Nr 4 (161) JAANUAR 2011

Selles numbris:

Praeguste õpilaste tulevik on seotud Euroopaga Lk 3

Majandusekspert on ettevatlikult optimistlik Lk 4

Emajõe Talimängud taas Tartu Vallas Lk 6

Raadi mõis ja Liphartite suguvõsa Lk 8

Raamatukogu on oma lugejate nägu Lk 14

Ja palju muudki!

Ilusat ja elamusterohket

aastat!

Tartu Vallavalitsus ja Vallavolikogu

Foto: Eve Toots

Juhtkiri

Õnnestumiste eelduseks on positiivne hoiakAnneli Parksepp Tartu valla juubeliaasta projektijuht

„No millise põrutava lubaduse sina siis endale uueks aastaks andsid?“, küsis mu hea tuttav paar päeva tagasi. Jäin selle küsimuse peale ilmselgelt liiga pikaks mõttepausiks ajusoppi otsingutele ja sain vastamise meeldetuletu-seks müksugi vastu õlga. Aga mul polegi üh-tegi lubadust!!! Õigemini – ma ei anna endale ammu enam lubadusi, ennetades nende täit-matajätmise pettumust. Mitu korda sa ikka sama reha otsa astud...

Võtsin sel korral aasta lõpus ette hoopis pare-maid tulemusi andva tegevuse – möödunud aasta kaardistamise ja selle põhjal järelduste tegemise. Tõsi on, et mõni järeldus oli üsna hapu ja pani imestama, et kuidas siis ometi nii läks?! Vana tuntud tõde on, et kui tahad midagi oma elus, käitumises või hoiakutes muuta, pead teadma, kus ja milline sa het-kel oled. Alles siis otsustad, kas üldse on vaja midagi muuta ja kui, siis mida ja milliseks. Nüüd, uue aasta esimesel kuul tean ma, kus ja milline ma olen ning osa minust on selle teadmisega väga rahul. Selle osa, mis mu ene-se hinnangul muutmist tahab, võtan ette aga

imepisikeste sammudena ja siis kui selleks val-mis olen.

Õnnestumise eelduseks on aga kindlasti posi-tiivne hoiak kõige suhtes, mida ette võetakse ja ka sel juhul kui kõik ei lähe päris nii kui pla-neeritud. Hea ja mõnus enese distsiplineerimi-se õppematerjal on J.Loehr´i ja T.Schwartz i raamat „Täiusliku pühendumuse jõud“. Kui mitte järgimiseks, siis lihtsalt avastamise rõõ-muks.

Alates möödunud aasta suvest kasutan uute harjumuste kinnistamiseks üht nippi – tee midagi, mida sa muuta tahad, soovitud moel 30 päeva järjest. Näiteks tee 30 järjestikusel hommikul kohe peale ärkamist oma voodi korda. Või joo enne hommikusööki klaas toa-sooja vett poole sidruni mahlaga (selle harju-muse istutasin endasse möödunud aasta suvel). 30-päeva nipi nimi pole emakeeles midagi muud kui järjekindlus. Kuna ma juba mõn-da aega tagasi avastasin oma ebaõnnestumis-te suurima põhjuse – kehvavõitu järjekindluse, siis selle omaduse kasvatamine on ka alanud

aasta märksõnade hulgas. Puudutagu see siis mida iganes – tervise eest hoolitsemist, vaimu värskena hoidmist või ebameeldivate asjade ärategemise taha varjunud võimaluste näge-mist.

Ükskõik, milliseid soove me ka uusaastaöö-sel lendu lasime, tuleb olla valvel – soovidel ja unistustel on omadus täide minna. Saabunud aastal võiksimegi kõigepealt uurida, et kas üks või teine asi on meie ellu juba märkama-tult kohale jõudnud ja siis avastatu üle lihtsalt rõõmu tunda. Ehk on siis ka lihtsam mõne lubaduse abil uusi sihte seada.

Head 2011. aasta jätku ja rohkem põhjust elust rõõmu tunda!

VALLAVANEMA VASTUVÕTT 2010. aastal sündinud lastele

ja nende vanematele

22. jaanuaril kell 17.00

Kõrvelüla Põhikooli aulas

2

hAriDuS

Kas meie noorte tulevik võiks olla elamine ja töötamine Euroopas?

Tiit Helm

Detsembri alguses toimus rahvusvahelise projekti „Elamine ja töötamine Euroopas – meie õpilaste tulevik“ esimene projektikohtumine Šotimaal. Projektis osalevad viie Euroopa riigi õpilased.

Lisaks Eestit esindanud Lähte koolile osalevad veel Otto-Hahn-Gymnasium Ostfildern Sak-samaalt, Pebles High School Ühendkuning-riigist, Vammalan lukio Soomest ja I.S.I.S. F. Enriques Itaaliast. Lähte õpilasi osales avakoh-tumisel seitse – Maris Ertmann, Helena Lind, Kristiina Maremäe, Mariliis Maremäe, Hele Mets, Karin Torim ja Matis Pääslane. Noo-ri julgustas ja juhendas õpetaja Leena Punga, kes on ka projekti Eesti-poolne koordinaator.

Ühtekokku on 15 kuud kestvas projektis oo-data viite õpilasseminari. Esimesel kohtumisel Šotimaal vahetati kogemusi õpilaste karjääri-õppest. Räägiti sellest, kuidas toimub koolides erialade tutvustamine õpilastele ning kuidas testitakse kutsesobivust. Huvitavaks kujune-sid vastastikused ülevaated õpilaste senistest töökogemustest. Uuriti, miks üldse lähevad noored kooli kõrvalt tööle, kuidas nad selle juures oma õpingutega toime tulevad ning millele kulutatakse oma esimesed palgad.

Järgmisel kohtumisel Soomes jaanuarikuus räägitakse kuni 25-aastaste noorte tööhõi-vest ning märtsikuus võõrustab Lähte Ühis-gümnaasium partnermaade esindajaid oma majas. Lähtel olles võetakse jutuks erivaja-

dustega noorte toetamine elus toimetulekul ning nende võimalused elukutse valikul. Sep-tembrikuus saadakse kokku juba soojas Itaa-lias, et tutvustada osalejatele noorte võimalu-si Euroopas töötamiseks. Õpitakse tundma firmade poolt esitatavaid nõudeid ning koos-tama rahvusvahelise tööturu jaoks sobivat CV-d. Projekti lõpuüritus saab toimuma järg-mise aasta kevadel Saksamaal, kus noorte ühisloominguna peaks valmima ühisetendus teemal „Noored, nende lootused tulevikule“.

Kokkusaamine Šotimaal ei kulgenud aga ilma viperusteta.

Esmalt väntsutasid lennufirmad reisiliste pa-gasit, mistõttu saadi reisikotid kätte suure hi-linemisega ning üsna muserdatult. Tervet Eu-roopat kimbutanud lumetorm lõi sassi ürituse tegevuskava. Lumerohkusega karastatud eest-laste suureks üllatuseks külvas kõigest 10...15

cm paksune lumi suurt segadust sealsesse liiklusesse ning igapäevaellu. Koolid ei tööta-nud ning uue lumesaju ohu korral katkesta-ti varakult ühistranspordi liiklus. Vaatamata lumetuisule ei jäänud lähtekad reisimuljetest ilma. Nauditi Edinburghi losside ajaloolist ilu ning õpilasi majutanud perede šotlaslikku kü-

lalislahkust. Õpilaste hinnangul seisnes reisi suurim väärtus võõrkeelepraktikas, sest nagu selgus, on meie gümnasistide võõrkeeleoskus igati konkurentsivõimeline. Oleks ainult roh-kem rahvusvahelise suhtlemise võimalusi.

Käimasolev projekt ei ole Lähte noortele es-makordne rahvusvaheline kogemus. Umbes aasta eest lõid nad eduliselt kaasa Briti Nõu-kogu poolt rahastatud üle-Euroopalises pro-jektis „Väljakutsed koolides- meie koolide tä-napäev ja võimalikud arengud tulevikus“ ning septembrikuust alates edendatakse koostöös Läti noortega meediaharidust.

Õpilaste hinnangul seisnes reisi suurim väärtus võõrkeelepraktikas, sest nagu selgus, on meie gümnasistide võõrkeeleoskus igati konkurentsivõimeline.

Märtsikuus võõrustab Lähte Ühisgümnaasium partnermaade esindajaid oma majas.

Comeniuse projekt

Projekti rahastab 20 000 euroga Euroopa Liidu Hariduse ja kultuuri peadirektoraadi kureeritava Elukestva õppe programm läbi Comenius alaprogrammi.

3

Aga võtame hoopis teise valdkonna – tu-rismi?

Sellega on täpselt samamoodi. Kui me võtame näiteks 10-15 tuhat Soome või Rootsi mingi vanusegrupi inimest, siis neil võib olla üks mingi ühishuvi, aga kõigil eraldi võttes ikkagi väga erinevad huvid. Üks väikefirma ei suu-da neid huvisid rahuldada. Kui aga võtta näi-teks piirkond Otepääst Tartuni ja luua nende vahel hea koostöövõrgustik, siis nad suudaks ehk kõiki neid oodatavaid teenuseid mingi perioodi jooksul pakkuda. Teha selle potent-siaalse külastaja viibimine meie juures talle huvitavaks. Inimese vajadused on äärmiselt mitmekesised ja tüdinemine külastab ühtviisi nii last kui ka täiskasvanut.

Mõelge näiteks, miks kruiisilaevad, mis sõi-davad läbi suve mööda Läänemerd, peatuvad

Möödunud aasta 15. detsembri hommikul kogunesid Raadimõisa hotelli konverentsisaali Tartumaa omavalitsuste juhid ja toimus Tartumaa Omavalitsuste Liidu liikmete aastalõpu kokkusaamine. Liidu tegevusega seotud teemade aruteludele eelnes Arengufondi majandueksperdi Heido Vitsuri ülevaade Eesti ja maailma majanduse hetkeolukorrast ja tulevikuväljavaadetest.

Hr Vitsur, tavakodaniku jaoks on suhte-liselt hoomamatu kõik see, mis jääb välja-poole oma kodukandi või Eesti piire.

