1

Maa-asulate tööturu

ülevaade,

2006-2012 III kv

2012

Maaettevõtluse büroo Põllumajandusministeerium

18.12.2012

2

SISUKORD 1. Kasutatavad mõisted………………………………………………………..3 2. Tööturu üldolukord.…………………………..............................................4 3. Maa-asulate hõive 2006-2012…….………….………………….………….9 4. Tööturu olukorra muutumise põhjused. ………………………...…........11 5. Registreeritud töötus………………………………………………………14 6. Tööpakkumised ja kindlustushüvitised oktoobris 2012………….…...…17 7. Kokkuvõtteks………………………………………………………….…...19

3

1. KASUTATAVAD MÕISTED

Tööealised — rahvastiku majandusliku aktiivsuse uurimise aluseks võetav rahvastik vanuses 15–74. Tööga hõivatud isikud — ettevõttes töötavad isikud, olenemata nende töönädala pikkusest. Töötaja — ettevõttes tööandjaga kokkuleppe (lepingu) alusel töötav isik, kes saab töö eest rahalist tasu (palk, töötasu, honorar, tänuraha, tükitöötasu, kompensatsioon). Töötu — isik, kelle puhul on samal ajal täidetud kolm tingimust: on ilma tööta (ei tööta mitte kusagil ega puudu ajutiselt töölt); on töö leidmisel valmis kohe (kahe nädala jooksul) tööd alustama; otsib aktiivselt tööd. Majanduslikult mitteaktiivne - isik, kes ei tööta ega otsi tööd (õpilased, pensionärid, lapsehoolduspuhkusel olijad, töövõimetud, heitunud isikud). Heitunu - isik, kes on loobunud tööotsinguist, sest on kaotanud lootuse tööd leida. Tööhõive määr — hõivatute osatähtsus tööealises rahvastikus. Töötuse määr ehk tööpuuduse määr — töötute osatähtsus hõivatute ja töötute summas. Vaba ametikoht - vastloodud, vaba või töötaja lahkumise tagajärjel vabaks saav tasustatav ametikoht, millele tööandja otsib aktiivselt sobivat kandidaati väljastpoolt ettevõtet, asutust või organisatsiooni. Primaarsektor (esmasektor) – põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalapüük. Sekundaarsektor (töötlev) – tööstus, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus, jäätmekäitlus, ehitus. Tertsiaarsektor (teenindav) – hulgi- ja jaekaubandus, hotellid ja restoranid, veondus, laondus ja side, finantsvahendus, kinnisvara rentimine ja äritegevus, avalik haldus ja riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus, haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus. Tegevusala — ettevõtte põhitegevusala, määratletud Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) järgi.

Linnalised asulad - linnad, vallasisesed linnad ja alevid.

Maa-asulad - alevikud ja külad. Esimese taseme haridus või madalam – alghariduseta, algharidus, põhiharidus, kutseharidus põhihariduseta noortele. Teise taseme haridus – kutseõpe põhihariduse baasil, üldkeskharidus, kutsekeskharidus põhihariduse baasil, keskeriharidus põhihariduse baaasil. Kolmanda taseme haridus – keskeriharidus keskhariduse baasil, kõrgharidus, magistri- ja doktorikraad.

OECD - Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon.

4

2. TÖÖTURU ÜLDOLUKORD

Vaadeldava perioodi alguses 2006. aasta III kvartalis olid suhteliselt head tööhõive põhinäitajad - tööhõive määr oli 61,9% ja töötuse määr 5,4%. 2007. aastal järgnes majandusaktiivsuse kasv ja hõivatute arv suurenes 12 500 võrra (+1,9%), töötute arv vähenes 8 300 inimese võrra (-22,4%) ning tööhõive ja töötuse määraks kujunes vastavalt 63,3% ja 4,2%. Majanduse jahtumise alguses 2008. aastal oli III kvartalis juba märgata eelmise aasta sama perioodiga võrreldes tööturu situatsiooni halvenemist: hõivatute arv vähenes 1 600 võrra, töötute arv kasvas 15 200 inimese võrra (1,5 korda) ja töötuse määr tõusis 6,2%-ni.

Järgnenud tööturuolukorra muutumise põhjustas majanduslangus, mis ulatus 2009. aasta I kvartalis 15, II kvartalis 16,1 ja III kvartalis 15,3 protsendini. Kõige järsem langus tabas Eestit 2009. aasta teises kvartalis. Konjunktuur kõigis majandussektorites oli aprillis-juunis jätkuvalt ebasoodne, nõudluse ja müügiindikaatorid liikusid langustrendil. 2009. aasta III kvartalis tõusis töötuse määr 14,6%-ni. Tööjõu-uuringu (ETU) andmetel oli 2009. aasta III kvartalis töötute hinnanguline arv 102 300, mis oli tookord Eesti taasiseseisvusaja suurim. 28% töötutest olid pikaajalised töötud — tööotsingud olid kestnud aasta või rohkem.

ETU andmetel oli 2009. aasta III kvartalis tööealisest rahvastikust (15–74-aastastest) majanduslikult aktiivseid 704 400 (67,4%). Tööga hõivatuid oli 598 100 (57,6% tööealistest), kellest 91% oli palgatöötajaid. Mitteaktiivseid oli 338 400 (32,6% tööealisest rahvastikust), kellest 10 800 tahtsid ja olid võimelised tööle asuma, kuid olid loobunud tööotsingutest, sest ei uskunud töö leidmise võimalusse (nn heitunud). Töötuse kasv aeglustus, kuid sealjuures kasvas heitunute arv. Nii oli veel teises kvartalis heitunuid 7 000, eelmise aasta III kvartalis aga ainult 5 000. III kvartali tööturu oluliseks positiivseks muutuseks on see, et tööhõive vähenemine peatus. Töötuse kasv jätkus ainult majanduslikult aktiivse rahvastiku suurenemise tõttu. Majanduslikult aktiivsete arv (nn tööjõud) on suurenenud nii noorte tööturule tulijate arvu kasvu tõttu kui ka pensioniealiste hilisema tööturult lahkumise tõttu. Tabel 1. 15-74-aastaste hõiveseisund, III kvartal 2006-2012

Tööjõud, tuhat

..hõivatud, tuhat

..töötud, tuhat

Mitte-aktiivsed, tuhat

15-74-aastased kokku, tuhat

Tööjõus osalemise määr, %

Tööhõive määr, %

Töötuse määr, %

2006 686,5 649,6 37 362,5 1049,1 65,4 61,9 5,4 2007 690,8 662,1 28,7 355,6 1046,4 66 63,3 4,2 2008 704,4 660,5 43,9 338,4 1042,8 67,6 63,3 6,2 2009 700,4 598,1 102,3 338,4 1038,8 67,4 57,6 14,6 2010 684,1 578,2 105,9 350,7 1034,8 66,1 55,9 15,5 2011 704,9 627,8 77,0 324,9 1029,8 68,5 61,0 10,9 2012 702,3 634,4 67,9 322,0 10243 68,6 61,9 9,7

Allikas: Statistikaamet.

Et eelmised kolm kvartalit vähenes hõivatute arv kiiresti, siis võrreldes eelmise aasta III kvartaliga oli 2009. aastal hõivatuid 62 000 ehk 9,4% vähem. Eelmise kvartaliga võrreldes oli aga hõivatuid veidi rohkem (0,9%).

