Vana Maja 2014

  • View
    299

  • Download
    13

Embed Size (px)

DESCRIPTION

2014. a kevade Vana Maja lehes on lood Kalamajas taastatud kortermajast, Supilinna ujuvpalkidele rajatud kahepereelamust, 177 aastat järjest ahjupotte valmistanud tehasest Tartus, Paide SRIKi tegevustest ja muust teemakohasest. Leht ilmus 9. aprilli Postimehe vahel. Toetasid Kultuuriministeerium, Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital, Muinsuskaitseamet, Tartu linn ja Hasartmängumaksunõukogu. Pildid Lauri Kulpsoolt ja lehe kauni väljanägemise eest vastutab taas Tuumik Stuudio (www.tuumik.ee). Head lugemist!

Text of Vana Maja 2014

  • 1Vana Maja1Inspiratsiooni ja kasulikke teadmisi vanade majade korrastamiseksKevad 2014

  • 2JuhtkiriR E E S I S O O D L A , M T Sstva Renoveerimise Infokeskuse Tartu hendus

    See on olnud seda vaeva vrt, tlevad seekordses Vana Maja loos kaks perekonda, kes on ette vtnud he vikese Supilinna puumaja renoveerimise kahepereelamuks. Vaatamata kigele teeksin ma seda jlle, arvab

    hollandlane, kes vaid veidi aega tagasi lpetas llatusterohke kortermaja restaureerimise Kalamajas. Miks on nii, et olenemata lugematutest katsumustest ja ettearvamatutest olukordadest, millega vana maja elupaigaks valijatel tuleb silmitsi seista, ei kahetseta seda peaaegu kunagi? Sest see on teadlik valik. Suure aiaga eramaja kesklinna vahetus lheduses tundub vimatu unistusena, kuid seekordne lehelugu testab vastupidist.

    Kalamaja, Supilinn ja teised nendesarnased piirkonnad on end vrtusliku elamupiirkonnana testanud juba mnda aega. Kesklinnalhedane hubaselt inimsbralik elukeskkond leiab aina enam vrtustamist. Sealne taristu on ammu vljaehitatud ja kasutusvalmis, kik eluks vajalik on jalutuskigu kaugusel seega igati keskkonnasstlik valik. Isegi vastne peaminister on valinud oma noore pere koduks vikese ja tagasihoidliku puumaja ajaloolises Kassisaba asumis!

    Arvestades viimastel aastatel paranenud histranspordi ja jalgrattateede olukorda, vib loota, et peagi on tulemas aeg,

    mil linnasiseseks liikumiseks ei ole auto enam kaugeltki kige mugavam variant. Mis viks olla mnusam, kui vurada prast pikka tpeva kodu poole ratta seljas, pigates lbi parkide? Aga senikaua, kuni kergliiklusteed on sellised, nagu nad on (vi kuni neid pole), tuleb eeskuju nidates olla pioneer nii nagu on pioneerid need paljud noored, kes on valinud oma koduks Kopli liinide vahetu naabruse.

    Mitmelt poolt on olnud kuulda tlust, et Kopli on uus Kalamaja. Selle kolmest kljest merega mbritsetud kunagise suvituspaiga veidi tuhmunud sra ja soodsat tulevikuperspektiivi on mistnud hulk aktiivseid inimesi, kes on loonud oma kodukandi edendamiseks seltsi. Teine kogukonna edendajate lugu rgib Paidest ja inimestest, kelle huvist vanalinna vastu kasvas vlja ndseks vgagi aktiivne keskus. See on edulugu sellest, kuidas aktiivsete linnakodanike ja kohaliku vimu koosts snnib mlemale poolele kasulikke algatusi. Eeskuju tasub siit vtta kigil, kes varem niisuguses koostvimaluses on kahelnud. Ka vanade majade vrtustamine on valdkond, mille selgitust tegemisel saab suureks abiks olla kolmas sektor. ks Professorite Kla Seltsi asutajaid tdeb nimelt, et seltsi liikmetel on oma kandi rahvale lihtsam muinsuskaitsenuete titmise vajadust selgitada, sest erinevalt ametnikest on nad ise samas olukorras.

    Seega, milleks kolida kaugele remaale, kui igati meeldiva kaasaegse elamise saab endale luua sajandivanuse maja seinte vahele otse linna keskel? Tuleb vaid leida ige kandidaat, mille kallal kpitsema hakata. Kes ei taha ise jrele proovida, saab sellest vhemalt lugeda!

    SisukordKoolitused ja teated 3

    Paide SRIKist on saanud piirkonna vabatahtlike keskus 4

    Maja, mis seisab ujuvpalkidel 6

    Tegus selts Professorite klas 10

    Kalamaja taastatud kaunitar 12

    177 aastat ttanud savipotitehas hoiab traditsioone 16

    Jdvustame ajaloolised interjrimaalingud! 20

    Vrt materjal ei tohi raisku minna 22

    TegijadVljaandja: MT Sstva Renoveerimise Infokeskuse Tartu hendusPeatoimetaja: Reesi Soodla (tartu@srik.ee)Kujundus: Marje Eelma (Tuumik Stuudio O)Fotode vrvihaldus ja trkiettevalmistus:Marje Eelma (Tuumik Stuudio O)Fotod: Lauri KulpsooKeeletoimetajad: Helika Mekivi, Kristel Ress (Pevakera O)

    Esikaane fotol noore pere korter Professorite klas (loe ka lk 1011).

    Toetajad:

  • 3KoolitusedKOOLITUSED APRILLIS TRAFARETTMAALINGU TTUBA 10. aprill, kell 18 Dekoratiivne maaling looduslike vrvidega. Vike-Patarei 5, TallinnInfo ja registreerimine www.renoveeri.net

    PUIDU BIOKAHJUSTUSED 10.11. aprillRingkiguga territooriumil. Teabepev Eesti Vabahumuuseumis. Baltoskandia palkehitushariduse hindamine ja arendamine (PROLOG). Lpuseminar ja ttoad. Info ja registreerimine http://maaarhitektuur.blogspot.com

    KELDRITE KORRASTAMINE JA KASUTUSELEVTT VANADES MAJADES 15. aprill, kell 18Loeng. Vike-Patarei 5, TallinnInfo ja registreerimine www.renoveeri.net MUNALI TEMPERA MAALING PUIDULE17. aprill, kell 18Ttuba. Koolitaja: sisearhitekt Inara Tugjas.Info ja registreerimine www.renoveeri.net

    LUBIKROHVI ALUSMATI VALMISTAMINE17. aprillOkste lhestamine. Praktikapev EVMis. Info ja registreerimine maaarhitektuur.blogspot.com

    KASEIINVRVI TTUBA 23. aprill, kell 18Hea Maja Pood, Pepleri 32, TartuInfo ja registreerimine www.heamajapood.ee

    KIVIAED26. aprillErinevad aiad ja piirded talumaastikul. Praktikapev Eesti Vabahumuuseumis. Info ja registreerimine http://maaarhitektuur.blogspot.com

    KOOLITUSED MAIS MULDVRV, LIVRV, KOHUPIIMAVRV 10.11. mai Koolitus Kostiveres. Info ja registreerimine http://maaarhitektuur.blogspot.com

    MBLI VIIMISTLEMINE KASEIINVRVIGA 21. mai, kell 18Hea Maja Pood, Pepleri 32, Tartu Info ja registreerimine www.heamajapood.ee

    MILJVRTUSLIKUD HOONED 31. maiRingkik. Teabepev Pltsamaal.Info ja registreerimine http://maaarhitektuur.blogspot.com

    Teated

    UUS E-TEENUS KULTUURIMLESTISTE RIIKLIKUS REGISTRIS Alates 1. oktoobrist kivitusid Muinsuskaitseameti kultuurimlestiste riikliku registri kaudu mitmed uued eteenused, mis muudavad erinevate taotluste esitamise kodanikele mugavamaks. Mlestise omanike jaoks on ehk olulisim riigieelarvest mlestise vi muinsuskaitsealal paikneva ehitise hooldamis ja restaureerimistoetuste taotluste elektroonilise esitamise vimalus.

    Kiirelt, lihtsalt ja mugavaltTeenuse sihtrhmaks on mlestise vi muinsuskaitsealal paikneva ehitise omanikud ja valdajad, kes soovivad taotleda toetust mlestise remondiks vi hooldamiseks. Kultuurimlestiste riikliku registri eteenuste heks eesmrgiks on toetustaotluste menetlemise kiirus ja lbipaistvus. Taotluse koos vajalike lisadega ning hiljem ka toetuse kasutamise aruande saab esitada veebis. Taotleja eposti aadressile saadetakse teavitus taotluse registreerimise ning hiljem otsuse kohta. Toetuse taotleja ja Muinsuskaitseameti

    vaheline suhtlus muutub sujuvamaks opera tiivselt on vimalik avastada ja parandada vimalikke puudu seid taotluses, ksida vajadusel lisamaterjale jms.

    Hooldamis ja restaureerimistoetuse taotlemiseks kultuurimlestiste riikliku registri kaudu tuleb end tuvastada IDkaardi vi mobiiliID kaudu. Toetustaotluse titmisel on vimalik paralleelselt lugeda abitekste, kui lahtrite titmisel tekib ksimusi.

    2015. aasta eelarvest eraldavate toetuste taotluste esitamise thtaeg on 30. september 2014!

    Muinsuskaitseamet ootab tagasisidet ja ettepanekuid, et eteenuste kasutamine oleks vimalikult mugav ja lihtne!

    Muinsuskaitseametwww.muinas.eeinfo@muinas.ee

  • 4Paide SRIKiston saanud piirkonna vabatahtlike keskusTekst A N U BO L LV E R KFotod L AU R I K U L P S O O

    Vabatahtlikud Ave-Triin (vasakul) ja Kairi pakuvad Paide Wabalinna maja kohvikus tee ja kohvi krvale ka omakpsetatud kooke ja saiakesi.

  • 5Sstvat renoveerimist ei saa eraldada sstvast eluviisist, usub Paide Sstva Renoveerimise Infokeskuse ehk SRIKi eestvedaja Rainer Eidemiller. Nii on SRIKi majast saanud keskus, kust leiavad mttekaaslasi kik aktiivsed vabatahtlikud.

    Kes teab, kas Paides Sstva Renoveerimise Infokeskust (SRIK) olekski, kui Rainer Eidemiller poleks viieaastasena koos vanematega pealinnast Paide vanalinna kolinud.

    Aastatega kasvas noormehe huvi selle vastu, milline vanalinn varem vlja oli ninud. Vaadates sadade kaupa vanu fotosid, mida sber digitaliseeris, tekkis tal kindel soov need koos kommentaaridega veebi panna. Sellest sai 11 aastat tagasi alguse hendus Weissenstein.

    Sel ajal hakkas Paide koostama uut arengukava, kuhu lisati Eidemilleri kirjutatud vanalinna arenguvisioon ligikaudu 40 leheklge. Sellest sai teethis. Edasi tuli hakata majaomanikele praktilist abi pakkuma. Kuidas seda teha, kis Eidemiller uurimas toona ainsas, Tallinna SRIKis. 2005. aastal hakkasimegi Weissensteiniga korraldama Paides mitmepevaseid sstva renoveerimise koolitusi, meenutab ta.

    Weissenstein kutsus ellu kodanike klubi, mille liikmeks said vanalinna arendamisest huvitatud inimesed ja linnavalitsuse esindajad. Otsus asutada Paide SRIK sndis 2006. aasta kevadel Weissen steini korraldatud esimesel leeestilisel vanalinnakonverentsil. Sama aasta lpus kirjutas Eidemiller koos Paide abilinnapea ja muinsuskaitse seltsi esindajaga alla asutamislepingule. Vastne mittetulundushing pidi avama teabetoa, hakkama nustama vanade majade taastajaid, ladustama vanade majade lammutamisel le jvaid materjale ning looma Majatohtri kaupluse filiaali.

    SRIK sai oma nurgakese ainsas linnale kuuluvas vanalinnamajas. Koolituste ja talgute kigus vahetati vlja maja osa palke ja laudist, elektrijuhtmeid ja torusid, puhastati palke vlja ja tehti muid tid. Tegime savi, lubi, paber ja saepurukrohvi, vrvisime kaseiinvrvide ja munalitemperaga. Mte oli see, et kui mme Majatohtri kaupa, oleks meil ka nidata, kuidas miski vlja neb. See on oma maja eelis! kiidab Eidemiller.

    Suure osa tst on teinud vabatahtlikud, kelle keskus asub samuti SRIKi majas. Remondiraha on tulnud koolituste korraldamisest ja projektidest. Omafinantseeringuna on kasutatud Paide linna eraldatud tegevustoetust.

    Eelmisel aastal korraldas Paide SRIK kmme koolitust, neist neli olid kmnepevased. Kolmandik osalenutest olid kohalikud, suurem osa aga mujalt Eestist. Ka vana materjali kiakse ostmas kikjalt, sest ega seda eriti mujal Eestis mdagi. Nustamisi niteks teemal, kuidas vana maja soojustada, prandaid vi aknaid restaureerida oli mullu 150, kusjuures 120 soovijat tuli vljast poolt Paidet. Kik, kes on Paide vanalinnas maju kpitsenud, on meiega koostd teinud. Ka kortermajade elanikud kivad p