Ükski tark pole taevast tulnud

Energia säästlik kasutamine

Raamatu käsikiri: Ülo Kask, Eha Kask ja Livia KaskIllustratsioonid: Anne MetsamaaKujundus ja tehniline teostus: Eha KaskFotod autorite isiklikust kogustAS Tallinna Küte 2011© AS Tallinna KüteKõik õigused on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lu-batud ühtki selle raamatu osa paljundada ei elektroonilisel, mehhaanilisel ega muul viisil.Trükk: AS Folger ART

Raamatu “Ükski tark pole taevast tulnud” pealkirjaks on võetud eesti rahva vana-sõna. Raamat on mõeldud nooremale kooliastmele, räägib energiast, energiaallika-test ja tutvustab säästlikke energiakasutuse viise. Raamatu lõpuni lugenud, peaks iga noor olema võimeline vastama küsimusele, miks me peame ja kuidas me saame enegiat säästlikult kasutada.Käesolev raamat valmis soojusettevõtte AS Tallinna Küte toetusel. Antud raamat on kättesaadav ASi Tallinna Küte peakontoris ja koduleheküljel www.soojus.ee. Lisaks saab raamatut hankida ka ASi Eraküte osakondadest üle Eesti ja sellele on ligipääs ka ettevõtte koduleheküljel www.erakyte.ee.

2

�

Täna õpime piirama oma energia kasu-tust ja elama säästlikult

�

Mis on energia

ja kust me seda saame?

Kust me siis saame energiat?Juba vanal ajal oskasid inimesed tööks vajalikku energiat saada tuulest ja voolavast veest. Taimed kasvavad Päikeselt saadud energia arvel ja koguvad seda endasse. Taimi süües saame energiat neilt.Põlemisel annavad puud saadud energia jälle ära ja me saame nende abil näiteks pliidil süüa valmistada ja tube soojaks kütta.Kõik elav planeedil Maa saab energiat soojuse ja valgusena Päi-keselt ja seda juba miljonite aastate jooksul.Päike valgustab ja soojendab Maad ja maakera ümbritsevat õhku- atmosfääri. Tänu Päikeselt saabuvale energiale saame nautida sooja suve.

E nergia on töövõime, töövaru. Energia on kehade võime panna teisi kehi või kehaosi liikuma.

Energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele.

�

E nergiaallikad jaotatakse tavaliselt kaheks suu-reks grupiks – taastuvad ja taastumatud ener-

giaallikad.

Taastuvad energiaallikad on energiakandjad, mida saadakse ja mis täienevad looduslike protsesside kaudu

ning mis kasutamisel ei ammendu. Taastuvad energiaallikad võib omakorda liigitada põlevateks (puit ja muu biomass) ning mittepõlevateks (päikese kiirgus, tuul, voolav vesi jõgedes, hoovused, maapõuesoojus ehk geotermiline energia ning tõus-mõõn).

Taastumatud on aga põhiliselt maakoorega seotud energiavarud, millest olulisemad on kunagiste taimede

ja loomade jäänustest tekkinud fossiilsed kütused (nafta, gaas ja kivisüsi), aga ka Universumi tekkimise käigus moodustunud uraan kui tuumakütuse lähteaine.

Milline energiaallikas käivitab vesiratta, tuulikutiivad?

Milline taastuv energiaallikas ei ole seotud Päikeselt saabuva

kiirgusega?

�

Miks kasutatakse taastuvaid energiaallikaid?

Nende varud on piisavad ja uuenevad.Need on sageli läheduses kättesaadavad.Neid saab otseselt kasutada ruumide kütmiseks.Nende kasutamisega ei saastata ümbrust või on saastamine väike.Nende kasutamisega vähendame fossiilsete kütuste tarbimist, mis on taastumatud ja jätame neid ka tulevastele põlvkondadele.

••••

•

Taastuvaid energiaallikaid kasutavaid seadmeid võib jagada päikeseenergiat otseselt või kaudselt kasutatavateks. Otseselt saame päikeseenergia muundada meile vajalikuks soojaks veeks päikesekollektoritega või elektrivooluks päikesepaneelidega. Päikeseenergia kaudne muundamine elektrivooluks toimub näiteks elektrituuliku abil ja soojuseks biomassi vahendusel.

T aastuvad energiaallikad

Rumalus käib ees, tarkus taga järele(Eesti vanasõna)

�

Igasugused tehnilised seadmed mõjutavad meid ümbritse-vat elusloodust, maastikke ja elupaiku. Tuulepargid tekita-vad müra ja visuaalset reostust.

Kas nende kasutamisega kaasneb ka halba?

Energia muundamisega (tootmisega) kaasnevaid mõjusid saame hajutada ja vähendada

Seadmeid, mis muundavad taastuva energia meile vajalikuks soo-juseks ja elektriks tuleb paigaldada laiali üle maa, seal kus asuvad selle energia kasutajad. Seda nimetatakse hajutatud energia tootmiseks. Kui üksikud elektrit tootvad seadmed ja kasutajad omavahel võrku ühendame ning energia tootmist ja tarbimist automaat-seadmete ja arvutijuhtimisega tasakaalus hoiame, saame nutika elektrivõrgu.

Veejõujaamad takistavad kalade liikumist. Suured päike-seelektrijaamad tekitavad peegeldusi. Kõik suured elektri-jaamad, mis kasutavad taastuvaid energiaallikaid, vajavad väga suuri territooriume seadmete paigaldamiseks.