Maailmas toimuvat on raske tajuda isegi ma-jandusteadlastel endil, rääkimata siis tavaini-mesest ja siinkohal üks kivi minu poolt ka kodumaise meedia kapsaaeda. Seinast-seina käivate arvamuste hulgast tuleb siiski leida endile kõige ratsionaalsem tegevusmall ja tõl-gendada tulevikutrende kõige tõenäolisemas võtmes. Tulevikku on vaja aga näha. Paraku ei tea me Eestis üsna tihti, kuhu me täpselt sõita tahame, milline see koht on, kus ta asub ja mis tema arengut mõjutab.

See, kuidas meil läheb, ei sõltu sellest, mida me teeme Toompeal või Tartus raekoja platsil, vaid sellest, mis juhtub USA-s, Euroopa Kesk-pangas ja Hiinas. Meile ei piisa sellest, et me jälgime, mida teevad meie naabrid – Läti või Leedu. Jah, ka seda tuleb jälgida, aga oluline on eelkõige vaadata, millised on jõujooned maailmas. Kes on kaalukad ja suured rahvad? Meie, Eesti, peamised konkurendid majandu-ses asuvad Aasias.

Meie ja Aasia – äärmiselt ebavõrdsed mas-taabid?

Jah, me oleme ühtlasi ka äärmiselt ebasoodsas nišis – me konkureerime lihtsa töö nišis. Võ-tame näiteks kohapealsed ettevõtted – paljud tööd on niisugused, mille tegemiseks vajali-kud oskused omandatakse väga kiiresti. Näi-teks vietnamlasest kirjaoskamatu või poolkir-jaoskaja keevitaja võib sama tööd teha sama hästi kui meie kõrgeltharitud keevitaja.

Niisiis on võtmeküsimus leida see keeruka-ma töö nišš, milles konkurentsivõimeline olla?

Seda me peamegi otsima, sest meie elatustase ja meie kultuuriline taust on sellised, et me ei saa enam väga primitiivset elu elada. Elu on

ju näidanud, et spetsialistid ei hakka meil ko-hapeal madala palga eest tööle kui on vähegi võimalik väljaspool Eestit kolm korda suure-ma tasu eest ametisse saada.

Ikka on inimene mõelnud nii, et kui mingi tendents puudutab suuri süsteeme (nt maa-ilma), siis üksikisikust ei sõltu kuigi palju. Kas siiski sõltub?

Sõltub ikka. Inimene peab esiteks tajuma seda suurt süsteemi, taipama oma olukorda selles ja vastavalt sellele hakkama oma olukorda muutma. Üks võimalus on vahetada elukohta või minna kuhugi mujale tööd tegema. Tei-ne võimalus on hakata mõtlema, õppima, te-gutsema ja hakata koostööd otsima. Eesti üks nõrk koht on ka see, et me ei ole eriti koos-tööaltid. Üksikuna ei suuda eesti tootjad ja teenusepakkujad ühelgi turul konkureerida. Ja koostööd ma mõtlen nii oma riigi sisest kui ka väljaspool. Üksi tegutsejatel on keeruline leida partnereid, sest potentsiaalne partner reeglina ei usu, et üksiküritaja suudab näiteks 5-aastase perioodi jooksul kõiki lepingulisi kohustusi täita. Nagu Põrgupõhjal juhtus – eit suri ära ja ainult eit teadis.

Näiteks IT-valdkonna toodete müük pole kaugeltki selline nagu ta võiks olla. Firmad, kus on mingi toode välja töötatud, ei saa oma tiimi suurematesse riikidesse lihtsalt sel põh-jusel välja saata, et neil pole inimesi. Kui mõni potentsiaalne 15-miljonilise elanikkonnaga suurriigi ostja ootab IT-lahenduse tööleraken-damiseks 50-pealist meeskonda pooleks aas-taks enda juurde tööle, aga meiepoolsel loo-jafirmal on ainult 15 töötajat, kes tegelevad sama arenduse elluviimise ja järelvalvega ko-hapeal, siis jutt siinkohal ju lõpebki.

Kahjuks on meie tase veel nii nõrk, et ei suu-deta loodu kohta isegi korralikke manuaale teha. Süsteem on pidevas arengus ja me jääme lihtsalt ajast maha.

Kas me jõuame nüüd tagasi mõtlemise ja õppimise koha juurde?

Ei, ma arvan, et me vajame lihtsalt suuremaid IT-firmasid, et oleksid kõik maailmaturule minekuks vajalikud funktsioonid täidetud. Idee väljamõtlemisest maailmaturul kaubel-dava kaubani on väga mahukas töine tee ja maailmaturule jõudmiseks on hoopis tugeva-maid tiime vaja. Ostjad ei saa olla väiksemad kui Eesti, sest väiksemaid praktiliselt polegi.

MAJAnDuS

Aastalõpuintevjuu Arengufondi majanduseksperdi Heido Vitsuriga Anneli Parksepp

HETKEOLUKORD EESTIS:

· Majandus on hakanud ekspordi toel kasvama.

· Tööpuudus väheneb, kuid osaliselt tänu välismaal töötamisele.

· Siseriiklik nõudlus on endiselt nõrk.

· Ehituses on kõige halvem aeg möödas.

· Aga üldine foon maailmas on endiselt ebaselge ja ilmseid ohte sisaldav.

· Seni vastuseta küsimus: kas ja kui palju Eesti peab muutuma?

MIDA OODATA TULEVALT AASTALT?

· Oleme olukorras, kus meie käekäik sõltub välisilmast.

· Positiivsete arengute domineerimise puhul Eesti majanduse tervenemine lühiajalises perspektiivis kiireneb, tööpuudus väheneb, kuid mitte eriti palju, hindade tõus jääb probleemiks.

· Pikaajalises perspektiivis aga sõltub meie arengukiirus sellest, kui edukalt me suudame parandada oma kohta väärtusahelas ja kui kaua me suudame edukalt konkureerida praeguses alltöövõtu niššis.

· Kui tahame olla ka kümne aasta pärast edukad, peame juba tuleval aastal hakkama tõsiselt tegelema elanikkonna vananemise probleemidega.

4

Tallinnas 4-6 tundi, Peterburis aga 4 päeva? Kuhu see külaline Tallinnast väljapoole viia, et ta saaks oma huvid rahuldatud? Kohapel-sete turismiga tegelejate suur ülesanne on te-

kitada oma piirkonnas see miski, mis hoiaks külalist Eestis 5-10 päeva.

Hästimüüva turismiklastri moodustavad mil-jon pisiasja, mitte ainult üks suurejooneline objekt. Sellise ühe asja müük on absoluut-selt võimatu juba selle tõttu, et reklaami- ja tutvustamiskulud on niivõrd kõrged. Ja jälle jõuame selle koostöövõrgustiku juurde tagasi.

Räägime natuke tarbimisest ka. Paari-kol-me möödunud keerulise aasta jooksul on tavatarbijani jõudnud kaks vastakat sõ-numit. Üks, mis manitses säästlikkusele ja väiksemale tarbimisele ja mõne aja pä-rast teine, mis vastupidi, kutsus majanduse elavdamiseks rohkem ostma.

Üldsõnaliselt pole see asi nii lihtne. Mõistlik-kusele kutsuti eelkõige nende tarvete osas, mis olid seotud kohustuste võtmisega ehk siis lae-nudel põhineva tarbimise osas. Kui inimene võtab kodulaenu või liisib auto, siis peab ta olema ikka üsna kindel, et ta suudab seda tee-nindada. Ta peab veenduma, et need tingimu-sed on talle vastuvõetavad. Mitte nii nagu see paljudel läks – mindi panka, võeti 30 aastaks laen ja see veel „ujuva“ protsendiga. Kui algu-ses on laenuintress 2,5%, on kõik kontrolli all, aga ei mõelda olukorrale, kus protsent tõuseb näiteks 9 peale, et mis sellisel juhul saab. Lah-kuda maisest elust? Nii et see mõistlikkusele manitsemine puudutas eelkõige pikaajaliste ja suurte kohustuste võtmist ning riskidega mit-tearvestamist.

Loomulikult, olukorras, kus töötus kasvas massiliselt ja juba 130 tuhande kanti, hakka-sid inimesed säästlikumalt elama ja igaks ju-huks reserve moodustama.

Sõnum, et hakake nüüd jälle rohkem tarbima, tähendab eelkõige seda, et tõenäoliselt olu-kord enam halvemaks ei lähe. Sellega seoses aga veel rohkem pingutada ja reserve täienda-da ei ole õige, sest see tõepoolest pärsib sise-maist majandust. Kui inimene on omale re-

servi juba loonud, siis pole mõistlik ennast kindlustada surmani, vaid hoida seda reservi mõõdukal tasemel. Kolmeks aastaks tagavara hoidmine juhuks kui pole tööd, pole kindlasti mõistlik, puhver 3-6 kuuks on seda aga küll.

Töötuksjäämise hirm on niisiis suuresti selle varude soetamise taga. Kas nüüd, aas-ta lõpul, kõlab pisut positiivsemaid sõnu-meid töötute osakaalu suhtes?

Meediast kõlab, et registreeritud töötute arv väheneb, aga see näitab hoopis midagi muud kui tööhõiveliste arvu suurenemist. Inimesed jätavad töötuks registreerimata väga mitmel põhjusel. Lihtsalt lüüakse käega, jõutakse aas-ta jooksul pensioniikka, minnakse ülikooli õppima, sõidetakse välismaale tööle, nii et – see registreeritud töötute arv muutub hoopis teise loogika kui tööhõive suurenemise järgi.

Haigekassa viimaste andmete põhjal on alates märtsist kuni hilissügiseni (2010.a.) moodus-tatud juurde 6000 töökohta, aga ka töötasu-delt laekuvad maksud on kaudne indikaator. Nendest andmetest pole ju näha, kas inimene töötas enne 1/10 kohaga või sümboolse palga eest, see on lihtsalt ühikupõhine näitaja. Mui-dugi – 1% hõivatusest pole ju ka paha ja kui arvesse võtta välismaale tööle siirdunud, lap-sega koju jäänud noored emad, pensioniikka jõudnud elanikud, siis 1/3 tööpuudusest oleks nagu lahenenud. Aga edasi minna on raskem.

Sõnapaar „kriis jätkub“ ei ole just rõõmus-tavat laadi. Mis peaks tavainimeses selle optimismialge tekitama?

Tegelikult öeldakse, et depressioon jätkub, sest kriis on ju teadupärast murdumispunkt, nagu näiteks meditsiiniski. Meie siseturg on surve all ja see on paratamatu, sest inimesed on võtnud endale palju kohustusi ja esmane on ikkagi nande kohustuste täitmise tagami-ne. See hoiabki sisenõudlust tagasi ja sellega omakorda on seotud töökohad.

