TIPPSPETSIALISTIST ÕPPEJÕUKS! ... AGA MIKS? JA

KUHU EDASI?

TÖÖTOA PÄEVAKAVA• TIPPSPETSIALISTIST ÕPPEJÕUKS! ... AGA MIKS? JA

KUHU EDASI? Kas on ja milles seisneb probleem? – Elina, PAO juhataja

• Milline peaks olema SKA erialaõppejõud? – Shvea, SJI lektor

• Miks ei soovita tulla erialaõppejõuks? – Anne, ÕSK juht

• Millised võiksid olla erialaõppejõu karjääri- ja rotatsioonisüsteemi võimalused? – Mairit, ÕSK lektor

• HEAD MÕTTED LAUALE! – 5 küsimust ja 5+n lahendust

• KOKKUVÕTE: millise sõnumi anname teistele?

ÕPPEJÕU AMETIKOHA ERIPÄRA

• Erialaõppejõu eeldus on erialane tööstaaž, st ta tuleb SJV-st

• Õppejõud on oma eriala tippspetsialist, kes vastutab oma tulevaste kolleegide arendamise eest, st ta on ...:

• tippspetsialistina – oma valdkonna professionaal, tal on asjakohased teadmised ning soov arendada oma valdkonda

• õppejõuna – võimeline viima läbi õppetööd ja osalema TAL-s

• inimesena – soovi ja võimega ise areneda. Iga päev.

• Õppejõul on tähtajaline töö/teenistussuhe, st pärast iga teatud perioodi ta peab otsustama – kas jääda, minna edasi või minna tagasi SJV põhitööle

• SKA-s töötasustamisel õppejõud on õppejõud (SKA-s 5 palgaastet ja 7 palgaklassi, norm-õppetöömaht 30 EAP-d)

=> Nõuded kõrged, garantiid osalised

ROTATSIOON ÕIGUSAKTIDES

• ATS2013 § 33: tähtajaline üleviimine ühest ametiasutusest teise ametiasutusse, puhkusearvestus jätkub, max tähtaeg ei ole sätestatud, lubatud 1 pikendamine

• PPVS 5. ptk 41. jagu: tähtajaline üleviimine politseiasutusest teise valitsusasutusse, valitsusasutuse hallatavasse asutusse või rahvusvahelisse organisatsiooni, puhkusearvestus katkeb, max 2 x 3 aastat

• Eraldi PPVS § 61 lõiked 1 – 3: üleviimine SKA-sse. Tagasipöördumine politseiasutusse reguleeritud piiratud ulatuses, max 1 x 5 õppeaastat

• PäästeS § 101: tähtajaline üleviimine päästeasutusest teise valitsusasutusse või rahvusvahelisse organisatsiooni, puhkusearvestus jätkub, max 2 x 3 aastat

• VangS § 128 lg 51: ATS2013 § 33 ei kehti vanglateenistuses. Oma regulatsioon §-d 129 ja 1291: muu ametikoht riigiasutuses, max 2 x 5 aastat

=> Regulatsioon ebaühtlane, reeglina roteerutakse eriteenistusest välja; SKA-sse õppejõuks roteerumine (st ka tagasiviimine) seadustatud vaid PPVS-s

