1

Töötajate juhendamineja väljaõpe

2

Autor: Sven LevašovToimetaja: Evelin KivimaaKeeletoimetaja: Marilin LookKujundaja: Janar Siniväli, Puffet Invest OÜFotod: Virginia Kullasepp / Sotsiaalministeerium, Aivo Kallas, 123rf.com, ShutterstockRistsõnad: ristsõnaajakiri Ristik (Ajakirjade Kirjastus)Trükk: Puffet Invest OÜ

4., täiendatud trükk© Tööinspektsioon, 2014

ISBN 978-9949-552-17-7 (trükis)ISBN 978-9949-552-18-4 (epub)ISBN 978-9949-552-19-1 (pdf)

Sisukord

2 Sissejuhatus

4 TÖÖTAJATE JUHENDAMISE JA VÄLJAÕPPE KORRALDUS

5 Sissejuhatav juhendamine

5 Esmajuhendamine

7 Väljaõpe

7 Täiendjuhendamine

10 TÖÖVAHENDI KASUTAJA OHUTUSJUHENDAMINE JA VÄLJAÕPE

12 Ohutusjuhendamisega hõlmatav teave

14 TÖÖVAHENDI OHUTUSJUHENDI KOOSTAMINE

15 Töövahendi ohutusjuhendi soovitatavad peatükid

18 Töövahendi kasutusjuhend ohutusjuhendina

18 Mitu ohutusjuhendit koostada?

19 Ohutusjuhendi koostamine töövahendi kasutusjuhendi puudumisel

19 Teatud töövahendite kasutamise pädevustunnistus

20 OHUTUSALASE JUHENDAMISE PÕHIMÕTTED

22 JUHENDAMINE JA VÄLJAÕPE KOKKUPUUTEL TÖÖKESKKONNA OHUTEGURITEGA

23 Müra ja vibratsioon

23 Plahvatusoht

24 Ohtlikud kemikaalid

24 Kantserogeensed ja mutageensed kemikaalid

25 Asbest

26 Bioloogilised ohutegurid

26 Kuvariga töötamine

27 Füsioloogilised ohutegurid

27 Psühholoogilised ohutegurid

28 OHUMÄRGUANDED JA ISIKUKAITSEVAHENDID

31 Lisa 1. Juhendamise ja väljaõppe efektiivsuse hindamise küsimustik

34 Lisa 2. Pane pea tööle!

2

Sissejuhatus

Töötajate asjakohane töötervishoiu- ja tööohutusalane juhendamine ning väljaõpe mängivad ettevõttes ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel suurt rolli. Juhendamine ja väljaõpe on vundamendiks tööandja ennetustegevusele, mis aitab vältida õnnetusi ning tööst põhjustatud haigestumiste ja kutsehaigestumiste teket ja süvenemist. Põhjalikult kavandatud ja asjatundlikult korraldatud töötajate juhendamise ja väljaõppega on võimalik vältida valusaid õppetunde, samuti suurendada töö efektiivsust ning hoida kokku kulusid. Tähtsa ja loogiliselt järjestatud teabe edastamine uutele töötajatele aitab neil ettevõttesse sisse elada ning vähendab vigu töövõtete viimistlemisel ja tööülesannete täitmisel.

3

Trükis sisaldab olulist infot, mis puudutab töötajate juhendamist ja väljaõpet, toetatuna sellele esitatavate nõuete ja eluliste näidetega. Vastuse saavad ka kõige sagedamini esitatavad küsimused töötajate juhendamise ja väljaõppe korraldamise kohta. Brošüüris on kirjas töövahendeid kasutava töötaja juhendamise ja väljaõppe põhiaspektid ning lühiülevaade juhendamise ja väljaõppe kohustusest muude tegevuste või töökeskkonna ohutegurite korral. Tööinspektsioonini jõudnud õnnetusjuhtumite näited tõestavad valdkonna olulisust ja toovad välja puudujääke, mis ettevõtetes töötajate juhendamise ja väljaõppe korraldamisel esinevad. Kirjeldatud tööõnnetuste ühine tunnus on töötaja puudulik juhendamine ja väljaõpe.

Näide elust. Töötaja töötas puiduliimimispingil, mille üheks osaks olid rullvaltsid. Tööpäeva lõpus hakkas ta rulle liimist puhastama, tehes seda pingi töötamise ajal. Töötaja vestihõlm jäi pöörlevate rullide vahele ning kui ta hakkas seda välja sikutama, sattus valtside vahele ka käsi. Valtsid seiskusid alles pärast seda, kui käsi oli peaaegu õlani valtside vahelt läbi läinud. Valtside kohal oli hädaseiskamisseadis: punast värvi tross, mille suvalisele kohale vajutades oleks tööpink seiskunud. Paraku ei teadnud töötaja punase trossi otstarvet. Talle ei olnud keegi seda selgitanud ja seetõttu ei julgenud ta trossi puudutada. Õnnetust poleks juhtunud, kui töötaja oleks vajutanud trossi kohe pärast vesti jäämist valtsrullide vahele.

4

TÖÖTAJATE JUHENDAMISE JA VÄLJAÕPPE KORRALDUS

5

Töötajate juhendamise ja väljaõppe süsteem koosneb sissejuhatavast juhendamisest, esmajuhendamisest, väljaõppest ning vajadusel täiendjuhendamisest.

Sissejuhatav juhendamine

Töötaja tööleasumisel teeb töökeskkonnaspetsialist töötajale sissejuhatava juhendamise tööandja kinnitatud juhendi alusel.

Sissejuhatav juhendamine sisaldab:• ettevõtte töökorralduse reeglite ning töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate

õigusaktide tutvustamist;• töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks rakendatavate abinõude tutvustamist;• juhiseid käitumiseks õnnetusohu või tööõnnetuse korral;• juhiseid keskkonna saastamisest hoidumiseks;• töötajale õigusaktides sätestatud kohustuste ja õiguste tutvustamist;• töökeskkonnavoliniku, esmaabiandja ja Tööinspektsiooni kohaliku asutuse

kontaktandmete teatamist.

Sissejuhatav juhend peab sisaldama veel ülevaadet ohumärgistest, mida riskianalüüsi põhjal on vaja kasutada. Töökeskkonnavoliniku, esmaabiandja ja Tööinspektsiooni kohaliku asutuse kontaktandmed võivad olla kirjas ka mujal, näiteks infotahvlil või muus teabeallikas, kui sissejuhatavas juhendis on märgitud nende täpne koht.

Esmajuhendamine

Töötaja esmajuhendamine toimub töötamiskohal, kus töötaja hakkab oma tööülesandeid täitma. Esmajuhendamise läbiviijaks on tööandja määratud pädev isik.

Esmajuhendamisel tutvustatakse töötajale:• tööandja koostatud ja kinnitatud

ohutusjuhendeid tehtava töö või kasutatavate seadmete, masinate, tööriistade, veokite ja muude töövahendite kohta;

• töökeskkonna ohutegureid ja vajalike isikukaitsevahendite kasutamist;

• ergonoomiliselt õigeid tööasendeid ja -võtteid;

6

• töötajale ette nähtud töökorraldust;• tule- ja elektriohutusnõudeid;• hädaabitelefoni, esmaabivahendite ja tulekustutusvahendite asukohta;• töökohal kasutatavaid ohumärguandeid ning evakuatsioonipääsude ja -teede

asukohta.