Hüdroelektrijaamade paisude taga võidakse üle ujutada sadu ruutkilomeetreid maad. Nii suured tuulepargid kui ka päikeseelektrijaamad võivad võtta enda alla kümneid hektareid maad, mida sageli võiks kasutada hoopis põl-lumajanduses.

�

P äikeseenergia kasutamine

Juba väga vanal ajal oskasid ehitajad ka-sutada päikese soojendavat mõju. Vanadel talumajadel puudusid sageli põhjapool-sel küljel aknad. Aknad ja välisuks olid lõunakaarte suunas. Laiad katuseräästad takistasid suvel otsesel päikesekiirgusel tup-pa pääsu, et ruumid liigselt ei soojeneks. Tal-vel kui Päike madalal horisondi kohal liikus, paistis päikesevalgus otse tuppa ja soojendas seda meeldivalt.

Päikesekollektorid

Päikesekollektor on seade, milles päikesekiirgus neeldub ja annab oma soojuse üle kollektori torudele

ja neis voolavale vedelikule. Vedelik valitakse selline, mis talvel ei külmuks. Vedelik pumbatakse järgmisse seadmesse (soojusvahetisse), kus saadud soojus antakse üle juba sellele veele, mis jõuab meie kraanidesse. Sooja vee jaoks on ette nähtud ka suured paagid, milles olev vesi päikeselise ilmaga ja päeval soojeneb ning seda peab seal jätkuma ka ööseks ja pilvisteks päevadeks.

Too päikeseenergia otsese ja kaudse kasutamise näiteid?

�

Tumedad esemed neelavad päikesekiirgust ja valged peegel-davad. Seda omadust kasutades värvitakse põhjapoolsetes riikides hooned tumedamaks aga lõunapoolsetes riikides värvitakse majad enamasti valgeks. Oma maja tuleks ehitada nii, et see salvestaks võimalikult palju päikeseenergiat. Seda nimetatakse passiivseks päikeseenergia kasutamiseks.

Päikeseenergia aktiivne kasutamine vajab tehnilisi seadmeid – päikesekollektoreid vee või õhu soojendamiseks ja päikesepa-neele (päikesepatareisid) päikesekiirguse muundamiseks elektrivooluks.

10

Tuuleenergia ja voolava vee energia

K as tead, kus asuvad tuulepargid ja hüdroelektrijaamad Eestis?

Nimeta mõnesid.

Tuli, vesi ning sool piäväd majas ikka olõma(Eesti vanasõna)

Tuuleveski

Elekrituulikud

Elekrituulik

Vesiratas

Purjelaev

Hüdroelektrijaam

Tuult ja voolavat vett oskab inimkond oma kasuks tööle panna samuti ammus-test aegadest. Kes poleks näinud purjelaevu ja vanu tuuleveskeid. Tänapäevased elektrituulikud on väga võimsad, nende tiivad ja generaatorid on paigutatud kõr-gete mastide otsa.Vanade vesirataste asemel töötavad kaasaja hüdroelektrijaamades võimsad tur-biinid ja generaatorid, mis on suutelised varustama elektriga terveid riike. Tuntuim on Norra, mis saab peaaegu kogu riigis vajatava elektri voolava vee abil.

11

BiomassKogu Maal olev elusaine ongi biomass, mida samuti peetakse taastuvaks energiaallikaks. Selle taastumise kiirus võib puittaimede korral ulatuda

aastakümneteni. Puittaimi ja nende töötlemise jääke kasu-tataksegi peamiselt energia saamiseks ning inimkond õppis seda tegema ligi �00 000 aastat tagasi. Oleme ju näinud küt-tekoldeid, kus põlevad ja praksuvad kuivad halud ning nau-tinud neist õhkavat soojust.

Biomass on lähteaineks biokütuste valmistamisel

Peale küttepuude oskab inimene kasutada veel mitmeid biomassi hulka kuulu-vaid materjale. Eestiski põletatakse katlamajas heinapakke ning tekkinud soojus suunatakse näiteks Lihula linna kaugküttevõrgu kaudu elamute soojendamiseks.

Kütust kasutatakse toidu valmistamiseks, eluaseme soojendamiseks, transpordi-vahendite ja masinate mootoreis, tööstuses jne.Kütuse iseloomustamisel on tähtsaim tema kütteväärtus. See näitab, kui palju energiat saadakse kütuse ühiku põletamisel. Kütteväärtust alandavad mittepõ-levad lisandid.

12

Biomassist, mis valdavalt esineb tahkel kujul, saab mehaaniliste, keemiliste ja bioloogiliste muundamiste tulemusel valmistada ka tahkeid, vedelaid ja gaa-silisi kütuseid nn biokütuseid.

Puidust ja heinast valmistatud briketid ja graanulid, rapsi-seemnete õlist valmistatud bio-diislikütus ja sõnniku kääritamise tulemusel saadav biogaas on biokütused.Vedelaid ja gaasilisi biokütuseid saab kasutada soojuse ja elektri tootmiseks, kuid puhastatuna sobivad need ka sõidukite moo-toritesse.

Väga levinud küttematerjal – hakkpuit - valmistatakse metsa raiumisel ja puidu töötlemisel tekkinud jäätmetest. Loomade sõnnikust, toidujäätmetest ja paljust muust bioloogilist päritolu materjalist saab käärimise teel biogaasi.

Eksootilisemaid materjale toiduvalmistamiseks vajatava soojuse tekitamiseks kasuta-takse lõuna-poolsetes maades. Seal põletavad inimesed kõiki kättesaadavaid põlevaid mater-jale alates palmilehtedest ja lõ-petades kaamelisõnnikuga.

