SELETUSKIRI Lääne-Nigula valla 2015. aasta eelarve juurde Sisukord · 2015. 2. 2. · 2013. aasta teisel poolel alanud inflatsiooni aeglustumine jätkus 2014. aasta esimeses kvartalis

1

LISA 2 KINNITATUD

Lääne-Nigula Vallavolikogu 29.01.2015 määrusega nr 1

SELETUSKIRI Lääne-Nigula valla 2015. aasta eelarve juurde

Sisukord1. MAKROMAJANDUSLIKUD EELDUSED ................................................................................... 2

1.1. Kohaliku omavalitsuse üksused .......................................................................................... 2 1.2. Lääne-Nigula valla sotsiaalmajandusliku keskkonna analüüs ............................................ 3

2. LÄÄNE-NIGULA VALLAVALITSUSE LÄHTESEISUKOHAD EELARVEETTEPANEKU KOOSTAMISEL .................................................................................................................................. 5 3. EELARVE ÜLESEHITUS............................................................................................................... 6 4. PÕHITEGEVUSE TULUD ............................................................................................................. 7

4.1. Maksud ................................................................................................................................ 8 4.2. Tulud kaupade ja teenuste müügist ..................................................................................... 9 4.3. Toetused ............................................................................................................................. 12 4.4. Muud tegevustulud ............................................................................................................ 13

5. PÕHITEGEVUSE KULUD JA INVESTEERINGUD .................................................................. 13 5.1. Üldised valitsemissektori teenused ................................................................................... 14 5.2. Avalik kord ja julgeolek .................................................................................................... 15 5.3. Majandus ........................................................................................................................... 15 5.4. Keskkonnakaitse ................................................................................................................ 17 5.5. Elamu- ja kommunaalmajanduse haldamine ..................................................................... 18 5.6. Tervishoid .......................................................................................................................... 19 5.7. Vaba aeg, kultuur ja religioon ............................................................................................ 20 5.8. Haridus .............................................................................................................................. 22 5.9. Sotsiaalne kaitse ................................................................................................................ 25

6. INVESTEERINGUD ..................................................................................................................... 26 7. FINANTSEERIMISTEGEVUS ..................................................................................................... 28 8. 2014. EELARVEAASTA LÕPUKS KASUTAMATA KULUD JA INVESTEERINGUD ........... 28 9. EELARVE SEOS EELARVESTRATEEGIAGA .......................................................................... 29

2

1. MAKROMAJANDUSLIKUD EELDUSED

Eesti sisemajanduse koguprodukt kasvab prognoosi kohaselt 2014. aastal 0,5 % ja 2015. aastal 2,5%. Aastaks 2016 ootab Rahandusministeerium 3,5%-list kasvu kiirenemist. Majanduskasvu toetav faktor on sisetarbimise suurenemine, seevastu väliskeskkonna kosumist takistab Vene-Ukraina konflikt.1 Seega tasub tuleviku majanduse käekäigu üle pigem konservatiivne olla.

Tööhõive kahaneb 2014. aasta prognoosi kohaselt 1,1% ning kasv jääb negatiivseks ka edaspidi. Hõive vähenemine on tingitud majanduse kohanemisest tööjõukulude kiire kasvuga, mis ei ole toetunud tootlikkuse kasvule. Hõive määr siiski väga ei muutu, kuna kahaneb ka tööealine elanikkond.2

Palgakasv jääb prognoosi kohaselt järgmistel aastatel mõõdukaks – 2014. aastal aeglustub 6%ni, kuid 2016. aastaks kiireneb 6,7%-ni. Palgasurve allikaid on prognoosiperioodi jooksul mitu. Üks neist on miinimumpalga kasv, mis ulatub 2014. aastal 10,9%ni ja 2015.aastal 9,9%ni. Pikemaajalistest palgasurve teguritest on kõige olulisemad tööjõu kahanemisest tingitud tööjõupuudus ning töövõtja tugevam positsioon palgaläbirääkimistel, mida mõjutab võimalus minna tööle välimaale.3

2013. aasta teisel poolel alanud inflatsiooni aeglustumine jätkus 2014. aasta esimeses kvartalis. Tarbijahindade aastakasv pidurdus märtsis 0,7 %ni. Aeglasemat hinnakasvu soodustasid nii sise- kui ka välismajandusest johtuvad tegurid. Järgnevate aastate inflatsioon jääb 2,4 ja 2,7 % tasemini.4

Majandusprognoosi põhinäitajad 2013 2014 2015

RM 5 EP6 RM EP RM EP SKP deflaator 5,0 2,6 3,4 3,1 2,6

Tarbijahinnaindeks 2,8 0,3 0,8 1,9 2,7

Tööpuudusemäär 8,6 7,5 8,5 6,8 8,5

Keskmise palga nominaalkasv 7,8 6,0 6,0 6,1 6,7 Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Pank, Eesti Statistikaamet

1.1. Kohaliku omavalitsuse üksused Kohaliku omavalitsuse üksuste eelarved on iseseisvad ehk nad otsustavad ise eelarvete koostamise üle. Nende peamisteks tuludeks on tulumaks ja toetused riigieelarvest. Laekumine tulumaksust moodustab peaaegu poole kogu laekumistest. Aastatel 2009-2010 kokku 20% langenud tulumaksu laekumine pöördus 2011. aastast taas tõusule ja 2008. aasta taseme ületab laekumine 2014. aastal. Kohaliku omavalitsuste üksuste kulud on ületanud tulusid kõikidel aastatel v.a perioodil 2010–2011. Defitsiidi katmiseks on suurendatud võlakoormust, mis ulatus 2013. aasta lõpuks 636 mln euroni.

1 Rahandusministeeriumi 2014. aasta suvine majandusprognoos. 2 Eesti Pank, Rahapoliitika ja majandus, Hetkeseis ja ettevaade 3 Sama. 4 Sama. 5 Rahandusministeerium 2015. aasta eelarve seletuskiri. 6 Eesti Pank, Rahapoliitika ja majandus, Hetkeseis ja ettevaade

3

Perioodi 2010–2011 ülejääk oli tingitud erakorralisest kohustuste võtmise piirangust. 2009. aasta 1. märtsist kuni 2011. aasta lõpuni võisid kohaliku omavalitsuse üksused võtta täiendavaid kohustusi ainult välisabi kaasfinantseerimiseks ja olemasolevate kohustuste refinantseerimiseks. 2012. aastast on kohalikel omavalitsustel võimalik võtta kohustusi ka muudeks investeeringukuludeks, kuid 2016. aasta lõpuni on piiratud nende võimalusi võtta kohustusi üle 60% põhitegevuse tuludest. Kohaliku omavalitsuste üksuste sissetulekute jaotus 2013. aastal

Riigieelarvest toetatakse kohaliku omavalitsuse üksusi läbi tasandus- ja toetusfondi ning juhtumi-põhiste toetuste. Tasandusfond on ette nähtud nende tulude ja kulude ühtlustamiseks, et tagada väiksema tulukusega kohaliku omavalitsuse üksustele vahendid neile pandud ülesannete täitmiseks. See jaotatakse 2015. aasta riigieelarve seaduse § 3 valemi alusel.

Toetusfondi vahendid on ette nähtud hariduskulude toetuseks (õpetajate ja koolijuhtide tööjõukulud, õppevahendid, koolilõuna jne), toimetulekutoetuse väljamaksmiseks, sotsiaaltoetuse- ja teenuste osutamise toetuseks, vajaduspõhise peretoetuse väljamaksmiseks, sündide ja surmade registreerimise kulude hüvitamiseks ning saarvaldade ja saarelise osaga valdade toetuseks. Toetusfondi vahendeid tuleb kasutada vastavalt seatud eesmärkidele. Toetusfondi vahendite jaotuse kehtestab Vabariigi Valitsus. Toetusfondi on lisatud 2013. aastast keskkonnatasude jaotuspõhimõtte muutmise kompensatsioon.7

1.2. Lääne-Nigula valla sotsiaalmajandusliku keskkonna analüüs

Lääne-Nigula rahvaarv oli 01. jaanuaril 2014. aasta seisuga 4 181 inimest. Kui jälgida rahvaarvu muutust alates 2006. aastast kuni 2014. aastani, siis tendents on langev (vt allolevat tabelit). Sel perioodil on rahvaarv vähenenud 10,22 % ehk 476 elaniku võrra.

Lääne-Nigula valla demograafiline struktuur aastatel 2006-2014

7 Rahandusministeerium 2015. aasta eelarve seletuskiri.

4

Aasta Lapsed 0-6 Lapsed 7-8 Tööealised 19-64

Vanurid 65- ... Kokku

2006 281 841 2 849 686 4 657

2007 276 796 2 856 701 4 629

2008 276 717 2 822 711 4 526

2009 292 676 2 860 712 4 540

2010 291 620 2 893 709 4 513

2011 284 570 2 875 711 4 440

2012 256 549 2 824 718 4 347

2013 267 522 2 778 721 4 288

2014 252 513 2 698 718 4 181

2015 263 522 2616 761 4162

Muutus baasaastaga % -6,41% -37,93% -8,18% 10,93% -10,63%

Muutus baasaastaga -18 -319 -233 75 -495 Allikas: rahvastikuregister, andmed 01.01 seisuga

Drastilised muutused toimuvad vanusegrupis 7-18 (vt allolevat joonist), samuti on languses tööealiste ning laste 0-6 vanusegrupp. Ainuke tõusev joon on eakamate osas, mis näitab ilmekalt demograafilist suunda.

Lääne-Nigula valla demograafiline muutus (baasaasta 2006)

Rahvastikuprognoo

si kohaselt

väheneb

rahvaarv

aastaks

2030.

aastaks

baasstsenaariumi korral 11,20% (ehk 468 isiku võrra) ning rändstsenaariumi korral 12,50% (ehk 523 isiku võrra). Suureneb ainult 65+ vanusegrupi isikute arv, kõikides teistes gruppides toimub rahvastiku vähenemine.

