisreovesi) ja valglalt veekokku kanduvat
hajureostust (väetised, mürkkemikaalid).
T
dttCtQL0
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
REOSTUSE MÕISTE
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
14
KESKKONNAINDIKAATOR – keskkonnaseisundit või seda mõjutavat muutujat
iseloomustav näitaja. Euroopa Keskkonnaagentuuri kasutatavas DPSIR-
mudelis jaotatakse keskkonnaindikaatorid viide rühma, kirjeldamaks
ühiskonna ja keskkonna vahelisi seoseid.
Liikumapanevad jõud (driving forces) on inimtekkelised mõjurid, mis
põhjustavad koormust keskkonnale (nt poliitikad, sotsiaal-majanduslik
struktuur, eluviis);
koormuse- ehk surveindikaatorid (pressure) peegeldavad inimtegevuse
intensiivsust (nt taastumatute loodusvarade ja energia tarbimismahud,
transpordimahud ja nende muutumine);
DPSIR -Driving forces, Pressures, States, Impacts, Responses
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
KESKKONNAINDIKAATOR e. –NÄITAJA (1)
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
15
seisundiindikaatorid (state) näitavad surve tagajärjel muutuvat
keskkonnaelemendi või terviku kvaliteeti ja/või kvantiteeti (nt õhu kvaliteet,
liigiline arvukus, veekvaliteet, taastumatute loodusvarade kogused);
mõjuindikaatorid (impact) mõõdavad seisundi muutuste tagajärgi inimesele,
ökosüsteemidele ja tehiskeskkonnale (nt muutused ökosüsteemide
viljakuses, toitainete ringes, inimese tervises);
vastumõjuindikaatorid (response) iseloomustavad keskkonnaseisundi
hoidmise või parandamise põhimõtteid ja tegevust (nt
keskkonnainvesteeringud, keskkonnamaksud, korduskasutus,
keskkonnaharidus).
Keskkonnaindikaatorite rühmitamine ei ole absoluutne, vaid võib sõltuda
probleemi käsitlusviisist. Vt ka bioindikaator, keskkonnaaruanne,
keskkonnainfo, keskkonnategevuse tulemuslikkuse indikaator, säästva
arengu indikaator.
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
KESKKONNAINDIKAATOR (2)
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
16
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
Keskkonnaindikaator VEEVÕTT (1)
0
50
100
150
200
250
300
350
400
450
1990
1992
1994
1996
1998
2000
2002
2004
2006
2008
põhjavesi pinnavesi
Veevõtt Eestis
1990–2008, (ilma kaevandus- ja jahutusveeta)
miljonit m3/aastas
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
17
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
Keskkonnaindikaator VEEVÕTT (2)
Aastail 1992–2007 vähenes veekasutus Eestis üle kahe korra seoses
tootmise vähenemise, veearvestuse paranemise ning kodumajapidamiste ja
tööstuse säästlikuma veekasutusega.
Investeeringud ja majandus-poliitilised otsused, mis tõstsid vee hinda,
sundisid nii elanikkonda kui ettevõtteid vee kokkuhoiule, hoogustades vee
korrektset mõõtmist, torude ja sanitaartehnika uuendamist. 2008. a kasutati
olmeveena 46,7 miljonit m3, tootmises tarbiti 30,9 miljonit m3 ja
põllumajanduses 4,0 miljonit m3 vett.
Kuigi Eestis tervikuna on põhjaveevaru piisavalt, on tootmise ja elanikkonna
paiknemisest tingituna veebilanss pingeline Kirde-Eesti põlevkivibasseinis
ning Tallinna ümbruses.
Ligikaudu 2/3 Eesti veekasutusest langeb Harjumaa ja Ida-Virumaa arvele.
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
18
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
VEERINGE LOODUSES (1)
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
19
Atmosfääri vesi 0.001%V=14·103 km3 T=10 päeva
Polaarjää 1.65%V=24·106 km3
T=10 000 aastat
Maismaa vesiV=88·106 km3
Jõed 0.0001%V=1200 km3 T=12 päeva
Järved 0.016%V=230·103 km3 T=10 aastat
Pinnase niiskus 0.005%75·103 km3 T=2-50 nädalat
Bioloogiline vesiV=10 km3
Põhjavesi 4.39%V=64·106 km3
T=10 000 aastat
Põhjavesi aktiivses kihisV=4·106 km3 T=300 aastat
Maailmameri 93.93%V=1370·106 km3 T=2600 aastat
Allikas: Jüri Elken.
Merefüüsika ja hüdroloogia konspektid
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
VEERINGE LOODUSES (2)
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
20
Veeallikas Vee hulk km3% mage- % kogu
veest veest
Ookeanide, merede ja lahtede vesi 1 338 000 000 -- 96,5
Jääkilbid, liustikud ja püsilumi 24 064 000 68,7 1,74
Põhjavesi 23 400 000 -- 1,7
mage 10 530 000 30,1 0,76
soolane 12 870 000 -- 0.94
Mullavesi 16 500 0,05 0,001
Maasisene jää ja igikelts 300 000 0,86 0,022
Järvevesi 176 400 -- 0,013
mage 91 000 0,26 0,007
soolane 85 400 -- 0,006
Atmosfäärivesi 12 900 0,04 0,001
Soovesi 11 470 0,03 0,0008
Jõevesi 2 120 0,006 0,0002
Elusolendites olev vesi 1 120 0,003 0,0001
Kokku 1 386 000 000 - 100
Allikas:
Gleick, P. H., 1996: Water resources. In:
Encyclopedia of Climate and Weather, ed. by
S. H. Schneider, Oxford University Press,
New York, vol. 2, pp. 817-823.
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
VEEVARUDE JAOTUS
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
21
FÜÜSIKALIS-
KEEMILISED
PARAMEETRID
Temperatuur
pH
Leelisus
Karedus
Hägusus
Lahustuvus
Adsorptsioonivõime
Orgaanikasisaldus
Toksilisus
Lahustunud ained
HÜDRO-
MORFOLOOGILISED
PARAMEETRID
Põhjareljeef
Kaldajoon
Mõõtmed
Põhjasetted
Voolukiirused ja hoovused
ENERGIA-
ALLIKAD
Päikese radiatsioon
Tuul
Toitained
BIOLOOGILISED
PARAMEETRID
Toitumistingimused
Produktiivsus
Kisklus
Konkurents
Haigused
Parasiidid
VEEKOGU
ÄÄRE-
TINGIMUSED
Avatud piir
Sissekanne valglalt
Filtratsioon
Punktreostusallikad
Sekundaarne reostus
Kvaliteedi näitaja võib samaaegselt olla ka kvaliteedi kujunemise mõjutaja
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
VEE KVALITEEDI KUJUNEMISTINGIMUSED (1)
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
22
LAHUST. NPINNA-
VEED
PÕHJAVESI
TAIMED
ADSORB.N
VE
SI
SAAK
ORG.VÄETIS
MIN.VÄETIS
SORPTSIOON
LEOSTUMINE
EROSIOON
SÜSTEEMIST VÄLJUV N
N T
AR
BIM
INE
VÄETISE LAHUSTUMINE
N TARBIMINE
BAKT.LAGUNDAMINE
PIN
NA
STA
IMK
AT
E
ATMOSFÄÄR
AT
MO
SF
ÄÄ
R
AT
MO
SF
ÄÄ
R
DE
NIT
RIF
IKA
TS
IOO
N
SA
DE
ME
D
AU
RU
MIN
E
SA
DE
ME
D
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
VEE KVALITEEDI KUJUNEMISTINGIMUSED (2)
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
23
Maa veeringe osaks on ka jäässe, lumesse ja liustikesse talletunud vesi.
