miskusmillal

EESTI KEELES

The Baltic Guide tutvustab teile mida

Soomes teha ja näha tasub

Helsingi kesklinna Helsingi kesklinna soodsaimad soodsaimad söögikohadsöögikohad

Sõjamuuseum Sõjamuuseum rahuvalve-rahuvalve-missioonil missioonil

Sofi Oksaneni Sofi Oksaneni uusim teos uusim teos RahvusteatrisRahvusteatris

Scorpions/ laevad / hotellid / restoranid / teatrid / näitused / kauplused /

Ja teised sügise tippkontserdid ja -üritusedtippkontserdid ja -üritused

Soomes turneel 13.–16.11Soomes turneel 13.–16.11

LAPIMAA KIRJU TURISMISÜGIS

ww

w.b

alti

cgui

de.e

e

20

SO

OM

E S

ÜG

IS 2

01

3

Aleksanterinkatu 15, Helsinki

Ateneuminkuja, HelsinkiKristiinankatu 9, Turku

Tehtaankatu 12, Helsinki

For Steak Lovers!

Aleksanterinkatu 15, Helsinki

Tex Mex!

Steaks & Wines!

Biggest Burgers inTown!

Restaurants near You!

Meri ühendab

55 €AUTO-

PAKETTALATES

ÜHE SUUNA PILET ALATES 19 €

REIS

KESTAB

2,5

TUNDI

42 €EDASI-

TAGASI PILET

T

Hinnad kehtivad kuni 31.10.2013

PILETID JA LÄHEM INFO TEL 66 46 000.

MS Finlandia viib üle mere kiirelt ja mugavalt

Helsinki, Espoo, Vantaa,

Kauniainen, Turku,

Tampere, Mikkeli,

Savonlinna, Pieksämäki,

Kuopio, Kainuu, Oulu,

Rovaniemi

www.infopankki.fi

Suomi sinun kielelläsiSoome sinu keeles

Soome elama asumine Elu Soomes Teavet Soome kohta

ELAMUSEDSOOME SÜDAMEST

BRONEERIMISKESKUS TAHKOCOM OYTahkolaaksontie 4A73310 Tahkovuori

TAHKOcom Keskusvaraamo, kõik mida vajad Tahkol ühest kohast. Broneeri ja küsi lisainfot! Helsingi 435 km

Oulu 280 km Tampere 357 km Turu 512 km Vaasa 390 km Kuopio 66 km Tallinn 520 km

TAHKO HUONEISTOHOTELLISKI-IN (apartement hotell) Peretoad 2+2

Alates

Tahko looduses saab nautida talviseid lumerõõme mäest laskudes, suusatades ja kelgutades või koerarakendiga kihutades. Lastele jätab kindlasti unustamatu mulje põhjapõdrasõit. Väsimus ja kül-matunne kaovad iseenest mullibasseinis ligunedes ja aurusaunas mõnuledes. Kõrgel tasemel majutus- ja restoranivalik kindlustab kordaläinud puhkuse kogu perele.

45 €/öö

T H E B A L T I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 3 3juhtkiri

The Baltic Guide – 20!

S elle aasta lõpus on ajalehel The Baltic Guide põhjust tähistada: esimese lehenumbri sünnist möödub 20 aastat. Kõige esimene soomekeelne

lehenumber jõudis trükki ja lugejani 1993. aastal ning on sellest ajast vaheaegadeta ilmunud iga kuu. Eestikeelne leht sai alguse mõned aastad hiljem – alguses soo-mekeelse ajalehe paaril leheküljel, seejärel The Baltic Guide’i lisana ja lõpuks täiesti iseseisva väljaandena.

Möödunud kahekümne aasta jooksul on Soome ja Eesti vaheliste reiside iseloom, aga ka kogu maailm muutunud rohkem, kui toona keegi ennustada oleks osanud. Põhimõtteliselt ju teadsime, et Soome ja Eesti vaheline viisabadus ning ühinemine Schengeni lepingu ja Euroopa Liiduga toovad endaga kaasa muutusi, soo-dustavad turismi arengut ja ergutavad majandust. Nii on see tõesti läinud, aga tuleb tõdeda, et nii mõnigi asi on tulnud suure üllatusena.

Reisimine ei tähenda enam lihtsalt elevusttekitavat puhkuseturismi, vaid üha sagedamini rutiinseid sõite naabermaadesse tööasjus. Nii eestlased kui soomlased

reisivad järjest rohkem, peamiseks põhjuseks soov kasutada mõlema maa mitmesuguseid teenuseid. Käepärane näide on Soome lõbustus- ja veepargid, samuti suusakeskused, mis jätkuvalt Eestist laevatäite kaupa rahvast kohale meelitavad. Huvi kahanemist märgata ei ole, pigem näitab statistika eestimaalaste külastuste arvu suurenemist. Soomlased omakorda käivad soodsamate hindade tõttu Eestis ilusalongides ning ostlemas. Töised reisid moodustavad veel omaette kategooria.

Kõiki neid muutusi on olnud põnev jälgida ja kaja-stada, ning muidugi ka ise neis osaline olla. Hea meel on olnud tunnistada Soome ja Eesti riiklike suhete arengut, aga veel põnevam on vaadelda muutusi üksikisiku tasan-dil. Võime julgelt väita, et vennasrahvad on viimase kahekümne aasta jooksul kasvanud lähedasemaks kui kunagi varem.

Jukka Arponen peatoimetaja

12–13sisu

turismLapimaal algab talv oktoobris. Levil toimub slaalomi maailmakarika avavõistlus, Rukal Nordic Opening

ajakohast05 Filmifestivalil Armastus ja Anarhia üle 300 filmi

turism

majandus

10 Pärast remonti avatud Sõjamuuseumis on põnev näitus

11 Messikeskus ja Kaablitehas: sügise suurüritused Skiexpost Mardilaadani

Peatoimetaja Jukka Arponen

Kujundajad Karin Tohvri, Kristi Möls

Fotograaf Andrei Chertkov

Toimetussekretär Anne-Liis Advait Shah

Kontakt Põhja pst 25, Tallinn, 10415 Eesti

Toimetus tel +372 6117 760editorial@balticguide.ee

Reklaamiosakond marketing@balticguide.ee

Reklaamimüük Riitta Puolakka tel +358 45 261 3706

riitta.puolakka@balticguide.ee

Kaanel Scorpions, foto Marc Theis

Lapimaa fotoElina Sirparanta

Väljaandja ei vastuta võimalike lehes ilmunud vigade põhjustatud majandusliku kahju eest. Väljaandja ei vastuta temast mitteolenevatel põhjustel ilmumata jäänud reklaami eest. Kõik asjakohased pretensioonid palume esitada kaheksa päeva jooksul pärast lehe ilmumist või plaanitud ilmumise päeva.

Maailma pärimusmuusikale pühendunud festivalil Etnosoi! kõlavad kõrvuti mustlasmuusika, joiud, Iraagi rahvalaulud, rafineeritud džäss ja Soome lõõtspill.

Etnomuusika põhjatust varasalvest on festivalil esin-datud vaid kaduvväike osa. Kohaletulnutest võiks ehk esile tõsta Inglise muusikamaastikul laineid löönud ja kiiresti maailmanimeks tõusnud Sam Leed, kelle kava koosneb suures osas vahetult mustlastelt õpitud lauludest.

Saami kultuuri tutvustab festivalil nii muusika, luule kui piltide kaudu üks tuntumaid saami kunstnikke Nils-Aslak Valkeapää. Tema 70. sünnipäeva auks toimuv kont-sert toob kokku hulga Soome ja Norra tippjoigujaid ning muusikuid, kellega Valkeapää on varem koostööd teinud. Nende seas on Áillohaš Doahkki, Paroni Paakkunainen, Esa Kotilainen, Anders Bær ja Niko Valkeapää.

Avakontserdil esinevad kaheksa põhjamaadest pärit artisti koos mujalt tulnud muusikutega New Nordic Native Tour raames.

Soome artistidest tuleks mainida akordionimängijat Maria Kalaniemit, kes tähistab tänavu oma kolmekümne-aastast muusikukarjääri. Eelmine kord esines Maria noore artistina samal festivalil 1993. aastal. Aastate jooksul on

Kalaniemi välja töötanud isikupärase mängumaneeri. Tema lüüriliselt õrna ja intensiivset stiili on võrreldud Soome lõõtspillimänguga. Kalaniemi on 30 aasta jook-sul esinenud nii kodu- kui välismaal, võludes kõikjal oma mänguga publikut. Pidulikul kontserdil on koos Kala-niemiga laval tema pillimeestest sõbrad ja teised festivalil esinevad muusikud.6.–10.11 Peakontsert Vuotalos ja Savoy teatris, Helsingi

Etnosoi! Etnosoi! Jäämerest Inglise mustlasteni

Trükk Printall AS

restoranid06–07 Soodsad buffet’d pitsade ja idamaiste hõrgutistega Helsingi kesklinnas

1414–17

11

ostud

sündmused

08–09 Uuenev Itis. Kvaliteet ja ajastu hõng ostukeskustes.18–19 Meelelahutuselektroonika eripoest. Uudised Foorumist

14–17 Sügise suurimad kontser-did, tähtsaimad esietendused jpm

Mar

ia K

alan

iem

i. Fo

to E

lina

Brot

heru

s

Sam

Lee

. Fot

o Ri

ck M

orris

Pus

hins

ky

Tuntud oma maitsvate liharoogadepoolest.Maitsvad, suured portsjonid.Soodsad hinnad

Hakklihapihv, 200 g 8.70 €Loomaliha grillpihv 12.50 €

STEAK HOUSEA L A T E S A A S T A S T 1 9 8 6

Tel +358 9 694 4207E-R 10.30-21L 10.30-19, P 11-19

Forum Mannerheimintie 20HELSINKI

Eteläesplanadi 24HELSINKITel +358 9 611 217E-T 10.30-23K-L 10.30-24, P 12-22

w w w . m a n h a t t a n s t e a k h o u s e . f i

LINNA PARIMAD BIIFSTEEGIDH E L S I N G I - L A H T I - T A M P E R E

Tere tulemast!

The Baltic Guide nüüd Facebookis!

Hakka fänniks juba täna!saad värskeimat infot Soome kohta

kuuled uudiseid ja nippe esimesena

võid mõjutada lehe sisu

osaled loosimistel

Turu hubaseim kaubanduskeskus!

Turu- Helsingi maantee ääres, vaid 5 km Turu keskusest!

Skanssis on 90 moe-, vabaaja-, lasteriiete-, kodusisustuse- ja jaekaubanduskauplust kui ka suurepärane restoranimaailm.Tere tulemast- teid ootab ka 2400 tasuta parkimiskohta!

Bussid nr 9 ja 99Avatud tööpäeviti 8-21, L 8-18 ja P 12-18Skanssinkatu 10, 20730 Turku

www.skanssi.fi

T H E B A L T I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 3 5sündmused

Soome sügise TOP7

Festivalil üle 300 filmiTEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD R&A

Tõsielufilmid ja draamad, esilinastused ja juba auhinnatud filmid, uusnatsid ja kung fu meistrid – sellisest kirevast segust koosneb tänavu juba 26. korda toimuv filmifestival Armastus ja Anarhia.

Soome suurim filmifestival Rakkautta & Anarkiaa kestab kõigest 10 lühikest päeva 19.–29. septembrini. Selle aja sisse peab ära mahtuma rekordiline arv filme – 160 täispikka ja sama palju lühifilme.

Avafilmina näidatakse seekord Cannes’is peapreemia võitnud „Adèle’i elu, osad 1 & 2” (La vie de Adèle, chapitre 1 et 2), milles Abdellatif Kechiche kirjeldab kahe noore naise armastust.

Festivali galaprogrammis linastub Hongkongi režissööri Wong Kar-Wai „The Grandmaster”. Filmis jälgib legendaarse kung fu meistri Ip Mani (Tony Leung) elu ja tegevust 20. sajandi algusaastatel.

Soomet esindab Dome Karukoski „Lõvisüda”, milles Peter Franzéni kehastatud neonats Teppo üritab end kohandada kasuisa tumedanahalise pojaga.

Festivali ehk kõige intrigeerivam film kuulub üllataval kombel tõsielužanrisse. Joshua Oppenheimeri verdtarretav dokk „The Act of Killing” annab sõna Indoneesia endise surmapatrulli liikmetele, kes tänase mõjuka paramilitaarse organisatsiooni liikmetena õigustavad enda poolt kordasaadetud massimõrvu absurdse rollimängu kaudu.

Festivali keskus on Lasipalatsi Helsingi südalinnas (Mannerheimintie 22–24). Täpse festivalikava ja muud lisateavet leiab internetilehelt: hiff.fi.

Kultuur

TEKST JUKKA ARPONEN; FOTOD VIKING LINE, JUHANI SEPPOVAARA, TONI HÄRKÖNEN JA VISIT FINLAND/VASTAVALO

01 Looduse annidSügis on saagikoristusaeg. Seeni ja marju saab Soomes korjata vabalt peaaegu igal pool. Kalastusretkedeks ongi praegu parim aeg nii merel kui sisejärvedel. Külluseaeg kestab kuni jääkatte tekkimiseni.

