Veebiarhiveerija päevik : järelejäänud märkmeid liivalekirjutajate kultuuristJaanus Kõuts, Eesti RahvusraamatukoguV Teadus- ja erialaraamatukogu päeval 22. oktoobril Tallinnas

http

://w

alls

dl.c

om/w

allp

ape

r/be

ach-

free

dom

-sa

nd-w

ritin

g/

VEEBI SAAMINE

• 1962–1968 ARPANET (USA) arendati välja paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk

• 1969. aastal toimusid esimesed õnnestunud katsed pakettedastusprotokolliga

• 1983 käivitati esimene TCP/IP arvutivõrk 200 serveriga

• 1993 formuleeris Tim Berners-Lee oma hüpertekstikeele (HTML-i) esimese versiooni

• 1993 WWW levib üle maailma (brauser Mosaic)

JUSTKUI LIIVALE KIRJUTAMINE

• Väga lihtne

• Massiline

• Tihti spontaanne, emotsioonidest ajendatud

• Anonüümselt kirjutamine tundub ohutu

• Arvatav mõju ja levik on väike

• Kirjutatu on ajutine, lihtne muuta, kustutada

• Niikuinii varsti kaob iseenesest

PUDRU JA KAPSAD

Veebi võib vaadelda kui üht suurt dokumenti. Kaotades seosed üksikdokumentide vahel kaotame konteksti ja osa üksikdokumendi tähendusest.

Toimetatud materjalid, millel on tuvastatav väljaandja ning segi materjalidega, mille väljaandjat pole võimalik tuvastada ning mis on toimetamata.

Läbisegi legaalne ning mittelegaalne materjal, moraalselt sobilik ja sobimatu materjal.

Kuidas sellises olukorras teha valikut?Arvestada tuleviku teadlase vajadustega ning

olemasolevate ressurssidega?

“STUFF GOES AWAY”

“Umbes 20 aasta jooksul oleme kaotanud enamuse materjalist, mis meil on ning mitte sellepärast, et pole piisavalt kõvakettaruumi, vaid sellepärast, et üliõpilane lõpetab, osakond suletakse, süsteemiadministraatorid saadetakse majandusliku surutise ajaks sundpuhkusele, valitsus kärbib raamatukogu eelarvet, toimub maavärisemine, üleujutus, rahutused, riigipööre... Miski ei aita meid, kuni puudub kasuliku digitaalse materjali organiseeritud institutsionaalne arhiiv”(Larry Masinter “Stuff Goes Away”, 1996)

ILMUVAD VEEBIARHIVEERIJAD

• 1996 Internet Archiveeesmärk arhiveerida kogu kättesaadav veeb

• 1996 Austraalia Pandoraväike valik väärtuslikke saite

• 1996 Rootsi Kulturarw3kogu kättesaadav rahvusdomeen .se

• 2003 International Internet Preservation Consortium (IIPC)

VEEBIARHIVEERIMINE EESTIS

• 1997 arhiveerimise idee hakkab RRis idanema

• 2000 Projekt ERIK@: Eesti Ressursid Internetis: Kataloogimine ja Arhiveerimine

• 2005 Eesti veebiressursside arhiiv nimega ERIKA

• 2006 Sundeksemplari seadus

• 2006 võrguväljaannete (pms pdf-vormingus) arhiveerimine DIGARisse

• 2010 Eesti Veebiarhiiv

EESTI VEEBIARHIIV

• Eesti veebiarhiivi eesmärk on tagada rahvusliku kultuuripärandi veebis oleva osa säilimine.Allikas: Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv. Arengukava 2011-2016

• 2010 Eesti mäluasutuste esindajatest koosnev veebiarhiveerimise ekspertide töörühm

• 2011 Eesti veebiarhiivi valikupõhimõtted• 2012 RR võetakse vastu IIPC liikmeks• 2013 valikuline arhiiv on kättesaadav• 2014 eesti veebi hõlmav arhiiv on kättesaadav

EESTI VEEBIARHIIVI KOLM ETAPPI

Pdf-, txt- või doc-vormingus üksikdokumentidena avaldatud võrguväljaannete arhiveerimine digitaalarhiivis DIGAR.Väljaanded kirjeldatakse ESTERis.Juurdepääs: viide ESTERi kirjes, DIGARi otsing

Eesti rahvuskultuuri seisukohalt oluliste saidipõhiste võrguväljaannete valikuline arhiveerimine.Iga arhiveeritud väljaanne läbib kvaliteedikontrolli. Juurdepääs: teemakataloog; otsing URL-i või täisteksti alusel

Kogu eesti veebi hõlmav arhiveerimine. Kvaliteedikontroll toimub pisteliselt.Juurdepääs: otsing URL-i või täisteksti alusel

1

2

3

SUNDEKSEMPLARI SEADUS

§ 2. Sundeksemplaride kogumise eesmärk ja ülesanne(1) Sundeksemplari kogumise eesmärk on trükiste, auviste, elektrooniliste teavikute ja võrguväljaannete kui rahvuskultuuri olulise osa täieliku kogu loomine nende bibliograafiliseks registreerimiseks, statistilise arvestuse pidamiseks ning kättesaadavaks tegemiseks teadustöös ja kunstiloomes. Kogutud võrguväljaanded tehakse üldsusele kättesaadavaks Interneti kaudu, välja arvatud käesoleva seaduse § 5 lõikes 3 toodud juhul. (Jõustunud 01.06.2006)