90% maakeral olevast jääst on Antarktikas ning 10% Gröönimaa jääkilbis.
Jääkilbi kasvamisel sajab lund rohkem kui sulab. Jääkilbi paksus on keskmiselt
1500 meetrit, võib aga küündida 4300 meetrini.
• Liustikujää katab 10–11 %
kogu maismaast.
• Kui kõik liustikud sulaksid,
tõuseks merede veetase
umbes 70 meetrit. Allikas: National
Snow and Ice Data Center (Riiklik Lume- ja
Jääandmekeskus)
• Viimasel jääajal oli meretase tänapäevasest umbes 122 meetrit madalam ning
liustikud katsid ligi kolmandiku maismaast.
• Viimasel soojal ajastul (125 000 aastat tagasi) oli meretase umbes 5,5 meetrit
praegusest kõrgem ning umbes kolm miljonit aastat tagasi võis ta olla kuni 50,3
meetrit kõrgem.
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
JÄÄ JA LIUSTIKUD
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
24
Pinnaveekogudes leiduv magevesi on kogu elule Maal erakordselt tähtis.
Ainult 3 % kogu Maa veest on mage
ning sellest mageveest vaid 0,29 %
on pinnaveekogudena järvedes ja
magevee-märgalades.
20 % kogu pinnavee mageveest on
Baikali järves ning teine 20 % Põhja-
Ameerika Suurjärvedes (Huron,
Michigan, Ülemjärv). Jõgedes on
vaid 0,006 % kogu mageveevarust.
Niiluse delta Egiptuses näitab, et elu
võib õitseda ka kõrbes, kui pinna-
(või põhja-)vesi on saadaval.
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
MAGE VESI
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
25
Suurem osa maa sees olevast veest
pärineb maasse imbunud ja allapoole
vajuvast sademeveest.
Maasse imbudes satub sademevesi
tavaliselt õhustusvööndisse, kus ta täidab
vaid osa pinnasepooridest ning maa on
veega küllastumata.
Õhustusvööndi ülaosas on mullakiht, milles olevat vett kasutavad
taimed. Õhustusvööndi all on küllastumusvöönd, milles pinnasepoorid on
vett täiesti täis.
Vett sisaldavat ja andvat maapõueosa nimetatakse põhjaveekihiks. Kui
sellesse kihti puurida kaeve, saab neist vett välja pumbata.
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
PÕHJAVESI
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
26
SADEMED - vee vabanemine pilvedest kas vedelas või tahkes olekus.
Aasta keskmise sademehulga rekord (11 400 mm/a) kuulub Hawaiis asuvale
Mt. Waialeale. Ühe 12-kuise perioodi kestel sadas seal 16 300 mm, s.o ligi 50
mm päevas. Tšiilis on paiku (Arica), kus vihmadeta periood on kestnud kuni 14
aastat.
Aastane sademete
hulk maailmas jaotub
ebaühtlaselt.
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
SADEMED
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
27
Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus | Mustamäe tee 33, 10616 Tallinn | [email protected]• See osa sademeist, mis mööda maapinda (pindmine äravool) ja läbi
pinnase (maasisene äravool) voolab veekogudesse ning vastav
protsess.
• Kindla ajavahemiku jooksul valgalalt jõkke, järve, merre vm voolanud
vee hulk (nt km3/a).
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
ÄRAVOOL
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
28
PINDMINE ÄRAVOOL - mööda maapinda vooluveekogu poole voolav sademevesi.
Osa vihmaveest imbub maasse, ent kui vihm sajab veega küllastunud või vettpidavale maale, hakkab ta pindäravooluna allanõlva voolama. Tugeva vihma ajal võib vett näha voolamas lausa niredena. Edasi liigub vesi voolusänge pidi suurte jõgede poole.
Et pindmise äravoolu vesi voolas mööda paljast maad, toob ta ojja setet tekitavaid uhtaineid (mis rikuvad vee kvaliteeti).
Ühesugune valingvihm põhjustab erinevates piirkondades ja erineval ajal täiesti erineva pindmise äravoolu.
Pindäravool oleneb nii meteoroloogilistest teguritest kui ka maa-ala geoloogiast ja pinnamoest. Ainult umbes kolmandik maismaale langenud sademeveest voolab ojadesse ja jõgedesse ning jõuab neid pidi tagasi ookeanidesse. Ülejäänud kaks kolmandikku aurub, transpireerub või imbub maasse. Pindmist äravoolu võib inimene vajaduse korral kõrvale juhtida.
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
PINDMINE ÄRAVOOL
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
29
AURUMINE (vesi läheb vedelast olekust gaasilisse) on peamine viis, kuidas
vesi atmosfääri, s.o veeringesse pääseb.
90% atmosfääris olevast veest on aurunud ookeanidest, meredest, järvedest
ja jõgedest ning ainult 10% on taimede transpireeritud.
Aurumiseks on vaja soojust. Energiat kulub veemolekule koos hoidvate
sidemete lõhkumiseks ning seetõttu vesi aurub kõige intensiivsemalt
keemistemperatuuril (100 °C) ning palju aeglasemalt külmumistemperatuuril.
Veega küllastunud õhus (suhteline niiskus 100%) vesi õhku auruda ei saa.
Maakeral tervikuna aurub atmosfääri niisama palju vett, kui sademetena
Maale tagasi jõuab. Maakohiti see nii ei ole. Ookeanidel ületab aurumine
sademeid, maismaale sajab aga rohkem kui aurub. Suurem osa ookeanidelt
aurunud veest sajab sinna tagasi. Ainult umbes 10% kandub ja sajab
maismaale. Atmosfääri aurunud veemolekul püsib seal umbes kümme
ööpäeva.
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
AURUMINE
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
30
EVAPORATSIOON - vee aurumine
mullapinnalt ja kapillaarvööndist ning
taimejuurte kaudu maa seest võetud vee
transpireerumine atmosfääri. Lihtsamini
öelduna: evapotranspiratsioon on aurumine
taimkattega alalt.
TRANSPIRATSIOON on protsess, mis
kannab juurte kaudu mullast võetud vett
lehtede alumistel külgedel paiknevate
avadeni, kus ta aurustub ja lendub
atmosfääri. Transpiratsioon on seega vee
aurumine taimelehtede kaudu.