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

-0,5

-0,4

-0,3

-0,2

-0,1

0

0,1

0,2

Lapsed 0-6

Lapsed 7-8

Tööealised 19-64

Vanurid 65- ...

5

2. LÄÄNE-NIGULA VALLAVALITSUSE LÄHTESEISUKOHAD EELARVEETTEPANEKU KOOSTAMISEL

Lääne-Nigula valla 2015. aasta eelarve lähteseisukohad tulevad Lääne-Nigula Vallavolikogu 30.10.2014 määrusest nr 42 (Lääne-Nigula valla arengukava 2014-2022) ja Lääne-Nigula Vallavolikogu 30.10.2014 määrusest nr 43 (Lääne-Nigula valla eelarvestrateegia aastateks 2015-2018). Lisaks on Lääne-Nigula Vallavalitsus kinnitanud 23.09.2014 korraldusega nr 349 Lääne-Nigula valla 2015. aasta eelarve lähtesisukohad, mis on kooskõlas eelnevatelt nimetatud vallavolikogu määrustega. Vallavalitsus lähtus eelarve koostamisel järgmistest baaskriteeriumitest:

1. Füüsilise isiku tulumaksu prognoositakse konservatiivselt, arvestades ebastabiilset makromajanduslikku keskkonda.

2. Maamaksu prognoosimisel võetakse aluseks maamaksustamishinna ühtlustamisest tulenev mõju.

3. Lasteaedade kohatasu arvestamisel võetakse aluseks Lääne-Nigula 25.03.2014 määrus nr 23 (Lääne-Nigula valla koolieelsete munitsipaallasteasutustes vanemate poolt kaetava osa määr ja tasumine) ning 2015. aasta töötasu alammäär (390 €).

4. Lasteaedade ja koolide toiduraha prognoosimisel võetakse arvesse võimalikke hinnatõuse, mis selguvad peale toiduladude analüüsi.

5. Sotsiaalasutuste majandustegevuse prognoosimisel arvestatakse Oru ja Risti Hooldekodude hinnatõusuga (Lääne-Nigula Vallavalitsuse 13.11.2014 korraldus) ning sotsiaalteenuste tulud korrigeeritakse 2014. aasta laekumise järgi.

6. Majandamiskulud jäävad suuresti samale tasemele, arvestades tegelikke kulusid.

7. Personalide kulude tõus (v.a lasteaiad, koolid ja raamatukogud) tuleneb miinimumpalgalistel alampalga tõusust ja asutuste sisesest ümberkorraldustest.

8. Tegevusalad ja kulujaotuse põhimõtted ühtlustatakse.

9. Reservfondi suuruseks on 10 000 €.

10. Arengufondi suuruseks on 15 000 €.

11. Valitsemiskulud ei suurene.

12. Raamatukogude juhatajate palgaarvestamise põhimõtted ja määrad ühtlustatakse.

13. Raamatukogude raamatufondid ja koolitusrahad ühtlustatakse.

14. Lasteaia direktorite, õpetajate ja õpetajate abi palgamäärasid tõstetakse. vastavalt Lääne-Nigula Vallavolikogu 30.10.2014 määruse nr 44 (Lääne-Nigula valla õpetajate ja haridusasutuste juhtide töö tasustamise alused).

15. Kooli õpetajate palgaarvestamise põhimõtted ja määrad ühtlustatakse vastavalt Lääne-Nigula Vallavolikogu 30.10.2014 määruse nr 44 (Lääne-Nigula valla õpetajate ja haridusasutuste juhtide töö tasustamise alused). MÄRKUS: volikogu määrusega 28.12.2014 lükati normtundide ühtlustamine ühe aasta võrra edasi.

16. Hooldekodu palgaarvestamise põhimõtteid ja hooldajate palgamäärad ühtlustatakse.

17. Puuetega inimeste hooldaja toetused ühtlustatakse piirkonniti.

6

18. Eelarve tulem on vähemalt 100 000 €. MÄRKUS: eelarve põhitegevuse tulem suurunes kuni 200 000 euroni tulenevalt sellest, et varem MKMilt laekunud kohalike teede raha hakati arvestama toetusfondi komponendina.

19. Palivere Turismi ja Tervisespordikeskuse toetus on vähemalt 12 000 €.

20. Vastavalt volikogu määruse tingimustele lõpetatakse juubelitoetuse maksmine.

21. Hajaasustuse veeprogrammi toetus on vähemalt 10 000 €.

22. Haridusstipendium on vähemalt 8 000 €.

23. Vallavara müüki kavandatakse vähemalt 10 000 €.

24. Korrigeeritakse matusetoetust, koolimineku toetust, sünnitoetust vastavalt 2014. aasta kuludele.

25. IT riistvara ostuks / rentimiseks kulutatakse vähemalt 20 000 €.

26. Investeeringud teostatakse vastavalt arengukavale ja eelarvestrateegiale.

3. EELARVE ÜLESEHITUS

Vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusele (KOFS) ja Lääne-Nigula Vallavolikogu 28.08.2014 määruse nr 38 (Lääne-Nigula valla eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise kord) koosneb eelarve osadest ja on kassapõhine. Eelarve on jaotatud viieks osas:

Kohalike omavalitsuste eelarve struktuur

7

* Maksutulud (+)* Tulud kaupade ja teenuste müügist (+)* Saadavad toetused (+)* Muud tegevustulud (+)

* Antavad toetused (-)* Muud tegevuskulud (-)

* Põhivara soetus (-)* Põhivara müük (+)* Saadav sihtfinantseerimine põhivara soetuseks (+)* Antav sihtfinantseerimine põhivara soetuseks (-)* Osaluste soetus (-)* Osaluste müük (+)* Muude aktsiate ja osaluste soetus (-)* Muude aktsiate ja osaluste müük (+)* Antavad laenud (-)* Tagasilaekuvad laenud (+)* Finantstulud ja -kulud (+/-)

* Võetud laenud (+)* Makstud laenud (-)

* Raha ja pangakontode saldo muutus (+/-)

* Võlakirjade saldo muutus (+/-)

EE

LAR

VE

TU

LEM

(Ü

LEJÄ

ÄK

/ D

EF

ITS

IIT)

DE

FIT

SIIT

/ Ü

LEJÄ

ÄK

Kassa ja hoiused

Finantseerimistegevuse eelarve

PÕ

HIT

EG

EV

US

TU

LEM

(o

maf

inan

tsee

rimis

-võ

imek

us)

PÕHITEGEVUSE TULUDE EELARVE

PÕHITEGEVUSE KULUDE EELARVE

INVESTEERIMISTEGEVUSE EELARVE

* Osaluste saldo muutus rahaturu- ja intressifondide aktsiates või osakutes (+/-)

Allikas: KOFS Seletuskiri

Lääne-Nigula valla põhitegevuse tulude kogumaht 2015. aastal on 4 714 291 eurot ning põhitegevuse kulude kogumaht on 4 513 477 eurot. Investeerimistegevus kokku on 705 587 eurot.

Põhitegevuse tulem ehk põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahe on 200 814 eurot (2014. aasta täitmisel 462 667,95 eurot). Põhitegevuse tulemi lubatav väärtus aruandeaasta lõpu seisuga võib olla null või positiivne.8

Põhitegevuse tulem mõjutab 2015. aasta investeerimisvõimet ning järgnevate perioodide eelarveid tervikuna. Põhitegevuse tulem plaaniti algselt 100 000 €, kuid teede raha arvestuspõhimõtete muutus (kajastatakse toetusfondis) suurendas põhitegevuse tulemit 208 814 euroni. Muudatuse tulemusena on Lääne-Nigula valla põhitegevuse tulem piisavalt suur, et katta laenu teenindamine.

4. PÕHITEGEVUSE TULUD

Lääne-Nigula valla põhitegevuse tulud koosnevad maksutuludest, kaupade ja teenuste müügist, saadavatest toetustest tegevuskuludeks ning muudest tegevustuludest. Põhitegevuse tulud 8 Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus § 33 lg 2.

8

moodustavad kokku 4 714 291 eurot, mis on 7,83 % enam kui 2014. aasta eelarves.

Lääne-Nigula valla põhitegevuse tulud aastatel 2013-2015

Kirje 2013 täitmine

2014 eelarve

Täitmine detsember

2015 eelarve 2014 vs 2015

Maksutulud 2 260 312 2 369 500 2 417 900 2 467 400 4,13%

Tulud kaupade ja teenuste müügist 673 059 692 156 709 342 739 802 6,88%

Saadavad toetused tegevuskuludeks 1 776 899 1 224 816 1 226 067 1 421 639 16,07%

Muud tegevustulud 98 852 85 485 201 300 85 450 -0,04%

PÕHITEGEVUSE TULUD KOKKU 4 809 122 4 371 957 4 554 610 4 714 291 7,83%

4.1. Maksud Maksudena laekuvad valla eelarvesse üksikisiku tulumaks ja maamaks. Maksutulud moodustavad 2015. aasta põhitegevuse tuludest 47,66 %.

Lääne-Nigula valla maksutulude võrdlus (2013-2015)


2014 eelarve

Täitmine detsember

2015 eelarve 2014 vs 2015

Füüsilise isiku tulumaks 2 085 934 2 195 500 2 241 317 2 287 400 4,19%

Maamaks 174 378 174 000 176 583 180 000 3,45%

MAKSUTULUD KOKKU 2 260 312 2 369 500 2 417 900 2 467 400 4,13% Tulumaks Tulumaksu eraldatakse kohalikule omavalitsusele tulumaksuseaduse § 5 lg 1 p 1 kohaselt. Füüsilise isiku tulumaksu arvestab ja kogub Maksu- ja Tolliamet. 2015. aastal on kohalikule omavalitsusele eraldatava osa suuruseks 11,60% residendist füüsilise isiku maksustatud tulust, mis laekub maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele. Maksustatav tulu (x-telg) ja tulumaksu (y-telg) vaheline seos (2002-2014)

9

Maksustatav tulu võrdub maksumaksjate arv * keskmine töötasu * 12 kuud. Sellest 11,60% laekub omavalitsusele. Seega mida suurem on maksustatav tulu, seda rohkem laekub tulumaksu omavalitsusele. Prognoosi kohaselt laekub järgmine aasta tulumaksu 2 287 400 eurot. Maamaks 2015. aasta eelarves on ette nähtud maamaksu tulu 180 000 eurot, mis tuleb maamaksustamishinna ühtlustamisest (Lääne-Nigula Vallavolikogu 30.12.2014 määrus nr 52).

