Audru valla leht veebruar 2005 __________________________________________________________________________________________________________________________ Lk. 1

Nr. 2 (138) AUDRU VALLA AJALEHT Veebruar 2008

Valla 2008. aasta vapimärgi said Dora-Alviine Kesper, Tiia Tammja Henno Miido

Dora-Alviine Kesper sündis 28. aprillil 1935. aastal Kablistalu-pidaja peres. Alghariduse omandas ta Kablis, seejärel PärnusL. Koidula nimelises Keskkoolis. Kõrgharitud agronoom saiDorast 1958. aastal pärast Eesti Põllumajanduse Akadeemialõpetamist. Seejärel töötas Dora Rapla ja Pärnu rajoonimajandites agronoo-mina.

1962-1992 töötas Dora Audru sovhoosi peaökonomistina jahaljastusagronoomina, oli ametiühingu esinaine. Aastetel 1992-2007 oli ta lapsepõlvekodus Kablis eramuuseumi perenaine.

Dora on tänaseni väga aktiivne ühiskondlikust, kultuuri-jaspordielust osavõtja, sageli ürituste organiseerija ja läbiviija.Dora üheks väärtuslikumaks tegevuseks on ajalooliste mater-jalide kogumine ja säilitamine, ta on kirjutanud põhjaliku Audrukroonika ajavahemiku 1850-1990 kohta.

Kõiki Dora töid ja tegemisi ei jõuakski üles lugeda, mõnedneist: ta on potselanimaalija ühingus "Lüster", on korraldanudAudru muuseumis meeleolukaid kevade vastuvõtupidusid japortselanitööde näitusi; ta on annetanud muuseumile märkimis-väärse koguse esemeid - eriti hinnatud on mõisa-aegsed fotod jakirjutised; ta on valmistanud rohkesti Eesti rahvariides nukke jakorraldanud nukunäitusi; ta oli üks Saebelmann-Kunileidi ja IIMaailmasõja mälestuskivi püstitamise ideede autoritest; ta onolnud energiline endise Audru sovhoosi spordi- ja kultuuriüritustekorraldaja, praegu kultuurikeskuse tööst osavõtja; ta on hea emaoma kahele lapsele ja vanaema kuuele lapselapsele.

Dora on Audrule oluline inimene, haritud ja teadmishimu-lisena on tema osa meie valla kultuuri ja ajaloo säilitamiselmärkimisväärne.

Tiia Tamm on sündinud 09. veebruaril 1960. aastal Audrus. Taon lõpetanud Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusika-pedagoog-koorijuhina.Aastatel 1979-1980 töötas Tiia Jõõpre Põhikoolis. Alates 1983.aastast töötab Tiia Tamm Audru Keskkoolis muusikaõpetajana.Ta on väga kohusetundlik, järjekindel, oma töösse pühendunudja nõudlik, olles samal ajal õpilaste poolt kõrgelt hinnatud õpe-taja. Ta omab väga häid teadmisi muusikast ja muusikaajaloost.

Lisaks koolitundides õpetamisele on Tiiale südameasjaksolnud lastele huvitegevuse pakkumine. Ta on juhendanud soliste,mudilas-, laste- ja poistekoore ning teeb seda edukalt tänaseni.Tiia juhendatavad lasteansamblid on võtnud osa paljudestlaulukonkurssidest ja võistlustest (näit. lauluvõistlused ”Kaunimmetsalaul”, „Väike Canto”jt.), kus on alati saavutatud auhinna-lisi kohti. Tiia Tamme juhendatavad koorid on osalenud kõikidelnoorte- ja üld-laulupidudel alates 1980. aastast. Kooli rahvamuu-sikaansambliga on ta osalenud ka kolmel tantsupeol. Kõik seeon olnud eelkõige tegevus laste ja noortega.

Ja nii juba pea kolm aastakümmet on ta lauluvankrit vedanudning nüüd laulavad Tiia taktikepi all tema endiste õpilaste lapsed.Tiia on koostööaldis ja abivalmis ning tunneb rõõmu laste esine-mistest suurtel ja väikestel lavadel. Olgu selleks siis kooliaktusvõi valla laste nimepäev. Tema juhendamisel toimuvad kaigakevadised kooli ja valla laste laulupäevad.

Tiial jagub veel aega juhendada Audru Valla Segakoori,samuti tegutseb ta Audru kapellis, oli kontsertmeister rahva-tantsurühmades Suvi ja Kevade. Kooli ja valla muusikakol-lektiivid on käinud Tiia algatusel mitmeid kordi välisriikidesja valla sõpruslinnas Ähtäris Soome Vabariigis.