5

Joonis 1. 15–74-aastased hõiveseisundi järgi, I kvartal 2000 – III kvartal 2012

Allikas ja joonis: Statistikaamet.

Tegevusalade osas oli märkimisväärne, et hõivatute arv kasvas pärast viimaste kvartalite hoogsat langust taas ehituses ja kaubanduses. Tööhõive kasvas ka III kvartalile iseloomulike hooaja- ja juhutööde suurenemise tõttu. II kvartalini suurenes tellimuste või töö vähesuse tõttu pealesunnitud osaajaga töötajate (nn vaeghõivatute) arv. III kvartalis on tööturu olukord ka selles osas veidi paranenud. Vaeghõivatute arv vähenes 15 000-st 13 000-ni.

Töötute arv, mis 2010. aasta I kvartalis tõusis rekordilise 137 000-ni, vähenes II kvartalis 9000 võrra ja III kvartalis 22 000 võrra. Töötuse määr langes 18,6%-st II kvartalis 15,5%-ni III kvartalis. Võrreldes eelmise aasta III kvartaliga, mil töötuid oli 102 000 ja töötuse määr 14,6%, oli töötus 2010. aasta III kvartalis mõnevõrra suurem.

2010. aastal järjest süvenenud pikaajalise töötuse ja tööotsingutest loobumise probleem III kvartalis märkimisväärselt ei leevenenud. Töötus vähenes põhiliselt alla aasta tööta olnute arvu vähenemise tõttu, pikaajaliste töötute arv vähenes ainult paari tuhande võrra ja heitunute arv jäi samaks. III kvartalis oli 56 000 töötut tööd otsinud aasta või kauem (pikaajalised töötud), neist 21 000 kaks aastat või kauem (väga pikaajalised töötud). Pikaajaliste töötute osatähtsus töötute hulgas kasvas 53%-ni, väga pikaajaliste töötute osatähtsus 20%-ni. Heitunuid ehk tööotsingutest loobunuid oli III kvartalis sama palju kui II kvartalis — 9 000.

Tööga hõivatute arv oli 2010. aasta III kvartalis 578 000, mis on 19 000 (3,5%) rohkem kui eelmises kvartalis. Võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga oli hõivatuid tänavu III kvartalis 20 000 võrra (3,3%) vähem. Töötute arv, mis 2011. aasta II kvartalis oli 92 000, vähenes III kvartalis 15 000 võrra. Töötuse määr oli III kvartalis 10,9%, mis on märkimisväärselt väiksem nii eelmise kvartali kui ka eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes, mil töötuse määr oli vastavalt 13,3% ja 15,5%. Aasta või kauem tööd otsinuid ehk pikaajalisi töötuid oli III kvartalis 44 000, neist 28 000 oli tööd otsinud kaks aastat või kauem (väga pikaajalised töötud). Väga pikaajaliste töötute arv veidi vähenes, kuid

6

nende osatähtsus töötute hulgas kasvas jätkuvalt. Kui II kvartalis oli kaks aastat või kauem tööta olnud 31% töötutest, siis III kvartalis kasvas nende osatähtsus 36%-ni.

Tööga hõivatute arv suurenes 2011. aasta III kvartalis 628 000-ni, mis oli 25 000 ehk 4,2% rohkem kui eelmises kvartalis. Eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes oli hõivatuid 50 000 ehk 8,6% rohkem. Tegevusalati mõjutasid hõive kasvu kõige rohkem ehitus ja töötlev tööstus, kus 2010. aasta III kvartaliga võrreldes oli hõivatuid vastavalt 15 000 ja 10 000 rohkem.

Tööhõive kasvu tõttu vähenes nii töötute kui ka majanduslikult mitteaktiivsete inimeste arv. 15–74-aastasi mitteaktiivseid inimesi (õppijad, pensionärid, kodused, heitunud jt) oli 2011. aasta III kvartalis 325 000, mis on 10 000 vähem kui eelmises kvartalis ja 26 000 vähem kui aasta tagasi. Kõige rohkem on tänavu vähenenud õpingute tõttu mitteaktiivsete arv.

Töötuse tippajal 2010. aasta alguses oli töötutest ligi kaks kolmandikku mehed. Edasi hakkas töötus meeste hulgas kiiremini vähenema kui naiste hulgas ja tänavu III kvartalis oli töötuid mehi koguni vähem kui töötuid naisi. Töötute meeste arv vähenes 37 000-ni ja töötute naiste arv samal ajal 40 000-ni. Meeste töötuse määr oli III kvartalis 10,6%, naiste töötuse määr 11,3%.

Tööjõu-uuringu andmetel põhinev töötute hinnanguline arv, mis 2012. aasta II kvartalis oli 71 000, vähenes III kvartalis 3 000 võrra. Töötuse määr oli III kvartalis 9,7%, mis oli väiksem nii eelmise kvartali kui ka eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes (siis oli töötuse määr vastavalt 10,2% ja 10,9%). Alla 10% oli töötuse määr viimati 2008. aastal.

Aasta või kauem tööd otsinuid ehk pikaajalisi töötuid oli tänavu III kvartalis 36 000, neist 23 000 oli tööd otsinud kaks aastat või kauem (väga pikaajalised töötud). Pikaajaliste töötute osatähtsus töötute hulgas on eelmise aasta III kvartaliga võrreldes vähenenud, kuid eelmise kvartaliga võrreldes veidi kasvanud. Kui II kvartalis oli aasta või kauem tööta olnud 52% töötutest, siis III kvartalis kasvas nende osatähtsus 53%-ni. Väga pikaajaliste töötute osatähtsus oli 34%, mis on samuti suurem kui eelmises kvartalis (33%).

Paljud majanduskriisi ajal töö kaotanud inimestest ei ole kodumaal tööd leidnud – üle poole praegustest töötuist on tööta olnud aasta või rohkem. Lisaks sellele käis Sotsiaalministeeriumi hinnangul mullu ligi 21 600 inimest, kes kirjade järgi elasid ja töötasid Eestis, tööl tegelikult välismaal. Ilma selle võimaluseta oleks Eesti 2011. aasta töötusemäär 12,5% asemel olnud 15,6 protsenti.

Tööga hõivatuid oli 2012. aasta III kvartalis 634 000, mis on 10 000 ehk 1,6% rohkem kui eelmises kvartalis. Tegevusaladest mõjutasid hõive kasvu kõige rohkem ehitus ja töötlev tööstus. Osaliselt kasvas tööhõive ka III kvartalile iseloomulike hooaja- ja juhutööde suurenemise tõttu. Eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes oli hõivatuid 1,1% rohkem ja tööhõive kasvas ainult teenindavas sektoris.

Tööhõive kasvu tõttu vähenes nii töötute kui ka majanduslikult mitteaktiivsete inimeste arv. 15–74-aastasi mitteaktiivseid inimesi (õppijad, pensionärid, kodused, heitunud jt) oli

7

III kvartalis 322 000, mis on 7 000 vähem kui eelmises kvartalis ja 3 000 vähem kui aasta tagasi. Aastaga on kõige rohkem vähenenud pensioniealiste mitteaktiivsete arv. Tööotsingutest loobunuid ehk heitunuid oli III kvartalis ligi 7 000, mis on vähem kui aasta tagasi, kuid veidi rohkem kui eelmises kvartalis.