4.2. Tulud kaupade ja teenuste müügist

Kaupade ja teenuste müük moodustab 2015. aasta eelarve põhitegevuse tuludest 15,69%. Eelnimetatud tulud on esitatud allolevas tabelis.

Lääne-Nigula valla tulude kaupade ja teenuste müügist (2014-2015)


2014 eelarve

Täitmine detsember

2015 eelarve

2014 vs 2015

Riigilõivud 3 960 6 200 4 709 6 200 0,00%

Laekumised haridusasutuste majandustegevusest 163 958 186 819 195 206 193 053 3,34%

Laekumised kultuuri- ja kunstiasutuste majandustegevusest

249 700 545 200 -71,43%

Laekumised spordi- ja puhkuseasutuste majandustegevusest

3 478 3 200 3 546 3 500 9,38%

Laekumised sotsiaalasutuste majandustegevusest 434 541 452 432 456 638 494 742 9,35%

Laekumised elamu- ja kommunaalasutuste majandustegevusest

4 501 10 000 13 896 15 580 55,80%

Laekumised üldvalitsemisasutuste majandustegevusest

120 140 595 100 -28,57%

6000000 8000000 100000001200000014000000160000001800000020000000 220000000

500000

1000000

1500000

2000000

2500000R² = 0,99

10

Üüri- ja renditulud 23 303 13 515 16 885 10 327 -23,59%

Laekumised õiguste müügist 256 250 102 100 -60,00%

Muu kaupade ja teenuste müük 38 693 18 900 17 221 16 000 -15,34%

TULUD KAUPADE JA TEENUSTE MÜÜGIST KOKKU

673 059 692 156 709 342 739 802 6,88%

Tulud, mis jäävad 2014. aasta tasemele või mida korrigeeritakse 2014. aasta laekumise järgi on järgnevad:

1) riigilõivud - jäävad 2014. aasta eelarve tasemele; 2) laekumised kultuuri- ja kunstiasutuste majandustegevusest (kuulutused ajalehes) - jäävad

2014. aasta esialgse eelarve tasemele; 3) laekumised üldvalitsemisasutuse majandustegevusest (paljundamised, printimised) -

korrigeeriti 2014. aasta tegeliku laekumise järgi; 4) laekumised õiguste müügist (renditasu välimüügist) – korrigeeriti 2014. aasta tegeliku

laekumise järgi. 5) muu kaupade ja teenuste müük (Oru söökla toidutulu) – korrigeeriti 2014. aasta tegeliku

laekumise järgi. Laekumised haridusasutuste majandustegevusest Selle tuluna arvestatakse laekumisi lastevanematelt lasteaedade kohatasu eest, koolide toiduraha ning Lääne-Nigula valla munitsipaal haridusasutustes teiste KOV-de poolt makstud koolitustulud. Lasteaia osalustasu on arvestuse aluseks on võetud Lääne-Nigula 25.03.2014 määrus nr 23 Lääne-Nigula valla koolieelsete munitsipaallasteasutustes vanemate poolt kaetava osa määr ja tasumine. Lasteaedade ja koolide toiduainete tulu on korrigeeritud vastavalt 2014. aasta tegeliku laekumisele. Tulud haridusasutuste majandustegevusest (2014-2015) Kirje 2014

eelarve Täitmine

detsember 2015 eelarve 2014 vs

2015

Risti Lasteaed 14 290 11 669 15 787 10,48%

Linnamäe Lasteaed 15 000 12 983 13 502 -9,99%

Taebla Lasteaed 17 950 15 541 26 569 48,02%

Palivere Lasteaed 12 660 13 065 19 458 53,70%

Risti Põhikool 7 658 8 732 4 655 -63,23%

Oru Kool 3 700 2 933 2 845 -23,11%

Palivere Põhikool 2 795 3 024 3 645 30,41%

Taebla Gümnaasium 10 724 8 178 3 400 -68,30%

Laekumised teiste KOV õpilaste koolituse eest 102 042 117 910 103 192 1,13%

Laekumised sõidupiletite müügist 0 597 0 0,00%

Laekumised koolitusteenuse eest (inglise keele kursus) 0 574 0

LAEKUMISED HARIDUSASUTUSTE MAJANDUSTEGEVUSEST KOKKU

186 819 195 206 193 053 3,34%

Laekumised spordi- ja puhkeasutuste majandustegevusest Selle tulu all käsitletakse tulusid spordiobjektide kasutamisest. Tulusid on korrastatud vastavalt 2014. aasta tegelikule laekumisele.

11

Tulud spordiasutuste majandustegevusest (2014-2015)

Kirje 2014 eelarve

Täitmine detsember

2015 eelarve 2014 vs 2015

Risti spordiobjektid 2 500 2 151 2 500 0,00%

Oru spordiobjektid 700 1 090 1 000 42,86%

Muud 0 305 0,00%

TULUD SPORDIASUTUSTE MAJANDUSTEGEVUSEST KOKKU

3 200 3 546 3 500 9,38%

Laekumised sotsiaalasutuste majandustegevusest Selle tuluna arvestatakse Risti ja Oru Hooldekodude hooldustasusid ning sotsiaalteenuste (koduteenus, sotsiaaltranspordi) tulusid. Oru ja Risti Hooldekodu tasud kinnitati Lääne-Nigula Vallavalitsuse 13.11.2014 korralduse nr 428. Korralduse kohaselt on põetuskoha maksumus 520/590 eurot kuus ning hoolduskoht 480/545 eurot kuus. Tulud sotsiaalasutuste majandustegevusest (2014-2015) Kirje 2014

eelarve Täitmine

detsember 2015 eelarve 2014 vs

2015

Risti Hooldekodu 191 392 189 145 202 090 5,59%

Oru Hooldekodu 257 240 252 574 273 652 6,38%

Sotsiaalteenused 3 800 14 919 19 000 400,00%

TULUD SOTSIAALASUTUSTE MAJANDUSTEGEVUSEST KOKKU

452 432 456 638 494 742 9,35%

Laekumised elamu- ja kommunaalmajanduse tegevusest Selle tuluna käsitletakse Lääne-Nigula valla omandis olevate varade üüri füüsilistele isikutele. Siia kuuluvad tulud eluruumide, sotsiaalruumide kui ka õpetajate eluruumide üürimisest kui ka kommunaaltulud. Tulud elamu- ja kommunaalmajanduse tegevusest (2014-2015)

Kirje 2014 eelarve

Täitmine detsember

2015 eelarve 2014 vs 2015

Tulud eluruumide majandamisest 9 440

Tulud õpetajate eluruumide majandamisest 1 768

Tulud sotsiaalruumide majandamisest 4 372

TULUD ELAMU- JA KOMMUNAALMAJANDUSE TEGEVUSEST KOKKU

10 000 13 896 15 580 55,80%

Üüri ja renditulud Selle tuluna käsitletakse Lääne-Nigula valla omandis olevate varade renti juriidilistele isikutele. Enamus objekte asub Risti piirkonnas, 3 objekti asuvad Oru piirkonnas ja 1 objekt asub Taebla piirkonnas. Üüri- ja renditulud (2014-2015)

12

Kirje 2014 eelarve

Täitmine detsember

2015 eelarve 2014 vs 2015

Üüri- ja renditulud 9 369 16 885 10 327 10,23%

ÜÜRI- JA RENDITULUD KOKKU 9 369 16 885 10 327 10,23%

4.3. Toetused Toetused moodustavad eelarve põhitegevuse tulude mahust 30,16 % ehk kokku 1 421 639 eurot.

Lääne-Nigula valla toetused (2014-2015)

Kirje 2014 eelarve

Täitmine detsember

2015 eelarve 2014 vs 2015

Tasandusfond § 4 lg 1 153 006 153 006 153 006 0,00%

Toetusfond § 4 lg 2 910 515 910 671 1 206 333 32,49%

Sihtotstarbelised toetused tegevuskuludeks 161 295 162 390 62 300 -61,38%

TOETUSED KOKKU 1 224 816 1 226 067 1 421 639 16,07% Sihtotstarbeliste toetusena jooksvateks kuludeks on kajastatud Rahandusministeeriumi makstavate õppelaenude põhiosa summad, Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeeriumi poolt eraldatav teede raha, Lääne Maavalitsuselt saadav 43 000 € toetus Oru Hooldekodu hooldatavate tarbeks, raamatukogudele eraldatav raamatute raha ning ERRS ja Eesti Kooriühingu toetused. 2015. aasta eelarves ei ole plaanitud mitmeid sihtotstarbelisi toetusi, nagu näiteks PRIA koolipiima- ja puuvilja toetus, kuna need on raskesti prognoositavad ja reeglina kaasneb nendega eelarves täiendav sihtotstarbeline kulu. Tasandusfondi rahaliste vahendite suurus oli määratud vastavalt Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse tõlgendusele, et ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuse tasandusfond 4 aastat ei vähene. 2015. detsembris selgus, et rahandusministeerium tõlgendab seadust nii, et garantii kehtib üksnes siis kui vähenemine toimuks vaid ühinemisest tingituna. Lääne-Nigula vallal väheneks tasandusfond tulenevalt heast maksulaekumisest sh keskkonnatasust. 2015. aasta eelarves on arvestatud toetusfondina 1 206 333 eurot, mis sisaldab toetust õpetajate töötasudeks, õpikute ja koolilõuna soetuseks, sotsiaaltoetusi ning toetust kohalike teede hoiuks. Viimase toetuse puhul on tegemist uue muudatusega, nimelt alates 2015. aastast arvestatakse toetusfondi teede raha ning seda maksta omavalitsusele iga kuiselt. Täiendavalt saavad 2015. aastast koolilõuna toetust ka gümnaasiumiaste, varasemalt toetati 1-9 klassi koolilõunat. Lääne-Nigula valla toetusfond (2014-2015)

