INSENERITÖÖ ALUSED

ELEKTRIPAIGALDISTE PROJEKTEERIMINE

I

Teim Elekter TÜ

Kaljo Haavandi

PROJEKTEERIMISE KÄIK

Ehitise kavandamisel võib eristada:• projekteerimiseelseid töid, mis lõpevad projekteerimise

lähteülesande formuleerimisega,• projekteerimistöid, mis põhiliselt lõpevad tööprojekti vormistamisega

ja• projekteerimisjärgseid töid, mis lõpevad garantiikontrolliga.

Ehitise kavandamisega on seotud ka:• projektlahenduste heakskiitmine tellija poolt,• projektlahenduste heakskiitmine haldusorganite poolt

(kooskõlastamine).

Ehitise kavandamise koordineerijaks ja vastutajaks on tavakohaselt peaprojekteerija (projekteerimise peatöövõtja), kelle tegevus hõlmab kõiki projekteerimisega seotud eriosasid. Peaprojekteerija vastutab ehitusprojekti terviklikkuse ja projektiosade ühilduvuse eest. Eeldatud on, et selleks on arhitektibüroo või arhitektuuriprojekteerimise litsentsiga projektijuht. Peaprojekteerija korraldab infovahetuse osalejate vahel (projekteerimisfirmad, osakonnad).

Iga üksiku eriala piires korraldab ehitise kavandamist vastava eriala projekteerija. Iga eriala projekteerijale on lähtedokumentideks tellija lähteülesanne ja/või eelnevate ehitusprojekti staadiumite materjalid ja teised ehitusprojekti osad. Projekteerija vastutab oma projektiosa lähtedokumentidele, normdokumentidele ja headele tavadele vastavuse eest.

Ehitusprojekt töötatakse välja järk-järgult. Projekti erinevaid etappe nimetatakse staadiumideks .

PROJEKTEERIMISFIRMAD

• Eesmärk - turule püsima jäämine• Peavad omama nii tegevusstrateegiat kui metoodikatTegevusstrateegia - marketing, maine kujundamine, firma arendamine jne.Metoodika - määrab põhitegevuse printsiibid, samuti toimimise reeglid nii

konkreetselt, kui võimalik:• projekteerimine, organiseerimistööd, konsultatsioonid• spetsialiseerumine, koostöö teiste firmadega• erapooletus - tuleb leida tellijale parim lahendusProjekteerimise tehnoloogia• üldjoontes ühesugune kõigile elektripaigaldistele• hõlmab nii projekteerimise tehnilise külje kui ka organisatoorse ja

juhtimisalase külje• peab olema tellijakeskne ja äärmiselt paindlik• peab pidevalt täiustuma - et paremini, kiiremini ja odavamalt täita tellija

vajadusi• hõlmab kõiki teenuseid objekti realiseerimisel - alates ideede

genereerimisest kuni valmis objekti üleandmiseni ja järelanalüüsini• raalprojekteerimine• koolitus

Projekteerimisprotsessi põhietapid• Projekteerimine - paljudest etappidest koosnev tegevuste jada,

mille vältel koostatakse juhised mingi objekti realiseerimiseksProjekteerimise, kui tegevusala, etapid:• projekti (töö) hankimine• projekteerimislähteandmete kogumine• eelprojekti koostamine• vähempakkumiskonkursi läbiviimine• tööprojekti koostamine• autorijärelvalve teostamine• teostusprojekti koostamine• töö üleandmine tellijale• projekti järelanalüüs

Kõigi etappide täitmine projekteerimisfirma poolt võimaldab tellijal mittesüveneda projekteerimise ja ehituse probleemidesse ning jätkatasegamatult oma põhitööd

Osa etappe võib täita ka tellija - siis kannab ka ise vastutust

Projekti (töö) hankimineProjekt hangitakse projekteerimisturult turureeglite koh aselt• tavaliselt vähempakkumise konkursilt• harvem otsetellimusenaVähempakkumised -• avalikud (tavaliselt riigifirmad vastavalt Riigihangete seadusele)• kinnised (kutsutud firmad)Osalemiseks vähimpakkumistel -• firma hea maine (firma suurus, tuntus, sidemed)• piisavalt madal hindProjekti hind -• piisavalt madal pakkumise võitmiseks• piisavalt kõrge, et saada kasumitPakkujate suure arvu korral mitu pakkumisvooru - siis tuleb pakkuda

mitu korda - iga kord järjest madalamaltProjekti hankimine -• vastutusrikas• mahukas• riskantne

Pakkumisel osalemiseks esmalt - tutvumine tellija soovidega –Uuritakse probleemi, mõeldakse võimalikele lahendusviisidele, hinnataksepõgusalt finantstingimusi ja ressursse, hinnatakse riskitasetSiis - otsustada pakkumisel osalemine.Osalemise korral - luuakse probleemiga tegelev töörühm, kes• töötab välja pakkumise strateegia• hindab võimalikult täpselt riske• selgitab välja alltöövõtjad ja nende hinnad• koostab kulutuste kalkulatsiooni• koostab hinnapakkumiseHinnapakkumine - kõige riskantsem, eriti suurte objektide puhul. Põhinebsuures osas kogemustele.Tuleb hinnata kõiki kululiike -• ajakulu• personalikulu (töötasu, maksud)• seadmete kulud (arvutus- ja kontoritehnika jms)• majanduskulud• üldkulud (administratsioon, äripinna rent, küte, valgustus jms)• kulud alltöövõtjaile• koolituskulud• muud kulud (komandeeringud jms)

Projekteerija, kes ei oska hinda pakkuda, pole veel küps iseseisvalt projekteerima (mitteaga vastupidi!). Projekteerijale tuleb kasuks eelnev praktilise töö kogemus.

EPBL LIIKMESFIRMADEKESKMISED TUNNIHINNAD (2000–2006)(kroonides)

VEEBRUAR 2000grupi tähis E 01 02 03 04 05 06 07 08tasu 420 340 305 270 240 205 170 140 120MAI 2001grupi tähis E 01 02 03 04 05 06 07 08tasu 490 380 350 310 270 220 180 160 130MÄRTS 2002grupi tähis E 01 02 03 04 05 06 07 08tasu 540 430 380 340 310 260 230 190 -AUGUST 2003grupi tähis E 01 02 03 04 05 06 07 08tasu 600 490 400 360 330 270 250 210 –OKTOOBER 2004grupi tähis E 01 02 03 04 05 06 07 08tasu 700 590 480 430 395 325 295 250 –OKTOOBER 2005grupi tähis E 01 02 03 04 05 06 07 08tasu 850 700 600 500 450 400 350 300 –OKTOOBER 2006grupi tähis E 01 02 03 04 05 06 07 08tasu 1200 850 740 620 490 400 350 300 –

Märkused:1. Tunnitasu sisaldab büroo palkasid, riigimakse, büroo kulusid, kasumit jne.2. Tunnitasu ei sisalda töölähetusi väljapoole büroo kodulinna.3. Tunnitasu ei sisalda käibemaksu.4. Firma tunnitasumäärad vastavad töötajate kvalifikatsioonile.

EPBL KASUTATAV TÖÖTAJATE KVALIFIKATSIOONI MÄÄRATLUSSPECIFICATION OF THE SKILLS USED BY EAACEC

E EKSPERDIDFunktsioonid Ulatuslikke kogemusi või erialaseid süvateadmisi nõudvate suurte projektide või

uurimistööde juhtimine või vastutava täitja ülesannete täitmine. Spetsiifilisi süvateadmisi nõudev konsultatsioonitöö.

Pädevus Teaduskraadi (Ph D) või rahvusvahelist mainet omavad asjatundjad, kes on edukalt täitnud analoogilisi ülesandeid.

Expert.01 JUHTIVAD KONSULTANDIDFunktsioonid Suurte, kogemusi nõudvate projektide või uurimistööde juhtimine või vastutava täitja

ülesannete täitmine. Keerukas spetsiifilin konsultatsioonitöö.Pädevus Kõrgharidust ja vähemalt 4 aastat eduka töö kogemust 02 kvalifikatsioonikategoorias

omavad asjatundjad.Leading consultant, work experience in group 02 no less than 4 years.02 VANEMKONSULTANDIDFunktsioonid Projektide või uurimistööde juhtimine või vastutava täitja ülesannete täitmine.

Vastutusrikas või spetsiifiline konsultatsioonitöö.Pädevus Kõrgharidust ja vähemalt 4 aastat eduka töö kogemust 03 kvalifikatsioonikategoorias

omavad asjatundjad.Senior consultant, work experience in group 03 no less than 4 years.03 KONSULTANDIDFunktsioonid Projekti või uurimistöö või nende osade täitmise juhtimine või kogemust nõudev

projekteerimistöö. Vastutusrikas konsultatsioonitöö.Pädevus Kõrgharidust ja vähemalt 4 aastat eduka töö kogemust 04 kvalifikatsioonikategoorias

omavad asjatundjad.Consultant, work experience in group 04 no less than 4 years.

04 VANEMPROJEKTEERIJADFunktsioonid Oskusi ja kogemusi nõudev iseseisvalt tehtav projekteerimis- või uurimistöö.Pädevus Kõrgharidust ja vähemalt 3 aastat eduka töö kogemust 05 kvalifikatsioonikategooriasomavad töötajad.Architect, engineer with work training no less than 3 years.05 PROJEKTEERIJADFunktsioonid Projekteerimis- või uurimistöö kogenud töötaja juhendamisel ja kontrollimisel.Pädevus Kõrgharidusega vähest töökogemust omavad ja mittetäielikku kõrgharidust või

keskeriharidust ja vähemalt 3aastast projekteerimistöö kogemust 06Kvalifikatsioonikategoorias omavad töötajad.Senior technician, work experience in group 06 no less than 3 years.06 VANEM TEHNILINE PERSONAL (vanemtehnikud ja noore mprojekteerijad)Funktsioonid Lihtsam projekteerimis- või uurimistöö või kogemust nõudev keerukas tehnikutöö.Pädevus Keskeri- või keskharidust ja vähemalt 3aastast töökogemust 07 kategoorias omavad

töötajad.Technician with training of speciality.07 TEHNILINE PERSONAL (tehnikud)Funktsioonid Joonestaja, laborandi, tehnilise sekretäri, masinakirjutaja ja arvutioperaatori töö.Pädevus Keskeri- või keskharidusega töökogemusi omavad töötajad.Technical assistant.08 MUU PÕHIKOHAGA PERSONALThe other employees.

