Hüdroloogia- uuringudmôjutab praegune inimtegevus veevarude kvaliteeti ja kas veekogude vett on ka tulevikus võimalik kasutada. Ameerika Ühendriikides ning ka paljudes teistes

Hüdroloogia-uuringud

A GLOBE™ Learning Investigation

™

GLOBE™ 1996 3 - 2 Hydrology

Protokollid

Kiirpilk hüdroloogiauuringutele

Mõõtmised vähemalt üks kord kuus:Vee temperatuurpHLahustunud hapnikLeeliselisusElektrijuhtivusLäbipaistvus

Soovitatav tegevusjärjekordTehke jalutuskäik veekogu äärde, et tekitada huvi vee kvaliteedi ja keemia

vastu.Laske õpilastel valmistada valgala mudel, et luua

üldine ettekujutus valgalast ja teie valitud veekoguasukohast sellel valgalal.

Õpetage selgeks mõõtmisvahendite õige kasutamine japrotokollide järgimine, et kindlustada korrektsetemõõtmistulemuste kogumine.

Alustage välimõõtmistega: minge oma õpilastega veekogu äärde ja tehkeettenähtud mõõtmised.

Tutvustage õpilastele hüdroloogiamõõtmiste olulisi kontseptsioone, tehes läbiõppetunnid:

Protokollide täitmise harjutamineNähtamatud reisijadPH mäng

Õppetund "Kes võivad siin elada?" tutvustab õpilastele seoseid vee omaduste javee-elustiku vahel. Seda teemat tuleks aeg-ajalt uuesti käsitleda vastavaltmõõtmistulemuste kogunemisele.

Alustage hüdroloogiamõõtmiste tulemuste seostamist teistemõõtmistulemustega.

Arendage ja laiendage õpilaste huvi ja suunake neid edasistele uuringutele.


SisukordTere tulemast hüdroloogiauuringutesse! ....................... 3-4

Üldine sissejuhatus ............................................................. 3-4Välitöödeks valmistumine................................................. 3-7Ülevaade õppetegevusest .................................................. 3-8Eesmärgid õppimisel ......................................................... 3-8Õpilaste hindamine ........................................................... 3-9

Protokollid .................................................................................. 3-10

Kuidas hüdroloogia-uuringuid läbi viia .......................... 3-11Veeproovi vôtmine ........................................................... 3-14Protokoll 1: Vee temperatuur ........................................ 3-16Protokoll 2: Lahustunud hapnik ................................... 3-19Protokoll 3: pH ................................................................ 3-23Protokoll 4: Leeliselisus ................................................. 3-27Protokoll 5: Vee elektrijuhtivus ..................................... 3-29Protokoll 6: Vee läbipaistvus .......................................... 3-31

Materjalid õppetundideks .................................................. 3-35

Jalutuskäik veekogu äärde ............................................. 3-36Valgala mudel ................................................................. 3-39Protokollide täitmise harjutamine ................................. 3-42Nähtamatud reisijad ....................................................... 3-50Ph mäng .......................................................................... 3-53Kes võivad siin elada? ..................................................... 3-56

Lisa ............................................................................................... 3-59

Lisa 1: Kemikaalide komplekt lahustunud hapniku määramiseks ......................................... 3-60Lisa 2: Kemikaalide komplekt leeliselisuse määramiseks ....................................................... 3-61Lisa 3: Kemikaalide komplekt nitraatide määramiseks 3-62

Sõnastik ........................................................................................ 3-64


Üldine sissejuhatusMe mitte ainult ei joo vett. Me koosnemeveest. Vesi moodustab 50-90 % kõigielusorganismide kaalust. Vesi on Maa pealüks tähtsamaid ning ohtramalt esinevaidaineid. Vesi toidab taimi ja loomi, mängibolulist rolli ilmastiku kujunemisel ningvormib planeedi pinda erosiooni ja teisteprotsesside kaudu.

Vesi ringleb pidevalt maapinna ningatmosfääri vahel tsüklis, mida nimetataksehüdroloogiliseks tsükliks. Hüdroloogilineehk veetsükkel on looduses üks pôhi-lisemaid protsesse. Reageerides päikesesoojusele ja teistele môjutustele, aurab vesiookeanidest, jôgedest, järvedest, mullastning taimestikust ôhku ja muutubveeauruks. Veeaur tôuseb atmosfääri,jahtub ning muutub veetilkadeks vôi jääks,moodustades pilvi. Kui veepiisad vôijääkristallid saavad küllalt suureks,langevad nad tagasi maa peale vihma vôilumena. Maapinnale jôudnud veega vôib

juhtuda kaks asja. Osa vett imbub muldaja imendub taimedesse vôi nôrgub allapoolepôhjavee veehoidlasse. Ülejäänud vesivoolab ojadesse ja jôgedesse ning jõuablôpuks ookeanidesse. Pindmine vesi aurus-tub ja alustab tsüklit uuesti.

Vesi lähedalasuvas järves, lumi kaugelmäetipul, niiske ôhk troopikasaarel ninghommikune kastetilk kuuluvad kôik ühteja samasse süsteemi. Summaarne aastaneveekadu planeedi pinnalt vôrdub aastasesademete koguhulgaga maakeral. Süsteemiükskôik millise osa muutmine, näitekstaimestiku levik mingis piirkonnas vôimaakasutuse vahetamine, môjutab koguülejäänud süsteemi.

Vaatamata vee rohkusele, ei saa mesuuremat osa Maa veevarudest kasutada.Kui kujutaksime Maa veevarusid ette 100liitrina, oleks 97 liitrit sellest merevesi.Suurem osa ülejäänud kolmest liitrist oleksjää. Ainult umbes 3 milliliitrit kogu sellestsajast liitrist oleks vesi, mida saametarbida.

Tere tulemasthüdroloogiauuringutesse!

Joonis 3-1: Vee ringkäik


Vesi osaleb paljudes tähtsates keemilistesreaktsioonides ning enamus aineidlahustuvad vees. Tänu suurelelahustamisvôimele esineb päris puhas vesilooduses harva. Hüdroloogilise tsükliläbimise jooksul lisandub vette looduslikkeja inimese poolt toodetud lisandeid. Nendestlisanditest moodustub iga vee teistesteristatav keemiline koostis ehk "veekvaliteet". Vihm ja lumi haaravad endagaôhust kaasa väikseid tolmuosakesi. Bensiinija teiste fossiilkütuste pôlemisel paiskuvadõhku ained, mis päikesevalguse mõjulreageerivad veega ning moodustavadväävel- ja lämmastikhappeid. Needsaasteained pöörduvad Maale tagasihappevihma ja -lume näol. Veekogudeslahustavad happed aeglaselt kivimeid,pôhjustades "lahustunud" tahkete osakestesattumist vette. Väikesed, kuid nähtavadkivimite ja mulla tükikesed satuvad samutivette. Selle tagajärjel tekib hõljuvaine ningvesi muutub häguseks. Kui vesi imbubmaapinda, puutub ta kivimitega vägatihedalt kokku ning veelgi rohkemmineraale lahustub vees. Vee kvaliteedimääravadki vees lahustunud vôi sealhõljuvad lisandid.

Nende uuringute käigus môôdavad ôpilasedjärgmisi vee omaduste pôhinäitajaid.

Vee temperatuurVee temperatuuri määrab vees ningümbritsevas mullas ja ôhus neelduvapäikeseenergia hulk. Mida rohkem onpäikesesoojust, seda kôrgem on veetemperatuur. Mõnikord vôib veekogutemperatuuri tôsta vesi, mida on kasutatudtööstuses ning siis veekogusse lastud.Veepinnalt auruv vesi vôib veetemperatuuri alandada, kuid seda ainultpealmises ôhukeses veekihis. Aasta jooksulaset leidvate muutuste môistmiseksmôôdame vee temperatuuri, sest veekogutemperatuur mõjutab oluliselt veeloomadeja -taimede hulka ning mitmekesisust sellesveekogus. Jôed ja järved, mis on suhteliseltkülmad ning kus on talvel vähe

taimestikku, puhkevad ôitsele kevadel jasuvel, kui toitaineterikkad pôhjaveekihidsegunevad pindmiste kihtidega. Samutiesineb segunemisperioode sügisel.Segunemise ning soojema vee temperatuuritôttu järgneb kevade saabumisele periood,mil mikroskoopilised veetaimed ja -loomadkiiresti kasvavad. Samuti koevad paljudkalad ning teised veeloomad kevadisel ajal,mil temperatuur tôuseb ja toitu on rohkelt.Madalad järved on selle tsükli puhulerandiks, sest seal toimub segunemineaastaringselt. Mõnedel juhtudel vôib soevesi olla surmav tundlikele liikidele, naguforell ja lôhe, mis vajavad külmahapnikurikast keskkonda.

Lahustunud hapnikVee molekul H2O koosneb kahest vesinikuaatomist ja ühest hapniku aatomist. Kuidiga veekogu vee molekulidega on segunenudka vees lahustunud gaasilise hapniku (O2)molekulid. Lahustunud hapnik on veelooduslik lisand. Veeloomad, näiteks kaladja kalade toiduks olev zooplankton, ei hingavee molekulides leiduvat hapnikku, vaidvees lahustunud gaasilise hapniku mole-kule. Kui vees ei ole piisavalt lahustunudhapnikku, lämbuvad veeloomad ja -taimed.