Optimismisks annab aga alust see, et välistur-gudel on nõudlus väga hästi paranenud ja et meie tähtsamad kaubanduspartnerid Euroopa Liidus ja ka Venemaal on väga heal tõusulai-nel. See ekspordile suunatud tegevus hakkab samm-sammult ka Eesti siseturul genereeri-ma uut nõudlust ja uusi töökohti.

Töötuksjäämiste laine on soodustanud ka uute mikroettevõtete teket ja neist enamu-se tegevus ei ole ilmselt ekspordile suuna-tud.

Need mikroettevõtted on täiesti vajalikud. Enamus ekspordist tuleb kogu maailmas siis-ki suurtest ettevõtetest, sest eksportida saab ju ainult kaubanduslikku kogust. Ülejäänu peabki olema siseturul.

Nende mikroetevõtete hulgas on kindlasti ka neid, mille tegevust polegi näha?

On muidugi! Selles tööpuuduse numbrite lii-kumises on oma osa ka nn varjujäänud ma-jandusel. Majanduse naturaliseerumine ja va-rimajandus on üks valdkond, mis on olukorda Eestis oluliselt leevendanud ja mina ei oleks sedasorti varimajanduse peale eriti kuri. Kui seda legaliseerima ja maksuameti kontrollile allutama hakata, siis ilmselt seda nähtust ka poleks. Minu arvamus on aga, et need inime-sed toetavad Eesti taastumist, lahendades töö-puuduse probleemi.

Kas see olukord on natuke sarnane eesti krooni tuleku ajale?

Täpselt samasugune kriisiolukord ja sarnane käitumine – inimesed leiavad omaalgatusli-kus korras ajutisi lahendusi. Loomulikult pole see lõplik lahendus, kuna selline töö on väike-se produktiivsusega ja töö peaks olema ikkagi legaalne. Hetkeolukorras pole see varimajan-dus aga küll asi, mille vastu jõuga peaks as-tuma. Ma annan endale aru, et see on minu poolt vastutustundetu sõnum, aga ma usun, et sellest teatakse maksuametis veel paremini kui mina. Rohkem tegeldakse ikkagi suurte hangete taga olijatega kui nendega, kes naab-rimehel värava ära on parandanud.

Kuidas Teile endale tundub, kas meie kriisi näol saadud majandusõppetund on piisav, et hakata põhjalikumaid prognoose tege-ma ja oma käitumist paremini jälgima? Ja kas on põhjust optimismiks?

Lühi- ja keskpikas perspektiivis võib olla op-timistlik. Suurim küsimus on aga see, kuidas Eesti suudab oma suhteliselt lihtsa allhanke teostaja rollist eksportiva majanduse tingi-mustes välja rabeleda. Pikaajalisele edule me sellistes tingimustes loota ei saa, nii et – pead tuleb tööle panna.

MAJAnDuS

Sõnum, et hakake nüüd jälle rohkem tarbima, tähendab eelkõige seda, et tõenäoliselt olukord enam halvemaks ei lähe. Sellega seoses aga veel rohkem pingutada ja reserve täiendada ei ole õige, sest see tõepoolest pärsib sisemaist majandust.

Mõelge näiteks, miks kruiisilaevad, mis sõidavad läbi suve mööda Läänemerd, peatuvad Tallinnas 4-6 tundi, Peterburis aga neli päeva?

5

JuubeliAAStA

XXXV Emajõe Talimängud ja Tartumaa Koolinoorte Talvetralling Lähtel, 29. jaanuaril 2011.a.Anneli Parksepp

Tartu vallas asuva Lähte aleviku südames toimub käesoleva aasta 29. jaanuaril läbi päeva kestev talvepidu. Ühe päeva sisse mahuvad korraga nii esmakordselt toimuv Tartumaa Koolinoorte Talvetralling kui juba 35ndat korda toimuvad Emajõe Talimängud. Samal päeval kell 17.20 toimub ka kauaoodatud juubeliaasta auhindade loosimine. Meeldetuletuseks ja selgituseks veelkord: loosimises osalevad kõik seisuga 1.jaanuar 2011 Tartu valla elanikeks registreerunud. Ja polegi tõepoolest vahet, kas vallakodanik on 40 aastat siinkandis elanud või alles verivärske registreerunu – kõigil on võrdsed võimalused juubeliloosi peaauhinna, sõiduauto Opel Astra 5D Classic III Plus 1,6 ja teiste suurepäraste auhindade võitmiseks.

Emajõe Talimängud on traditsiooniliselt suunatud Emajõe-äärsete valdade rahvaspor-dihuvilistele ja juba nii pika ajalooga sünd-mus, et asjaosalistele lähemat tutvustamist ei vaja. Tartu valla korraldada olid ka viie aasta tagused talimängud ning seega on tubli koge-mus juba olemas. Sel korral on talimängude spordiprogrammi koostamisel mõeldud palju pealtvaatajatele – alad on pigem vaatemängu-lised ja lustlikud kui tõsisportlikud. Muidugi ei alahinnata ka osalejate sportlikku vaimu ja kavasolev teatesuusatamine on kindlasti üks kirgi lõkkele puhuvaid alasid.

Tartumaa Koolinoorte Talvetralling on ha-riv-meelelahutuslik sündmus, mille käigus pa-kutakse noortele võimalust erinevate töötuba-de ja interaktiivsete tegevuste kaudu avastada uusi väljundeid eelkõige harrastustegevuses. Teine eesmärk on tihendada maakonna põ-hikooli- ja gümnaasiumiealiste noorte oma-vahelist suhtlemist ning kogemuste vaheta-mist. Jaanuaris on pool kooliaastat selja taga ja vastutusrikkam pool alles ees. Talvetralling on hea võimalus enne kevadist eksamiperioo-di kooli- ja koolivälise elu teemadel mõtteid vahetada ning uusi tutvusi soetada.

Tartu valla koolide eestvedamisel kujunda-takse talvisest noortesündmusest iga-aastane traditsioon.

Tartumaa Koolinoorte Talvetrallingu kava28. jaanuar

14.00-17.00 Limpa Lumelinna ehitamine(kõik ehitajad saavad järgmisel päeval auhinnatud)

29. jaanuar

11.30 Osalejate saabumine. Saabumistee trallingu peatelgis.

12.30 Talvetrallingu ja Emajõe Talimängude avalöök. Lumelinna avamine.

13.00 Perede taliteatevõistlus (lumelinna-alal)

13.00 TRALLINGU PEATELGI PROGRAMM

Peeter Jõgioja Trummipäev (conference drumming)Mis on rütm, kust ja kus see tekib, mida sellega teha saab. Kõikvõimalikud ja -võimatud rütmipillid ning löökriistad, nende kasutamine. Koordinatsioon, baaslöögid, pausid jne. Mida tehakse professionaalse trummikomplekti taga? Sämpling ja ansamblidrummingu saladused. Võib-olla toob just see päev uued talendid?

AHHAA-teaduskeskusŠokolaadimeistrite töötuba. Paljudele šokolaadiga seonduvatele küsimustele antakse šokolaadilaboris vastused, tutvutakse šokolaadi ajalooga, maiustuse koostisosade ja valmistamise saladustega. Kõigil osalejatel on võimalus ise valmistada ja valmistada päris ehtsat šokolaadi.Leiutajate paradiis. Vahel on ideid, aga pole kohta, piisavalt kola, et kätt harjutada või vanemat sõpra, kelle abil oma mõtted teoks teha. Alati leidub neid, kes trotsivad kõiki füüsika ja mehhaanika seadusi ega väsi katsetamast. Igal osalejal on võimalus luua oma leiutis.

Tänavatantsude töötoadMTÜ Dancecall (Viljandi) – electro-dance, housedance, hip-hop: kõik on võimalik ja kõik suudavad! Noored tantsijad-treenerid tutvustavad nende tantsustiilide ajalugu, esitavad näidiskava ja õpivad koos osalejatega selgeks nii mõnegi põneva kombinatsiooni.Skill Bratz (Tartu) – kolm noort breikarit-treenerit paljastavad breiktantsu saladusi, annavad näpunäi-teid algajatele ja näitavad trikke, milleni on võimalik järjepideva harjutamise järel jõuda.

Lähte Ühisgümnaasiumi meedialaboratooriumUudistelabor – millest ja kuidas valmib uudis, kuidas erinevate meediakanalite jaoks uudiseid vor-mistatakse (tele-, raadio-, ja trükiajakirjandus). Mida põnevat meediaklassis tehakse ja kuidas oma teadmisi kasutatakse. Fotolabor – kas hea pilt sõltub aparaadist või fotograafist? Kuidas teha head pilti mistahes digikaame-raga? Põhitõed valgusest, kompositsioonist ja tehnilistest näitajatest. Stuudionurgas saab juhendajate käe all oma fotograafivõimed proovile panna. Tulemustest koostatakse eraldi galerii Lähte Ühisgüm-naasiumi veebikeskkonnas.

Näomaalijate ateljeeEelregistreerunud õpilasmaalijate ateljee, kus kunstnikud pakuvad maalinguid eelnevalt ettevalmista-tud kataloogide põhjal. Ei puudu ka improviseeritud maalingud. Ateljee töö saab ilusa punkti talvetee-maliste näomaalingute konkursiga päeva lõpus.

Koolinoorte talveturgVahetatakse kõike, mis letidel on. Rahavaba turg, kus iga müügilolev teenus või ese on ühtlasi ka maksevahend. Üllatusi tuleb kindlasti...

NoortekohvikKogu kohviku personal koosneb õpilastest, noorte teenindajate töö on juhendajate valvsa silma all. Julgematel võimalus proovida teenindaja ametit.

17.00 Emajõe Talimängudest osavõtjate autasustamineLumelinna ehitajate autasustamine

17.20 Tartu valla juubeliaasta auhindade loosimine18.00 – 21.00 Talvetrallingu disco Lähte Ühisgümnaasiumi saalis

Vajadusel korraldab Tartu vald osalevatele õpilastele maakonna piires bussitranspordi Lähtele ja tagasi.