10 % atmosfääriveest pääseb õhku transpiratsiooni teel.
Ühe vegetatsiooniperioodi jooksul transpireerib leht mitu korda rohkem vett, kui
ta ise kaalub. Suur tammepuu võib transpireerida 150 000 liitrit aastas.
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
EVAPORATSIOON JA TRANSPIRATSIOON
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
31
Veeringes nimetatakse SUBLIMATSIOONiks lume või jää vahetut üleminekut
veeauruks ilma vahepeal veeldumata. Mõnes kliimavööndis lumi kaob just
nõndamoodi.
Looduses sublimatsioon silmnähtav ei ole. Et see tõepoolest toimub, tõestab
külmunud pesu kuivamine pakaselise ilmaga. Nähtavaks saab sublimatsiooni
teha aga süsinikdioksiidi (süsihappegaasi) abil. Tahke (külmunud)
süsinikdioksiid e kuiv jää (süsihappelumi) sublimeerub, s.o muutub gaasiks
temperatuuril -78,5 °C.
Looduses tekib sublimatsioon teatavates ilmastikutingimustes - kuiva tuulega,
kui õhu suhteline niiskus on väike. Seda juhtub kõrgmäestikes, kus õhurõhk
on madal. Vaja on ka energiat, nt intensiivset päikesekiirgust.
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
SUBLIMATSIOON
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
32
KONDENSATSIOON on protsess, milles õhus olev veeaur muutub vedelaks
veeks. Veeringes on kondensatsioon oluline seetõttu, et ta põhjustab udu,
pilvede ja sademete tekkimist.
Kondensatsioon on aurumise vastandnähtus.
Ka selges taevas on vesi seal veeauruna ja silmale nähtamatute pisipiiskadena
olemas. Vihmapiisad tekivad pilvedes siis, kui veeaur koguneb õhus olevatele
tolmu-, soola- ja suitsukübemetele. Kui need piisad liituvad ja suuremaks
kasvavad, võivad nad sademeid tekitada.
Taevas vesi pidevalt aurub ja kondenseerub. Suurem osa pilvede veest ei saja
maha seetõttu, et tõusvad õhuvoolud hoiavad seda pilvedes. Saju tekkimiseks
peavad tillukesed veepiisakesed kõigepealt kondenseeruma suuremateks
piiskadeks, mis on pilvedest välja langemiseks piisavalt suured ja rasked.
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
KONDENSATSIOON
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
33
VALGLA –
ala, millelt veekogu
(jõgi, järv, meri) või selle
osa (laht) saab oma
vee; jaguneb
maapealseks ja maa-
aluseks valglaks, mis ei
tarvitse ühtida.
VEELAHE e.
VEELAHKMEJOON –
erinevaid valglaid
lahutavaid piir.
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
VALGLA
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
34
ALLIKAS – looduslik põhjaveevool, mis väljub maapinnale või veekogu põhja.
Mineraalisisalduse järgi – magevee ja mineraalvee allikad.
Allikad võivad voolata maapinnale rahulikult või surveliselt. Survelist allikavett
nimetatakse arteesiaveeks.
Enamasti on allikate vesi väga külm, kuid vulkaanilistes piirkondades võib olla
kuumaveeallikaid.
Allikad tekivad sinna, kus põhjaveehorisont lõikub maapinnaga.
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
ALLIKAD, LÄTTED
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
35
Tuhala
Nõiakaev
Keskkonnaministeeriumi juures alustas tööd Nabala piirkonna valdade ja ministeeriumi
esindajatest koosnev töörühm, kindlaks määrata karsti levikuala ja sügavus,
täpsustada põhjavee vooluhulgad ja -suunad ning seos nii Tuhala nõiakaevu kui ka
Pirita ja Vääna jõega.
Kuni uurimistööde lõppemiseni on Nabala maardlas kaevandamislubade andmine
välistatud.
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
ALLIKAD, LÄTTED
Hea teema referaadiks “Mis toimub Nabalas”
Materjali sel teemal leidub Keskkonnaministeeriumi kodulehel:
http://www.envir.ee/1073706
Nabala lubjakivi maardla asub keerulise
veerežiimiga karstialal, mille piires esineb ka
atraktiivne ja unikaalne Nõiakaevuna tuntud
tõusuallikas.
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
36
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
ALLIKAD, LÄTTED
GEISER on geotermiliselt aktiivses piirkonnas paiknev kuuma
vee ja auru allikas, millel on perioodiline pursketsükkel.
Geisri tekkimiseks on vaja vastavat maa-alust süsteemi (lõhed,
reservuaarid jne), geotermaalala, mis soojendab vett ja tekitab
sellega rõhku, ning veeallikat. Nende kolme tingimuse
samaaegne olemasolu on küllaltki harva esinev nähtus.
MINERAALVEE ALLIKAD Mineraalvesi sisaldab lahustunud aineid, mis annavad veele
maitse- või raviomadusi. Soolad, väävliühendid ja gaasid on
kõige tavalisemad ühendid, mis võivad olla lahustunud vees.
Eestis loetakse mineraalveeks vett, milles on
mineraalainete sisaldus üle 2 g/l, USAs ja Venemaal
loetakse mineraalveeks vett, milles mineraalainete sisaldus
ületab 0,25 g/l.
Allikalise toitega mineraalvee järv
Pamiiris 2300 m kõrgusel,Tadžikistan
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
37
JÕGI – looduslikus orus asuv
vooluveekogu.
Jõgi toitub sademeveest, jää ja lume
sulamisveest ning põhjaveest.
JÕESTIK – jõgi koos lisa- ja
harujõgedega.
JÕGIKOND (valgala, jõe vesikond) – ala,
millelt jõgi saab vee ja mida piirab
veelahe.
JÕE LANGUS - jõe lähte ja suudme
absoluutkõrguste vahe (meetrites).
JÕE LANG on mingi jõelõigu pikkuse ja
selle languse suhe suhe (m/km). Suurim
keskmine lang Eestis on Pärlijõel - 2,48
m/km, väikseim on Emajõel - 0,04 m/km.
Jõe nimi Jõe lang
Pärlijõgi 2,48 m/km
Piusa 2,24 m/km
Elva 2,00 m/km
Loobu 1,70 m/km
Valgejõgi 1,39 m/km
Kunda 1,36 m/km
Ahja 0,97 m/km
Õhne 0,56 m/km
Raudna 0,42 m/km
Narva 0,39 m/km
Tänassilma 0,26 m/km
Emajõgi 0,04 m/km
Mõnede Eesti jõgede
keskmine lang
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
JÕED
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
38
Valglate järgi Pikkuste järgi
Jõe nimi Pindala, km2 Jõe nimi Pikkus, km Jõe nimi Q, m3/s
Narva 15605,7 Võhandu 162 Narva 399
Emajõgi 9628,1 Pärnu 144 Pärnu 65
Pärnu 6836,5 Põltsamaa 135 Kasari 30
Kasari 3213,1 Pedja 122 Navesti 26,9
Navesti 3004,2 Keila 116 Halliste 17,1
Pedja 2688,3 Kasari 112 Vigala 14,1
Halliste 1890,7 Piusa 109 Mustjõgi 13,4
Vigala 1577,2 Pirita 105 Jägala 12,9
Jägala 1481,3 Emajõgi 100 Põltsamaa 12
Võhandu 1401,7 Navesti 100 Pedja 10,9
Vooluhulkade järgi
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
EESTI SUURIMAD JÕED
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
39
JÕE ÄRAVOOL - vee voolamine vooluveekogus, mida mõõdetakse jõe
ristlõiget teatud aja jooksul läbinud veehulgaga (km3/a, m3/s).