Kirje 2014 2015 Muutus € Muutus %

Toetusfond 909 738 1 206 333 296 595 32,60% Sh põhikooli õpetajate tööjõukulude toetus 629 228 676 983 47 755 7,59%

Sh gümnaasiumi õpetajate tööjõukulud toetus 58 444 71 989 13 545 23,18%

Sh direktorite ja õppealajuhatajate tööjõulude toetus 72 544 72 544 0 0,00%

Sh õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate täienduskoolituseks

7 602 7 624 22 0,29%

Sh õppekirjanduse jm õppevahendite toetus 24 225 24 453 228 0,94%

13

Sh koolilõuna toetus 50 827 58 559 7 732 15,21%

Sh kooliinvesteeringute toetus 9 775 8 388 -1 387 -14,19%

Sh toimetulekutoetus 48 645 47 377 -1 268 -2,61%

Sh sündide ja surmade registreerimise kulude hüvitis 143 141 -2 -1,40%

Sh sotsiaaltoetuste ning -teenuste osutamise toetus 3 923 3 521 -402 -10,25%

Sh vajaduspõhine peretoetus 4 382 21 616 17 234 393,29%

Sh kohalike teede hoiu toetus 0 213 138 213 138

4.4. Muud tegevustulud Muud tegevustulud on 2015. aasta eelarves ette nähtud summas 85 450 eurot ehk jäeti 2014. aasta tasemele. Kuigi 2014. aasta eelarve täituvus on olnud üle prognoosi, siis sama suuri ootusi 2015. aasta suhtes pole. 2014. aasta eelarve täituvus maavarade kaevandamise tasu osas tulenes eeldatavalt Palivere-Risti teeremondist. Muud tegevustulud moodustavad 2015. aasta eelarve põhitegevuse tulude mahust 1,81%. Lääne-Nigula valla muud tegevustulud (2014-2015)

Kirje 2014 eelarve

Täitmine detsember

2015 eelarve 2014 vs 2015

Kaevandamisõiguse tasu 74 000 156 860 74 000 0,00%

Laekumine vee erikasutusest 8 450 9 072 8 450 0,00%

Saastetasud 3 000 721 3 000 0,00%

Muud eelpoolnimetamata tulud 35 34 647 0 -100,00%

MUUD TEGEVUSTULUD KOKKU 85 485 201 300 85 450 -0,04%

5. PÕHITEGEVUSE KULUD JA INVESTEERINGUD Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 on kohaliku omavalitsuse ülesanne korraldada vallas elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust, heakorda, valla teede ja tänavate korrashoidu, koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, raamatukogude, kultuurikeskuste ja hooldekodu ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist ning korraldama vallas sotsiaalabi ja sotsiaalteenuseid. Lääne-Nigula valla 2015. aasta eelarve põhitegevuse kulud jagunevad järgmisteks tegevusaladeks:

• Üldvalitsemine (vallavolikogu, vallavalitsus, reservfond, muud üldised teenused ja valitsussektori võla teenindamine, Ülalnimetamata üldised valitsussektori kulud);

• Avalik kord; • Majandus (ettevõtlus, põllumajandus, maanteetransport, transpordikorraldus, turism); • Keskkonnakaitse (heakord, veevarustus, jäätme- ja heitveekäitlus); • Elamu-ja kommunaalmajandus (tänavavalgustus, kalmistud ja kommunaalmajandus); • Tervishoid (tervisekeskus, perearstipunktid); • Vabaaeg (noortekeskused, sporditegevus, huvialategevus, raamatukogud, kohalikud

kultuuriüritused, klubide-seltside toetamine); • Haridus (lasteaiad, põhikoolid, lasteaia- ja kooliteenuse ostmine teistelt kohalikelt

omavalitsustelt);

14

• Sotsiaalne kaitse (teenused puuetega inimestele, eakatele, lastega peredele, töötutele, hooldekodu ning päevakeskuse teenused).

Lääne-Nigula valla 2015. aasta eelarve põhitegevuse kulude ja investeerimistegevuse väljaminekute jaotus tegevusalade järgi.

5.1. Üldised valitsemissektori teenused Üldvalitsemise põhitegevuse kulude maht on 2015. aastal 431 896 eurot osakaal kogu eelarve põhitegevuse kuludest on 9,57 %. Kulutusi on ette nähtud Lääne-Nigula Vallavolikogule, Lääne-Nigula Vallavalitsusele ja eraldis reservfondi. Üldvalitsemise all on ette nähtud ka kulutused üldistele valitsemissektori teenustele, mis sisaldavad eelkõige liikmemaksusid.

2014 2015

01 ÜLDISED VALITSUSSEKTORI TEENUSED 473 988 480 075

Sh põhitegevuse kulud 443 009 431 896

45 Antud toetused 19 327 16 380

50 Personalikulud 337 673 323 065

55 Majandamiskulud 75 335 77 056

60 Muud kulud 10 674 15 395

Sh investeeringud 30 979 48 179 15 Põhivara soetus 2 700 17 000

65 Finantskulud 28 279 31 179

01111 Vallavolikogu 25 713 17 465 50 Personalikulud 21 313 13 065


01112 Vallavalitsus 387 465 399 656 15 Põhivara soetus 0 17 000



60 Muud kulud 170 500

01114 Reservfond 3 104 10 000 60 Muud kulud 3 104 1 000

01600 Muud üldised valitsussektori teenused 19 327 16 880


55 Majandamiskulud 0 500

01700 Valitsussektori võla teenindamine 28 279 31 179

65 Finantskulud 28 279 31 179

01800 Ülalnimetamata üldised valitsussektori kulud kokku 7 400 4 895

60 Muud kulud 7 400 4 895

Valitsussektori võla teenindamine sisaldab laenu- ja kapitalirendi pealt tasutud intresse ning

15

Ülalnimetamata üldised valitsussektori kulu kapitalirendilt tasutavat käibemaksu (AS-le Riigi Kinnisvara).

Eelarve juurde on moodustatud reservfond mahuga 10 000 eurot, mis on sama suur kui 2014. aasta algses eelarves. Reservfondi kasutatakse vastavalt volikogu poolt kinnitatud reservfondi kasutamise korrale erakorraliste kulude katmiseks sh kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemisel tekkivate erakorraliste kulude katmiseks.

5.2. Avalik kord ja julgeolek Selle eelarve osas on arvestatud vabatahtliku kodanikukaitse kulud sh toetus Palivere vabatahtlikule tuletõrjele (2000 EUR) ja toetus abipolitsei kütuse ostmiseks (350 EUR) Vabatahtliku tuletõrje toetus arvestati eelarve esialgsesse projekti vastavalt volikogu sotsiaalkomisjoni ettepanekule.

2014 2015

03 AVALIK KORD JA JULGEOLEK 400 2 350

Sh põhitegevuse kulud 400 2 350

55 Majandamiskulud 400 2 350

03200 Päästeteenused 400 2 350 55 Majandamiskulud 400 2 350

5.3. Majandus Majanduse põhitegevuse kulude maht 2015. aasta eelarves on 170 830 eurot. Majanduse põhitegevuse kulud moodustavad 3,78% eelarve põhitegevuse kuludest. Majanduse kuludesse on planeeritud arenduskulud, maakorraldusekulud, teede ja tänavate korrashoiukulud, turism, liikluskorralduskulud, kulu arendusprojektidele.

2014 2015

04 MAJANDUS 290 681 533 968




Sh investeeringud 173 958 363 138

15 Põhivara soetus 173 958 363 138

04110 Üldine majanduspoliitika 10 218 215 000

15 Põhivara soetus 0 200 000


04210 Maakorraldus 9 198 16 370


04510 Maanteetransport 240 305 263 138 15 Põhivara soetus 173 958 163 138


04512 Ühistranspordi korraldus 200 300 45 Antud toetused 200 300

16

04730 Turism 10 760 14 160



04740 Ülalnimetamata arendusprojektid 20 000 25 000


Üldise majanduspoliitika all on kavandatud arengufondi vahendite arvel rakendatavad ettevõtluse toetusmeetmed (arengukava kohaselt on nendeks koolitused, messidel ja laatadel osalemine, väikeinvesteeringud seadmetesse, võrkudega liitumistesse ja ruumide kohandamiseks) Selliste toetuste jagamiseks koostatakse ja kehtestatakse vastav volikogu kord. Arengufondist võib teha eraldisi ka teistele projektidele (nt valda elama asumise propageerimise projektid, elukeskkonna arendamise projektid jne) Investeeringute all on kavandatud investeeringud ettevõtlusalade infrastruktuuri (valgustus, juurdepääsuteed jne) Lääne-Nigula Vallavalitsus on esitanud piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetmesse Taebla ja Palivere tootmisala arendamise projekti.

Maakorraldus: Jätkuvalt kajastatakse selle eelarve tegevusala all teede, tänavate ning muude munitsipaalomandisse taotletavate maade katastriüksuste moodustamise kulud, samuti valla omandisse taotletavate teiste kinnistute äralõigetega tekkivate uute kinnistute moodustamisega kaasnevad kulud.

Maanteetransport Avalike teede hoolduse ja remondi eesmärgiks on tagada avalike teede seisunditaseme vastavus teeseaduses ja selle rakendusaktides sätestatud nõuetele. Teede hoolduse ja remondi võib jagada kaheks: kruuskattega teede hoolduseks ja mustkattega teede hoolduseks. Kruuskattega teede hooldamine hõlmab järgmiseid tegevusi:

1. Teede seisukorra monitooring,

2. Teede greiderdamine ja vajadusel materjali (kruusa) pealevedu;

3. Teede tolmutõrje;

4. Teeäärte niitmine.

Kruuskattega teede hooldus hõlmab ka ühekordse iseloomuga töid: kraavituse parandamine, võsaraie ja raadamine, teetruupide remont ja asendamine (vastavalt vajadusele), teeservadelt liigse materjali äravedu ja teeäärte planeerimine. Tööde tegemine on vajalik selleks, et parandada avalike teede seisukorda, vähendada hoolduskulusid.