Täpsem info sündmuste kohta:

Rein LellepAnneli Parksepp

reinlellep@gmail.comanneli@filisart.ee

522 7141521 6959

(XXXV Emajõe Talimängud)(Tartumaa Koolinoorte Talvetralling)

6

JuubeliAAStA

Emajõe XXXV Talimängude kava10.00 Osalejate saabumine. Mandaat. Lähte Spordihall

11.00 Kiirkabe Lähte Spordihall

11.30 Teatesuusatamine Lähte suustaadion

12.30 Mängude avatseremoonia lipuväljak

13.00 Perede taliteatevõistlus lumelinna-ala

13.30 Reesõit suusastaadioni nõlv

14.30 Sangpommi tõstmine suusamaja

15.00 Vallajuhtide jõukatsumine suusastaadioni nõlv

16.00 Mälumäng Lähte Spordihall

17.00 Osalejate autasustamine talvetrallingu telk

17.20 Tartu valla juubeliaasta auhindade loosimine

18.00 Talimängude lõpupidu Kukerpillidega talvetrallingu telk Võidukarikad.

Tartu valla esindus aastal 2006. Suuskadel meistersportlane Loks.

KULTUURI- JA SPORDISÜNDMUSED

Jaanuar 2011Vallavanema vastuvõtt 2010.a. sündinud laste vanematele 22. jaanuarErna ja Herbert Abeli mälestusvõistlused 27. jaanuarXXXV Emajõe Mängud Lähtel 29. jaanuarTartumaa Koolinoorte Talvetralling 29. jaanuar

Konkurss kõige spordisõbralikuma klassi tiitlile (Lähte ÜG) jaanuar-märtsAjalooklubi teemaõhtud Kõrveküla Põhikoolis jaanuar-mai

Veebruar 2011Miina Härma 147. Sünniaastapäev Kõrveküla Põhikoolis 9. jaanuarMiina Härma nimeline võistulaulmine Kõrveküla Põhikoolis 11.veebruarEestimaa valdade XIII Talimängud 26.-27. veebruar

7

rAADi AJAlooSt

Liphartid ja RaadiÜlo Siimets

Kallid lugejad, Oleme oma Raadi ajaloost jutustamisega jõudnud ajahetke, mil lavale astuvad Liphartid! Käesoleva peatüki lugemisega saavad kõik faktijanulised oma janu kustutatud ja Liphartid mängivad Raadi loos väga olulist rolli.

Tõenäoliselt kerkisid vestfaali päritoluga Lip-hartid esile Revalis, kus 1600.a. on mainitud Revali kodanikku, nimega Alexander Lip-hart. Alexander Liphart (Lyphardt), kes 20. oktoobril 1600.a. Tallinnas kodanikuvande andis, ilmub korduvalt linna ürikutes sadul-seppmeistrina, Kanuti gildi vanemana ning kaupmehena, aastatel 1609 ja 1619 ka testa-menditäitja ja eeskostjana. „Auväärne ja ta-gasihoidlik Alexander Lyphardt“ näib olevat olnud tähtis ja jõukas mees, millest annab tunnistust ka asjaolu, et ta oma poja Johann (I) Lipharti Rostocki ülikooli õppima saatis.

Johann (I) Lipharti nime leiame kõi-ge vanemas Rostocki ülikooli matriklis (1419-1760).

Sissekanne kõlab järgmiselt: „1622, Johan-nes Liphardus Revaliensis“. Johann aga pol-nud mitte ainuke tallinlane Rostocki ülikoo-lis – temaga samal ajal õppisid seal 1622.a. Ludowicus Wegner Revaliensis, 1623.a. Franciscus Myricus Revaliensis, Wilhelmus Meck Revaliensis ja Henricus Wesstringius Revaliensis, sel ajal kui – ja ka seda võiks siin-kohal mainida – juunis 1617 Henricus Stalius Revaliensis immatrikuleeriti.

Heinrich Stahl on hiljem redigeerinud nelja-köitelise „Käsi- ja koduraamatu Eesti vürst-konna pastorihärradele ja pereisadele“, mis sisaldab palveid, evangeeliume, epistleid ja ki-rikulaule, mille 1637.a. trükitud teine köide on esimene (!) Eestimaal trükitud eestikeelne (ja saksakeelne) raamat. Ühtekokku oli aasta-tel 1419-1760 Rostocki ülikoolis immatriku-leeritud mitte vähem kui 951 balti päritolu üliõpilast.

1630.a. sai Johann (I) Liphart Pärnu krahv-konna pärijate, noorte krahvide Christian ja Heinrich Thurn-Valsassina kasvatajaks, kes olid krahv Franz Bernhard Thurni, kelle rootslased olid määranud alates 15. oktoobrist 1627.a. Pärnu krahvkonna valitsejaks, pojad ja Heinrich Matthias Thurni, kes põhjustas 1618. a. „aknast allakukkumise Prahas“, mis olevat vallandanud 30-aastase sõja, pojapo-jad. Ta suri 28. jaanuaril 1640.a. Pärnus ja tema soovi kohaselt maeti ta 8. mail 1641.a

Tallinna toomkirikusse, kus hauakõne pidas Heinrich Stahl. Krahv Franz Bernhard Thurn suri rootsi kindralpolkovnikuna 14. oktoob-ril 1628.a. Strasburis Preisimaal. Tema oli abi-elus krahvinna Magdalena Hardeckiga (surn. 20.08.1651.a. Pärnus), kelle juures Johann (I) Liphart koduõpetajana alates 1635.a. ametis oli.

Ta jäi krahvide Thurnide juurde kogu eluks usaldusametisse ja oli nendega teatud liiki va-sallisuhetes, kui sai neilt 5. mail 1632.a. loa Pärnu krahvkonda kuuluva Võlla (Wölla) mõisa seniste pandiomanike käest välja lunas-tada. Krahvinna Thurn andis talle 1647.a. elu-aegse pandiõiguse kinnituse Võlla mõisale ja Rootsi kuninganna Kristiine – 20. septemb-ril 1649.a. õiguse eluaegse omandi päritavaks muutmise kohta, mõisa lahutamisega läänisi-demetest Pärnu krahvkonnaga ja ümbermuut-misega edasiantavast läänist kroonulääniks krahvide surma korral.

Johann (I) poeg Johann Wilhelm (1655-1723), rootsi polkovnik, oli abielus Maria von Tie-senhauseniga (1668-1724). Koos vendade Friedrichi ja Johanniga (II) sai ta 16. märtsil 1688.a. rootsi aadlitiitli. Mõisate reduktsiooni läbi jäi tema aga omandist ilma.

Johann Wilhelmi poeg Friedrich Wilhelm (1688-1750), rootsi kapten, oli abielus Char-lotte von Helmerseniga (1696-1767) ning tema oli Raadi mõisa esimese omaniku Carl von Lipharti isa.

Carl von Liphart (sünd. 10.01.1719.a., surn. 11.08.1792.a.) abiellus 19.juunil, 1746.a. Riias Margaretha von Vietinghoffiga (sünd. 25.05.1719.a., surn. 16.02.1772.a. Riias) ja neil oli kümme last. Carl oli vene keiserliku kaardiväe rittmeister ning 6. aprillil 1751.a. omandas ta Raadi mõisa ja rajas 26. septemb-ril 1776.a. Raadi mõisast ja Vastseliina lossist majoraadi.

Carl von Lipharti kolmas laps ja esimene poeg Reinhold Vilhelm (sünd. 16.12.1750.a. Raadi mõisas, surn. 9.01.1829.a. Raadi mõisas), abi-ellus 17. juulil 1774.a. Riias krahvinna Sop-hia Stackelbergiga (sünd. 10.10.1758.a. Riias, surn. 7.03.1826.a. Raadi mõisas), oli Raadi mõisa ja Vastseliina lossi majoraadi omanik. Reinhold Vilhelm päris Roela (Rojel), Mara-maa (Marrama), Tarakvere (Terrestfer), Kaba-la (Cabbal) mõisad ning ostis Ollepa (Ollepäh) (1792), Vana-Kuuste (Alt-Kusthof ) (1799), Kuremaa ( Jensel) (1821), Võikvere (Woitfer) (1824) ja Saarjärve (Saarjerw) (1828) mõisad. Tema oli Viljandi kreisi aadlimarssal, 1805-1829. a. Liivimaa maanõunik, ühtlasi Pärnu kreisi kirikuülem, 1809-1828. a. Liivimaa üldkasuliku ja majandusliku ühingu esimees ja ka Raadi mõisa galerii rajaja.

Carl Gotthard (sünd. 1.03.1778.a., surn. 22.12.1853.a.) sai Reinhold Wilhelmi teise pojana järgmiseks Raadi sugukonnamõisa omanikuks.

Tema esimene abikaasa (29.06.1800.a. Rop-kas (Ropkoi)) oli Anna (Annette) Juliane va-bapreili von Lövenwolde (Löwenwolde – Liig-valla) (sünd. 19.02.1783.a., surn. 18.02.1831.a. Tartus (Dorpat)), teine – Adéle Laurent (lesest. Marechayux des Entelles). 1829.a. sai ta krei-sisaadikuks ja oli aastatel 1833-1836 Liivimaa maamarssal.

Carl Gotthard omandas enamiku kunstiteo-seid Raadi mõisa kunstigalerii tarvis ja lasi mõisa pargi Potsdami aiandusmeistril Peter Joseph Lennél ümber kujundada. Tema ka-heksateistkümnest lapsest väärivad siinkohal kindlasti nimetamist kolm järgmist:

Gotthard Lionel (sünd. 19.02.1804.a., surn. 15.09.1885.a.), abielus Anna Zinovjevaga (sünd. 1809.a., surn. 1888.a.), Raadi majoraa-di omanik, oli aastatel 1850-1856 Liivimaa maanõunik.

Sophie Wilhelmine (sünd. 5.04.1807.a., surn. 8.03.1893.a. Stuttgartis), abiellus 1835.a. Ber-

liinis omal ajal kuulsa viiulikunstniku Fer-dinand Davidiga (sünd. 19.06.1810.a. Ham-burgis, surn. 19.07.1873. a. puhkusereisil kloostritesse Graubündenis).

Ferdinand David, kes oli erakvarteti juhina Raadi mõisa kutsutud, jäi sinna vaheaegade-ga kuni 1835.aastani, viibides kontsertreisidel kõigis Venemaa suuremates linnades. 1836.a. kutsuti ta Leipzigi Gewandhausi kontsert-meistriks. Siin ilmutas ta ka konservatooriu-mi õppejõuna autoriteeti ja mõjukust. Tema väimees oli balti publitsist Julius von Eckardt.

Carl Eduard von Liphartiga lõpetame me ülevaate Baltikumis ainulaadsest Lipharti perekonnast, suguvõsast, millest viie põlvkonna jooksul on võrsunud erakordselt silmapaistvaid kunstikogujaid, kunstnikke ja metseene.