02 Kultuur kõigileTeatrid ja ooperimajad avavad oma hooajad uute projektidega. Kavas on koguni maailma esietendusi, nagu näiteks Sofi Oksaneni „Kui tuvid kadusid” Rahvusteatris. Kontserdikalendrid on täis kõige mitmekesisemat muusikat alates Black Sabbathist kuni ooperitäh-tede sooloõhtuteni.

03 Sauna kultuur ja talvesuplusHelsingis on veel alles mõni üksik puuküttega avalik saun, kus saab sügiskülmade tulekul end soojendada. Kuulsas Kotiharju saunas on viheldud juba aastakümneid, kuid Kultuurisaun avati alles tänavu. Tähtsa nimega saun asub Merihakas otse mere kaldal, mis tähendab, et leiliruumist saab kohe merre ujuma hüpata, ja seda ka talvel.

04 Suusahooaeg algab Nii mõnegi suusafänni kalendrisse on 10. oktoober mär-gitud suurte punaste tähtedega –, siis saab põhjapool-setes keskustes juba kindla peale suusad alla ja lumistele radadele suunduda. Pisut hiljem avavad oma rajad ka mäesuusakeskused.

05 Turismitulu kasvabTurism on Soomele jätkuvalt üks tähtsamaid sissetuleku-allikaid. Viimase kümne aasta jooksul on turistide poolt riiki toodud raha lausa kahekordistunud, ulatudes nüüd juba üle 4 miljardi euro aastas. Eestimaalaste tehtud reiside arvu suurenemisel on arengus tähtis koht.

06 Peolaev Soome lahel Viking Line toob jõulude paiku Helsingi-Tallinn mars-ruudile laeva nimega Cinderella. Esialgse kava kohaselt hakkab laev üle Soome lahe ristlema 14.2–1.7.2014. Eesmärk on teha reise, mis väljuksid Helsingist õhtul kell 18 ja saabuksid tagasi Soome järgmisel päeval kell 15. Põhiliselt arvestatakse Soome klientidega, kuid kindlasti on oodatud ka eestlased.

07 Tippsporti igale maitseleSügisel algab Soomes paljude populaarsete spordialade hooaeg. Jäähoki rahvusvahelised võistlused on põnevad, kuid ka kohalikus meistriliigas mängitak-se tasemel hokit. Huvi võrkpalli ja korvpalli vastu on samuti tõu-suteel. Mängudele tasub kaasa elama minna kohapeale, et spor-dimelust vahetult osa saada.

■ Lõbustuspargi valgusekarnevalLinnanmäki hooaja lõpunädalal süttib kogu lõbustuspark tuhandete tulede särasse, kui oktoobrikuine valgusekar-neval kallab pargi üle loendamatute lampide kumaga. Iga päev on plaanis uusi lõbustusi nii väikestele kui suurtele külastajatele – Lintsi laval astub üles terve rida rohkem või vähem valgustatud esinejaid. Kõik lõbustuspargi atrakt-sioonid annavad endast parima, et pakkuda hämaratel sügispäevadel unustamatut meelelahutust. Sissepääs lõbustusparki on tasuta, kuid seadmete tööaeg sõltub ka ilmastikutingimustest.

■ Jõulutunne juba novembrisNovembri lõpus avatav Aleksi Jõulutänav on kindel märk, et Helsingis on alanud jõuluaeg. Jõulumeeleolu täidab ka üle-jäänud linna, alates kauplustest ja turgudest, kus hakatakse müüma jõulukaupu. Jõulukinke on mugav osta kas või Senati väljaku Tuoma turult, kus pakutakse jõulumaiustusi ja kõikvõimalikku kodumaist käsitööd. Jõulutunnet hoovab ka traditsioonilisest luutsinapäeva rongkäigust. Senati väljakult alguse saav rongkäik on omaette vaatamisväärsus, sest kaasa löövad ka päkapikud, hobused ja vanad autod. Samal avatakse jõulutänavaid ja -turge ka mujal Soomes.

24.11– Helsingi kesklinn

„Adèle’i elu”, osad 1 & 2

Joshua Oppenheimer „The Act of Killing”

Dome Karukoski

„Lõvisüda”

Wong Kar-Wai „The Grandmaster”

T H E B A L T I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 36 restoranid

Rax buffet pakub keha kinnitami-seks palju võimalusi, nii et midagi peaks leiduma igale maitsele – alates oivalisest püreesupist kuni jäätiseni. Alustuseks tuleb kiita korralikku salativalikut, kust ei puudu erinevad lehtsalatid, tšilli-pipar ja oliivid, rääkimata tomati-test-kurkidest. Ka konservananass ja -mango on omal kohal, pluss neli erinevat salatikastet.

Pitsa valmib avatud köögis, pitsapõhi on õhuke ja pitsakatete nimekiri pikk. Silmailu pakub tex-mex pitsa, millele annavad tera-vust punase ja rohelise tšilli ribad, mida täiendavad maisikrõpsutü-kid. Minu isiklik eelistus kuulub aga tuunikala- ja krevetipitsale.

Buffet-laua järgmises osas ootavad külastajat kartuligratään,

lasanje, paneeritud ja frititud sibu-larõngad ja erakordselt head tera-vamaitselised kanatiivad.

Joogid tuleb ise välja valada: restoranisaali ühes nurgas seisavad vee- ja karastusjookide aparaadid. Sealsamas on ka korralik kohviau-tomaat, mis valmistab mitut sorti kohvi.

Ei saa märkimata jätta, et maias mokkade jaoks on olemas jäätiseautomaat, mida tuleb samuti ise käsitseda. Jäätise võib üle ujuta-da mõne maitsva kastmega. Muide, jäätise eest tuleb sisenedes maksta täiendavad 1.95 eurot, mille eest antakse vastu vahvlitorbik.

Täiskasvanud maksavad kogu lõbu eest 9.95 eurot (kuni aasta vanused lapsed saavad sisse tasuta, 1–4aastaste laste eest tuleb välja käia 2.50, 5–10aastaste laste eest 6.95 eurot).

Kuni kella kaheni päeval on hind veel odavam – 8.95 eurot. Jää-tise eest tuleb küll eraldi maksta, nagu enne juttu oli. Aga tudengi-tele ja pensionäridele kehtib soo-

dustus – nemad maksavad buffet ja jäätise eest kokku 8.95 eurot.■

TEKST JA FOTOD JEVGENIA GORSKI

Peamises, Hiina-Tai osakonnas saab maitsta mitut sorti liha, riisi, nuudleid, aedvilju. Otsustasin siiski suši kasuks. Suši ja muude rullide valik on suhteliselt väike, kõigest mõned erinevad, sh punase kalaga. Nende juurde kuulub sala-tibaar, kuhu on valitud just sušiga kokku sobivad aedviljad. Ja mui-dugi on letil marineeritud ingver, sojakaste ja wasabi.

Restoran on suur ja ilmselgelt populaarne. Interjöör rõhutab menüü idamaist olemust – bam-

bus, hieroglüüfid ja puitnikerdus-tega pannood on sisekujunduse domineerivad elemendid. Väikeste lauakeste kõrval leidub ka suuri ümmargusi, mille keskmine pöör-leb, et kõik külalised soovitud toi-duni ulatuksid. Väga mugav, kui tulete näiteks kümnest inimesest koosneva seltskonnaga.

Hiina-Tai buffet maksab 8.90 eurot, sušilaud 12.90. Eraldi paku-takse veel võimalust nautida mõle-mat korraga – ja see maksab kokku 14.90 €. ■

Kamppi lähedal asub restoran Tang Dynasty, kus tegutseb koguni kaks buffet’d: kõigepealt Hiina ja Tai toidud ning lisaks sellele pakutakse sušit.

Idamaist kööki võib nautida meeldivas interjööris – muidugi idamaises stiilis

Salatibaaris on just sušiga sobivad aedviljad

Rikkalik toiduvalik meelitab kohale arvukaid kliente

KUIDAS LEIDA?Tang DynastySalomonkatu 3, Helsingi www.tangdynasty.fi

Traditsiooniline idamaine Tang Dynasty

KUIDAS LEIDA?Rax buffet, Mikonkatu 8 Forum, Mannerheimintie 20Itis, Itäkatu 1www.rax.fi

Rax buffet: kanatiibadest pitsani Helsingi kesklinnas tegutseb palju suurepäraseid buffet-restorane, kus mõõduka raha eest võib korduvalt taldrikut täita. Menüüsse kuuluvad ka vesi ja kohv.

TEKST JA FOTOD JEVGENIA GORSKI

■ Raadionakanal toob Volbeati tuurileTaani tuntuim rokkbänd Volbeat tuleb Radio Rocki külalisena Soome. 2007. aastast maailmatuuril olnud bänd avaldas kevadel uue plaadi, millel Volbeat jätkab oma tuntud rida ja sulatab tervikuks raske roki, rockabilly ning isegi kantrimuusika elemente.

20.11 Hartwall Areena, Helsingi

■ Meenutus kaheksakümnendatestBriti lauljatari Tanita Tikarami karjäär sai alguse 1988. aastal, mil ta andis välja albumi „Ancient Heart”, millelt singlina ilmunud lugu „Twist in My Sobriety” tõusis rah-vusvaheliseks hitiks. Plaati müüdi ligi neli miljonit, kuigi Tikaram oli toona ainult 19aastane. Kokku on Tikaram teinud üheksa albumit, millest viimane kandis nime „Can’t Go Back”. Esikplaadi menu kõrgusele ei ole aga ise-enesest huvitav artist teiste plaatidega siiani küündinud.

19.10 Vanha Ylioppilastalo, Helsingi

T H E B A L T I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 3 7restoranid

Siin on tõepoolest osatud luua Vahemere maadele omast meele-olu, millele aitavad kaasa roman-tilist rannikut kujutav fototapeet, mugav puitmööbel ja mui-dugi võrratud teenin-dajad. Ja neile, kes veel ei tea: Vahemere maades mõistetakse meze all hõr-gutavat suupistetest koos-nevat einet – täiuslik toit, et võtta aeg maha ja suhelda inimestega laua taga.

Ka selles restoranis on pikk meze-menüü: küpsetatud baklažaan, jogurt, melon feta-juustuga, kikerhernepasta, kit-sejuust, dolma, vürtsikad lam-balihapirukad ja nii aina edasi.

Pakutakse ka valikut nendest suupistetest ühele või kahele ini-mesele. Tavaliste toitude seast saab valida mitmesuguste suppi-de, salatite, looma- ja lambaliha ning kanaroogade vahel. Ei puudu ka kalatoidud: krevetid, mõõkkala, kalmaarid. Ja siis veel aedviljapa-jad. Söömaaja lõpetuseks sobivad hästi Vahemere maade magustoi-dud: pahlava ning jogurt aprikoo-side, mee ja pistaatsiapähklitega.

Meze-menüüst valin kuumad krõmpsuvad pirukad fetajuustuga (4.95 €). Tuleb tunnistada, et need on suurepärased – tainas sulab suus ja juust on parasjagu vürt-sikas. Ja tegelikult oleks põhiroa võinud hoopis vahele jätta… Hea mõte on siia tulla koos suurema seltskonnaga, kus kõik tellivad eri-nevaid meze’sid ning siis degustee-rida kohe südamest!

Varrastel küpsetatud marinee-ritud kanarind (17.50 €) on meeldi-

valt teravamaitseline, selle juurde serveeritakse kerget salatit ja väga head riisi. Juba tekkib tunne, et suvepuhkus polegi veel läbi.

Hea uudis on ka see, et päeval töötab siin buffet, mille hind on 9.30 eurot. ■

Vahemere maade stiilis suupiste – mezeMeze Point on koht, kus nautida oivalist toidurituaali.

Täpsemalt öeldes on neid kokku 30, kui arvesse võtta ka kiirsöö-gikohad ja liharestoran. Kõik need ligitõmbavad paigad asuvad mitmel pool Forumis laiali. See tähendab, et üles leiab need kõige hõlpsamalt kaardi järgi, mida saab küsida infopunktist. Kiirsöögile spetsialiseerunud Southern Fried Chicken pakub kehakinnituseks traditsioonilisi burgereid, kanatii-bu, kebabit ja isegi praelihalõike. Lõunaajal aga töötab siin pitsa-buffet, mis tähendab pitsat, salatit ja suppi 9.90 euro eest.

Itamae Sushi on orienteeritud Jaapani köögile. Siin saab päevasel ajal tellida komplektlõuna, milles-se kuuluvad suši, muud rullid ja makid. Väike eine, mis koosneb kaheteistkümnest osast, maksab 12, suur 14 eurot. Eine sisu võib olla erinev, näiteks avastasin kord muude heade asjade seas ka tai-metoitlaste suši. ■

Steigist sušini Uuenenud Forumi kaubanduskeskuses asub hulgali-selt kohvikuid, restorane ja muid söögikohti.