HOONETE BRUTOPINNA RUUTMEETRI MAKSUMUSOLENEVALT HOONE KASUTUSOTSTARBESTseisuga 01.01.2007(kroonides)– Summad on ilma käibemaksuta.– Esitatud maksumus sisaldab ettevõtja kaudkulusid, riski ja kasumit.– Krundisiseste tööde (teed, platsid, rajatised, haljastus) keskmine

ehitusmaksumus on 575 kr/m2

Hoone suurus (m2) kuni 10 000• Haldus- ja büroohooned 15 000–20 000• Ühe- ja kahepereelamud 14 000–16 000• Ridaelamud 11 000–14 000• Korruselamud 11 000–13 000• Koolid 13 000–15 000• Spordihooned 13 000–20 000• Hotellid 15 000–18 000• Ostukeskused 8 000–10 000• Laod 7 000– 9 000• Ühekorruselised töökojad/tootmishooned 11 000–12 000• Mitmekorruselised töökojad/tootmishooned 10 000–12 000

Allikas: BK Konsultandid

EHITISTE KESKMINE PROJEKTEERIMISMAKSUMUSEPROTSENT EHITISE BRUTOPINNA MAKSUMUSEST (2006)Hoone suurus (m2) kuni 2000 kuni 5000 kuni 10 000• Haldus- ja büroohooned 7% 6% 5%• Ühe- ja kahepereelamud 10%• Ridaelamud 7%• Korruselamud 6% 5% 4%• Koolid 8% 7%• Spordihooned 7% 6% 5%• Kuni kaheksakorruselised hotellid 8% 7% 6%• Ostukeskused 7% 6% 5%• Laod-logistikakeskused 6% 5% 4%• Ühekorruselised tootmishooned 7% 6% 5%• Mitmekorruselised tootmishooned 7% 6% 5%

– Projekteerimismaksumuse protsent ehitise brutopinna maksumusest on arvestatud ilma käibemaksuta summadelt, peaprojekteerija positsioonilt.

– Krundi 2000–10 000 m2 asendiplaanilise osa (katete, haljastuse, heakorra ja insenerkommunikatsioonide)projekteerimise maksumus on vahemikus 50–110 kr/m2.

– Tegemist on statistilise tabeliga 2006. aasta kohta, mille koostamise aluseks on EPBL liikmete küsitlusankeet.

Sellesisulist tabelit avaldatakse alates sellest aastast kui tavapärast infot analüüsiks.– Tabel ei ole mõeldud projekteerimismaksumuse määramiseks.

PROJEKTI STAADIUMID

Esimeseks tööks ehitise kavandamisel on ARHITEKTUURILINE ESKIISPROJEKT, millega antakse ehitise ja krundi arhitektuurilise kujunduse idee ning põhimõttelahendus. Tehnikaspetsialistid osalevad sel etapil vaid konsultantidena.

Kompleksse, kõiki erialasid hõlmava ehitusprojekti esimeseks staadiumiks on TEHNILINE PROJEKT , nimetatud ka: EELPROJEKT , milles antakse lisaks arhitektuurilisele lahendusele ka projekti tehniliste osade -- konstruktsioonide, kütte ja ventilatsiooni, veevarustuse ja kanalisatsiooni ning elektri- ja nõrkvoolupaigaldisepõhimõttelahendus. Selle staadiumi põhjal otsustab tellija, kas projekti teostada; selle staadiumi põhjal annavad haldusorganid välja ehitusloa .

Projekti teine staadium on PÕHIPROJEKT, milles antakse kavandatava ehitise detailne lahendus (tarindite materjalid ja gabariidid, tehnosüsteemide tehnilised parameetrid, kvaliteedinõuded). Põhiprojekti põhjal on võimalik arvutada tööde mahtusid ja see on sobiv lähtematerjal ehituspakkumiste korraldamiseks.

Projekti kolmas staadium -- TÖÖPROJEKT on juhiseks töömeestele tööde tegemisel . Seda on otstarbekas välja töötada siis, kui tööettevõtja on valitud -- sel juhul saab selles arvestada tööettevõtja eelistusi ehitustehnoloogia ja materjalide ning seadmete tarnijate suhtes. Iga eriala ja ehitusprojekti osa (sh joonise, seletuskirja, ehituskirjelduse ja tööseletuse) projekteerija ja kontrollija peavad olema identifitseeritavad (nimi või arusaadav tingtähis tekstidel ja joonistel) ja nende kutseoskused peavad vastama kehtestatud pädevusnõuetele.

Ehitusprojekt esitatakse allkirjastatult vähemalt ühes eksemplaris paberkandjal.

PROJEKTEERIMISE LÄHTEDOKUMENDID

Enne projekteerimist selgitatakse tellija soovid ja vajadused ning nõuded ehitusprojektile(omavalitsuse, muinsuskaitse, tuleohutuse, töötervishoiu jms poolt).DETAILPLANEERINGMäärab piirkonna hoonestamise põhimõtted.Juhul kui puudub kehtiv detailplaneering, tuleb see koostada enne projekteerimise lähteülesandeformuleerimist. Hajaasustuses ei ole detailplaneering nõutav ja projekteerimise aluseks onprojekteerimistingimused. Kui tahetakse odavamalt läbi saada, tuleks detailplaneering tellida aastakuni kuus kuud enne projekteerimise alustamist. Projekteerimiseks peab üldjuhul arvestama paarkuud kuni pool aastat. Mida suurem on objekt, seda rohkem aega projekteerimine võtab. Projektialusel saab ehitusloa, mis annab õiguse ehitamist alustada.PROJEKTEERIMISLUBA• Projekteerimiseks tuleb taotleda haldusorganilt nõuetekohane projekteerimisluba. Seda võib teha

eskiisprojekti põhjal.• Projekteerimisloaga kaasnevad projekteerimistingimused (haldusorgani ja tehnovõrkude haldajate

nõuded).PROJEKTEERIMISE LÄHTEÜLESANNELähteülesande koostab tellija või tema poolt volitatud konsultatsiooni- või projekteerimisbüroo ja selles

määratletakse:• hoone otstarve;• soovitav ruumide loetelu;• tehnoloogiast tulenevad ülesanded nagu nõuded juhistikusüsteemile ja toite katkematusele;• hoone nõutav eluiga;• nõutavad tehnilised parameetrid; • tellija muud erinõuded;Projekteerimise lähteülesanne peab olema kooskõlas omavalitsusorgani poolt väljastatud

projekteerimisloa ja projekteerimistingimustega, samuti kehtiva detailplaneeringuga.

Projekteerimise lähteülesande aluseks võib olla eskiisprojekt, millele on lisatud:• tellija kirjalik heakskiit,• tellija poolt eskiisprojektiga võrreldes soovitavate muudatuste loetelu,• projekteerimisluba,• projekteerimistingimused,• muud kohustuslikud nõuded (muinsuskaitselt, päästeametilt, tervisekaitsetalituselt)

Projekteerimise lähteülesande juurde kuuluvad:• krundi geodeetiline alusplaan (soovitavalt digitaalne), millel näidatud ka välisvõrgud,• krundi ehitusgeoloogiliste uuringute andmed,• rekonstrueerimis- ja renoveerimistööde puhul ka:

- olemasolevate hoonete inventariseerimisjoonised,- olemasolevate hoonete geodeetilise mõõdistamise andmed, sh

vajumisvaatluste andmed,- olemasolevate hoonete tehnilise ekspertiisi andmed,- olemasolevate hoonete ehitusprojekt ja varasemate ümberehituste

tööjoonised.

Projekteerimise lähteülesandes esitatud andmete muutmine või täiendamine hiljem,projekteerimise või ehitamise ajal, toob kaasa lisatööd ja -kulusid.Lähtedokumendid lisatakse eelprojektile (va mahukad uurimisandmed, olemasolevadprojektjoonised jms, millele viidatakse).Ehitusprojekti iga järgmise staadiumi koostamise lähtedokumendiks on eelmise staadiumiehitusprojekt, mille tellija on heaks kiitnud.

EHITUSPROJEKTI OSAD

Ehitusprojekt hõlmab nii kavandatavat hoonet (hoone projekt) kui ka krunti (asendiplaani projekt). Üldjuhul sisaldab ehitusprojekt järgmisi osi:

• asendiplaan;• arhitektuur;• sisearhitektuur;• konstruktsioonid (tarindid); • küte ja ventilatsioon, jahutus;• soojusvarustus; • gaasivarustus;• veevarustus ja kanalisatsioon;• elektripaigaldis (tugevvool, nõrkvool, automaatika);• tuleohutus.

Iga ehitusprojekti osa koosneb joonistest ja vastavalt staadiumile kaseletuskirjast, ehituskirjeldusest või tööseletusest. Vastavalt vajaduseleja sõltuvalt hoone tüübist võib ehitusprojekti osi komplekteerida mitmeti.Konstruktsioonide osa võib olla jaotatud põhimaterjalide kaupa(raudbetoon, teras, puit) või konstruktsiooniliikide järgi (vundamendid,kande- ja piirdekonstruktsioonid). Arhitektuuri ja konstruk-tsioonideosad võivad olla ühendatud. Ehitusprojekti mõned osad võivadpuududa (kui hoones tehnosüsteeme ei ole) ja neid võib olla rohkem (ntmaaküte, turvasüsteemid). Ehitusprojekti osad võivad olla jaotatud(soojusvarustus, küte ja ventilatsioon eraldi, tugev- janõrkvoolupaigaldis eraldi). Küte võib kuuluda elektripaigaldise projektihulka.