8

rAADi AJAlooSt

Karl Eduard (sünd. 16.05.1808.a. Vana-Kuustes, surn. 15.02.1891.a. Firenzes), oli abielus (3.01.1839.a. Köln) krahvinna Caro-line Wilhelmine Bylandt-Rheydtiga (sünd. 14.06.1809.a., surn. 2.02.1891.a. Firenzes).

Dr. med. Karl Eduard von Lipharti mitme-külgsusest kunstieksperdi ja polühistorina on juba varem juttu olnud, samuti oli ta hea sõber luuletaja ja kunstikoguja krahv Adolf Fried-rich von Schackiga (1815-1894) Münchenist.

Järgmisest generatsioonist väärivad eriti mai-nimist kaks Karl Eduardi poega.

Reinhold Karl (I), (sünd. 13.11.1839.a. Berlii-nis, surn. 25.03.1870.a. Leipzigis), oli abi-elus Helene Henriette Davidiga, kont-sertmeister Ferdinand Davidi ja Sophie von Lipharti tütrega. Dr. phil. Reinhold Karl (I) on vii-mase Raadi sugukonnamõi-sa omaniku nimekaim.

Ernst Friedrich (sünd. 21.08.1847.a. Tartus, surn. märtsis 1932.a. Leningradis) tegi endale nime laialt tuntud kunstniku-na. Ta elas ja töö-tas alates 1863.a. Firenzes, aeg-ajalt Hispaanias, seejärel Pariisis ja alates 1886.a. Peterburis, kus ta oli Ermitaaži konservaator ja Venemaa kõikide keiserlike muu-seumide arhivaar. Ernst Friedrich lõi mütoloogiliste stseenidega laemaali vabrikuomanik Sieg-le villas Stuttgartis, maalis Velázquezi, Mu-rillo, Raffaeli, Giorgione ja Tiziani tööde järgi koo-piaid krahv Schacki galerii-le Münchenis, täitis Venemaa keisri Aleksander III tellimusi, lõi õukondlikus ringis suuremaid dekorariivseid töid, kujundas söögi-saali suurvürst Aleksei Aleksandrovit-ši palees, lõi plafoonimaalingud suurvürst Konstantini palees Peterburis, laemaali suur-vürstinna Maria Nikolajevna villas Quartos

Firenze lähedal, samuti on ta arvukalt port-reesid maalinud ja radeerinud. Temalt päri-nevad altarimaalid Püha Anna ja prantsuse Jumalaema (Notre Dame de France) kirikus Peterburis ja Jõhvis ( Jewe) (Eestimaa). Ernst Friedrich von Liphart maalis Jumalaema Tar-tu katoliku kiriku ja Kristuse Liphartite haua-kabeli jaoks, Vene keisri Nikolai II portree ja Tartus õpetlase Karl Ernst von Baeri portree (1875) ja seda aasta enne viimase surma. Teda on autasustatud Prantsuse auleegioni ordeni-ga Légion d´honneur, samuti oli ta Peterburi Kunstide Akadeemia auliige.

Reinhold Karl (II), alates 1892.a. viima-ne Raadi sugukonnamõisa omanik (sünd. 27.11.1864.a. Salzburgis, surn. 19.04.1940.a. Gräfelfingis Müncheni lähedal), dr. phil., oli abielus (10.04.1889.a. Tartus) krahvinna Anna Mathilde Manteuffeliga Puurmanist (a.d. H. Schloss Talkhof ) (sünd. 13.07.1870.a.Tartus). Reinhold Karl õppis Berliinis meditsiini ning kaitses ka doktorikraadi. Hiljem pöördus ta (al. 1905.a.) maalikunsti poole ning pärast I maailmasõda asus elama Itaaliasse, kus pü-hendus kunstiajaloolistele uuringutele ja pub-litseerimisele, ka vanade meistrite teostest koopiate maalimisele. Tema lõi põhialuse Rooma Sixtuse kabeli restaureerimiseks, mil-le eest annetas Itaalia kuningas talle 1937.a.

krahvitiitli, millest ta siiski loobus.

Carl Eduard (sünd. 23.08.1900.a. Raadi mõisas, surn. 2.11.1976.a.

Gautingis/Ülem-Baieris), üks Reinhold Karl (II) poegadest,

õppis Müncheni Kujutava-te Kunstide Akadeemias (1923-1929) ning Parii-si Kunstiakadeemias (1928-1932), misjä-rel elas vabakutselise kunstnikuna Münc-henis. Peale maas-t i kumot i ivdega õli- ja temperateh-nikas tahvelmaa-lide pärinevad temalt Kirovo lossi kiriku maa-lingud Sileesias ja Vana Stepha-nuse kiriku al-tarimaal (hiljem kaduma läinud) Gräfelfingis.

Kui palju põne-vaid tegelasi...

Carl Eduard von Liphartiga lõpeta-

me me ülevaate Bal-tikumis ainulaadsest

Lipharti perekonnast, suguvõsast, millest viie

põlvkonna jooksul on võr-sunud erakordselt silmapaist-

vaid kunstikogujaid, kunstnikke ja metseene.

K.von Liphart

Vabandame! Kuukirja eelmises numbris avaldatud Raadi loo juures oleva foto õige allkiri on: Jean-Marc Nattier´ maal „Venemaa keiser Peeter I“

9

kultuurielu

On detsembrikuine reedeõhtu ja kindlamast kindlam, et suur hulk eestimaalasi sätib end pidudele minema. Ega erine meiegi – selg sirgu, suu punaseks ja Kõrveküla poole teele. Ausalt öeldes oli riietusega natuke keeruline - pidulik? veel pidulikum? rahvuslik? Miks keeruline? Sest me pole teel niisama peole, vaid lausa festivalile! Maailma I Taidlejate Talvefestivalile Kõrvekülas.

Kui Anneli ja Ave Kõrveküla koolimajja jõud-sid, oli käsitöömüük juba alanud ja töötubades vilgas tegevus. Kaardid, kaunistused... Koha-peal väljapandud näputöö võtab tunnustavalt noogutama ja käsitööna valminud ehted sun-nivad enesega võitlusse asuma. Kordan endale mõttes, et mul juba on kõiksugu hädavajalik-ke iluasju. Samal ajal klõpsib kolleeg pidurda-matult pilte teha ja Tiit filmib toimuvat nagu vana rahu ise.

Aga siis see algab. Mall Türk, üks toimu-va ellukutsujatest, alustab kõlaval ja kindlal häälel, et helistanud ta ühel päeval Väägvere

Kuidas lehetoimetajad-naised Kõrvekülas Maailma I Taidlejate Talvefestivalil käisid

Ave Landrat

külakapelli asutajale ja juhile ning igati hak-kajale inimesele Ülle Koolile plaaniga sarna-se tegemisrõõmuga inimesed kokku kutsuda. Ülle vastanud omaltpoolt, et muidugi teeme! Ja mitte lihtsalt ei tule kokku, vaid teeme fes-tivali! Eeelkõige sellepärast, et jõuluteemali-sed hoolsalt harjutatud etteasted napis raken-dusajas rohkem rõõmu tuua saaksid.

Mall tervitab laudade taha mõnusalt sisse-seadnuid ja annab rõõmsasilmselt teada, et pea 100-liikmeline seltskond on festivaliks (ja seda ilma reklaamita!) kokku tulnud ning siis järgneb ootamatult hariv moment: Festi-val on ülevaatus, kokkuvõttev üritus. Aga kui ülevaatust pole, siis on lihtsalt pidu ja tähis-tamine! Tundub, et saalisolijate hulgas hinga-takse rahulolevalt välja. See on nüüd siis selge. Tartu Valla ühte suuremasse ja ilusamasse saa-li, mida teenitult armsaks võõrustajaks nime-tada võib tänu Einar Nõmmele ja kogu koo-lirahvale, on kokku tulnud tõepoolest uhke seltskond – seda nii riietuse, sisu kui ka nime-tuste poolest:

Kõrveküla Maanaisteselts Miina, Ülenurme Naisselts Nurmenukk, Äksi Naisselts, Lähte naisrahvatantsurühm Hermiine, Lähte nais-koor, Väägvere külakapell (isegi kipsis käega on kohale tuldud!), Väägvere külateater, Äksi segakoor tuttuue dirigendiga, Nõo Vanatant-suklubi, Nimetu segaansambel. Tiit muudkui filmib - on ta ju enda õlule võtnud teha võima-

likuks tänast õhtut ka järeltulevatele põlvedele näha anda saada, no või siis osalejatel endilgi.

Festivali programmi juhatab sisse Lähte koori ja saalisolijate ühislaul.

Kaardi- ja kaunistustemeistrid jätkavad oma toimetusi lausa niidi ja nõelaga jõulukaarte tikkides, kui lavale astub silma-kõrvailu pak-kuma Lähte koor alustades omakandi autori Leonhard Virkhausi igihaljast „Tiliseb, tiliseb aisakell...“ Jõululauludele järgnevad etteasted Lähte tantsunaistelt, kelle ansambel Äksi nõia nime kannab. Täna õhtul esinetakse hoopiski

„Elviira“-nime all. Aga ainult täna õhtul. Kas rahvatantsijate mõjutusel või mitte, aga järg-misena on hüppega platsis „Hopp Johanna“ ja Äksi segakoor. Särtsakast dirigendist ja kogu koorist õhkab niisugust soojust, et Püha Öö esitamise ajaks on tunne, et jah, nüüd võivad jõulud tulla...

Käes on külalisesinejate aeg: Väägvere kapelli ammune sõber, Nõo vanatantsuklubi on juba mitmendat korda Tartu Valla taidlejatele külla tulnud. Kõik tantsijad tunnistavad end paari-dena seaduslikus abielus olevat ja nende esine-mist nautides taban end mõttelt, et äkki peaks abiellu astujatele tantsuklubi kohustuslikuks tegema – kui ikka ühte jalga ei astu, kas on mõtet... Või siis 20 aasta pärast n.ö. kordusõp-pustele saatma – nii ühte hingamist tantsivad need paarid...

Ootame järgmist esinejat päris pikalt ja see tasub ennast ära: Hermiined-Elviirad on läbi teinud mitte ainult nimemuutuse, vaid rah-variites piigade asemele on tantsuplatsi vallu-tanud ohtlikud naised, kes sallidega sihukesi põimeid korraldavad, et ei tea, kas see mõnes mehes äkki hirmu ei tekita. Aplusi järgi ot-sustades on pigem ikka vastupidi. Ja oh seda tantsmise lusti – seda mäletan isegi...