Mida aasta edasi, seda suuremaks muutub tööealise rahvastiku vähenemise mõju tööturuolukorrale. Tööturult liigub välja rohkem inimesi, kui tuleb peale uusi töötajaid, mistõttu hõivatute üldarv hakkab langema. Oma osa selles on ka tööealiste suundumine välismaale. OÜ Faktum & Ariko1 viis 15.03-30.03.2012 läbi telefoniküsitluse 16-63-aastaste Eesti elanike hulgas. Selgus, et positiivset hoiakut välismaal töötamise suhtes omab hetkel 42% 16-63-aastastest Eesti elanikest. 16% elanikest ei oleks pigem huvitatud välismaal töötamisest ja täielikult on sellele vastu 39%. Ligikaudu kolmandik vastanutest, kes pole kategooriliselt vastu välismaal töötamisele, oleks valmis Eestist mujale tööle lahkuma püsivalt/tähtajatult/alaliselt. Välismaal töötamisest potentsiaalselt huvitatute palgaootus jääb valdavalt skaala kõrgemale astmele – 45% oleks nõus välismaale tööle asuma üle 2 000€ suuruse kuupalgaga. Eelistatuim riik, kuhu soovitakse tööle asuda, on Soome – 43% kõigist potentsiaalsetest välismaal töötamisest huvitatutest. 23% mainib Saksamaad, 21% Rootsit, 20% Inglismaad ja 15% Norrat. Samal ajal prognoositakse märgatavat hõive suurenemist äriteenuste ning sotsiaalhoolduse valdkonnas. Äriteenustes nähakse kasvupotentsiaali eelkõige arvutitega seotud teenuste valdkonnas. Sotsiaalsfääri puhul on lähtutud arenenud riikide olukorrast, mille poole me püüdleme. Primaarsektoris (eelkõige põllumajandus) jätkub hõive langus, kuid aeglasemas tempos kui seni. Põllumajandus- ja investeeringutoetused aitavad kaasa tootmistehnoloogia ja tehnika kaasajastamisele ning ettevõtete konkurentsivõime tugevdamisele. Suurema tootlikkusega masinate ja seadmete ning uuema tehnoloogia kasutuselevõtt vähendab kokkuvõttes tööjõu vajadust. Ühtlasi kasvab vajadus uusi tehnoloogiaid, keerulisemaid masinaid ning seadmeid kasutada oskavate oskustööliste järele. Perioodi 2006–2008 aastakeskmine hõivatud isikute arv oli põllumajanduses, jahinduses ja metsamajanduses kokku 27,7 tuhat, 2011. aastal aga 26,9 tuhat. 2016. aastaks on oodata hõive vähenemist 1,1 tuhande võrra, millest põhiosa annab põllumajanduse tegevusala. Sekundaarsektori tööjõumahukamatel tegevusaladel on üha raskem konkureerida niinimetatud odavamate riikidega, kuna Eesti madalatel tööjõukuludel põhinev konkurentsieelis on ammendumas. Hõive kasvab eelkõige kõrgema tööjõu tootlikkusega harudes ning väheneb neis harudes, kus lisandväärtus töötaja kohta on keskmisest madalam.

1 EESTI ELANIKE HUVI VÄLISMAAL TÖÖTAMISE VASTU, MÄRTS 2012. http://www.tootukassa.ee/public/EURES_aruanne_03.12.pdf

8

Edaspidi suureneb kõikides sektorites, sõltumata ettevõtte suurusest, oskustööliste ja juhtide/spetsialistide vajadus ning väheneb lihttööliste ning nn. mitmetasandiliste, spetsialiseerumata töötajate vajadus2. Teist haridustaset (põhiharidus koos kutseharidusega, kutsekeskharidus põhikooli või keskkooli baasil või üldkeskharidus) eeldavatel ametikohtadel töötab põllumajanduses praegu 63% hõivatutest ning kolmandat haridustaset (rakenduslik kõrgharidus, akadeemiline kõrgharidus) eeldavatel ametikohtadel 20% hõivatutest. Aastaks 2020 on need näitajad vastavalt 64% ja 22%. Joonis 2. 15–74-aastased tööhõive- ja töötuse määra järgi, 2001 – 2011 ja RM-i prognoos 2012-2016

Allikas: Statistikaamet, Rahandusministeerium. Põllumajandussektoris tunnevad tööjõupuudust kuni 50% ettevõtetest oskustööliste osas ning kuni 17% juhtide ja spetsialistide osas. Oskustöölistest napib kõige rohkem mehhanisaatoreid/traktoriste ja lüpsioperaatoreid/lüpsjaid. Spetsialistide seast tuntakse puudust eeskätt agronoomidest ja zootehnikutest. Suurim tööjõu-alane väljakutse on aga tööjõu vananemine. Eestis tervikuna suureneb alates 2013. aastast iga järgneva viie aasta jooksul 65-aastaste hulk 18-aastastega võrreldes kokku enam kui 20 000 inimese võrra, st. selle võrra rohkem on tööturult lahkujaid kui lisandujaid. Välisriikidesse väljavool võib lisada teist sama palju. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi3 prognooside kohaselt täiendavalt vajatakse tööturule 2019. aastaks umbes 140 tuhandet inimest. Prognoosiperioodil tööturule sisenevate noorte arv on mõnevõrra väiksem, kuid samas eeldatakse ka tööpuuduse alanemist. Hõivatute arvu kiiremat kasvu nähakse ette eelkõige 2 Kera OÜ, DevelopDesign 2010. Tööjõu kompetentside ja oskuste tase ja tööturu vajadused põllumajandus-, toidu- ja metsandussektoris. http://www.kutsekoda.ee/fwk/contenthelper/10373139/10373141 3 http://www.mkm.ee/public/Toojouvajaduse_prognoos_aastani_2019_luhikirjeldus.pdf

9

valdkondades, kus loodav lisandväärtus töötaja kohta on suurem või on potentsiaali selle oluliseks kasvatamiseks, näiteks info ja side sektor, masinatööstus, elektroonikatööstus, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Samuti eeldatakse tulenevalt elanikkonna vananemisest tervishoiu ja sotsiaalhoolekande teenuste pakkumise kasvu. Põllumajandussektoris oleks asendusnõudlus 10 aasta jooksul ca 7,9 tuhat ja toidutööstuses 3,5 tuhat inimest. Neist oleks uuringutulemuste põhjal hinnates põllumajanduse oskustöölisi (teine haridustase) vaja 3 300 inimest ning toiduainetööstuse oskustöölisi 2 600. 2015. aastaks prognoositakse asendusnõudluseks põllumajanduses kolmandal haridustasemel 2,3 tuhat inimest ja teisel haridustasemel 1,2 tuhat inimest. Kõige kriitilisem on vanuseline olukord piimatootmise- ning looma- ja seakasvatuse tootmisvaldkondades. Rahandusministeeriumi 2012. aasta suvise majandusprognoosi kohaselt aeglustub 2013. aastal hõive kasv 0,5%ni ning edaspidi oodatakse veelgi aeglasemat. Hõive kasvu väheneva tööealise rahvastiku tingimustes võimaldab tööjõus osalemise määra kasv, mis tuleneb tööealiste vanusstruktuuri muutusest. Tööpuudus on kriisiaegsest kõrgtasemest praeguseks hetkeks oluliselt vähenenud ning 2012. aastal alaneb töötuse määr 10,4%ni ja 2013. aastal 8,9%ni. Prognoosiperioodi lõpuks (2016) jõuab tööpuuduse määr 7,8%ni.