KUIDAS LEIDA?Meze Point Mikonkatu 8, Helsingiwww.meze.fi

KUIDAS LEIDA?ForumMannerheimintie 14–20, Helsingi www.forum.fi

TEKST JA FOTOD JEVGENIA GORSKI

TEKST JA FOTOD JEVGENIA GORSKI

Restorani interjöör aitab luua meeldivat puhkusemeeleolu

■ Bluusikitarri virtuoosJoe Bonamassa on Soomes käinud ka mitmeid kordi varem ning kontserdid on alati olnud suurepärased. Laias maailmas on bluusikitarrist ja laulja jätkuvalt armastatud ja kõrges hinnas, paljude arvates on tegu nüüdisbluusi suure tõusva tähega. Soomes on Bonamassa seni esinenud väiksematel lavadel, kuid seekord toimub kontsert teenitult Hartwall Areenal. Artist esineb Soomes oktoobrikuu keskel ja kõigi eelduste kohaselt ei ole saalis ühtegi vaba istekohta.

13.10 Hartwall Areena, Helsingi

■ The NationalÜks edukamaid indie rock’i viljelevaid ansambleid The National saabub mais ilmunud albumiga „Trouble Will Find Me” maailmaturnee raames Helsingisse. Kurvameelset indie rocki mängiv The National sai maailmakuulsaks albumitega „Alligator” (2005) ja „Boxer” (2007). Veel suurema edu osaliseks sai Brooklynist pärit bändi album „High Violet” (2010). Nüüdne tuur on aga üles ehitatud juba järgmisele plaadile.

31.10 Jäähall, Helsingi

■ Michelini restoran lõpetab tegevuseSoome ainus kahe Michelini tärniga restoran sulgeb uksed. Hans Välimäki (Chez Dominique) on ainsana Soomes juba kümme aastat suutnud hoida kahe tärni väärilist taset. Siiski on restoran kannatanud kliendinappuse all ning kogu suve suletud olnud. Välimäki teatas, et kuigi restoran taasavatakse lühikeseks ajaks septembris, lõpetab see oma tegevuse juba sel sügisel. Viimast korda on Chez Dominique lahti 5. oktoobril, kuid Välimäki asemel vastutavad seal juba teised inimesed.

Helsingisse jääb tegutsema siiski neli ühetärnirestorani: Demo, Luomo, Olo ja Posters ning ka Rising Star paljutõo-tava nimetuse pälvinud restoran G. W. Sundmans.

T H E B A L T I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 38 ostud

Kuni möödunud aasta märtsini tegutses hiiglaslik kaubanduskes-kus Itäkeskuse nime all. Rahvasuus ammu kasutusel olnud nimetus Itis muudeti ametlikuks pärast keskuses ette võetud põhjalikke renoveerimistöid. Hetkel on Itis Skandinaavia suurim kaubandus-keskus, mille pindala on peaaegu 100 000 m² ja mis mahutab roh-kem kui 120 kauplust, 15 restorani ja kaks kaubamaja. Helsingi kesk-linnast pääseb sellesse ostupara-diisi väga mugavalt – metrooga jõuab kohale kõigest 15 minutiga. Renoveerimistööd peaksid lõp-likult valmis saama 2014. aastal, aga juba praegu tundub Itis olevat täiesti valmis ja mingeid häirivaid ehitustöid ei ole kuskil märgata.

Itises on esindatud enamik tun-tumaid rahvusvahelisi ja Soome brände: Dressmann XL, Seppä-la, Lidl, S-Market, Gina Tricot, Only, New Yorker, Halonen, Kapp-Ahl, Anttila, Marimekko, Iittala, Clarks, Stockmann, H&M, Vero Moda, Esprit jpt. See tähendab, et suvise garderoobi soetamine on lihtne ja kõik vajaliku saab kätte ühest kohast.

Põnevad leiud ootavad ka väik-semates poekestes. Näiteks müüak-se Bik Bokis omapäraseid erksaid rõivaid tütarlastele. Umbes 35 euro-ga võib saada oriendihõngulise või etnomotiividega topi omanikuks või siis soetada strasside, helmeste või litritega kaunistatud poolkor-seti või kleidi. Z.I.P Jeans pakub demokraatlikke ja stiilseid rõivaid erinevatelt tootjatelt. Kaubavalikul

on eelistatud originaalseid ideid kvaliteetses teostuses. Etnostiilis kleit ripub kõrvuti musta piduliku korsetiga, mis on rikkalikult pit-sidega kaunistatud, samas ostab ostjat trükipildi ja kirjadega meeste T-särk. Kleit või pluus maksavad 40 €, meeste T-särk 19.90. Mainida tasub ka spordipoodi Stadium, kus müüakse ootamatult suures vali-kus rannarõivaid. Silma kõditavad vallatud värvid ja lõiked, kusjuures tühjade kätega ei tohiks jääda ka lapsed. Lisaks veel kleidid, lühike-sed püksid, kotid. Hinnad algavad 10 eurost.

Teisel korrusel tasub sisse astu-da poodi nimega Partioaitta. Ka need, kes teab mis reisisellid pole, võivad siit avastada terve rea üliva-jalikke ja -praktilisi asju. Muidugi on müügil meeste, naiste ja laste

rõivad ja jalanõud, selja-, maga-mis- ja muud kotid, telgid ning kõiksugu vidinaid jahi- ja kala-meestele. Stangedel ripuvad mat-kajakid, vabaajapüksid ja -särgid, sportliku lõikega kleidid jpm. Aga siit saab osta ka näiteks võrkkii-ge või kaasaskantava duši: valad vett spetsiaalsesse kümneliitrisesse kotti ja seitse minutit duši all on tagatud igas olukorras (27 €).

Kõige alumisel korrusel parkla kõrval asub kauplus nimega Suo-men Polkupyörätukku, mis viib mõtted mõnele Amsterdami jalg-rattaparklale – rataste hulk mõjub lihtsalt rabavalt. Küsimuse peale, mida kaupluses huvitavat leidub, näitab müüja Insera premiumklas-si rattaid, millel on ühtaegu vas-tupidav ja kerge alumiiniumraam ning terve rida muid olulisi kvali-

teedinäitajaid. Poes leidub nii nais-te- kui meestemudeleid, hinnad algavad 549 eurost. Pole vist mõtet lisada, et siit saab KÕIKE, mida rattasõiduks vaja alates kõige pise-matele mõeldud tibatillukestest kolmerattalistest kuni täiskasva-nud ratturi nõudliku varustuseni. ■

Itis: 120 kauplust ühe katuse all Uuenenud kaubanduskeskus Itis on ideaalne koht neile, kes ostlemist naudivad ning on õigete rõivaste,

jalatsite, ehete ja elektroonika otsinguil rõõmuga nõus läbi käima palju kauplusi.

KUIDAS LEIDA?Kaubanduskeskus ItisMetroopeatus Itäkeskus, Helsingi

TEKST JA FOTOD JEVGENIA GORSKI

T H E B A L T I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 3 9ostud

Hakaniemi turuhoone valmis 1914. aastal. Praegu mahutavad hoone kaks korrust kokku 70 poodi. Esimesel korrusel kaubel-dakse värskeimast värske kohaliku toorainega. Alustuseks jääb silma hämmastav liha- ja kalavalik. Kõik tooted on pärit Soomest ja kauba-valik võtab sõna otseses mõttes silme ees kirjuks: siin oleksid nagu müügil kõik mõeldavad kala- ja lihasordid nii värskelt jahutatud kujul kui juba söömiskõlbuliku-na, ja seda kõike uskumatutes kogustes. Kui tekib isu näiteks põdraprae järele, tarvitseb liht-

salt leti juurde astuda ja sobiv tükk välja valida.

Omaette ooper on leiva- ja saia-tooted ning mitmesugused küp-setised. Vastav osakond on suur ja valiku tegemine raske: välja on pandud käsitsi küpsetatud leivad ja tordid, quiche’id ja pirukad, saiake-sed ja koogid kogu maailmast pärit retseptide järgi. Ja muidugi tegut-seb turuhoones mitu kohvikut.

Teisele korrusele viib esmapil-gul märkamatu uks ja seal kaubel-dakse kõigega, mis tundub Soome-le igiomane: ehtne Saami käsitöö, kingitused, rõivad. Loomulikult ei puudu suur valik kangaid ja Mari-mekko toodang. Siit saab osta kau-

neid ehteid ja vajalikku pudi-padi kudumishuvilisele, münte ja märke. Ja muidugi käsitöö – originaalsed pehmed kalakesed, koerad.

Turuhoone ees väljakul kihab avatud turg. Peamiselt kaubeldak-se sadat sorti köögi- ja puuvilja-ga. Osta saab nii lõike- ja potililli kui istikuid aia jaoks. Samas on turuväljakul tore vabaõhukohvik, kus helsinglased armastavad kohvi juues turumelu nautida. ■

Hietalahti kaubahallina tuntud hoone valmis 1903. aastal arhi-tekt Selim Arvid Lindqvisti pro-jekti järgi ning oli algselt mõeldud turuhooneks. Alates 2000. aastast hakati siin eksperimendi korras kauplema antiikesemetega. Täna-seks on olukord muutunud ja turult saab taas värsket söögikraami.

Letid näivad esmapilgul nagu gurmaani unelm. Väga palju on igat sorti köögi- ja puuvilju – nii meretaguseid kui Soomest pärit: pilku püüavad väga ilusad pap-aiad, mangod, mitut sorti sparglid. Segadusse ajavalt suur on teede ja maitseainete valik. Tohutult vors-tisorte ja suitsutatud tooteid, vää-riskala. Külluslikud on Hispaania delikatesside letid – kõik vajalik tapade valmistamiseks. Rikkalik valik mitmesuguseid juuste, ainu-üksi nende maitsmisest saab kõhu täis. Ei puudu ka kodus tehtud soolakurgid ja käsitsi valmistatud karamellkommid pulga otsas.

Turulkäigu saab ühitada väik-sema einega – mõnusaid kohvi-kuid leidub majas mitmel pool. Kokad töötavad avatud köökides: pliidil valmib omlett või kotlett hamburgeri jaoks, leti taga istu-

vad aga etendust nautivad klien-did, jälgides tähelepanelikult koka tegutsemist. Erakud võivad kogu protsessi vaadelda tagasitõmbunu-na teise korruse galeriilt, kus paik-nevad klassikalised lauad-toolid.

Hietalahti kaubahalli ees asub aga ehtne täika. Kaubeldakse vana-de rõivaste, jalatsite, piltide ja laua-nõudega. Müügil on palju põnevat ja hämmastaval kombel on kogu vanakraam väga heas seisundis. Hinnad on soodsad, näiteks võib koti soetada kaheksa, ehteid nelja euro eest. Tarvitseb mul vaid leti ees seisatada ja kätte võtta nunnud poolvääriskivide imitatsioonidega kaunistatud plätud, kui neid müüv proua asub leti taga selgitama, et jalavarjud on pärit Jaapanist: õde olla need kingiks toonud, aga pärast esmakordset kandmist sai proua aru, et selline mudel ei sobi talle. Plätud on tõepoolest kaunis-tatud jaapanipärase ehisnõelaga ja küsitakse nende eest 25 eurot. Kui nüüd tingima hakata, siis küllap saaks hinna alla…■

Värskeimad kohalikud toiduained ja ehedad meened

Täika ja avaköök

Arvatakse, et Helsingi elaniku pühapäevalõuna saab alguse Hakaniemist. Lisaks on Hakaniemi turistidele atraktiivne vaatamisväärsus, just nagu Kauppatori sadama lähedal.

Hietalahti kaubanduskeskuse sees saab nautida kohalikke hõrgutisi, ajaloolise hoone ees aga sukelduda ülepeakaela täituru ligitõmbavasse maailma.

KUIDAS LEIDA?Hakaniemi turgHämeentie 1А, Helsingimetroopeatus Hakaniemiwww.hakaniemenkauppahalli.fi

KUIDAS LEIDA?Hietalahti kaubahall Lönnrotinkatu 34, Helsingi

TEKST JA FOTOD JEVGENIA GORSKI

TEKST JA FOTOD JEVGENIA GORSKI

T H E B A L T I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 310 ajalugu

Helsingi oli pommitajate täht-saim sihtmärk, kuid ka ülejäänud Soome linnad said oma osa. Esi-mesed pommid heideti Helsingi-le Talvesõja alguses, 30. novemb-ril 1939. aastal. Talvesõja käigus pommitati Helsingit üheksa korda kokku umbes 70 lennukiga. Vaid ühel korral tabasid pommid kesk-linna. Tookord oli hukkunuid 97, kuid materiaalne kahju jäi suhte-liselt tagasihoidlikuks.