SKA ÕPPEJÕUD 2012/2013

2012 septemberKoguarv Keskmine

vanus aastates

Keskmine staaž SKA-s aastates

Mehed: arv ja %

Politsei- ja piirivalvekolledž 23 47 9,9 16 ehk 70%

Päästekolledž 19 44 6,2 14 ehk 74%

Finantskolledž 5 43,6 4,8 3 ehk 60%

Justiitskolledž 9 35,1 2,7 3 ehk 33%

ÕSK, keeled, sport, SJI 21 46,4 11 3 ehk 14%

SKA kokku 77 44,5 8,1 39 ehk 51%

STAAŽ AMETIKOHTADEL

õppejõudude arv 01. septstaaž

sept20122008 2009 2010 2011 2012

Professor 6 4 4 4 2 16,2

Dotsent 2 2 1 1 3 4,7

Lektor 45 40 42 41 43 7,9

Assistent 17 13 8 7 14 7,7

Õpetaja/kutseõpetaja 19 18 16 16 15 8,8

Kokku 89 77 71 69 77 8,1

ÕPPEJÕUDUDE VOOLAVUS

Õppejõudude voolavus 2008 - 2012 2008 2009 2010 2011 2012

SKA-st lahkunud õppejõud 10 15 9 8 6

Sh omal soovil lahkunud 5 8 2 4 1

Õppejõudude keskmine arv 88 79 69 68 73

Koguvoolavus 11,36% 18,99% 13,04% 11,76% 8,18%

Vabatahtlik voolavus 5,68% 10,13% 2,90% 5,88% 1,36%

ÕPPEJÕUDUDE KONKURSS

SIKARO TEGEVUSED• SKA TAL uuring „Eelduste loomine Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku

kutse- ja kõrghariduse erialaõppejõudude jätkusuutliku karjääri- ja rotatsioonimudeli väljatöötamiseks Siseministeeriumi haldusalas“:

• Kas ja millised on meie probleemid? Uuringu peamiseid tulemusi tutvustame tänases töötoas.

• ESF kaasfinantseeritav projekt „Sisejulgeoleku õppejõudude akadeemia“:

• Projektirühm: Elina Orumaa, Elina Siimon (SiM), Maris Puust (PPA), Häli Allas (PÄA), Sigrit Lilleste, eksperdid PPAst, PÄAst, SiM-st

• Tegevused: erialaõppejõudude teenistusliku liikumise kaardistamine ja analüüs, 7 seminari välisekspertidega väliskogemuse kaardistamiseks, mentorlusprogramm erialaõppejõudude reservile

• Teostus: 2012/2013 õppeaasta

• ÜHINE EESMÄRK: SiM asutuste koostöös SJV erialaõppejõudude karjääri- ja rotatsioonisüsteemi loomine ning sellele õigusraamistiku kujundamine

• Uuring - Eelduste loomine Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku kutse- ja kõrghariduse erialaõppejõudude jätkusuutliku karjääri- ja rotatsioonimudeli väljatöötamiseks Siseministeeriumi haldusalas

• Läbiviijad: Anne Valk, Mairit Kratovitš, Triin Roosve, Mari Käbi (SKA ÕSK), Shvea Järvet (SKA SJI), Elina Orumaa, Oliver Pagel (SKA PAO)

UURINGU TAUST

Uuringu eesmärgiks on selgitada välja SKA kutse-ja kõrghariduse erialaõppejõudude värbamisega seotud probleemid ja huvigruppide ootused ning pakkuda välja SKA-le sobivaim karjääri-ja rotatsioonisüsteem.

Uurimisküsimused:

1. Milline peaks olema SKA erialaõppejõud?

2. Millised on põhjused, miks ei soovita tulla SKA-sse erialaõppejõuks?

3. Millised on erialaõppejõudude karjääri-ja rotatsioonisüsteemi ülesehitamise erinevad võimalused?

UURIMISKÜSIMUSED

METODOLOOGIA

• Uurimisstrateegia - fenomenograafia • Andmete kogumise meetod – poolstruktureeritud

süvaintervjuud (mai 2012 – august 2012)• Andmete analüüs – intervjuude transkribeerimine

ja kodeerimine, content analüüs, Nvivo• Valim – 53 intervjuud – 4 erinevat kategooriat

SKA õppeüksuste juhid ja PAO juht (14) SJ ametite, SiM juhid (14)

SKA koosseisulised erialaõppejõud (13) SKA koosseisuvälised erialaõppejõud (12)

Milline peaks olema SKA erialaõppejõud?

Shvea Järvet

ÕPPEJÕU ERIALANE KOGEMUS

Täiskasvanute koolitaja professionaalse identiteedi konstrueerimise protsessi mõjutavad koolitaja varasemad professionaalsed identiteedid ja elukogemused (Karm 2007:35)

SKA juht Ameti juht

vähemalt 5-10 aastat Alla 3 keeruline, pigem 5-10

SKA koosseisuline õppejõud Koosseisuväline õppejõud

Vähemalt 5 aastat 3-5 aastat

ÕPETAMISKOGEMUSSKA juht Ameti juht

Võiks olla (KV õppjõud, sisekoolitaja) aga

pigem ei nõuaks

See on oluline aga seda saab SKA ise arendada, pakkuda koolitusi

„ Kui inimesel teadmiste edasi andmise oskust ei ole, siis võib olla nii tark, et hiilgab öösel, aga kasu sellest midagi pole“ (Ameti

juht)

SKA koosseisuline õppejõud Koosseisuväline õppejõud

Kasuks tuleb kindlasti eelnev kogemus, ilma eelneva kogemuseta

on keeruline„aga selliseid õpetaja pädevusi ja oskusi tundsin ma 3 aasta pärast, et nüüd ma

oskan piisavalt hästi õpetada“ (SKA õppejõud)

jah peab, võiks olla, ei saa nõuda, ei pea olema

„ kui mina tulin alguses lugema, siis mul ei olnud mingit õpetamise kogemust ja ma olin alguses ikka hädas tegelikult“

(KV õppejõud)

TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS

SKA juht Ameti juht

Värbamisel ei saa nõuda aga valmisolek peaks olema

EÕJ kaasamine teadustegevusse, süsteemne lähenemine, teaduslike

meetodite kasutamine, koostöö rahvusvahelise tasandil,

„Vot see teaduse pool ongi see, mida amet kolledžilt ja õppejõult ootab /…/“

(ameti juht)

SKA koosseisuline õppejõud Koosseisuväline õppejõud

Väga erinev suhtumine - •SKA ootab ÕJ teadustegevust; •teadustulemusi saab rakendada õppes ja toetada ameti arengut; •pigem sooviks arendada ja koostada õppevahendeid

Pigem hirmutab, ametis ei ole põhitöö kõrvalt aega teadusega tegeleda aga vajadust SJ alaste uuringute järele

tunnetatakse tugevalt

VEEL VAJALIKUD KRITEERIUMID

KEELEOSKUS POSITSIOON

Kindlasti vajalik väga heal tasemel – rahvusvaheline koostöö, loengute

lugemine, teadusuuringute tulemuste integreerimine õppesse

Erisus valdkonniti –

Piirivalve – juhtPolitsei – hea spetsialist, ekspert

Pääste – pigem juht

HARIDUSTASE MUUD OMADUSED

Sõltub, millisel tasemel õpetab – kõrgharidus on miinimumnõue, pigem

vähemalt magister

Soov areneda, väga hea eneseväljendus- ja esinemisoskus, soov töötada noorte ja aktiivsete inimestega,

paindliku mõtlemisega, hea ajaplaneerija ja suhtleja, motiveeritud ja hea

empaatiaga, entusiastlik

KES SOBIB ERIALAÕPPEJÕUKS?• „Kui mõelda ideaalkuvandi peale, siis ta peaks olema oma

eriala arvamusliider“ (SKA juht)• „Ma olen isegi mõelnud, et millal ma kooli tagasi lähen –

siis kui pensioni ära vormistan, siis läheksin“ (Ameti juht)• „Me ju näeme siin, et kes on organisatsioonis juba

ammendunud ja läbi põlenud, siis saab nagu teha ka inimesega mingi kokkuleppe, et lähed ja oled kolm aastat seal õppejõud“ (Ameti juht)

• „Supi maitse läheb ainult siis paremaks, kui vürtse juurde panna. Ja neid vürtse tulebki kooli juurde tuua“ /rhv tasandil tuleb kogemusi saada/ (Ameti juht)

ERIALAÕPPEJÕU MÄÄRATLUSÕJ professionaalse identiteedi omaks võtmine ja kujunemine

ÕJ professionaalse identiteedi areng

Praktiline SJ valdkonna kogemus – enda määratlemine alguses pigem SJ valdkonna eksperdina kui koolitaja/ õppejõuna

Tugev SJ valdkonna väärtushinnangute ja organisatsioonikultuuri kandmine

Õpetamise kogemus (sisekoolitaja, KV õppejõud, koolitaja)

Õppimise mõistmine ja väärtustamine – muutus hoiakutes ja tegevustes

TAL kogemus ja uuringu tulemuste rakendamine õpetamises

Koolitused, enesearendamine, organisatsiooni toetus

Mitteformaalne suhtlemine õppejõududega

Kokkuvõte: 1. uurimisküsimus(Milline peaks olema SKA erialaõppejõud?)

• Õppejõudude suured nõudmised ja ootused – lõpetajad on tihti õppejõudude peegeldus:– erialane kogemus– õpetamise kogemus– teadus-, arendus- ja loometegevus (TAL)– haridustase– keeleoskus– positsioon ametis– isikuomadused

• Ameti juhtide ja KV õppejõudude – ootus, et SKA toetaks õppejõuks kujunemist ja toetaks õppejõu arengut

Millised on põhjused, miks ei soovita tulla SKA-sse

õppejõuks?

Anne Valk

KARJÄÄRIVALIKU ALUSED TEOORIAS• Arusaam sellest, kes ma olen (usk oma

võimetesse, ettekujutus ülesande raskusest,

eduootus)

• Teadmine, millised on tööga seotud võimalused

ja tingimused (rahuldus, mida ülesandest

saadakse ja kasulikkus tulevikuks)

• Oskus ratsionaalselt kahte esimest kombineerida

(kui suurt pingutust ülesande tegemine nõuab,

mida peab ohverdama seda tehes - valents)

Parsons 1909, ref Albion & Fogarty; Vroom, 1964

MIKS EI TULDA ERIALAÕPPEJÕUKS?Karjääri katkemise tunne

•KV õppejõud: „… kardetakse, et sa jääd nagu kadunuks süsteemi jaoks“•Ameti juht: „… ma arvan, et selle teravuse ma kaotan ise paari aastaga kindlasti“

Palk•SKA juht: „… nad ei ole nõus tulema madalama baastöötasu peale“•SKA õppejõud: „… lektori palgatase peaks olema kusagil 2000 eurot, siis saame hakata valima tippspetsialiste“•KV õppejõud: „… nõuded õppejõule ei vasta tasule“

Asukoht•Ameti juht: „… et teatud vanuses inimesed ei ole valmis enam nii, et nad elavad kolm päeva Paikusel ja kaks päeva Murastes“.

Meeldib olemasolev töö•Ameti juht: „… eks nad janunevad jätkuvalt niisuguse käegakatsutava operatiivtöö järgi …“•KV õppejõud: „… mis on ehk kõige olulisem, et ma tunnetan seda, et ma praegu suudan igapäevaseid tööprotsesse mõjutada...“

MIKS EI TULDA ERIALAÕPPEJÕUKS?

Informatsioonipuudus•Ameti juht: „…. inimesed eeldavad, et ühest e-mailist peaks piisama aga ei piisa. Just heade inimestega tuleb personaalselt läheneda, rääkida, toetada.“

Suur koormus •SKA õppejõud: „Sama palga eest tehakse ametis vähem tööd“,

•KV õppejõud: „Suure koormuse juures ei saa ennast arendada“

Õppejõu töö keerulisus ja suur vastutus•KV õppejõud: „Minu jaoks just ongi peamine see, et mis asja ma päevast päeva räägin“;• „… vastutus on suur, et mida sa seal räägid, see kõik peab ju ikka õige olema“

MIKS EI TULDA ERIALAÕPPEJÕUKS?

Ebakindlus töö sisu osas•SKA juht: „… see on juba väljapoole ka levinud, et on pidev heitlik tõmblemine koormuste täissaamise nimel“.•SKA õppejõud: „… suures ja mitmesuguseid töid tegevas organisatsoonis ei saa kõiki kasti sisse võrdseks taguda, kuna see on tegelikult kõige ebavõrdsem süsteem“•KV õppejõud: „… teatud asjade puhul tagasiulatuvalt ilmselt ei ole õige õigusakte muuta ….. kokkulepped ei kehti ja poolel teel vahetatakse hobuseid“

MIKS EI TULDA ERIALAÕPPEJÕUKS?

Segadused SKA identiteediga SKA õppejõud: „… kõrgkooli juhtimine käib nagu bürokraatliku organisatsooni juhtimine“

KV õppejõud: „Mingisugune jama on kõrgharidusega, et on nagu kutseõppega seotud rohkem …. ja magistriõppes on liiga palju sellist „põllu“ teemat – menetlus, praktikad jms“

SKA õppejõud: „… mind häirib see liigne kallutatus TAL tegevuste poole“

Ameti juht: „… selle asemel, et olla parim rakenduskõrgkool, te soovite konkureerida Tartu Ülikooliga … “

Ameti juht: „SKA soovib olla alma mater, amet soovib kutsekooli“

MIKS EI TULDA ERIALAÕPPEJÕUKS?

• Enesearendamine ja enese proovile panek (k.a rahvusvahelised koolitused)

• Millegi uue tegemine, vaheldus

• Paindlik tööaeg

• Muudatused ametis, ametipoolne suunamine, ülemuse käsk

MIKS VALITAKSE ÕPPEJÕUKARJÄÄR?

Eduootus Kasulikkus Valents

Meeldib olemasolev töö

Informatsiooni puudus, müüdidSuur koormus

Õppejõu töö keerulisus ja suur vastutus

Palk

Enesearendamine ja enese proovile panek (k.a rahvusvahelised koolitused)

Karjääri katkemise tunne

Asukoht

Segadused SKA identiteediga

Ebakindlus töö sisu osas

Muudatused ametis, ametipoolne suunamine, ülemuse käsk

Millegi uue tegemine, vaheldus

Paindlik tööaeg

ÕPPEJÕUKARJÄÄRI VALIKU MÕJUTAJAD

Kokkuvõte: 2. uurimisküsimus (Millised on põhjused, miks ei soovita tulla SKA-sse

erialaõppejõuks?)

1. Õppejõuks pürgija soovib teha midagi uut ja on valmis erialaseks arendustööks

2. Eduootuse ja kasulikkuse toetamiseks ja nende seose tugevdamiseks tuleb tegeleda sisemise selguse loomisega ja koostöö kujundamisega:

• õppejõu kui professionaali väärtustamine,• bürokraatlike raamide vähendamine;• identiteedi selgus, töösisu selgus;• arusaam, et palgaküsimus ja karjäärijuhtimine on

SKA ja ametite ühine mure eriala ja SJ valdkonna arendamisel

Millised on erialaõppejõudude karjääri- ja rotatsioonisüsteemi

ülesehitamise erinevad võimalused?

Mairit Kratovitš

I

Erialaõppejõu rotatsioonisüsteem

II

Erialaõppejõu akadeemiline

karjäär

III

Erialaõppejõu arendussüsteem

IV

Uued erialaõppejõud

I ERIALAÕPPEJÕU ROTEERIMISSÜSTEEM:

ETTEPANEKUD1. EÕJ pidev liikumine ametikohtade vahel (6 k, 2,3,5 aastat)

2. Õppejõutöö kõrvalt osaajaga töötamine ametis

3. Konkreetne grupp inimesi, kes pidevalt roteeruvad (nt ühe aine raames)

4. Ühe haldusala koolitajate terviklik rotatsioonisüsteem (sisekoolitaja/õppejõud)

I ERIALAÕPPEJÕU ROTEERIMISSÜSTEEM:

TINGIMUSED• Integreeritud rotatsioonisüsteem kõikide sisejulgeolekuasutuste vahel• Roteerimine põhivaldkonna ametisse,

ministeeriumidesse (Siseministeerium, Justiitsministeerium), teise valdkonna ametitesse

• Formaalsed kokkulepped (tippjuhid, keskastmejuhid, personalijuhid)

• Selged reeglid: liikumine mõlemas suunas peab olema selge ja arusaadav

• Ühtlustamine: palgasüsteemid, sotsiaalsed garantiid ja töötingimused jm

I ERIALAÕPPEJÕU ROTEERIMISSÜSTEEM:

KAHTLUSED• Süsteem ei sobi kaasaega, soositud peaks olema inimeste vaba liikumine

• Ametikohti ei saa garanteerida

• Süsteemi asemel peaks panustama tihedale koostööle ja lühiajalistele praktikatele

• Rotatsioon ei hakka tööle, sest inimesed lahkuvad

• Kokkulepped ei pea või neid ei ole võimalik tagada

• Paindumatu süsteemi loomine („paneme kõigile ühe numbriga kingad jalga“)

II ERIALAÕPPEJÕU AKADEEMILINE

KARJÄÄRIMUDEL: ETTEPANEKUD

• Mudeli teadvustamine: motiveeriv, perspektiivikas seoses teadusuuringutega

• Õppetoolide ja üksuste akadeemiline struktuur: SKA-s liiga vähe doktorikraadiga dotsente/professoreid: iga suuremas õppetoolis peaks olema koht täidetud

• Akadeemiline järelkasv: professor/assistent süsteem

III ERIALAÕPPEJÕU ARENDUSSÜSTEEM(MILLISED ON EÕJ VÕIMALUSED OLLA KURSIS

PRAKTILISE ELUGA?)Formaalne ja mitteformaalne koostöö

Teadusalane ja rahvusvah. koostöö

Koostöö õppetöö läbiviimisel

Kõikvõimalikud koostöögrupid (komisjon, koostöökoda, nõukogu, mõttekoda, töökohtumine, ühiskoolitused, õppused jne)

Tööpraktika (koos kõigi töötamise õigusega) ja vaatluspraktika

Ametite andmebaasid, intranet, listid

Mitteformaalne suhtlemisvõrgustik

Rakendusuuringud ja ühisartikli produtseerimine

Ühised uurimisgrupid ja laborid

Koostöö välisriikide ja Eesti teiste õppeasutustega

Ühised välisprojektid

Suuremate sündmuste ühisanalüüs ja õppematerjali loomine

Ühiste loengute pidamine (õppejõud ja 2-3 praktikut)

Loengute raames ametite (praktikute) külastamine

IV ALGAJA ERIALAÕPPEJÕU TOETAMINESisseelamistegevused

• Õppejõuks valmistumine veel ametis tööl olles• Süsteemne sisseelamisprogramm – paindlik, vastavalt

vajadustele• Koormuse vähendamine esimese aasta jooksul• Töö ümberkorraldamine (esimesel poolaastal

arendustegevused, teisel poolaastal loengud)• Juhendaja/mentor• Analüüs – eneseanalüüs, õppematerjalide analüüs,

loengute analüüs• Koolitus (õppemeetodid, õppekorraldus)

Kokkuvõte: 3. uurimisküsimus(Millised on erialaõppejõudude karjääri- ja

rotatsioonisüsteemi ülesehitamise erinevad võimalused?)

• Vajadus luua paindlik EÕJ karjääri- ja rotatsioonisüsteem, mis sisaldaks alljärgnevaid elemente:– EÕJ roteerimise põhimõtted ja praktika– EÕJ akadeemilise karjäärimudeli põhimõtted EÕJ

mitmekesised arendustegevused (luua süsteemne seos praktilise eluga)

– uute EÕJ järelkasv ja toetus töösuhte alguses

ARUTELU • Mida saaks SKA teha selleks, et suurendada ametnike

valmisolekut tulla õppejõuks? – Triin

• Mida saaks ametid teha selleks, et suurendada ametnike valmisolekut tulla õppejõuks? – Shvea

• Milliseid karjääri- ja rotatsioonisüsteemi ülesehitamise võimalusi te toetaksite ja miks? – Mairit

• Kuidas vähendada vastuolusid bürokraatliku organisatsiooni nõudmiste ja õppejõurollist tuleneva loomingulisuse ja akadeemilisuse vahel? – Anne

• Millisel määral ja kuidas võiks õppejõuks roteerumine olla reguleeritud seadusetasandil? – Mari ja Elina

TÄNAME KAASAMÕTLEMISE EEST!

WWW.SISEKAITSE.EE/SIKARO