3. MAA-ASULATE HÕIVE 2006-2012, III KVARTAL

Maapiirkonna hõives alates 2008. aastast toimunud muutused on otseselt seotud kogu vabariigis aset leidnud majanduse olukorra muutustega ning ülemaiilmse majanduskriisiga. Tabel 3. Maa-asulate* 15-74-aastaste hõiveseisund, 2006-2012, III kvartal

Tööjõud, tuhat

..hõivatud, tuhat

..töötud, tuhat

Mitteaktiivsed, tuhat

15-74-aastased kokku, tuhat

Tööjõus osalemise määr, %

Tööhõive määr, %

Töötuse määr, %

2006 191 179,4 11,6 123,5 314,5 60,7 57 6,1 2007 195,7 187 8,6 119,2 314,9 62,1 59,4 4,4 2008 198,3 186,5 11,8 116,1 314,4 63,1 59,3 5,9 2009 196,8 171,2 25,5 116,7 313,5 62,8 54,6 13 2010 191,3 162,4 28,9 122,0 313,3 61,1 51,8 15,1 2011 201,8 180,8 21,0 108,9 310,8 64,9 58,2 10,4 2012 203,6 187,0 16,7 104,8 308,4 66,0 60,6 8,2

* Maa-asulate hulka on arvestatud alevikud ja külad. Allikas: Statistikaamethõivatuid 15 300 ehk 8,2% vähem. Eelmise kvartaliga võrreldes oli aga hõivatuid veidi rohkem (0,9%). 2008. aasta lõpus alanud majanduskeskkonna halvenemine ning Eesti majanduses süvenev kriis tõid kaasa kiire tööhõive languse ka maa-asulates. Tegevusaladest suurenes kolmandas kvartalis hõive vaid kaubanduses ja ehituses, mis näitab, et hõive paranemine toimus sesoonselt iseloomulike hooaja- ja juhutööde suurenemise tõttu.

10

Maa-asulates oli tööga hõivatuid 2009. aasta III kvartalis 171 200. Et eelmised kolm kvartalit vähenes hõivatute arvukus kiiresti, siis võrreldes eelmise aasta III kvartaliga oli hõivatute üldarv 15 300 võrra väiksem (-8,2%), kuid võrreldes 2006-2008. aasta III kvartali keskmise hõivatute arvuga 13 100 võrra (-7,1%) väiksem. Vaatamata majanduslangusele ei olnud 2009. aasta III kvartalis maa-asulate mitteaktiivsete arv eelnenud aasta sama perioodiga võrreldes märkimisväärselt kasvanud (+600 ehk 0,5%).

2009-2010. aastatel toimus maa-asulates hõivatute üldarvu vähenemine 21 400 inimese võrra (-11,5%). Maapiirkonnas vähenes hõive 2008. aastaga võrreldes peamiselt töötleva tööstuse (-7 900 hõivatut), ehituse (-4 300), veonduse ja laonduse (-2 600) ning hulgi- ja

Joonis 3. Maa-asulate 15–74-aastased hõiveseisundi järgi, 2006 – 2012, III kvartal (tuhat)

Allikas: Statistikaamet.

jaekaubanduse (-1 900) tegevusaladel. Hõivatute arv põllumajanduses, metsanduses ja kalapüügis vähenes samal ajavahemikul 1 200 võrra (-4,7%) ja moodustas 11,8% maa-asulate hõivatutest. Majanduse elavnemisel suutsid maaettevõtjad 2012. aasta III kvartalis taastada 2007. aasta hõive taseme ning võrreldes 2010. aasta sama perioodiga oli hõivatuid 24 600 inimese võrra rohkem (+15,1%). Hõivatute arv põllumajanduses, metsanduses ja kalapüügis suurenes samal ajavahemikul 1 600 võrra (+6,2%) Sama ajavahemiku jooksul vähenes majanduslikult mitteaktiivsete isikute arv 17 200 võrra (-14,1%) ning töötute arv 12 200 võrra (-42,2%). 2012. aastal hõivatute arvu kasv mõnevõrra aeglustus ning sellest tulenevalt peame arvestama viitaega majanduse oodatava uue suurema kasvu alguse ja tööturu reageerimise vahel.

11

4. TÖÖTURU OLUKORRA MUUTUMISE PÕHJUSED Maa-asulate tööturu olukord on otseselt sõltuv kogu riigi majanduse situatsioonist ja selle muutumisest. 2008. aastal oli olukord tööhõives veel suhteliselt hea, aga majanduskriisi ajal on see märkimisväärselt halvenenud. Eespool kirjeldatud tööturuolukorra muutumise põhjustas majanduslangus, mis ulatus 2009. a I kvartalis 15, II kvartalis 16,1 ja III kvartalis 15,3 protsendini. Kõige järsem langus tabas Eestit teises kvartalis. Konjunktuur kõigis majandussektorites oli aprillis-juunis jätkuvalt ebasoodne, nõudluse ja müügiindikaatorid liikusid langustrendil. Tööstuse ärikonjunktuur halvenes II kvartalis oluliselt, kajastades tellimuste vähesust ja toodangu mahtude languse süvenemist, seda kinnitab tööstusstatistika – tööstuse tootmismahu aastane langustempo kiirenes I kvartali 29%lt 33%ni aprillis-mais. Ehitusturu langus süvenes II kvartalis veelgi, mille põhjuseks on investeerimisaktiivsuse vähenemine ja sellest tulenev tellimuste puudus. Ehitusettevõtjate hinnangul sõlmitud lepingud tagasid töö ainult 3 kuuks (2008. aasta samal perioodil 4), ehitustööde hinnad jätkuvalt langesid. Enamike teenindusharude nõudluse ja teenuste müügimahu indikaatorid langesid samuti II kvartalis oluliselt eelmise aasta sama perioodiga võrreldes, ning kõige enam turismiagentuurides, restoranides, autotranspordis, infotehnoloogias ning reklaamis. Lisandväärtuse vähenemine pidurdus III kvartalis enamikul tegevusaladel.

Joonis 4. SKP, tööstussektori ja kaupade ekspordi reaalkasv, I kvartal 2005 – III kvartal 2009

Allikas ja joonis: Statistikaamet. Lisandväärtuse langus süvenes vaid hulgi- ja jaekaubanduse ning finantsvahenduse tegevusalal. Finantsvahenduses loodud lisandväärtus vähenes eelkõige selle tegevusala ettevõtete finants- ja intressitulude ning teenustasutulude vähenemise tõttu. Hulgi- ja

12

jaekaubanduse lisandväärtuse vähenemist põhjustas jätkuvalt nõrk sisemajanduse nõudlus. Tööstussektoris loodud lisandväärtus vähenes 28% (II kvartalis 30%). Et sisemajanduse nõudlus oli nõrk, jätkus III kvartalis töötleva tööstuse kodumaiste tellimuste vähenemine. Samas aeglustus nii töötleva tööstuse kui ka kogu majanduse kaupade ekspordi langus. Kaupade eksport ja import oli augustis 31% väiksem kui aasta tagasi. Mineraalsete kütuste väiksem väljavedu aastatagusega võrreldes ning elektrimasinate- ja seadmete languse süvenemine tõid kaasa ekspordi languse suurenemise. Koos ekspordi vähenemisega kahanes import ning inimesed ei tarbinud enam kaupu ja teenuseid senise hooga. Eesti peamiste kaubanduspartnerite oluliselt nõrgenenud majandusolukord mõjutas Eesti eksporti järjest enam. Alates 2010. aasta II kvartalist sai alguse SKP järk-järguline kasv, mis IV kvartaliks ulatus %ni. Eesti SKP kasv jätkus 2011. aastal ning oli III kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 8,5% suurem. I kvartalis kasvas SKP eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 9,5% ja II kvartalis 8,4%. Jätkuvalt panustas SKP kasvu kõige enam töötlev tööstus. III kvartalis selle tegevusala lisandväärtuse kasv siiski aeglustus ning panus SKP kasvu vähenes. Kõige rohkem mõjutas töötlevat tööstust arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmise tegevusala lisandväärtuse kasvu järsk aeglustumine.

Koos töötleva tööstuse panuse vähenemisega oli SKP kasv mitmete teiste tegevusalade mõju suurenemise tõttu muutunud laiapõhjalisemaks. SKP kasvu panustasid rohkem veel ehituse ning info ja side tegevusala. Samuti oli oluline mõju käibemaksu ja aktsiisimaksu laekumise kasvul.

Majanduskasvu pidurdas kinnisvaraalase tegevuse ning kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse lisandväärtuse vähenemine. III kvartalis ekspordi kiire kasv aeglustus, kuid oli jätkuvalt kiire. Kaupade ja teenuste eksport kasvas hinnamõjusid arvestades 24%, sealhulgas kaupade väljavedu 32%. Kaupade ja teenuste import kasvas 31%, sealhulgas kaupade sissevedu 30%. Enim mõjutas Eesti väliskaubandust arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete kiire sisse- ja väljaveo kasv. Kaupade eksporti toetas olulisel määral veel muude masinate ja seadmete väljavedu, importi aga puidu ja puittoodete sissevedu. Netoekspordi osatähtsus SKP-st oli 7%.

Sisemajanduse nõudlus kasvas 15%. Sisemajanduse nõudluse kasvu mõjutasid enim kiiresti kasvanud investeeringud ja varud. Investeeringud kasvasid 34% peamiselt ettevõtete investeeringute toel masinatesse ja seadmetesse. Varud suurenesid peamiselt ettevõtete valmistoodangu, kaupade ja tooraine varude suurenemise tõttu. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused kasvasid 5%, mõjutatuna enim kulutuste suurenemisest toitlustamisele ja majutusele, sideteenustele, transpordile ning tervishoiule. Vaatamata sisemajanduse nõudluse kiirele kasvule olid lõpptarbimiskulutused ja kapitali kogumahutus kokku SKP-st väiksemad.

Eesti sisemajanduse koguprodukt kasvas 2012. aasta III kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 3,5%. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasv kiirenes võrreldes eelmise kvartaliga 1,6%-ni.

13

SKP kasvu panustas peamiselt siseturule suunatud majandustegevus. Suurima mõjuga oli juba kolmandat kvartalit järjest ehituse ning info ja side tegevusala. Ehitusturu kasvu vedasid hoonete remondi- ja rekonstrueerimistööd ning taristuobjektide ehitus. Mõõdukalt panustasid majanduskasvu veel kaubandus, veondus, kutse- ja tehnikaalane ning haldus- ja abitegevus. Eesti majanduskasv sõltub oluliselt välisnõudlusest, kusjuures peamised eksportijad on töötleva tööstuse ettevõtted. Töötleva tööstuse (mis on Eesti majanduse suurim tegevusala) mõju majanduskasvule aga oli jätkuvalt väike – kasv ainult üks protsent. Samas kiirenes III kvartalis hinnamõjusid arvestades nii kaupade välja- kui ka sisseveo kasv, vastavalt 5%-ni ja 9%-ni. Eestis tegutsevate ettevõtete käive oli 2012. aasta kolmandas kvartalis 11,8 miljardit eurot, mida on 9,1 protsenti enam kui mullu samas kvartalis. Et III kvartalis kasvas SKP hõivatute juurdekasvust kiiremini ning töötatud tundide arv vähenes, suurenes kogumajanduse tööjõu tootlikkus hõivatu ja tunni kohta vastavalt 2% ja 6%. Suurematest harudest kasvas käive enim - 25,5% - ehituses, selgub Statistikaameti andmetest. Kaubanduses oli käibekasv 10,3%, põllumajanduses, metsamajanduses ja kalanduses 5,3 protsenti. Töötlevas tööstuses kasvas müügitulu aga vaid 0,6 protsenti. Joonis 5. SKP, kaupade ekspordi ja impordi kasv eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes, I kvartal 2008 – III kvartal 2012

Allikas ja joonis: Statistikaamet. Nõrga välisnõudluse taustal toetas Eesti majanduskasvu oluliselt sisemajanduse nõudlus, mis kiirenes III kvartalis 11%-ni. Kapitali kogumahutus põhivarasse kasvas 34% mõjutatuna enim valitsemissektori investeeringutest hoonetesse ja rajatistesse ning transpordivahenditesse. Majanduse edasiseks arenguks on tähtis, kuidas jätkub ettevõtete moderniseerimine ja ümberorienteerumine kõrgema lisandväärtusega välisturul nõudlust omavale toodangule, tööjõu kvalifikatsiooni tõstmine ja ümberpaigutumine majandussektorite lõikes. Töötlev tööstus vajab vahepeal kriisi ajal vabanenud tööjõu täiendõpet ja selle suunamist valdkondadesse, mis tegelevad rohkem ekspordiga.

14

Sisenõudluse ja ehitusturu ning info ja side tegevusala aktiivsus avaldab jätkuvalt positiivset mõju. Samuti on olulise tähtsusega, et tööhõives kasvaks suurema tootlikkusega sektorite osakaal, mis nõuab peale suurte investeeringute ka tööjõu üldise kvalifikatsioonitaseme märgatavat tõstmist. OECD 2012. aasta sügisprognoos ootab Eesti majanduskasvuks aastatel 2012-2014 vastavalt 3,1, 3,7 ja 3,4 protsenti, mis ületab oluliselt veel järgmisel aastal majanduslanguses oleva eurotsooni kasvuväljavaateid. Võrreldes Rahandusministeeriumi viimase prognoosiga on OECD hinnang Eesti 2012 ja järgmise aasta majanduskasvule vastavalt 0,9 ning 0,7 protsendipunkti optimistlikum. Kõrgem hinnang tuleneb asjaolust, et Rahandusministeeriumi suvise prognoosi tegemisele järgnenud majandusarengud on analüütikuid positiivselt üllatanud. Eesti majandust veavad väliskeskkonna tugevnemisel eksport, erainvesteeringute suurenemine ning püsivalt kasvavad tööhõive ja palk.