Mustkattega teede hooldus jaguneb üldjoones kaheks: asfaldiaukude remont augu väljafreesimisega või pachter meetodil ja teiseks preventiivsed tegevused teekatte seisundi säilitamiseks ja eluea pikendamiseks (eeskätt teede kaitsev pindamine, mis on käsitletav tee eluiga pikendava investeeringuna). Viimane tegevus on käsitletav investeeringuna.

Taliteenistuse eesmärgiks on tagada avalike teede, avalikuks kasutamiseks tunnistatud erateede vastavus teeseaduses ja selle rakendusaktides sätestatud nõuetele. Viimaste aastate kogemus näitab, et taliteenistuse kulud kõiguvad aastate lõikes väga suures ulatuses ning täpset summat pole võimalik ette näha ja prognoosida. 2015. aasta sügisel viidi läbi avatud menetlusega riigihange lumetõrjetööde teostajate leidmiseks ja sõlmiti lepingud tööde teostamiseks.

17

Sellepärast võib sõltudes ilmastikuoludest ja tööde tegelikust mahust esineda vajadus tõsta teede taliteenistuse ja teiste teehooldusega seotud eelarveridade vahel kulusid ringi. Maanteetranspordi all on kavandatud ka liikluskorralduse kulud. Liikluskorralduse kulude eesmärgiks on tagada liiklusohutus ja märgistuse vastavaus Teeseaduse ja Liiklusseaduse nõuetele. 2015 eelarves on kavandatud kulud kohalike teede siltide ja külasiltide paigaldamiseks. Vastavalt eelarvestrateegiale kulutatakse selleks vähemalt 5000 EUR. Investeeringute all on kavandatud valla teedele kruusa pealevedu ja teeäärte koorimine (objektide nimekiri arutatakse läbi ja kinnitatakse koostöös volikogu majanduskomisjoniga). Mustkattega teede osas on kavandatud Taebla alevikus asuva Nurme ja Lasteaia tänavate pindamine ning Keedika tee ja Oru Hooldekodu juurdepääsutee pindamine. MKMile on esitatud taotlus Nurme tn ülekatte osaliseks ehituseks kohalike ettevõtlusega seotud teede nn juhtumipõhise toetuse fondist. Nimetatud tänavate asfaltkate on lagunenud kriitilise piirini ning tööde tegemata jätmine tähendab seda, et hiljem tuleb teedele ehitada juba uus ülekate. Palivere lasteaia hoolekogu on taotlenud asfaltpanduste ehitamist lasteaia esisele teelõigule. Lisaks eeltoodule on 2015. aastal kavas 2014. aastal rahaliste vahendite puudusel tegemata jäänud Saunja küla Kapa tee mustkattega katmine. Rahaliste vahendite jäägi olemasolul saab kavandada täiendavaid mustkatte ehitustöid 2015. aasta kevadel. Vastav nimekiri kinnitatakse koostöös volikogu majanduskomisjoniga. Ühistranspordi korraldus: suvebussi toetamine Turismi all kavandatakse toetus Palivere Turismi ja Spordikeskusele ning liikmemaks Läänemaa Turism MTÜ-le. Palivere keskuse toetamise eelduseks on SA Põhja-Läänemaa Turismi- ja Spordiobjektide Halduskeskuse põhikirja muutmine ning sihtasutustega sõlmitav leping. Üheks toetuse kasutamise eesmärgiks on keskusesse palgalise hooldustöötaja tööle võtmine. Üldmajanduslikud projektid Eesmärgiks on koostada vajalik dokumentatsioon valla seisukohalt oluliste projektide elluviimiseks ning rahastada valla seisukohalt vajalike haldusuuringute läbiviimist. Selle eelarverea all kavandatakse muuhulgas uue ÜVK arengukava ja energeetika arengukava kulud, Taebla kooli uue hoone raha taotlemise ettevalmistamise kulud (sh projektijuhtimise kulud) erinevate hoonete energiasäästu ja rekonstrueerimisprojektide koostamine/tegemine (sh Taebla Lasteaia projekti korrektuur), erinevad tasuvus- ja teostatavusuuringud, projekteerimiskulud (LED tänavavalgustusele üleminek, Palivere-Vidruka kergliiklustee, maastikukujundusprojektid) Samuti on siia arvestatud valda uute elanike toomiseks rakendatavad projektid (sh trükised jm materjalid, „Maale Elama“, sisseregistreerimise kampaania, plakatid jm) Kui Lääne-Nigula objektid jõuavad PKT nimekirja, siis eeldavad kulutusi nende projektide elluviimise kulud.

5.4. Keskkonnakaitse Keskkonnakaitse põhitegevuse kulud 2015. aasta eelarves on 52 308 eurot. Keskkonnakaitse põhitegevuse kulud moodustavad eelarve põhitegevuse kuludest 1,16 %. Keskkonnakaitselised kulud on liigendatud järgmises tabelis.

2014 2015

05 KESKKONNAKAITSE 46 454 64 308

Sh põhitegevuse kulud 46 454 52 308 45 Antud toetused 520 0



18

Sh investeeringud 0 12 000

15 Põhivara soetus 0 12 000

05100 Jäätmekäitlus 6 020 6 000 45 Antud toetused 520 0


05400 Heakord 40 434 46 308 15 Põhivara soetus 0 12 000


55 Majandamiskulud 30 029 33 000 Jäätmekäitluse all kavandatakse kulud prügiveole, ohtlike jäätmete kogumisringi läbiviimiseks, uute prügikastide soetamiseks ja kulud jäätmejaamale. Heakorra alla on koondatud heakorraga tegelevate töötajate töötasu ning majandamiskulud. 2014. aasta sügisel korraldatakse riigihange heakorratööde tegija leidmiseks aastateks 2015-2018. Hanke alusel hakatakse korraldama Taebla, Palivere, Risti ja Linnamäe haljastute, autobussipeatuste, mänguväljakute hooldust. Selle eelarverea all on ka valla visuaalse välisilme parandamisele suunatud projektid (lillede istutamine, väikevormid, ohtlike puude raie jms). Avalike piirkondade hange korraldati pilootprojektina 2014. aastal ja see õigustas ennast täielikult. Investeeringuna on arvestatud Taebla Tammepargi ja Linnamäe Keskuse haljastuse arendamine, lisaks on kavandatud asulate avalike mänguväljakute uuendamine (2000 EUR)

5.5. Elamu- ja kommunaalmajanduse haldamine Elamu- ja kommunaalmajanduse põhitegevuse kulud 2015. aasta eelarves on 76 794 eurot. Elamu- ja kommunaalmajanduse põhitegevuse kulud moodustavad eelarve põhitegevuse kuludest 1,70 %. Elamu ja kommunaalmajanduse all on kajastatud tänavavalgustuse, veevarustuse, kalmistute ning sotsiaalkorteritega seonduvad kulud. Elamu- ja kommunaalmajanduse põhitegevuse kulud on esitatud järgmises tabelis. 2014 2015

06 ELAMU- JA KOMMUNAALMAJANDUS 404 015 233 234







4502 Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 213 181 32 440

06100 Elamumajanduse haldamine 23 901 12 533

45 Antud toetused 4 000 0

50 Personalikulud 9 476 0


19

06300 Veevarustus 275 535 46 440

15 Põhiavara soetus 42 784 4 000


4502 Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 213 181 32 440

06400 Tänavavalgustus 88 790 160 000



06605 Kalmistud 15 789 14 261


55 Majandamiskulud 8 011 8 000 Elamumajanduse haldamise kulud hõlmavad munitsipaalkorterite kommunaalkulusid. Veevarustuse all on arvestatud „Hajaasustuse“ programmi 2015. aasta kulud st Lääne-Nigula valla omafinantseeringu osa. Veevarustuse investeeringute all on kavandatud Jalukse küla kortermajade reoveeküsimuse lahendamine. Tänavavalgustuse kulude all on kajastatud elektri kulu tänavavalgustusele, tänavavalgustusrajatiste jooksev remont ja hooldus. Majandamiskulude all on arvestatud elektri kulu tänavavalgustusele, tänavavalgustusrajatiste jooksev remont ja hooldus (lampide vahetamine, elavhõbelampidest säästlikumate naatriumlampide või LED lampide kasutuselevõtt, automaatika jne uuendamine, uued postid). Investeeringute real on arvestatud Taebla aleviku „targale“ LED valgustusele üleminek vastavalt OÜ PLUVO poolt koostatavale rekonstrueerimisele projektile. Taebla LED projekti rakendamine peaks tähendama tänavavalgustuse kulude vähenemist tulevikus. Kalmistute all on kajastatud kalmistuvahi ja kalmistute majandamiskulud. Kalmistuvaht korraldab Kuijõe, Piirsalu uue ja Piirsalu vana kalmistu hooldust, teiste kalmistute hooldus korraldatakse heakorra riigihanke raames. Summa piires kavandatakse ka kalmistutele infotahvlite paigaldamine ja väiksemad remonttööd (kabelid, veevõtukohad, tööriistakuurid)

5.6. Tervishoid Tervishoiu all on arvestatud toetused perearstide ruumide üleval pidamiseks Linnamäel ja Paliveres, samuti toetused nn beebikoolide korraldamiseks. 2014 2015

07 TERVISHOID 7 155 7 987




07210 Üldmeditsiini töötajad 3 400 5 761


07600 Muu tervishoiu teenused 3 755 2 226



20

5.7. Vaba aeg, kultuur ja religioon Vabaaja ja kultuuri tegevusala põhitegevuse kulud kokku moodustavad 2015. aasta eelarves 545 215 eurot, seega selle tegevusala kogu kulude osakaal on 12,08 % eelarvest. Vabaaja ja kultuuri kulud on toodud järgnevas tabelis. 2014 2015