Tiia Tamm on Audru Püha Risti kiriku koguduse organist.Tiia Tamm on oma töö ja tegevusega oluliselt kaasa aidanud

Audru valla arengule.

Lugupeetud mälumänguhuvilised!Plaanime Lindi Rahvamajas

mälumängu turniiri.Huvilistel palume registreerida rahvamajaadministraatori juures või tel 446 7746,

534 63740 kuni 01. märtsini,et saaks moodustada võistkonnad.

Ootame rohket osavõttu!

Henno Miido sündis 29. mail 1926. aastal Tallinnas Eestimereväeohvitseri Eustaatius Miido pere teise pojana. Hennoõppis 2,5 esimest aastat Tallinna 18. algkoolis, siis isa läks erruja pere kolis Pootsi oma tallu, mis isale oli antud koos vabadus-ristiga. Henno koolitee jätkus 0,5 aastat Pootsis ja siis 3 aastatPärnu Progümnaasiumis. 1941. aasta juuniküüditamine tegi lõpuhariduse omandamisele. Henno oli siis 15-aastane. Isa viidiperest eraldi vangilaagrisse.

Siberis töötas Henno kolhoosis mitmesugustel töödel,pikemat aega oli sepasell. Tööarmees oli Marjakovkas, kus suvelehitas pontoonsilda. 1946. aastal õnnestus tal õppidatraktoristiks, töötas Baktshari traktorijaamas Tomski oblastisja Ust-Tarkas Novosibirski oblastis.

Henno abiellus Siberis Heljo Valtiniga, kes oli ValgaMaakonnast Karulast küüditatud eesti talutütar. Pärast 15 aastatkomandandi käsu ja keelu all elamist sai Henno tagasikodumaale 1956. aasta detsembris. Perre sündis 2 tüdrukut.Esialgu elati Taalis. Henno lõpetas töö kõrvalt Tihemetsatehnikumi mehhaniseerimise alal. Audrusse koliti 1963. Hennotöötas kõikidel põllutöö- ja maaparandusmasinatel, ta oli vägavastupidav ja korralikku tööd tegev mees. Juba Siberi päeviloma töömehe algaastail oli ta teistest parem, nüüd sageli rajoonisparim – võib-olla ka vabariigis. Tema foto kaunistas pidevaltAudru sovhoosi ja sageli maakonna autahvlit.

Pere nõudis toitmist ja Henno viskas peast unistuse täien-dada oma teadmisi kunsti alal kaugõppe teel. Ta lõikas omavabal ajal puuskulptuure, joonistas ja kirjutas, tegi passipiltejuba Siberis, siin väntas perest ka kitsasfilme. Henno onmusikaalne, mängib suupilli ja viiulit.

Pensioniaastatel on Henno Miido tegelenud umbes 10 aastatkirjatööga, kirjutanud mälestusi ja toimetanud suguvõsa vaimsetpärandit. Henno on Audru muuseumi ja raamatukogu sagekülaline.

Henno Miidol on valminud neli raamatut:"Elujõud" - räägib 1941. aasta juuniküüditamisest ja 15

Siberis oldud aastast. Dokumentaalne lugu, mis on huvitav igaleeale. "Rahvakooliõpetaja Hans Osvet ja pere" - on Henno Miidoemapoolse vanaisa järgse suguvõsa lugu.

Eustaatios Miido "Vabadusiha" toimetamine, eessõnade jafotodega täiendamine, trükkimise organiseerimine. HennoMiido ja Eustaatios Miido "Eustaatios Miido, eestlane" -sisaldab Eustaatios Miido kirjutatud kadettide 1923. aastaõppereisi "Viliandil", Henno Miido kirjutab Eesti Vabriigialgusaastaist.

23. veebruaril kell 19 Lindi Rahvamajas

Eesti Vabariigi 90. aastapäeva kontsert -

ISAMAAST EMAKEELESISAMAAST EMAKEELESISAMAAST EMAKEELESISAMAAST EMAKEELESISAMAAST EMAKEELES

Esinevad: Pärnu Naiskoor Leelo,dirigendid Hilja Vainula ja Tiia Tamm,

Audru valla segakoor –dirigendid Annely Kuningas ja Tiia Tamm,

Haaslava meeskoor – dirigent Kalev Lindal.