Lepapuu hüva puu: põleb ise, puhub teist(Eesti vanasõna)

1�

Prügimäelt kogutava gaasiga, mis on samuti biogaas, käitatakse Tallinnas, Pääskülas soojuse ja elektri koostootmise seadet, kust eralduva soojusega köe-takse paljusid elamuid ja elekter suunatakse elektrivõrku.

Kas tead nimetada

veel biokütuseid?

Lehtpuud raiutakse noorelkuul, okaspuud vanalkuul(Eesti vanasõna)

1�

T aastumatud energiaallikad- fossiilsed kütused

Taastuvate ja taastumatute energiavarude võrdlemiseks vaata ülevalolevat pilti.

Fossiilne kütus ehk fossiilkütus (ka ürgkütus) on energeetilisel otstarbel ka-sutatav maapõuest saadav aine. Päritolult on see settekivim (sete), millesse on ladestunud maa aineringest pärit süsinik.

Peamised fossiilsed kütused on kivisüsi (ka pruunsüsi), nafta, maagaas, põlevkivi ja turvas. Fossiilsed kütused kuuluvad taastumatute energiaallikate hulka, sest inimkultuuri kestmisaeg on olnud tühiselt lühike, võrreldes nende moodus-tumiseks vajaliku sadade miljonite aastatega.

1�

Fossiilsete kütuste põletamine lisandab Maa aineringesse süsinikku, biokütuste põletamine aga seda ei tee, sest biokütused on ise Maa aineringe osad. Kasvavad taimed kasutavad oma elu jooksul (fotosünteesis) sellise koguse süsinikku, mis hiljem nende kõdunemisel looduses või põletamisel küttekolletes vabaneb ja eraldub taas Maa aineringesse.Lisanduv süsinik süsihappegaasi või metaani näol takistab maalt kiirguva soojuse jõudmist maailmaruumi ja põhjustab kas-vuhooneefekti ehk kliima soojenemist. Seda efekti põhjustavad süsihappegaas ja metaan on peamised inimtegevuse tulemusel tekkivad kasvuhoonegaasid. Mida rohkem fossiilset süsinikku atmosfääri satub, seda rohkem võib see meie kliimat mõjutada. Siit tuleneb ka oluline põhjus, miks me peame vähem fossiilseid energiaallikaid kasutama ehk miks on energia säästlik kasutamine meile eluliselt vajalik.Vaatamata eelkirjutatule, peab inimkond veel palju aastaid oma energianälja kustutamiseks kasutama fossiilkütuseid, sest taas-tuvatest energiaallikatest saadav energia elektri ja soojusena ei jõua meie vajadusi täna veel rahuldada. Siit järeldub teine oluline põhjus kütuste ja energia kokkuhoidlikuks kasutamiseks. Mida säästlikumad oleme, seda kauem taastumatuid maavarasid, sealhulgas kütust, jätkub.

Kütteõli

Kivisüsi

Maagaas

Turbabrikett

1�

Kivisüsi võeti energiaallikana kasutusele juba üle kahesaja aasta tagasi ja tänapäevase tarbimise tempo juures jätkub seda veel paarisajaks aastaks. Eestis kivisütt ei leidu, kuid meil on oma pruun kuld – põlevkivi. Selle varud või-maldavad meil toota üle �0% Eestis toodetavast elektrist. Põlevkivist saadakse ka õli, millest omakorda saab valmis-tada mootorikütuseid ja paljusid kemikaale. Põlevkivi suur tuhasisaldus põhjustab looduskeskkonnale suure koormuse. Ligi pool põletatavast põlevkivist jääb järgi tuhana, mille hoiualad meie kahe suure elektrijaama läheduses moodusta-vad suured tohutud tuhamäed.Naftat nimetatakse mustaks kullaks ja see on paljude vedelkütuste ja keemiatööstuse tooraineks. Suurtes elektri-jaamades ja katlamajades põletatakse tavaliselt naftatöötle-misel järele jäävaid raskeid kütteõlisid (masuuti), väikeste katlamajade ja mootorite tarbeks sobivad kerged kütteõlid. Nafta töötlemisel saadakse ka bensiini ja lennukikütust. Küt-teõlide ja bensiini põletamisel tekib palju kahjulikke heit-meid, mis rikuvad õhku meie ümber. Naftavarusid jätkub teadlaste ennustuse kohaselt vähem kui sajaks aastaks, kui me tarbimine oluliselt ei vähene.

M illised on tänapäeva maailmas kõige levinumad kütused?

1�

Maagaasi päritolu on lähedane nafta omale. See on tekkinud samuti sadu miljoneid aastaid tagasi mereloomade ja –taimede ning alamate organismide lagunemise tulemusel eraldunud gaasilistest osadest ning koosneb peamiselt metaanist. Maagaasi on mugav torusid mööda transportida tuhandete kilomeetrite kaugusele. Koduseski majapidamises leidub maagaasile palju kasutusvõimalusi. Levinud on gaasikat-lad, gaasipliidid, veekuumutid aga ka gaasika-minad ja –grillid.

Milline on Tallinna linna katlamajades põhiline

kütus?

Tuli on hää sulane, aga paha peremees(Eesti vanasõna)

Gaasikamin

1�

Soojus, temperatuurSoojus pole iseendast midagi muud kui liikumine.

(Francis Bacon, 1620)

Kõik kehad, mis omavad kõrgemat temperatuuri kui meie ihu, tunduvad meile soojadena või tulistena ja ihutemperatuurist madalam tundub meile jahedana või külmana. Soojus liigub soojematelt kehadelt külmematele ja palavamatest piirkondadest jaheda- matesse iseeneslikult.

Kõik aineosakesed on lakkamatus liikumises ja mida suurema kiirusega need liiguvad, seda soojem on keha. Aineosakeste liikumise kiiruse ja aine (keha) tempera-tuur on omavahel seotud. Mida kiiremini aineosakesed liiguvad, seda kõrgem on aine temperatuur ja mida aeglasemalt seda madalam. Temperatuuri mõõdetakse termomeetriga.

Loetle esemeid või aineid mida võiks nimetada soojaks, tuliseks, jahedaks, külmaks.

Millised kehad (asjad) sinu kodus on külmad,

millised soojad? Miks?

Kõnekeeles kasutatakse tihti mõisteid tuline, soe, jahe ja külm. Need väljendavad kehade ja ainete temperatuure, mida me tunnetame.

1�

Kaminad, ahjud ja pliidid on vanimad seadmed, millega köeti ruume juba tu-handeid aastaid tagasi. Need on tänapäevalgi paljudes kodudes ja oma kauni välimusega ilmestavad meie elamist.Uuemaid maju köetakse sageli katlaga. Katlas kütuste põletamisel eralduv soo-jus antakse üle veele ja vesi pumbatakse torustiku kaudu ruumides olevatesse küttekehadesse – radiaatoritesse. Radiaatorite pinnalt kandub soojus ruumi ja muudab meie olemise õdusaks. Sellist kütmisviisi nimetatakse keskkütteks.

Viimastel aastatel paigaldatakse paljudesse kodudesse soojuspumpasid. Nende seadmete vahendusel saame soojust välisõhust, veekogudest ja maapinnast ruu-midesse juhtida, aga peame selleks kasutama elektrit. Hea on see, et elektrit ku-lub umbes kolm korda vähem kui oleks vaja juhul, kui ainult elektriküttekehadega ruume soojendaksime.

Kuidas saame soojaks oma kodud ja tööruumid?

Külm on laisa kubjas(Eesti vanasõna)

AhiInglise kamin

20

Küllaltki lihtsalt saame toad soojaks kütta elektriküttekehadega. Nendest tun-tumad on elektriradiaatorid, -puhurid, -kiirgurid. Elekter saabub meie kodudesse kaugetest elektrijaamadest elektri ülekandeliinide ja -kaablite kaudu. Looduskaitsjate hinnangul on Eestis valdavalt põlevkivist toodetud elekter üsna must. Mitte värvilt must, vaid elektri tootmine saastab meie elukeskkonda ja raiskab palju vett. Mida vähem kasutame elektrit kütteks ja olmeks, seda puhtam püsib meie loodus.

Teadlased ja insenerid on välja arvutanud, et suurtes asulates – linnades ja ale-vikes – on tihedalt paiknevate mitmekorruseliste hoonete kütmiseks kõige loo-dussõbralikum ja odavam kasutada kaugkütet. Ühendades katlamajad või elektrijaamad kui soojuse tootjad ja hooned kui tar-

bijad omavahel torustikega, saame kaugküttevõrgu. Katlamajades ja elektrijaamades saame kasutada soojuse saamiseks samuti taastuvaid energiaallikaid näiteks puitkütuseid, mida lei-dub meie maal piisavalt. Katlamaja kateldest juhitakse kütuse põlemisel tekkiv soojus kaugküttevõrgu torus-tikes voolava vee kaasabil hoonete

soojust vastuvõtvatesse seadmetesse. Need asuvad tavaliselt majade keldrites ja seadmete ruumi nimetatakse soojussõlmeks. Viimase koosseisus oleva soojusvaheti vahendusel soojendab kaugküttevõrgus

ringlev vesi maja küttetorustikus voolavat vett ja see omakorda ruumides asuvaid küt-tekehi. Seega kaugküttevõrgu vahendusel soojendatakse hoonete keskküttesüstee-mi. Näiteks Tallinna linna kaugküttevõrgu torude pikkus ületab �00 kilomeetrit. Elektriküttel elamud ja korterid saaks palju-del juhtudel ühendada hoopis kaugkütte- võrguga.

Tallinna Elektrijaam

21

Kas tead, miks eelistatakse

Põhjamaades kaug-kütet teistele kütmise võimalustele?

Esiteks on see mugav ja kindel, sest soojuse majja saamiseks ei pea ela-nikud midagi tegema. Kütteseadmed ja torustikud paigaldati maja ehitamisel ja va-jaliku hoolduse teevad vastavad firmad. Kui kodus on puudega köetav ahi või keskküttekatel, siis peame muretsema kütust ja hooldama seadmeid, mis vahel võib tekitada palju muret.Teiseks, saame puhtama linnaõhu kui seal on ainult üks kõrge korsten nagu kaugküttevõrkudes tavaline, sest kõrgest katlamaja korstnast tõusev suits kan-dub laiali suurele maa-alale. Suurtesse katlamajadesse ja elektrijaamadesse paigaldatakse ka puhastusseadmeid, mis vähendavad oluliselt õhku paisatavate

kahjulike ainete hulka,. Kui on palju maju tihedalt koos ja igal oma korsten, siis kül-madel talvedel näeme sageli majade kohal suitsupilvi ja tunneme kirbet vingu, sest väikestes küttekolletes puuduvad puhastus-seadmed. Kolmandaks maksab kaugküttesoojus palju vähem kui sama hulga soojust peaks elektriradiaatori abil tuppa saama.

Külma ahju juurest ei otsi keegi sooja(Eesti vanasõna)

22

Kaugküttetorudes voolav soe vesi jahtub oma teekonnal majadesse, tekivad niinimetatud soojuskaod. Kaasaajal kasutatakse torustike ehitamiseks ja remon-timiseks küll väga hea isolatsiooniga torusid, kuid mingi osa soojusest kaob torudest sellegipoolest ja soojendab maapinda.Vaaginud kaugkütte puudusi ja eeliseid on leitud, et linnades ja külades, kus suured hooned tihedasti koos paiknevad, on kaugküte kõige mõistlikum lahendus nende soojusega varustamiseks.

Kus silm, seal külm, kus sõlm, seal soe

Kõrval pildil võid näha, millis-test kohtadest soojus läheb ma-jast välja. Numbrid osutavad, mitu protsenti majas olevast soo-jusest näidatud koha kaudu kaob. Näiteks katuse kaudu võib lahku-da keskmiselt 2�% ehk üks nel-jandik üheperemajas olevast soo-jusest.

See vanasõna näitab piltlikult, kuidas soojus majas püsib ja kustkaudu see välja pääseb. Kui kusagil on niinimetatud silm ehk pilu ka aken (uks), siis sealtkaudu pääsebki külm tuppa. Aga sõlmest ehk tihedast kohast külm nii kergelt läbi ei pääse. Kui seod salli kaelas sõlme, siis külm ei tee kaelale liiga.

25%

10%15%

35%

15%

S ammal toa soendus, savi ahju vissidus(Eesti vanasõna)

(Eesti vanasõna)

2�

Mitmed materjalid nagu ehitusvillad ja vahtplastid takistavad soojuse liikumist, mistõttu nimetatakse neid isolatsioonimaterjalideks või isolaatoriteks ja kasuta-takse hoonete soojustamiseks ja soojuskadude vähendamiseks.Seljas olevad riided ei anna sooja, vaid hoiavad meie kehasooja kinni ega lase sellel hajuda keskkonda. Riided toimivad samuti isolatsioonimaterjalina nagu klaasvill maja ümber.Kõige halvemini juhib soojust kuiv seisev õhk, st see on kõige parem isolaator. Sulejoped on hästi õhulised ja hoiavad meie ihusoojuse kinni, mistõttu need so-bivad hästi talvel kandmiseks.Samuti on ehitusvillades miljoneid väikesi õhupoore, mis takistavad soojuse lii-kumist.

Kas lumememm sulab kiiremini

kui talle soe kasukas selga panna või kestab hoopis kauem? Põhjenda oma vastust.

Külm ajab mehe ree pealt maha, istub ise peale(Eesti vanasõna)

Hoonete soojustamine

Vaatame, mida peab tegema, et maja kaua soojana püsiks.- Paneme välisseintele piisava paksusega isolatsioonikihi, näiteks kivivilla;- Soojustame laepealse (suures majas katuslae), milleks kasutatakse palju erine vaid materjale;- Tihendame aknad ja uksed või paneme hoopis uued kolmekordse klaasiga aknad;- Soojustame ka maja vundamendi väljastpoolt;- Kui maja on korralikult soojustatud ja tihendatud, peame hoolitsema ka selle eest, et õhuvahetus jääks normaalseks.

Ilma ventilatsiooniseadmete paigaldamiseta ei olegi sageli võimalik ruumide õhku värskena hoida, eriti koolides, kus on palju lapsi ühes klassiruumis. Väik-

semates elamutes tuleb koos uute akendega paigaldada ka õhu- tusaknad või õhutuskanalid aknaraamidesse.Tubades olevatele radiaatoritele tuleks panna soo-javee kulu muutmise seade, mida nimetatakse ter-mostaadiks. Selle abil reguleerime toas õhutempe-ratuuri, mis meile tundub mugav. Siis pole kunagi ohtu, et ruumid lähevad liiga palavaks. Liiga palav tuba on soojuse raiskamine.

2�

2�

Ütleb ju vanasõnagi - Mida soojem tuba, seda raskem uni.

Kas Te teadsite, et...- me veedame umbes �0% oma ajast siseruumides?- � inimesega majapidamises tekib keetmise, pesemise, lillede kastmise ja inimeste endi elutegevuse tõttu päe-vas veeauruna umbes 10 liitrit vett?- paokile jäetud akna kaudu õhutatakse kõigest 2 cm laiuse prao korral talvel umbes 0,1� eurot (� krooni) tunnis aknast välja?- see väärtus tõuseb 12 cm laiuse prao korral 1,2� euroni (20 kroonini)?

Milliseid ette-võtmisi soojuse

säästmiseks on Sinu kodumajas tehtud?

2�

Kas Sinu kodus mõõdetakse soojuse ja elektri kulu?Kas oled näinud soojusarvestit, elektriarvestit?Uuri välja, kui palju soojust Sinu majas eelmisel kuul kulus ja kui palju see maksis.Kui palju kulus Sinu kodus eelmisel kuul elektrienergiat?Missuguseid elektriseadmeid Sinu kodus kasutatakse?Milline neist tarbib elektrit kõige rohkem?

••

•••

Näide:

Kui 2 kW radiaator töötab � tundi (h), siis kulub elektrienergiat 2 kW x � h = 1� kWh (kilovatt-tundi).Kui 1 kWh maksab 0,096€ (1,50 krooni), siis 16 kWh eest tuleb maksta 16 kWh x 0,096€/kWh = 1,54€ (24 krooni). Ööpäevas ehk 24 tunni jooksul kulub 48 kWh ja 4,62€ (72 krooni).Sellise võimsusega radiaatoriga saab talvel kütta ühte suurt tuba või ühte väi-kest korterit. Edasi arvutades saame, et ühe pika talvekuu eest tuleb tasuda juba ligi 143€ (2 200 krooni). Kui asendaksime elektriküttekeha keskkütte radi-aatoriga, siis kuluks sama koguse energia saamise eest umbes 95,87€ (1500 krooni) kuus (kaugkütte soojuse hind elanikele ~70,30€/MWh (1 100 kr/MWh) Tallinnas, sügisel 2010).1 euro = 1�,���� krooni. 1 kroon = �,� euro senti. Euro tingmärk on - €.

Sul on kodus elektriradiaator, mille võimsus on 2 kilovatti (kW). Arvuta, kui palju peab maksma, kui hoida elektriradiaatorit 8 tundi täisvõimsusega sisselülitatuna?

Laisal iks suvi lämmi ja talv külm, käpp kärnän ja maa külmänü(Eesti vanasõna)

2�

V entilatsioonVentilatsiooniks nimetatakse õhu puhastamiseks ja värsken-

damiseks tehtavat tuulutamist ehk õhu vahetamist. Õhuvahetust kasutatakse selleks, et ruumis oleks puhas ja värske õhk ehk ees-märgil hoida ruumiõhu saasteained tervisele ohutul tasemel. Süsihappegaasi

sisaldus klassiruumide õhus ei tohiks ületada 1 000 mikroliitrit süsihappegaasi ühes liitris õhus. Sage ja pikaajaline viibimine puuduliku õhuvahetusega ruumides võib suurendada aller-gia nähtusi, tekitada ja süvendada astmat ning muidki tervisehädasid.Ruumide õhutamisega eemaldatakse ka osa majas olevast soojusest. Vanemates majades on tavaliselt loomulik õhuvahetus, kus õhk siseneb ruumidesse akende ja uste ümber olevate pilude kaudu ja lahkub sealtsamast või hoonesse ehi-

tatud õhukanalite kaudu. Laialdaselt kasutatav akende kaudu õhutamine on lisaks kulukusele ka ebakorrapärane – õhutatakse kas liiga palju või liiga vähe, liiga tihti või liiga harva. Seepärast muutub ehitiste korraliku soojustamisega sääste-tud energia niinimetatud “aknast välja kütmisest” põhjustatud soojuskadude tõttu jällegi küsitavaks.Kaasajal rajatakse hooned sundventilatsiooniga ehk õhuvahe-tus korraldatakse eriliste seadmete nn ventilaatorite abil. Sageli soojendatakse ruumidesse tulevat puhast õhku kas elektri või sooja veega. Viimane võetakse maja keskkütteseadmetest. Kõige moodsamates ventilatsiooniseadmetes soojendatakse tuppa sissepuhutavat õhku ruumides soojenenud ja saastunud õhuga, mis omakorda juhitakse õue.

Hääd õhku ja värsket vett ei ole kunagi liialt(Eesti vanasõna)

2�

Soe tarbevesiKui majas on kraanides soe vesi, siis selle soojendamiseks on samuti energiat kulunud.

Energia vee soojendamiseks saadakse tavaliselt kas kaugküttevõrgust maja kel-dris oleva soojussõlme vahendusel või muundatakse elektrienergia soojuseks

veekuumutis (elektriboileris). Elektriboiler on sarnane tavalise elektrilise veekeetjaga. Soojussõlmes asub seade, mida nimeta-takse soojusvahetiks ja milles katlamajast tuleva veega soojen-datakse kraanidesse minevat vett. Kasutatud soe vesi lastakse kanalisatsiooni ja pesuveega kaduma läheb ka osa soojust. Palju energiat kulub joogivee puhastamiseks ja hiljem reovee puhas-tamiseks ning igasuguse vee pumpamiseks meie majadesse ja sealt puhastusseadmetesse. Saame järeldada, et kokkuhoid-liku veekasutusega säästame ka energiat.Nagu nägime, on palju võimalusi, kuidas kaotame oma kodus

soojust. Osa sellest kaost on loomulik, aga palju läheb ka asjatult raisku. Vane-mad majad on vähem soojapidavad, kuid uued ehitatakse juba hästi isoleeritutena ja säästlikena, kus küttesoojust vajatakse vähe ja sedagi kasutatakse kokkuhoid-likult. Samuti on alanud vanemate elamute hoogne uuendamine, mille käigus tehakse need võimalikult soojapidavateks ja vähe energiat raiskavateks.Kõige tähtsamad on aga elanikud, sealhulgas loomulikult lapsed, kes peavad aru saama, miks meil kõigil tuleb energiakasutusega kokkuhoidlikud olla ja selle järgi oma käitumisharjumusi kujundada.

Arvutage ja võrrelge, kui palju kulub teil kodus elektri-seadmete kasutamisele raha.Uuri, kas Sul on ka kodus ventilatsiooniseadmeid. Leia kooli seintes olevate õhukanalite avad. Kas neid saab avada-sulgeda? Miks neid vahel suletakse?