Suuremad õhulahingud algasid 1944. aastal, mil Nõukogude Liit plaanis soomlaste kaitsest laus-pommitamisega läbi murda. See-kord võttis Helsingi ründamisest

osa 929 lennukit. Pomme heideti linnale kolm ööd järjest, kokku 16 490 pommi. Tänu tõhusale õhutõrjele jäid ka seekord kahjud oodatust väiksemaks. Nimelt tun-gis läbi õhukaitse ainult 100 nõu-kogude lennukit, 95% lennukitest vältis sulgusid ja kukutas pommid alla mujal. Kaitsest läbi murdnud lennukitest tulistati omakorda alla 20. Õhurünnakute tagajärjel sai surma 146 ja haavata 356 ini-mest. Täielikult hävis 109 maja. Killukahjustusi oli 300 hoonel ning 111 maja said kannatada tule käes. Kahjud likvideeriti kiiresti ning tänapäeval on pommitamise jälgi peaaegu võimatu leida. Eranditeks on kolme seppa kujutav skulptuur Helsingi kesklinnas ning J. V. Snell-mani kuju Soome Panga hoone ees – nendelt on killukahjustused jäetud meelega parandamata. ■

Punaarmee õhujõud pom-mitasid Soome linnu nii Talve- kui Jätkusõja käigus.

Pommitajad Helsingi kohal

TEKST JUKKA ARPONEN, FOTO SUOMEN ARMIJA

Õhupommitamine hävitas osa Helsingi kesklinnast

Sõjamuuseumi püsinäitus tut-vustab paari viimase aastasaja aja-lugu. Näituse pealkiri „Hakape-liitidest rahuvalvajateni” võtabki teema lühidalt kokku. Hakapelii-did olid 17. sajandil Kolmeküm-neaastases sõjas Rootsi poolel võidelnud Soome ratsanikud. Nad saavutasid legendaarse maine tänu hulljulgele võitlusstiilile ja pide-vale sõjalisele edule. Oma nime said nad sõjahüüu „Hakkaa pääl-le!” järgi. Tänapäeval on Soome armee tähtsaim sõjaline ülesanne seotud rahuvalveoperatsioonide-ga. Rahvusvahelistel missioonidel on osaletud 1960. aastatest alates ning ka siin on soomlastel laitmatu reputatsioon.

Nii ajaloos kui näitusel pakub aga kõige rohkem huvi vahepealne ajajärk. Väga head on autentsete

relvade ja rõivaste väljapanekud. Ka installatsioonid on suurepä-raselt teostatud nii vitriinides kui saalis näitusekülastajate keskel.

Üks ruum on muudetud pom-mivarjendiks, kus undab õhuhäi-resireen ja kaiguvad pommiplah-vatused, tuletades meelde Teist maailmasõda. Tookord pommitas Nõukogude Liit kõiki Soome suu-remaid linnu ja ka mõnda väikse-mat. Rünnakute sihtmärke saab uurida kaardilt ja interaktiivse väl-japaneku abil.

Relvi on näitusel välja pandud alates 17. sajandi mõõkadest kuni nüüdisaegsete rünnakrelvadeni. Raskerelvastusest on esindatud õhutõrjeraketid, raske granaadi-heitja ja tankirelvad. Ajalooliselt üks tähelepanuväärsemaid ese-meid on president Mauno Koi-visto isiklik relv, mida ta kasutas sõjaaastatel idarindel, teenides jäägrina legendaarse Lauri Törni jalaväeüksuses.

Näitus tervikuna on õnnestu-nud. Teekond ühest ajastust teise toimub loomulikult ja lünkadeta. Eksponeeritud esemed on väga kvaliteetsed ja hästi vaadeldavad. Moodsale muuseumile omaselt

on kasutatud ka interaktiivseid seadmeid. Muuseum loob sõda-de ajaloost realistliku pildi, ilma liigse pateetika ja sõjaõudustele rõhumiseta.

Sõjamuuseum on avatud T–N 11–17 ja R–P 11–16. Täispilet maksab 5, sooduspilet 3 ja pere-pilet 12 eurot. Muuseumikülastu-seks tuleks varuda tunnikese jagu aega. ■

Soome sõdade lood

Helsingis on kokku üle 70 muuseumi, enamus neist pühendatud kunstile. Siin on tähtsamad ajaloomuuseumid.

■ Helsingi Linnamuuseum (Helsingin kaupunginmuseo) Sofiankatu 4

■ Mannerheimi muuseum (Mannerheim-museo), Kalliolinnantie 14

■ Rahvusmuuseum (Kansallismuseo), Mannerheimintie 34

■ Suomenlinna muuseum (Suomenlinna-museo), Suomenlinna C 74

■ Urho-Kaleva Kekkoneni muuseum (Urho Kekkosen museo), Seurasaarentie 15 (Tamminiemi)

■ Helsingi Tsiviilkaitsemuuseum (Helsingin Väestönsuojelumuseo), Siltavuorenranta 16 B

Muuseumide lahtioleku ajad muutuvad. Reeglina on puhkepäev esmaspäev. Mannerheimi muuseum on avatud ainult R–P, Tsiviilkaitse muuseum ainult laupäeviti.

■ Muuseumisse koondatud ajalugu

Enamik eksponaate asub klaasi taga, kuid mõned on ka näpuga katsumiseks mõeldud

KUIDAS LEIDA?Sõjamuuseum asub Kruununhaka linnaosas, Liisankatu merepoolses otsas. Tee raudteejaamast muuseu-misse on umbes 1,5 km ja Senati väljakult 1 km pikk. Autoga saab mugavamalt kohale Esplanadi pargi kaudu, sõites edasi piki Pohjoisranta ja pöörates Tervasaare juures paremale.Sotamuseo, Liisankatu 1, Helsingi

TEKST JA FOTOD JUKKA ARPONEN

Pärast kevadist remonti uksed taas lahti teinud Sõjamuuseumi peateema on rahu.

■ Räimed vallutavad turuTraditsioonilist räimeturgu peetakse Kauppatoril juba 271. korda. Helsingi vanim traditsiooniline üritus sai alguse aastal 1743. Kalurid saabusid pealinna, et müüa omavalmistatud räimehõrgutisi ja muid hooajalisi kaupu. Varasematel aegadel oli räimeturg suursündmus, mis tagas linnaela-nikele olulised talvevarud. Ka täna oskavad helsinglased turumelu hinnata ja loomulikult on kohal mitmed esinejad.

6.–12.10 Kauppatori, Helsingi

■ Monsterautod areenilTaas kord möllavad Hartwall Areena väljakul maailma suurimad koleautod. Monster Jam paneb mootorid jõurama ja areeni rappuma, kui rammimiseks loodud masinad võistlevad trampliinidel ja metsikutel takistusradadel. Üritusel teevad kaasa ka Duudsonid, Soome ext-reme show rühm, kellelt võib alati oodata vingeid trikke nii autodega kui ilma.

2.11 Hartwall Areena, Helsingi

Tänase sõduri isiklik varustus ei mahu väiksesse kotti

Foto

Mar

ita

Hau

kem

aaFo

to C

omm

a Im

age

business guideThe Baltic

Messid ja laadadHelsingi sügishooaega sisusta-vad traditsiooniliselt suurüritused Messikeskuses ja Kaablitehases. Kalendrisse mahuvad ka Eestit tut-vustavad sündmused, suusahoo-aja avapidu ning loomaaiaüritused kogu perele ja spetsialistidele.

Sügise väljapaistvaim mess on tervise- ja iluteenustele keskenduv I Love Me. Tegelikult koosneb see mitmest väiksemast messist, mil-leks on Terveys, Kauneus, Muoti, Nordic Hair ning Koru & Kello. Kohal on kõik ettevõtted, kellel on pakkuda tervisega seonduvaid uudseid teenuseid või moerõivaid ja -ehteid. Juuksemessil tutvus-tatakse uusimaid soengutrende ning kõike muud juuksurikunstiga seonduvat.

Paar nädalat hiljem toimub Messikeskuses korraga mitu üri-tust: Viini, Ruoka & Hyvä Elämä, muusikamess, Art Forum ja raa-matumess.

Novembri algus toob kohale talispordihuvilised – Skiexpoga

algab Lõuna-Soome talvehooaeg. Messikeskus täitub talispordiva-henditega ning tutvuda saab talvis-te turismiuudistega. Traditsiooni-liselt osalevad messil kõik Soome suurimad suusakeskused.

Novembri lõpus on messihal-lid ELMA päralt –, siis ammuvad messihallis lehmad, määgivad lam-bad ja kaagutavad kanad. Peale kariloomade jagub tähelepanu kõigele, mis seotud lemmikloo-made pidamisega. Kogu üritus on kujundatud nii, et seda naudiksid ka lapsed, nii et kohale tasuks tulla kogu perega.

Loomateema jätkub jõulu-de ajal, mil messihooaja lõpetab koertenäitus Voittaja 2013, mis on omasuguste seas Soome suurim.

Kaablitehases on sügise põne-vaim üritus Helsingi antiigi-, kuns-ti-, ja kollektsioneerimismess ning traditsiooniline mardilaat – Mar-tin Markkinat. Mardilaat on popu-laarne Eesti promoüritus Soomes, kus mõnusas laadameeleolus saa-vad end soomlastele tutvustada erinevad ettevõtted. Seekord on peateemaks Harjumaa.■

TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD KIMMO BRANDT

ELMA messil saab näha taluloomi

Mardilaat toimub Kaablitehases

■ Majandusuudised

Eesti ostab Soomest jäätmeidEesti Energia ostab Turust põletus-kõlblikke segajäätmeid. Eestlased võitsid jäätmeostu enampakkumise ja said aastase väljaveoloa. Jäätmeid käideldakse Eesti Energia uues jäätmepõletusjaamas Irus. Jaam on nii suur, et sellele ei piisa ainult Eesti jäätmetest. Esimesena kirjutas sellest Turun Sanomat.

Vaateratta projekt lükkub jälle edasiHelsingi kesklinna kavandatud vaateratas avatakse alles tuleva aasta märtsis, kuigi ka The Baltic Guide’is on korduvalt kirjutatud ratta peatsest valmimisest. Projekti ettevalmistu-seks Helsingis on kulunud juba nii palju aega, et lõbustusparkidele atraktsioone tootev ettevõte United International Leisure on otsustanud ehituse alguse sobivamale ajale edasi lükata. Et vaateratas võiks varakevadel tööle hakata, tehti Katajanokka krundil ettevalmistustöid juba läinud suvel ja sügisel. Üle 40 meetri kõrguse seadme lõplik kokkumonteerimine võtab aega paar nädalat ja sellega alustatakse vahetult enne hooaja avamist. Linn on vaateratta jaoks andnud maa rendile

kuni 2015. aasta oktoobri lõpuni. Vaaterattal on 30 soojendusega gond-lit, millest igaühte mahub kaheksa reisijat. Parimatel päevadel loodetakse meelitada sõitma 3000–4000 külasta-jat. Vaateratas hakkab pöörlema kogu aasta läbi.

Miljard eurot lennujaamale Helsingi Vantaa lennujaam soovib püsida ka tulevikus konkurentsivõi-meline. Lennujaama renoveerimis-töödesse kavatsetakse lühikese aja jooksul süstida miljard eurot, millest valitsuse käest oodatakse 200 miljonit. Alustuseks on plaanis tugevdada turvakontrolli ja parandada liiklus-ühendust lennujaama territooriumil. Kavas on avada ka rohkem äripindu. Eesmärk on tõsta külastajate arvu praeguselt 15 miljonilt 20 miljoni reisijani aastas.

SÜGIS 2013Messikeskus Messuaukio 1, Helsingi

11.–13.10 I Love Me24.–27.10 Viini, Ruoka & Hyvä Elämä,

Art Forum ja Kirjamessut 1.–3.11 Skiexpo22.11–24.11 ELMA maaelumess13.12.–15.12 Voittaja 2013

KaablitehasTalberginkatu 1, Helsingi

12.–13.10 Helsingi antiigi-, kunsti- ja kollektsioneerimismess

22.–24.11 Mardilaat

Foto

Tek

es, M

atia

s U

usik

ylä

Foto

Uni

ted

Inte

rnat

iona

l Lei

sure

AG

Foto

Fin

navi

a

turi

Lapimaa on puhas ja karge. Suu-rem osa Põhja-Soomest on inim-tegevusest puutumatu kõnnumaa kõrgete tundrute, sügavate laante ja vangistamata koskedega. Rah-vusparke on Lapimaal seitse. Kõik need on avatud loodushuvilistele, kelle käsutuses on teabekeskused, matkarajad ja telkimisplatsid. Sügi-seti käiakse rahvuspargis värvi-küllust nautimas, matkamas, kalal ning isegi murakal ja jõhvikal.

Talvel katab kõnnumaad roh-kem kui meetripaksune lumevaip. Polaaröö ajal püsib päike horison-dist madalamal paar kuud järjest. Kesktalvel võib valitseda kuni -50° C pakane. Siis on kõnnumaal vaikne ja liikvel vaid mõni üksik ekstreemmatkaja. Kala tuleb välja õngitseda paksu järvejää alt.