5. REGISTREERITUD TÖÖTUS

Töötuse kiire kasvu perioodil on 2009. aastal järjest kasvanud töötute registreerumise aktiivsus. Töötute ja registreeritud töötute arv on erinev, sest kõik töötud ei võta end Töötukassas arvele. Viimasel kahel aastal on see erinevus järjest vähenenud, sest Töötukassa poolt töötutele pakutavate teenuste laienemisega on registreerunud rohkem töötuid. Tabel 4. Registreeritud töötute arv, 2006-2012

Aasta Aasta keskmine

I kvartali keskmine

II kvartali keskmine

III kvartali keskmine

IV kvartali keskmine

2006 18 228 23 921 19 200 15 327 14 462 2007 15 329 15 716 15 255 14 806 15 539 2008 21 918 18 594 19 372 21 132 28 574 2009 71 537 49 440 68 684 78 658 89 364 2010 87 107 99 349 95 128 80 902 73 048 2011 60 713 72 091 64 897 54 081 51 784 2012 : 54 787 50 664 43 902 :

(:) - andmeid ei ole saadud. Allikas: Töötukassa Septembris 2009 kasvas jätkuvalt registreeritud töötute arv. Kui augustis oli registreeritud töötuid kuu jooksul arvel 78 552, siis septembris ulatus see arv 82 228-ni (+4,7%). Töötukassa andmetel oli registreeritud töötuid 2009. aasta II kvartalis 68 684 ja III kvartalis 78 658, mis moodustas vastavalt 74,5% ja 76,9% Statistikaameti tööjõu-uuringul põhinevast töötute koguarvust. Uute töötute arv küündis märtsikuu tasemele, kus uusi töötuid oli rekordarv nimetatud aasta jooksul. Septembris oli uute töötute arv 11 370, mis on 29,0% rohkem kui augustis. Aasta tagasi samas kuus oli registreeritud töötuid arvel 22 402 ning uusi töötuid vaid 4 390.

15

Joonis 6. Registreeritud töötute arv, 2006-2012 (III kvartali keskmine)

0 10000 20000 30000 40000 50000 60000 70000 80000 90000

2006 15327

14 806

21 132

78 658

80 902

54 081

43 902

2007

2008

2012

2011

2010

2009

Allikas: Töötukassa. Jätkuvalt oli registreeritud töötuse määr 30.09.2009 seisuga kõrgeim Lõuna-Eestis ja Ida-Virumaal. Ida-Virumaal oli töötuse määr septembris 17,0%, Võrumaal 16,4%, Valgamaal 14,4% ning Põlvamaal 12,6% (vt. tabel 5). Tabel 5. Registreeritud töötud III kvartali lõpu seisuga maakondade järgi, 2007, 2009 ja 2012

Maakond 30.09.2007 30.09.2009 30.09.2012

Töötute osakaal

tööjõust, % 30.09.2009

Töötute osakaal

tööjõust, % 30.09.2012

Harjumaa 3 567 30 705 13 897 10,9 5,7

Hiiumaa 117 537 287 10,0 7,5

Ida-Virumaa 3 372 13 266 8 181 17,0 11,7

Jõgevamaa 299 1 356 590 9,2 5,2

Järvamaa 338 1 933 866 10,7 5,6

Läänemaa 251 1 430 657 11,3 5,6

Lääne-Virumaa 592 3 192 1 579 10,8 6,3

Põlvamaa 437 1 467 898 12,6 8,1

Pärnumaa 629 5 069 2 347 11,9 7,4

Raplamaa 226 1 986 1 076 10,9 7,1

Saaremaa 362 1 554 807 10,6 5,6

Tartumaa 883 6 873 2 621 9,1 4,4

Valgamaa 671 2 018 1 332 14,4 11,0

Viljandimaa 508 2 631 953 10,4 4,5

Võrumaa 641 2 427 1 202 16,4 8,2

Kokku 12 893 76 444 37 293 11,6 6,6 Allikas: Töötukassa

16

Kõige väiksem töötuse määr oli Tartumaal (9,1%), Jõgevamaal (9,2%) ja Hiiumaal (10,0%). Võrreldes 2008. a septembriga on registreeritud töötus oluliselt kasvanud, kuid kõrgeima ja madalaima töötusega maakonnad olid valdavalt samad. 2008. aasta septembris oli töötus kõrgeim Võrumaal (6,1%), Valgamaal (5,8%) ja Ida-Virumaal (5,8%) ning madalaim Tartumaal (1,9%), Hiiumaal (2,2%) ja Harjumaal (2,4%). Järgnevatel aastatel on registreeritud töötute arv jõudsalt vähenenud ning 2012. aasta III kvartali lõpuks oli nende arvukus 2009. aasta sama perioodiga võrreldes vähenenud 2,1 korda, sealhulgas linnades 2,2 korda. Kõrgem registreeritud töötute tase on säilinud Ida-Virumaal (11,7%) ja Valgamaal (11,0%). Madala registreeritud töötuse poolest paistavad silma Tartumaa (4,4%), Viljandimaa (4,5%) ja Jõgevamaa (5,2%).

Registreeritud töötute arv on 2012. aasta III kvartali seisuga võrreldes eelneva aasta sama perioodiga kõikide haridustasemete lõikes alanenud. Seahulgas vähenes esimese haridustasemega töötute arv 21,5% (1 694 inimese võrra), teise haridustasemega (kesk- ja kutseharidus) töötute arv vähenes aastaga 22,8% (ehk 5809 võrra) ning kolmanda haridustasemega töötute arv vähenes aastaga 13,4% (ehk 1 756 inimese võrra).

Registreeritud töötutest moodustasid alg- ja põhiharidusega töötud 17% ja keskharidusega 53% ning kolmanda haridustasemega registreeritud töötud 30%.

Majanduslanguse tõttu oli registreeritud töötute arv kasvanud Eestis 2009. aasta üheksa kuu jooksul 2,6 korda (sealhulgas valdades 2,5 ja linnades 2,7 korda). 3,5 - kordse töötute arvu kasvu poolest paistsid silma Harjumaa vallad (aasta algusest lisandus 3 304 töötut). 2,9-kordne kasv oli Raplamaa (+1 419) ja 2,8-kordne Hiiumaa (+233) ning Pärnumaa (+1 368) valdades (vt. tabel 6). Tabel 6. Registreeritud töötute arv kohalikes omavalitsusüksustes

31.12.08

30.09.09 Kasv,x 09.09/1

2.08

30.09.12

Vähene-mine, x

09.2009-09.2012

EESTI 30 374 80 143 2,6 37 293 2,1 Töötud linnades 20 656 55 626 2,7 25 739 2,2 Töötud valdades 9 718 24 517 2,5 11 554 2,1 Harju maakonna vallad 1 296 4 600 3,5 2036 2,3 Hiiu maakonna vallad 128 361 2,8 183 2,0 Ida-Viru maakonna vallad 963 1 786 1,9 1028 1,7 Jõgeva maakonna vallad 425 907 2,1 373 2,4 Järva maakonna vallad 574 1 489 2,6 624 2,4 Lääne maakonnavallad 318 762 2,4 388 2,0 Lääne-Viru maakonna vallad

870

2 258

2,6

1087

2,1

Põlva maakonna vallad 636 1 216 1,9 704 1,7 Pärnu maakonna vallad 765 2 133 2,8 1001 2,1 Rapla maakonna vallad 748 2 167 2,9 1076 2,0 Saare maakonna vallad 381 883 2,3 473 1,9 Tartu maakonna vallad 766 1 996 2,6 747 2,7

17

Valga maakonna vallad 398 865 2,2 526 1,6 Viljandi maakonna vallad 665 1 545 2,3 528 2,9 Võru maakonna vallad 785 1 549 2,0 780 2,0 Allikas: Eesti Töötukassa Väikseim registreeritud töötute arvu kasv (1,9 – kordne) oli Ida-Viru- (+823) ja Põlvamaa (+580) valdades, kus töötuse määr oli aga Eesti keskmisest suurem. Seoses majandusaktiivsuse taastumisega on 2012. aasta III kvartali lõpuks registreeritud töötute arv valdades võrreldes 2009. aasta sama perioodiga vähenenud 2,1 korda. Seejuures keskmisest märgatavalt suurem vähenemine toimus Viljandimaa (2,9 korda) ja Tartumaa (2,7 korda) valdades ning tagasihoidlikum Valgamaa (1,6 korda), Ida-Virumaa ja Põlvamaa (1,7 korda) valdades.