Atmosfääris on igast viiest molekulist ükshapniku molekul, vees on igast miljonistmolekulist umbes 1-10 hapniku molekulid.Vee ja ôhu jôuline segunemine, nagu näitekstormistes voogudes, suurendab veeslahustunud hapniku hulka. Sama teeb kaveetaimede fotosüntees. Hapnikku tarbivadkalad, zooplankton ning bakterid, mislagundavad orgaanilist ainet. Orgaanilineaine (näiteks surnud taimed ja loomad)satub loomulikul teel veekogudesse läbimetsade, niitude ja pôllumaade voolava veekaudu. Teiseks orgaanilise aine allikaks onheitvete töötlemisega tegelevate ettevôteteväljavoolutorud. Milline allikas ka poleks,tavaliselt on aeglaselt voolavates vee-kogudes orgaanilise aine allikate läheduseslahustunud hapniku tase madal. Lisakssellele seob soe vesi vähem hapnikku kui


külm, nii et kriitiline periood kalade jazooplanktoni jaoks on tavaliselt suvi.

pHpH väljendab vee happesisaldust. Vee pHtase môjutab suuremat osa temas toi-muvatest keemilistest protsessidest.Destilleeritud, ilma lisanditeta vee pH on7. Kui vee pH on 7, siis tema happe- ningalusesisaldus on täpselt vôrdsed ningtasakaalustavad teineteist. Kui pH onväiksem kui 7, on vesi rohkem happeline,kui pH on suurem kui 7, on vesi rohkemaluseline.

pH-skaala erineb kontsentratsiooni-skaa-ladest, mida kasutame teiste lisandite puhul.pH-skaala on logaritmiline, see tähendab, etpH muutumisel ühe ühiku vôrra muutubvee happesisaldus kümme korda. Seega,happesisaldus vees, mille pH on 3, onkümme korda suurem kui vees, mille pHon 4, ning selle happesisaldus on omakordakümme korda suurem kui vees, mille pHon 5.

Loodusliku saastamata vihmavee pH onviie ja kuue vahel, nii et isegi maailma kôigevähem saastatud kohas on vihmavesilooduslikult veidi happeline. Kôige hap-pelisema vihmavee pH on umbes 4, entsuurlinnades on vahel täheldatud udu, millepH on alla kahe. Enamuse järvede javooluveekogude pH ulatub 6,5-st 8,5-ni.Piirkondades, kus muld sisaldab teatudtüüpi mineraale, näiteks sulfiide, onlooduslik vesi happelisem. Ka kaevandus-tööd vôivad pôhjustada happeid moodus-tavate mineraalide vette sattumist.Looduslikult aluseline on nende piirkondadevesi, kus muld sisaldab selliseid mineraalenagu kaltsiit vôi lubjakivi.

Veekogu pH-l on suur môju sellele, millisedorganismid seal elada saavad. Salamandrid,konnad ja teised kahepaiksed on eriti tund-likud madala pH-taseme suhtes.

LeeliselisusLeeliselisus on vee vastupanuvôime pHalanemisele happe lisamisel. Happedsatuvad vette tavaliselt vihma vôi lumekaudu, kuigi môningates piirkondades onsuure tähtsusega ka mullast pärinevadhapped. Leeliselisus suureneb, kui vees onlahustunud kivimid, mis sisaldavadkaltsiumkarbonaate, nagu näiteks kaltsiitvôi lubjakivi. Kui järve vôi vooluveekoguleeliselisus on väike, vôib tugevastvihmasajust vôi kiirest lumesulamisesttingitud järsk hapete juurdevool (vähemaltajutiselt) veekogu leeliselisuse täiesti am-mendada ning alandada pH-taset, viies sellekahepaiksetele, kaladele ja zooplanktonileohtliku piirini. Piirkondades, kus on vähemulda, nagu näiteks mägistel aladel, onjärvede ja vooluveekogude leeliselisus tihtimadal. Sellised veekogud vôivad erititundlikud olla kevadeti, perioodidel, millumi sulab kiiresti. Saasteained uhutaksetavaliselt juba sulamise algstaadiumislumest välja ja seetõttu esineb happelistesaasteainete suurem juurdevool tihti justkevadel, mis on ka veeorganismidekasvutsüklis kriitiline periood.

ElektrijuhtivusPuhas vesi on halb elektrijuht. Veelvôimaldavad elektrit juhtida seal esinevadlisandid, näiteks lahustunud soolad. Kunaalati pole piisavalt aega ega raha, et veestiga aine kohta eraldi analüüse vôtta, onleitud, et heaks vee lisandite koguhulgaiseloomustajaks on vee elektrijuhtivus, misnäitab, kui hästi elektrivool vees liigub.Mida rohkem on vees lisandeid, sedasuurem on tema elektrijuhtivus.

Pôllumajanduses ja linnades kasutatavasvees peab lahustunud tahkete osakestekogusisaldus olema väiksem kui 1000 - 2000osa lisandeid miljoni osa vee kohta kaalujärgi ehk vee elektrijuhtivus peab olemaväiksem kui kui 2200-2600 mikroSiemens'it.Kui lisandeid on rohkem (s.t. elektri-juhtivus on nimetatust suurem), vôib seepôllukultuuridele kahju tekitada. Majapida-


mises kasutatavas vees peaks lahustunudtahkete osakeste sisaldus olema väiksem kui500 osa lisandeid miljoni osa vee kohta vôijuhtivus peab olema alla 1100 mikro-Siemensi. Nôudepesumasinast äsja väljavôetud nôudele jäänud jäljed ongi veeslahustunud tahkete osakeste tekitatud.Tööstuslikuks kasutamiseks, eriti elektroo-nikatööstuses, on vajalik lisanditevabavesi.

Môôtmiste tähtsusGLOBE hüdroloogiauuringud on môeldudselleks, et aidata rahuldada vajadustlooduslike vete pideva laiaulatuslikujälgimise järele. Meie teadmised veekvaliteedi kohta eri maades ja ka kogumaailmas pôhinevad proovidel, mis onvôetud üksikutest oma piirkonnale ise-loomulikest vaatluskohtadest. Neid prooveon üldjuhul vôetud ainult paar korda. Näi-teks tuginevad meie teadmised paljudestjärvedest rohkem kui kümme aastat tagasiüks vôi kaks korda vôetud proovidele. Enne,kui saame hinnata muutusi, vajame usal-dusväärset informatsiooni praeguste tingi-muste kohta. Juhul kui muutused juba asetleiavad, aitab môjustatud ja môjustamatapiirkondade vôrdlemine meil môista, mistoimub.

Lahustunud hapniku ja pH-taseme môôt-mised ütlevad meile kohe, kui külalislahkeon veekogu veeorganismide suhtes. Jällegion huvitav jälgida nii lahustunud hapniku,leeliselisuse ning pH iga-aastast tsüklit kuika vôrrelda erinevaid veekogusid. Vôimeesitada järgmisi küsimusi: kas lahustunudhapniku tase antud veetemperatuuri juureson alati kôrgeim vôimalikest vôi langeb seemingi perioodi jooksul? Kui tase on madal,siis tahame teada selle pôhjust. Me võimenäha, et pH langeb vahetult peale vihma-sadu vôi lumesulamisvee voolamist järvevôi vooluveekogusse. Kui avastame pH-taseme languse, eeldame, et selle veekoguleeliselisuse tase oli madal. Üldiselt peak-simegi eeldama, et veekogudes, mille lee-liselisus on madal, langeb pH peale vihma-

sadu vôi lume sulamist. Igal juhul peameläbi viima môôtmisi, et kinnitust saada, kassee tegelikult juhtub vôi mitte.

GLOBE hüdroloogiamõõtmisi läbi viiespeaksid ôpilased teadma, et peame silmasvähemalt kahte ühiskondlikult olulisteesmärki. Esiteks tahame me pareminitundma õppida kohalikke maa- javeeressursse. Teadmised aitavad meil tehatargemaid otsuseid selle kohta, kuidas neidressursse kasutada, hallata ning nautida.Teiseks tahame hinnata, kui suurel määralmôjutab praegune inimtegevus veevarudekvaliteeti ja kas veekogude vett on katulevikus võimalik kasutada. AmeerikaÜhendriikides ning ka paljudes teistesriikides vôetakse praeguste môôtmis-programmide raames proove ainultmônedest veekogudest paar korda aastas.Loodame, et môôtmised, mida teie GLOBEprogrammi raames tegema hakkate,aitavad meil seda lünka täita ning pareminimôista Maa loodusvete tervislikkuseisundit.

Välitöödeksvalmistumine

ÜlevaadeÕpilased vôtavad väljavalitud veekogustveeproovid, töötlevad neid, määrateskindlaks nende koostise ning analüüsivadsaadud andmeid, et paremini môista veekvaliteeti ja selle môju keskkonnale.

Tabelis 3-1 on loetletud GLOBE soovi-tatavad protokollid kolmele eri tasemele.Õpetajad peaksid ise otsustama, millisedprotokollid sobivad nende ôpilastevôimetele. Palun pidage meeles, etedasijôudnute taseme protokollide juurdekuuluvad spetsiaalsed ohutusnôuded.


Môôtmiste graafikMôôtmised tuleb läbi viia üks kord kuus,enam-vähem samal kuupäeval ningkellaajal. Soovitatavad on iga-nädalasedmôôtmised eriti neil perioodidel, milhüdroloogia vaatluskohtades toimuvadkiired muutused. Iga kord vaatluskohtakülastades peaks võtma proove kôigiprotokollide jaoks.

Vaatluskoha valik (eelistatusejärjekorras)

1. Oja vôi jôgi

2. Järv vôi veehoidla

3. Tiik

4. Niisutuskraav vôi môni muu veekogu,juhul kui ojad, jôed, järved vôi vee-hoidlad ei ole teie GLOBE vaatluskohasligipääsetavad vôi kui neid seal ei ole.