Jõe äravool moodustub pindmisest äravoolust ning baasäravoolust
(põhjaveelisest äravoolust).
Jõe äravool on ebaühtlane.
HÜDROGRAAF -
hüdroloogilise näitaja
(veetaseme või vooluhulga)
ajalist kulgu kirjeldav kõver.
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
JÕGEDE ÄRAVOOL
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
40
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
JÕGEDE TÕENÄOSUSLIK ÄRAVOOL
Äravoolu tõenäosuslik
tagatus väljendab, kui
sageli mingisugune olukord
jões esineb.
Joonisel on näidatud,
kuidas leida Kasari jõel
Kasari lävendis jõe sellist
30 järjestikuse ööpäeva
keskmist vooluhulka, mis
oleks tagatud ühe
hüdroloogilise aasta jooksul
90% tõenäosusega.
Otsitavaks vooluhulgaks saame jooniselt 1.34 m3/s. (90%-lise tõenäosusega on
30 ööpäeva keskmiseks vooluhulgaks 1.34 m3/s või enam. Tõenäosus, et see
vooluhulk oleks alla 1.34 m3/s on 10%).
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
41
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
ÜLEUJUTUS JÕGEDES
Emajõe veetaseme mõõtmisi alustati 1867.a. Sellest aastast ka rekord, 373 sentimeetrit kokkuleppelisest nullpunktist kõrgemal.
Pildil 14.04.2010.a. jõe veetase 330 cm.
foto: Johan-Paul Hion
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
42
JUGA - järsk veelang jõesängis olevalt astangult.
KASKAAD - mitmeastmeline juga.
KOSK - on väga suure languga vooluveekogu lõik. Kose lang on suurem kui kärestikul. Vesi siiski voolab kosest alla, mitte ei lange. Seega erineb kosk langeva veega joast.
KÄRESTIK - on naaberlõikudega võrreldes suurema kaldega jõe pikiprofiili osa. Kärestiku lang on väiksem kui kosel. Kiirema veevoolu tõttu on peenem settematerjal ära kantud ning kärestik voolab mööda kivist põhja.
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
JOAD
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
43
JUGA - järsk veelang jõesängis olevalt astangult.
Narva jugaKuni 1957.a. el. jaama ehitamiseni
Euroopa veerohkeim juga. Narva juga
on kaheharuline juga, mida poolitab
Kreenholmi saar. Idapoolse joaharu
kõrgus on 7m, mis kujutab ühtlast
järsku seina ja laius üle 100m, lääne-
poolsel joaharu langeb astangutega ja
viimase astangu kõrgus on 3,5m ning
laius 60m. Joa astangud on nüüd
enamasti kuivad, suurvee ajal lastakse
jugadele hüdroelektrijaama liigvett.
Jägala jugaJoa kõrgus on 8,1m ja laius
üle 50m. Kõige kõrgem
looduslik juga Eestis.
Valaste jugaEesti kõrgeim juga (30,5 m). Kuna
juga toitvat Valaste oja sängi on
liigvee ärajuhtimiseks korduvalt
laiendatud, siis on levinud arvamus,
et Valaste oja ja seega ka Valaste
juga on inimkäte töö.
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
JUGA
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
44
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
MAAILMA SUURIMAD JOAD
Angel Falls, Bolívar State,
Venezuela
Kogukõrgus 979 m,
Suurima astme kõrgus 807 m
Maailma suurima kõrgusega
juga
Cascata delle Marmore,
Umbria, Itaalia
Kogukõrgus 165 m,
Suurima aste 83 m
Roomlaste poolt aastal
271 e.Kr. rajatud
tehisjuga
Victoria juga (kohalikele
Mürisev Suits), Sambia ja
Zimbabwe
Kõrgus 108 m,
Kogulaius ca 1,6 km,
Vooluhulk kuni 1000 m3/s
Maailma üks ilusamaid
vaatamisväärsusi
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
45
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
KASKAAD – MITMEASTMELINE JUGA
Proxy Falls,
Cascade Range,
Origon
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
46
KOSK - on väga suure languga vooluveekogu lõik. Kose lang on suurem kui kärestikul. Vesi siiski voolab kosest alla, mitte ei lange. Seega erineb kosk langeva veega joast.
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
KOSK
Dynjandi kosk Islandil on
võimsalt kohisev,
astangult astangule
langev veemass.
Tundraseljandikul 100
meetri kõrguselt
kaljuservalt langeb vesi
järsakult järsakule.
Ülaosas on kosk 30 m ja
all 60 m laiune.
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
47
KÄRESTIK - on naaberlõikudega võrreldes suurema kaldega jõe pikiprofiili osa.
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
KÄRESTIK
Kärestiku lang on väiksem kui kosel.
Kiire veevoolu tõttu on peenem settematerjal ära kantud ning kärestikul on kivine põhi.
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
48
JÄRV on veega täitunud maismaanõgu. Sobivate pinnavormide tekkeks on
võimalusi rikkalikult, Eesti järved saab nõgude tekke alusel jagada
järgmistesse rühmadesse:
• Mandrijäätekkelised järved
• Rannajärved
• Lammijärved (lamm - üleujutatav lame oru põhi)
• Soojärved
• Meteoriiditekkelised järved
• Karstijärved (ajutised veekogud karstialadel, tüüpilisi karstijärvi
Eestis ei esine)
Sõltuvalt sellest, milline on seos vooluveekogudega, jaotatakse järved:
Umbjärved,
Lähtejärved,
Läbimisjärved,
Suubumisjärved
Tehisjärved
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
JÄRVED
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
49
Eesti suurimateks järvedeks on
Peipsi 3555 km2 (koos Venemaale kuuluva osaga)
Võrtsjärv 271 km2
Enamik Eesti järvedest on madalad, mille sügavus ei küüni 10 m,
sügavaim on Rõuge Suurjärv (38 m).
Tallinn saab vett Ülemiste järvest alates 14. sajandist. 2005. aastal tarvitas
linn keskmiselt 60 829 m³ järvevett ööpäevas, järve juhitakse lisavett Pirita,
Vääna, Jägala ja Pärnu jõest.