7. TÖÖPAKKUMISED JA KINDLUSTUSHÜVITISED OKTOOBRIS 2012

Uute registreeritud töötute arv oli oktoobris sarnane aasta alguse tasemele. Kuna töötuna arveloleku lõpetamisi oli oktoobris aga oluliselt rohkem, siis kokkuvõttes kasvas registreeritud töötute arv vähem kui aasta alguses Oktoobris registreeritud töötute arv suurenes 888 võrra. Kuu lõpus oli töötuna arvel 38 181 inimest ehk 5,8% 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust. Oktoobris 2012 registreerus 6 759 uut töötut. Oktoobrikuus sai töötukassa abiga tööle või alustas ettevõtlusega 3 296 inimest. Kõige suurema osa eelnevalt töötanud registreeritud töötutest moodustasid lihttöölised (19%), oskus- ja käsitöölised (18%) ning teenindus ja müügitöötajad (18%). Kõige suurem osakaal vahendatavatest töökohtadest oli teenindus- ja müügitöötajatele (21%). Järgnesid oskus- ja käsitöölistele (20%) ning seadme- ja masinaoperaatoritele (20%) pakutavad töökohad. Tabel 7. Vabad töökohad, 2012

Kuu Vabad töökohad kuu jooksul

Kuu jooksul lisandunud

Kuu jooksul suletud

Kuu lõpu seisuga

Jaanuar 7 253 3 303 3 104 4 149 Veebruar 6 712 2 570 3 890 2 822 Märts 7 199 4 307 3 654 3 545 Aprill 7 644 4 036 3 626 4 018 Mai 9 164 5 066 4 403 4 761 Juuni 8 516 3 653 4 600 3 916 Juuli 7 874 3 866 3 850 4 024 August 9 247 5 161 3 940 5 307 September 9 588 4 085 5 191 4 397 Oktoober 8 555 4 018 4 821 3 734

Allikas: Eesti Töötukassa

18

Vabade töökohtade arv on käesoleva aasta jaanuariga võrreldes oktoobris suurenenud 1 302 töökoha ehk 17,9% võrra.

Tööturukoolitusel osales oktoobris 6 338 töötut, tööpraktikal 906 töötut ja tööharjutusel 1 116 töötut. Karjäärinõustamist sai 2 125 inimest. Töötukassa uuringu kohaselt on koolitatutel tõenäosus kuuendal kuul pärast koolituse algust tööl olla vaid 5,8 protsendipunkti võrra suurem kui nendega sarnastel isikutel, kes aga sellist abi ei saanud. Erinevaid koolitusi läbinutest läheb kuue kuu jooksul tööle ligi 44 protsenti, tööpraktika läbinuist kaks kolmandikku.

Samas ei ole Eesti võrreldes teiste riikidega töötute ümberõppeks ja konkurentsivõime tõstmiseks oluliselt panustanud: kulutused aktiivsele tööpoliitikale on läbi aastate olnud OECD riikide keskmisest mitu korda väiksemad ja seni eraldatud raha taga on osaliselt hoopis Euroopa Sotsiaalfond. Siinjuures peame arvesse võtma, et töötuse kõrgmomendil 2010. aastal kulutas Eesti aktiivsele tööpoliitikale4 ligi 0,2% SKP-st (OECD keskmine 0,7), suhtarv oli sama ka 2011. aastal. Kordades enam ei panusta aktiivsele tööpoliitikale mitte ainult rikkad ja ülikõrge hõivega riigid nagu Taani (1,9% SKPst), vaid ka Eestile sarnasema elatustasemega Poola, Ungari ja Sloveenia (0,6–0,7 protsenti).

Arvestades, et ligi kolmveerand töötuist kuulub erinevatesse riskigruppidesse ja võib tööturule tulles abi vajada, on praeguste sammude ebapiisavust rõhutanud ka OECD eksperdid. „Kavatseme sellele järgmises OECD raportis pikema peatüki pühendada,“ kommenteeris OECD tööturuekspert Andreas Wörgötter.

Ettevõtluse alustamise toetuse sai oktoobri jooksul 53 inimest, kelle äriplaanide järgi luuakse kokku 73 uut töökohta. Palgatoetusega rakendus oktoobris 2 002 inimest.

Töötukassa maksis oktoobris töötuskindlustushüvitist 9 344 inimesele ehk 22% kuu jooksul arvel olnud töötutest. Keskmine täiskalendrikuu eest makstud hüvitis oli 336 eurot ning hüvitisteks maksti kokku üle 2,6 miljoni euro. Ligikaudu 64 euro suurust töötutoetust sai oktoobris 7 880 inimest ehk 18% kuu jooksul arvel olnud töötutest. Kindlustushüvitist koondamise korral määras töötukassa oktoobris 513 inimesele. Keskmine oktoobris määratud hüvitis oli 1 225 eurot ning hüvitisteks maksti kokku ligi 637 tuhat eurot. Tööandja maksejõuetuse hüvitise määras töötukassa oktoobris 112 inimesele. Keskmine määratud hüvitis oli 2 107 eurot ning hüvitisteks maksti oktoobris ligi 262 tuhat eurot. Alates 2013. aasta jaanuarist tõuseb töötu abiraha kuumäär seniselt 65 eurolt poole miinimumpalgani ehk 145 euroni. Töötu abiraha on mõeldud töötutele, kes ei kvalifitseeru töötuskindlustuse saajaks, ning seda makstakse maksimaalselt 270 päeva. Töötutoetuse suurendamine aitab leevendada töötute vaesusse langemise riski ning tõenäoliselt vähendab töötutoetusega paralleelselt toimetulekutoetuse saajate arvu. Euroopa Komisjoni andmetel on Euroopa tööturud hoolimata neid räsinud majanduskriisist paindlikud ning kriisist väljumisel saab suunaks keskkonnasõbralike

4 „Eesti kulutab töötute ümberõppele vähem kui teised riigid.“, Postimees, 23.07.2012. http://www.e24.ee/915754/eesti-kulutab-tootute-umberoppele-vahem-kui-teised-riigid/

19

töökohtade loomine. Keskkonnasõbralike töökohtade loomise ja olemasolevate töökohtade keskkonnasõbralikumaks muutmisega käib paratamatult kaasas mõnede töökohtade kadumine. Kuid muutused hõlmavad ka töötajate ümberjaotamist majandussektorite lõikes. Esmalt hõivatakse tööga kõrgema kvalifikatsiooniga töötajaid, kuid pärast uute tehnoloogiate rakendumist tekib töökohti ka madalama kvalifikatsiooniga töötajatele. Uute tehnoloogiate ja suure tootlusega masinate kasutuselevõtmise korral võivad ka madalama kvalifikatsiooniga töötajad nendele uutele töökohtadele asuda, eeldusel et nad saavad vajalikku täiendavat koolitust. Seejuures on oluline, et oskustööliste ettevalmistamisel antav haridus soodustaks neil hiljem keerulisemate oskuste ja teadmiste omandamist. Järjest rohkem hakkab rolli mängima töötajate võime ja tahe muutustega kaasas käia ning valmidus ennast pidevalt täiendada. Majanduses tervikuna suureneb spetsialistide arv, lihttöölisi jääb vähemaks.