Näide elust. Töötaja ülesanne oli desinfitseerida tootmisruumid kolmeprotsendilise seebikivilahusega. Desinfitseerimisseade asus autol, mille sees olid spetsiaalsed ühekordseks kasutamiseks ette nähtud lahust mitteläbilaskvad kilest kaitseriided. Seekord olid need otsa lõppenud ning töötaja pani selga tootmishoone eesruumis rippunud sanitaarseks otstarbeks kasutatava riietuse, mis ei olnud veekindel ega ette nähtud kaitseks sööbiva desolahuse eest. Lisaks kasutas ta silmade ja hingamisteede kaitseks respiraatoriga kaitsemaski, kummikindaid ja jalanõude kaitsesukki. Desinfitseerimise käigus hakkas pihustuspüstoli ja survevooliku ühenduskoha vahelt tilkuma desinfitseerivat lahust kaitseriidega kaetud paremale jalale. Tundes põletust, peatas töötaja oma tegevuse, pesi söövitatud kohta veega ja jätkas seejärel tööd. Järgmisel hommikul tööle tulles oli põletuskoht väga punane. Töödejuhataja viis töötaja haiglasse, kus tal diagnoositi parema alajäseme keemiline põletus. Tegu oli alles kaks kuud ettevõttes töötanud inimesega. Tööandja oli koostanud pesijale-desinfektorile küll ohutusjuhendi, kuid selles ei olnud selgeid nõudeid isikukaitsevahendite valiku kohta desinfitseerimistöödel. Seetõttu valis töötaja sobiva kaitseriietuse puudumisel desolahuse eest mittekaitsva riietuse. Samuti puudusid töötajal teadmised võimalike tervisekahjustuste kohta sööbiva ainega töötamisel, mistõttu jalal põletust tundes ta küll pesi jalga, kuid jätkas töötamist sobivat kaitseriietust hankimata.

Kirjeldatud juhtumi juures on taunitav, et õnnetuskohal viibis kannatanu kõrval kogenud töötaja, kellel endal oli seljas nõuetekohane kaitseriietus, kui kes ei selgitanud vähese kogemusega kolleegile sobiva kaitseriietuse kasutamise vajadust. Kogenud töötaja ei juhtinud sellele tähelepanu isegi pärast seda, kui kaastöötaja oli tundnud jalal põletust. Kolleegid peaksid alati reageerima ohutusnõuete rikkumisele juba enne õnnetuse juhtumist ja selgitama – eriti uutele töötajatele –, mida võib ohutusnõuete eira- mine kaasa tuua.

7

Väljaõpe

Õigete töövõtete harjumuse (rutiini) väljakujunemiseks on ette nähtud uue töötaja väljaõpe tööandja määratud spetsialisti või kogenud töötaja juhendamisel. Ohutute töövõtete omandamise väljaõpe korraldatakse töötajale pärast esmajuhendamist, vajadusel ka täiendjuhendamise järel. Väljaõppe kestuse määrab tööandja sõltuvalt töö spetsiifikast, keerukusest ja ohtlikkusest. Alles pärast seda, kui juhendaja on veendunud, et töötaja tunneb töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning oskab neid praktikas kasutada, vormistatakse kirjalikult töötaja lubamine iseseisvale tööle.

Täiendjuhendamine

Täiendjuhendamine tuleb töötajale korraldada:• uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel, samuti

kehtivate nõuete muutumisel;• töökorralduse muutumisel või siis, kui töötaja töös on olnud kolmest kuust pikem

vaheaeg;• tehnoloogia või töövahendite vahetamisel või uuendamisel;

8

• töötaja ümberpaigutamisel teisele tööle või tema tööülesannete olulisel muutumisel;• juhul, kui töötaja rikkus tööohutusnõudeid, mis põhjustas või oleks võinud põhjustada

tööõnnetuse;• töö või tegevuse korral, mis ei kuulu töötajale töölepinguga määratud ameti-

kohustuste hulka;• juhul, kui struktuuriüksuse juht või töötaja ise peab seda vajalikuks;• kui tööinspektor peab seda vajalikuks.

Täiendjuhendamise sisu ja mahu määrab tööandja. Perioodilist (näiteks kuue kuu või aasta möödumisel) täiendjuhendamist ei ole õigusaktidega nõutud, kuid soovi korral võib tööandja seda korraldada.

Näide elust. Töötaja töötas mahlavillimistsehhis. Tema ülesanne oli jälgida pakkemasina tööd ning lisada masinasse korke ja pakendeid. Kui masinas oli üks mahlapakk viltu läinud, avas töötaja, seadet seiskamata, masina ukse ja hakkas pakki parema käega kohendama. Üks tiirlev haarats haaras kaasa tema käe ning see jäi haaratsi ja masina korpuse vahele kinni. Töötajal õnnestus küll käsi kätte saada, kuid paraku luumurdudega. Kannatanu oli ettevõttes ametis juba kolmandat aastat, kuid sellel liinil töötas puhkuseasendajana esimest nädalat. Kogu tema ohutusjuhendamine piirdus sellega, et puhkusele läinud töötaja oli näidanud pakkemasina põhifunktsioone. Tööandja juhendamist ja pakkemasinal töötamise väljaõpet ei olnud töötajale korraldatud. Seda ei olnud võimalik ka korrektselt teha, sest ettevõttes puudus pakkemasina ohutusjuhend. Töötaja sõnul juhtus õnnetus seetõttu, et ta ei tundnud sisulist tööprotsessi. Lisaks puudustele töötaja juhendamises tingis tööõnnetuse kindlasti asjaolu, et tööandja oli välja lülitanud seadme valmistaja poolt ette nähtud blokeeringu, mis oleks ukse avamisel seisanud kogu liini töö. Toimiv blokeering välistanuks töötaja käe sattumise masina liikuvate osade vahele.

9

Töötaja sissejuhatav, esma- ja täiendjuhendamine, väljaõpe ning iseseisvale tööle lubamine registreeritakse vastavas päevikus või andmebaasis. Siinjuures ei ole oluline päeviku või andmebaasi vorm (nt registreerimiskaardid), vaid asjaolu, et fikseeritud oleks sotsiaalministri 14. detsembri 2000. aasta määruse nr 80 „Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord” §-s 8 loetletud andmed. Juhendite kättesaadavusest sisevõrgus ei piisa selleks, et juhendamise nõue täidetuks lugeda. Kui ettevõte soovib tutvustada töötajatele ohutusjuhendeid digitaalsel kujul, tuleb nendega tutvumise registreerimiseks luua eraldi andmebaas, kus oleks võimalik isik digitaalallkirja kaudu autentida. Andmebaasis fikseeritavad andmed peavad vastama „Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe korra” § 8 nõuetele. Lisainfot leiab terviseameti koostatud juhendmaterjalist „Töötervishoiu- ja tööohutusalane koolitus ja juhendamine”, mis on kättesaadav terviseameti kodulehelt (www.terviseamet.ee, 14.11.2014 asus juhendmaterjal siin: http://terviseamet.ee/fileadmin/dok/Tervishoid/tootervis/TTH_ja_tooohutusalane_koolitus_ja_juhendamine.pdf).