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
EESTI SUURIMAD JÄRVED
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
50
SOO - püsivalt liigniiske ala või ökosüsteem, kus alalise veerohkuse ja
hapnikuvaeguse tõttu suur osa taimede orgaanilist ainet jääb lagunemata ja
ladestub turbana. Sood tekivad:
• Mineraalmaa (arumaa) soostumine - halvasti vettjuhtivate pinnaste või
kõrge põhjavee tõttu
• Veekogude kinnikasvamise tagajärjel
Eesti on üks sooderikkamaid piirkondi Põhja-Euroopas - sood moodustavad ca
23% Eesti pindalast. Kokku on meil umbes 7000-10000 üle 1 ha suurust sood,
neist üle 80% on väikesed (alla 10 ha) või turbalasundiga alla 0,9 m.
Eesti kuivendamata soodes ladestub igal aastal turbana ca 0,5 mlj. tonni
orgaanilist ainet, samas kui kuivendatud soodes hävib (mineraliseerub, haihtub
CO2-na õhku, kandub jõgedesse) ca 5 mlj. tonni sinna varem aastatuhandete
jooksul talletunud orgaanilist ainet.
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
SOOD
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
51
Arvestades turbamaardlate hüdroloogilist režiimi, on sood kui veekogujad, mis
looduslikus seisundis annavad väga visalt vett ära (aurumise teel atmosfääri
kui ka pindmise ja põhjaveeäravoolu teel jõgedesse).
Seega soo on hoidla, mis säilitab puhast vett. Nimelt toimib turvas ka
saastunud sademetevee puhastajana, mis suurvee ajal soo äärealadel võib
valguda liivapinnastesse ja paelõhedesse, täiendades seega põhjavee varu.
Põhjaveest toituv madalsoo on põhjavee väljavoolu alaks, mille
kuivendamisega muudame maasisese veevoolu maapealseks. Nagu teada
voolab vesi maa peal kiiremini ja ei ole kaitstud reostuse eest.
Turbatootmisega seoses heljumi ja lahustunud ainete leostumine kasvab. Seda
tingivad äravoolu suurenemine ja taimetoitaineid kinnipidava taimestiku
puudumine tootmisväljakutelt.
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
SOODE MÕJU PINNA- JA PÕHJAVEELE
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
52
VEEHOIDLA on vooluveekogule rajatud tehisveekogu.
Enamasti rajatakse veehoidlad elektrijaamade juurde – hüdroelektrijaama
pealevoolu kindlustamiseks, soojus- või tuumaelektrijaama jahutusveega
varustamiseks. Samuti rajatakse veehoidlaid veeäravoolu piiramiseks või
veetaseme hoidmiseks.
Sademetevastes piirkondades kasutatakse veehoidlatesse kogutud vett
niisutuse või pideva veevarustuse kindlustamiseks.
Laevatatavatele jõgedele rajatakse laevaliikluse jaoks lüüsid.
Võimaldamaks kalade liikumist veehoidla paisudega tõkestatud jõgedel
rajatakse tammide juurde kalatreppe.
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
VEEHOIDLAD
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
53
NARVA VEEHOIDLA pind koos
Venemaale kuuluva osaga on 191
km2 , sellest 40 km² Eestis. Suurim
sügavus on 15 m, keskmine sügavus
1,8 m. Veehoidla pais on 9,2 meetri
kõrgune ja 206 meetri pikkune.
Veehoidla sai oma täismõõtmed
1956.a.
PAUNKÜLA VEEHOIDLA loodi
1960. a. kevadel Pirita jõe
paisutamise teel. Tekkis ligikaudu
350 ha suurune järv, mis haaras
endasse kolm endist järve - Tudre,
Väikese ja Suure Seapilli.
Soodla veehoidla
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
EESTI SUURIMAD VEEHOIDLAD
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
54
Northern BasinPõhja süvik
Gulf of RigaLiivi laht
Gotland DeepGotlandi süvik
Bornholm BasinBornholmi bassein
Arcona BasinArcona bassein
Western Gotland BasinLääne-Gotlandi bassein
Aland SeaAhvenameri
Bothnian SeaBotnia meri
Bothnian BayBotnia laht
Kategat
• Läänemere pindala: 422000 km2;
• Läänemere valgala: 1745000 km2;
• Läänemere keskmine sügavus on 55 m
(suurim sügavus 459 m);
• Veehulk Läänemeres: 21000 km3;
• Läänemere veevahetus: 2% aastas;
• Läänemere valgalal elab ligikaudu 85
miljonit inimest;
• Läänemere ääres asuvad riigid on Taani,
Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu,
Poola, Rootsi ja Venemaa;
• Läänemere valgalal asuvad ka Ukraina,
Tšehhi, Valgevene ja Slovakkia;
• Läänemere suurimad saared on Saaremaa,
Hiiumaa, Gotland, Öland, Bornholm,
Rügen, Ahvenamaa.
Skagerrak
Gulf of FinlandSoome laht
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
LÄÄNEMERE VALGLA
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
55
Saaremaast ja Hiiumaast avamere poole jääv meri peidab endas rohkesti
laevasõidule ohtlikke rahusid ja madalaid. Hästi teatakse Hiiumaast 15 km
kaugusel loodes Soome lahte viiva meretee lähedal paiknevat Hiiumadalat, kus
paepõhja katab kohati vaid meetrine veekiht.
Suurtele laevadele liiga madalaid kohti on ka Saaremaast ja Vilsandist 15-20
km kaugusel läänes. Eesti vetest lääne suunas muutub meri pikkamööda
sügavamaks, ulatudes keset merd 249 meetrini. Soome lahe suurim sügavus
Eesti vetes on veidi üle 100 m ja Liivi lahe oma 50–60 m.
Talvel Eesti rannikumeri jäätub.
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
EESTI RANNIKUMERI
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
56
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
EESTI MEREALA KOGUMID
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
57
• Veevaru koosneb pinnaveest ja põhjaveest. Pinnaveest võetakse
vett Tallinna ja Narva linnade veevarustuseks. Mujal kasutatakse
peamiselt põhjavett.
• Pinnavett kasutatakse suurel hulgal Narva soojuselektrijaamades
jahutusveeks, kuid Narva jõe vooluhulgaga võrreldes ei teki
probleeme.
• Veevõtt on vähenenud vee säästlikuma kasutamise ning tootmise
vähenemise tõttu nii tööstuses kui põllumajanduses. Üks mõjutaja
veesäästmiseks on saastetasu ja vee erikasutustasu kehtestamine.
• Veevaru hoidmiseks ning veevarustuse parandamiseks on
veemajanduse rahastamine suurenenud koos riigi majanduse
tugevnemisega. Rahastatakse riigi ja omavalitsuse eelarvetest,
ettevõtete omavahenditest ning välisabi ja laenudega.