Iga projektiosa projekteerija ülesanne on nõuetekohaseprojektlahenduse välja-töötamine vastavalt lähtedokumentidele javajaliku info õigeaegne edastamine teiste erialade projekteerijatele.

Peaprojekteerija vastutab ehitusprojekti terviklikkuse ja projektiosadeühilduvuse eest.

PROJEKTIPANK

Ehitusobjektiga seotud dokumendid (projektdokumentatsioon, ehitusjoonised, protokollid, ehitusobjekti päevik, graafikud, uudised jne)peavad olema kõikidele projektis osalejatele alati kiiresti kättesaadavadja kasutatavad.Projektipanga- ja haldussüsteem on see millega projektis osalejasaavad ühendust internetiserveri kaudu ning kuhu saab infot jadokumente salvestada, neid käsitleda ja nendega tutvuda. Süsteemiabil saavad kõik projektis osalised reaalajas oma kasutusse vajalikuddokumendid ja info ehitusjoonistes viimati tehtud muudatuste kohta.Kõikide asjaosaliste poolt koostatud dokumente saab jagadakoopiakeskuse kaudu nii projekti erinevatele osapooltele kui kapakkumiste esitajatele. Kasutaja saab süsteemi kaudu tellida kasuunatud töövõtupakkumisi. Süsteemi on kerge lisada uusi kasutajaidja muuta kasutusõiguseid.

Projektipank pakub:• Reaalajas toimivat infoedastus- ja jaotuskanalit ehitusprojektis

osalejatele• Tsentraliseeritud dokumentide arhiveerimise teenust: tehtud

parandused on kohe kättesaadavad ja varasemaid versioone säilitatakse ajalooandmetes

• Dokumentide logi• Dokumentides tehtud muudatustest teavitamist• Paberkoopiate tellimise võimalust• Elektronposti omadused• Süsteemisiseste jooniste loetelu• Projektiuudiste edastamise kanal koos

kommenteerimisvõimalustega• Failidest igapäevane turvakoopiate tegemine• Turvaline SSL kaitstud programm Internetis• Ehitusobjekti päevik• Arhiveerimist projekti valmimise järel• Selge kasutusjuhend• Kasutajatugi

ELEKTRIPAIGALDISE PROJEKT

Elektripaigaldise projekteerija kompetentsi kuulub nõuetekohase projektlahenduse väljatöötamine vastavalt tellija tööülesandele ja lähteinfole ning vajaliku info edastamine naabererialade projekteerijatele.Alljärgnevalt on loetletud elektripaigaldise projekti minimaalne sisu erinevatel etappidel. Sõltuvalt konkreetsest objektist võib projekt olla ka teistsuguse koosseisuga.ELEKTRIPAIGALDISAsukoha järgi jaguneb elektripaigaldis kaheks: sise- ja välispaigaldis.Otstarbe ja füüsikaliste suuruste järgi jaguneb elektripaigaldis kaheks: tugevvoolu- ja nõrkvoolupaigaldis. Nõrkvoolupaigaldis omakorda jaguneb süsteemide järgi kolmeks: automaatika, infoedastus- ja turvasüsteemid.Tugev- ja nõrkvoolupaigaldis võib koosneda järgmistest osadest (millest osa võib puududa).

TugevvoolupaigaldisElektrivarustus (ELV):• elektrijaotussüsteemid,• elektervalgustussüsteemid,• elekterküttesüsteemid,• erisüsteemid.NõrkvoolupaigaldisAutomaatika (AUT):• hoone automaatika,• tehnoloogiline automatika.Infoedastus- ja turvasüsteemid (NVS):• telefoniside,• andmeside,• antennisüsteem,• helindus,• audio-videosüsteemid,• tulekahjusignalisatsioon,• valvesignalisatsioon,• videovalve,• läbipääsusüsteem,• erisüsteemid.

ELEKTRIPAIGALDISE PROJEKTEERIMISE LÄHTEDOKUMENDID

Projekteerimise lähtedokumendid vt ehitusprojekti üldosa.Elektripaigaldise osa lähteülesandes esitatakse:• üldandmed tehnoloogia kohta,• andmed tugevvooluseadmete vajaduse kohta, nende ligikaudsed võimsused,• nõuded juhistikusüsteemile,• nõuded toite katkematuse suhtes,• andmed päeva- ja tehisvalguse vajaduse kohta,• andmed elekterkütte vajaduse kohta,• elekterkütte puhul -- hoone sisekliima, soojakulu, kasutusajad,• andmed automatiseeritavate süsteemide ja nende taseme kohta,• andmed infoedastussüsteemide vajaduse kohta,• andmed turvasüsteemide vajaduse kohta,Iga süsteemi kohta esitatakse: süsteemi kirjeldus, tehnilised nõuded, nõuded

kasutatavatele normidele, nõuded kvaliteedile, laiendamise perspektiivid jne.Lähteülesande juurde kuuluvad:• arhitektuuriprojekt ja teiste projektiosade lähteülesanded,• võrguvaldajate tehnilised tingimused.

PROJEKTEERIMISEELNE STAADIUM (ESKIISPROJEKT)

Lähteandmed: tellija lähteülesanne. Arhitektuurilineeskiisprojekt ja üldandmed tehnoloogia kohta.Arvutatakse koormused (esialgselt).Renoveeritava hoone puhul selgitatakse olemasolevate süsteemideseisund ja kasutatavus (eksperthinnang).

Väljundiks on (vastavalt konkreetsele vajadusele):• esialgne info ruumide vajaduse kohta (arhitektile),• projekteerimise lähteülesanne, milles kajastuvad:

- objekti üldandmed,- tehnilised nõuded süsteemidele (sh kvaliteedinõuded),- vajadusel nõuded elektrivarustuse projekteerimiseks.

1. STAADIUM. TEHNILINE PROJEKT (EELPROJEKT)

Lähteandmed:• tellija poolt heaks kiidetud arhitektuuriprojekt tehnilise projekti

staadiumis (ruumijaotus, jaotus tuletõkkesektsioonideks, evakuatsiooniteed),

• nõuded variantlahenduste väljatöötamise ja võrdluse kohta,• konstruktsioonide ja tehnosüsteemide tehnilised projektid,• tellija nõuded elektri- ja nõrkvoolusüsteemidele (lähteülesanne),• asendiplaan (geodeetiline alusplaan koos tehnovõrkude ja teedega),• projekteerimistingimused ja välisvõrkude valdajate tehnilised

tingimused.

Variantide võrdlus• Loetletakse võimalikud variantlahendused, näiteks: elekter- või muu

küte, süsteemide automaat- või käsitsijuhtimine, nõrkvoolusüsteemide ehitamine või nendest loobumine. Variante võrreldakse tehnilisest ja majanduslikust aspektist. Esitatu põhjal valitakse lõplik variant ja kooskõlastatakse tellijaga, vajadusel ka haldusorganitega.

Tehnilise projekti sisu• Selgitatakse olemasolev olukord (renoveerimise puhul).• Täpsustatakse lähteandmed.• Täpsustakse välisühendused.• Arvutatakse koormused.• Sobitatakse kokku projekti erinevate osade soovitused.• Selgitatakse tehnoruumide vajadus ja suurus.• Määratakse põhiseadmete vajadus ja ligikaudne võimsus ning

nende paiknemine.• Kavandatakse trasside paiknemine (juhtmestik, torud, kanalid).• Määratakse raskete seadmete kaalud ja transporditeed.• Määratakse montaažiavade vajadus ja suurused.

Esitatakse:• ülesanded teiste erialade projekteerijatele: täpsustatud

ruumivajadus, olulised kaabliteed, soojuskoormused tehnoruumide ventileerimiseks ja jahutamiseks,

• seletuskiri üldandmetega ja süsteemide kirjeldusega,• süsteemide üldskeemid ja plaanid.

AUTMääratakse süsteemi ehitus.Täpsustatakse süsteemi ulatus (automatiseeritavate süsteemide hulk) jasellega liituvad funktsioonid (mõõtmised, häired, valgustuse jm juhtimine).Määratakse keskarvuti ja allkeskuste paiknemine.Selgitatakse tüüpiliste ruumide juhtimis-, indikatsiooni- ja mõõtmistoimingud, shvalgustuse, kütte jms. osas.

Esitatakse:• üldine kirjeldus,• üldskeemid.

NVSProjekteeritakse välisühendused.Kavandatakse süsteemide põhimõtteskeemid.Määratakse tehnoruumide vajalik suurus.

Esitatakse:• nõrkvoolusüsteemide kirjeldus,• asendiplaan koos välisvõrkudega,• tehnoruumide (nt valveruum, valveseadmete ruum, serveriruum, jaotlad

jms) plaanid,• süsteemide põhimõtteskeemid.

ELVArvutatakse võimsuse ja kompensatsiooni vajadus.Määratakse kaitsesüsteemide vajadused (nt piksekaitse,

liigpingekaitse, rikkevoolukaitse).Määratakse maanduse ja potentsiaaliühtlustuse süsteemid.Kavandatakse välisühendused.Määratakse põhitoite, UPS-toite ja garanteeritud toite jaotussüsteemid

ja põhimõtted.Määratletakse jaotuspiirkonnad ja nende koormused.Kavandatakse elektrivarustuse ja elektri jaotusvõrgu skeemid.Määratletakse valgustuse põhimõtted.Selgitatakse elekterkütte (-jahutuse) vajadus ja süsteemide põhimõtted.Määratletakse juhtimissüsteemide vajadus ja nende skeemid.Esitatakse:• ülesanded teiste erialade projekteerijatele:

- ruumide täpsustatud vajadus,- olulised kaabliteed,- soojaeraldused jms,

• seletuskiri tehniliste üldandmetega ja süsteemide kirjeldusega,• koormuste arvutuse tabel,• asendiplaan olemasolevate, teisaldatavate ja uute elektri

välisvõrkudega,• elektrivarustuse skeem,• elektri jaotusvõrgu skeem,• tehnoruumide (alajaama, peajaotla, diiselgeneraatori ruum, UPS

ruum) ligikaudne planeering (seadmete paigutus),• põhiliste kaabliteede ja kilbiruumide plaanid,• tüüpruumide plaanid,• süsteemide skeemid.