7. KOKKUVÕTTEKS

Majanduse elavnemine on kujunenud oodatust küll kiiremaks, kuid Eesti ettevõtjad ei ole kiirustanud uute töötajate värbamisega. 2007. aasta III kvartaliga võrreldes oli 2012. aasta III kvartalis tööga hõivatuid 27 700 võrra vähem (-4,2%). Sellest tulenevalt on Eestis jälgitav tavapärane viitaeg majanduse kasvufaasi pöördumise ja tööturu reageerimise vahel.

Suurim tööjõu-alane väljakutse on tööjõu vananemine. Eestis tervikuna suureneb alates 2013. aastast iga järgneva viie aasta jooksul 65-aastaste hulk 18-aastastega võrreldes kokku enam kui 20 000 inimese võrra, st. selle võrra rohkem on tööturult lahkujaid kui lisandujaid. Välisriikidesse väljavool võib lisada teist sama palju.

Tööpuudus jätkas kasvu 2010. aasta jooksul ning saavutas kõrgtaseme 2010. aasta I kvartalis (töötuse määr 19,8%), kuid aastakeskmisena vähenes töötus Eestis tervikuna 16,9%-ni, sealhulgas maapiirkonnas 15,5%-ni. Hinnates 2010. aastat tervikuna võib positiivsest küljest ära märkida tööpuuduse vähenemist aasta teises pooles.

Kuigi hõivatute arv alanes majanduslanguse ajal ulatuslikult, hoidis veelgi suuremat langust ära töötundidearvu ja palkade vähendamine. Majanduslanguse alguses pidas tööhõive vastu, eeskätt töötundide arvu vähenemise ja eeldatavalt ka töötajate hoidmise strateegia tõttu. Majanduslanguse ulatuse süvenemine ja pikaajalisus tingis aga lõpuks ka tööhõive suure languse ja tööpuuduse järsu kasvu. Järgnenud taastumisetapis hakkasid töötundide arv ja tööhõive kasvama, kuid majanduskasvuga võrreldes aeglasemas tempos. Edasine tööpuuduse langus on olnud märgatav, alanedes 2011. aasta I kvartalis 13,2% juurde, mis III kvartalis vähenes maapiirkonnas 10,4%-ni (sh meestel 11% ja naistel 9,8%). 2012. aasta III kvartalis alanes töötus kuni 8,2%-ni ning töötuid oli eelneva aasta sama perioodiga võrreldes 4 300 võrra vähem. Majanduskriisi üheks tagajärjeks oli heitunute arvu kasv. Kui majandusbuumi aegu oli neid 5 000 ringis, siis kriisi ajal see kahekordistus (2010. a IV kvartalis oli neid 10 200).

20

Tööotsingutest loobunuid ehk heitunuid oli 2012. aasta III kvartalis ligi 7 000, mis oli 1,5 korda vähem, kui 2010. aasta viimases kvartalis. Kahaneva tööealise elanikkonna juures on see suhteliselt suur kaotus, kuna pikk töötuseperiood vähendab töölesaamise tõenäolisust ja aeglaselt taanduva tööpuuduse tingimustes nad võivad osutuda tööturu jaoks püsivalt kadunuks. Alates 2010. aastast on tööstuses toimunud muutused paremuse poole: metalli-, masina- ja elektroonikatööstuses on suurenemas kõrgtehnoloogiliste ja lõpptarbija toodete osatähtsus, tootmisettevõtluses edendatakse kohalikku tootearendust. Ettevõtted püüdlevad ja liiguvad kõrgematele ja kasumlikumatele funktsionaalsetele positsioonidele rahvusvahelistes tootmisvõrgustikes. Töötleva tööstuse ekspordi pöördumine kiirele kasvule 2010. aasta alguses tõstis Eesti majanduse madalseisust välja. Oluliseks teguriks osutus Eesti elektroonikatööstuse potentsiaali efektiivne ja jõuline kasutamine Rootsi kaudu liikuvas ekspordiahelas. Eesti SKP kasv jätkus 2011. aastal ning oli III kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 8,5% suurem. Esialgsetel andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt 2012. aasta III kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 3,4%. Tootmisressursside kallinemise ja piiratuse ning tugeva rahvusvahelise konkurentsi tõttu jätkub Eestis vähese tulukusega põllumajanduslike majapidamiste integreerimine suurematesse arenguvõimelistesse tootmisüksustesse ning selle tulemusena on oodata jätkuvalt põllumajanduslike ettevõtete ja hõivatute arvu vähenemist koos põllumajandustootjate üheaegse majandusliku suuruse ja efektiivsuse kasvuga. Suuremad põllumajandusüksused saavad tulemuslikumalt kasutada avanevaid uusi tehnoloogiaid, paremaid meetodeid ja masinasüsteeme ning muid tootmiseks vajalikke vahendeid ja sisendeid, mis võimaldab tegutseda jätkusuutlikult, parandada organisatsioonikultuuri, tootlikkust ja toodete kvaliteeti ning muutuda efektiivsemaks. Väärikad töökohad on ka tööandjate huvides. Kestev edu saadab ju ainult selliseid ettevõtteid, kus töötavad motiveeritud inimesed. Aga väärika töö põhitõed on aktuaalsed kogu aeg: palgast jätkub järgmise palgapäevani, töö jätab aega ka pere tarvis, töökoht on olemas ka homme ning töö eest peab saama korralikku tasu.

Neile põhimõtetele vastavate töökohtade loomise eest peavad tööandjate ja riigi kõrval seisma ka töötajad ise. Täistööajaga päevast päeva ametis olev inimene peab saama palka, mis tagab talle ja ta perele inimväärse elu. Praeguses Eestis aga ei ela vaesuse piiril ainult kauased töötud, vaid ka tuhanded töölkäivad inimesed. Paljud töötajad, sealhulgas meditsiiniõed ja hooldajad, jooksevad mitme töökoha vahet ja teevad liiga pikki tööpäevi, seda kõike tervise, pere ja laste arvel5.

Suureks probleemiks on nii linna- kui ka maaelanike ebapiisav haridustase ja nõrk konkurentsivõime tööturul. Keskendumine ametioskustele kiirendamaks üleminekut uutele tootlikumatele töökohtadele ning üheaegselt tööjõu oskuste erinevuste vähendamine koos asjakohase sotsiaalse dialoogiga kuuluvad peamiste tegevuste hulka, mis võimaldavad hõlbustada üleminekut efektiivsemale majandusele. Samal ajal tekitab muret, et töötute kvalifikatsioon ja paiknemine ei vasta sageli tööturul nõutavale.

5 http://www.tartupostimees.ee/1064578/arno-arukask-parim-kaitse-vaesuse-vastu/

21

Samas ei ole Eesti võrreldes teiste riikidega töötute ümberõppeks ja konkurentsivõime tõstmiseks oluliselt panustanud: kulutused aktiivsele tööpoliitikale on läbi aastate olnud OECD riikide keskmisest 3 kuni 3,5 korda väiksemad.

Järjest rohkem hakkab rolli mängima töötajate võime ja tahe muutustega kaasas käia ning valmidus ennast pidevalt täiendada. Majanduses tervikuna suureneb spetsialistide arv, lihttöölisi jääb vähemaks. Majanduse edasiseks arenguks ja töökohtade loomise seisukohalt on tähtis, kuidas jätkub ettevõtete moderniseerimine ja ümberorienteerumine kõrgema lisandväärtusega välisturul nõudlust omavale toodangule, tööjõu kvalifikatsiooni tõstmine ja ümberpaigutumine majandussektorite lõikes.