Peale rahvusparkide ja loodus-radade seostub Lapimaa turism suusakeskustega. Suuremad kes-kused on Levi, Ruka, Ylläs, Pyhä, Luosto ja Saariselkä. Ühiseks joo-neks on head laskumis- ja murd-

maarajad, mis avatakse oktoobris ning on suusakõlblikud kevade-ni. Suusakeskused pakuvad muid-ki aktiivpuhkuse võimalusi, nagu põhjapõdra- ja mootorsaanisafa-rid, jääsuplus ja talikalastus. Võib proovida lumeräätsakõndi või õppida suusakoolis lumelauasõitu. Majutusvõimalusi luues on samu-ti arvestatud erinevaid maitseid ja võimalusi: Lapimaal leidub nii tipp-tasemel hotelle kui privaatseid suu-samajakesi. Mitmel pool saab öö veeta lumehotellis, iglus või klaas-laega toas, kust avaneb suurepärane vaade virmaliste vehklemisele.

LOODUSLIK EKSTREEMPARKLOODUSLIK EKSTREEMUnikaalne loodus, ilmastik ja heal tasemel turismiteenused muudavad Lapim

■ Vanad hiiglasedAlpide tekkimine 65 miljonit aastat tagasi põhjustas suuri geoloogilise aluspõhja muutusi, mille tulemuseks oli ka Lapimaa tundrute kerkimine. Tänapäevase kuju said tundrud viimase jääaja jooksul umbes 10 000 aastat tagasi, kui mandrijää vallutas Soome.

Tundur on lage mäeselg metsatundra- ja taigavööndis. Lage seljandik eral-dabki tundrut lõunapoolsemates paikades olevatest järsematest mägedest.

Lapimaal on tundruid lugematu arv. Tuntuimad on Halti, Saana ja Korvatunturi ning muidugi need, millele on rajatud suusakeskused. Suurim tundrute rühm asub Skandinaavia mäestiku põhjaosas Enontekiö Käsivarrel, kus asub ka Soome kõrgeim tundur Halti (1324 m). Soome lõunapoolseim tundur on Iso-Syöte, mis jääb päris Lapimaa maakonna lõunapiirile.

TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD VISIT FINLAND/

PEKKA LUUKKOLA, MIKKO RYHÄNEN, JORMA LUHTA

Lapimaa rahvuspargid: ■ L E M M E N J O K I ■ PA L L A S -Y L L Ä S T U N T U R I ■ U R H O K E K K O N E N I ■ P Y H Ä - LU O S T O ■ R I I S I T U N

Venemaa

Norra

Rootsi

Iso-Syöte

Kemi

Polaarjoon Rovaniemi

KittiläLuosto

Pyhä

Ylläs

Olos Levi

Ivalo

Siida

Ruka

Kilpisjärvi

KuusamoRanua

to

Pallas

Inari

Sodankylä

Saari-selkälP llllPPPPPPPPPPPPPPPPPPP

Talisuplus on värskendav ja tervislik Levi ja Ylläse lähedal asub Jäämaailm, kus saab einetada jäärestoranis

12

sm T H E B A L T I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 3

VALGUSMÄNG TAEVASVirmalised on üks rabavamaid loo-dusnähtusi, mida on pea võimatu sõnadega kirjeldada. Kindlaim koht virmalisi näha ongi Lapimaa.

Taevas veiklev mitmevärviline põhjavalgus on polaaralade ela-nike kujutlusvõimet mõjutanud läbi aegade. Igav nüüdisteadus on tõestanud, et lummav vaatemäng ei teki siiski vereojades surnute ini-meste vahkvihast ega peegelda ka vaimumaailma sõdalaste võitlust. Virmalisi ei põhjusta isegi mitte suur rebane, kes hännaga taeva-seid lumehangi tuuseldab – nimelt tähendab soomekeelne virmalisi märkiv sõna revontuli täpses tõl-kes rebasetuld.

Kuid ka 21. sajandi inimesel võib olla raske mõista, et valgusmäng taevakummil sai tegelikult alguse 150 miljoni kilomeetri kaugusel. Päikeselt lähtuvad laetud osakesed ehk nn päikesetuul liiguvad Maa poole kiirusega 1000 km/s. Siin põr-kuvad need kokku Maa atmosfääri osakestega, tekitades suurejooneli-se optilise nähtuse, mida mõnikord nimetatakse ka põhjavalguseks.

Virmalised on seotud Maa magnetpoolustega, sest virmalisi tekitavad päikesetuule osakesed on laetud ning liiguvad Maa magnet-välja sattudes piki selle jõujooni. Et Maa magnetpoolused asetsevad suurtel laiustel, siis on ka virmali-

sed nähtavad neist umbes 3000 km kaugusel. Suur osa Soome Lapi-maast jääb sellesse piirkonda, kus virmalisi esineb kõige sagedami-ni – talvel võib siinkandis virma-lisi näha peaaegu iga päev. ■

LOODUSLIK EKSTREEMPARKMPARKaa paigaks, mis pakub unustamatuid elamusi.

T U R I ■ O U L A N G A ■ P E R Ä M E R E

RONGIGA Ronge väljub Helsingist Lapimaale nii päeval kui öösel. Kaugemad peatused on Kolsari ja Kemijärvi. Rongijaamadel on hea bussiühendus lähedal asuvate suusakeskustega. Lapimaale sõidab isegi selliseid ronge, mis võtavad peale autosid.

BUSSIGA Bussiühendused katavad kogu Soome. Bussid sõi-davad iga päev ning sõiduplaanid annavad saabumiste-väljumiste kohta täpset infot. Pärale jõudes saab kasutada juba kohalikku liiklust – suusakeskuste ski-busse ja taksosid.

LENNATES Lendamine on kiireim viis Lapimaale jõudmiseks. Helsingil on lennuühendus viie Lapimaa lennujaamaga, need on Enontekiö, Ivalo, Kemi-Tornio, Kittilä ja Rovaniemi. Lend kestab 1–1,5 tundi.

AUTOGA Muidugi saab Lapimaale sõita autoga. Kõige otsem tee Helsingist Lapimaale kulgeb Lahti, Jyväskylä ja Oulu kaudu Rovaniemisse. Teine enam kasutatud tee on Lääne-Soome rannikulinnu ühendava maantee E 75 põhja- ja idapoolsed harud, mis viivad mh Lappeenrantasse, Joensuusse, Kajaani ja Kuusamosse. Helsingist Rovaniemisse on 815 km, Käsi varre tippu Kilpisjärvile 1200 km.

■ Kuidas sõita Lapimaale

KAART NETISTReittikartta.fi leheküljelt leiab teenus-te rubriigist ka täpsed matkakaardid, millele on märgitud kõik Soome Metsamajanduse matka-, jahi- ja kalastuskohad.

Põhja-Lapimaal Saariselkäl avab talvehooaja tänavu 33. korda toimuv Kaamosjazz (21.–24.11.2013). Fes-tivali uus kunstiline juht on Aarno Cronvali. Inari-Saariselkä Matkailu Oy ja Cronvali on koos vastutavad ka esinejate valiku eest.

Lisaks armastatud kodumais-tele muusikutele on oodata artiste ka kaugemalt. Esile tasuks tõsta Inglise džässlauljat Claire Marti-nit oma trioga. Martin on rahvus-vahelise mainega tipplaulja, kelle kontserdid lähevad alati täissaa-lidele. Soome tegijatest tulevad kohale Linkola & Luolajan-Mikko-la Quartet ning Seppo Hovi bänd,

mida toetab Antti Sarap. Veel on Kaamosjazzile esinema kutsutud plahvatusliku karjääri lävel olev laulja ja laulukirjutaja Matti Johan-nes Koivu koos oma trioga, New Orleansi džässi esindav Alvi’s Dixie Stompers ning džässiteemalisest saatesarjast „Jazzbasilli” tuule tii-badesse saanud HERD & Aili Iko-nen, kes on tunnustust võitnud eelkõige poplaulude interpretee-rimisega džässilikus võtmes.

Kontserdilavasid on festivalil ohtralt: Tankavaara Kullamuu-seum, klaasist iglude poolest tuntud Santa’s Resort Kakslauttanen, Inari kirikukülas tegutsev saami kultuu-rikeskus Sajos, ning otse Saariselkä keskuses asuvad Santa’s Hotel Tun-turi, Lapland Hotel Riekolinna, res-

toran Kaunispään Huippu, restoran Petronella, Saariselkä tundurikabel ja Ski Saariselkä Sport Resort.

Laupäeval (23.11) toimub Saari selkä kabelis Kaamosjazzi heategevuskontsert. Samal päeval peetakse Ski Saariselkä mäesuusa-keskuses ka talvehooaja avapidu. After ski party’l esineb alates kella 14 Seppo Hovi bänd. Peole on sis-sepääs tasuta. ■

TEKST JUKKA ARPONEN

FOTO HEIKKI TUULI, ANTTI SARPILA OY

Džäss kesk pimedustKaamosjazz on tõenäoliselt maailma kõige hämaram festival.

Varane talv teeb Lapimaast tali spordi -hooaja avamiseks ideaalse paiga. Talveturistide ja harrastus sportlaste suusa hooaeg algab esimese lume-sajuga ning vähemalt Vuokattis ja Saariselkäl on teada ka täpne kuu- ja kellaaeg – 10.10 kell 10.00.

Laiemat publikut huvitab rohkem siiski 16.–17. november, mil Levil toi-mub meeste ja naiste slaalomikarika avavõistlus. Võistlus peaks pealt-vaatajaid kohale meelitama paari tuhande ringis.

Veel suurem publikusündmus on FIS World Cup Ruka Nordic Opening, mis toimub 28.11–1.12. Plaanis on kõikide põhjamaiste suusaalade maailmakarika avaetapid: 10 maa-

ilmakarika osavõistlust, osalejaid ligi 30 riigist ja kokku 400 sportlast. Varasem kogemus näitab, et pealt-vaatajaid võib Rukale koguneda kuni 25 000.

TEKST JUKKA ARPONEN

Soomes algab talispordihooaeg Nii slaalomi kui suusatamise maailma-karikavõistlused algavad Lapimaal.

Klaasist iglu katuseks on taevas

13

T H E B A L T I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 314 sündmused

Soomlaste lemmikmeelelahutajate hulka kuuluv Jari Sillanpää võtab sügisel ette kontserdituuri „Leekides” (Liekeissä), mille kavas on 19 kontser-diõhtut. Avaesinemine toimub 25. oktoobril Turu Logomos.

Jari Sillanpää teeb hetkel tööd uue albumiga, mille produtsent on Leri Leskinen. Sügistuuril saabki peale Jari vanade hittide kuulda ka muusikat uuelt albumilt. Peale selle kuuleme Queeni, Elton Johni, Frank Sinatra ja Ricky Martini lugude töötlusi.

Jari Sillanpää on läbi aegade enim plaate müünud Soome laulja. Ja

1995. aastal ilmunud tangoalbum nimega „Jari Sillanpää” on Soome kõikide aegade edukaim helisalvestis, mida on müüdud 273 000.

Tuurikava saab lähemalt uurida internetis aadressil www.jarisillanpaa.com.

25.10–14.12 19 kontserti kogu Soomes

Tangokuningas

Soomes maksimaalset tähelepanu nautiv Motörhead pidi Ilosaarirockil oma suvised kontserdid katkestama laulja Lemmy Kilmisteri (67) terviseprobleemide tõttu. Südamehaiguse pärast ärajäänud kontser-di on bänd lubanud uuesti teha jõulude ajal, kui vaid Kilmisteri tervis vastu peab. Kontserdil on Motörheadi soojendajateks Saxon ja taanlaste Skew Siskin.

Briti hevihiiglane Motörhead on juba 35 aastane. Oma tegutsemisaja jooksul on jõutud salvestada 21 stuudioalbumit ja müüa üle 30 miljoni albumi. Varasemad kogemused näitavad, et kõik piletid müüakse läbi ammu enne kontserdi toimumise aega.

10.12 Hartwall Areena, Helsingi

Motörheadi uus katse

Nigel Kennedy on üks kuulsamaid viiuldajaid läbi aegade. Kennedy esimene Vivaldi-salvestus, milleks oli „Neli aastaaega”, on jõudnud Guinnessi rekordite raamatusse kui läbi aegade enim müüdud klassikalise muusika album. Plaat püsis Briti klassikalise muusika edetabeli esinumbrina kaks aastat järjest. Vahepeal ka džässiga tegelenud Kennedy mängib praegu koos keelpilliorkestriga Vivaldit. Tuuri esinemispaikade nimekirjas on peale Helsingi ka Tallinn, Peterburi ja Moskva.

31.10 Finlandia-talo Helsingi

Viiulivirtuoos Vivaldit esitamas

Bel canto meistritena tuntud tenor Jose Cura ja metsosopran Anita Rachvelishvili annavad novembris kontserdi Helsingis ja Tallinnas. Ooperitähed esinevad filharmooniaor-kestri saatel Musiikkitalos pühapäeval 17. novembril, kolm päeva enne seda antakse kontsert Tallinnas Nokia Kontserdimajas.

Duo esitab tuntud armastuslaule. Kontsert algab klassikalise muusikaga, lõpu poole saab kuulda pop- ja rokkmuusika pärleid. Kontserti dirigeerib Mario De Rose.