2�2�

Passiivmaja karp on õhutihe, ilma külmasildadeta ja väga hästi soojus-tatud. Passiivmajal on väike energiatarve ehk aastas ühe ruutmeetri kohta vähem kui 1� kilovatt-tundi. Passiivmaja tähendab vaba soojuse (päikese, hoone, kodu-

masinate ja inimeste soojuse) maksimaalset ärakasutamist. Passiivmaja ehitamise oluli-simaks eesmärgiks on säästa end tulevikus kõrgete küt-tearvete eest.Passiivmajad on lisaks ergiatõhususele ka mugavad. Hea soojustus annab selle, et majad ei kuumene suvel nii kiiresti üle; talvel on need

P assiivmaja

Katusele on paigaldatud suur päikeseküttel põhinev soojaveekollektor, kust tuleb põhiosa soojast tarbeveest, rühmades on spetsiaalsed nõudepesumasinad, mis kasutavad kollektorist saadavat vett .Passiivmaja eristab tavalisest see, et kasutatakse nii palju kui võimalik päikese-kiirgust ja ventilatsiooniõhu soojatagastust, paksu õhutihedat isolatsiooni ja uut tüüpi aknaid.Maailmas on ligi 10 000 passiivmaja, neist üle poole Euroopas. 200�. aastal valmis Eesti esimene energiasäästlik passiivmaja – Valga lasteaed Kaseke (pildil).

P arem soojan soputa kui külman kükita(Eesti vanasõna)

ühtlaselt soojad, temperatuuri kõikumised on väga väikesed, ruumi ei teki külmatsoone ja suurtele klaaspindadele tüüpilist konvektsiooni ehk külma õhu liikumist põrandal.

Valga lasteaed Kaseke

�0

Leia pildilt, kus energia asjatult kulub?

�1

S eadmete elektri tarbimisvõimsus ooterežiimil (standby režiimil)

Seade

Kesk-mine võim-sus, W

Mobiiltelefoni laadijamobiil laeb 2,2�

mobiil laetuna seinas �,��ainult laadija seinas 0,2�

KellraadioSees 2,01

Arvuti monitor, CRTOff (väljas) 0,�

On (sees) ��,1Sleep (uinuv olek) 12,1�

Arvuti monitor, LCDOff 1,1�On 2�,�1

Sleep 1,��Laserprinter

Off 1,��On 1�1,0�

TindiprinterOff 1,2�On �,��

ValveseadmedValmisolek 2,�

Seade

Kesk-mine võim-sus, W

Televiisor, CRTOff (puldilt) �,0�Off (lülitist) 2,��

Televiisor, VCROff (puldilt) �,1�Off (lülitist) �,��

KohviaparaatOff 1,1�

DVD mängijaOn (ei mängi) 1�,�1On (mänigb) 1�,��

Off �,0�Mängukonsool

Aktiivne 2�,��Off 1,01

Valmisolek 2�,��Garaaži uks

Valmisolek �,��Mikrolaineahi

Valmisolek (uks lahti) �,0�Valmisolek (uks kinni) 2�,��

Töötab (küpsetab) 1���,0

Näide arvuti monitori voolu kulust ühes ööpäevas, kui see on jäetud ooterežiimile.

12,14W x 24h = 0,29 kWh x 0,096 €/kWh (1,5 kr/kWh) = 2,8 euro senti (�� Eesti senti).

Mis on säästlik energiakasutus ja kuidas me seda saavutame?

�2

Näiteks lamp Sinu töölaual peab andma niipalju valgust, et saaksid normaalselt luge-da, kuid ei tohi olla nii võimas, et häiriks silmi. Kui õppimise lõpetad ja toast lahkud, siis kustuta tuli.Säästliku kütuse ja energia kasutamisega hoiame ka looduskeskkonna puhtamana, leevendame kliimamuutusi ja fossiilsete kü-tuste varusid jätkub järeltulevatele põlvkon-dadele kauemaks.

Energia säästmine on selline mõistlik energia (soojus, elekter, valgus, soe vesi) tarbimine, mille kasutamise käigus ei teki asjatuid kadusid.

Kui kulutame energiat säästlikult, kulub vähem raha ja saame üle jäävaga muud vajalikku muretseda. Säästlikkus ja kasinus kõiges peaks olema meist igaühe loomulik käitumine.

��

Arvuta: kui palju maksab pool tundi triikimist triikrauaga, mille võimsus on 1000 W, kui 1 kWh maksaks 0,096 € ehk 1,� krooni?

On teada, et keskmine ameeriklane tarbib sama palju energiat kui 2 eurooplast, � jaapanlast, � mehhiklast, 1� hiinlast, �� in-dialast, 1�� bangladeshlast või ��� etiooplast.

Iga päev kasutab igaüks meist energiat mitmesugusel viisil: toa soojendamiseks ja valgustamiseks, elektrilisi majapidamismasi-naid ja transpordivahendeid kasutades jne.

Energia tarbimine sõltub tarbija (nt kodumasina) võimsusest. Võimsust mõõdetakse vattides (W), enamasti väljendatakse võimsust kilovattides, mis on 1000 vatti. Kui näiteks ühe kodumasina võimsus on 1 kW, siis ühe tunni jooksul töötades tarbib see 1 kWh energiat.

Arvuta: kui palju energiat tarbib �0 vatine elektripirn 2� tunni jooksul?

Parem ikke üks ja hea kui kaks ja kehva(Eesti vanasõna)

Koosta nimekiri, milleks sul on elektrienergiat vaja läinud vii-mase 2� tunni jooksul ning kirjelda, kuidas võiksid oma energia-kasutust vähendada.