08 VABA AEG, KULTUUR, RELIGIOON 884 104 545 215

Sh põhitegevuse kulud 304 889 352 043 45 Antud toetused 35 975 49 643





08102 Sporditegevus 84 489 90 156 15 Põhiavara soetus 24 215 0




08106 Laste huvimajad ja -keskused 49 570 52 000


08107 Noorsootöö ja lastekeskused 48 012 67 651




08201 Raamatukogud 66 236 76 325



08202 Rahvamajad 584 088 211 304




08203 Muuseum 6 669 2 240 45 Antud toetused 0 500



08208 Kultuuriüritused 41 440 41 839



21


08400 Religioon ja muud ühiskonna teenused 3 600 3 700


55 Majandamiskulud 450 550 Sporditegevuse all on kajastatud toetused spordiklubidele ning valla spordihoonete ülevalpidamiskulud. 2015. aastal on lahutatud Palivere Põhikoolist Palivere Spordihoone, mille kulusid kajastatakse tegevusala 08102 all. Lääne-Nigula Vallavolikogu kinnitas 20.11.2014 määruse nr 49-ga valla spordiklubide ja andekate sportlaste toetamise korra. Selle kohaselt on arvestatud 2015. aasta eelarvesse indikatiivne toetus spordiklubidele on 12 000 EUR ning andekatele sportlastele ja spordiüritustele 3000 EUR. Eelarverea Laste huvialamajad ja keskused alla on koondatud laste huvitegevuse toetus (st pearaha teiste kohaliku omavalitsuse üksuste huvikoolides õppivatele lastele). Noorsootöö ja lastekeskuste all on arvestatud Lääne-Nigula Noortekeskuse kulud (Palivere, Taebla, Nigula ja Risti filiaali personali ja majanduskulud). 2015. käivitub uus noortekeskus Risti teeninduskeskuse hoones. Raamatukogude all on kavandatud valla 4 rahvaraamatukogu kulud. Ühtlustatud on raamatute, koolitusrahad ja juhtide tasud. Raamatukogus korraldavate ürituste rahad on viidud tegevusala all 08208 (kultuuriüritused). Selline koondamine annab raha efektiivsemalt ja tõhusamalt kasutada. Rahvamajade alla on koondatud Taebla, Risti (sh Multifunktsionaalse keskuse) ja Piirsalu rahvamajade nn karbikulud ning abistavate iseloomuga töötajate (koristaja, perenaine) palk. Piirsalu rahvamaja perenaise tasu on tõstetud toetuseks, kuna maja haldab Piirsalu Küla Selts, siis on mõistlik, et kogus ulatuses (st personali osas ka). Muuseumi all on vahendid Koela Talumuuseumi töötaja (kuni 01.03.2015) ning ekskursioonide juhendaja tasuks, samuti muuseumi väikeremondikulud. Kultuuriürituste all on kavandatud toetused vallas tegutsevatele mittetulundusühingutele, piirkondliku kultuuriürituste korraldamine ning ülevallaliste kultuuriürituste korraldamine (nt kihelkonnapäevad), rahvakultuuri ringijuhendajate tasud ja raamatukogudes korraldavate ürituste rahad. 2015. aastal on planeeritud asulaseltside tegevustoetusteks 6 300 eurot (vt allolevat tabelit, eelduslik põhisumma on 150 EUR ning toetus elaniku kohta 1 EUR, arvestatud on seltsidega, kes taotluse esitasid) ning ülevallaliste ürituste ja projektitoetuste kaasfinantseerimiseks 6 300 eurot. (sh on nimetatud summast võimalik erandjuhul maksta tegevustoetust asulaseltsidele kes mõjuvatel põhjustel toetust ei taotlenud) Ülevallaliste ürituste nimekiri lepitakse kokku kultuuri- ja külaelukomisjoni koostöös, esitatud taotluste nimekiri vt allpool. Kultuuriürituste eelarves on kavandatud kulud MTÜle Pallett Taebla Kultuuri ja hariduskompleksi haldamise kulude katteks. Konkursiga tehtud leping kehtib kuni 30.06.2015, seejärel korraldatakse uus konkurss. Kokku on keskuse haldamise kuludeks ette nähtud 16 000 EUR. Lääne-Nigula valla 2015. aasta asulaseltside tegevustoetuse jaotus Küla Taotleja Tegevustoetus

22

PS9 SE10 Kokku

Palivere alevik Palivere Aleviselts MTÜ 180 865 1 045

Keedika küla Keedika Külaselts MTÜ 150 40 190

Kirimäe, Nihka küla Kirimäe Külaselts MTÜ 360 179 539

Võntküla Võntküla Külaselts MTÜ 150 59 209

Kuijõe Küla Kuijõe Külaselts MTÜ 150 46 196

Kärbla küla Kärbla Külaselts MTÜ 150 27 177

Piirsalu küla Piirsalu Küla Selts MTÜ 180 223 403

Taebla alevik Taebla Spordi- ja Kultuuriklubi Pallet MTÜ 180 997 1 177

Vidruka küla Vidruka Teod MTÜ 150 90 240

Oru Küla Oru Selts MTÜ 150 51 201

Linnamäe Küla Oru Spordiklubi MTÜ 180 451 631

Risti alevik, Jaakna küla, Rõuma küla

Risti Rahvaselts MTÜ 540 751 1 291

Kokku tegevustoetust 6 300

Ülevallaliste kultuuriürituste korraldamiseks esitati eelarve menetluse käigus järgmised taotlused

1. Piirsalu küla noorte foto- ja filmiring, külafilmiks materjali kogumine (KOP projekt)

Piirsalu Küla Selts MTÜ 181.50

2. Keedika külapäeva korraldamine Keedika külaselts MTÜ 500 3. Valla põhikooliõpilaste tegevuste mitmekesistamine kogukonnatunde kujundamiseks (KOP projekt)

Räime Kultuuri- ja Vabaajaselts MTÜ

200

4. Valla külade päev Ülevallaline üritus (rändüritus)

Kirimäe Külaselts MTÜ 1150

5. Võntküla pannkoogipäev Ülevallaline üritus

Võntküla Külaselts MTÜ 450

6. Vabariigi aastapäev, Valla sünnipäev, Kadrilaat jm Vallavalitsus- ürituse korraldaja leitakse eraldi

2 000

Religiooni all on toetus EELK Lääne-Nigula kogudusele sh toetus Vabadussõja mälestussamba ja kiriku pargi ning kalmistu hoolduseks.

5.8. Haridus Tegemist on kõige suurema põhitegevuse kuluvaldkonnaga, mille maht on 2015. aasta eelarves 2

707 288 eurot ja mis moodustab eelarve kuludest 59,98 %

2014 2015

09 HARIDUS 2 811 206 3 096 845

9 Põhisumma asula kohta 10 Summa vallaelaniku kohta

23

Sh põhitegevuse kulud 2 617 158 2 707 288

41 Sotsiaalabitoetused ja muud toetused füüsilistele isikutele 17 968 20 500

45 Antavad toetused 10 000 5 000

50 Personalikulud 1 786 753 1 967 553


60 Muud kulud 62 0



09110 Alusharidus 813 654 953 708 15 Põhiavara soetus 154 477 255 557



09212 Põhikoolid 1 178 780 1 354 715


50 Personalikulud 933 737 1 066 927


60 Muud kulud 62 0

09213 Gümnaasiumi otsekulud 131 620 131 901 50 Personalikulud 123 736 130 311


09220 Gümnaasiumid 369 699 324 895 15 Põhiavara soetus 10 919 30 000



09222 Kutsekoolid 100 0

41 Sotsiaalabitoetused ja muud toetused füüsilistele isikutele 100 0

09600 Õpilasveo transport 77 300 81 700 45 Antavad toetused 10 000 5 000


09601 Koolitoit 208 731 197 963




09609 Muud hariduse abiteenused 12 868 18 500


09800 Muu haridus, sh hariduse haldamine 18 454 33 463


55 Majandamiskulud 570 16 765 Lasteaedade all on kavandatud kulutused 4 Lääne-Nigula valla lasteaia palgakuludeks ja ülevalpidamiseks ning samuti teistele KOV-dele makstavad lasteaia kohatasud. Arvestatud on