Õpilaste rühmadesse jagamineMôôtmisi peaksid ôpilased läbi viima 2-3-inimeselistes rühmades. Iga rühma üles-anneteks on proovide vôtmine, proovidetöötlemine ning andmete märkimine. Vägakasulik on lasta ühte parameetrit môôtamitmel rühmal (näiteks, kaks rühmamôôdavad lahustunud hapniku hulka). Seevôimaldab suuremal hulgal ôpilastelmôôtmistest osa vôtta ning môôtmis tule-muste täpsust kontrollida. Õpilaste rühmad,kes viivad läbi ühte ja sama môôtmist,

peaksid tulemusi üksteisega vôrdlema, etkindlaks teha, kas andmed on sarnased. Kuiühe ja sama proovi puhul on saaduderinevad tulemused, peaksid ôpilasedmôôtmisprotseduure kontrollima ning needuuesti läbi viima, et teada saada, mispôhjustas erinevuse. Andmete täpsusekontrollil on teaduses ning ôppimisel olulineroll.

ÜlevaadeõppetegevusestKui iga môôtmise jaoks ette nähtudprotokolle kasutada paralleelselt ôppe-tegevusega, mida kirjeldatakse järgmisesosas, on loodud suurepärane keskkond veestoimuvate keemiliste protsesside môist-miseks. Teil võib olla kiusatus lasta ôpilastelainult môôtmisi teha ning GLOBEandmelehti täita. Kuid meie eesmärk on,et ôpilased omandaksid ka uusi teadmisija kriitilise môtlemisoskuse. PeatükisMaterjale õppetundideks aidatakse teilmôôtmistele laiemat tausta anda.

Eesmärgid õppimiselHüdroloogiauuringud arendavad ôpilastearusaamist vee tähtsusest, tema ainu-laadsetest omadustest ning koostisest.Veeproove analüüsides hakkavad ôpilasedmôistma vees toimuvaid keemilisi protsesseja nende tähtsust veekogude tervislikuleseisundile.

Pärast hüdroloogiauuringute kôigiülesannete täitmist peaksid ôpilased olemaomandanud alljärgnevad üldised ette-kujutused ja oskused:

Üldised ettekujutusedkirjeldada kohalikke veekogusid ja

leida nende asukoht kaartidel japlaanidel

kirjeldada vee koostist ja keemilisiomadusi

kirjeldada veetsükli tähtsust elusaleloodusele ja inimestele

Tase Mõõtmine

Algajad temperatuurpH (paberiga)elektrijuhtivusläbipaistvus

Keskaste temperatuurlahustunud hapnikpH (sulep. v. mõõtur)elektrijuhtivusläbipaistvus

Edasi- temperatuurjõudnud lahustunud hapnik

pH (mõõturiga)läbipaistvuslahustunud hapnik

Tabel 3-1: Hüdroloogiliste mõõtmiste tasemed


kirjeldada ja ära tunda mitmesuguseidveekogudes leiduvaid looduslikkeaineid ja vette sattunud lisandeid

vaadelda muda, liiva, kruusa, sooladeja lõhnaainete allikate käitumist jakirjeldada nende mõju veele

kirjeldada lahuseid ja suspensioonekirjeldada, miks ja kuidas vesilahused

muutuvadkirjeldada, kuidas vee muutused

môjutavad vees elavaid organisme

OskusedVeekogudest veeproovide võtmise

nõuete ja võtete tundmineÜldine ettekujutus täpsuse kontrolli

olemusest ning selle rakendamineMõõtmisvahendite kalibreerimineKirjaliku protokolli järgimineAndmete täpne registreerimine ja

esitamineSuulise suhtlemise oskuste kasutamineKirjaliku suhtlemise oskuste

kasutamineInimestevahelise suhtlemise oskuste

kasutamine

Õpilaste hindamineÕpilaste osa selles projektis vôib hinnataindividuaalselt vôi kôiki üheväärselt kogukollektiivselt kogutud materjali pôhjal.Lisaks sellele, et ôpilased edastavadandmed GLOBE ôpilaste andmeserverisse,peaksid nad jõukohasel tasemel andmeidanalüüsima ning referaate kirjutama. Laskeôpilastel kirjutada parameetritest, midanad môôtsid, ning koostage kôigi indi-viduaalsete referaatide pôhjal täielik üle-vaade vaatluskohast. Esitage see ülevaadekohalikele ja riiklikele organitele, kestegelevad vee ning vee kvaliteediga.


Kuidas hüdroloogiauuringuid läbi viia

Veeproovi võtmine

Protokoll 1: Vee temperatuurVahetult pärast veeproovi võtmist mõõdetakse veeproovitemperatuur

Protokoll 2: Lahustunud hapnikMääratakse lahustunud hapniku sisaldus veeproovis,kasutades selleks mõeldud kemikaalide komplekti

Protokoll 3: pHMõõdetakse veeproovi pH väärtus, kasutades kas pHindikaatorpaberit, pH pliiatsit või pH meetrit

Protokoll 4: LeeliselisusMääratakse veproovi leeliselisus, kasutades kemikaalidekomplekti

Protokoll 5: Vee elektrijuhtivusMääratakse veeproovi elektrijuhtivus, kasutadesjuhtivusmõõtjat

Protokoll 6: Vee läbipaistvusMääratakse vee läbipaistvus, kasutades Secchi ketast võihägususe toru

Protokollid


Kuidas hüdroloogia-uuringuid läbi viia

Vaatluskoha kirjeldusKui olete oma hüdroloogia vaatluskoha väljavalinud, määrake GPS vastuvôtjaga sellekoordinaadid. Märkige asukoht ja muudvaatluskohta kirjeldavad andmed hüdro-loogia vaatluskoha kirjeldamise andme-lehele.

SagedusTeostage kôiki vee keemilisi môôtmisi ükskord kuus, iga kord umbes samal kellaajal,soovitavalt enne kella kümmet hommikulkohaliku aja järgi. Kuid kui teie klassil onvôimalik môôtmisi läbi viia iga nädal,soovitame teil seda teha. Teie ôpilastel onsiis vôimalus paremini jälgida muutusi, misleiavad aset tänu sademetele ja äravoolule.

Kui teie proovivõtu koht külmub talvelkinni vôi kuivab ära, märkige see kindlastiiga kuu andmelehele, kuni teil on jällevôimalik teha môôtmisi vabas vees.

Märkus: Teatud perioodidel aastas onmôôtmised huvitavamad. Kui jôes esinebäravool, siis võivad suurenev voolukiirus jasette hulk vee keemiliste môôtmistetulemusi oluliselt muuta. Periood kohepeale jää sulamist järvel on samuti vägamuutlik aeg, sest ülemised veekihid segu-nevad sügavamal ja päris pôhjas olevatekihtidega. Tihti juhtub, et pôhjakihidsatuvad lôpuks üles pinnale, pôhjustadesseega üllatavaid muutusi teie môôtmis-tulemustes.

Kvaliteedi tagamine ja kontrollKvaliteedi tagamise ja kontrolli planee-rimine on vajalik selleks, et môôtmis-tulemused oleksid nii korrektsed ja täpsedkui vôimalik. Korrektsus väljendab seda,kui tôene môôtmistulemus on. Täpsustähendab kooskôlaliste tulemuste saamist.Korrektsus ja täpsus saavutatakse:

Hüdroloogilisteksmôôtmisteksvalmistumine

Hüdroloogia vaatluskohavalimineKôige parem oleks, kui hüdroloogiavaatluskoht kuuluks valgala juurde, mis onteie 15 x 15 km suuruse GLOBE uurimisalaoluline osa. Selle valgala ulatuses valige ükskonkreetne koht, kus teostate hüdroloogilisimôôtmisi (vee temperatuur, pH, lahustunudhapnik, leeliselisus, läbipaistvus ja elektri-juhtivus). Kui teie valgalasse kuulub mônieriti huvitav veekogu, valige igal juhul see.Muul juhul on veekogude eelistatusejärjekord järgmine:

1. Oja vôi jôgi

2. Järv vôi veehoidla

3. TiikKuivenduskraavi vôi mônda muud veekoguvôib kasutada juhul, kui ojad, jôed, järvedvôi tiigid ei ole teie GLOBE vaatluskohasligipääsetavad vôi kui neid seal ei ole.

Te peaksite kôik proovid vôtma hüdroloogiavaatluskohas iga kord ühest ja samastkohast. Seda kohta nimetame proovivõtukohaks.

Kui vaatluskohaks on vooluveekogu,näiteks oja vôi jôgi, valige proovivõtukohaks aeglase vooluga ala (koht, kus vesiliigub, kuid mitte liiga kiiresti), mitte ala,kus on seisev vesi vôi kärestikud. Kuivaatluskohaks on seisev veekogu, näiteksjärv vôi veehoidla , valige proovivõtu kohtväljavooluala läheduses vôi veekogu keskelning vältige proovide vôtmist sissevoolualaümbruses.


* Vôttes veeproovi nii nagu juhendis onette nähtud

* Viies môôtmised läbi kohe peale vee-proovi vôtmist

* Môôtmisvarustuse hoolika kalibree-rimise, kasutamise ja hooldamisega

* Jälgides täht-tähelt protokollides antudjuhendeid

* Korrates môôtmisi, et nende ôigsustkontrollida ning vôimaliku vea pôhjustleida

* Hoidudes kemikaalide ja môôtmis-varustuse saastamisest nii palju kuivôimalik

* Kontrollides, kas arvud, mis te esitateGLOBE ôpilaste andmeserverile, onikka samad, mis hüdroloogiauuringutejooksval andmelehel.