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
EESTI VEEVARUD
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
58
Jõgesid > 1700 (0.23km / km2)
Järvi ~ 1200 (1 / 40km2)
Kaldajoon ~ 3800km
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
EESTI PINNAVEED (1)
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
59
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
EESTI PINDALA JAGUNEMINE MAAKATEGOORIATE JÄRGI
Mati Valgepea, allikad:
Metsaressursi arvestuse riiklik register (MMK)
Statistiline metsainventuur (SMI, MMK)
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
60
• Eestis on üle 1700 jõe ja oja kogupikkusega ca 31000 km. Ligikaudu
40% Eesti jõgedest on looduslähedases seisundis.
• Maaparanduse eesvoole on 8290 km, sh riigi poolt hooldatavaid
eesvoole - 5717 km.
• Järved koos tehisveekogudega katavad 5% maismaast, iga 40-50 km2
kohta tuleb üks järv.
• Avaliku kasutusega vooluveekogusid - 504
• Avaliku kasutusega järvi - 904
• Heitveesuublana kasutatakse 256 vooluveekogu
• Kalamajanduslikke vooluveekogusid - 125
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
EESTI PINNAVEED (2)
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
61
Vabariigi valitsuse määruse (3.06.2004) kohaselt jaguneb Eesti territoorium
kolmeks vesikonnaks ja kaheksaks alamvesikonnaks.
Eesti alamvesikonnad:
1. Viru alamvesikond;
2. Peipsi alamvesikond;
3. Võrtsjärve alamvesikond;
4. Harju alamvesikond;
5. Matsalu alamvesikond;
6. Pärnu alamvesikond;
7. Läänesaarte alamvesikond;
8. Pandivere põhjavee
alamvesikond.
Eesti vesikonnad:
1. Lääne-Eesti vesikond;
2. Ida-Eesti vesikond;
3. Koiva vesikond.
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
EESTI PINNAVETE VESIKONNAD (1)
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
62
VIRUALAMVESIKOND
HARJUALAMVESIKOND
MATSALUALAMVESIKOND
PÄRNUALAMVESIKONDLÄÄNESAARTE
ALAMVESIKOND
PEIPSIALAMVESIKOND
VÕRTSJÄRVEALAMVESIKOND
PANDIVEREPÕHJAVEE
ALAMVESIKOND
KOIVA VESIKOND
IDA-EESTI VESIKOND
LÄÄNE-EESTI VESIKOND
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
EESTI PINNAVETE VESIKONNAD (2)
KOIVA VESIKOND
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
63
EESTI VOOLUVEEKOGUD ON JAOTUNUD EBAÜHTLASELT:
• Pandivere piirkonnas 0,12 km/ km2
• Põhja – Eestis 0,4-0,6 km/ km2
• Kagu – Eestis 0,8-1,2 km/ km2
AASTA KESKMINE ÄRAVOOLU JAOTUS ON EBAÜHTLANE:
• Pandivere piirkonnas 10-12 l/s km2, kohati 25 l/s km2
• Kagu – Eestis 4-6 l/s km2
• Aastane äravool on ligilähedaselt 12 km3
Äravoolu intensiivsus sõltub karstinähtustest, pinnamoest, pinnakatte
tihedusest ja neelamisvõimest.
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
EESTI PINNAVETE HÜDROLOOGILINE ISELOOMUSTUS
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
64
Aeg Q_E Q_m Q_K Q_L Q_V
1997 11,13 10,80 0,329 0,322 0,007
1998 14,63 14,20 0,432 0,423 0,009
1999 13,05 12,67 0,385 0,377 0,008
2000 11,27 10,94 0,333 0,326 0,007
2001 12,84 12,46 0,379 0,371 0,008
2002 11,01 10,69 0,325 0,318 0,007
2003 9,43 9,15 0,278 0,273 0,006
2004 15,77 15,31 0,466 0,456 0,010
2005 13,32 12,93 0,393 0,385 0,008
2006 7,26 7,05 0,214 0,210 0,004
2007 11,41 11,07 0,337 0,330 0,007
Q_E - Eesti koguäravool,km3
Q_m - Eesti äravool merre (Koivata),km3
Q_K - Koiva alamvsk. äravool,km3
Q_L - Koiva alamvsk-st Lätisse,km3
Q_V - Koiva alamvsk-st Venesse,km3
Eesti pinnavete aastane äravool 1997-2007
11
,13
14
,63
13
,05
11
,27 12
,84
11
,01
9,4
3
15
,77
13
,32
7,2
6
11
,41
10
,80
14
,20
12
,67
10
,94 12
,46
10
,69
9,1
5
15
,31
12
,93
7,0
5
11
,07
0
2
4
6
8
10
12
14
16
18
19
97
19
98
19
99
20
00
20
01
20
02
20
03
20
04
20
05
20
06
20
07
aa
sta
ne
ära
vo
ol, k
m3
Koguäravool
Merre kanduv äravool (Koiva
alamvesikonna äravooluta)
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
EESTI AASTANE ÄRAVOOL
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
65
Kirjandus: Põhjaveekomisjon “Eesti põhjavee kasutamine ja
kaitse ”, Tallinn 2004PÕHJAVESI on maakoore
ülaosa kivimite ja setete
poorides ja lõhedes olev vesi,
mis võib liikuda raskusjõu või
rõhu toimel.
Kui kaevata või puurida vett
läbilaskvasse pinnasesse auk,
siis täitub see teatud
sügavuses veega. Seejärel
kaevises stabiliseerunud
surveta veetase on
põhjaveetase ja sellest allpool
pinnases olev vesi on
põhjavesi. Sügavamal esineb
põhjavesi harilikult vettpidavate
kihtide vahel ning on seetõttu
surveline.
Survelist põhjavett nimetatakse
ka arteesiaveeks.Maapinnalähedane (enamasti
vabapinnaline) ja surveline põhjavesi
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
PÕHJAVESI
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
66
Dotsent Ülo Sõstra loengutest
PINNASEVESI (inglise k. - groundwater in active zone) on põhjavee ülemine kiht, mis
lasub vettpidaval kihil.
VETTPIDAV KIHT e. VEEPIDE on maapõues paiknev kivimikiht, mis ei lase vett
läbi ega ka ei sisalda vett. Sellele kihile vastandub VETT LÄBILASKEV KIHT.
Vett sisaldavad kõik pinnased (v.a. kalupinnas). Vesi mõjutab pinnaste omadusi.
Vesi võib pinnastes esineda mitmel kujul:
keemiliselt seotud vesi,
hügroskoopne vesi,
kilevesi,
kapilaarvesi,
gravitatsioonivesi.
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
PÕHJAVESI
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
67
Dotsent Ülo Sõstra loengutest
Keemiliselt seotud vesi on mineraalide, näiteks kõige tavalisema kipsi CaSO4·2H2O
või kaoli-niidi Al4[Si4O10] (OH)2 koostisosaks, seda saab pinnasest eemaldada vaid
kuumutamisel ja mineraali kristall-võre lagundamisel.
Hügroskoopne vesi on samuti tihedalt seotud pinnase mineraalsete osadega, kuid ta
esineb ikka juba õhukese (15-20 molekuli) kilena mineraalosakeste ümber. Selle
omadused erinevad vaba vee omadustest, tema külmumistemperatuur on alla 0 kraadi,
erikaal on 1,5 g/cm, peaaegu ei lahusta aineid. Igal pinnasel on oma maksimaalne
hügroskoopsus, liivadel on see 0,2 %, savidel – 22,9 %.