Lisatööd on:• töömahtude arvutamine,• ehitusmaksumuse hinnang,• ekspluatatsioonikulude hinnang,• tehniliste variantide võrdlus.

AUTEsitatakse:• Automatiseerimise skeemide korrektuur vastavalt valitud

seadmetele.• Juhtimiskaablite skeemid ja tabelid.• Põhiplaanid, millel näidatud automaatika kaablid.NVSEsitatakse:• Süsteemide skeemid vastavalt tarnitud seadmetele.• Paigaldatavatele süsteemidele vastavad kaabeldusjoonised.• Paigalduse detailjoonised (nt lõiked kriitilistest kohtadest).ELVEsitatakse:• Elektri tehnoruumide plaanid ja lõiked paigaldusmõõtmetega.• Oluliste ja korduvate paigalduskohtade detailjoonised.• Alajaama ja peakeskuste rühmade ja seadmete numeratsioon.• Alajaama ja peakeskuste kokkupaneku joonised.• Kaabliteede täpsustatud paigaldusviis ja kõrgused.• Kõigi ahelate juhtimisskeemid vastavalt tarnitud seadmetele koos

kaablisoonte ja klemmide numeratsiooniga.• Juhtimiskaablite vedamistabelid koos kaablinumbritega.

2. STAADIUM. PÕHIPROJEKTÜldjuhul koostatakse sellises mahus, mida on võimalik teha, teadmatatarnitavate seadmete konkreetseid marke.

Lähteandmed: • Tellija poolt heaks kiidetud tehniline projekt ja info selles vajalike

muudatuste kohta.• Põhiprojekti arhitektuuriosa põhijoonised (plaanid, vaated, lõiked).• Hoone jaotus tuletõkkesektsioonideks ja evakuatsiooniteede paiknemine.• Põhiprojekti konstruktsioonide osa põhijoonised (tarindite gabariidid ja

materjalid).• Andmed tehnoloogiaseadmete paiknemise kohta (mõõtmetega joonised).• Tehnovõrkude (küte, ventilatsioon, veevarustus, kanalisatsioon)

lähteülesanded ja põhiprojektid.• Asendiplaan, millel näidatud allmaavõrgud ja antud kaevude tabel.

Esitatakse:• Töövõtu piiride määratlus, täpsustades kokkupuuted naabererialadega.• Tehnilised nõuded kasutatavatele materjalidele (sh abimaterjalide) ja

toodetele.• Nõuded tööde kvaliteedile (sh mõõtmete täpsused, paigaldustäpsused,

viimistlus, katsetused, kontrollid).• Projekti andmetel põhinevad avade ülesanded.

AUT• Täpsustatakse elektri- ja tehnosüsteemide automatiseerimise lähteülesanded.• Selgitatakse protsesside reguleeritavus, reguleerimise moodused ja

kasutuspõhimõtted.• Kavandatakse protsesside reguleerimise toimingud.• Projekteeritakse elektrilised ja programmilised plokeeringud.• Määratletakse süsteemiga liidetavad reguleerimis-, juhtimis- ja kontrolltoimingud.• Määratletakse programmi nõuded.• Määratletakse tehnilised nõuded valveruumile, alakeskustele ja

reguleerimisseadmetele.• Määratakse kaugühenduse ja raportite nõuded.• Määratletakse seadmete tarne piirid.

Esitatakse:• Süsteemide kirjeldus, nõuded materjalide ja tööde kvaliteedile.• Paiknemisjoonised (põhiplaanid).• Süsteemide üldskeemid (automaatika struktuurskeem, jaotus- ja alakeskuste

vahelised kaablid jms.).• Tehnoruumide automaatikaseadmete paiknemise plaanid.• Tüüpiliste ruumide automaatikaseadmete paiknemise plaanid.• Süsteemide põhimõttelised automatiseerimise skeemid koos parameetrite

loeteluga ja tööpõhimõtte kirjeldusega.• Seadmete loetelud koos tarnepiiridega.• Elektriliste blokeeringute skeemid või tabelid.• Programmide ja raportite loetelud.• Reguleer -, juht - ja kontrollpunktide loetelud.

NVS• Paigutatakse ja rühmitatakse seadmed, täpsustatakse kaabliteed.• Tehakse sumbuvusarvutused ja määratakse võrkude suurused.• Kujundatakse rühmad.• Määratakse täpselt jaotus- ja ühenduspunktid.• Projekteeritakse maandused.• Määratletakse turvasüsteemide sabotaažikaitse meetmed.• Määratletakse programminõuded, graafikapildid jms.• Kavandatakse tehnoruumide ja valvepultide põhiplaanid

Esitatakse:• Süsteemide kirjeldus, nõuded materjalide ja tööde kvaliteedile.• Asendiplaan koos välisvõrkudega,• Põhiplaanid seadmete paigutuse ja kaabliteedega 1:100 või 1:50,

vajadusel ka lõiked, vaated ja detailid 1:50…1:20.• Tüüpruumide plaanid.• Süsteemide skeemid.• Seadmete loetelud.• Jaotuskappide joonised.• Uksekontrollsüsteemi juhtmestiku joonised ja paigaldusjuhised.• Dokumenteerimise juhised töövõtjatele ja seadmete tarnijatele.

ELV

• Määratletakse jaotusvõrkude kulgemisteed ja süsteemid.• Määratletakse kaabliteed ja -süsteemid ning nende paiknemine.• Tehakse keskuste primaarskeemid.• Täpsustatakse keskuste jaotuspiirkonnad.• Täpsustatakse maandus- ja potentsiühtlustus-süsteemid.• Tehakse arvutused kilpide, kaitsearmatuuri, kaablite, valgustite jm

valikuks.• Määratakse juhtimise põhimõtted.• Täpsustatakse valgustuse põhimõtted.• Määratletakse valgustid, nende asukohad ja juhtimine.• Määratletakse kütteseadmed, nende asukohad ja juhtimine.• Täpsustatakse ruumide klassid ja kaitseastmed.• Määratletakse seadmete paiknemine.• Projekteeritakse rühmad ja kaabeldused.

Esitatakse:• Seletuskiri. Üldised juhised ja nõuded. Projekteeritud süsteemide

üldkirjeldus, ulatus, tööpõhimõte, projekteerimispiirid, hankepiirid, töövõtupiirid, paigaldus, üleandmine.

• Asendiplaan olemasolevate, teisaldatavate ja uute elektri välisvõrkudega.

• Maandusseadme ja potentsiühtlustuse skeemid.• Piksekaitse plaan.• Elektrivarustuse skeem, elektri jaotusvõrgu skeemid, muude

süsteemide skeemid.• Tehnoruumide (alajaam, peajaotla, diiselgeneraatori ruum, UPS

ruum) plaanid ja lõiked 1:50…1:20.• Korruste plaanid 1:100 või 1:50, näidates seadmete paiknemise,

kaabliteed ja kaabelduse,• Vajadusel ka lõiked ja vaated ning detailid 1:50…1:20.• Kaabliteede paigaldusviis ja kõrgused. • Tüüpruumide plaanid 1:50…1:20.• Keskuste primaarskeemid koos nõuetega nende kokkupanekuks.• Tüüpilised juhtimisskeemid.• Seadmete ja põhimaterjalide loetelud.

TEOSTUSJOONISED

Koostatakse fikseerimaks tegelikult ehitatu erinevusi projektist jatäpsustamiseks, silmas pidades hoone ekspluatatsiooni ja võimalikehilisemate ümberehituste vajadusi.Teostusjoonised koostab (tellib) ja komplekteerib tööettevõtja.Projekteerija ülesandeks on kontrollida teostusjooniste vastavusttegelikkusele ja tehtud muudatuste lubatavust.Juhul kui teostatud lahendus on vastuvõtmatu, esitab projekteerija omasellekohase seisukoha hoone tellijale ja/või projektijuhile.Teostusjooniste kontrollimine on lisatöö.

Teostusjoonistel esitatakse:• Projektist erinevalt ehitatud süsteemide ja nende osade joonised.• Andmed kasutatud materjalide ja paigaldatud seadmete kohta, mis

erinevad projektist (viitega vastavale projektjoonisele).

KASUTAMISJUHEND (HOOLDUSJUHEND)

Koostatakse pärast teostusjooniste tegemist.Kasutamisjuhendis selgitatakse mittespetsialistile arusaadaval kujulsüsteemide tööpõhimõtteid, käsitsemist, hooldamist, reguleerimist jaremonti.Koostamisel juhindutakse KH-kartoteegist.

Sisaldab:• süsteemide ja seadmete tehnilised parameetrid,• andmed nii süsteemide kui ka üksikute seadmete kohta: asukohad,

ligipääsud, tehnilised andmed, töörežiimid, hooldusintervallid,• seadmete passid,• juhised seadmete ja süsteemide käsitsemiseks, reguleerimiseks,

hoolduseks, ülevaatuseks ja hooldusremondiks,• seadmete hooldusjuhendid ja hooldusgraafikud.

AUTORIJÄRELVALVE

Nii ehitus- kui ka omanikujärelevalve põhinevad eelkõige EhS-il, kusmõlema tegevuse peamised elemendid on ka kirjeldatud. Lisaks sellele on omanikujärelevalve teostaja ülesanded kirjeldatud üksikasjalikultMajandus- ja kommunikatsiooniministri 11. detsembri 2002. amäärusesnr 30 Ehituse omanikujärelevalve kord. Autorijärelevalve teostamisepõhimõtted, õigused, kohustus ja vastutus sellisel tasemel ei olereguleeritud. Viimase all mõistetakse eelkõige projekteerija järelevalvetehitusprojektikohase ehitamise üle – kontrollitakse, et ehitaminetoimuks vastavalt projektile. Autorijärelevalve organiseerimine on vabatahtlik Ainsaks autorijärelevalve mahtu ja tegemisi kirjeldavaks dokumendiks on uuenduskuuri läbinud standard Hoone ehitusprojekt811:2006 lisa C. Kuivõrd standardite kasutamine on vabatahtlik, siislihtsustab standardile viitamine lepingus lepinguteksti. Autorijärelevalvetellimine on Eesti seaduste kohaselt vabatahtlik ning eelkõige tellijaenda huvides tehtav.