KalibreerimineKalibreerimine on môôtmisvarustusetäpsuse kontrollimiseks môeldud protse-duur. Näiteks, et kindlaks teha, kas pH-instrumendid töötavad korralikult, testi-takse lahust, mille pH on teada. Kalib-reerimisprotseduurid on igas protokollistäpselt kirjeldatud. Kalibreerimine tulebläbi viia samal päeval kui välimôôtmised.Kalibreerimisprotseduurid vôib läbi viiaklassiruumis vahetult enne varustuse väljaviimist. Kuid môningatel juhtudel vôib ollavajalik kalibreerimist väljas uuesti korrata,viies läbi teadaoleva väärtusega lahusevälimôôtmise. (Vt. pH ja elektri-juhtivuseprotokolle.)

Môôtmiste teostamise kiirus jajärjekordTemperatuuri ja lahustunud hapniku môôt-mine tuleks läbi viia vaatluskohas kohepeale veeproovi vôtmist. Ärge laske vee-ämbril enne môôtmiste teostamist üle pooletunni seista. Vôtke uus proov, kui see peaksjuhtuma. Kui teist võimalust ei ole, vôibproovid pudelisse panna (vt. “Pudelissepanek” alalõigus Veeproovi vôtmine) ja

môôtmised teostada klassiruumis. Siiski onväga soovitatav kôik môôtmised läbi viiavaatluskohas. Lahustunud hapnikku ei olesoovitav klassiruumis määrata, kuna seepeaks tehtama 30 minuti jooksul pealeproovi vôtmist. pH môôtmise (2 tunnijooksul) ning leeliselisuse ja elektri-juhtivuse môôtmised (24 tunni jooksul) vôibläbi viia hiljem klassiruumis, kui see onvajalik.

Oluline: Järjekord, milles môôtmised läbiviiakse, on oluline. Kôigepealt tuleks môôtavee temperatuur, kohe peale seda lahus-tunud hapnik, siis pH, leeliselisus jaelektrijuhtivus.

Oluline: Lahustunud hapniku môôtmisetulemustel ei ole täit väärtust, kui veetemperatuur ei ole teada. Môôtke lahus-tunud hapnikku ainult juhul, kui môôdateka vee temperatuuri.

Môôtmiste kordamineJagage oma klass iga môôtmise ajaksvähemalt kahte rühma. Kui üks rühm onmôôtmise lôpetanud, laske neil varustusteisele rühmale edasi anda. Môlemadrühmad kasutavad môôtmise jaoks ühte jasama veeämbrit.

Kui kahe rühma môôtmistulemusederinevad oluliselt, laske môôtmist korratakolmandal rühmal ja vôib-olla ka kahelesimesel rühmal. Môôtmistulemustesuurimad lubatavad erinevused on esitatudallpool olevas tabelis.

Iga rühm peaks kasutama oma hüdro-loogiauuringute jooksvat andmelehte.GLOBE ôpilaste andmeserverile tuleksedastada kôigi saadud tulemuste kesk-mised, mis mahuvad ülaltoodud erinevustepiiridesse. Tulemused, mis lubatud eri-nevuste piiridesse kaugeltki ei mahu, jätkekôrvale.


Kasutatud vedelike kôrvaldamineKui môôtmised on tehtud, koguge kôiklahused ja vedelikud laia suuga keeratavakorgiga plastmassist jääkainete pudelisse,kallake kraanikaussi ja uhtuge ohtra veegaalla. Vôi kôrvaldage nad vastavalt teie koolipiirkonnas kehtivatele ohutusnôuetele.

Mõõtmine Suurim lubatav erinevus

Vee temperatuur 0.5° C

Lahustunud hapnik 0.2 mg/l (La Motte test-komplekt)1.0 mg/l (Hach

test-komplekt)pH

pH-paberiga 1.0 pH-ühikutpH -pliiatsigavõi pH-meetriga 0.2 pH ühikut

Leeliselisus 1 tilk, mis vôrdubsuuremaspiirkonnas 17 mg/lväiksemaspiirkonnas 6.8 mg/l

Elektrijuhtivus 2% kogu skaalast


Veeproovi vôtmine

Materjalid ja vahendid4-liitrine ämber, mille sanga külge on kindlalt kinnitatud tugev nöörPabersalvrätikud500 ml polüetüleenist proovipudelidGLOBE teadusmärkmikud, kirjutusvahendid, andmelehedKummikindad (soovitavalt)

Kui ôpilased pääsevad veekogu juurdeohutult (nii et vesi on käeulatuses), vôib veetemperatuuri, pH ja elektrijuhtivusemôôtmised läbi viia otse veekogus. Lee-liselisuse ja lahustunud hapniku môôtmistejaoks on vajalik ämbriga vôetud proov.Veeproove tuleks analüüsida koheselt pealevôtmist. Kui muud vôimalust ei ole, vôibproovid pudelitesse panna ning pH,leeliselisuse ja elektrijuhtivuse môôtmisedläbi viia peale klassiruumi tagasi pöör-dumist. Järgige alljärgnevaid juhendeidveeproovi vôtmiseks ja koheseks analüüsi-miseks või proovide pudelitesse panemi-seks, et neid hiljem klassiruumis testida.

Proovi vôtmine1. Nöörist kinni hoides laske ämber vette

ja oodake, kuni ta osaliselt veegatäitub. Kui ämber istub pôhja peal jatema servad on liiga kôrgel, et vesi

saaks sisse tulla, kallutage tedanöörist. Kui ämbrisse on veidi vettkogunenud, tômmake see tagasi jaloksutage vett seal sees ringi, et ämbrisisemust puhastada. Visake see vesiminema ning korrake kogu protse-duuri veel kord. Ärge kasutage ämbriloputamiseks destilleeritud vett, sestsee muudab môôtmistulemusi. Samutiärge laske kunagi veeproovi-ämbritkasutada koristamiseks vôi muudeleesmärkidel, sest ka see môjutabmôôtmistulemusi.

Kui teie proovivõtu koht on voolu-veekogu, visake ämber vette kaldastveidi kaugemal, kus vesi on hästisegunenud. Püüdke leida koht, kusvesi vähemalt natukenegi liiguks. Kuivôtate proovi kiire vooluga veekogust,hoidke nööri kôvasti kinni, et voolämbrit kaasa ei viiks.

Järves vôtke proove esialgu kaldalähedalt, kuid siis visake ämber niikaugele kui jôuate ja võtke ka sealtproov. Proov tuleks alati vôttapindmisest veekihist. Ärge laskeämbril täituda ja pôhja vajuda.

Ämbri viskamine.Veeämbri loputamine.


2. Veeproovi saamiseks laske ämber vetteja oodake, kuni seal on umbes 2/3 - 3/4vett. Siis tômmake ämber veest välja.

Pudelisse panekKuigi soovitav on kôik môôtmised läbi viiaproovivõtu kohas, vôib kolme môôtmist (pH,leeliselisus ja elektrijuhtivus) teostada kaklassiruumis. Lahustunud hapniku proto-kolli täitmise vôib klassiruumis lôpetada,kui lahustunud hapnik on välitingimustesstabiliseeritud.

Veeproovi pudelisse pannes ja klassiruumiviies (kôigi môôtmiste jaoks, v.a. tempera-tuur ja lahustunud hapnik) toimige järg-miselt:

1. Kinnitage 500 ml polüetüleenist pu-delile lipik oma kooli ja ôpetaja nimeganing proovi vôtmise kuupäeva jakellaajaga.

2. Loputage pudelit ja korki veeprooviveega.

3. Täitke pudel veeproovi veega kunipudel on ääreni täis (kuni veenivoomuutub pudeli suudme kohal kumeraks),nii et korki peale pannes pudelisseôhku ei jääks.

4. Kleepige pudelikork kleeplindiga kinni.

Märkus: Kleeplinti vôib kasutada kalipikuna ja tundemärgina, et pudelitpole avatud. Kleeplint ei tohi kokkupuutuda veeproovi veega.

5. Säilitage proove külmkapis (umbes 4oCjuures), kuni saate neid analüüsida (pH2 tunni jooksul ning leeliselisus jaelektrijuhtivus 24 tunni jooksul).

6. Kui olete kleeplindi maha vôtnud,teostage kôigepealt pH-môôtmine, siisleeliselisuse ja elektrijuhtivusemôôtmised. Kui veeproovi pudel onjuba avatud, oleks kôige parem kôikmôôtmised teha ühekorraga.

Collectin

g the W

ater Sam

ple

OhutusTutvuge test-komplektide japuhverlahustega kaasas olevatejuhenditega. Samuti tutvuge teiepiirkonnas kehtivate keskkonna-ohutuse nôuetega.

Iga kord kui kasutate komplekte,kuhu kuuluvad kemikaalid, onsoovitav kanda kummikindaid jakaitseprille.


EesmärkMõõta veekogu vee temperatuuri

TaustVee temperatuuri teadmine on vajaliklahustunud hapniku ja pH korrektseksmõõtmiseks, samuti pakub ta huviglobaalsete hüdroloogiauuringute seisu-kohalt

Aeg5 minutit

TaseKõik tasemed

SagedusKord kuus, huvitavatel perioodidel kordnädalas

Olulised mõisted jakontseptsioonid

Temperatuur ja tema mõõtmineSoojus, soojusülekanne, juhtivusMõõtmistäpsus, andmete usaldus-

väärtusOskused

Termomeetri õige kasutamineSkaalalt lugemineMõõtmistäpsus

Kasutatavad riistad jamaterjalid

Alkohol-termomeeterKell või stopperNöörAndmeleht

Protokoll 1:Vee temperatuur

EttevalmistusTooge mõõtmisvahendid ja materjalidhüdroloogia vaatluskohta.