10

TÖÖVAHENDI KASUTAJA OHUTUSJUHENDAMINE JA VÄLJAÕPE

11

Tööandja peab tagama töövahendi kasutajale vajaliku väljaõppe ja ohutusjuhendamise ning koostama ja kinnitama kasutatava töövahendi ohutusjuhendi, lisaks andma töötajale juhiseid, kuidas hoiduda keskkonna saastamisest. Töövahendi ohutusjuhendit kokku seades on kohustuslik ja vajalik arvestada selle valmistaja koostatud kasutusjuhendiga, mis omakorda peab sisaldama kõiki vajalikke, eelkõige ohutust käsitlevaid juhiseid masina kasutuselevõtuks, hoolduseks, kontrolliks ja remondiks. Ohutusjuhendamise käigus edastatava teabe ja plaanitavate abinõude kavandamisel ning ohutusjuhendi koostamisel võiks arvesse võtta nii kasutusjuhendis sisalduvat informatsiooni kui ka töövahendi kasutamisel omandatud kogemusi, riskianalüüsi ja sisekontrolli tulemusi, samuti tööõnnetuste ning õnnetusohtude ja -juhtumite uurimismaterjale. Töövahendite hooldamisel võivad ilmneda probleemid, mis viitavad hooletule kasutamisele või töövahendite konstruktsiooni puudulikkusele. Töötajate tähelepanu juhtimine nendele probleemidele aitab ennetada tööõnnetusi ettevõttes.

12

Ohutusjuhendamisega hõlmatav teave

Teave ohtude ja ohuolukordade kohta, mis kaasnevad töövahendi kasutamisega, ning töövahendi kasutamisel omandatud kogemused.Sealhulgas tuleb käsitleda ettevõttes tekkinud ohuolukordi, kus töötaja oleks võinud saada vigastusi, ent kus õnnelike asjaolude kokkusattumisel jäi tööõnnetus juhtumata. Ohu- olukordadest, kus töötaja pääses tervelt, on valutum õppida kui tööõnnetusest.

Teave abinõudest, mida tuleb rakendada tööva- hendi kasutaja ja teiste töökeskkonda lubatud isi- kute ohutuse tagamiseks.Nii on näiteks mootorsae kasu- tamisel oht lõigata saeketiga jalasäärde, kuid tänu isikukaitsevahendite ehk mootorsaemehe pükste kasutamisele võib õnnetuse tagajärg olla palju kergem. Suuregabariidiliste detailide tõstmisel võivad puruneda lastihaardevahendid, inimeste ohutuse tagab distantsi hoidmine tõstekohast ja teisaldusteekonnast.

Teave töötamiskohal või selle läheduses asuvatest suurema ohuga töövahenditest.Näiteks võimalikud tõstetööd töökoha kõrval, mis võivad olla lisaohuallikaks; liikuvad töövahendid ja nendega seotud ohutegurid nn pimedate nurkade tõttu jne. Nende ja analoogiliste situatsioonide puhul tuleb tööde kavandamisel arvestada vastavaid ohutegureid ja võtta tarvitusele vajalikud ennetus- abinõud.

13

Teave töökeskkonna muudatustest, mis suurendavad töötaja kasutatava või tema läheduses asuva töövahendi ohtlikkust.Näiteks välistingimustes asuva kraana treppide libedaks muutumine vihma või lume tõttu; tõstetööd ebasoodsate ilmastikuolude korral (tugev tuul vms); metsalangetustööd; ehitustööd katusel, kus on löögi- või kukkumisoht tuulepuhangute või tekkinud libeduse tõttu; suurenev oht mõne tööst põhjustatud haiguse (vibratsioonitõve vm) süvenemiseks halvenenud sisekliima tõttu jne.

Tegutsemisjuhised õnnetusohu korral.Selgitatakse, millised on kindla töö või töövahendi võimalike õnnetusohtude tunnused; mida peab töötaja tegema võimaliku õnnetuse tagajärgede leevendamiseks ja vältimiseks ning kuidas tegutseda pärast õnnetust.

Osa vastavast teabest saab töötajatele edastada riskianalüüsi ja sisekontrolli tulemuste tutvustamise ning tööõnnetustest ja ohuolukordadest teavitamisega. Lisaks informatsiooni edastamisele töökeskkonnavolinike, -nõukogu liikmete ja töötajate usaldusisikute kaudu on soovitatav perioodiliselt lisada uut infot ohutusjuhendisse, et see oleks kättesaadav ka uutele töötajatele.

14

TÖÖVAHENDI OHUTUSJUHENDI KOOSTAMINE

15

Tööandja kinnitatud kirjalik ohutusjuhend kõigi vajalike andmetega, mida ohutusjuhendamine hõlmama peab, aitab tagada põhjaliku juhendamise. Kirjaliku ohutusjuhendiga saab töötaja enne tööleasumist rahulikult tutvuda ja vajadusel seda töötamise ajal uuesti lugeda. Kirjaliku ohutusjuhendi olemasolul ei pea juhendamise läbiviija muretsema, et töötajale jääb edastamata mõni oluline nõue, mis aitab vältida tervisekahjustuse tekkimist või vigastust. Tööandja kinnitatud kirjaliku ohutusjuhendi alusel tehtud juhendamise korral on hilisema võimaliku ohutusnõude rikkumise juures lihtsam välja selgitada, kas tegu oli töötaja poolt talle teadaoleva nõude tahtliku rikkumisega või ei pruukinud töötaja sellisest nõudest üldse teadlik olla. Sõltumata ohutusjuhendi hankimise ja koostamise viisist, vastutab ohutusjuhendi sisu eest tööandja, kes selle kinnitas. Seetõttu tuleb enne ohutusjuhendi kinnitamist veenduda selle vastavuses tehtavale tööle või kasutatavale töövahendile. Samuti peab kontrollima, kas ohutusjuhendi sisu on üheselt mõistetav ja kas selles esitatud nõudeid on võimalik praktikas rakendada. Ohutusjuhend peaks olema kättesaadav juhendajatele ning teistele isikutele, kes vajavad juhenditele ligipääsu. Ohutusjuhendeid säilitatakse ettevõttes kehtestatud korra kohaselt. Juhendeid ei tasu kiirustades minema visata, sest kutsehaigestumiste uurimisel võib vaja minna ka aastakümnetetaguseid ohutusjuhendeid. Töövahendi olulisemaid ohutusnõudeid sisaldava lühiinformatsiooni võib paigaldada ka töövahendiga töötamise koha kõrvale, samas otsest nõuet seda teha ei ole.

Töövahendi ohutusjuhendi soovitatavad peatükidTöövahendi tehnilised andmed.Siin võiks lühidalt käsitleda töövahendi otstarvet ja nimetada selle põhilised tehnilised parameetrid. Vajadusel tuleks anda ülevaade tarvikutest, mida koos töövahendiga kasutada.