Ärevus kasvab. Järgmiste esinejate hulgas kohe kindlasti, sest Nimetu Segaansambli üks väga vajalik viiendik võitleb festivaliväliselt palavikuga ja nii nad neljakesi vapralt esimest korda nii suure publiku ette astuvad, olles va-rem ühe korra juba esinenud ikka ka. Kungla rahvas lahkub jaamast rongiga Lõvikuninga ja meie südametesse. Ja see pole soolo, see on üks suur pere, kes on kokku tulnud siia saali ja mitte keegi ei pane juba ammu enam tähele maailma kõige üksildasema helendusega päe-vavalguslampe. On soe ja kodune...

Festival on ülevaatus, kokkuvõttev üritus. Aga kui ülevaatust pole, siis on lihtsalt pidu ja tähistamine!

Taidleja – see on asjaarmastaja. See, kes teeb asju armastusega, aga pole proff.

Mall Türk Ülle Kool

10

Meie ette astvad taas kogu ilus ja uhkuses Lähte naiskoori lauljad. Tuulelaulude tsükkel.

Koorijuhi veregrupiga kolleeg tunneb ilmsel-get tahtmist laua tagant koori ette söösta ja rahulolu paistab nii pealtvaatajate kui lauljate pealt oi kuidas! Ning siis: üllatusmagustoidu-na ilmuvad tantsuplatsile kõhutantsijad, kel-lele pole Kaera-Jaangi võõras ja meie silme all

kultuurielu

Lisandub teadmisi ja ootamatuid ülestunnistusigi – üks Nõo vanatantsuklubi tantsijatest olla tundnud isiklikult Viimse Reliikvia Gabrieli hobust...

peetakse maha kelmikas tantsulahing. Nüüd riskin kõlada küll teleturulikult: aga ka see pole veel kõik – noored lõõtsamängijad kiirus-tasid kohale otse koolist. Mis korralik pidu see lõõtsamänguta on, festivalist rääkimata!

Festivaliõhtusse mahub kuulamise-vaata-mise kõrval ka hoogsat kaasategemist.

Sellega on õhtu esimene pool läbi saanud, osa-lejad uue ja erilise Tartu Valla kalendri võrra rikkamad ja pärast väikest pausi algab mit-te vähemtähtsam festivali teine osa: ligi paar tundi vehib see sadakond inimest nõokate juhtimisel ja väsimatu kapelli saatel üha uusi ja uusi sajandivanuseid seltskonnatantse tant-sida. Mitmetunnise rahvakultuuri üritusel on sportimise hõngu, tore neid käsikäes näha!

Aga ei anta puhkust ka ajule ja Ruth Arikai-neni kokkupandud viktoriiniküsimused vii-vad võitjavõistkonna Paanikani. Mitte jõu-

lueelsesse ostupaanikasse, vaid Vanemuise etenduse vaatajate hulka. Lisandub teadmisi ja ootamatuid ülestunnistusigi – üks Nõo va-natantsuklubi tantsijatest olla tundnud isikli-kult Viimse Reliikvia Gabrieli hobust... Igal juhul on kõigi võit, et üksteist nüüd paremini teatakse-tuntakse.

Meie oleme tantsu, tralli ja viktoriini ajaks juba taas teele asunud ja võime vaid tagantjä-rele õhata, et sellest varaste hommikutundide-ni kestnud rõõmufestivalist seekord rohkem osa ei saanud. Aga festival tuleb kindlasti jäl-le! Kasvõi juba üksi toreduse pärast ja Nimetu ansambel jäi ju ka veel nimeta – järgmisel kor-ral nimetame edasi!

Tänud teile kõigile, kes tahtmist ja rõõmu kannavad ja jagavad!

Küsisime asja algatajatelt, et miks te seda teete? Vastus oli: „Nii lahe on!“

Festivalist valminud filmi soetamiseks tuleb ühendust võtta Tiit Helm´iga: info@lahte.edu.ee või telefonil 529 5627

Rohkem infot:

www.noortevolikogu.tartuvv.ee

www.TVNVK.blogspot.com

Facebook: Tartu Valla Noortevolikogu (TVNVK)

12.detsembril algusega kell 17.00 toimus Lähte Ühisgümnaasiumi aulas Tartu Valla Noortevolikogu poolt korraldatud

„Infoõhtu Tartu valla noortele”. Kohale olid kutsutud erinevad vallas tegutsevad noorteorganisatsioonid, kaetud oli ka suupistelaud ja õhtu lõppes discoga.

„Infoõhtu Tartu valla noortele” eesmärgiks oli noortele tutvustada erinevaid vabaajaveetmis-võimalusi läbi kohalike noorteorganisatsioo-nide. Ennast tutvustama olid tulnud Noor-kotkad, Eesti Skautide Ühing, Eesti Gaidide Liit, Tartumaa Noortekogu ja muidugi ka Tartu Valla Noortevolikogu.

Noorte infoõhtu oli esimene suurem TVNVK poolt korraldatud üritus ning anti endast pa-rim, et informeerida noori nende võimalustest valla elus aktiivselt kaasa lüüa. Rahvast oli küll infoõhtule kogunenud pisut vähem kui plaanitud, kuid need, kes kohal olid, said tea-da palju huvitavat erinevate noorteorganisat-sioonide tegevuse kohta ning nii mõnigi ak-tiivne grupp sai endale juurde uusi liikmeid.

TVNVK korraldab kindlasti ka edaspidi tore-daid ning sisukaid noorteüritusi. Hoiame teid oma tegemistega kindlasti kursis ja loodame, et juba järgmistel sündmustel on oluliselt roh-kem huvilisi kohal!

Infoõhtu Tartu valla noorteleKarin TorimTartu Valla Noortevolikogu

Infoõhtul osalejad.

11

kirJAD MAAilMASt

Hillwalk in Ireland ehk täiskasvanukoolitaja praktikast Corkis

20. oktoobri ilm on päikseline ja tuulevaikne, täiesti ideaalne mägimatkaks. Et mitte hilineda, siis olen aegasti kohal, kollases fliisis matkajuht John juba tulebki oma muheda naeratusega. Järsku oleme aga ühe Austraaliast pärit tüdrukuga kahekesi ja teisi ei kusagil, jookseme siia sinna, väike ärevus juba sees, lõpuks aga saabub jälle John muigel näoga ja ütleb, et „let s go girls“.

Tunnike bussisõitu ja siis sammuma. Karge õhk, avar vaade, sügisvärvides Iirimaa. Tore! Umbes 15 minuti pärast hakkan tundma, et kuidagi raske on ülespoole rühkida - hing ki-pub kinni jääma ja jalg on tönts. Kuhu ma ometi tulin, kas on võimalik tagasi minna ja see ei ole siiski minu jaoks – need on hetke-mõtted. Tagasiminek oleks liiga komplitseeri-tud ja piinlik ka. Koondades oma teadmisi lii-kumisest mäkke, lähen edasi. Õnneks tehakse palju peatusi ja selgub, et ma pole kõige hädi-sem. Mitu poissi hingeldavad minust rohkem ja peatused kuluvad kõigile ära.

Mõne aja pärast avastan, et naudin järjest enam avanevaid vaateid ja ega see minek üles nii raske ka ei ole. Enne tippu teeme järvekal-dal lõunapausi. Mõne aja pärast veel veidi ro-nimist ja olemegi juba tipus, ligi 800 meetri kõrgusel. Vaade on lummav ja sealhulgas pais-tab ka Iirimaa kõrgeim mäetipp, mis kogenud matkajuhi sõnul olevat harva meie asukohast nähtav, sest reeglina nii selget ilma ei ole. Al-laminek on veidi teistes toonides ja mitte olu-liselt kergem, kuid kiiremini läheb küll.

Nüüd siis sauna – saab higi maha ja lihased pehmeks! Aga oh ebaõnne - sauna siin ju ei ole ja kohaliku kombe järgi läheme hoopis pubis-se. Higi maha ei saa, aga õllel on väike lihaseid lõdvestav mõju ikka. Teel koju, mis on mul veel umbes 20 minutit mäest üles- alla, küll mööda asfalti, on meeldiv tõdeda, et tasus minna ja kogemus on mõnusam kui ootasin.

Tegelikult tahtsin kirjutada oma praktika- ja elukogemusest Iirimaal.

Milleks selline pikk sissejuhatus matkast? Ühel päeval kolledzisse minnes tekkis seos

Signe ReppoTÜ Psühholoogia Instituudi täiend- ja tasemeõppe peaspetsialist

nende vahel. Leidsin, et need kogemused on paljuski sarnased. Olen Grundtvigi täiskasva-nute koolituse projektidega kokku puutunud juba aastaid ja varasemalt umbes nädalastel välislähetustel käinud. Neist inspireerituna oli ammune soov pikemaks ajaks välismaale minna, et näha ja kogeda, mis mujal tegeli-kult toimub. Kui Grundtvigi kaudu kuulu-tati välja välispraktika lähetus, leidsin, et just see on minu võimalus. Kandideerisin ja sain peagi rõõmustava uudise, et olen välja valitud. Mida lähemale aga äraminemise päev jõudis, seda rohkem oli kõhklusi, kahtlusi ja suisa hir-mu. Õnneks mu paar tuttavat St. John's Cent-ral Collegest, kuhu olin minemas, lohutasid, et küll sa hakkama saad ja et me kõik ootame sind.

Sõit Corki sujus hästi, mõne lustaka vahejuh-tumiga küll. Näiteks jäin ma oma suure kohv-riga Dublini raudteejaamas tualettruumi sis-sepääsu raudade vahele kinni ja muudki veel, kuid kõik olukorrad said sõbralike iirlaste abi-ga lahendatud.

Luuletust uutest asjadest septembrikuus teavad ilmselt paljud.

Ja just nii oligi: uus maa, uus asutus, uued ini-mesed, uus süsteem, võõras keel. Samas võt-sin kõik pakutava huviga vastu. Kolleegid kol-

ledžis olid äärmiselt lahked ja sõbralikud ning iirlased on sealjuures ka väga jutukad. Pidev vadistamine tegi mulle alul isegi nalja, kuid mingi aja möödudes leidsin ennastki õpetaja-te toas „smalltalki“ ajamas.