Mida ja kuidas tehaEnne termomeetriga mõõtma asumistkalibreerige ta vastavalt atmosfääri proto-kollis 5 toodud juhendile. Temperatuurimõõtmine võtab ainult mõned minutid japeamiselt tuleb hoolitseda selle eest, ettermomeetri temperatuur jõuaks ühtlus-tuda mõõdetava vee temperatuuriga.

1. Siduge termomeetrer nööri külge jakinnitage nööri teine ots (kummi-paelaga) randme külge, et termo-meeter kaotsi ei läheks, kui te tajuhuslikult vette pillate.

2. Termomeetrit ülemisest otsast hoidesraputage teda mõned korrad. Sellega

eemalduvad õhumullid termomeetrittäitvast vedelikust. Ärge seejuurespuutuge termomeetri silindrit.

3. Termomeetrit ülemisest otsast hoideslaske ta vette 10 cm sügavusele jahoidke seal 3 - 5 minutit, et ta tempe-ratuur ühtlustuks ümbritseva veetemperatuuriga.

4. Seejärel võtke termomeeter ette-vaatlikult veest välja, puudutamataseejuures silindrit. Lugege tempera-tuur lähima 0.5 °C täpsusega jamärkige üles.

5. Pange termomeeter umbes üheksminutiks tagasi vette.

6. Võtke termomeeter uuesti veest väljaja vaadake temperatuuri. Kui lugem


Source: Jan Smolík, 1996, TEREZA, Association for Environmental Education, Czech Republic

Water T

emperatu

re


muutus, siis korrake samme 5 ja 6. Kuilugem ei muutunud, kirjutage taandmelehele kui teie mõõtmise tule-mus.

7. Leidke mitme õpilase poolt mõõdetudtemperatuuride keskmine. Kui üksik-tulemused ei erine keskmisest rohkemkui 1° C , siis saatke keskmine tempe-ratuur GLOBE andmeserverisse. Vas-tasel juhul korrake mõõtmisi.


Protokoll 2:Lahustunud hapnik

EesmärkMõõta lahustunud hapniku hulka teieveeproovis

TaustVees lahustunud hapnik on tihedalt seotudtaimede ja loomade eluga ojades, jõgedesja järvedes. Lahustunud hapniku hulkamõjutavad nii looduslikud protsessid kuika inimtegevus

TaseKeskmine ja edasijõudnud

AegPuhas mõõtmine võtab umbes 15 minutit



Lahustunud hapnikVõrdlus standardigaKorrektsus, mõõtmistäpsus

OskusedLahustunud hapniku kemikaalide

komplekti korrektne kasutamineAndmete registreerimine


Lahustunud hapniku testimisekomplekt (Lisa 1 )

(NB! Kemikaalide komplekt sisaldabohtlikke aineid)

Destilleeritud vesi250 ml korgiga suletav pudelTermomeeterTöölehtKummikindad

EttevalmistusTäitke korralikult kõik veeproovi ette-valmistamise ja säilitamise nõuded.

Tooge mõõtmisvahendid ja materjalidhüdroloogia vaatluskohta.

Kalibratsioon (destilleeeritud veestandard)

1. Loputage 250 ml pudelit kaks kordadestilleeritud vees.

2. Võtke mõõtesilindrisse 100 ml des-tilleeeritud vett ning valage see 250 mlpudelisse. Sulgege pudel tihedaltkorgiga ja loksutage teda hoolega 5minuti jooksul.

3. Avage pudel ja mõõtke vee tempe-ratuuri. Enne lugemi võtmist oodake30 sekundit. Seejuures ärge laske

termomeetri otsal puutuda pudelipõhja või seinu.

4. Märkige saadud temperatuuri väärtuslahustunud hapniku andmelehele.

5. Kasutage lahustunud hapniku test-komplekti ja määrake destilleeritudvees lahustunud hapniku kontsentrat-sioon. Järgige hoolikalt juhendit!

6. Märkige saadud kontsentratsioon (mg/l) andmete sisestamise vormi (mg/LDO for the distilled-water standard).

Saadud kontsentratsiooni väärtus mg/l ei


tohi erineda rohkem kui 0.4 mg/l võrraoodatavast lahustunud hapniku kül-lastavast kontsentratsioonist.

Oodatava väärtuse leidmiseks kasutagekahte tabelit:

1. Tabelist 3-2, mis näitab lahustuvuse sõl-tuvust temperatuurist, leidke teie proovitemperatuurile vastav hapniku lahustuvus(mg/l) ja märkige see andmelehele.

Näide: Destilleeritud vee standardi tempe-ratuurile 22° C vastab lahustunud hapnikulahustuvus 8.7 mg/l.

2. Tabelist 3-3 leidke parandustegur, misvastab teie geograafilisele kõrgusele ningmärkige see andmelehele.

Näide: kõrgusele 1544 m vastab tegur 0.83.

3. Korrutage punktis 1 leitud hapnikulahustuvus punktis 2 leitud kalibratsiooni-teguriga.

Näide: Kõrguse 1544 m ja temperatuuri22° C puhul tuleb korrutada (8.7 mg/l) x(0.83) = 7.25 mg/l.

Saadud väärtus ongi oodatav lahustunudhapniku küllastav kontsentratsioondestilleeritud vee standardi jaoks.

Võrrelge tabelite abil leitud oodatavatväärtust sellega, mille saite oma loksutatud(hapnikuga küllastatud) destilleeritud veemõõtmisel. Kui mõõdetud väärtus erineboodatavast rohkem kui 0.4 mg/l võrra, siiskorrake mõõtmist destilleeritud veeprooviga uuesti. Kui ka uue mõõtmisetulemus ikkagi erineb oodatavast, kuidvähem kui 1 mg/l võrra, siis märkige taandmelehele lahtrisse "lahustunud hapnikdestilleeritud vee standard jaoks" (DO foryour distilled water standard).

ProtokollProovivõtt

1. Loputage käsi ja proovivõtu pudelitkolm korda vees, millest te proovivõtate. Loputage korki kolm kordadestilleeritud vees.

2. Sulgege pudel korgiga.

3. Pange pudel vette, eemaldage vee allkork ja laske pudelil täituda.

4.Koputage pudelile, et õhumullideemalduksid.

5. Sulgege pudel vee all korgiga ja seejäreleemaldage ta veest.

6. Kontrollige, et pudelis ei oleks õhu-mulle. Kui neid märkate, tuleb proovi-võttu korrata.

Proovi stabiliseerimine ja testimine(lahustunud hapniku määramine)Proovi analüüsi protseduur koosneb kahestfaasist: proovi stabiliseerimine ja testimine.Stabiliseerimise faasis lisatakse proovileainet, mis lahustunud hapniku olemasolukorral sadestub ja seejärel lisatakse lahustvärvivat kemikaali.

Testimise faasis lisatakse tilkade kaupatiitrivat lahust, kuni värvus kaob. Lahustu-nud hapniku kontsentratsioon määratakselisatud tiitrimislahuse ruumala järgi.

1. Lahustunud hapniku määramisekskasutage kemikaalide komplekti ( Lisa1), mis vastab GLOBE õpetajate käsi-raamatus esitatud nõuetele. Järgigehoolikalt komplekti kasutamis-juhendit.

2. Märkige tulemused üles.

3. Kui mõõtmisi tegi mitu õpilaste gruppi,siis leidke nende tulemuste keskmine.Kui kõigi gruppide tulemused ei erinekeskmisest rohkem kui 1mg/l , siissisestage saadud keskmine lahustunudhapniku kontsentratsioon arvutisse.Kui erinevused on suuremad, siis onsoovitav mõõtmisi korrata.

4. Valage kõik kasutatud vedelikudjääkide kogumiseks mõeldud pude-lisse.

Märkus: Kui protseduur peatub mõneksajaks sademe tekkimise faasis, siis oodakeära, kuni sade on täielikult tekkinud ja allessiis asuge järgmise sammu juurde.


Tabel 3-2: Hapniku lahustuvus vees sõltuvalt temperatuurist(õhurõhul 750 mm Hg )

0 14.6 16 9.9 32 7.3

1 14.2 17 9.7 33 7.2

2 13.8 18 9.5 34 7.1

3 13.5 19 9.3 35 7.0

4 13.1 20 9.1 36 6.8

5 12.8 21 8.9 37 6.7

6 12.5 22 8.7 38 6.6

7 12.1 23 8.6 39 6.5

8 11.9 24 8.4 40 6.4

9 11.6 25 8.3 41 6.3

10 11.3 26 8.1 42 6.2

11 11.0 27 8.0 43 6.1

12 10.8 28 7.8 44 6.0

13 10.5 29 7.7 45 5.9

14 10.3 30 7.6 46 5.8

15 10.1 31 7.4 47 5.7

Temperatuur Lahustuvus Temperatuur Lahustuvus Temperatuur Lahustuvus

C mg/L C mg/L C mg/L


631 84.1 1544 0.83

623 83.1 1643 0.82

616 82.1 1743 0.81

608 81.1 1843 0.80

600 80.0 1945 0.79

593 79.0 2047 0.78

585 78.0 2151 0.77

578 77.0 2256 0.76

570 76.0 2362 0.75

562 75.0 2469 0.74

555 74.0 2577 0.73

547 73.0 2687 0.72

540 71.9 2797 0.71

532 70.9 2909 0.70

524 69.9 3203 0.69

517 68.9 3137 0.68

509 67.9 3253 0.67

502 66.9 3371 0.66

mm Hg kPa mCalibration

value%

768 102.3 -84 1.01

760 101.3 0 1.00

752 100.3 85 0.99

745 99.3 170 0.98

787 98.8 256 0.97

730 97.3 343 0.96

722 96.3 431 0.95

714 95.2 519 0.94

707 94.2 608 0.93

699 93.2 698 0.92

692 92.2 789 0.91

684 91.2 880 0.90

676 90.2 972 0.89

669 89.2 1066 0.88

661 88.2 1160 0.87

654 87.1 1254 0.86

646 86.1 1350 0.85

638 85.1 1447 0.84

Tabel 3-3: Parandustegurid hapniku lahustuvusele erinevate õhurõhkude jageograafiliste kõrguste jaoks

Rõhkmm Hg

RõhkkPa

Kõrgusm

Parandus Rõhkmm Hg

RõhkkPa

Kõrgusm

Parandus


Protokoll 3:pH

EesmärkMõõta teie veeproovi pH väärtust

TaustpH väärtus ehk happelisus on üks peamisiveekogu omadusi, mis määrab vee-elustiku iseloomu.