Kilevesi on lähedane hügroskoopsele veele, teda hoiavad kinni ka molekulaarjõud,
kuid selle paksus on hulga suurem - 1·10-5-1·10-6 mm. Need kiled võivad välissurvel
muuta oma paksust. Kileveega on seotud sellised savikivimite omadused, nagu
punsumine, vajumine, plastsus. See vesi on ka füüsikaliselt seotud , erikaal on suurem
kui 1 ja ta külmub alles –3-4º C juures.
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
PÕHJAVESI
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
68
Dotsent Ülo Sõstra loengutest
Kapillaarvesi on füüsikaliselt vaba vesi, selle hulk sõltub pinnase niiskusest. Ta tõuseb
ülespoole tänu kapillaarjõududele. Tõusu kõrguse määrab ära pooride läbimõõt.
Liivakates pinnastes on kapillaartõus kuni 1,5 m, savides – kuni 3-4 m, lössides – kuni
12 m. Kapillaarvesi toitub kõige ülemisest veekihist, kas ülaveest või siis pinnaseveest.
Ta lahustab ja kannab edasi mineraalsooli, kutsub kuivadel aladel esile sooldumist. Ta
vähendab pinnaste kandevõimet, põhjustab liigniiskust keldrikorrustel jne.
Gravitatsiooniline vesi on kõige tavalisem vaba vesi, mis allub hüdrostaatilisele
rõhule ja liigub edasi gravitatsioonijõudude arvel. See vesi on veevarustuses kasutatav
vesi.
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
PÕHJAVESI
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
69
Dotsent Ülo Sõstra loengutest
Poorsuse abil väljendatakse pinnase mineraaliosakeste vaheliste tühemike osa
pinnase mahust protsentides.
Poorsusest sõltub vee liikumine pinnases.
Eesti pinnaste poorsus kõigub suurtes piirides:
Turvas 60-80 %
Savi 50-70 %
Moreen 25-40 %
Liiv 35-40 %
Tihendatud savi 30 %
Liivakivi 10-15 %
Lubjakivi 1-5 %
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
PÕHJAVESI
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
70
Osa maasse imbunud
sademeveest liigub
maapinnalähedases pinnases ning
nõrgub üsna kiiresti
vooluveekogudesse, suurem osa
vajub aga raskusjõu toimel
sügavamale maasse ja saab
põhjaveeks.
Põhjavee liikumiskiirus ja -suund oleneb vettkandvate kihtide ja veepiirete
(millest vesi raskesti läbi pääseb) omadustest. Vee liikumine maa sees sõltub
pinnase veeläbilaskvusest ja kivimi poorsusest.
Kui vesi pääseb kivimist suhteliselt hõlpsasti läbi, võib põhjavesi mõne
päevaga üsna kaugele liikuda. Ta võib aga vajuda ka süvakihtidesse, kust
tagasi pääsemiseks võib kuluda tuhandeid aastaid.
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
PÕHJAVEE LIIKUMINE
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
71
Sademete keskmisest
aastasummast – 600–800
mm, moodustab pinnavee
äravool 260 mm ehk 39%.
Sademete hulk on suurem
kõrgustikel.
Eesti alale langevatest
sademetest läheb põhjavee
toiteks keskmiselt 70 mm
aastas ehk 10%.
Infiltreeruva vee arvel
kujuneb põhjaveevaru.
vahemikku 0–50 mm
aastas.
Pandivere kõrgustikul, ulatudes 200–300 mm aastas, väikseim on põhjavee toitumine
Lääne–Eestis ning Võrtsjärve ja Peipsi madalikul ning rabaaladel, jäädes seal
vahemikku 0–50 mm aastas. Võrreldes kuivade maadega on liigniisketel aladel (sood)
põhjavee toitumine väiksem.
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
PÕHJAVEE TOITUMINE
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
72
Põhjavesi liigub kõrgema
veetasemega toitealadelt
madalamatele, järgides veepinna
kallet, mida nimetatakse ka
gradiendiks. Põhjavee poorses
keskkonnas liikumise
põhiprintsiibid sõnastas 19. sajandi
keskel prantsuse hüdraulik H. Darcy
(1803–1858), kes võttis kasutusele
mõiste filtratsioonikoefitsient.
L
hkAQ
DARCY SEADUS:
põhjavee kogus (Q), mis
läbib aja-ühikus kivimit, on
võrdeline rõhu languse-ga
(h) ning veevoolu ristlõike
pindalaga (A) ja
pöördvõrdeline vee liiku-
mise tee pikkusega (L).
h=h2-h1
k – pinnase
filtratsioonikoefitsient;
Ligikaudne vee liikumiskiirus:
tolmliivas 5 m/aastas;
peenliivas 20 m/aastas;
keskliivas 70 m/aastas;
kruusliivas 250 m/aastas;
puhtas kruusas 5 m/päevas;
Karsti-lubjakivis üle 100 m/ööp.
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
PÕHJAVEE LIIKUMINE
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
73
Pumpamise mõjul tekkinud
veepinna alanemise piirkonda
nimetatakse alanduslehtriks.
Alanduslehtri ulatus on seda
suurem, mida enam vett
veekihist välja pumbatakse.
Iga konkreetse kaevu
toodang ja kasutustingimused
määratakse proovi-
pumpamisega.
Põhjaveekihi ja kaevu tootlikkuse iseloomustamiseks kasutatakse mõistet
ERIDEEBIT (q), mis on puurkaevu toodangu (Q) ja püsima jäänud alanduse (S)
suhe: q = Q/S, mõõdetuna l/s/m.
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
PUURKAEVU VEETASE
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
74
Umbes 570 miljonit aastat tagasi kattus
Eesti ala veega ja sealt alates on see
mõnede vaheaegadega ligi 300 miljoni
aasta kestel suhteliselt madalate
šelfimerede võimuses.
Aluspõhja settekivimeist pealiskorra
moodustavad Hilis-Proterosoikumi
(Aguaegkonna) ja Vara- ja Kesk-
Paleosoikumi (Vanaaegkonna) kivimid,
mis vastavad Vendi, Kambriumi,
Ordoviitsiumi, Siluri ja Devoni ladestutele
ning on tekkinud umbes 360-540 miljonit
aastat tagasi.
Settekihindi kogupaksus ulatub 150 m-st
(Soome lahe lõunarannikul) kuni 600 m-ni
(Edela-Eestis; Ruhnul 770 m).
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
EESTI PÕHJAVEEKIHID (1)
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
75
Eesti geoloogilise läbilõike aluse moodustab monoliitne aluskord, mis
koosneb kristalsetest moonde- ja tardkivimitest. Kohati esineb aluskorra
kivimite mõnekümne meetri paksuses ülemises osas lõhesid, kus leidub
vähesel määral ka vett (Alam–Proterosoikumi veekiht).