Mõne aja möödudes hakkasin tundma, et kas need tegevused on ikka kõige õigemad ja kas need inimesed, keda ma siin assistee-rin, on minu seisukohast parimad ning et kas ma peaksin ehk hoopis muud tegema – kõhk-lusi oli kuhjaga. Lisaks läksid ilmad vihma-le ja suur igatsus pere ja sõprade järele kasvas hoogsalt. Käisin rutiinselt koolis ja tegin oma asju, samas ikka kaheldes ja vaikselt mõeldes, et ega sellisel praktikal suurt mõtet ole ja tege-likult tahaks ikka koju...

Aeg annab aga arutust ja hommik on õhtust targem. Siia võiks veel mõne vanasõna ritta panna. Vahemärkusena: sõbrad andsid mulle kaasa kotikese tarkade lausetega ning ütlesid, et kui on raske või ei tea mida teha, siis võtku ma sedel ja lugegu, mida soovitatakse. Olen seda kasutanud siin korduvalt, see on umbes nagu targa sõbra asemel.

Ühel päikeselisel hommikul (ilm ongi siin päikese ja vihma näol väga vahelduv) kooli kõndides tabasin end mõttelt, et vaatamata kohatisele kaootilisusele olen nii mõndagi tä-hele pannud. Minu algne plaan oli olla paari õpetaja assistent ja püüda rohkem teada saa-da kogu täiskasvanute koolituse ja nõustamise süsteemist Iirimaal. Tegelikkuses selgus peagi, et igapäevaselt ei ole mul siin suurt midagi as-sisteerida ja lihtsalt tunnis istuda tundus mõt-tetu. Kooli juhtkond leidis mulle ülesandeid, läbi mille sain rohkem aimu nende igapäe-vatööst. Minu argipäevad ei olnud just kõige rutiinsemad, sest sageli anti ülesandeid käigu pealt.

Teisel Iirimaal veedetud kuul teadsin küll, et nö mäkke on veel veidi minna, kuid juba oli selgemalt näha, mida on kogetud ja mida saan siin veel ära teha ning millist kasu see koge-mus mulle isklikult toonud on. Loomulikult oli oluline ka see, mida hiljem erialaselt teis-tele edasi anda. Mõned tehtud tähelepanekud tahan siinkohal ka jagada.

Kui plaanid minna pikale praktikale välis-maale, siis kaalu läbi, kas oled tegelikult ka valmis nii pikalt kodust ja lähedastest eemal olema. See võib osutuda raskemaks kui arva-ta oskad. Kui siiski lähed, siis leia võimalusi kontaktideks kodustega kas Skype vms teel ja leia kohapealt inimene, kellega usalduslikum suhe luua. Hakka juba varakult endale elu-aset otsima. Mina leidsin selle CouchSurfin-gu kaudu, mille liikmed tegelevad küll üldi-selt paaripäevase majutuse pakkumisega, kuid

Mõne aja möödudes hakkasin tundma, et kas need tegevused on ikka kõige õigemad ja kas need inimesed, keda ma siin assisteerin, on minu seisukohast parimad ning et kas ma peaksin ehk hoopis muud tegema – kõhklusi oli kuhjaga

12

kirJAD MAAilMASt

mul õnnestus kohaliku ülikooli õppejõuga pi-kemaks ajaks kokkuleppele saada.

Oluline on leida võimalikult sobiv praktika-koht ja juba enne aõitu detailselt läbi rääkida praktika sisu. Vastuvõtjad on reeglina hooli-vad ja kenad inimesed, kuid ei saa unustada, et tegelikult vastutad kõkide asjade sujumise eest sina ise ning seda alustades reisi korralda-misest, elukohast kuni sisulise tööni.

Kombed võivad kultuuriti küll erineda, kuid inimesed on ikka samad ja sõbralik suhtumi-ne ning naeratus aitavad alati.

Lõpetuseks vaatame, mida ütleb mu tark ko-tike. Sedakorda tuli järgmine mõttetera: „Kui viletsuse kibedused on ammendatud, siis tu-levad õnne maiuspalad“. Nüüdseks on kõik keeruline ununenud ja jäänud vaid meeldivad mälestused ning kontaktid. Mida muud veel tahta!

Kombed võivad kultuuriti küll erineda, kuid inimesed on ikka samad ja sõbralik suhtumine ning naeratus aitavad alati.

Tipp vallutatud.

Lammas all paremas nurgas.

Tüüpiline Iiri (vaadi)vaade.

13

kAASAegne rAAMAtukogu

Valla raamatukogud sisustavad internetti oma toa

Raamatukogude lahutamatu osa on ka siis, kui osa kogude senistest funktsioonidest läheb üle ekraanide taha, inimesed. Nii need, kes raamatukogude teenuseid kasutavad kui ka need, kes neid teenuseid pakuvad. Ajaga käivad kaasas mõlemad. Tänu väljaspool süsteemi tegutsemisele on kogude külastajate kohanemine uute teabekasutamise võimalustega kiirem ja paindlikum. Raamatukogude töötajad peavad aga leidma parima võimaliku lahenduse juba toimiva süsteemi siseselt.

Möödunud aasta 8. detsembri hommikul sõitsid Tartu valla raamatukogude juhatajad Äksi Looduskeskuse majja kokku, et pidada nõu valla raamatukogude ühise blogikesk-konna loomise üle. Mõttetalgutest kasvas välja aga midagi palju toekamat kui see üks mõte. Järgmises lehenumbris jõuame ka nen-de ideede kajastamiseni, mis seoses valla kuu-kirjaga esile kerkisid. Hommikuse kohvilaua taga istusid Anita Priks (Äksi raamatukogu), Eve Toots (Lähte raamatukogu), Karin Evik (Vedu raamatukogu), Kaja Schultz (Härma ja Kõrveküla raamatukogud), Ele Ellermaa (Tartu maakonnaraamatukogu), Merle Aas (Tartu maakonnaraamatukogu), Jaana Puur (Tartu vallavalitsus) ja selle jutuajamise kirja-panija.

Aga nüüd kokkusamise põhiteema juurde. Vi-kipeedia tõlgendab blogi nii:

Ajaveeb (veebipäevik) on veebileht, mis sisal-dab autori päevikulaadseid perioodiliselt lisa-

Anneli Parksepp

Ajaveeb (veebipäevik) on veebileht, mis sisaldab autori päevikulaadseid perioodiliselt lisatavaid postitusi. Tavaliselt esitatakse postitusi ümberpööratud kronoloogilises järjestuses ja nad on üldjuhul kättesaadavad kõigile internetikasutajatele.

tavaid postitusi. Tavaliselt esitatakse postitusi ümberpööratud kronoloogilises järjestuses ja nad on üldjuhul kättesaadavad kõigile inter-netikasutajatele.

Blogimõte tuli Karinil ja Anital tänu ühele külastatatud seminarile ja nagu Anita tunnis-tas, et nüüd on vaja ennast hädasti kuuldavaks teha. Rääkida asjadest, mis südamel ja mille-ga raamatukogudes veel peale üle leti raamatu ulatamise ja vastuvõtmisega tegeldakse. Hu-vitavaid mõtteid, mida jagada, on päevade ja aastate kaupa raamatutega kokku puutuvatel inimestel küll. Blogikeskkonnas on plaanis tutvustada oma üritusi, näitusi, jagada mõt-teid kasvõi poliitikast. Loomulikult kajastada lugemiselamusi, internetikeskkonnast leitud materjale autorite või raamatute kohta, anda viiteid artiklitele, tuua välja põnevaid ja päe-vakohaseid tsitaate. Esmane reaktsioon neilt noortelt, kellega huvist sellise keskkonna vas-tu räägiti, on positiivne. Sellise keskkonna üks eesmärk on ärgitada lugejaid oma arvamust avaldama ja loetu üle arutlema.

Miks just blogikeskkond? Internetilehekülg on liiga staatiline ja ametlik. Kokkutulnud olid ühel nõul, et blogi on vabam ja paind-likum ja need arvamused, mida seal avalda-takse, on isikuväljendus, mitte ametlikud sõnavõtud. Luues selle keskkonna kogu val-la raamatukogude peale ühiselt, saab ka kin-del olla, et kellelgi seitsmest hakkajast naisest ikka midagi öelda on ja nii on see blogi ka kogu aeg muutumises.

Kuna nii mõnigi laua taga istunust on väga hea fotograafina silma paistnud, siis kerkis blogis kajastada plaanitavate teemade hul-gast tugevalt esile fotograafia. Isegi omamoo-di valla hobifotograafide pildipanga loomise näol. Tehniliselt oleks see siis eraldi galeriina ja sellesse saaks siseneda läbi loodava blogi-keskkonna, mida omakorda saaks külastada nii läbi maakonnaraamatukogu kui ka valla koduleheküljel asuva lingi.

Oht, et blogikeskkonda hakkavad risustama „elukutselised“ netikommentaatorid, on plaa-nis välistada juurdepääsu paroolide alla pane-misega. Raamatukogude blogisse riputavad kaastöid üles ikka ainult selle keskkonna nn ametlikud liikmed e raamatukogude töötajad. Loomulikult on võimalik saata meilitsi arva-muskirju ja neid siis omakorda keskkonnas avaldada.

Raamatukogude blogil oleks nn kollektiivne moderaator ehk ühises meililistis arutatakse teema läbi ja otsustatakse, kas teema läheb

„eetrisse“ või mitte. Kirjutamine on blogiga seotud raamatukogude töötajatel vabatahtlik-kuse alusel – kui on midagi öelda, siis on või-malik seda teha. Samas – ilmselt kasvab juba teemade püstitamisest palju põnevaid arutelu-sid välja.

Et blogikeskkonna loomine lihtsalt kohvilaua jutuks ei jääks, siis on plaanis juba käesoleva aasta veebruari keskpaigas uuesti kokku saada ja mõtteid tegudeks vormistama hakata. Eks siis on võimalik ka juba „avamiskuupäevadest“ täpsemalt rääkida.

Aga seniks – lugemielamustega täidetud aas-tat kõigile!

Sellise keskkonna üks eesmärk on ärgitada lugejaid oma arvamust avaldama ja loetu üle arutlema.

Fotograafiapisikuga Anita Priks.

14

näol) Tartumaa meeste aktiivgrupi loomist 2010. aasta juulis. Tagasihoidlikult alustanud tegevusest on kuue kuu jooksul välja kasva-nud 40-liikmeline regulaarselt kogunev tervi-seklubi, kus kõigil osalejatel on paika pandud kindel eesmärk ja tegevused selle saavutami-seks.