AegPuhas mõõtmine võtab umbes 5 minutit.Kalibratsiooniks (pH-meetri või pH-pliiatsi puhul) kulub klassis15 minutit javaatluskohas 5 minutit



pH ja tema mõõteskaalaTemperatuuri mõju pH väärtuseleKalibratsioonpH puhver- ja standardlahused

OskusedpH mõõtevahendite kasutamineAndmete registreerimine


Meetod 1 (algaste):pH indikaatorpaberid50 -100 ml katseklaas

Meetod 2 a) keskaste:pH-pliiatsVäike kruvikeeraja

(kalibreerimiseks)3 katseklaasi 50 -100 ml50 ml korgiga plastikpudelpH puhverlahus pH = 7

b) edasijõudnud:pH-meeter5 katseklaasi 50 -100 mlkolm 50 ml korgiga plastikpudelitkolm pH puhverlahust pH = 4, 7, 10

mõlema meetodi jaoks:100 ml mõõtesilinderpaberist salvrätikuddestilleeritud vesilusikas või klaastoru segamisekskleeplinti, markerkummikindad

EttevalmistusProovi ettevalmistamine vastavalt pH-pliiatsi või pH-meetri juhendile.

Valage klaasi tuntud pH väärtusegakalibratsioonilahused. Kalibreerige pH-pliiats või pH-meeter enne vaatluskohaleminekut. Võtke mõõtmisvahendid jakalibratsioonilahused ka vaatluskohalekaasa.


TaustProtokoll 3 sisaldab Teie hüdroloogiavaatluskoha vee pH taseme määramist.Soovitav, et algastme õpilased kasutaksidselleks indikaator-paberit, keskastmeõpilased pH pliiatsit ja edasijõudnud pHmeetrit.

Mida ja kuidas teha

Meetod 1: pH indikaator-paberAlgajad

1. Loputage 50 või 100 ml katseklaasivähemalt 2 korda veekogu veega.

2. Täitke katseklaas pooleni testitavaveega.

3. Seejärel võtke tükike indikaator-paberit ja pistke umbes 20 minutiksvette. Hoidke paberit valgest otsast javeenduge, et värviline osa on täielikultvees. Ärge seejuures laske oma sõrmivette.

4. Võtke indikaator-paber veeproovistvälja ja võrrelge teda värvuskaardiga.Paber peab võrdlemise ajal olemakindlasti veel märg. Märkige ülesskaalalt leitud lähim pH väärtus.

5. Kui värvuste võrdlemise tulemus onebaselge, võib see tulla sellest, et pabervajab rohkem aega reaktsiooni täie-likuks toimumiseks. Pange paber vetteveel 20 sekundiks ja võrrelge uuestivärvusi. Korrake protseduuri, kunilugem muutub selgemaks. Kui tulemuson ka 2 minuti pärast ikkagi ebaselge,proovige uue paberiribaga. Kui ka uustestimine ei õnnestu, registreerige seeoma andmelehel, kirjutades: pH paberei anna korralikku tulemust pärast 2-minutilist reaktsiooni.

6. Sisestage mõõdetud temperatuurarvutisse GLOBE andmeserverisse.

Märkus: pH paberiga mõõtmisel võibsaada ebakorrektseid tulemusi, kuivee elektrijuhtivus on alla 300 µS(mikro-Siemensi). (Vaata hüdroloogiaprotokolli 5.)

Meetod 2: pH-pliiats ja pH-meeterKeskaste ja edasijõudnudSelleks, et mõõta veeproovi pH väärtust,peate te (1) valmistama puhverlahused, (2)kalibreerima instrumendi ja (3) mõõtmaveeproovi pH väärtuse vaatluskohal.KalibratsioonVõite seda teha klassis või kooli laboris ennevaatluskohale minekut.

(1) Puhverlahuste valmistamine

Puhverlahused tuleks valmistada 2 - 3nädalaks ja kasutada, kuni nad ei olesaastunud. Kui teil on pulber lahuse val-mistamiseks, siis lahustage see destilleeri-tud vees nagu allpoll kirjeldatud. (Kui teilon kasutada varem valmis segatud puh-verlahused, siis mõõtke katseklaasi 50 mllahust ja tegutsege edasi vastavalt punktile4.)

Iga puhverlahuse jaoks (pH = 4, 7, 10)tehke järgmist:

1. Kirjutage kahele kleepsule pH väärtusja kleepige üks neist katseklaasile jateine korgiga plastikpudelile.

2. Mõõtke igasse katseklaasi 50 mldestilleeritud vett.

3. Lõigake katseklaasi kohal lahti paki-ke puhverlahuse pulbriga ja puistakekogu pulber vette. Segage klaastoru võilusikaga, kuni kogu pulber on lahus-tunud.

4. Kallake puhverlahus pudelisse jasulgege see hoolikalt korgiga

5. Jätkake teiste puhverlahuste valmis-tamist järgides punkte 1 - 4.


1. Hoidke elektroodi juhendile vastavatestingimustes.

2. Loputage elektroodi destilleeritudveega ja kuivatage pabersalvrätikuga.Ärge puudutage elektroodi käega!

3. Pange pH-pliiats puhverlahusesse pH7 nii, et elektrood oleks üleni lahuses.

4. Liigutage pH-pliiatsit lahuses ja ooda-ke, kuni näit stabiliseerub.

5. Keerake pH-pliiatsi kalibreerimiskruviväikese kruvikeerajaga, kuni näit ontäpselt 7.0.

6. Võtke pH-pliiats lahusest välja jaloputage destilleeritud veega. Kallakepuhverlahus märgistatud pudelissetagasi ja sulgege pudel tihedalt.

B. pH-meetri kalibratsioon

1. Elektroodi kasutamise tingimusedleiate tootja poolt antud kasutamis-juhendist.

2. Loputage elektroodi destilleeritudveega ja kuivatage pabersalvrätikuga.Ärge puudutage elektroodi käega!

3. Lülitage pH-meeter sisse.

4. Laske pH-meetri elektrood puhver-lahusesse pH 7 nii, et elektrood oleksüleni lahuses. Jälgige, et elektroodoleks immutatud paraja kõrguseni! Lii-gutage pH-meetrit lahuses ja oodake,kuni näit stabiliseerub. Seejärel teosta-ge kalibratsioon: keerake kruvikeera-jaga väikest kalibreerimiskruvi kuninäit on täpselt võrdne vastava puhver-lahuse pH väärtusega.

5. Võtke pH-meeter lahusest välja, lopu-tage elektroodi destilleeritud veega jakuivatage salvrätikuga.

6. Korrake samme 3 - 6 puhverlahustegapH = 4, 10.

7. Lülitage pH-meeter välja.

8. Valage puhverlahused tagasi vasta-vatesse pudelitesse.

Source: Jan Smolík, 1996, TEREZA, Association for Environmental Education, Czech Republic

(2) Kalibratsioon

A. pH-pliiatsi kalibratsioon

Märkus: Kui pH-pliiatsil puudub tempe-ratuuri kompensatsioon, siis peab puhver-lahuse temperatuur olema 25° C.


(3) Veeproovi pH mõõtminevälitingimustes

Võtke pH puhverlahused ka vaatluskohalekaasa, vaadeldes neid kui võrdlusproove.Mõõtke testlahuste pH vaatluskohas üle jamärkige tulemused andmelehele. Kui näiterineb puhverlahuse tegelikust pHväärtusest rohkem kui ± 0.2 ühikut, siispeate pH-meetri kalibratsiooni kordama.

Pärast pH-meetri kontrollimist puhver-lahustega olete valmis mõõtma veekogustvõetud veeproovi pH väärtust.

1. Lülitage pH-meeter (pH pliiats) sisse.

2. Loputage elektroodi destilleeritudveega ja kuivatage ta salvrätikuga.

3. Valage puhtasse katseklaasi kuni 50ml testitavast veeproovist.

4. Laske elektrood vette. Jälgige, et taoleks immutatud paraja kõrguseni!

5. Liigutage elektroodi lahuses ja laskenäidul stabiliseeruda.

6. Kui näit enam ei muutu, kirjutage taandmelehele.

7. Kontrolliks korrake punkte 2-6 teisesamast kohast võetud veeprooviga.Saadud pH väärtused ei tohiks erinedarohkem kui 0.2 ühiku võrra.