Ohuks on projekti sisse jäänud määramatused, mida ehitusettevõtjavõib enda huvides tõlgendada ja teha meeldevaldseid asendusi tellijahuvisid kahjustades. Seega autorijärelevalve olemasolu korral antakseehituse peaöövõtjale lepinguga korraldus kooskõlastada kõik olulisedkonkreetsed tellitavad tooted enne tellimist autorijärelevalvega. Samasaitab autorijärelevalve kaasa ka efektiivsema omanikujärelevalvetoimimisele ning aitab oluliselt kiirendada võimalike ehituse käigusilmnenud projektimuudatuste ja täpsustuste realiseerimist. Kuna näiteks arhitektuurne ja sisearhitektuurne projekt kuulub Autorõiguse seaduse (RT 1992, 49, 615) kaitse alla, siis ei tohiks ehitaja ja tellija Seda ilma vastava osa autori loata muuta. Tehnosüsteemide ja tarindite projektid ei kuulu autorõiguse seaduse kaitse alla, kuid samasjällegi isegi suhteliselt väikesed tehnosüsteemide ja/või koormustemuutused vajaksid vastava osa projekteerija kontrolli vältimakshilisemaid probleeme. Vastavad muudatused vajavad kontrolli, kunavahel võivad olla tehnosüsteemid ja/või tarindid projekteeritud üsnaväikese varuga. Seega, autorijärelevalve tellimine on tellijalevabatahtlik, kuid kindlasti kergendab see nii tellija kui ehitaja eluoluliselt ehitusperioodil ning tagab ladusama ja paremini algsetelesoovidele vastavama lõpptulemuse.

Autorijärelevalve rahastamisskeemidena on levinuimad tunnipõhinerahastamine vastavalt tegelikkuses kulutatud ajale, aga samaskasutatakse ka nii kuutasulist (analoogiline omanikujärelevalvega) kuika projektipõhist tasustamise skeemi ehk autorijärelevalve teenussisaldub juba projektdokumentatsiooni hinnas. Viimane skeem onhakanud jõudsalt levima riigihangete puhul. Samas ei saa seda skeemijust kõige paremaks pidada, kuna pakkumise faasis sunnib projekteerijat hinda alla pakkuma ning ehitamise faasis ei motiveeriteda piisavalt vastava objektiga tegelema. Samuti on projekteerimisefaasis küllalt raske ennustada aasta või paari pärast toimuva hakkavaehitustegevuse kestvust ning väljakujunevaid väljamakstavaid tasusidvastavat tööd teostavatele töötajatele.

ELEKTRIPROJEKTI EKSPERTIISEkspertiisi lähtealused:

• ELEKTRIOHUTUSSEADUS, Vastu võetud 24. jaanuaril 2007. a, § 18(3);

• Majandus- ja kommunikatsiooniministri 11. detsembri 2002. a määrus nr 29 ”Ehitusprojekti ekspertiisi tegemise kord”

• EVS 811:2006 “Hoone ehitusprojekt” pt.12.6;• EVS 865-2:2006 “Hoone ehitusprojekti kirjeldus. Osa 2: Põhiprojekti

ehituskirjeldus” pt.4.6.

Elektripaigaldis tuleb ehitada ja rekonstrueerida vastavaltnõuetekohase elektripaigaldise projektile. Esimese liigi ja sellise teiseliigi mittetüüpse elektripaigaldise, mille peakaitsme nimivool ületab250 amprit, projektile tuleb teha ekspertiis vastavalt ehitusseadusesehitusprojekti ekspertiisile kehtestatud nõuetele.

ÜldistElektriprojekti ekspertiis on elektriprojekti vastavuse hindamineelektriprojektile ettenähtud nõuetele.

Elektriprojekti ekspertiisi käigus kontrollitakse:• elektriprojekti vastavust elektriprojektile ettenähtud nõuetele;• elektriprojekti koostaja või kontrollija vastavust selleks õigusaktidega

ettenähtud tingimustele;• elektriprojekti järgi ehitatava elektripaigaldise vastavust nõuetele;• elektriprojekti järgi ehitatava elektripaigaldise vastavust

elektriprojekti lähteandmetele;• elektriprojektis esitatud tehniliste lahenduste põhjendatust;• elektriprojekti järgi ehitatava elektripaigaldise ohutu kasutamise

tagamist.

Elektriprojekti ekspertiisi tulemus

Elektriprojekti ekspertiisi tulemusena koostatakse ekspertarvamus:• elektriprojekti kui ehitusprojekti osa kohta;• elektriprojekti kui terviku kohta.

Ekspertarvamus elektriprojekti kui terviku kohta peab sisaldama:• kokkuvõtet elektriprojekti koostamise lähteandmetest;• elektriprojektis käsitletud elektripaigaldise lühiiseloomustust;• põhiliste tehniliste lahenduste iseloomustust;• üldiseid järeldusi elektriprojekti kohta;• teavet elektriprojekti nõuetele mittevastavatest osadest sellise

mittevastavuse korral.

Ekspertarvamuses võib elektriprojekti ekspertiisi tegija tehaettepanekuid elektriprojekti muutmiseks või täiendamiseks.

Ehitusala kehtivate õigusaktide valikuline loetelu

EHITUSSEADUS (RT I 2002, 47, 297; 99, 579; 2003, 25, 153; 2004, 18, 131; 2005, 39, 308, 2006, 43, 326, 58, 439; 2007, 24, 128; 66, 408; 2008, 8, 59)

• VV 20. detsembri 2007.a määrus nr 258 Energiatõhususe miinimumnõuded (RTI 2007, 72, 445) – EhS § 3 lg 7´2

• VV 3.detsembri 2002. a määrus nr 367 Volituste andmine Ehitusseadusest ja Toote ohutuse seadusest” tulenev a õigusakti kehtestamiseks (RTI 2002, 99, 584)

• VV 17. detsembri 2002. a määrus nr 405 Riikliku ehitisregistri asutamine ja pidamise põhimäärus (RTI 2002, 107, 639) – EhS § 55 lg 2 ja § 76 lg 2 +

• MKM määrus 26.11.2002. Nr 10 Ehitise kasutamise otstarvete loetelu (RT Lisa 2002, 133, 1950; 2005, 62, 882; 2007, 30, 536; 2008, 45, 621) –EhS § 26 lg 5

• MKM määrus 16.11.2002. Nr 11 Ehitise ülevaatuse kord (RT Lisa 2002, 133, 1951) – EhS § 33 lg 10

• MKM määrus 26.11.2002. Nr 12 Ehitamise alustamise teatise vorminõuded (RT Lisa 2002, 133, 1952) – EhS § 29 lg 7

• MKM määrus 28.11.2002 nr 14 Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamise ks üldkasutatavates ehitistes (RT Lisa 2002, 145, 2120) – EhS § 3 lg 10

• MKM määrus 11.12.2002 nr 28 Ehitise ekspertiisi tegemise kord (RT Lisa 2002, 143, 2092) – EhS § 39 lg 2

• MKM määrus 11.12.2002 nr 29 Ehitusprojekti ekspertiisi tegemise kord (RT Lisa 2002, 143 2093) – EhS § 21 lg 4

• MKM 11.12.2002. a määrus nr 30 Ehituse omanikujärelevalve kord (RT Lisa 2002, 144, 2108) – EhS § 30 lg 8

• MKM määrus 24.12.2002. a nr 63 Ehitusloa vorminõuded (RT Lisa 2003, 4, 40) – EhS § 22 lg 5

• MKM 24.12.2002. a määrus 64 Ehitise kasutusloa taotluse vorminõuded ja esitamise kord (RT Lisa 2003, 3, 22) - EhS § 36 lg 3

• MKM määrus 27. 08.2007.a nr 71 Ehitusgeoloogiliste tööde tegemise kord (RT Lisa 2007, 71, 1232) – EhS § 20 lg 4

•MKM määrus 27.08.2007.a nr 70 Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise kord (RT Lisa 2007, 71, 1231) – EhS § 20 lg 4

• MKM 24.12.2002. a määrus 66 Ehitusloa taotluse vorminõuded ja esitamise kord (RT Lisa 2003, 3, 24) – EhS § 26 lg 2

• MKM 24.12.2002. a määrus 67 Ehitise kasutusloa vorminõuded (RT Lisa 2003, 4, 41) – EhS § 32 lg 5

• MKM 24.12.2002. a määrus 68 Kirjaliku nõusoleku taotluse vorminõuded ja esitamise kord (RT Lisa 2003, 3, 25) – EhS § 17 lg 4

• MKM24.12.2002. a määrus 69 Ehitise tehniliste andmete loetelu (RT Lisa 2003, 3, 26) – EhS § 26 lg 4

• MKM27.12.2002. a määrus 70 Nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale ehitusprojektile (RT Lisa 2003, 3, 27) – EhS § 23 lg 10

• MKM 27.12.2002. a määrus 71 Eri liiki ehitiste ehitamise tehnilistele dokumentidele esitatavad nõuded (RT Lisa 2003, 3, 28) - - EhS § 31 lg 3

• MKM 27.12.2002. a määrus 72 Ehitise teatise vorminõuded ja esitamise kord (RT Lisa 2003, 3, 29) – EhS § 16 lg 8

• MKM 27.12.2002. a määrus 73 Riiklikule ehitisregistrile andmete esitamise teatise vorminõuded ja esitamise kord (RT Lisa 2003, 3, 30; 2008, 21, 312) – EhS §57 lg 3

• MKM 27.12.2002. a määrus 75 Nõuded ehitise kasutusloa taotlemisel esitatavale ehitise mõõdistusprojektile (RT Lisa 2003,3, 32) – EhS § 72 lg 6

• MKM 4.05.2004 määrus nr 123 Ehitusmaterjali ja –too te nõuetele vastavuse tõendamise kord ja eri liiki ehitustoodet e nõuetele vastavuse tõendamiseks vajalikud vastavushindamise protseduurid (RT Lisa 2004, 61, 1023; 2005, 19, 206) – EhS § 7 lg 3

• MKM 27.08.2004.a määrus nr 286 Nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale riigisaladusega seotud ehitise ja riigi kaitselise ehitise ehitusprojektile (RTI 2004, 66, 458) – EhS § 23 lg 11

• Sotsiaalministri 12.05.2003.a määrus nr 78 Terviseohutuse nõudedehitusmaterjalidele- ja toodetele (RTI 2003, 63, 897) – EhS § 5 lg 4 +

• Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2004. a määrus nr 315 Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded ( RTI, 2004, 75, 525; 2007, 53, 357) – EhS § 3 lg 11

• MKM 11.01.2008.a määrus nr 2 Ehitamise oluliseks või muuks rekonstrueerimiseks liigitamise kord (RT Lisa 2008, 6, 64) – EhS § 72´1 lg 3

ELEKTRIOHUTUSSEADUS (RTI 2007, 12,64; 66, 408)Vastu võetud 24.jaanuaril 2007 a.Jõustunud 20.juulil 2007 a.

• MKM 10.04.2007.a määrus nr 24 Nõuded elektriseadmele- ja paigaldisele, nende elektromagnetilisele ühilduvusele , märgistuse ja teabega varustamisele ning vastavushinda mise kord1 (RTL, 25.04.2007, 34, 589) - ElOS § 5 lg 3 ja § 7 lg 2

Jõustunud 20.juulil 2007 a.

• MKM 19.06.2007. a määrus nr 53 Käidukorraldusele ja elektritööle esitatavad nõuded (RT Lisa 2007, 52, 950) – ElOS § 15 lg 2 ja § 18 lg 8

Jõustunud 20.juulil 2007 a.

• MKM 12.07.2007 määrus nr 60 Pädevusklassid ja personali sertifitseerimise kord (RT Lisa 2007, 59, 1074; 2008, 9, 117; 38, 542) - ElOS § 28 lg 3

Jõustunud 20.juulil 2007 a.Muudatused jõustunud 1.veebruaril 2008

• MKM 26.03.2007 määrus nr 19 Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord (RT Lisa 2007, 27, 482; 61,1100; 2008, 38, 542) – ElOS § 12 lg 7Jõustunud 20.juulil 2007 a.

MKM 12.07.2007 määrus nr 62 Elektripaigaldise tehnilise kontrolli kord, mahud ning korralise kontrolli juhud ja sa gedus (RT Lisa 2007, 59, 1076; 2008, 38, 542) – ElOS § 26 lg 4

Jõustunud 20.juulil 2007 a.

• MKM 19.06.2007 määrus nr 52 Elektripaigaldise ja selle tehnilise kontrolli kohta esitatavate andmete loetelu ja esita mise kord (RT Lisa 2007, 52, 949; 2008, 38, 542) ElOS § 27 lg 3

Jõustunud 20.juulil 2007 a.

OMANIKUJÄRELVALVE EHITUSESOmanikujärelvalvet ehituses reguleerivad:• Omanikujärelevalve Käsunduslepingu Üldtingimused (OKÜ 2005).

Need üldtingimused on tellija ja omanikujärelevalve tegija vahelise õigussuhte reguleerimise täpsustamiseks ja lihtsustamiseks koostatud dokument, mille kasutamine ja kasutamise ulatus on selle pooltele vabatahtlik.

Omanikujärelevalve Käsunduslepingu Üldtingimused on koostatudEesti Kaubandus – Tööstuskoja, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu, EestiProjektbüroode Liidu ning omanikujärelevalvet teostavate ettevõtjatekoostööna.Kontrollimise seaduslik baas:• Majandus- ja kommunikatsiooniministri 11. detsembri 2002. a

määrus nr 30 ”Ehituse omanikujärelevalve kord”• EVS 811:2006 “Hoone ehitusprojekt” pt.12.6;• EVS 865-2:2006 “Hoone ehitusprojekti kirjeldus. Osa 2: Põhiprojekti

ehituskirjeldus” pt.4.6.

Omanikujärelevalve tegemine• Omanikujärelevalve tegemise käigus peab omanikujärelevalve tegija

pidevalt kontrollima:• ehitusprojekti vastavust nõuetele;• ehitusprojekti koostaja või kontrollija vastavust nõuetele;• ehitusprojekti järgi ehitatava ehitise vastavust ehitusprojekti lähteandmetele;• ehitusprojekti järgi ehitatava ehitise vastavust ehitusgeoloogiliste ja -

geodeetiliste tööde tulemitele;• ehitatavasse ehitisse püsivalt paigaldatavate ehitusmaterjalide ja -toodete

nõuetele vastavust ja seda kinnitavate dokumentide olemasolu;• ehitatavasse ehitisse paigaldatavate toodete, sealhulgas seadmete

nõuetele vastavust;• ehitatava ehitise vastavust ehitusprojektile;• ehitamise tehniliste dokumentide koostamist ja nende vastavust

tegelikkusele;• ehitatava ehitise või selle osa suhtes tehnilise kontrolli teostamist selle

kohustuslikkuse korral;• ehitatava ehitise või selle osa nõuetele vastavust;• ehitatava ehitise vastavust ehitusettevõtjaga kokkulepitud tingimustele ja

kvaliteedile;• ehitise ja selle asukoha maaüksuse korrashoidu;• ehitise ja selle asukoha maaüksuse ohutust ümbruskonnale, sealhulgas

kolmandate isikute suhtes;• keskkonnaohutuse tagamist.Ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontroll ei hõlma ehitusprojekti ekspertiisi

(OKÜ 2005).

Tehnilised dokumendid omanikujärelvalve teostamiselTehnilisteks dokumentideks loetakse teistsuguse kokkuleppe puudumisel olulisiehitamise tehnilisi dokumente nagu:• ehitusprojekt ja selle muudatused. Ehitusprojekt on õigusaktidele ja Tellija ning

Projekteerija vahel kokku lepitud standarditele vastav, ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide terviklik kogum, mis koosneb joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ning muudest asjakohastest dokumentidest.

• ehitustööde päevik. Ehitustööde päevikuks on õigusaktidele vastav kirjalik dokument, milles Ehitaja dokumenteerib kronoloogilises järjekorras nii ehitustööd kui ka ehitises kasutatud ehitustooted ning muu ehitist oluliselt mõjutav töö. Muuhulgas on ehitustööde päevikusse märkuste kandmise õigus Tellijal ja Omanikujärelevalvel.

• kaetud tööde aktid. Kaetud tööde akt on õigusaktidele vastav dokument, mille Ehitaja koostab iga konstruktsiooni või ehitise osa kohta, mis kaetakse järgmistel ehituse etappidel muu konstruktsiooniosa või materjaliga ning millega seoses kaob hilisem võimalus nende vahetuks ülevaatamiseks. Kaetud tööd on määratud ehitusprojekti seletuskirjas. Juhul kui kaetud tööde loetelu ehitusprojekti seletuskirjas ei sisaldu, lepitakse see kokku ehitusprotsessi käigus.

• ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tulemid;• ehitusprojekti ekspertiisiakt, selle olemasolu korral;• teostusjoonised ja ehitustoodete vastavussertifikaadid. Teostusjoonised on Ehitaja

poolt koostatav kirjalik dokument, mis koostatakse ehitise selliste osade kohta, mida on ehitustööde käigus võrreldes ehitusprojektiga muudetud. Teostusjoonised koostatakse ehitusprojekti mõõtkavas ja nende täpsus peab vastama projektjooniste täpsusele.

• töökoosolekute protokollid. Töökoosolekute protokollid on dokumendid, millised koostab või koostamise korraldab teistsuguse kokkuleppe puudumisel Tellija ning milledes kajastatakse regulaarsetel või erakorralistel koosolekutel tehtud otsused.

• Tellija poolt soovitavat ehituskvaliteeti kirjeldavad dokumendid.

INSENERITÖÖ ALUSED

ELEKTRIPAIGALDISTE PROJEKTEERIMINE

II

Teim Elekter TÜ

Kaljo Haavandi

ELEKTRIOHUTUSSEADUSVastu võetud 24. jaanuaril 2007. a Jõustunud 20.juulil 2007 . a

§ 4. Elektripaigaldiste liigitus

(1) Elektripaigaldised jaotatakse elektrist tuleneva ohu järgi esimese, teise ja kolmanda liigi elektripaigaldisteks.

(2) Esimesse liiki kuulub kogu elektripaigaldis alates võrguga liitumise punktist või toitepunktist, kui elektripaigaldis asub:

1) plahvatusohu tsoonis või seda sisaldavas ehitises;

2) suurõnnetusohuga ettevõtte ohtlikul objektil;

3) haiglas või muus ravihoones, kus raviruumides võidakse kasutada võrgutoitelisi elektrilisi meditsiiniseadmeid, mille osad on kasutamisel patsiendiga füüsilises kontaktis;

4) raviruumis, mis ei asu ravihoones ja kus võidakse kasutada võrgutoitelisi elektrilisi meditsiiniseadmeid, mille osad on kasutamisel patsiendiga füüsilises kontaktis.

(3) Teise liiki kuuluv elektripaigaldis on:1) kahe või enama korteriga hoone korterivaldajate ühiskasutuses olev elektripaigaldis;

2) ravihoones asuv elektripaigaldis, mis ei ole esimese liigi elektripaigaldis;

3) kuni 1000-voldise nimipingega vahelduvvoolu või kuni 1500-voldise nimipingega alalisvoolu elektripaigaldis (edaspidi madalpingepaigaldis), mille peakaitsme nimivool ületab 35 amprit ja mis ei ole esimese liigi elektripaigaldis;

4) üle 1000-voldise nimipingega vahelduvvoolu või üle 1500-voldise nimipingega alalisvoolu elektripaigaldis (edaspidi kõrgepingepaigaldis), mis ei ole esimese liigi elektripaigaldis;

5) elektripaigaldis, mis asub hotellis, motellis, võõrastemajas, puhkekodus, külalistemajas või muus majutushoones.

(4) Kolmandasse liiki kuulub elektripaigaldis, mille peakaitsme nimivool on 35 amprit või vähem ja mis ei ole esimese ega teise liigi elektripaigaldis.

§ 5. Elektriseadmele ja -paigaldisele esitatavad nõud ed

(1) Elektriseade tuleb kavandada, projekteerida, toota ja ümber ehitada ning seda katsetada, remontida ja hooldada nii, et see nõuetele vastava paigaldamise ning ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamise korral ei ohusta inimest, kodulooma, vara ega keskkonda ega põhjusta lubamatuid elektromagnetilisi häireid ning on häirekindel.

(2) Elektripaigaldis tuleb projekteerida ja ehitada ning seda katsetada, remontida, hooldada ja kontrollida nii, et see ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamise korral ei ohusta inimest, vara ega keskkonda ega põhjusta lubamatuid elektromagnetilisi häireid ning on häirekindel.

(3) Elektriseadmele ja -paigaldisele, nende elektromagnetilisele ühilduvusele ning märgistuse või teabega varustamisele esitatavad nõuded kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.

§ 17. Elektritöö ja lihtne elektritöö

(1) Elektritöö käesoleva seaduse tähenduses on elektriseadme remontimine, ümberehitamine, kontrollimine, katsetamine ja hooldamine ning elektripaigaldise projekteerimine, kontrollimine, katsetamine, remontimine, hooldamine ja ehitamine, sealhulgas elektriseadme paigaldamine.

§ 20. Elektritöö juhile esitatavad nõuded

(1) Elektritöö juht on isik, kes tagab elektritöö nõuetekohasuse.

(2) Elektritöö juhil peavad olema erialane ettevalmistus, töökogemus elektritöö tegemisel ning teadmised elektriseadmetest või -paigaldistest, nende ehitusest ja kasutamise ohutusnõuetest ulatuses, mis tagab tema juhitavate elektritööde ohutu tegemise.

(3) Elektritöö juhi vastavus käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele peab olema hinnatud ja tõendatud käesoleva seaduse 7. peatükis sätestatud korras.

§ 28. Personali sertifitseerimine

(1) Personali sertifitseerimine ehk isiku nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine käesoleva seaduse tähenduses on menetlus, mille käigus personali sertifitseerimise asutus hindab ja tõendab kirjalikultpädevustunnistuse väljastamisega ja hilisema järelevalvega käidukorraldaja, elektritöö juhi või tehnilist kontrolli teostava töötaja vastavust nõuetele.

(2) Personali sertifitseerimisel antakse isikule pädevusklass töötamiseks käidukorraldajana, elektritöö juhina või tehnilist kontrolli teostava töötajana, lähtudes elektriseadme või -paigaldise nimipingest ja tööde keerukusest. Pädevusklassi andmisel arvestatakse isiku haridust,töökogemust ja elektriohutusalaseid teadmisi.

(3) Pädevusklassid ning personali sertifitseerimise korra kehtestab majandus-

ja kommunikatsiooniminister.

Pädevusklassid ja personali sertifitseerimise kordVastu võetud majandus- ja kommunikatsiooniministri 1 2.07.2007. a

määrusega nr 60 ( RTL 2007, 59, 1074), jõustunud 20.07.2007

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, ava ldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

18.01.2008 nr 5 (RTL 2008, 9, 117) 1.02.2008 7.05.2008 nr 34 (RTL 2008, 38, 542) 19.05.2008Määrus kehtestatakse «Elektriohutusseaduse» § 28 lõike 3 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

Käesolevas määruses sätestatakse pädevustunnistuse saamiseeelduseks olevad nõuded käidukorraldaja ja elektritöö juhi ningelektripaigaldise tehnilist kontrolli tegeva töötaja eriharidusele,töökogemusele ja elektriohutusnõuete tundmisele, samuti personalisertifitseerimise kord.

§ 2. Pädevustunnistuste klassid

(1) Pädevustunnistused jagunevad A-, B-, B1- ja C-klassi pädevustunnistusteks sõltuvalt elektri- ja käidutöödest, mille juhtimiseks tunnistus annab õiguse.

(2) A-klassi pädevustunnistus annab õiguse juhtida elektri- ja käidutöidning teha tehnilist kontrolli mis tahes tehniliste näitajatega elektripaigaldises.

(3) B-klassi pädevustunnistus annab õiguse juhtida elektri- ja käidutöidning teha tehnilist kontrolli madalpingelises elektripaigaldises.

(4) B1-klassi pädevustunnistus annab õiguse:1) juhtida elektripaigaldise ehitustöid madalpingelises elektripaigaldises peakaitsme nimivooluga kuni 63 A, välja arvatud projekteerimise ja tehnilise kontrolli töid;2) olla käidukorraldaja madalpingelises elektripaigaldisespeakaitsme nimivooluga kuni 250 A.

(5) C-klassi pädevustunnistus annab õiguse juhtida madalpingelise elektriseadme, kuid mitte elektripaigaldise, remonditöid.

(6) Projekteerimise ja tehnilise kontrolli tegemise õigus kaasneb pädevusklassiga vaid siis, kui isikul on elektrialane kõrgharidus. Erandina võib personali sertifitseerimisasutus anda pädevusklassi piires projekteerimistööde ja tehnilise kontrolli tegemise õigust, kui isik tõestab veenvalt oma projekteerimistöö või tehnilise kontrolli tegemise oskust ja sellealast varasemat kogemust.

§ 3. Haridus- ja töökogemusnõuded

(1) A-klassi pädevustunnistuse taotlemiseks peab isik sooritama pädevuseksami ja omama vähemalt:

1) elektriinseneri kutsekvalifikatsiooni ja vähemalt üheaastast vastavate elektritööde juhtimiseks ettevalmistavat töökogemust kõrgepingepaigaldises;

2) elektrialast kõrgharidust, kusjuures 4-aastase nominaalse õppeaja puhul vähemalt üheaastast vastavate elektritööde juhtimiseks ettevalmistavat töökogemust kõrgepingepaigaldises ja 3-aastase nominaalse õppeaja puhul vähemalt kaheaastast vastavate elektritööde juhtimiseks ettevalmistavat töökogemust (sellest vähemalt üks aasta kõrgepingepaigaldises) või

3) B-klassi pädevustunnistust ja selle väljastamisest alates vastavate elektritööde juhtimiseks ettevalmistavat töökogemust, mis on omandatud vähemalt kahe aasta jooksul kõrgepingepaigaldises ning keskharidust.

2) B-klassi pädevustunnistuse saamiseks peab isik sooritama pädevuseksami ja omama vähemalt:

1) elektrialast kõrgharidust, kusjuures 4-aastase nominaalse õppeaja puhul vähemalt üheaastast vastavate elektritööde juhtimiseks ettevalmistavat töökogemust ja 3-aastase nominaalse õppeaja puhul vähemalt kaheaastast vastavate elektritööde juhtimiseks ettevalmistavat töökogemust;

2) elektriinseneri kutsekvalifikatsiooni;

3) elektrik-III kutsekvalifikatsiooni;

4) keskharidust ja elektrik-II kutsekvalifikatsiooni ning selle omistamisest alates vastavate elektritööde juhtimiseks ettevalmistavat töökogemust, mis on omandatud vähemalt kahe aasta jooksul;

5) elektrialast kutsekeskharidust ja vastavate elektritööde juhtimiseks ettevalmistavat töökogemust, mis on omandatud vähemalt nelja aasta jooksul;

6) muu tehnilise eriala kõrgharidust, kui elektriala põhi- ja eriainete õppemaht on vähemalt 30 ainepunkti, ja vastavate elektritööde juhtimiseks ettevalmistavat töökogemust, mis on omandatud vähemalt kolme aasta jooksul või

7) B1-klassi pädevustunnistust ning selle väljastamisest alates vastavate elektritööde juhtimiseks ettevalmistavat töökogemust, mis on omandatud vähemalt kahe aasta jooksul ja keskharidust.

(3) B1- või C-klassi pädevustunnistuse saamiseks peab isik sooritama pädevuseksami ja omama vähemalt:

1) elektrialast kõrgharidust ja vastavate elektritööde kogemust, mis on omandatud vähemalt poole aasta jooksul;

2) muu tehnilise eriala kõrgharidust, kui elektriala põhi- ja eriainete õppemaht on vähemalt 30 ainepunkti, ja vastavate elektritööde juhtimiseks ettevalmistavat töökogemust, mis on omandatud vähemalt ühe aastajooksul või

3) elektrialast kutseharidust või elektrik-I kutsekvalifikatsiooni ja vastavate elektritööde kogemust, mis on omandatud vähemalt kahe aasta jooksul.

(4) Hariduse ja töökogemuse olemasolu tõendab taotleja usaldusväärse tõendusmaterjali esitamisega personali sertifitseerimise asutusele, kes hindab taotleja vastavust lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Vajadusel tuleb pädevustunnistuse taotlejal esitada täiendavaid dokumente väljaõppe, alluvussuhete, täidetud tööülesannete ning muude isiku sertifitseerimise seisukohalt oluliste asjaolude kohta.

(5) Hariduse ja töökogemuste olemasolu võib tõendada välisriigis omandatud haridust ja töökogemusi tõendavate dokumentidega, kui omandatud haridus ja töökogemused vastavad Eestis omandatavaile.

§ 4. Pädevuseksam

(1) Elektriohutusnõuete tundmist kontrollitakse pädevuseksamil. Pädevuseksameid korraldab personali sertifitseerimise asutus, kes võib eksami korraldamise õiguse anda ka teisele isikule.

(2) Eksamil võib kasutada ainult väljaandeid, milles sisalduvate nõuete tundmine seatakse pädevuseksami sooritamise eelduseks.

(3) Pädevuseksami positiivselt sooritanud isikule väljastab personali sertifitseerimise asutus tunnistuse, mille alusel on isikul õigus kolme aasta jooksul taotleda pädevustunnistuse väljastamist. Eksami mittesooritanule väljastab personali sertifitseerimise asutus sellekohase otsuse.

§ 5. Eksamijuhend

(1) Personali sertifitseerimise asutus koostab eksamijuhendi, milles peab kindlaks määrama eksami korralduse, eksami kestvuse, eksamineeritavate ja eksamineerijate õigused ja kohustused, eksami positiivse soorituse nõuded, hindamismetoodika ja muud eksami korralduse olulised asjaolud. Eksamijuhend peab sisaldama ka eksamitulemuste vaidlustamise võimaluse ja korra kirjelduse.

(2) Eksamijuhend peab olema kooskõlas käesoleva määrusega ning võimaldama saada ammendavat ülevaadet eksami korraldusest. Eksamineeritavale peab võimaldama eksamijuhendiga tutvumist.

(3) Eksamijuhend ja selle muudatused peavad olema heakskiidetud personali sertifitseerimise asutuse skeemikomitee poolt.

§ 6. Eksamiküsimustik

(1) Eksamiküsimustiku koostab personali sertifitseerimise asutus õigusaktide ja muude dokumentide alusel. Pädevuseksami küsimustiku maht ja ulatus oleneb taotletava pädevustunnistuse klassist.

(2) Lõikes 1 nimetatud loetelus mainitud dokumentide loetelu avaldab ja hoiab ajakohasena Tehnilise Järelevalve Amet oma veebilehel, märkides ühtlasi loetelu avaldamise või muutmise kuupäeva. Kui loetelus nimetatud dokumenti on hiljem muudetud või asendatud samaväärsega, arvestatakse küsimustiku koostamisel eksami hetkel kehtiva dokumendi redaktsiooniga.

(3) Eksamiküsimustik peab olema eelmise eksamiga võrreldes vähemalt 50% ulatuses uuendatud.

§ 7. Personali sertifitseerimine

(1) Personali sertifitseerimise asutus hindab standardi EVS-EN ISO/IEC 17024 nõudeid järgides taotleja vastavust pädevusnõuetele tema poolt esitatud haridust, töökogemust ja pädevuseksami sooritamist tõendavate dokumentide alusel.

(2) Kui taotleja vastab pädevustunnistuse saamise eelduseks olevatele nõuetele, väljastab personali sertifitseerimise asutus talle pädevusnõuetele vastavust tõendava pädevustunnistuse.

(3) Kui taotleja ei vasta nõuetele või ei esita pädevusnõuetele vastavust tõendavaid dokumente kahe kuu jooksul alates tema poolt pädevuseksami sooritamise kuupäevast, väljastab personali sertifitseerimise asutus kirjaliku põhjendusega otsuse pädevustunnistuse väljaandmisest keeldumise kohta. Uue sertifitseerimisprotsessi alustamiseks esitab pädevustunnistuse taotleja uue avalduse.

§ 8. Pädevustunnistus

(1) Pädevustunnistus antakse turvapõhjal A4 formaadis blanketile ja sellele peavad olema kantud vähemalt järgmised andmed:

1) pädevustunnistuse registreerimisnumber ja väljaandmise ja kehtivuse lõpu kuupäev, mis ei või olla varasem kui neli aastat;2) pädevustunnistuse väljaandnud personali sertifitseerimise asutuse nimi, majandustegevuse registri registreerimisnumber;3) pädevustunnistuse saanud isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood või selle puudumisel sünniaeg;4) pädevusklass, millele isik vastab (A, B, B1 või C);5) vajadusel eritingimused, millega pädevustunnistus väljastatakse;6) pädevustunnistuse väljastanud isiku ees- ja perekonnanimi, ametinimetus ning allkiri.

(2) Samale isikule uue pädevustunnistuse väljastamisega muutub varasem pädevustunnistus kehtetuks.

(3) Personali sertifitseerimise asutus tagab tema poolt väljastatud, peatatud ja kehtetuks tunnistatud pädevustunnistuste kohta andmete esitamisevastavasse andmekogusse.

§ 9. Personali sertifitseerimise asutuse poolne jär elevalve

(1) Personali sertifitseerimise asutus teostab järelevalvet enda väljastatud pädevustunnistusega isikute jätkuva nõuetele vastavuse üle. Selline järelevalve võib hõlmata isiku kohta esitatud tööalaste kaebusteläbivaatamist ja erialasel täienduskoolitusel osalemise hindamist.

(2) Pädevustunnistuse kehtivus peatatakse kolmeks kuuks, kui isik ei allu personali sertifitseerimise asutuse poolt esitatud õiguspärastele järelevalvelistele nõudmistele, sellise nõude tekkimise hetkest arvates.

(3) Pädevustunnistuse kehtivus taastatakse kui isik tõendab personali sertifitseerimise asutusele oma teadmiste ja oskuste jätkuvat vastavust pädevusnõuetele. Isik tõendab oma teadmiste ja oskuste jätkuvat vastavust §-s 11 sätestatud protseduuri kohaselt või sooritab uue pädevuseksami.

(4) Kui isik ei täida kolme kuu jooksul pädevustunnistuse kehtivuse peatamise hetkest arvates järelevalvelisi nõudeid, tunnistatakse pädevustunnistus kehtetuks vastavalt «Elektriohutusseaduse» § 29 lõike 3 punktile 3.

§ 10. Järelevalve pädevustunnistusega isiku mittenõ uetekohase töö ja tegevuse üle

(1) Kui personali sertifitseerimise asutus saab teavet sellise isiku elektritöö alaste nõuete mittetäitmise või rikkumise kohta, kellele ta on väljastanud pädevustunnistuse, algatab personali sertifitseerimise asutus erakorralise järelevalve menetluse.

(2) Personali sertifitseerimise asutus saadab küsimuse lahendamiseks sertifitseerimise asutuse hindamiskomisjonile. Personali sertifitseerimise asutuse hindamiskomisjon võib teha ettepaneku personali sertifitseerimise asutusele kohaldada «Elektriohutusseaduse» § 29 lõikes 2 nimetatut.

(3) Personali sertifitseerimise asutuse hindamiskomisjon tegutseb sertifitseerimisskeemi väljatöötamise ja toimimise eest vastutava personali sertifitseerimise asutuse skeemikomitee poolt heakskiidetud protseduuri järgi. Nimetatud protseduur peab käsitlema ka elektritöö alaste nõuete mittetäitmise, rikkumise ja kaebuste lahendamise korda ja personali sertifitseerimise asutuse hindamiskomisjoni otsuse vaidlustamise korda.

§ 11. Erialastel täienduskoolitustel osalemise hind amine

(1) Tõendamaks isiku teadmiste ja oskuste jätkuvat vastavust pädevusnõuetele, esitab isik enne aruandeperioodi lõppu pädevustunnistuse väljaandjale andmed aruandeperioodi jooksul osaletud erialaste täienduskoolituste kohta.

(2) Aruandeperioodi arvestatakse pädevustunnistuse väljastamise hetkest. Aruandeperiood on neli aastat.

(3) Erialase täienduskoolituse mahuks loetakse minimaalselt 32 akadeemilist koolitustundi, mis on läbitud aruande tähtajast arvestades mitte rohkem kui neli aastat tagasi.

(4) Erialaseks täienduskoolituseks loetakse ka erialasel täienduskoolitusel lektorina esinemist, mille sisu ja mahtu tõendab vastavat koolitust korraldanud täienduskoolitusasutus.

(5) Aruandluseks sobivad erialase täienduskoolituse teemad peavad seonduma vastava pädevusklassi elektritööga ning olema personali sertifitseerimise asutuse poolt aktsepteeritud.

§ 12. Rakendussätted

(1) Alates aastast 1999 pädevustunnistuse saanud või ümbervahetanud isikud esitavad andmed erialase täiendkoolituse kohta hiljemalt järgmisteks tähtaegadeks:1) aastal 1999 välja antud pädevustunnistuse omanikud 2008. aastal vähemalt 8 koolitustunni ulatuses vastavalt pädevustunnistuse väljaandmise kuule;2) aastal 2000 välja antud pädevustunnistuse omanikud 2009. aastal vähemalt 16 koolitustunni ulatuses vastavalt pädevustunnistuse väljaandmise kuule;3) aastatel 2001 ja 2002 välja antud pädevustunnistuse omanikud 2010. aastal vähemalt 24 koolitustunni ulatuses vastavalt pädevustunnistuse väljaandmise kuule;4) aastatel 2003 kuni 2007 esimesel poolaastal välja antud pädevustunnistuse omanikud 2011. aastal 32 koolitustunni ulatuses vastavalt pädevustunnistuse väljaandmise kuule.

(2) Enne käesoleva määruse jõustumist väljastatud A1-klassi pädevustunnistused kehtivad koos nendega kaasnenud õigustega. A1-klassi pädevustunnistusega isikud alluvad samuti personali sertifitseerimisasutuse poolsele järelevalvele.

(3) Enne käesoleva määruse jõustumist väljastatud B1-klassi pädevustunnistused kehtivad käesoleva määruse § 2 lõikes 4 sätestatud ulatuses.

(4) Käesoleva määruse mõistes peetakse elektrialaseks kõrghariduseks ka enne 2002. aasta 1. juulit omandatud tehnik-elektriku diplomit.

(5) Lõikest 1 tulenevad järelevalvelised nõuded täitnud isikule väljastatakse uus tähtajaline sama klassi pädevustunnistus ja sõlmitakse sertifitseerimistingimuste täitmise leping.