Ohutusjuhised.Need on ohutute töövõtete ja töö tegemisele esitatavate nõuete juhised; isikukaitsevahendite kasutamise nõuded riskianalüüsi tulemuste järgi; vajadusel ülevaade keelatud töövõtetest, ennetamaks võimalikku tervisekahjustust või vigastust; info töökeskkonna ohutegurite kohta, mis kaasnevad töövahendi kasutamisega, ja nende parameetrite arvväärtused, nt müra-, vibratsiooni-

16

või kiirgustase, gaasid (kas eraldi mõõdetuna või kasutusjuhendist võetuna); sõltuvalt töövahendist kas elektriliste või pneumaatiliste töövahendite kasutamise üldised ohutusjuhised. Ohutusnõuete loetelu võiks sisaldada muidki nõudeid, mille eiramine on varem põhjustanud töö käigus töövahendite rikkumist või tööõnnetusi, töövahendi kasutamisel esineda võivaid ohte ja vigu ning kaitseseadiste ja nende toimimise ülevaadet. Arvesse tuleb võtta ka töökohta ümbritseva töökeskkonna ohutegureid ning keskkonda, kus töövahendit kasutatakse (nt välitöödel rasketes ilmastikuoludes kehtivad elektriliste töövahendite kasutamise piirangud).

Teave töövahendi õige ja ohutu kasutamise kohta.Siia kuuluvad töövahendi kasutamisega seotud tööoperatsioonide kirjeldused, samuti ergonoomiliselt õigete tööasendite ja -võtete ning täpsustavate ohutusnõuete kirjeldused.Täpsustavad ohutusnõuded oleks nende olulisuse tõttu otstarbekam välja tuua või siis üle korrata konkreetset tööoperatsiooni käsitlevas peatükis (nt järkamissae kiilunoa ja saeketta vaheline kaugus kiilunoa reguleerimise peatükis või mootorsaest kinnihoidmise nõuded mootorsae käivitamise peatükis).

Kirjalik ohutusjuhend võib olla nii väljaprinditud kui ka elektrooniline dokument – peaasi et tööandja on selle kinnitanud ja töötajatele teatavaks teinud ning see on vajadusel kättesaadav.

17

Hooldusjuhised.Juhised hoolduse teostamise kohta sellises mahus, mida töötaja peab ise tegema, sh tähtsamad ohutusnõuded, samuti käitumine töövahendi kasutamisel tekkinud probleemide korral – mida teha, kellele teatada jne.

Näide elust. Töötaja freesis freespingil 2150 x 70 x 58 mm puitdetailide otsasüviseid. Pärast kahe detaili töötlemist avastas ta, et detaili soon on mõnest kohast paksem, ja arvas, et vasakut piirajat on vaja reguleerida. Kuna ta ei osanud pinki reguleerida ja hommikuse vahetuse alguses polnud ka kelleltki abi küsida, proovis ta detaili süvistada lõikeinstrumendi pöörlemissuunas. Kui tooriku ots oli liikunud üle vasakpoolse tugijoonlaua serva, puutus see kokku freesiteraga ning jõu äkiline suurenemine lõi töötajal tooriku käest. Toorikut lõikeinstrumendi kohalt toetanud vasak käsi sattus freesiterade tööpiirkonda ja sai vigastada. Kaitsekatet töötaja ei kasutanud. Töötaja oli ettevõttes töötanud kolm kuud. Ta ei olnud enne sellist tööd teinud ega tundnud tööpingiga töötamise ohutuid töövõtteid: ei osanud pinki reguleerida ega teadnud, millal ja kuidas kasutada kaitsekatet. Ettevõttes oli küll olemas freespingi ohutusjuhend, kuid selles ei kirjeldatud kaitsekatte vajadust ja pingi reguleerimise nõudeid. Registreeritud oli küll töötaja lubamine iseseisvale tööle, kuid see oli toimunud juba enne tema esmajuhendamist. Registreerimise eest vastutav tootmisjuht ei olnud veendunud, kas töötaja tunneb töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning oskab neid praktikas rakendada.

Ohutusjuhendis ei piisa üldsõnalisest nõudest, et enne töö alustamist on vaja veenduda töövahendi või töökoha korrasolekus. Tuleb selgitada, millele konkreetselt peab töövahendi või töökoha kontrollimisel tähelepanu pöörama. Kui töövahendil on kaitseseadised, tuleb kontrollida nende olemasolu ja asendi sobivust alustatavaks tööks. Samuti ei sobi ohutusjuhendisse umbmäärane isikukaitsevahendite kasutamise nõue – andma peab täpsed juhised, millal ja millist isikukaitsevahendit kasutada. Enne töö alustamist peab veenduma ka riietuse sobivuses. Töövahendite liikuvate osade läheduses tegutsedes tuleb jälgida, et riietus ei saaks millegi külge kinni jääda. Selliste töövahendite korral on töökinnaste kasutamine keelatud. Täpsustamist võib vajada ka see, milliseid jalanõusid on töötajal vaja kanda. Ohutusjuhendis nõuete kirjeldamise täpsustamiseks on soovitatav tutvuda määrusega „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded”. Kasutus- või muus juhendis olevatele nõuetele tuleb lisada nõuded, mis arvestavad ettevõtte konkreetseid tingimusi. Peab jälgima, et ohutusjuhendis oleksid ainult need nõuded, mida on töötamise ajal võimalik ka tegelikult täita. Kui seal esineb nõue, mille täitmisel tööd teha ei saagi ning mida nii töötaja kui ka tööandja teadmisel rikutakse, muudab see ka teiste nõuete täitmise vajaduse töötaja jaoks kaheldavaks.

18

Töövahendi kasutusjuhend ohutusjuhendinaOn arutletud, kas ohutusjuhendina võib kasutada töövahendi valmistaja kaasa antud eestikeelset kasutusjuhendit, st tööandja kinnitab ettevõttes kasutatava ohutusjuhendina kasutusjuhendi. Üldjuhul ei ole see õigustatud. Koosneb ju kasutusjuhend tavaliselt valdavalt nõuetest, mis on seotud masina seadistamise, kontrollimise ja muude tööde kirjeldamisega, millega tavakasutaja kokku ei puutu. Samuti võib töövahendi kasutusjuhend olla mitmesse keelde tõlgituna mahukas. Kui ohutuse teema moodustab kasutusjuhendist vaid väikese osa, on selle esiletoomine juhendamise käigus ebamugav. Kasutusjuhendi tarvitamist ohutusjuhendina võib raskendada asjaolu, et mõnes valdkonnas leiavad töövahendid teistsugust rakendust, kui see on kirjeldatud kasutusjuhendis. Näiteks ehitusettevõttes, kus mootorsaage kasutatakse ehitustööl, pole vajadust tutvustada töötajatele metsatöö ohutusnõudeid, mida aga mootorsae kasutusjuhend nii teksti kui ka rohkete piltide abil põhiliselt käsitleb. Kui kasutusjuhendis kirjeldatud olud sarnanevad nende tööoludega, kus töövahendit kasutatakse, ja kasutusjuhend käsitleb suures osas vajalikke ohutusnõudeid, on soovitatav tarvitada juhendamiseks kasutusjuhendit ning kinnitada see ettevõtte ohutusjuhendina. Kasutusjuhendi teksti ei ole mõtet ohutusjuhendisse ümber trükkida ning kasutusjuhendist selgitavate piltide ülekandmine ohutusjuhendisse on aeganõudev ja tülikas.

Mitu ohutusjuhendit koostada?Mitme töövahendi ohutusnõuete käsitlemine ühes ohutusjuhendis on soovitatav ainult sel juhul, kui töötaja kasutab kõiki kõnealuseid töövahendeid. Vastasel korral peab töötaja kohustustega seotud nõuded eristama temale ebavajalikest. Arvesse peaks võtma kasutatavate töövahendite iseloomu ja hindama nende ühte juhendisse sobitamise võimalust. Mõnel juhul on tõesti otstarbekas koondada mitme töövahendi kasutusnõuded ühte juhendisse, näiteks köögiseadmete ja lihtsamate käsitöövahendite korral. Akutrelli või muu töövahendi kohta koostatud ühise ohutusjuhendi sisu tuleks üle kontrollida iga uue töövahendi ostul. Kui ohutusjuhendi ja äsja ostetud trellpuuri kasutusjuhendi sisu erineb, tuleks ohutusjuhendit täiendada ja selgelt sätestada, millise töövahendi kohta erinõuded kehtivad.

19

Pneumaatiliste ja elektriliste töövahendite või suuremate masinate puhul ei ole aga otstarbekas koondada ühte juhendisse nõudeid mitmele eriotstarbelisele töövahendile, näiteks naelapüstolile, akutrellile ja mootorsaele. Küll on aga mõeldav akutrellide kasutamisele esitatavate nõuete käsitlemine ühes juhendis. Samas tuleks hinnata, kas kõikide tootjate akutrellide kasutuspõhimõtted ja neist tulenevad ohutusnõuete erinevused võimaldavad tööriistu käsitleda ühes ohutusjuhendis.

Ohutusjuhendi koostamine töövahendi kasutusjuhendi puudumiselVanematel masinatel sageli kasutusjuhendit üldse ei ole. Sel juhul tuleb ohutusjuhendi koostamisel lähtuda ennekõike kasutamisel omandatud kogemustest, pannes kirja nõuded, mille järgimine tagaks tervisliku ja ohutu töötamise. Vanemate masinate ohutusjuhendite koostamisel võetakse tihti aluseks kättesaa- davad tüüpjuhendid. Sel juhul tuleks kindlasti kaaluda selle vastavust konkreetsele töövahendile ja kasutamistingimustele ettevõttes. Tuleb veenduda, kas tüüpjuhendis esitatud töökeskkonna ja kasutatava töövahendi kohta käivad nõudmised on põhjendatud ning kas töövahendite ja töökeskkonna kirjeldused sarnanevad ettevõtte omadega.

Näide elust. Töötaja puuris auke ukselengi külgmistesse detailidesse. Selleks oli vaja puurida puidupuurpingil 7 mm puuriga kolm auku. Pärast iga augu puurimist tuli detail asetada uude asendisse. Detaili järjekordsel ümberpaigutamisel sattus töötaja vasak käsi puurpingi liikuva lõiketera lähedusse ja kinnastatud käsi läks vastu puuritera, põhjustades vigastusi. Töötaja oli ettevõttes tööl olnud ainult kümme päeva. Tööleasumisel ei olnud talle korraldatud ei ohutusjuhendamist ega väljaõpet, samuti ei olnud ettevõttes koostatud puidupuurpingi ohutusjuhendit. Seetõttu ei osanud töötaja pidada ohtlikuks seda, et puurpingi lõiketera ette paigaldatud kate ei olnud nõuetekohane, ega aimanud põhjust, miks pöörleva seadisega töövahendi kasutamisel ei tohi käed olla kinnastatud. Puurimistöid on ohtlik teha kinnastega, sest need võivad puuri puutudes vedada kaasa ka käe, tekitades ulatuslikumaid vigastusi kui palja käe korral.

Teatud töövahendite kasutamise pädevustunnistusSurve- ja tõsteseadmete, liikurmasinate ja teiste ohtlikumate töövahendite kasutajatele peab tööandja korraldama põhjaliku väljaõppe, mis annab nii teoreetilisi teadmisi kui ka võimaldab viimistleda praktilisi oskusi. Nimetatud masinate kasutajate pädevusnõudeid on täpsemalt käsitletud tehnilise järelevalve ameti kodulehel www.tja.ee. Masina ohutuse seaduse kohaselt peab olema pädevustunnistus kraana käitajal, kelle kraana on registreeritud tehnilise järelevalve ametis.

20

OHUTUSJUHENDAMISE PÕHIMÕTTED

21

Tuletage meelde – paljud tegevused, milles te praeguseks vilunud olete, nõudsid alguses vaeva ja kannatust. Mäletate, kuidas õppisite autoga sõitma või kui kaua harjutasite lapsena kingapaelte sidumist?

Need näited kinnitavad, et:• ka lihtsad asjad võivad esmapilgul keerulised tunduda;• üks kord kuuldud juhisest jääb sageli väheks, et osata sama hästi järele teha;• töövõtted muutuvad automaatseks ja kiireks üksnes praktiseerides;• uuele töötajale mingi tööoperatsiooni selgitajal tuleks teadvustada kasutatavate

töövõtete järjekorda, mis tema kui kogenud spetsialisti jaoks on juba automaatne. Ilma sellele tähelepanu pööramata ei suuda ta töövõtete õiget järjekorda edasi anda.

Enne juhendamist tuleb uurida uue töötaja teadmisi ja oskusi ning püüda neid juhenda- misel arvestada ja neile toetuda. Paljude uustulnukale teadaolevate nõuete kordamisel võib tema tähelepanu hajuda, mistõttu uuemad aspektid jäävad märkamata. Olemasolevate teadmistega seostamine aitab uut infot kergemini omandada. Juhendaja peaks innustama uusi töötajaid küsimusi esitama. Raskesti mõistetavat teavet on keeruline omandada ja olulisemat meelde jätta. Info edastamisel oleks hea haarata võimalikult palju meeli – kui midagi kuulata, selle kohta lugeda ja teksti selgitavaid jooniseid vaadata, jääb õpitav paremini meelde. Vältida tuleb kiirustamist, sest oskuse teha tööd kiiresti ja ohutute töövõtetega saab omandada üksnes praktika käigus. Stressivabas õhkkonnas omandatakse kogemusi rutem. Põhjalikule juhendamisele ja väljaõppele pühendatud aeg on otstarbekalt kasutatud, sest edastatud teadmised on uue töötaja ohutute ja õigete harjumuste loomise nurgakiviks.

Juhendamise tähtsad sammud• Püstitage selged juhendamise eesmärgid ja

põhjendage neid.• Näidake tööprotsess ette ja põhjendage tegevust –

mida ja miks teete. Jälgige, et töötajal oleks sama vaatenurk nagu teil – see lihtsustab töövõtete järgimist.

• Laske uuel töötajal ette näidatud tööoperatsioone korrata ja tehtavat selgitada – selline teadmiste rakendamine aitab tõsta õpitu efektiivsust ja näitab, kas töötaja on omandanud vajalikud teadmised täies mahus.

• Kontrollige töötaja sooritust – korrigeerige ettetulevaid vigu ja öelge, mis oli tehtud õigesti.

• Praktiseerige väljaõppe käigus.• Kontrollige uusi töösooritusi, et välistada väärate

töövõtete kinnistumist.

Kokkuleppel tööandjaga võib töötaja osaliselt teha kaugtööd väljaspool tavapärast töötegemise kohta.