8. Loputage elektrood destilleeritudveega puhtaks, kuivatage ja lülitagepH-meeter välja.

9. Leidke erinevate õpilasgruppide pooltmõõdetud pH väärtuste keskmine. Kuiväärtused ei erine keskmisest rohkemkui 0.2 pH ühiku võrra, siis sisestagekeskmine väärtus arvutisse ja saatkeGLOBE andmeserverile. Kui tulemus-te hulgas on "kärbseid" (väärtusi, misteistest oluliselt erinevad), siis jätkeneed välja ja arvutage keskmine üle-jäänud väärtuste põhjal. Kui mõõde-tud väärtused ei erine uuest keskmi-sest rohkem kui 0.2 pH ühiku võrra,siis sisestage uus keskmine pH väärtusarvutisse. Kui mõõdetud väärtused

oluliselt erinevad üksteisest, siisarutage õpilastega mõõtmisprotse-duuri ja teisi võimalikke vigadeallikaid, kuid ärge tulemusi andme-serverisse saatke. Korrake mõõtmisija püüdke saada reprodutseeritavadtulemused.


EesmärkMõõta teie veeproovi leeliselisust

TaustLeeliselisus on tihedalt seotud sellega,millised taime- ja loomaliigid suudavadselles veekogus ellu jääda

TaseKeskaste, edasijõudnud

AegMõõtmine võtab umbes 15 minutit

SagedusKord kuus


Leeliselisus ja teda mõjutavadlooduslikud faktorid

Leeliselisuse määramise meetodStandardiseerimineMõõtmistäpsus ja korrektsus

OskusedLeeliselisuse määramise protseduuri

korrektne täitmineAndmete registreerimine

Protokoll 4:Leeliselisus


Leeliselisuse testimise komplekt(Lisa 2)

Söögisooda (naatriumbikarbonaat)500 ml destilleeritud vettDestilleeritud vee pudel500 ml katseklaas500 ml mõõtesilinder100 ml mõõtesilinderKlaaspulk segamiseks250 ml korgiga suletav pudel proovi

hoidmiseksTöölehtKummikindadKaal

EttevalmistusTeostage allpool kirjeldatud kalibrat-siooniprotseduur

Viige mõõtmisvahendid ja materjalidvaatluskohta

Kalibratsioon jamõõtmiskorrektsuse kontrollSöögisooda standardlahusevalmistamine:

1. Kaaluge 1.9 g söögisoodat ja puistakesee kuiva ja puhtasse 500 ml mõõte-silindrisse. Veenduge, et kogu kaalutudsöögisooda satuks silindrisse.

2. Täitke mõõtesilinder kuni 500 ml mär-gini destilleeritud veega.

3. Kallake see lahus 500 ml katseklaasija segage, kuni sooda on täielikultlahustunud.

4. Kallake 15 ml lahust katseklaasist 100ml mõõtesilindrisse.

5. Kõigepealt loputage 500 ml mõõte-silinder hoolikalt destilleeritud veega.Seejärel kallake sinna 15 ml söögisoodalahust.


6. Kallake 500 ml mõõtesilindrissejuurde destilleeritud vett kuni 500 mlmärgini.

7. Saadud lahus 500 ml mõõtesilindrisongi teie standardlahus.

Söögisooda standardlahuse leeliselisus peabolema 68 mg/l CaCO3 järgi. Destilleeritudvee leeliselisus on tavaliselt alla14 mg/l.

Mõõtmiskorrektsuse kontroll1. Tehke allpool kirjeldatud mõõtmised

esialgu läbi söögisooda standard-lahusega.

2. Märkige saadud leeliselisuse väärtus(mg/l CaCO3 järgi) töölehele.

3. Tehke allpool kirjeldatud mõõtmisedläbi destilleeritud veega.

4. Märkige saadud leeliselisuse väärtus(mg/l CaCO3 järgi) töölehele.

Kui söögisooda lahuse puhul tulemus erinebrohkem kui ühele tilgale vastav leeliselisuseväärtus mg/l, siis valmistage uus testlahus(veendudes, et kaalutud söögisooda kogusja lahjendused olid ikka õiged). Kui erinevuson ikka suurem kui ühele tilgale vastavleeliselisus, siis peaksite muretsema uuereagentide komplekti.

Kui testlahusega mõõtmine andis piisavalttäpse tulemuse, siis võite asuda määramaveeproovi leeliselisust.

Leeliselisuse määramise protokoll1. Kasutage leeliselisuse määramiseks

GLOBE nõuetele vastavat kemikaa-lide komplekti (Lisa 2). Jälgige täpseltjuhendit. Leeliselisuse määramisekomplektid põhinevad sellel, et proo-vile lisatakse esialgu värvusindi-kaatorit ja seejärel lisatakse tilga-kaupa happelist tiitrimislahust kunivärvuse muutumiseni.

2. Märkige saadud leeliselisuse väärtus(mg/l CaCO3 järgi) töölehele ja sises-tage GLOBE andmebaasi.

3. Leidke mitme õpilase poolt määratudleeliselisuse väärtuste keskmine. Kuikõik tulemused jäid ühe tilga täpsusepiiridesse (mg/l), siis võite keskmisetulemuse sisestada GLOBE andme-baasi.

Kui tulemuste hulgas on mõni, misteistest oluliselt erineb ("kärbes"), siisjätke ta välja ja arvutage keskmineülejäänud väärtustest. Kui kõik tule-mused on väga erinevad, siis arutageõpilastega mõõtmisprotseduuri ja teisivõimalikke vigade allikaid, kuid ärgetulemusi andmeserverisse saatke.Korrake mõõtmisi ja püüdke saadareprodutseeritavad tulemused.


Protokoll 5:Vee elektrijuhtivus

EesmärkMõõta vee elektrijuhtivust teie hüdro-loogia vaatluskohas

TaustElektrijuhtivus on vees lahustunudtahkete ainete hulga mõõt

TaseKõik tasemed

AegMõõtmine võtab umbes 5 minutit

SagedusKord kuus


Elektrijuhtivus ja teda mõjutavadfaktorid

Standardiseerimine, kalibratsioonMõõtmistäpsus ja korrektsus

OskusedJuhtivusmõõtja kasutamineAndmete registreerimine


JuhtivusmõõtjaStandardlahusPudel destilleeritud veegaSalvrätikudKolm 50 - 100 ml katseklaasiTööleht

EttevalmistusTeostage allpool kirjeldatud kalibrat-siooniprotseduur

Viige mõõtmisvahendid ja materjalidvaatluskohta

KalibratsioonTestlahus tuleb hoida kindlalt suletunakülmkapis.

1. Eemaldage juhtivusmõõtja kate.

2. Pange kõrvuti 2 puhast ja kuiva 100ml mõõteklaasi ja valage kummasseginii palju testlahust et elektrood olekstäielikult lahuses.

3. Lülitage juhtivusmõõtja sisse.

4. Loputage elektroodi destilleeritudveega (ärge tehke märjaks seda osa,mis jääb pruunist joonest ülespoole) jaseejärel kuivatage salvrätikuga.

5. Pistke elektrood mõneks sekundiksesimesse testlahusega klaasi. Seejärelvõtke välja ja vahepeal loputamatapistke elektrood teise testlahusegaklaasi.

6. Liigutage elektroodi ettevaatlikultlahuses ja oodake, kuni juhtivusmõõtjanäit stabiliseerub.

7. Kui juhtivusmõõtja näit erinebstandardlahuse juhtivusest, siis tulebjuhtivusmõõtja näitu kruvikeeraja abilmuuta.

8. Valage kasutatud standardlahusjääkvedelike nõusse. Mingil juhul ärgevalage teda tagasi testlahuse pude-lisse!

9. Loputage elektroodi destilleeritudveega ja kuivatage paberiga. Peskepuhtaks ka klaasid.

10. Lülitage juhtivusmõõtja välja.


Korrektsuse kontrollvälimõõtmistelJuhtivusmõõtja peab kindlasti olemakalibreeritud, seda võib teha laboratoo-riumis enne mõõtmisi või ka välitingi-mustes. Kui juhtivusmõõtja näit erinebtestlahuse omast, tuleb kalibratsioon jamõõtmised uuesti teha.

Vee elektrijuhtivuse määramiseprotokoll

1. Eemaldage juhtivusmõõtja kate jalülitage ta sisse.

2. Loputage elektroodi destilleeritudveega ja seejärel kuivatage salv-rätikuga.

3. Valage puhtasse kuiva 100 ml mõõte-klaasi uuritav veeproov.

4. Pistke elektrood klaasi ja hoidke tedaveeproovis.

5. Liigutage elektroodi ettevaatlikultlahuses ja oodake, kuni juhtivusmõõtjanäit stabiliseerub.

6. Lugege näit ja kirjutage see omatöölehele.

7. Leidke mitme õpilase poolt määratudjuhtivuste keskmine. Kui kõikmääratud juhtivused ei erine oma-vahel rohkem kui 40 µS (mikro-Sie-mens), siis võite keskmise sisestadaGLOBE andmeserverisse. Kui tule-muste hulgas on mõni, mis teistestoluliselt erineb ("kärbes"), siis jätke tavälja ja arvutage keskmine ülejäänudväärtustest. Kui mõõdetud väärtusedei erine uuest keskmisest rohkem kui40 µS, saatke keskmine GLOBEandmeserverile. Kui kõik tulemusedon väga erinevad, siis arutage õpi-lastega mõõtmisprotseduuri ja teisivõimalikke vigade allikaid, kuid ärgetulemusi andmeserverisse saatke.Korrake mõõtmisi ja püüdke saadareprodutseeritavad tulemused.