Jose Cura sai laiema publiku seas tuntuks, asendades 1998. aasta aprillis New York Metropolitan Operas Luciano Pavarottit. 28aastane Rachvelishvili on tunnustust pälvinud eelkõige Carmeni tõl-gendusega Milano ooperimajas La Scalas.

14.11 Nokia Kontserdimaja, Tallinn17.11 Musiikkitalo, Helsingi

Ooper ja kerge muusika

Scorpionsi suur tuur „Rock’n’Roll Forever” põikab novembris läbi Helsingist, Seinäjokilt ja Oulust.

Saksa roki raskekahurvägi Scorpions sai alguse Hannove-ris juba pea 50 aastat tagasi. Lai maailm sai Scorpionsist teadlikuks pärast 1984. aastal välja antud albu-mit „Love at First Sting”. Scorpions

on üks kõigi aegade edukamaid bände, kes on müünud kokku 75 miljonit albumit. Megahittide loe-telus on „Rock You Like a Hurrica-ne”, „Wind of Change”, „Send Me an Angel” ja „Still Loving You”.

Helsingi Hartwall Areena kontserdil on soojendus esinejaks Scorpionsi eakaaslane, raske-

metall muusikat viljelev Saksa bänd Accept. Seinäjoki Areenal ja Ouluhallis soojendab publikut Eppu Normaali, mis on omakorda üks Soome kõikide aegade eduka-maid bände.13.11 Hartwall Areena, Helsingi15.11 Seinäjoki Areena, Seinäjoki16.11 Ouluhalli, Oulu

Scorpions tuuritab Soomes

Austusavaldus Pink Floydile

Kõigi aegade hevibänd

Pink Floyd on saanud lõpuks väärili-se tunnustuse tribuut-show näol. Brit Floydi „P-U-L-S-E 2013” toob lavale nostalgilise kolmetunnise rokima-ratoni, milles saab kuulda tervelt viit Pink Floydi albumit: „The Dark Side of the Moon”, „Wish You Were Here”, „The Wall”, „The Division Bell” ja „Animals”.

„P-U-L-S-E 2013” sai inspiratsiooni 1994. aastal rekordeid purustanud tuurist „Division Bell”. Loomulikult saab ka seekord näha Pink Floydile omast valgus-show’d.

28.9 Hartwall Areena, Helsingi

Ehk ei olnudki see Black Sabbath, kes hevimuusika välja mõtles, kuid kindlasti on tegemist bändiga, kes tõstis raskema roki õigetesse mas-taapidesse.

Sellest ajast kui Black Sabbath laia-li läks ja uuesti kokku tuli ja jälle laiali läks, on nüüd möödas juba 40 aastat, ka bändi koosseis muutus alatihti. Algne solist Ozzy Osbourne tegeles pikalt oma eduka soolokarjääriga ning ega suhted bändiliikmete vahel pole ka alati kõige paremad olnud.

Siiski on erimeelsused nüüdseks maha maetud ja Black Sabbath taas liikvel. Koguni koosseis on peaaegu sama kui tippaegadel. Puudub vaid trummar Bill Ward, kes ei osalenud ka suvel ilmunud come back-albumi „13” tegemises. Plaatidel ja turneedel on peale Ozzyle kaasatud kitarrist Tony Iommi kui ka bassist Geezer Butler, seega

on koos peaaegu algupärane Black Sabbath.

20.11 Hartwall Areena, Helsingi

Foto

Mar

c Th

eis

Foto

Min

na A

nnol

a

T H E B A L T I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 3 15sündmused■ Serj Tankiani soolotuurArmeenia-Ameerika juurtega rokk-bändist „System of a Down” tuntud laulja Serj Tankian saabub oma soo-loturneega Soome. Laulja ja laulukir-jutaja Tankian annab kontserdi koos 52liikmelise Ukraina sümfooniaor-kestriga Hartwall Areenal, kus ürituse tarbeks kujundatakse kardinate abil 2500 vaatajale sobiv amfiteater.

Hetkel Uus-Meremaal elav Serj Tankian avaldas esimese sooloalbumi 2007. aastal, kui „System of a Down” jäi tuuripuhkusele. Tankiani kolmel sooloalbumil võib kuulda nii sümfoonia- kui elektronmuusika sünteesi, aga ka punki, rokki ning „System of a Down” muusikast tuntud raskemaid elemente.

29.9 Hartwall Areena, Helsingi

■ Nostalgia aastakümnete tagantProcol Harumit tuntakse ka täna vähemalt nende esimese, 1967. aastal ilmunud singli „A Whiter Shade of Pale” järgi. Meeldejääv orelipartii sõidutas selle loo täiesti teenitult otse rokiajaloo klassikasse.

Kuid muidugi ei ole tegemist ühehitibändiga. Procol Harum oli vägagi populaarne nii kodumaal Suurbritannias kui USAs kuni 1977. aastani, mil nad laiali läksid. Taas tuldi kokku 1991 ning sellest ajast on bänd päris edukalt ringi tuuritanud. Avaldatud on ka uusi plaate, kuigi 1960–70ndatel saavutatud menu ei ole need ületanud.

8.10 Kulttuuritalo, Helsingi

■ Kariibi rütmidOrquesta Buena Vista Social Club ja solist Omara Portuondo on Kuuba muusika parimad saadikud maailmas. Muusikud tõusid maailma avalikkuse teadvusse 1998. aastal samanimelise filmiga. Suur osa bändi liikmetest oli juba siis 90 täis, kuid see nende hoogu ei pidurdanud. Vanus ei tundu ka praegu muusi-

kategemist takistavat. Suuresti tänu Buena Vista Social Clubile on Kuuba muusika teeninud oma koha maailma muusikakaardil. Kontsertidele lisab bänd vürtsi südamessetungiva lavalise esinemisega. Soomes antakse seekord kolm kontserti.

6.11 Logomo, Turu7.11 Tampere-talo, Tampere8.11 Finlandia-talo, Helsingi

Oktoobri keskel muutub Hartwall Areena maneežiks. Teisipäeval, 15. oktoobril on kavas maailma tuntuima „hobulausuja” Monty Robertsi Next Generation Tour. See võib olla viimane võimalus näha ja kogeda oma silmaga, kui-das elav legend hobustega suhtleb. Mitmesugustele hobustega seotud probleemidele on lubatud näida-

ta ka täiesti uusi lahendusi. Next Generation Touri üks eesmärk ongi jagada Monty ainulaadset pärandit nooremate hobusekas-vatajatega.

Nädal jätkub võistlusmee-leolus. Helsinki Internatioal UB Horse Show on kasvanud alates 1985. aastast üheks Soome suuri-maks igaaastaseks ürituseks. Eel-

misel sügisel purustati ka publi-kurekord, kui võistlusi külastas üle 50 000 huvilise. Nagu alati, algab üritus amatööride võistlu-sega. Nädala kulminatsiooniks on peaauhinna finaal pühapäeval ja maailmakarika demonstratsioon-esinemine, kus takistused on kuni 160 cm kõrged.5.10 ja 17.–20.10 Hartwall Areena, Helsingi

Hobupidu AreenilSoome suurim üritus kogub nelja päevaga üle 50 000 pealtvaataja.

Šotimaalt pärit Maggie Reilly tuleb oktoobris Soome viiest kontserdist koosnevale turneele. Reilly on teinud muusikat juba 1970. aastast alates. Lauljatari koostööpartnerite hulka on kuulunud Karl-Heinz Stockhausen, Mike Oldfield ja Dave Gilmour Pink Floydist. Nii on sündinud terve rida hitte, nagu „Moonlight Shadow”, „Every Time We

Touch”, „To France” ja „Family Man”. Turnee on mõeldud tema sügisel ilmuva uue albumi „Heaven Sent” tutvustamiseks.

22.10 Kulttuuritalo, Helsingi23.10 Tampere-talo, Tampere24.10 Sibelius-talo, Lahti26.10 Teatria, Oulu 27.10 Promenade, Pori

Canned Heat jäädvustas oma nime ajalukku, kui mängis 1967. aastal Monterey rahvusvahelisel popfesti-

valil koos Jimi Hendrixi, Janis Joplini ja The Whoga. Aastal 1969 kuulus bänd ka Woodstocki peaesinejate hulka. Soomes mängiti 1971. aasta legendaarsel Ruisrockil, mis on jäädvustatud ka „Live at Turku Rock Festival” plaadile.

Bändi algkoosseisust on Alan Wilson, Bob Hite ja Henry Westine juba surnud, kuid Canned Heat ei ole sellest hoolimata veel maha maetud. Sel sügisel esineb Canned Heat Woodstocki legendidest kok-kupandud bändiga, millesse peale trummar Fito de la Parra kuuluvad ka bassist Larry Taylor, kitarrist Harvey Mandel ning Dale Spalding, kes mängib kitarri, suupilli ja laulab.

29.10 Kulttuuritalo, Helsingi30.10 Tampere-talo, Tampere

Maggie Reilly ringreisil

Väsimatud Woodstocki tähed

Jõulukingitus Depeche Mode’iltÜle 30 aasta muusikat teinud Depeche Mode on oma pika karjääri jooksul teinud palju muutusi ühest stiilist teise, nii muusikas kui välisilmes. Inglise bänd alustas kerge sündipopiga ja liikus hiljem edasi muu elektronmuusika juurde, katsetades rokiga ja traditsiooniliste pillidega. Albumeid on välja antud 13, millest viimane, „Delta Machine” ilmus 2013. aasta alguses. Kokku on müüdud üle 100 miljoni albumi.

Depeche Mode’i loos on huvitav see, et bänd saavutas juba 1980. aastatel pöörase publikumenu Ida-Euroopa sotsialismiblokis. Edu jätkub praegugi, nagu oli näha ka juuli lõpus toimunud Vilniuse-kontserdilt. Ja ärgem unusta-gem samanimelist baari Tallinna vanalinnas.

Helsingisse jõuab DM vahetult enne jõule.

15.12 Hartwall Areena, Helsingi

Telli The Baltic Guide koju!

Rohkem infot meie kodulehelwww.balticguide.ee

miskusmillal

EESTI KEELES

The Baltic Guide

tutvustab teile mida

Soomes teha ja

näha tasub

Ostureisile

Helsingisse

Suvised eined

terrassidel

Parimad perereisid

Haloo Helsinki! / laevad / hotellid / restoranid / teatrid / näitused / kauplused /kontserdid ja muud tähtsad sündmused

AVASTA IDA-SOOME

SUVEELU

ww

w.b

alt

icg

uid

e.e

e

20

SO

OM

E S

UV

I 2

01

3

6.50€4 x aastas(sisaldab km)

T H E B A L T I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 3 17sündmused

„Tuhkatriinu”, „Uinuv kaunitar” ja „Lumekuninganna” on muinas-jutud, mida tuntakse kõikjal maa-ilmas. Pole ime, et need lood on läbi aegade köitnud ka heliloojate tähelepanu, andes inspiratsiooni muusika kirjutamiseks nii ooperi- kui balletilibretodele.

19. sajandi Itaalia ooperi suur-kuju Gioachino Rossini tõlgen-dus „Tuhkatriinust” kuulub pal-jude ooperiteatrite kavasse algse pealkirjaga „La Cenerentola”. Lib-reto järgib väga täpselt muinasjutu sündmustikku, millele muusika line tulevärk lisab veelgi tundesüga-vust. Tulemuseks on üks paremaid kogu pere oopereid läbi aegade.

H. C. Anderseni „Lumekunin-gannast” on Rahvusooperis saanud

ballett, mille helilooja on Tuomas Kantelinen ja koreograafia autor Rahvusballeti juht Kenneth Gre-ven. Eelmisel hooajal esietendu-nud teos tuleb lavale tagasi vahe-tult enne jõule.

Tšaikovski surematu muusika-ga „Uinuv kaunitar” on balletiklas-sika, mis kunagi ei vanane. Saja-aastasesse unne vajunud printsessi lugu köidab järjest uusi vaatajate põlvkondi.

Muinaslugu on ka Mozarti „Võluflööt” – noorena surnud heli-looja viimaseks jäänud ooper. Ööku-ninganna aaria on üks kuulsamaid sopranile kirjutatud ooperi aariaid läbi aegade. Fantastilise libreto ja muusikaga „Võluflööt” on mitmes mõttes ületamatu. Lauldakse soome keeles, solist on Koit Soasepp.

Gaetano Donizetti koomilise ooperi „Don Pasquale” farsiliku

sündmustiku käivitab eaka mehe edev soov võtta endale noor naine. Kodakondsed otsustavad talle õpetust anda ja aitavad sõlmida võltsabielu, mille käigus malbest pruudist saab ohjeldamatult raha pillav tulehark. Nüüd püüab vana-härra naisest iga hinna eest lahti saada. Intriig hakkab hargnema südantvõitva muusika saatel, mille nüansirikas koomika aitab voolida säravaid karaktereid.■

Alates 27.9 Don PasqualeAlates 4.10 Uinuv kaunitarAlates 11.10 Võluflööt Alates 28.11 LumekuningannaAlates 11.12 La Cenerentola Kavas veel palju muud

Rahvusteatri lavastus „Kui tuvid kadusid” põhineb Sofi Oksa-neni menuromaanil. Tegemist on Eesti lähiajalugu käsitleva tetraloogia kolmanda osaga. Eelmised osad on „Stalini lehmad” (2003) ja „Puhastus” (2008). Romaani on dramatisee-rinud Oksanen ise, koondades pusletükkide laadsed sündmused kokku kaheks etenduseks. Eelne-valt on Oksaneni teostest lavale toodud „Puhastus” (2007) ja „Lood köögist” (2011).