22

JUHENDAMINE JA VÄLJAÕPE KOKKUPUUTEL TÖÖKESKKONNA OHUTEGURITEGA

23

Töökeskkonna ohutegurid võivad olla kas füüsikalised (sh müra ja vibratsioon ning plahvatusoht), keemilised (sh kokkupuude ohtlike kemikaalide, kantserogeenide, mutageenide ja asbestiga), bioloogilised, füsioloogilised (sh raskuste käsitsi teisaldamine ja töö kuvariga) või psühholoogilised.

Müra ja vibratsioonMüra või vibratsiooniga kokkupuutuvate töötajate ja töökeskkonnavolinike juhen- damine ning väljaõpe peab hõlmama eelkõige järgmist:• müra ja vibratsiooni kahjulik mõju tervisele;• müraga seotud kuulmiskahjustuse ja vibratsioonist põhjustatud tervisekahjustuse

varajane avastamine ja sellest teatamine;• töötajate tervisekontrolli vajalikkus ja selle läbiviimise kord;• müra ja vibratsiooni mõõtmise ning terviseriskide hindamise tulemused ettevõttes;• müra ja vibratsiooni piirnormid;• mürast ja vibratsioonist tulenevate terviseriskide vältimiseks või vähendamiseks

rakendatavad abinõud;• kuulmiskaitsevahendite nõuetekohane kasutamine;• töövahendite kasutamine viisil, mis minimeeriks kokkupuute nende tekitatava

müraga (ohutud töövõtted, töökorraldus, isikukaitsevahendite kasutamine).

Näide elust. Ettevõttes oli kasutusel tootmisliin, mis koosnes höövelpingist ja kahekettalisest saagpingist. Sellel lõigatud detailid võttis konveierilt vastu 19aastane naistöötaja, kelle ülesanne oli töödeldud detaile sortida ja ladustada. Töötamise ajal ta saagpinki ega selle operaatorit ei näinud, sest müra vähendamiseks oli saagpingi ette paigaldatud puidust sein. Vahetuse lõppedes pidi naistöötaja aitama koristada tootmisliini ümbrust. Ühele saeketta all olevale väljatõmbeventilatsiooni metallvarrastest restile oli jäänud väike puuklots. Töötaja tõstis seda eemaldades kätt veidi kõrgemale ja käsi läks vastu saeketast, mis vigastas kõõluseid. Töötajat oli juhendatud tema tavatöö osas, milleks oli detailide liinilt vastuvõtmine, sortimine ja ladustamine, kuid ta ei tundnud tootmisliini koristamise ohte. Tööõnnetuse järel kinnitas töötaja, et oli küll teadlik saeketaste olemasolust puitseina taga asuval tootmisliinil, aga mitte sellest, kus need täpselt asuvad. Seda sai kannatanu teada alles pärast seda, kui saeketas talle kätte lõikas.

PlahvatusohtTöötajad peavad teadma, kus on või kus võib tekkida plahvatusohtlik keskkond. Juhendamise ja väljaõppe ajal tuleb käsitleda tegureid, mis soodustavad plahvatusohtliku keskkonna teket ja suurendavad võimaliku plahvatusega kaasnevate tagajärgede ulatust. Töötajatele tuleks tutvustada plahvatuskaitse dokumenti, mis sisaldab nii plahvatuse

24

riskianalüüsi tulemusi kui ka nende alusel koostatud tegevuskava. Viimases nähakse ette plahvatusriski ärahoidmiseks või vähendamiseks rakendatavad abinõud. Töötajatele peavad olema antud juhised töö peatamiseks ja ohualalt lahkumiseks tõsise ja vältimatu õnnetusohu tekkimisel. Edastatud peavad olema käitumisjuhised (töö)õnnetuse või selle ohu korral, sh tööandja ja kaastöötajate teavitamise kord ning töövahendite seiskamise ja väljalülitamise kord. Töötajaskonda peab olema teavitatud töötajatest, kes vastutavad inimeste ohualast väljaviimise ja päästetööde eest. Selliste töötajate hulk, väljaõpe ja nende käsutuses olev varustus peab vastama ettevõtte suurusele ja ohu eripärale. Kuna plahvatusohutuse valdkond kuulub päästeameti järelevalve alla, tuleb juhendamisel ja väljaõppel arvestada ka nende nõudmisi.

Ohtlikud kemikaalidTööandja peab tagama töötajatele ohutute töövõtete väljaõppe.

Töötajad peavad olema teadlikud tööl kasutatavate ohtlike kemikaalide:• võimalikust mõjust tervisele;• toime vähendamiseks kasutatavatest isikukaitsevahenditest;• riskianalüüsi tulemustest;• ohutuskaardi andmetest;• sisaldusest töökeskkonna õhus ja lubatud piirnormidest;• kasutamist reguleerivatest õigusaktidest.

Kantserogeensed ja mutageensed kemikaalidTööandja peab kantserogeenide või mutageenidega kokkupuutuvatele töötaja- tele tagama asjakohase väljaõppe.

Väljaõpe peab hõlmama eelkõige järgmist:• kantserogeenide ja mutageenide tervist

kahjustava toime tundmine, sealhulgas tervisekahjustuse riski suurenemine suitsetamisel;

• kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuute vältimiseks rakendatavad ohutusabinõud;

• ohumärgised;• ettevõttes kehtestatud

tööhügieeninõuded;

25

• isikukaitsevahendite, sh kaitseriietuse kasutamise eesmärk ja kord;• tegutsemisjuhised ohtliku olukorra tekkimisel.

Väljaõpet tuleb korrata, kui tööprotsessis tehakse olulisi muudatusi, mis puudutavad kasutatavaid kantserogeene või mutageene, seadmeid või tehnoloogiat. Kui ettevõttes kasutatakse kantserogeene või mutageene sisaldavaid seadmeid või konteinereid, peab tööandja nendest töötajaid teavitama ja tagama, et kõik neid aineid sisaldavad seadmed, konteinerid ja pakendid kannaksid selgelt loetavat märgistust ja hästi nähtavaid hoiatusmärke. Samuti peab tööandja koostama ja kinnitama kirjalikud juhised kantserogeenide ja mutageenide käitlemiseks ning tagama, et need oleksid töötajatele kättesaadavad ja vajadusel nähtavale kohale välja pandud.

AsbestTööandja peab asbestiga kokku puutuvaid töötajaid ja töökeskkonnavolinikku teavitama alljärgnevast:• töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest;• töökoha õhu asbestikiudude sisalduse

mõõtmistulemustest;• töökoha asbestiga kokkupuute piirnormi

ületamisest ja selle võimalikest põhjus- test;

• abinõudest, mida piirnormi ületamisel rakendatakse.

Tööandja korraldab asbestitöö tegijatele enne esmakordset tööleasumist väljaõppe, mille sisu ja maht peavad olema kooskõlas tehtava töö laadiga. Väljaõppe kestus on vähemalt 8 tundi.