Protokoll 6:Vee läbipaistvus

EesmärkTeha kindlaks vee läbipaistvus, kasutadesSecchi ketast (vaiksetes, sügavates vetes)või hägususe määramise toru (voolavatesvetes või madalates kohtades)

ÜlevaadeSecchi ketas on laialt levinud vahend veeläbipaistvuse mõõtmiseks. Secchi kettanähtavus sõltub vees hõljuvate ja veeslahustunud ainete hulgast. Need satuvadveekogusse setetest, jõgedega sisse kantudmaterjalist ja veekogus toimuvast bio-loogilisest tegevusest.

Hägususe toru kasutatakse kas voolavavee läbipaistvuse mõõtmiseks või sellistevete puhul, kus Secchi ketta kasutamineon ebapraktiline.

TaseKõikidele

Aeg10-15 minutit

SagedusKord nädalas

PõhimõistedSecchi ketta või hägususe toru

kasutamine vee läbipaistvusemääramiseks

Valguse hajumineHõljuvaineValguse neeldumineVee värvusProduktiivsus

OskusedSecchi ketta või hägususe toru

kasutamineMõõtmisstrateegiate kujundamineAndmete registreerimineTulemuste tõlgendamine

VahendidSecchi ketas5 m pikkune köis (võib olla pikem või

lühem olenevalt vaatluskoha veesügavusest)

Lateks- või emailvärv: must ja valge2.5- 3 cm diameetriga 15 cm pikkune

raudtoruPuurÜmmargune 2.5 cm paksune ja 20 cm

diameetriga puuketas2 konksuga kruvi15 cm pikkune nöörVäike tuub puuliimi või superliimiVeekindlad markerid (punane, sinine

ja must)Meetrine joonlaudVee hägususe määramise toruLäbipaistev plastmassist toru, pikku-

sega umbes 1 m (olenevalt teievaatluskoha vee läbipaistvusest) jadiameetriga 4.5 cm (näiteks ehitus-materjalide poest)

Valge kaas/kork, mis sobib hästi torupõhja (PVC toru kork)

Must veekindel markerMeetrine joonlaud

EttevalmistusKui te ei ole Secchi ketast ostnud, tulekssee ise teha. Selleks järgige allpoolesitatud juhiseid. Kui pole hägususe toru,tuleb ka see enne vaatluskohale minemistvalmistada.

EeldusedEnne, kui õpilased alustavad oma esimestmõõtmist, oleks vaja läbi viia lühikevestlus, kuidas kasutada Secchi ketast võihägususe toru.


Eeldused

Taimede kasvuks hädavajalik valgus läbibparemini selget vett, kui hõljuva ja la-hustunud aine tõttu hägustunud võivärvunud vett. Kaks põhilist meetodit veeläbipaistvuse või valgustussügavusemõõtmiseks on Secchi ketas ja hägususetoru. Secchi kettaga mõõtis vee läbipaistvustesmakordselt paavsti teadusnõunik IsaPietro Angelo Secchi aastal 1865. See lihtneja paljukasutatud moodus seisneb selles, etmääratakse, millises sügavuses kaob 20 cmläbimõõduga mustvalge vette lastud ketasvaateväljast ja ilmub tõstmisel uuestinähtavale. Alternatiivne viis vee läbi-paistvuse mõõtmiseks on kallata vetttorusse, mille põhjas on Secchi kettagasarnane muster ja märkida üles, millise veesügavuse juures kaob muster vaateväljast.Secchi ketast kasutatakse sügavamates javaiksetes vetes; hägususe toru võib kasu-tada nii vaiksetes vetes kui ka voolavatevete puhul madalike või sügavate kohtadepealiskihi mõõtmiseks.

Päikesevalgus annab vajalikku energiatfotosünteesiks, mille käigus toimub taimedekasv, seotakse süsinikku, lämmastikku,fosforit ja teisi toitaineid ning eraldubhapnik. See, kui palju päikesevalgust vettejõuab ja kui sügavale ta jõuab, määrabkindlaks ka sügavuse, milleni vetikad jamuud taimed saavad kasvada ja mil määralnad kasvavad. Vee läbipaistvus väheneb siis,kui kasvab hõljuvaine hulk, muutub veevärvus või vetikate hulk. Vesi võib värvudamõne bakteri, fütoplanktoni ja teisteorganismide; pinnasest leostunud materjalija lagunevate taimede mõjul. Seetõttumõjutavad vee läbipaistvust vee ja tuulepoolt kantud orgaanilised jääkained ningtaimede väetisained, mis satuvad vettenäiteks kanalisatsioonivee puhastus-seadmetest või pinnase ülearusest väe-tamisest. Hägusust põhjustavad ainedvõivad pärineda põllumajandusest, ehitu-sest, tormijärgselt vette sattunud porist,põhjasetete üleskerkimisest, vms.

Secchi ketta valmistamine1. Jaotage puuketta pealmine osa vee-

randiteks joonistades sellele pliiatsigakaks 90 kraadise nurga all lõikuvatjoont.

2. Värvige kaks vastamisi asetsevatveerandit mustaks ja teised kaksvalgeks.

3. Keerake nii ketta alumise kui ülemisepoole keskele konksuga kruvi. Sidugekonksu külge vähemalt 5 m pikkunenöör.

4. Siduge lühike nöör ketta all olevakonksu külge ja tõmmake see läbitorujupi. (Toru võib olla vajalik kettaleraskuse lisamiseks.) Tehke nööri otsanii suur sõlm, et see torust enam läbiei mahu. See väldib toru kadumistvees.

5. Tõmmake sirgeks ketta ülemisekonksu külge seotud nöör ningmärkige musta veekindla markerigaära iga 10 cm. Sinise markerigamärkige iga 50 cm ning punasemarkeriga iga täismeeter. Nüüd oletete mõõtmisteks valmis.

Hägususe toru valmistamine1. Sulgege toru üks ots valge plast-

masskaanega. Kaas peab olema niitihedalt, et vesi välja ei voola.

2. Lõigake puust, papist või plastikusttoru diameetrile vastava suurusegaketas.

3. Jagage ketas neljaks. Värvige vastas-tikku olevad pooled mustaks javalgeks. Tehke ketas veekindlaks kasvärvi või kiletamise abil.

4. Liimige ketas toru põhja, värvitud poolülespoole (toru avatud osa poole).

5. Kasutage markereid ja joonlaudatorule skaala tegemiseks. Põhi onnullpunkt.


Vee läbipaistvuse mõõtmineTehke mõõtmisi Secchi ketta ja hägususetoruga alati varjus, nii, et päike jääb teieselja taha. Siis on tulemused võrreldavad.Kui varju pole, siis kasutage vihmavarju võimuud katet, mis annaks varju sellelekohale, kus tee mõõtmise teete. Hägususetoruga tehtavate mõõtmiste puhul peakspiisama vaatleja varjust.

Inimesed võivad Secchi ketta või hägususetoru põhjamustrit näha kadumas erinevatelsügavustel. Seepärast peaks võimalusekorral vaatlusi tegema vähemalt kolmerinevat inimest ning kõigi poolt saadudtulemused tuleks ka GLOBE andmeserve-risse saata.

Mõõtmine Secchi kettaga1. Laske ketas aeglaselt vette, kuni

hetkeni, kus ta just vaateväljalt kadus.Kui võimalik, siis hoidke nööri veepiirilolevat kohta sõrmede vahel või pangesinna märgiks pesupulk. Seejäreltõmmake aeglaselt nöörist, kuni ketasilmub uuesti nähtavale. Vahe peaksolema paar sentimeetrit.

2. Märkige ka see punkt nööril ära.

3. Kirjutage tulemused ühesentimeetrisetäpsusega hüdroloogia vaatlus-andmete lehele.

4. Kui kahe sügavuse vahe nööril onsuurem kui 10 cm, korrake mõõtmistning kirjutage uued tulemusedhüdroloogia vaatlusandmete lehele.

5. Mõõtke vahemaa veepinnast kunivaatlejani (punktini, millest vaatlejanööri hoiab). Pilvkatte protokollijärgides hinnake pilvisust. Kirjutagemõlemad tulemused oma hüdroloogiavaatlusandmete lehele.

6. Saatke andmed sügavuste, pilvisuseja vaatleja ning veepinna vahelisekauguse kohta GLOBE õpilasteandmeserverisse.

Märkus: Sisestage iga vaatleja and-med eraldi, mitte keskmised tule-

mused.

Märkus: Kui Secchi ketas jõuab veekogupõhja, kuid te ikka näete teda, siis märkigeära veekogu sügavus ning lisage selle ettemärk ">", mis tähendab, et läbipaistvus ontegelikult suurem. Märkige see nii omavaatluslehele kui GLOBE õpilaste andme-serverisse saadetavatele andmetele.

Mõõtmine hägususe toruga1. Valage uuritavat vett torusse seni, kuni

torusse pealt sisse vaadates põhja-mustrit enam näha pole. Torusse vaa-tamise ajal pöörake seda enda käes, etnäha, kas musvalge põhjamuster oneristatav.

2. Märkige saadud veesügavus senti-meetrise täpsusega oma hüdroloogiavaatluslehele.

3. Edastage andmed GLOBE õpilasteandmeserverisse. Sisestage iga vaat-leja andmed eraldi, mitte keskmisedtulemused.

Märkus: Kui te olete toru veega täitnud,kuid näete põhjas ikkagi mustrit, siis lisageandmete ette märk ">", mis tähendab, ettegelikult peab tulemus suurem olema.


Hägususe toru

Secchi ketas

Documents

Hüdroloogia- uuringudmôjutab praegune inimtegevus veevarude kvaliteeti ja kas veekogude vett on ka tulevikus võimalik kasutada. Ameerika Ühendriikides ning ka paljudes teistes