Meeste tervisealane aktiivgrupp koondab ene-ses mitmeid Tartumaa vallavanemaid, ettevõt-jaid ja ka muidu aktiivseid mehi, kes hoolivad nii iseenda kui teiste Tartumaa meeste heast tervisest. Tundub, et üheskoos tegutsemine toob hoopis rohkem kasu, kui üksi jooksmine või kangi tõstmine. Üheskoos julgetakse ette võtta ka esmapilgul meeste jaoks kummalisi tegevusi- nii näiteks osalesid aktiivgrupi liik-med 20. novembril Aura veekeskuses toimu-nud kogu Eesti esimesel meeste vesiaeroobi-kapäeval.

Olge julged ja osalege!

Tänu Tartumaa Arendusseltsi toetusele jät-kab Tartumaa meeste aktiivgrupp oma tege-misi ka 2011. aastal. Pakume senistele ja ka uutele liikmetele terve aasta jooksul erinevaid sportimisvõimalusi ning uusi ja huvitavaid kontakte.

Oluline grupiga liitumise motivaator on ter-visekontroll, mille alusel kõik verivärsked ak-tiivgrupi liikmed saavad esmase ja vajaliku ülevaate oma peamistest tervisenäitajatest.

Oma aktiivgrupis osalemise soovist tuleks esimesel võimalusel teada anda e-posti aad-ressil mehedliikuma@mehedliikuma.ee või telefonil 503 2748.

Kas olete märganud, et eelmisel, 2010. aastal räägiti varasemast oluliselt rohkem meestest ja nendega seonduvast? Toimunud on mitmeid meeste tervise teemat käsitlevaid konverentse, avaliku elu tegelased langetavad silmnähtavalt oma kehakaalu ja propageerivad tervisesporti ning mehi „sunnitakse omavahel lausa tantsima. Mis on juhtunud?

Hea tervisega mees on muutumas üha suu-remaks varanduseks.

Kõige lihtsamalt vastates on Eestis hakatud aru saama, et hea tervisega mees on muutu-mas üha suuremaks varanduseks. Varandus on aga üpriski sandis seisus- meie meeste keskmiselt tervena elatud aastate arv jääb veel oluliselt alla Euroopa Liidu keskmisele ning samuti pole kiita ka eesti meeste keskmine eluiga (Eestis 68,5 eluaastat, EL keskmine 75 eluaastat), rääkimata selle näitaja olulisemalt kõrgemast vahest naiste ja meeste vahel (Ees-tis 10,4 eluaastat, EL keskmine 7,4 eluaastat)

Kui senimaani on meeste tervise peamised riskifaktorid olnud seotud keskkonnafaktori-te ja varase suremusega, siis viimastel aastatel on oluliseks riskifaktoriks kujunenud elustiil, sealhulgas ka ülekaalusisus. Viimase osatäht-suse tõus on enamasti seotud vähese liikumise ja valede toitumisharjumustega, näiteks vii-maste uuringute järgi teeb regulaarselt tervi-sesporti ainult 26% eesti meestest.

Aktiivgrupp tegutseb hoogsalt.

2010. aasta alguses kutsuti Tartus ellu mees-tele suunatud tervise- ja liikumisprogramm

„Mehed Liikuma“, mille eesmärgiks on muuta eesti meeste tervisega seotud hoiakuid, paran-dada nende terviseteadlikkust ja tõsta seeläbi meeste tervelt elatud aastate arvu.

Praeguseks on „Mehed Liikuma“ eestveda-misel Lõuna- Eesti maakondades viidud läbi kokku kuus meeste tervisefoorumit, valmi-nud on Internetis nähtav saade „Meeste tervi-sejutud“ ja videokaardistatud kõik olulisemad Tartumaa terviserajad. Rohkem infot prog-rammi tegevuste kohta leiab aadressilt www.mehedliikuma.ee

Kogu programmi õnnestunumaiks tegevu-seks võib pidada koostöös Tartu Maavalitu-se, Tartumaa Spordiliidu ja Tartumaa Aren-dusseltsiga (projekti rahastaja Leader- toetuse

terviS

Mehed, hakkame liikuma!Siim Ausmees„Mehed Liikuma!“ eestvedaja

Eesmärgiks on muuta eesti meeste tervisega seotud hoiakuid, parandada nende terviseteadlikkust ja tõsta seeläbi meeste tervelt elatud aastate arvu.

Mehed liikuma aktiivgrupp.

1515

Väljaandja: Tartu Vallavalitsus ja VallavolikoguToimetus: Peatoimetaja Anneli Parksepp anneli@filisart.ee Toimetaja Ave Landrat ave@prosecco.ee

Tartu Valla KuukiriTASUTA

Tartu Valla Kuukirja saab elektrooniliselt lugeda valla koduleheküljelt aadressil: www.tartuvv.eeTrükk ja küljendus: AS Ecoprint

Head kuukirja lugejad ja kaasautorid! Kaastöid, teateid ja reklaame ootame hiljemalt iga kuu 1. kuupäevaks. Mida varem saadetud kaastööd, seda kindlam on, et need ka järgmisse numbrisse jõuavad. Kuukirja levitamisega seotud küsimustes palume pöörduda vallavalitsusse: Aimar Leht aimar.leht@tartuvv.eeSamas palume Aimarile endast teada anda neil lugejatel, kes soovivad kuukirja edaspidi oma postkasti.

tAgAkülg

Õ N N I T L E M E

90 LAINE MUUGA 2.02.1921

80 VALENTINA MOSIN 9.02.1931 ERA NESTRA 10.02.1931 RUDOLF METSVA 17.02.1931 HELJU RIIGOV 20.02.1931 KOIDULA TRUU 26.02.1931 OLGA TINT 28.02.1931

75 KAAREL ANSIP 5.02.1936 MILVI KIRS 7.02.1936 HILLAR KUSLAP 21.02.1936 LINDA PAHK 26.02.1936 ENDLA JÜRGENSON 27.02.1936

70 LEA PEETSALU 11.02.1941 HELLE SIIM 13.02.1941 KALLE KAASIK 16.02.1941

65 HILLE SILLAOTS 15.02.1946 HELGE RUMM 16.02.1946 TIIU PÄRN 22.02.1946 VAHUR PROOVEL 23.02.1946 SIRJE RUDNITSKAJA 24.02.1946 AAVO MELK 25.02.1946

60 HELI HEIMVELL 5.02.1951 ANU RODIMA 6.02.1951 HELI VÄHTER 26.02.1951

VALEV ELLER 24.08.1920 – 3.12.2010

ALBERT SAPELKOV 26.01.1933 – 10.12.2010

VIKTOR NESTEROV 1.09.1938 – 26.12.2010

HENNO KANGUR 2.01.1939 – 30.11.2010

TIIU GRASBERG 12.07.1939 – 8.12.2010

MÄLESTAME

MARI MUHHIN 17.11.2010

MARTEN TRUSS 1.12.2010

ARHIP NAZAROV 4.12.2010

CARL-ERIK SÄKS 6.12.2010

JARON JOOSING 22.12.2010

JASMIN ERLE MURUMAA 6.12.2010

GRETE JOORITS 14.12.2010

SÜNDISID

Haigushüvitist maksavad tööandja ja haigekassaGripihooaeg on alanud ning igaühele meist võib ootamatult kallale kip-puda mõni viirus või külmetushaigus. Enesetunde halvenedes on alati soovitatav pöörduda perearsti poole, kes vajadusel väljastab haigusle-he. Ühes aastas väljastavad Eesti arstid ligi 300 000 haiguslehte. Hai-gekassa statistika näitab, et enim haiguslehti väljastatakse just seoses külmetushaigustega oktoobris-novembris ja märtsis-aprillis. Haiguslehe saab arst kirjutada inimesele, kes käib tööl ja on tööandja poolt ravikindlustatud. Hüvitise eesmärk on kompenseerida töötajale haigestumise ajal saamata jäänud töötasu teatud ulatuses. Alates 2009. aastast maksavad haigushüvitist nii tööandja kui haigekassa.

Haigushüvitiste puhul on oluline teada, et kolme esimese haiguspäeva eest hüvitist ei maksta. Alates 4. päevast maksab hüvitist tööandja 70% töötaja viimase kuue kuu keskmisest töötasust. Haigekassa hakkab hüvi-tist maksma alates 9. päevast. Haigekassa makstava haigushüvitise määr on samuti 70%, kuid hüvitise arvutamise aluseks on inimese töövabas-tuse alguspäevale eelnenud kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu.

Raseda haigestumise korral ning tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste tõt-tu väljastatud haiguslehtede puhul tööandja hüvitist maksma ei pea. Sel-listel juhtudel maksab haigushüvitist haigekassa alates 2. päevast – rase-da haigestumise korral 70% määras ja tööõnnetuste ning kutsehaiguste tõttu 100% määras.

HOOLDUSHÜVITISESTHooldushüvitist maksab haigekassa:

· alla 12-aastase lapse põetamise korral kuni 14 kalendripäeva;

· teiste perekonnaliikmete kodus põetamise korral kuni 7 kalendripäeva;

· alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamise kor-ral, kui lapse hooldaja ise on haige või talle osutatakse sünnitusabi kuni 10 päeva.

Haigekassa statistika näitab, et aastas väljastavad Eesti arstid üle 100 000 hoolduslehe. Keskmiselt põetab lapsevanem last 9 päeva. Kui varem jäid haigete lastega koju valdavalt emad, siis nüüd on hakanud tõusma hool-duslehe võtnud isade arv.

Hüvitist maksab haigekassa hoolduslehe alusel esimesest päevast 80% määras. Hüvitis arvutatakse sarnaselt haigushüvitisega eelmise aasta keskmiselt sotsiaalmaksuga maksustatud tulult. Hoolduslehe võib arst vajadusel väljastada ka pikemaks ajaks kui hüvitise maksmise periood. Pii-rang on ainult hüvitise maksmise perioodil, mitte hoolduslehe kestusel.

Haigus-või hooldus leht tuleb tööle naastes esitada oma tööandjale, kes selle omakorda peab haigekassale edastama 7 päeva jooksul. Haigekas-salt saab haigushüvitise kätte hiljemalt 30 päeva jooksul alates lehe jõud-misest haigekassasse. Tööandja peab omapoolse hüvitise välja maksma palgapäeval või vähemalt 30 päeva jooksul alates lehe saamisest.

Eesti Haigekassa Tartu osakond