Väljaõppe käigus tuleb käsitleda järgmisi teemasid:• asbesti tervistkahjustav toime ja tervisekahjustuse riski suurendavad tegurid,

sh suitsetamine;• asbesti sisaldavate toodete ja materjalide liigid, nende tuvastamine;• tegevused, mille käigus võidakse asbestitolmuga kokku puutuda;• asbestitöö kavandamine ja töökava koostamine;• juhised tegutsemiseks, kui töö käigus avastatakse ootamatult asbesti sisaldavaid

materjale või kui neid kahjustatakse;• ohutud töövõtted, kaitsevahendid, kasutatavad ohumärgistused;• hingamiskaitsevahendite otstarve, sortiment, valimine ja kasutamine;• asbestitöö hügieeninõuded;• saastest puhastamine;

Tänapäevased katusekattematerjalid asbesti enam ei sisalda, küll aga leidus seda nõukogude ajal laialdaselt kasu-tatud eterniidis. Seetõttu ei tohi vana eterniiti prügikasti visata, vaid see tuleb viia ohtlike jäätmete kogumispunkti.

26

• jäätmete kõrvaldamine;• tervisekontrolli kord;• lammutamise ja asbesti eemaldamise tehnika, vajadusel koos praktiliste

harjutustega.

Bioloogilised ohuteguridBioloogilised ohutegurid on bakterid, viirused, seened jms bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Ohtlik on ka töötada ruumides, mille konstruktsioonides on nähtavat hallitust või mille õhus on läpatanud või hallituse lõhn, kuna sel juhul hingatakse sisse mikroorganismide osi või nende ainevahetuse produkte. Nii töötajat kui ka töökeskkonnavolinikku peab teavitama ja juhendama kõiges selles, mis puudutab töökeskkonna terviseriske ja ettevaatusabinõusid bioloogiliste ohutegurite mõjust hoidumiseks, hügieeninõudeid, isiku- kaitsevahendite kasutamist, ohuolukorra välti- mist ja tegutsemist õnnetusohu korral. Töötajate väljaõpe viiakse läbi enne bioloogiliste ohuteguritega töö alustamist ja vajadusel perioodiliselt. Uute terviseriskide tekkimisest tuleb töötajaid täiendavalt teavitada. Bioloogiliste ohutegurite kohta peab tööandja koostama ja kinnitama kirjalikud juhised ning tagama, et need oleksid töötajatele kättesaadavad ja vajadusel nähtavale kohale paigaldatud. Töökohale tuleb välja panna kirjalik tegevuskava, kuidas toimida bioloogiliste ohutegurite põhjustatud õnnetusjuhtumiohu korral ning mida ette võtta õnnetuse tagajärgede vältimiseks ja likvideerimiseks. Kui ettevõttes on juhtunud õnnetus või ohuolukord, millega võib kaasneda bioloogilise ohuteguri levimine töökeskkonda ja töötajate nakatumine, peab tööandja informeerima sellest viivitamatult töötajaid ja töökeskkonnavolinikku. Tööandja peab töötajaid ja töökeskkonnavolinikku teavitama ka õnnetuse põhjustest, võimalikest tagajärgedest ja rakendatavatest kaitseabinõudest, et tulevikus sarnaseid juhtumeid vältida.

Kuvariga töötamineIga töötaja peab saama vajaliku juhendamise ja väljaõppe enne kuvariga tööleasumist ning ka pärast oluliste muudatuste tegemist töötamiskohal. Siinjuures tuleks tähelepanu

Kui töötajal on mõni allergia, näiteks õietolmu vastu, oleks tal mõistlik öelda seda tööandjale, et sellega saaks töökeskkonna kujundamisel arvestada.

27

pöörata töökoha ergonoomilisele kujundamisele ja õigele paigutamisele büroos ning töökoha valgustusele, sealhulgas pimestamise vältimisele, samuti liikumisteede korrasolekule ja elektriohutusele. Kui töötaja kasutab peale kuvari muidki töövahendeid, tuleb ka nende kohta korraldada väljaõpe.

Füsioloogilised ohuteguridFüsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine, üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Tööandja peab tagama, et töötajat juhendatakse tehniliste abivahendite õiges kasutamises ja teisaldamisega seotud ohtude vältimises enne tema tööle lubamist ametikohal, kus tööülesannete hulka kuulub viiekiloste ja raskemate esemete käsitsi teisaldamine. Samuti peab töötaja saama õigete töövõtete kasutamise väljaõppe. Asjakohast juhendamist vajab ka töötaja, kelle igapäevaste tööülesannete hulka teisaldustöö ei kuulu. Tööandja peab teavitama töötajaid kõigist teisaldustööga seotud ohtudest, sealhulgas raskuse kaalust. Arvestada tuleb sotsiaalministri 27. veebruari 2001. aasta määruse „Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” §-s 5 loetletud ohutegureid, mis võivad põhjustada terviseriski. Juhendamine tuleks korraldada ka viiest kilost kergemate raskuste tõstmisel, kui seda tehakse ebamugavas asendis ja/või pikema aja jooksul.

NB! Rasedal, naisel kolm kuud pärast sünnitust ja alla 16aastasel on teisaldustöö keelatud!

Psühholoogilised ohuteguridJuhendamise käigus tuleks tähelepanu pöörata ka psühholoogilistele riskidele töökohal. Psühhosotsiaalseks ohuteguriks võib olla liiga suur töökoormus, segased tööülesanded, pingelised suhted kaastöötajate/klientidega (näiteks ärritunud patsient, kes oma pahameele meditsiiniõe peale välja valab), vähene tugi kolleegidelt, töökiusamine jms. Psühholoogiliste ohutegurite hindamiseks on soovitatav korraldada kord aastas töötajatele anonüümne küsitlus, lisaks korraldada treeninguid, et harjutada käitumist olukordades, kus võib esineda agressiivsust või muid psühholoogilisi ohte – eriti aktuaalne on see teenindussektoris. Töötajatele peaks andma informatsiooni, kelle poole nad saavad probleemi tekkides pöörduda. Töötaja peaks saama innustust ja tuge, et ta julgeks rääkida ning et tal ei tekiks oma murega üksijäämise tunnet.

28

OHUMÄRGUANDED JA ISIKUKAITSEVAHENDID

29

Töötajaid ja töökeskkonnavolinikke peab olema teavitatud kõigist tööl kasutatavatest, muudetavatest või uutest kasutusele võetavatest ohumärgistest, sõltumata sellest, kas tegu on hoiatusmärgise või mõne optilise või akustilise hoiatusseadisega. Töötajatele tuleb korraldada juhendamine ohumärgise tähenduse ja selle mõjupiirkonnas kehtivate käitumisreeglite kohta. Isikukaitsevahendite väljastamisel tuleb töötajatele korraldada isikukaitsevahendite kasutamise väljaõpe, vajadusel koos näitliku kasutamisega. Töötajat tuleb teavitada terviseriskidest, mis kaasnevad kaitsevahendi kasutamata jätmisega. Väljaõppes arvestatakse isikukaitsevahendite kasutusjuhendeid, nende kasutamise korda ettevõttes ja riskianalüüsi tulemusi. Töötaja peab saama isikukaitsevahendite regulaarse kontrollimise ja hooldamise juhiseid. Väljaõppe käigus peab töötajaid teavitama, kus ja millistes tingimustes tuleb isikukaitsevahendeid hoida, ka pärast tööpäeva lõppu. Kui asjaolud nõuavad, et sama isikukaitsevahendit kasutab mitu töötajat, tuleb töötajaid teavitada abinõudest, mida peab rakendama, et kasutajatel ei tekiks tervise- või hügieeniprobleeme. Tegevusalade ja tööde loetelu, mille juures võib olla vajalik kasutada isikukaitse- vahendeid, on esitatud Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000. aasta määruse „Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord” lisas 3. Töökoha ohualad, kus isikukaitsevahendi kasutamine on kohustuslik, tuleb märgistada asjakohaste ohutusmärgistega.