24

Lääne-Nigula Vallavolikogu 30.10.2014 määrust nr 44 (Lääne-Nigula valla õpetajate ja haridusasutuste juhtide töö tasustamise alused), mille kohaselt lisandub eelarvesse 2014. aastaga võrreldes täiendavat palgakulu summas 55 004 eurot. Kuna alushariduse valdkonnas likvideeritakse remonditöötajate ametikohad, ühtlustatakse kokkade töötasud ning arvestatud on töötasu alammäära tõusmisega, jääb lõplikuks täiendavaks palgakuluks 55 035 eurot. Lasteaedade investeeringutena on kavandatud 200 000 EUR Taebla Lasteaia rekonstrueerimise jätkamiseks. 2015. on kavas alustada Lasteaia tänava poolsete plokkide renoveerimist. 4000 EUR on kavandatud lasteaedade õuealade renoveerimiseks, üks uuendatav õueala on Palivere Lasteaia õueala, kus tuleb välja vahetada mitmed ohtlikud elemendid. Väiksemad lasteaedade investeeringud tehakse allasutuste investeeringute fondist. Põhikoolide all on arvestatud kulud Lääne –Nigula 4 (Risti, Oru, Palivere ja Taebla Gümnaasiumi põhikooli õpetajate) valla kooli põhikooli õpetajate palgakuludeks ja ülevalpidamiseks. 2015. aastast alates on õpetaja töötasu alammäär 900 € ehk tõus võrreldes 2014. aastaga 12,50%. Riigi poolne toetus põhikooli õpetajate tööjõukulude katteks suureneb kõigest 7,23%. Ehk omavalitsus saab katta põhikooli palgatoetusega osaliselt tegeliku tööjõukulu, st omavalitsuse kanda jäävad klassijuhataja tasud ja asendustasud (ca 71 000 eurot). 2015. aasta investeeringutena on kavandatud Palivere Põhikooli akende ja uste vahetus energiasäästlike vastu. Selle investeeringu osas on kavas esitada taotlus EAS regionaalsete investeeringutoetuste meetmesse. Väiksemad koolide investeeringud tehakse allasutuste investeeringute fondist. Selle raames on muuhulgas kavas korrastada üks Risti Põhikooli trepikoda. Gümnaasiumi otsekulude all on arvestatud Taebla Gümnaasiumi gümnaasiumi astme õpetajate palgakulu ning koolituste ja õppevahendite kulu. 2015. aastal eraldab riik gümnaasiumi õpetajate tööjõukulu toetuseks 66 088 € ning väikese gümnaasiumi lisa õpetaja tööjõukulu toetust 5 901 € ehk kokku 71 989 eurot. Gümnaasiumi tööjõukulu toetuse maht suureneb võrreldes 2014. aastaga 23,17 %. 2014. aasta õpetaja alampalgamäär oli 800 €, 2015. aastast 900 € ehk tõus 12,50%. Ehkki toetuse suurus on kasvanud enam kui õpetajate töötasu alammäära tõus, siis ei kata riigi poolt eraldatav toetus endiselt gümnaasiumi astme õpetajate kulusid. 2015. aasta eelarve kohaselt kulub gümnaasiumi õpetajate tööjõukuluks 90 975 eurot ning juhtidele tööjõukuluks 19 669 €, kuid saadav toetus õpetajatele on 71 989 eurot ning juhtidele 16 941 eurot ehk omavalitsus panustab täiendavalt juurde 21 714 eurot. Gümnaasiumite all arvestatud Taebla Gümnaasiumi kulud ja toetused teistele kohaliku omavalitsuse üksustele. Investeeringuna on kavas 30 000 eurot koolihoone rekonstrueerimise kavandamiseks koolivõrgu korrastamise meetme raames. Koolitoidu all on esitatud haridusasutuste õpilaste toitlustamise kulud. Linnamäe Söökla on osaliselt avatud ka tavakülastajatele ja sellest tingitud on osaliselt kõrgemad majandamiskulud. Risti Põhikooli koolitoidu tegevusala juurde arvestatakse lisaks ka majandamiskulud, mis olid eelnevalt Risti Põhikooli majandamiskuludes. Õpilastranspordi all on arvestatud kulud Lääne-Nigula valla õpilasliinidele. 2014. aastal viidi läbi riigihanke kooliliinide vedajate leidmiseks aastatel 2015-2018. Lisaks on selle eelarverea all kulud õpilaste sõidu kompensatsiooniks maakonnaliinidel ja Oru kooli omandis oleva bussi kulud. Muude hariduse abiteenuste all on toetused lasteaia laste toitlustamiseks, koolimineku toetus ning haridusstipendium.

25

Muu hariduse sh hariduse haldamise all on arvestatud kulud Taebla-Palivere piirkonna hariduse tugiteenuse (logopeed, sotsiaalpedagoog, eripedagoog jne) töötasudeks. Teistes piirkondades on need kulud vastavate asutuste koosseisus. Lisaks on arvestatud antud tegevusala all kogu valla infotehnoloogia vahendite soetuse kulud, kuna Vallavalitsus plaanib teha ühishanget vastavalt infotehnoloogia auditile.

5.9. Sotsiaalne kaitse Sotsiaalse kaitse kuludesse on planeeritud 2015. aastal 711 981 eurot. Sotsiaalkaitse kulud moodustavad eelarve kuludest 15,77 %. 2014 2015

10 SOTSIAALNE KAITSE 727 919 732 431

Sh põhitegevuse kulud 700 028 711 981 41 Sotsiaalabitoetused ja muud toetused füüsilistele isikutele 115 421 122 610



60 Muud kulud 50 0



10121 Muu puuetega inimeste sotsiaalne kaitse 18 903 19 560



10200 Üldhooldekodu 522 746 512 088




60 Muud kulud 50 0

10201 Muu eakate sotsiaalne kaitse 60 269 57 969 41 Sotsiaalabitoetused ja muud toetused füüsilistele isikutele 8 563 5 000



10402 Muu perekondade ja laste sotsiaalne kaitse 33 797 50 449




10600 Eluasemeteenused sotsiaalsetele riskirühmadele 6 700 18 251

15 Põhiavara soetus 0 8 000

41 Sotsiaalabitoetused ja muud toetused füüsilistele isikutele 0 1 000


10701 Riiklik toimetulekutoetus 64 266 56 579 41 Sotsiaalabitoetused ja muud toetused füüsilistele isikutele 58 615 48 067

26


10702 Muu sotsiaalsete riskirühmade kaitse 17 502 17 535


55 Majandamiskulud 8 102 8 135 Muu puuetega inimeste sotsiaalse kaitse kulude all on arvestatud kulud puudetoetuste maksmiseks. Hooldaja toetus on ühtlustatud Lääne-Nigula Vallavolikogu 30.10.2014 otsusega nr 102. Üldhooldekodu all on kulud Oru ja Risti Hooldekodude palgakuludeks ja majandamiskuludeks. 2015. aastal on ühtlustatud hooldekodude palgaarvestuse põhimõtted. Hooldekodude eelarve on koostatud põhimõttel, et hooldekodud on isemajandavad. (tuleneb ühinemislepingust) Hooldekodude investeeringute maht on arvestatud sellest põhimõttest lähtudes. Muu eakate sotsiaalse kaitse kulude all on arvestatud koduhooldajate palgakuluga. Antud valdkonna all on ka toetused (matusetoetus) ning hooldekodude kohatasud teistele kohaliku omavalitsuse üksustele. Muu perekondade ja laste sotsiaalne kaitse kulude all on arvestatud sünnitoetused, vajaduspõhised peretoetused, tugiisikute töötasud ning lapsehoiuteenuse kulud. Eluasemeteenused sotsiaalsetele riskirühmadele kulude all on arvestatud sotsiaalkorterite kommunaalkulud ning nende osaline katmine valla eelarvest. Investeeringute all on kavandatud kahe kõigi mugavustega sotsiaalkorteri ostmine. Riiklikud toimetulekutoetused- siin on arvestatud riigi toimetulekutoetuse vahendamine. Muude sotsiaalsete riskirühmade kaitse alla kuuluvad ühekordsed sissetulekust sõltuvad sotsiaaltoetused (nt puude, ravimite, prillide ostuks) ja elektriauto hooldus ja kindlustus ja sotsiaaltöötajate autode kulud.

6. INVESTEERINGUD Eelarve kohaselt plaanitakse teha investeeringuid summas 1 119 317 € väärtuses, millest 437 025 kaetakse saadava toetusega ning 682 292 omavahenditest (vt juurde allolevat tabelit). Lisaks on plaanitud põhivara müügist saadavat tulu 10 000 € ning ÜF projekti tarbeks sihtfinantseeringuks 32 440 eurot.

Lääne-Nigula valla 2015. aasta investeeringud

Investeering Põhivara soetus Saadav sihtfinantseerimine

Omaosalus

Teede investeeringud 163 138 € 0 € 163 138 €

Risti Noortekeskus 10 000 € 0 € 10 000 €

Hooldekodu investeeringud 12 450 € 0 € 12 450 €

Sotsiaalkorterite ost 8 000 € 0 € 8 000 €

Taebla koolihoone projekteerimine 30 000 € 0 € 30 000 €

27

Tänavavalgustuse uuendamine 120 000 € 0 € 120 000 €

Taebla Lasteaed 251 557 € 31 956 € 219 601 €

Palivere Põhikool 75 000 € 35 000 € 40 000 €

Lasteaedade õueala 4 000 € 0 € 4 000 €

Väikeinvesteeringud 29 000 € 0 € 29 000 €

Tammepark ja Linnamäe Keskus 10 000 € 5 000 € 5 000 €

Avalikud mängväljakud 2 000 € 0 € 2 000 €

Oru teeninduskeskuse hoone renoveerimine 17 000 € 0 € 17 000 €

Jalukse kortermajade reovee probleemi lahendamiseks

4 000 € 0 € 4 000 €

Tööstusalade taristute arendamine 200 000 € 170 000 € 30 000 €

Multifunktsionaalne keskus 183 172 € 195 069 € -11 897 €

Kokku 1 119 317 € 437 025 € 682 292 €

Valla teed- arvestatud on tee remondi kuludega, mis kvalifitseeruvad investeeringuna (pindamised, mustkatte ehitus kruusateedel, truupide kapitaalremont ja ehitus.)

Risti Noortekeskus – investeeringu raames kavandatakse Risti Noortekeskuse remont ja sisustamine.

Hooldekodu investeeringud – hooldekodude väikeinvesteeringud.

Sotsiaalkorterite ost – 2 mugavustega sotsiaalkorteri ostmine.

Taebla koolihoone projekteerimine – haridusvõrgu ümberkorraldamise meetme raames Taebla uue koolihoone projekteerimine.

Tänavavalgustuse uuendamine – Taebla LED valgustuse ja „targa“ juhtimissüsteemi väljaehitamine vastavalt OÜ Pluvo projektile.

Taebla Lasteaed – Taebla Lasteaia remondi jätkumine. 2015. on kavas hoonele viilkatuse ehitus ja jätkub siseruumide ja elektrisüsteemide korrastamine. Täiendavalt on üle viidud 2014. aasta lõpetamata investeeringu kulud ning kindlustuse poolt tasutud kahjutasu ehitustööde katteks.

Palivere Põhikool – Palivere Põhikooli akende ja uste vahetus. Projekti elluviimiseks esitatakse taotlus EAS investeeringutoetuste meetmesse.

Lasteaedade õuealad – lasteaedade õuealade (mänguväljakute) rekonstrueerimine. 2015. aastal alustatakse Palivere Lasteaia õueala rekonstrueerimist.