SUNDEKSEMPLARI SEADUS

§ 5. Sundeksemplaride loovutajad(3) Võrguväljaande loovutajal on õigus piirata võrguväljaande kasutamist üldsusele kättesaadavaks tegemisel, teavitades sellest sundeksemplari saajat. Nimetatud juhul on võrguväljaande kasutamine sundeksemplari saaja poolt lubatud ainult rahvuskultuuri olulise osa täieliku kogu loomiseks, bibliograafiliseks registreerimiseks, statistilise arvestuse pidamiseks ning kättesaadavaks tegemiseks autoriseeritud töökohtade kaudu teadustöös ja kunstiloomes.

(Jõustunud 01.06.2006)

2010. A LOODI KOOSTÖÖS EESTI MÄLUASUTUSTEGA VEEBIARHIVEERIMISE

EKSPERTIDE TÖÖRÜHMFred ANSIP - Eesti Rahva MuuseumTiiu DANIEL - Eesti RahvusraamatukoguKairi FELT - Eesti RahvusraamatukoguToivo JULLINEN – RahvusarhiivJaanus KÕUTS - Eesti RahvusraamatukoguMarin LAAK - Eesti KirjandusmuuseumMart MERI - Eesti InstituutMeelis MIHHAILOV - Eesti RahvusraamatukoguKristina PAI - Tartu Ülikooli RaamatukoguMaiu PEVKUR – RahvusarhiivHeli PIKK - Eesti RahvusringhäälingPille PRUULMANN-VENGERFELDT - Tartu ÜlikoolPiret RANDMÄE – RahvusarhiivMihkel REIAL - Eesti RahvusraamatukoguRaivo RUUSALEPP - Tallinna ÜlikoolMari SARV - Eesti KirjandusmuuseumAnneli SEPP - Tartu Ülikooli RaamatukoguÜlle TALIHÄRM - Eesti RahvusraamatukoguKadri TÜÜR - Eesti KirjandusmuuseumAndres UUENI - Ennistuskoda KanutHanno VARES – RahvusarhiivKatrin VESTERBLOM – Tallinna LinnaarhiivAnge VOSMAN - Eesti Rahva Muuseum

EESTI VEEBIARHIIVI VALIKUPÕHIMÕTTED KINNITATI

TÖÖRÜHMA POOLT 4.05.2011• Valikupõhimõtete eesmärgiks on määratleda

see osa veebis olevast teabest, mille säilitamine on Eesti rahvuskultuuri ning ühiskonna seisukohalt eriti oluline.

• Esialgu jääb enamik Eesti võrguväljaandeid nende valikupõhimõtete alusel valikust välja, kuid Eesti Rahvusraamatukogu arhiveerib need kogu Eesti veebi arhiveerimise käigus, mille testimisega alustatakse 2013. aastal.

• Eesti veebiarhiivi valikupõhimõtted RRi kodulehel http://veebiarhiiv.nlib.ee

TEHNILISED VÄLJAKUTSED

• Süvaveeb (deep web)• Voogmeedia (streaming media)• JavaScript• Flashipõhised saidid• Interaktiivsed saidid• Pikaajaline säilitamine

“...MUL JÄLLEGION AINULT TÜHJAD PIHUD...”

• Saidi aadress muutub, mujal asuvad lingid muutavad kasututeks

• Sait kolitakse uuele platvormile, vana sisu ei tõsteta ümber

• Asutused muudavad struktuuri, ühinevad või eralduvad• Serveri kõvaketas läheb hingusele, varundus puudub• Organisatsioon (nt selts, ühing) lõpetab tegevuse, ei

maksa enam domeeni eest ning see suletakse• Suuremad ümberkorraldused riigi veebis (nt

domeenireform Eestis )

DOMEENIREFORM

• Domeenireform on 5. juulil 2010 kehtima hakanud domeenikorralduse muudatus, millega anti .ee domeenide haldamine EENetilt üle Eesti Interneti Sihtasutusele.

• Uudistest 2 nädalat enne DR lõppu: “Eesti Internet SA poolt läbiviidava domeenireformi tulemusel vabaneb 6. aprillil 2011 ligemale 38 000 Eesti maatunnusega domeeni, mis muutuvad kättesaadavaks kõigile soovijatele.”

PRI.EE

• Ühe domeeni all võib olla hulgaliselt alamdomeene, igaühel vähemalt üks veebisait nt domeeni pri.ee all oli 12 000 alamdomeeni.

• Uudis enne domeeni sulgemist: “Google'i andmetel on kõigil .pri.ee domeenidel hetkeseisuga kokku 5,7 miljonit lehekülge, millest läheb kaduma kuni 98%”

Võimalus soovitada Eesti Veebiarhiivile

väärtuslikke veebisaite

http://veebiarhiiv.nlib.ee

Külastage Eesti Veebiarhiivi kodulehekülge ja soovitage väärtuslikke veebisaite

http://veebiarhiiv.nlib.ee

Täname!