Kui kolleeg on sattunud eluohtlikku olukorda, on kõige mõistlikum helistada numbril 112 ja järgida sealt antavaid juhiseid.Selgroovigastuse korral ei ole õige hakata iseenese tarkusest kannatanut liigutama, sest see võib tema seisundit halvendada.

30

Näide elust. Ehitusplatsil lõikasid töötajad elektrilise ketaslõikuriga ehitise fassaadi ava. Ülemise horisontaalse roovi eemaldamiseks lõigati kõigepealt läbi roovi vasakpoolne ots. Parempoolse otsa läbilõikamise ajal seisis üks töötaja vasakpoolses nurgas ja püüdis roovi horisontaalasendis hoida. Kui kaastöötaja lõikas lahti parempoolse otsa, kaotas vasakul seisev töötaja ootamatult tasakaalu ja kukkus koos 4 kg kaaluva läbilõigatud rooviga 7 m kõrguselt maapinnale vastu äärekivi. Kukkumise tagajärg oli ränk: lülisambamurd ja seljaajuvigastused. Kannatanule oli suuliselt selgitatud ohutusnõudeid, kuid konkreetse ehitusplatsi kohta koostatud tööohutuse plaani polnud talle keegi tutvustanud. Seega ei olnud ta teadlik, millistes kohtades töötades on kohustuslik kasutada kukkumisvastaseid isikukaitsevahendeid. Töötaja ei pidanud fassaadiava lõikamistööde ajal isikukaitsevahendite (turvaköie või -rakmete) kasutamist vajalikuks, sest töö toimus lodža põrandal seistes ja kolmest küljest seintega kaitstud alal. Kahjuks võib kõrguses töötamisel kukkumiseks piisata ka ainult ühest piiramata küljest ning kõrgelt kukkumised on tihti väga tõsiste tagajärgedega.

31

Lisa 1. Juhendamise ja väljaõppe efektiivsuse hindamise küsimustik

Kas teie ettevõttes korraldatakse töötajate juhendamist:• uutele töötajatele (sh renditööjõule, ajutistele töötajatele, endistele

töötajatele, kes asuvad uuesti tööle)?

jahosaliseltei

• töötaja ümberpaigutamisel teisele tööle või tema ülesannete muutmisel?

jahosaliseltei

• tehnika või töövahendite vahetamisel või uuendamisel?jahosaliseltei

• tööohutusnõuete rikkumisel?jahosaliseltei

• töökorralduse muutmisel või siis, kui töötaja töös on olnud kolmest kuust pikem paus?

jahosaliseltei

Kas kollektiiv on teadlik uue töötaja tööleasumisest?jahosaliseltei

Kas uusi töötajaid tutvustatakse isiklikult töid juhtivatele isikutele, tulevastele kaastöötajatele, töötervishoiu ja tööohutuse eest vastutavatele isikutele?

jahosaliseltei

Kas määratakse pädev juhendaja, kes vastutab uue töötaja esmajuhendamise eest?

jahosaliseltei

Kas määratakse spetsialist või kogenud töötaja, kes vastutab uue töötaja väljaõppe eest ning abistab teda uuel töökohal?

jahosaliseltei

Kas on planeeritud ressursse (sh aega) uue töötaja juhendamiseks ja väljaõppeks?

jahosaliseltei

32

Kas peetakse töötajate juhendamise, väljaõppe ja iseseisvale tööle lubamise registrit?

jahosaliseltei

Kas juhendamine on kohandatud:• töötaja eelteadmistega (püütakse välja selgitada, millised teadmised on

tööle asuval töötajal)?

jahosaliseltei

• uue töötaja võimega võtta vastu informatsiooni?jahosaliseltei

Kas juhendamisel on arvestatud töötaja keeleoskust?jahosaliseltei

Kas juhendamist teostatakse võimalikult näitlikult ja edastatav informatsioon on konkreetne (sh töövahendite ja tööoperatsioonide õige kasutamise näitamine)?

jahosaliseltei

Kas uued töötajad saavad esitada küsimusi?jahosaliseltei

Kas kontrollitakse, et õpitu leiab väljaõppe ajal rakendust?jahosaliseltei

Kas töötajad saavad tagasisidet oma töösaavutuste ja ebaõnnestumiste kohta?

jahosaliseltei

Kas töötajaid teavitatakse ettevõtte töökorralduse reeglitest?jahosaliseltei

Kas uutele töötajatele tutvustatakse ettevõtet, selgitatakse tegevusi ja töötaja rolli?

jahosaliseltei

Kas uusi töötajaid teavitatakse ettevõtte spetsiifilistest ohtudest (nt töökeskkonna ohuteguritest, ohumärguannetest, liikumisteedest, seadmetest ja töövahenditest) ja abinõudest nende vähendamiseks või vältimiseks? Kas töötajaid informeeritakse:

• missuguseid isikukaitsevahendeid millistel töökohtadel kasutada tuleb?jahosaliseltei

• kuidas tuleb kasutada isikukaitsevahendeid?jahosaliseltei

jahosaliseltei

Kas töötajaid informeeritakse käitumisreeglitest (sh esmaabivahendite asukohtadest, telefonidest) õnnetusjuhtumi korral?

jahosaliseltei

Kas töötajaid informeeritakse käitumisjuhistest (sh alarmist, käitumisest alarmi töölehakkamisel, tulekustutite asukohtadest ja nende kasutamise juhistest, päästenumbritest, evakuatsiooniteedest, kogunemiskohtadest) tulekahju korral?

jahosaliseltei

Õiged vastused

Kui vastasite kõigile küsimustele „jah”, on teie ettevõttes juhendamise ja väljaõppe korraldus õigel teel. Vastused „osaliselt” ja „ei” juhivad tähelepanu puudujääkidele, mille kõrvaldamine muudab juhendamise ja väljaõppe tulemuslikumaks.

34

Lisa 2. Pane pea tööle!Vii töövahendid õigetele kohtadele!

Vii iga töövahend oma õigesse kohta roheliseks värvitud turvaalal. Selleks tõmba murdjoon, mis ühendaks tööriista tema õige asukohaga nii, et iga jooneosa ühendaks kaht naaberpunkti kas vertikaalselt või horisontaalselt (NB! mitte diagonaalselt!). Eri jooned ei tohi ristuda ega kokku puutuda ning kõik punktikesed peavad leidma kasutust.

35

36

Õiged vastused

Nuputamisülesanne

Ristsõna: tulen hiljem tagasi

37

38

Tööelu tekitab küsimusi?VAATA Tööinspektsiooni kodulehele www.ti.ee ja Tööelu portaali www.tööelu.ee

HELISTA juristi infotelefonile 640 6000 igal tööpäeval kella 9.00–16.30

KIRJUTA jurist@ti.ee

ISBN 978-9949-552-19-1 (pdf)