Väikeinvesteeringud vallaasutustes – siin on planeeritud Risti Põhikoli ühe trepikoja remont, Oru söökla elektrisüsteemide ja pliidiraudade vahetus, Palivere lasteaia piksekaitse, Oru Kooli õpetajate toa põrandakate, Risti Põhikooli akende vahetus (5 tk), Taebla Gümnaasiumi võimla korvpallikonstruktsioonid ja Palivere Noortekeskuse korsten.

Taebla Tammepark ja Linnamäe Keskus- Taebla Tammepargi ja Linnamäe Keskuse korrastamine vastavalt renoveerimisprojektidele.

Avalikud mänguväljakud, skatepark – avalike mänguväljakute korrastaise jätkumine (vastavalt väljakute turvalisuse ülevaatamise tulemustele

Oru teeninduskeskuse hoone renoveerimine- antud tööde raamides korrastatakse teeninduskeskuse hoone katusealuste soojustus, paigaldatakse uued välisuksed, korrastatakse vallamaja saali põrand ning jätkatakse tervisekeskuse ruumide välja ehitamist.

28

Jalukse kortermajade kanalisatsioon- reoveemahuti paigaldamine kortermajadele.

Tööstusalade taristute arendamine – piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetme raames Taebla tootmisala arendamine, PKT raha mitte saamisel on sama raha eest võimalik investeerida tööstusalade taristutesse laiemalt (juurdepääsuteede korrastamine jms)

Multifunktsionaalse keskus jäi 2014. aastal lõpetamata ning jäägid tõsteti üle 2015. aastasse. Täiendavalt on tegemata mööblihange. Lisaks on omavalitsus tasunud rohkem nn omaosalust, kuna EAS projekti hanke dokumentides tuvastati algselt viga ning trahviohus 100% toetust ei taotletud. EAS trahvi ei määranud ning omavalitsuse poolt makstud enamusoa makstakse välja 2015. aastal. Seetõttu on investeeringute summa väiksem kui saadud toetuste summa.

7. FINANTSEERIMISTEGEVUS 2015. aastal kulub laenu teenindamisele 192 842 eurot, millest põhiosa moodustab 161 663 eurot ning intressid 31 179 eurot. 2015. aastal suureneb KIK laenu maksekohustused ning tuleb juurde Nordea laenu maksekohustused.

Lääne-Nigula valla 2015. aasta laenuteenindamiskohustus

Kohustus Põhiosa Intress Kokku

SEB (2012011704) 4 080 € 592 € 4 672 €

SEB (2010007479) 19 736 € 208 € 19 944 €

Swedbank (12-053860-JI) 10 608 € 2 977 € 13 585 €

Swedbank (12-02593-JI) 10 000 € 5 155 € 15 155 €

Swedbank (07-203373-JI) 12 880 € 635 € 13 515 €

Swedbank (05-128558-JI) 2 326 € 5 € 2 331 €

KIK 39 926 € 7 981 € 47 907 €

Nordea Pank 36 700 € 5 425 € 42 125 €

Swedbank kapitalirent 937 € 16 € 953 €

Riigi Kinnisvara kapitalirent 24 470 € 8 185 € 32 655 €

KOKKU 161 663 € 31 179 € 192 842 €

8. 2014. EELARVEAASTA LÕPUKS KASUTAMATA KULUD JA INVESTEERINGUD

2014. aastal jäi kasutamata sihtotstarbelisi kulusid ja investeeringuid, mis viidi Lääne-Nigula Vallavalitsuse 20.01.2015 korraldusega nr 44 üle 2015. aasta eelarvesse.

Lääne-Nigula valla 2014. aasta eelarveaasta lõpuks kasutamata kulude ja investeerimistegevuse katteks ette nähtud vahendid

Tegevusala Selgitus Summa

PÕHITEGEVUSE KULUD 13 345 € 08208 Rahvatantsurühmade toetus Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsilt 1 140 €

09110 Taebla Lasteaia KIK projekti jääk 624 €

09212 Palivere Põhikooli toetus Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsilt 705 €

09212 Palivere Põhikooli toetus Eesti Kooriühingult 285 €

09212 Oru Kooli toetus Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsilt 855 €

29

09212 Risti Põhikooli toetus Eesti Kooriühingult 213 €

09220 Taebla Gümnaasiumi toetus Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsilt 780 €

10402 Vajaduspõhine peretoetus 1 967 €

10402 Lapsehoiuteenuse sihtotstarbeline toetus 1 095 €

10701 Riiklik toimetulekutoetus 690 €

10701 Sotsiaaltoetuste ning -teenuste toetuse osutamise toetus 4 991 €

INVESTEERINGUD 9 010 €

08202 Multifunktsionaalse keskuse ehituse lõpetamine -71 694 €

09110 Taebla Lasteaia riigihanke jääk -13 721 €

09110 Taebla Lasteaia taastamistööd (kindlustuse osaga) -37 836 €

08202 Multifunktsionaalse keskuse ehituse sihtfinantseerimise toetus 100 311 €

09110 Taebla Lasteaia EAS projekti toetus 31 950 €

9. EELARVE SEOS EELARVESTRATEEGIAGA Võrreldes eelarvestrateegia 2015. aasta prognoosi 2015. aasta eelarve projektiga on mõningaid erinevusi. Eelarve projektis on tulusid 269 768 euro võrra enam. Suurim muutus tuleb toetuste prognoosist, st 2015. aastal suurenes toetusfond eelkõige õpetajate töötasu alammäära tõusu tõttu. Lisaks on alates 2015. aastast toetusfondis kohalike teedehoiu raha, mis suurendab oluliselt põhitegevuse tulemit. Põhitegevuse kulusid on 198 756 euro võrra enam, suuremad muutused on toimunud majandamis- ja personalikuludes. Personalikulude tõusu taga on õpetajate töötasu suurenemine, hooldekodu hooldustöötajate töötasu tõus, alampalga tõus ja muud väiksemad korrigeerimised. Majandamiskulud tõusevad võrreldes eelarvestrateegiaga 6,30 % (see eest 2014. aasta eelarvega võrreldes 0,3%), üldjuhul näitab täitmine, et kulu jääb madalamaks.

Kirje 2015 eelarve 2015 strateegia Erinevus %

Põhitegevuse tulud kokku 4 714 291 € 4 444 523 € 6,07% Maksutulud 2 467 400 € 2 475 385 € -0,32%

sh tulumaks 2 287 400 € 2 295 385 € -0,35%

sh maamaks 180 000 € 180 000 € 0,00%

Tulud kaupade ja teenuste müügist 739 802 € 730 000 € 1,34%

Saadavad toetused tegevuskuludeks 1 421 639 € 1 209 788 € 17,51%

sh tasandusfond (lg 1) 153 006 € 153 006 € 0,00%

sh toetusfond (lg 2) 1 206 333 € 909 738 € 32,60%

sh muud saadud toetused tegevuskuludeks 62 300 € 147 044 € -57,63%

Muud tegevustulud 85 450 € 85 450 € 0,00%

Põhitegevuse kulud kokku 4 513 477 € 4 314 721 € 4,61%

Antavad toetused tegevuskuludeks 238 593 € 240 863 € -0,94%

Muud tegevuskulud 4 274 884 € 4 073 858 € 4,93%

Sh personalikulud 2 780 340 € 2 667 001 € 4,25%

Sh majandamiskulud 1 479 149 € 1 391 522 € 6,30%

30

Sh muud kulud 15 395 € 15 335 € 0,39%

Põhitegevuse tulem 200 814 € 129 802 € 54,71%

Investeerimistegevus kokku -734 204 € -587 734 € 24,92% Põhivara müük 10 000 € 10 000 € 0,00%

Põhivara soetus -1 117 760 € -899 375 € 24,28%

Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine 437 025 € 353 375 € 23,67%

Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine -32 440 € -19 510 € 66,27%

Finantstulud 150 € 150 € 0,00%

Finantskulud -31 179 € -32 374 € -3,69%

Eelarve tulem -533 390 € -457 932 € 16,48%

Finantseerimistegevus -161 663 € -158 928 € 1,72%

Kohustuste tasumine -161 663 € -158 928 € 1,72%

Likviidsete varade muutus -695 053 € -616 860 € 12,68%

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 111 210 € 206 609 € -46,17%

Põhivara soetus ja põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine on strateegiast kõrgem, kuna 2015. aastasse tulid üle 2014. aastal lõpetamata projektid nagu Multifunktsionaalne keskus ja Taebla Lasteaed.

Investeerimistegevusena on suurenenud ÜF projekti omaosalus, kuna 2014. aastal plaanitud lisatööd ei jõuta jooksval aastal teostada.

Koostajad: Mikk Lõhmus, vallavanem, Piret Zahkna, eelarve ja raamatupidamise osakonna juhataja

14.11.2014

Eelarve põhimõtteid tutvustatud eelarvekomisjonis

I lugemine volikogus 20.11.2014

II lugemisel arutasid eelarvet arenduskomisjon, eelarvekomisjon, majanduskomisjon, noorsootöö komisjon, kultuurikomisjon, külaelukomisjon. hariduskomisjon, sotsiaalkomisjon.

II lugemine volikogus 30.12.2014

Eelarve muudatusettepanekute tähtajaks määrati 12.01.2015. Volikogu liikmetelt eelarve muudatusettepanekuid ei laekunud. Muudatusettepanekud laekusid vallavalitsuselt.

Vallavalitsus kiitis III lugemise suunatud eelnõu heaks 20.01.2015.

III lugemine volikogus 29.01.2015

Vallavalitsuse ettepanek: eelarve vastu võtta.

Ettekandja: Mikk Lõhmus ja Piret Zahkna

31

Documents

SELETUSKIRI Lääne-Nigula valla 2015. aasta eelarve juurde Sisukord · 2015. 2. 2. · 2013. aasta teisel poolel alanud inflatsiooni aeglustumine jätkus 2014. aasta esimeses kvartalis