Säästes energiat ja perekonna eelarvet, väheneb igal juhul ka põlevkivi põletamine. Elektrienergia kokkuhoiuga väheneb saaste, mida tekitab fossiilkütuste põletamine elektrijaamades.

Lambi väljalülitamine või kraani kinnikeeramine võib tähtsusetuna tunduda. Samas kui kõik seda iga päev teeksid, oleksid tulemused märkimisväärsed. Vaata neid näiteid, kuidas igapäevaselt säästa energiat.

•Kustuta tuled kui sa neid ei vaja. Lülitades koridorides ja tubades välja � lampi, võid säästa aastas umbes �0 eurot ja vältida umbes �00 kg CO2 heitmete teket.

•Kasuta energiasäästlikke pirne. Juba üks säästupirn võib oma kasutusaja jooksul vähendada valgustusega seotud kulusid kuni �0 eurot ja vältida �00 kg CO2 heitmete teket. Need pirnid kestavad kuni 10 korda kauem kui tavalised pirnid. Säästupirnid on ostes kallimad, kuid nende kasutusaega arvestades odavamad.

•Ära jäta seadmeid ooterežiimile. Kasuta seadmel olevat “sisse/välja”-funktsiooni (“on/off”). Televiisor, mis on sisse lülitatud päevas 3 tundi (keskmine aeg, mil eurooplased vaatavad televiisorit) ja ülejäänud 21 tundi on ooterežiimil, kasutab umbes 40% energiast ooterežiimil olles.

•Võta mobiililaadija seinast välja kui sa seda ei kasuta. Isegi kui laadija ei ole telefoniga ühendatud, tarbib see elektrit. Hinnangute põhjal läheb ��% energiast raisku, kui akulaadija on kogu aeg seinakontaktis.

•Jahuta õhku ventilaatori abil. Õhukonditsioneerid on tõelised energiaröövlid - keskmine sisekonditsioneer töötab 1000 W võimsusega, põhjustades tunnis ligikaudu ��0 g CO2 emissiooni ja makstes selle tunni jooksul ligikaudu 0,10 eurot.

•Kasuta pesumasinat või nõudepesumasinat ainult siis, kui saad need täis laadida. Kui neid on vaja kasutada pooltühjalt, kasuta režiimi ‘pooltühi’ või säästurežiimi. Kõrge temperatuurgi ei ole vajalik. Tänapäeval on puhastusvahendid nii efektiivsed, et riided ja nõud saab puhtaks madalal vee temperatuuril.

•Trummelkuivatit kasuta ainult äärmise vajaduse korral - iga kuivatustsükkel toodab rohkem kui � kg CO2 heitmeid. Pesu kuivatamine loomulikul viisil on parim: riided peavad kauem vastu ning selleks kasutatav energia on tasuta ja saastevaba.

��

Lihtsaid nõuandeid

��

Väikeste sammude abil saad Sa anda oma panuse globaalse kliimamuutuse pidurdamiseks ning samas säästa raha elektri- ja soojaarvete pealt! Vaata kui kerge see on nende lihtsate nõuannete abil.

•Kui keedad tassi tee jaoks ainult vajaliku koguse vett, aitad säästa suure koguse energiat. Kui kõik eurooplased keedaksid ainult vajaliku koguse vett ja sel viisil hoiaksid ära 1 liitri mittevajaliku vee keetmise päevas, saaks säästetud energiaga varustada ühe kolmandiku Euroopa tänavavalgustitest.

•Toiduvalmistamiseks kasuta kaanega potti. Seda tehes, säästad suure koguse toiduvalmistamiseks vajalikku energiat. Veel paremad on kiirkeedupotid ja aurutid. Need säästavad ligikaudu �0%!

•Kasuta vanni asemel dušši. Siis kasutad kuni neli korda vähem energiat.•Keera veekraan kinni. Kui keerad kraani hammaste pesemise ajaks kinni,

säästad mitu liitrit vett. Samuti raiskab tilkuv kraan ühe kuu jooksul vannitäie vett. Seega veendu, et kraanid on suletud.

•Lase valgus sisse!Looduslikku valgust võimalikult palju ära kasutades, vähendad oma CO2 heitmeid ja väldid suuri elektriarveid. Võimalusel eelista heledaid seinu, lagesid ja põrandaid, samuti kasuta päevavalguse peegeldamiseks peegleid.

• Enne puhkusele minekut eemalda kindlasti võimalikult paljud seadmed vooluvõrgust, et elektrit kokku hoida. Kui seadmed on välja lülitatud, ent siiski vooluvõrgus, kasutavad nad elektrit edasi.

•Kui pikemat aega arvutit ei kasuta lülita see välja. Nii vähendad igapäevast elektritarbimist kuni 20% võrra. Isegi kui elektri eest ei maksa sina, mõtle keskkonnale.

•Ühenda elutoas asuvad elektroonikaseadmed (televiisor, DVD-mängija, stereosüsteem) ühe ja sama mitmepesalise pikendusjuhtme külge. Kui seadmeid ei kasutata, lülita pikendusjuhe lihtsalt välja ja elektrikulu väheneb tervelt 10% (ligikaudu 200 kWh aastas). Ooterežiimile jäetud seadmed tarbivad küllaltki palju elektrit.

Elu õpetab, aga elu õpetus on kibe-kibe.(Eesti vanasõna)

Tallinn 2011

Täname, et olete meiega olnud!Nüüd teate rohkem säästlikust energia- kasutusest ja oskate edaspidi käituda loodussõbralikult.