„Kui tuvid kadusid” on lugu õnnetust abielust, maskidest ja katkistest inimestest, kes mõtle-vad endale välja mineviku, et pääs-ta tulevik.

Sõjakaoses tekib kõigil ine-tuid saladusi. Edgar on fotograaf, kelle pildid peegeldavad ka muud peale tõe. Edgari abikaasa Juudit ei tea, miks ta peab kannatama armastuseta abielus. Edgar, Juudit ja nende lähedased satuvad sünd-mustekeerisesse, kus ei ole selge, keda usaldada ja keda mitte – ka mitte pärast sõja lõppu.

Näidendi tegevus toimub kahel tasandil: Teise maailmasõja aegse

Saksa okupatsiooni ajal ja 1960. aastatel nõukogude võimu masen-davates tingimustes. Inimkonna veriseimale sõjale järgneb paina-jalik rahuaeg. Näidend kirjeldab, mis juhtub inimestega, kui läbi-paistev ühiskond asendatakse kõi-kidele elualadele tungivate vale-dega. Totalitaristlike süsteemide vaheldumise paranoilises reaal-suses on inimesed silmitsi olukor-raga, kus nad on sunnitud tegema võimatuid valikuid. Inimväärse elu eeliseid on võimalik säilitada vaid inimlikkusest loobudes, alterna-tiiviks on hukkumine. Ja valel on pikad jalad. ■ 27.11 „Kui tuvid kadusid”, esietendus (tõlge inglise ja eesti keelde)

Boriss Pasternaki (1890–1960) suurromaani „Doktor Živago” esmatrükk jõudis lugejate ette 1957. aastal Itaalias. Juba järgmisel, 1958. aastal ilmus müügile raama-tu soomekeelne tõlge. Samal aastal määrati Pasternakile ka Nobeli kir-

janduspreemia, millest ta oli sun-nitud nõukogude valitseva ladvi-ku surve all loobuma. Nõukogude Liidus avaldatigi „Doktor Živago” esmakordselt alles 1988. aastal.

Selleks ajaks oli romaan mujal maailmas ammu pälvinud laialdase lugejamenu, milles mängis mitte just väikest osa 1965. aastal vända-tud üliedukas samanimeline film.

Viie Oscari võitja „Doktor Živa-go” õnnestumisel oli oluline osa näitlejavalikul: peaosades mängisid Omar Sharif, Julie Christie ja Geral-dine Chaplin, ning Maurice Jarre’i muusikal. Muide, Siberi-stseenid filmiti 1965. aasta kevad-talvel Soo-mes Joensuu Pyhänselkä jääl.

Nüüd on „Doktor Živago” Soo-mes tagasi, sest Helsingi Linnatea-ter toob lavale Lucy Simoni muusi-kali, mille esietendus toimus 2011. aastal Austraalias Sydneys. Helsingi muusikaliprojekt on „Doktor Živa-go” esimene lavastus Euroopas.

Loo sündmustik hakkab harg-nema Vene revolutsiooni pöörde-listel aegadel. Peategelane on arst, kes on sunnitud silmitsi seisma moraalsete dilemmadega, avas-tades, et armastab oma naise ja laste kõrval ka traagilise saatusega Larat. Arstikutsumusele pühen-dumise muudab raskeks kohustus ravida patsiente võrdselt, hoolima-ta sellest, kummal pool revolut-sioonilist rinnet nad võitlevad.

Linnateatri lavastuses mängib peaosa Tuukka Leppänen. Kokku osaleb etenduses ligikaudu 50 näit-lejat ja tantsijat ning 20liikmeline orkester. Esietendus toimub Lin-nateatri suurel laval 3. oktoobril.■

Muinasjutud ooperi- ja balletivaramus

Pasternaki romaan muusikalina

Sügishooajal jõuavad Rahvusooperi lavale klassikalised muinasjutud.

„Doktor Živago” on nii kirjandus- kui filmiteosena Soomes hästi tuntud. Sel sügisel saab Helsingis näha ka romaani muusikaliversiooni.

TEKST JUKKA ARPONEN

FOTO RAHVUSOOPER / SAKARI VIIKA

TEKST JUKKA ARPONEN

TEKST JUKKA ARPONEN, FOTO MIRKA KLEEMOLA/

JANI FORSBERG/IMAGENARY OY

KUIDAS LEIDA?RahvusooperHelsinginkatu 58, Helsingi

KUIDAS LEIDA?RahvusteaterLäntinen teatterikuja 1, Helsingi

KUIDAS LEIDA?Helsingi LinnateaterEnsi linja 2, Helsingi

Sofi Oksaneni uusim teos Rahvusteatris„Kui tuvid kadusid” draamaversioon esietendub novembri lõpus.

T H E B A L T I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 318 ostud

…aga ka multiruum-lahendusiSiit leiad iga Hi-Fi ja Hi-End kaubamärgi tehnikat

Tänaval Sound Center poest möö-dudes ei oskaks aimatagi, et selle ukse taga peitub nii suur sisu. Ehkki samas tõmbavad endale tähelepanu juba kirjad vaateak-nal: „EI ole valmistatud Hiinas!” ja „Kuulake, see üllatab teid!”, mis häälestavad sisenejat juba ette koh-tumiseks tõeliste helifännidega.

Poel ja tema omanikul Robert Woodsil on legendaarne ajalugu. New Yorgist pärit ökoloogilise planeerimise spetsialist Woods asutas Helsingis juba 1970. aas-tal unikaalse ettevõtte, mis müüb Hi-Fi aparatuuri. Tänu Woodsile on Soomes esindatud sellised too-

temargid nagu Marantz, JBL, Har-man Kardon, Teac, NAD jpm.

Woodsi äriidee seisneb veen-dumuses, et kõrge helikvalitee-di saab tagada lihtsate tehniliste lahenduste abil, mille eest ei pea välja käima pööraseid summa-sid. Helikvaliteedi hindajad ei pea maksma topelt ainuüksi firmani-me ja disaini pärast. Sest tegelikult on tähtis ainult üks – puhas heli ning kõigile teada-tuntud bränd ei pruugi veel tähendada laitma-tut kvaliteeti.

„Jah, käsilolevat ostu arutan iga kliendiga mina isiklikult,” rõhutab Robert Woods. „Olen oma vald-

konnas tuntud tegija ja mu hea maine põhineb sellel, et jagan ini-mestele ausat infot. Tähtis on, et inimene saaks just sellise tehnika, mis taasesitab heli täpselt ning seda ilma igasuguste neoontulukeste ja leivaküpsetajaga ühendavate lisavi-dinateta. Ja hind olgu väga-väga mõistlik. Võin julgelt väita, et Hi-End ei tähenda automaatselt head kvaliteeti, kuid kindlasti tähendab see alati kõrgeid hindu. Olen uhke näiteks selle üle, et hiljuti müüsime kahele tõeliselt asjatundlikule ost-jale väga hea heliga Hi-Fi süstee-mid ja kumbki ei kulutanud meie poes üle 1200 euro!”.

Huvitav on märkida, et Acous-tics of Finlandi kõlareid, mida Sound Center vahendab, pannakse kokku Ida-Virumaal! Ja just need pälvisid kõigist Soomes müüda-vatest kõlaritest ainsatena hinde viis testis, mille viis läbi Soome juhtiv tehnikaajakiri. Kõnealuste kõlarite hind on seejuures vähem kui 1000 eurot! ■

KUIDAS LEIDA?Sound Center Yrjönkatu 8, Helsingi www.soundcenter.fi

TEKST JA FOTO JEVGENIA GORSKI

Ideaalne heli ei pea olema üleloomulikult kallis

Parim heli mõistliku hinnaga – selline on Robert F. Woodsi ja kaupluse Sound Center deviis.

Helsingis Eerikinkatul asuv HiFi Studio on üks enam kui 30aastase ajalooga keti paljudest poodidest. Võib-olla ei raba pood ostjat just kaupu täis hiigelsaalidega, kuid riiu-litel nähtav väljapanek moodustab siin müüdavast vaid väikese osa – on ju HiFi Studio üks Soome turu-liidreid Hi-Fi ja Hi-End audio- ja videotehnika müügi valdkonnas.

Siin on esindatud kõik maailma juhtivad tootjad. Tühjade kätega ei tohiks siit lahkuda keegi, sest poes on müügil telerid, kodukinod, kõlarid, võimendid, kaasaskanta-vad audiosüsteemid, kõrvaklapid, lisavidinad ning CD-, DVD- ja Blu-Ray mängijad. Ja muidugi lähtu-vad müüjad ostja konsulteerimisel

tema individuaalsetest võimalus-test ja vajadustest.

Müüjate sõnul ostetakse poest kõige rohkem nii tavalisi kui ilma juhtmeteta kaasaskantavaid kõla-reid ning kõrvaklappe, aga ka mul-tiruum-seadmeid ja tehnilisi lahen-dusi, mis pakuvad võimalust jagada audio- ja videosignaale sõltumatult erinevate ruumide vahel.

HiFi Studio koduleheküljel on ka outlet-müügi nurgake, kus alla-hindlused ulatuvad 20–50 prot-sendini ja on mõnikord isegi veel suuremad. Soodushinnaga tehnika seast võib leida ka Bang & Olufseni tooteid. ■

Unistuste Hi-Fi ja Hi-EndHiFi Studios on müügil kõige tuntumate kaubamärkide audio-videotehnika.

KUIDAS LEIDA?HiFi Studio. Eerikinkatu 17, Helsingiwww.hifistudio.fi

TEKST JA FOTOD JEVGENIA GORSKI

T H E B A L T I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 3 19ostud

Moomin Shop on täielikult muu-mimaailma tegelastele pühendu-nud pood, mis ei ole sugugi mõel-dud ainult lastele. Loomulikult võib siit koju viia ohtralt pehmeid mänguasju, mis kujutavad muu-mitrolle ja muid Muumioru asu-kaid, aga tähelepanu püüab ka ilus mustvalge vihmavari, millel Tove Janssoni tegelaste pildid ja lugu-dest võetud tsitaadid. Muudki poes müüdavad asjad on temaatilised: apteegikarp, elektronkraadiklaas, omega-3 kapslid – kõik selleks, et muuta tervise eest hoolitsemine mängulisemaks. Muidugi ei puudu siit T-särgid (laste särgid maksa-vad 19.90, täiskasvanute omad 29.90 eurot), rõivad, seljakotid ja kummikud. Ja ohtralt igasuguseid koduses majapidamises vajamine-vaid praktilisi asju: kruusid, käärid, kohvi- ja küpsisepurgid ning isegi Muumimamma koogivorm (7 €), milles valmivad muumitrollikuju-lised küpsetised.

Nahka Albert on tuntud Soome kaubamärk, mis seostub kvaliteet-sete ja kättesaadavas hinnaklassis nahktoodetega. Siin on müügil eri-neva tegumoega meeste- ja nais-tebleiserid, peamiselt mõnusalt hooletus casual-stiilis ning oht-ralt kotte, püksirihmu, rahakotte ja muid nahast aksessuaare. Vali-kuvõimalusi jätkub, sest esindatud on eri stiilid ja vormid ning kõik-võimalikud värvid – mitmesugu-sed roosa, punase ja rohelise var-jundid. Poest leiab ka sülearvutile nahast koti, mis näeb välja nagu tavaline naistekäekott. Aga võib saada ka keeruka atlasskaunistuse-ga elegantse teatrikoti õnnelikuks omanikuks.

Indiska – see Rootsi kauplus võlub kohe esimesest pilgust. Ja kuidas võikski teisiti, kui Skandinaavia disain kasutab India motiive ja tulemus on äratuntavalt euroopa-lik. Kollektsioon rõhub värviküllu-

sele, nii et iga naine leiab just talle meeldivas toonis rõivad – sinised, sirelilillad, oranžid, punased või rohelised. Samas on kogu väljapa-nek jagatud stiili ja värvide põhjal alamkollektsioonideks – nii saab ostleja koostada endale sobiva komplekti, just nagu mänguklotsi-dest maja ehitades. Kõige tähtsam

ongi värvi- ja mustriküllus, lõiked on üsna tagasihoidlikud, pikkused ulatuvad põlveni. Hinnad on enam kui rõõmustavad: kleidid maksa-vad keskmiselt 35–40 eurot, kudu-mid 40–45 ja sallid 15–17 eurot. Kuna Eesti tänavapildis on ida-maiste teemade euroopalik töötlus veel üsna harvaesinev nähtus, siis

Indiska rõivastes ei jää kindlasti keegi tähelepanuta.

Indiskas on müügil ka kodu-kaubad: kardinad, padjad, laua-nõud, aroomilambid.

Butterick’s on lõbus pood, kus müüakse kõikvõimalikku pudi-pa-di, mille ülesanne on peo kordami-

nekule kaasa aidata. See tähendab eelkõige superkangelaste ja Hello Kitty piltidega plastnõusid või värvilisest klaasist pokaale, millel „kalliskividest” kiri „Girl Princess”. Täiskasvanud, kes on kõhulihaste treenimisest kõrvale viilinud, saa-vad siit endale osta ehtsa atleedi-torso, millega üheks õhtuks oma ümarat vatsa varjata. Või siis mõne Hollywoodi superstaari piltmaski (5 €). Või ka kõhedaksvõtvalt loo-mutruu ilmega kurja võluri sili-koonmaski (69 €). Kõige rohkem leidub aga pilakaupa: igasuguseid plahvatavaid, häälitsevaid ja mulle eritavaid jubinaid.

Mic Mac on loodud teismelis-te rõõmustamiseks. Klientidena nähakse nii poisse kui tüdrukuid. Mida siis tütarlastele pakutakse? Noh, näiteks leopardimustrilisi kotte (59.90 €), mille juurde sobi-vad leopardi- ja kullamustrilised baleriinad (22.90 €). Pilku püüab ka üleni litritega kaetud pantri-mustriline kulla- ja mustakirju liibuv kleit (89 €). Ja kust mujalt sa ikka leiad sellise nunnu roosa karvase topi? Rääkimata igasugus-test peavõrudest, millel küljes küll sarved, küll kõrvad? Ning kuhjaga muid armsaid tobedusi… ■

Sknadinaavia disain ja kuldsed litridKaubanduskeskus Forum on läbimas põhjalikku uuenduskuuri. Juba praegu on avatud hulgaliselt uusi kauplusi.

KUIDAS LEIDA?ForumMannerheimintie 14–20, Helsingiwww.forum.fi

TEKST JA FOTOD JEVGENIA GORSKI Tammisto äripiirkonnas Vantaas asunud Stockmanni kaubamaja outlet pani augusti alguses uksed kinni. Soodsa hinnaga kvaliteetseid moerõivaid ja muud kaupa jahtival ostjal ei ole enam vaja Vantaasse minna, sest uus outlet-müügikoht avati septembri alguses Helsingis. See asub kohe kesklinnas Stockmanni kaubamaja lähedal, One Way alumisele korrusel. Uus aadress on Keskuskatu 3.

■ Stockmanni outlet muutis asukohta

mkm Helsingi T H E B A L T I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 320M I S K U S M I L L A L

Ööpäeva piletit on võimalik osta R-kioskist, HSL-i müügiesindustest või piletiautomaatidest. Vali endale sobiv sõidutsoon ning kehtivusaeg (1–7 päeva). Lisateavet: www.vuorokausilippu.fi

TULID KÜLLA?Pealinnaregiooni külastamisel on ühest kohast teise liikumiseks kõige mugavam kasutada ööpäevapiletit.

majutushostelidEurohostelLinnankatu 9, Helsingi, tel +358 962 204 70, faks +358 962 204 747, e-post: eurohostel@eurohostel.fi, www.eurohostel.fi.Soodne ja hubane hotell Helsingi kesklinnas. Ühe-, kahe- ja kolmekohalised toad kahes hinnaklassis.

Hostel ErottajanpuistoUudenmaankatu 9, Helsingi, tel +358 9 642 169, faks +358 9680 2757,e-post: booking@erottajanpuisto.com, www.erottajanpuisto.com.Väike kodune hostel Helsingi kesklinnas.

Hostel AcademicaHietaniemenkatu 14, Helsingi, tel +358 9 1311 4334, faks +358 9 441 201, e-post: hostel.academica@hyy.fi, www.hostelacademica.fi. Avatud ainult suviti 1.6–1.9. Mugav rahvusvaheline hostel Helsingi kesklinnas. Magamisvõimalused ühismajutu-sest kuni neljakohalise toani.Stadion HostelPohjoinen Stadiontie 4, Helsingi, tel +358 9 477 8480, faks +358 9 477 84811, e-post: info@stadionhostel.fi, www.stadionhostel.fi. Helsingi kõige odavam ja sõbralikum hostel Olümpiastadionil; avatud aasta läbi.

hotellidAirport Hotel Bonus InnElannontie 9, Vantaa, tel +358 9 825 511, faks +358 9 825 518 18, e-post: hotel@bonusinn.fi, www.bonusinn.fi.Vaid viieminutilise autosõidu kaugusel lennu-jaamast, kuhu hotellist viib tasuta väikebuss. Naabruses asuvad Flamingo Spa vabaajakeskus ning Jumbo kaubanduskeskus. Tube saab üüri-da ka kauemaks. Helsingi keskusse vaid 30 minutit autosõitu.

Best Western Hotel KatajanokkaMerikasarminkatu 1a, Helsingi, tel +358 9 686 45 132, faks +358 9 670 290,e-post: sales@bwkatajanokka.fi,

www.bwkatajanokka.fi. Kõrgklassi hotell aja-loolises vanglamiljöös. Vanade müüride varjus avaneb teine maailm, eriline õhkkond, rikkali-kult põnevaid detaile. Park keset kivilinna, kuhu kesklinna melu ja lärm ei ulatu.

Hotell AnnaAnnankatu 1, Helsingi, tel +358 9 616 621, faks +358 9 602 664,e-post: info@hotelanna.fi, www.hotelanna.fi.Rahulik ja hubane hotell Helsingi kesklinnas, jalutuskäigu kaugusel suurematest kaubama-jadest ja vaatamisväärsustest. Hotellis on 64 tuba, saun, väike nõupidamisruum ja parkimis-kohad lähedalasuvas garaažis. Hotelli ümbruses palju suurepäraseid restorane ja pubisid.

Hotell GLOKluuvikatu 4, Helsingi, tel +358 10 344 4400, e-post: kluuvi@glohotels.fi, www.hotelglo.fi/glo-helsinki-kluuvi.Modernne ja urbanistlik elustiilihotell. Pakub külastajatele spordi-, kultuuri-, restorani- ja heaoluteenuseid nii hotellis kui väljaspool.

Omenahotellid Lönnrotinkatu 13, Eerikinkatu 24 ja Yrjönkatu 30, Helsingi, broneeringud +358 600 18018 (9 eur/bron + 1,97/min + kohaliku kõne maksumus), e-post: info@omenahotels.com, www.omenahotels.com. Hea asukohaga Omenahotellides on hinnatase soodsam kui mujal, liigsete teenuse eest pole vaja maksta. Hotellides ei ole vastuvõttu ega müügiosakon-da; kogu keti ühtne kaugvastuvõtt teenindab teid 24 tundi ööpäevas. Broneeringuid saab teha internetis, tasumine krediitkaardiga.

Sokos Hotel AleksanteriAlbertinkatu 34, Helsingi, tel +358 20 1234 600, faks +358 20 1234 644,e-post: aleksanteri.helsinki@sokoshotels.fi, www.sokoshotels.fi. Asub Helsingi kesklinnas Aleksandri teatri kõrval. Omanäoliste tubade sisustus rõhutab vana ja ajaloolist ehitusstiili.

Sokos Hotel HelsingiKluuvikatu 8, Helsingi, tel +358 20 123 4601, faks +358 9 176 014,e-post: hotelhelsinki.helsinki@sokoshotels.fi, www.sokoshotels.fi. Lihtne tänapäevane hotell Helsingi kesklinnas. Enamik 202 toast on suit-

suvabad. 11 peretuba, 4 saunaga juuniorsviiti, ateljeesviit, 3 restorani.

kämpingudRastila CampingKaravaanikatu 4, Helsingi, tel +358 9 310 78517, faks +358 9 310 36659,e-post: rastilacamping@hel.fi, www.rasti-lacamping.fi. Asukoht mere ääres, kõigest 18minutilise metroosõidu kaugusel Helsingi kesklinnast. Kämpingu lähedal vajalikud kaup-lused. Erinevad vaba aja veetmise võimalused.

restoranidAinoPohjoisesplanadi 21, Helsingi, tel +358 9 624 327, e-post: aino@marcante.fi, www.ravintolaaino.fi. Avatud E–R 11.30–22.30, L 12–22.30, P 14–22. Rahvusrestoran Helsingi kesklinnas Kauppatori lähedal, ajaloolisel Esplanadil. Menüü on koostatud Soome rah-vusroogade põhjal.

Bar TapastaUudenmaankatu 13, Helsingi, tel +358 9 640 724, e-post: tapasta@marcante.fi, www.bartapasta.fi. Avatud E–R 17–24, L 14–24. Meeleolukas tapase- ja pastarestoran Helsingi kesklinnas. Vahemeremaade hõng ja head hinnad on teinud väikesest restoranist eriti armastatud koha.

Beefy Queen JamboPieni Roobertinkatu 13, Helsingi, tel +358 9 611 071. Avatud E–R 10.30–18, L 11–18. Heade hindadega populaarne restoran kesklinnas. Suured ja maitsvad praedgrillitud lõhest piprapihvini.

BelgeKluuvikatu 5, Helsingi, tel +358 10 76 63590, e-post: belge@sok.fi, www.belge.fi. Avatud E–N 11–02, R–L 11–04, P 12–24. Belgia Helsingi südames. Belge Bar & Bistro on lihtne õlle- ja kohtumisrestoran. Lai valik Belgia õlut ja tõeliselt maitsvad söögid!

Chico’s restoranidHelsingis asukohad nt Arabia, Bulevardi, Forum, Itäkeskus; Espoos Iso Omena, Sello, Tapiola; Vantaas Tikkurila, Jumbo, Myyrmäki. Värvikas ja hubane Chico’s pakub Ameerika mandri mitmekülgseid maitseid. Maiusta fajita’de, quesadillo’de ja burgeritega. Vaata restoranide lahtiolekuaegu ja kontakte kodu-leheküljelt www.chicos.fi.

FishMarketPohjoisesplanadi 17, Helsingi, tel +358 9 1345 6220, e-post: fishmarket@kampgroup.fi, www.palacekamp.fi/ravintolat/fishmarket. Avatud E–L 18–23. Kauppatori nurgal asuvasse keldrisse viib vaid paar trepiastet, kuid sisse astudes satud teise maailma. Mere andidesõbrad leiavad siit kõikvõimalikke hõrgutisi.

HavisEteläranta 16, Helsingi, tel +358 9 6128 5800, www.ravintolahavis.fi. Avatud E–R 11.30–23, L 17–23, P suletud. Kauppatori kõrval asuv restoran pakub hooajalist kalavalikut ja põhja-maiseid mereande.

KellarikrouviPohjoinen Makasiinikatu 6, Helsingi, tel +358 9 6128 5100, e-post: myyntipalvelu@royalravintolat.com, www.kellarikrouvi.fi. Avatud E–R 11–24, L 16–24, Fabiani kohvik tänaval E–R 11–24, L 13–24. Restoran kahel korrusel: keldris Kellarikrouvi ja tänaval Fabian. Kellarikrouvis pakutakse lihatoite, menüü põhineb Soome ja Skandinaavia köögil ning toorainetel. Fabianis saab nautida lihtsaid ja maitsvaid sööke.

Kämp BarPohjoisesplanadi 29, Helsingi, tel +358 9 57 6111, faks +358 9 5761 1925, e-post: sales@hotelkamp.fi, www.palacekamp.fi. Avatud E–T 10–01, K–R 10–02, L 11–02, P 11–01. Kämp Café rahvus-vaheliselt kirev õhkkond võimaldab väljuda argipäevast ning nautida klaasikest šampanjat või lihtsalt keset päeva maiustada.

KönigMikonkatu 4, Helsingi, tel +358 9 856 857 50, e-post: myyntipalvelu@rafla.fi, www.rafla.fi/konig. Avatud E 11–24, T–N 11–02, R, L 11–03. 1892. a asutatud ajalooline kõrgstiilis restoran König on Soome restorani-maailma legend.

LappiAnnankatu 22, Helsingi, tel +358 9 645 550, faks +358 9 645 551, www.lappires.com.Avatud E–R 12–24, L 13–24.Ehe ja meeleolukas Lappi restoran pakub kohalikust toorainest valmistatud saami hõr-gutisi. Hubases Kelonkolo baaris võid nautida sõbraliku hinnaga klaasikest veini.

Restoran MerimakasiiniHietalahdenranta 14, Helsingi, tel +358 9 607 299, faks +358 9 604 834, e-post: ravintola@merimakasiini.fi, www.merimakasiini.fi.

Avatud E–R 11–24, L 12–24, P 12–23. Üle 20aastase kogemusega hubane mereanni-restoran. Maitsvad liha- ja taimetoidud. Suvel avatud merevaatega terrass, millelt saab jälgida kruiisilaevade ehitamist.

Pizzeria RaxPizzeria Rax Forum, Mannerheimintie 20, