VA

STU

VÕ

TT

2014

PÄE

VA

NE

JA A

VA

TUD

ÜLI

KO

OLI

ÕP

EB

AK

ALA

UR

EUSE

-, R

AK

END

USK

ÕR

GH

AR

IDU

S- J

A M

AG

ISTR

IÕP

E

www.ut.ee/sisseastumine

Tartu Ülikooli üliõpilasena on Sul unikaalne võimalus kogeda täiel rinnal kõike, mida Tartul pakkuda on. Tahad teha bändi, sporti, teatrit, balli, näitust, kino, heategevust või teadust? Tahad luua kommuuni või vabaühendust, õp-pida juhtimist ja meeskonnatööd, tahad minna välismaale või hõivata tühjalt seisvat maja, tahad muuta maailma või lihtsalt oma kodukanti? Soovid teada, mis on kõige selle parim osa? Sellises vanuses ja keskkonnas on raske midagi nii metsa keerata, et sellest sünniks midagi hullemat kui hea õppetund.

Esimesed ülikoolikuud on intensiivsed ja kahtlemata koge-mist väärt, aga nende sära pole igavene. Ühel hetkel tõstad Sa loodetavasti pilgu ja küsid: „Mida siin veel teha saab?“ Sest kui aus olla, siis on tudengiks olemine nii palju rohke-mat kui lihtsalt eriala, diplom ja pidu Rüütli tänaval. Kasuta seda võimalust ja võta ülikoolist viimast. Ole kriitiline ja esita keerulisi küsimusi. Ole idealist ja esita küünikutele väljakutse. Avasta oma tugevused ja arenda neid. Avasta oma võimete piirid ja ületa need. Ole valmis muutma oma kodulinna, Eestit, maailma ja iseennast. Ole rohkem.

Kaspar KruupTartu Ülikooli üliõpilasesindus

Võta ülikoolist Viimast!

õPPEVoRmiD

õPPEastmED

Kärt, majandusteaduse I aasta magistrant

Kui ma 2009. aastal Taani, Aarhusi Ülikooli turundust õppima läksin, olin kindel, et just turundus on see, mis mind enim paelub. Õpingute käigus aga hakkasin järjest enam tundma huvi finantsmajanduse vastu. Sealne süsteem ei võimaldanud mul aga niisama lihtsalt eriala vahetada. Just seetõttu otsustasin tulla magistrikraadi omandama Tartu Ülikooli, kus hoolimata sellest, et olin bakas valinud peaerialaks turunduse, sain jätkata magistris mind enim huvitaval finantsi suunal. Lisaks paindlikule vastuvõtupo-liitikale on ka õppekava ise märksa avatum, võimaldades valida eri suunitlusega moodulite vahel ning võtta aineid ka teistest teaduskondadest.

BakalauREusE-, magistRi- Või DoktoRiõPE

Doktoriõpe, 4 aastat, 240 eAp

MAGiStriõpe, 2 aastat, 120 eAp

rAkenDuS-kõrGhAriDuSõpe

3–4 aastat 180–240 eAp

BAkAlAureuSeõpe 3 aastat 180 eAp

BAkAlAureuSe- jA MAGiStriõppe inteGreerituD

õpe 5–6 aastat

300–360 eAp

Tartu Ülikoolis on võimalik õppida nii päevases kui ka avatud ülikooli õppes. Päevase õppe puhul on rõhk au-ditoorsel õppetööl ning eeldatakse üliõpilase igapäevast osalemist õppetöös. Avatud ülikooli õppes õppimine nõuab üliõpilaselt rohkem iseseisvat tööd ning auditoorne õppetöö on korraldatud sessioonidena, enamasti kord või kaks kuus 2-4 päeva.

Karl, tantsukunsti I aasta üliõpilane

Valisin kultuuriakadeemia, kuna minu eriala õppimiseks on valikuid vähe ning erinevatelt, juba selles vallas tegut-sevatelt inimestelt infot kogudes ning üliõpilastelt küsides leidsin, et kultuuriakadeemia on minu jaoks täpselt see, mida vajan.

Mari-Liis, matemaatika- ja informaatikaõpetaja I aasta magistrant

Tartus on kõik vajalik käe-jala juures olemas ja millestki puudust ma ei tunne. Tartu ülikoolis olen kohanud õppe-jõude, kelle loenguid kuulaks hea meelega edasi ka siis, kui need juba läbi saavad. Mina olen õppetöö kõrvalt tegutsenud ka välistudengite tuutorina ja teadusbussis teadusteatrit tehes, tänu sellele olen kohtunud väga erineva taustaga inimestega ning saanud tohutult targemaks valdkondades, millega polnud plaanis tegeledagi.

Kristjan, ajakirjanduse ja kommunikatsiooni III aasta üliõpilane

Kuulun nende inimeste hulka, kelle jaoks on Eestis vaid üks tudengimeka: Tartu linn koos Tartu Ülikooliga. Seepä-rast tundub kuuetunnine sõit Saaremaalt Tartusse jätkuvalt reisina sellisesse avatud mõttemaailma, milles olen alati viibida tahtnud.

Kaisa, heaolu- ja spaateenuste disaini ja juhtimise I aasta magistrant

Valisin ingliskeelse õppekavaga eriala, mis annab mulle võimaluse inglise keelt igapäevaselt praktiseerida, minu kursusekaaslasteks on ju välistudengid seitsmest eri rii-gist. Iga päev pakub tänu kultuurilistele erinevustele üles kerkivatele diskussioonidele võimalust ennast avastada ja analüüsida.

kuiDas ma ülikooli Valisin?

Kaupo, eesti ja soome-ugri keeleteaduse II aasta üliõpilane

Asusin õppima eesti ja soome-ugri keeleteadust, sest tahtsin korralikku ülevaadet ja süvateadmisi Soome kultuurist ning omandada kindla soome keele baasi, millega välismaale praktikale minna.

Carl-Ruuben, majandusteaduse II aasta üliõpilane

Minu puhul oli Tartu Ülikooli puhul määravaks see, et sel hetkel ei olnud Eestis mujal võimalik majandust üldise ja laiahaardelise erialana õppida. Mind aga huvitab nii ette-võtte- kui ka rahvamajanduse pool.

Jaanus, arvutitehnika I aasta magistrant

Mina tulin magistrisse, et omandada laiemaid teadmisi oma erialast, mis võimaldaksid mul hiljem juhtival tööko-hal töötada. Magistrikraad jätab minust välispartneritega kõrgtehnoloogilisel alal suheldes parema mulje. Lisaks on magistriõppes olles lihtne minna vahetusõpilaseks ning käia erialastel konverentsidel. Praegu kohe pärast bakalaureuse-õpet on viimane aeg magistrikraad teha, sest tööle minnes ei pruugi ma enam ülikoolis õpinguid jätkata!

Madis, tarkvaratehnika II aasta magistrant

Otsustasin läbida tarkvaratehnika magistriõppe, kuna selle õppekavas olevad ained sobisid hästi kokku mu erialas-te eesmärkide ja huvidega. Enamik õppejõude on olnud kõrgel tasemel ja ained väga huvitavad. Veel üks põhjus magistriõppesse tulemiseks oli võimalus koos töötada ja luua sidemeid teiste oma ala tulevaste ässadega. Hetkel töötan tarkvaraarhitekti ja programmeerijana.

Vastuvõtt toimub

XX paremusjärjestuse alusel,

XX lävendipõhiselt või

XX eritingimustel.

Juhul kui õppekavale, millele võetakse vastu lävendipõhi-selt, jääb vabu õppekohti, täidetakse need paremusjärjestuse alusel.

Vastu võetakse üliõpilaskandidaat,

XX kelle koht paremusjärjestuses mahub vastuvõtuarvu piiresse,

XX kelle vastuvõtutingimuste täitmisel saadud punktisumma ületab lävendi või

XX kes täidab eritingimused.

Kandideerima on oodatud vähemalt keskharidusega üliõpilaskandidaadid.

Vastuvõtutingimused on

XX riigieksam (eesti keel või matemaatika),

XX lõputunnistuse hinne või

XX sisseastumiseksam.

Täpsem info matemaatika riigieksami kohta, ehk kas va-jalik on kitsas või lai eksam, on kirjas iga õppekava vastu-võtutingimuste juures aadressil www.ut.ee/sisseastumine. Varem sooritatud matemaatika riigieksami tulemus loetakse võrdseks laia matemaatika riigieksami tulemusega. Kui üli-õpilaskandidaat kandideerib laia matemaatika tulemusega õppekavale, kus nõutakse kitsa matemaatika tulemust, siis tema tulemused teisendatakse. Kitsa matemaatika riigieksa-mi tulemusega ei ole aga võimalik kandideerida õppekavale, kus nõutakse laia matemaatika riigieksami tulemust.

kuiDas toimuB VastuVõtt taRtu ülikoolis?

millisED on VastuVõtu- tingimusED BakalauREusE- Ja RakEnDuskõRgHaRiDusõPPEs?

Gümnaasiumi parimale lõpetajale lisatakse medali või parima keskmise hinde eest vastuvõtu punktisumma ar-vutamisel kolm lisapunkti.

Eritingimustel võetakse vabalt valitud õppekavale (v.a. arstiteaduskonnas) vastu üliõpilaskandidaat, kes on 11. või 12. klassis

XX tulnud üleriigilisel aineolümpiaadil viie parima hulka;

XX võtnud osa rahvusvahelisest aineolümpiaadist;

XX saavutanud telemängus „Rakett 69“ 1.–3. koha;

XX saavutanud auhinnalisi kohti üleriigilistel keskkooli väit-lusmeistrivõistlustel või konkursil „Eesti parim õpilas-firma“;

XX sooritanud akadeemilise testi tulemusele 80 punkti või rohkem.

Lisaks üldistele eritingimustele soovitame tutvuda ka teaduskondade eritingimustega aadressil www.ut.ee/sisseastumine.

Bakalaureuse- või rakenduskõrgharidusõppe lõpetamise järel saab õpinguid jätkata magistriõppes, kuid seda ei pea tegema tingimata samal õppekaval. Eeltingimuseks on, et sooritatud peavad olema huvipakkuva magistriõppe õppeka-va eeldusained. Näiteks õppides bakalaureuseõppes ajalugu ning läbides selle kõrvalt ka ajakirjanduse õppeaineid, saab magistriõppes õpinguid alustada ajaloos või ajakirjanduse õppekaval. Eeldusainete kohta saab rohkem infot aadressil www.ut.ee/sisseastumine/magistri-oppekavad.Taotlusi eeldusainete hindamiseks saab teaduskonna deka-naati või kolledži kantseleisse esitada aasta läbi.

Vastuvõtutingimused on

XX eelmise õppeastme või eeldusainete keskmine hinne,

XX eelmise õppeastme lõputöö või -eksam või

XX sisseastumiseksam.

Eritingimustel võetakse vastu Eesti ülikoolide kvaliteedi hea tava leppega liitunud ülikoolide cum laude lõpetanu.

millisED on VastuVõtu- tingimusED magistRiõPPEs?

Tartu Ülikooli kandideerimiseks saab avalduse esitada kahele õppekavale nii bakalaureuse- kui ka magistriõppes.Avaldusi saab esitada aadressil www.sais.ee.

Elektrooniline avaldus tuleb esitada ka neil üliõpilaskan-didaatidel, kes eelistavad tulla avaldust esitama isiklikult ülikooli peahoonesse või kolledžitesse kohapeale.

Isiklikult ülikooli kohale tulles tuleb lisaks elektroonilisele avaldusele esitada vajadusel järgmised dokumendid:

XX eelnevat haridust tõendav dokument koos hinnetelehega,

XX riigieksamitunnistus,

XX isikut tõendav dokument,

XX lisadokumendid, kui need on õppekavale kandideerimi-seks nõutud.

Avaldusi vastuvõtvad komisjonid töötavad ülikooli pea-hoones tööpäeviti kell 10–16 ning kolledžites lahtioleku-aegadel. Avatud ülikooli õppesse kandideerimisel võtavad dokumente kõikidele õppekavadele kandideerimiseks vastu ka kolledžid.

kuiDas Ja kuHu EsitaDa aValDus?

õPPimatulEku kinnitaminE

NB Kõik vastu võetud üliõpilaskandidaadid pea-vad ettenähtud tähtajaks oma õppima tulekust ülikoolile teatama. Seda saab teha aadressil www.sais.ee või kirjaliku avaldusega õp-peosakonnas. Juhul kui üliõpilaskandidaat tähtajaks oma õppima asumist ei kinnita, arvestatakse seda õppekohast loobumisena.

kuiDas kasutaDa sissEastumisE inFosüstEEmi (sais)?

XX Tartu Ülikooli kandideerimiseks tuleb kõikidel üliõpi-laskandidaatidel esitada elektrooniline avaldus SAIS-is.

XX Varem kui 2004. aastal kesk- või kõrghariduse omanda-nud üliõpilaskandidaadil tuleb vajalikud haridusdoku-mendid esitada isiklikult, sest riiklikes registrites andmed varasemate õpingute kohta ei kajastu.

XX Avaldust esitades tuleb pöörata tähelepanu õppeastme-le. Enamiku õppekavade õppeaste on ülikoolis bakalau-reuseõpe, kuid nt arstiteaduskonnas on bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavad ning kolledžites valdavalt rakenduskõrghariduse õppekavad.

XX SAIS-is avaldust esitades on kindlasti vaja oma avaldus kinnitada, seda isegi juhul, kui SAIS näitab, et kõik kri-teeriumid ei ole täidetud. Kui vastuvõtutingimus on nt sisseastumiseksam, siis on see avalduse esitamise ajal sooritamata ja SAIS reeglina sellele viitabki.

XX Ülikool vaatab läbi kõik üliõpilaskandidaatide kinnita-tud avaldused ning kui kinnitab korrektsed avaldused. Üliõpilaskandidaadi kinnitamata avaldusi ülikool läbi ei vaata.

XX Ülikoolil on õigus üliõpilaskandidaadi avaldus tagasi lükata, kui konkursipunkte on vähem kui 60, kui aval-dusel on eelneva haridustaseme ja õppetulemuste kohta vastuvõtuperioodi lõpuks info puudulik või kui mõni dokument on esitamata.

XX SAIS-is tuleb nii oma avaldust kui ka saadetud teateid kindlasti regulaarselt jälgida. Kui avalduses on mõni viga või jäävad avaldusega seotud toimingud arusaamatuks, soovitame ülikooliga ühendust võtta e-posti aadressil sisseastumine@ut.ee.

uSuteADuSkonDXX usuteadus

õiGuSteADuSkonDXX õigusteadus (õppetööga Tartus või Tallinnas) (ka avatud ülikooli õppes)

ArStiteADuSkonDXX arstiteadusXX hambaarstiteadusXX proviisor

FiloSooFiAteADuSkonDXX ajaluguXX ajalugu (kunstiajalugu)XX eesti ja soome-ugri keeleteadusXX eesti ja soome-ugri keeleteadus (eesti keel mitmekeelses ühiskonnas)XX filosoofiaXX inglise keel ja kirjandusXX kirjandus ja kultuuriteadusedXX maalikunstXX romanistika (hispaania keel ja kirjandus)XX romanistika (prantsuse keel ja kirjandus)XX saksa keel ja kirjandusXX semiootika ja kultuuriteooriaXX skandinaavia keeled ja kultuurid (taani keel ja kirjandus)XX vene ja slaavi filoloogia

kehAkultuuriteADuSkonDXX füsioteraapiaXX kehaline kasvatus ja sport

looDuS- jA tehnolooGiAteADuSkonDXX arvutitehnikaXX bioloogiaXX füüsikaXX geenitehnoloogiaXX geograafiaXX geoloogiaXX keemiaXX keskkonnatehnoloogiaXX materjaliteadusXX ökoloogia ning elustiku kaitse

õPPEkaVaD BakalauREusE- Ja RakEnDuskõRgHaRiDusõPPEs

MAjAnDuSteADuSkonDXX majandusteadusXX ettevõttemajandus (inglise keeles)

MAteMAAtikA-inForMAAtikAteADuSkonDXX informaatikaXX matemaatikaXX matemaatiline statistika

SotSiAAl- jA hAriDuSteADuSkonDXX ajakirjandus ja kommunikatsioonXX eripedagoogika (ka avatud ülikooli õppes)XX haridusteadus (humanitaarained)XX haridusteadus (loodusteaduslikud ained)XX haridusteadus (reaalained)XX infokorraldus (ka avatud ülikooli õppes)XX klassiõpetajaXX koolieelse lasteasutuse õpetajaXX kutseõpetaja (ainult avatud ülikooli õppes)XX psühholoogiaXX riigiteadusedXX sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika

nArVA kolleDŽXX ettevõtlus ja projektijuhtimine (ainult avatud ülikooli õppes)XX humanitaarained mitmekeelses koolisXX klassiõpetaja mitmekeelses koolisXX koolieelse lasteasutuse õpetaja mitmekeelses õppekeskkonnas (ka avatud ülikooli õppes)XX noorsootöö

pÄrnu kolleDŽXX ettevõtlus ja projektijuhtimine (ka avatud ülikooli õppes)XX sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korraldus (ka avatud ülikooli õppes)XX turismi- ja hotelliettevõtlus (ka avatud ülikooli õppes)

ViljAnDi kultuuriAkADeeMiAXX huvijuht-loovtegevuse õpetaja (ka avatud ülikooli õppes)XX koolimuusika (ka avatud ülikooli õppes)XX kultuurikorraldus XX muusikaXX rahvuslik tekstiil (ka avatud ülikooli õppes)XX tantsukunstXX teatrikunsti visuaaltehnoloogia (ka avatud ülikooli õppes)

ww

w.u

t.ee

/sis

seas

tum

ine/

baka

-opp

ekav

adõPPEkaVaD BakalauREusE- Ja RakEnDuskõRgHaRiDusõPPEs

uSuteADuSkonDXX religiooniuuringudXX usuteadus

õiGuSteADuSkonDXX õigusteadus (õppetööga Tartus) (avatud ülikooli õppes Tartus või Tallinnas)

ArStiteADuSkonDXX rahvatervishoidXX õendusteadus (ainult avatud ülikooli õppes)

FiloSooFiAteADuSkonDXX ajaluguXX ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja (ainult avatud ülikooli õppes)XX anglistika (ka avatud ülikooli õppes)XX eesti ja soome-ugri keeleteadusXX eesti keele ja kirjanduse õpetajaXX eesti keele ja kirjanduse õpetaja mitte-eesti koolis (ka avatud ülikooli õppes)XX etnoloogia ja folkloristikaXX filosoofia (inglise keeles)XX germanistikaXX kirjandus- ja teatriteadusXX klassikaline filoloogiaXX kunsti, käsitöö ja kodunduse õpetajaXX maalikunstXX romanistikaXX semiootika ja kultuuriteooriaXX semiootika (inglise keeles)XX skandinaavia keeled ja kultuuridXX slavistikaXX tõlkeõpetus

kehAkultuuriteADuSkonDXX füsioteraapiaXX kehaline kasvatus ja sport (ka avatud ülikooli õppes)

looDuS- jA tehnolooGiAteADuSkonDXX arvutitehnikaXX bioloogiaXX biomeditsiinXX füüsikaXX geenitehnoloogiaXX geograafiaXX geoloogiaXX gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja (ka avatud ülikooli õppes, geograafiaõpetaja eriala)XX keemia

õPPEkaVaD magistRiõPPEs

XX keskkonnatehnoloogiaXX materjaliteadusXX rakenduslik mõõteteadus (inglise keeles)XX ökoloogia ning elustiku kaitse

MAjAnDuSteADuSkonDXX ettevõtlus ja tehnoloogia juhtimine (ainult avatud ülikooli õppes)XX majandusteadusXX matemaatiline majandusteadus (inglise keeles)XX strateegiline juhtimine (ainult avatud ülikooli õppes)XX ärijuhtimine (ainult avatud ülikooli õppes)

MAteMAAtikA-inForMAAtikAteADuSkonDXX finants- ja kindlustusmatemaatika XX finantsmatemaatika (inglise keeles)XX informaatikaXX matemaatikaXX matemaatika- ja informaatikaõpetaja (ka avatud ülikooli õppes)XX matemaatiline statistikaXX tarkvaratehnika (inglise keeles)

SotSiAAl- jA hAriDuSteADuSkonDXX ajakirjandusXX eripedagoogika (ka avatud ülikooli õppes)XX hariduskorraldus (koolijuhtimise või haridustehnoloogia korralduse eriala) (ainult avatud ülikooli õppes)XX kasvatusteadused (ainult avatud ülikooli õppes)XX kommunikatsioonijuhtimineXX koolieelse lasteasutuse pedagoog (ainult avatud ülikooli õppes)XX läänemere regiooni uuringud (inglise keeles)XX organisatsiooni infotööXX põhikooli mitme aine õpetajaXX psühholoogiaXX rahvusvahelised suhtedXX sotsioloogiaXX sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitikaXX võrdlev poliitika

euroopA kolleDŽXX Euroopa Liidu – Venemaa uuringud (inglise keeles)XX Euroopa õpingud (ainult avatud ülikooli õppes)

pÄrnu kolleDŽXX heaolu- ja spaateenuste disain ja juhtimine (inglise keeles)XX teenuste disain ja juhtimine (ainult avatud ülikooli õppes)

nArVA kolleDŽXX humanitaarainete õpetaja mitmekeelses koolis (ainult avatud üli-kooli õppes)

ViljAnDi kultuuriAkADeeMiAXX muusika ja filmikunsti helitehnoloogiad (inglise keeles)XX pärandtehnoloogia

ww

w.u

t.ee

/sis

seas

tum

ine/

mag

istr

i-opp

ekav

adõPPEkaVaD magistRiõPPEs

2014. aastast suureneb bakalaureuseõppesse kandidee-rimisel sisseastumiseksamite osakaal, kuid eksam ei ole tingimata kohustuslik. Näiteks saab arstiteaduse üliõpilaskandidaat ise valida, kas ta kandideerib mate-maatika riigieksami tulemuse alusel või sooritab üli-koolis erialase sisseastumiseksami. Täpsemat infot saab iga õppekava vastuvõtutingimuste juurest aadressil www.ut.ee/sisseastumine.

Ainus eksam, millele tuleb avalduse esitamise ajal regist-reeruda, on 8. juulil toimuv akadeemiline test. Akadeemi-lise testi sooritamine on kohustuslik ainult ajakirjanduse ja kommunikatsiooni, psühholoogia, riigiteaduste või sot-sioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika õppekavale päe-vasesse õppesse kandideerimisel.

Avatud ülikooli õppe ja magistriõppe õppekavadele kan-dideerides ei pea eelnevalt registreeruma ühelegi sisseas-tumiseksamile.

Sisseastumiseksamil on võimalik saada maksimaalselt 100 punkti. Sisseastumiseksam on sooritatud, kui sisseastumi-seksami tulemus on vähemalt 50 punkti, akadeemilise testi puhul vähemalt 40 punkti.

Sisseastumiseksamil peab kindlasti kaasas olema isikut tõendav dokument.

Eksamile mitteilmumise mõjuvast põhjusest peab üliõpi-laskandidaat teavitama vastuvõtukomisjoni hiljemalt ek-samipäeval.

Sisseastumiseksamid jagunevad eksamiteks, mis eeldavad kohaletulekut (akadeemiline test, intervjuu, kutsesobivus-katse, erialakatse) ning kirjalikeks eksamitöödeks (moti-vatsioonikiri, essee, loomingumapp).

Sisseastumiseksamite sisulised nõuded avaldatakse hiljemalt 3. jaanuaril aadressil www.ut.ee/sisseastumine.

sissEastumisEksamiD

Vastuvõtt toimub olenevalt õppekavast ühtse pingerea või lävendi alusel sõltumata sellest, kas üliõpilased hakkavad oma õpingute eest tasuma või mitte.

Tasuta saab ülikoolis õppida üliõpilane, kes asub õppima eestikeelsel õppekaval täiskoormusega. Õppima asudes määrab üliõpilane ise, kas ta soovib õppima asuda täis- või osakoormusega.

Alates teisest semestrist sõltub õpingute eest tasumine juba üliõpilase läbitud õppekava mahust ning sellest, kas ta soo-ritab semestris vähemalt 30 ainepunkti mahus aineid. Tartu Ülikoolis tuleb õpingute eest tasuma hakata, kui sooritamata on rohkem kui kuue ainepunkti mahus aineid. Tasutakse ainult nende ainepunktide eest, mis jäävad eelnimetatud normist puudu.

Ainepunktide hinnad jäävad sõltuvalt õppekavast vahe-mikku 35–50 eurot.

Ülikoolil on õigus nõuda õpingute eest tasumist osakoor-musega või mitte-eesti õppekeelega õppekaval õppivalt üliõpilaselt. Samuti üliõpilaselt, kes on kahe aasta jooksul eksmatrikuleeritud ja uuesti immatrikuleeritud samale õp-pekavale või õppinud tasuta kauem kui pool nominaalsest õppeajast samas kõrgharidusastmes.

Õpingute eest ei pea tasuma üliõpilane, kes alustas õpinguid eestikeelsel õppekaval täiskoormusega ning kui tal on alla seitsmeaastase lapse või puudega lapse vanem või keskmise, raske või sügava puudega isik.

Juhul kui üliõpilane õpib välisriigis vähemalt kolm kuud ja sealt saadud õppetulemusi arvestatakse tema kodukõrg-koolis vähemalt 15 EAP ulatuses õppekava täitmise osana, siis ei nõuta temalt õppekava täitmist sajaprotsendiliselt välisriigis õpitud semestritel ega ka järgneval semestril.

kui tasuta on tasuta kõRgHaRiDus?

Semestrite arv x 30 EAP – 6 EAP

Käi koos Tartu Ülikooli tudengiga loengutes, laborites, spordisaalis ja kui veab, siis saad isegi ühikaelu maitsta. Tudengivarjuks saad tulla kogu õppeaasta vältel.

XX Mõtle välja mida tahaksid Tartu Ülikoolis õppida

XX Täida avaldus aadressil ut.ee/tudengivari

XX Sinuga võetakse ühendust!

Kaisa, heaolu- ja spaateenuste disaini ja juhtimise I aasta.

Kaalutletud otsuse tegemiseks kiikasin kõigepealt kolledži kodulehele, seal seletavad direktor, õppejõud ja endised tudengid, miks just nende õppeasutus ja õppekava on pa-rim. Et mitte langeda oskusliku PR-i ohvriks, uurisin ka tuttavate tuttavatelt, kes siin varem haridust omandanud, kas see kool on mulle. Ka nemad olid kahe käega poolt. Aga ikka oli miskit puudu, et otsus lõplikult langetada ja avaldus esitada. Otsustasin, et oma silm on kuningas, ning haarasin kinni võimalusest kolledžiga tudengivarjuna tutvust teha, ning ma ei pea seda otsust kahetsema!

Mida räägivad õpilased?

Minu jaoks andis päev tudengivarjuna juurde reaalsustunde. Võin ju küll tunniplaanist vaadata, mis aineid õpitakse, aga nende tegelikku sisu sealt välja ei loe. Seega oli huvitav kuulata, mida tudeng õppeainetest arvas ja oma kogemus-test ja raskustest eriti esimese ülikooliaasta kohta rääkis.

Ühe seminari ajal oli kontrolltöö. Tudeng selgitas, et var-jule ei ole tõenäoliselt mõtet seda kontrolltööd teha. Niisiis koostas õppejõud analüütilise mehaanika kontrolltööst uue tudengivarju versiooni.

tulE tuDEngiVaRJuks!

Kas tahaksid, et maailm Sinu ümber pare-maks muutuks? Tekib Sul kogu aeg palju põnevaid ideid? Või soovid teadmisi prak-tikas rakendada ning midagi päriselt val-mis ehitada, ära teha? Või soovid hoopis teada saada, kuidas põnevaid ideid välja mõelda ning neid meeskonnatöös ellu viia?

Tartu Ülikooli ideelabor on koht kõigi teaduskondade tudengitele, kes tahavad põnevatele probleemidele leida uudseid lahendusi ja neid ka ellu viia.

Ideelaboris osalemiseks ei pea Sul tingi-mata olemas olema oma ideed või mees-kond. Ideelabor pakubki võimalust leida häid ideid, toredaid mõttekaaslasi, mõ-nusaid ruume, ligipääsu ülikooli seadme-tele, samm-sammulist juhendamist idee arendamisel ja ka raha selle teostamiseks. Lisaks korraldab ideelabor koolitusi vä-lisriikides, kohtumisi ettevõtjate ja oma eriala spetsialistidega.

Näiteid teostatud ideedest: XX mudelkopteriteenuste pakkumine elekt-rivõrkude firmadele,

XX Tallinn-Tartu maantee muutmine kul-tuuriväärtuste muuseumiks nutitelefoni rakenduse abil,

XX rõivaste ostmise hõlbustamine närvi-võrgustiku algoritmi abil.

sinu PõnEVatE iDEEDE aREnDaminE ülikoolis

fitnessklubi fitness.ut.ee ivika.varton@ut.ee

Ujula 4, Tartutyspordiklubi sport.ut.ee

Neli pallisaali, fitnessklubi, jõusaalid, poksisaal, kergejõustikuhall, staadion, 15 spordiala

taRtu ülikooli üliõPilasEsinDus

Ootame Sind esindusse, kui Sa oled valmis:

XX ülikoolist viimast võtma,

XX oma tugevusi avastama,

XX tuleviku eest vastutama,

XX tõeliseks üliõpilaseluks.

Meiega ole valmis rohkem küsima, andma, vastutama. Ülikoolikogemus, mis piirdub ainult loengute, eksamite ja pidudega ei ole ülikoolikogemus, mis on tõelise üliõpi-lase vääriline.

Uuri lisaks aadressil www.tyye.ee ja www.facebook.com/UT.esindus.

Kristjan, ajakirjanduse ja kommunikatsiooni III aastaOtsuste tegemine selleks, et enam kui 17 000 inimest saaksid paremini hakkama, tekitab ülimalt uhke tun-de, mille kogemine paneb seda üha rohkem tahtma. Olen õnnelik üliõpilasesindusest saadud uute tutta-vate üle, kes mõtlevad minuga samamoodi: suurelt, edasipüüdlikult ning lõbusalt.

24. juunist 3. juulinitoimub sisseastumisavalduste esitamine aadressil www.sais.ee ning aka-deemilisele testile registreerumine aadressil www.ut.ee/sisseastumine. Ingliskeelsetele õppekavadele kandideerimiseks saab avaldusi esitada 1.–16. aprillini SAIS-is.

30. juunist 3. juulinisaab lisaks SAIS-ile esitada sisseastumisavaldusi koos nõutavate doku-mentidega ka ülikooli peahoones ja kolledžites õpetatavatele õppekavadele kohapeal.

8.–16. juulinitoimuvad sisseastumiseksamid eestikeelsetel, 20.–30. maini ingliskeel-setel õppekavadel.

18. juulilavalikustatakse vastuvõetute nimekirjad aadressil www.sais.ee.

21. juuliltuleb ülikooli oma õppima tulekust teavitada.

23. juulilaadressil www.campus.ee saab hakata taotlema kohta üliõpilaselamus.

1.septembriltoimub õppeaasta avaaktus.

Täpsem informatsioon:www.ut.ee/sisseastuminewww.facebook.com/tuleulikooliwww.ut.ee/tudengivarisisseastumine@ut.ee

Üliõpilaskandidaatide vastuvõtt Tartu Ülikooli toimub vastuvõtueeskirja järgi.

Koostanud TÜ turundus- ja kommunikatsiooniosakond novembris 2013

VastuVõtu aJakaVa 2013