Aluskorral lasub pealiskord, mis koosneb ladestutest (alt üles loetuna):
VEND (kuhjus Balti klindile 600 - 570 milj. aastat tagasi, ametlikult on kasutusel mõiste Ediacara)
KAMBRIUM (570 - 480 milj. a. tagasi)
ORDOVIITSIUM (488 - 443 miljonit aastat tagasi)
SILUR (443-416 miljonit aastat tagasi)
DEVON (405-350 milj. a. tagasi)
KVATERNAAR (algas 1,81 milj. a. tagasi)
Põhjavesi esineb kogu Eesti territooriumil. Enamasti on põhjaveekihid
maapinna läheduses ja kergesti kättesaadavad. Kulukam on veekihi
kasutuselevõtt aladel, kus veekiht asub sügaval vettpidavate setete või
kivimite all – nagu kohati Lõuna–Eesti moreenkõrgustikel ja Põhja–Eesti
rannikualadel.
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
EESTI PÕHJAVEEKIHID (2)
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
76
Põhjavee keemiline koostis sõltub veekihi
lasumissügavusest. Maapinna lähedal on
hapnikurikas tsoon, kus esinevad nii nitraatioon
kui ka sulfaatioon. Sügavuse suurenedes kaob
veest vaba hapnik, seejärel kasutavad
mikroorganismid ära nitraat- ja sulfaatiooni
hapniku ning ilmuvad vette lahustunud mangaan
ja raud, hiljem väävelvesinik. Seejärel
lagunevad ka karbonaadid ja vette ilmub
metaan.
Sügavate veekihtide vees sageli
joogiveeks kasutamiseks liigselt rauda,
mangaani, väävelvesinikku ja ammooniumiooni.
Kõiki neid elemente on võimalik veest
kõrvaldada veele hapniku lisamise (õhutamise ja
filtreerimise) teel.
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
PÕHJAVEE KEEMILINE KOOSTIS
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
77
Eesti keskmine netoinfiltratsioon on 70 mm aastas – seega on summaarne
igaaastaselt asenduv põhjavee kogus suur. Pole võimalik kogu
põhjaveevaru ära kasutada, siis kuivaksid allikad ja jõed. Euroopa Liidu
veepoliitika raamdirektiiv annab põhjaveeressursi mõisteks põhjaveekihtide
keskmise pikaajalise toitumismäära, millest on lahutatud pinnaveekogude
hea seisundi säilitamiseks vajalik vooluhulk.
Põhjaveevaru jaguneb tarbevaruks T ning prognoosvaruks P.
Prognoosvaru P on haldus- või hüdrogeoloogilise piirkonna põhjavee
eeldatav hulk, millega tuleb arvestada piirkonna arengukavade koostamisel,
vee erikasutuslubade väljastamisel ja ühest puurkaevust koosneva
veehaarde projekteerimisel.
Kinnitatud põhjaveevaru on Eestis keskmiselt 360 liitrit ööpäevas inimese
kohta. Põhjaveevaru määramine on vajalik, kui veehaarde või ühte
piirkonda koondunud kaevude grupi abil tahetakse vett võtta enam kui 500
m3/ööpäevas.
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
EESTI PÕHJAVEEVARUD
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
78
Enamasti kasutatakse Eestis joogiveevarustuses põhjavett, pinnavett
kasutatakse ainult Tallinnas ja Narvas. Põhjavett võetakse kõigist
põhjaveekihtidest üle kogu riigi. Salvkaevude ja alla 5 m3/ööpäevas
veevõtuga puurkaevude veevõtu üle arvestust ei peeta. Kõige suurem on
veevõtt Kambriumi–Vendi ja Siluri– Ordoviitsiumi veekihtidest.
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
EESTI PÕHJAVEE KASUTAMINE
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
79
Tähtsaimad printsiibid põhjavee hea seisundi saavutamiseks,on:
1. põhjavee säästlik kasutamine (veemajanduskavad, põhjaveevaru
uuringud, vee erikasutusload);
2. reostuse ärahoidmine (nõuded heidetele, põhjavett mõjutavatele
tegevustele,
3. keskkonnaohtlikele objektidele) ja jääkreostuse likvideerimine
(hüljatud jäätmed, pinnase ja põhjavee reostus).
Eesti hõredalt asustatud looduslikes ja poollooduslikes piirkondades on
põhjavesi heas seisundis. Kirde–Eesti tööstuspiirkonnas (1100 km2) ja
suuremate jääkreostuskollete ümbruses (uuritud reostatud alade
kogupindala 22 km2) on maapinnalähedane põhjaveekiht reostuse ja
põhjaveetaseme alandamise tõttu halvas seisundis.
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
PÕHJAVEE KAITSE (1)
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
80
Kõige iseloomulikumad kvaliteedinäitajad ja väärtused, mis on omased heas
seisundis põhjaveele, on järgmised:
• naftasaadused < 0,02 mg/l;
• ühealuselised fenoolid < 1 μg/l;
• taimekaitsevahendid < 0,1 μg/l;
• nitraatiooni sisaldus < 50 mg/l;
• puudub inimtegevusest tingitud oluline kloriidiooni sisalduse tõus;
• ammooniumioonid looduslikult aeroobses põhjavees < 0,5 mg/l;
• ammooniumioonid looduslikult anaeroobses põhjavees < 1,5 mg/l.
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
PÕHJAVEE KAITSE (2)
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
81
Põhjavesi on heas kvantitatiivses seisundis (ei toimu põhjavee
liigvähendamist), kui:
1) põhjavee kasutamine on väiksem kinnitatud põhjaveevarust või
põhjaveekogumi looduslikust ressursist;
2) põhjaveetaseme alanemisest tingitud põhjaveevoolu suuna muutused
ei põhjusta soolase vee sissetungi;
3) puudub pikaajaline põhjaveetaseme alanemistendents ja
põhjaveetaseme alanemine ei põhjusta põhjaveest sõltuvate
ökosüsteemide seisundi olulist halvenemist.
Põhjavee seisund määratakse veemajanduskava koostamisel halvima
kvaliteedi või kvantiteedinäitaja väärtuse järgi.
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
PÕHJAVEE KAITSE (3)
Keskkonnateabe Keskus | Mustamäe tee 33
82
VEEVARUD JA VEE KVALITEET
VEEVARUDE STRESSI-INDIKAATOR
Statistikaameti kodulehekülg
http://www.stat.ee/statistika/
Valdkonnad -> Keskkond
KTK kodulehekülg
http://www.keskkonnainfo.ee/
Valdkonnad -> Vesi
Allikas: WaterGAP 2.0 - December 1999
Veevarude
stressi-
indikaator
väljendab
veevarude
suhtelist
puudujääki
Stressi-indikaatorPuudub Madal Keskmine Kõrge Väga kõrge
Keskkonnaministeeriumi kodulehekülg
http://www.keskkonnainfo.ee/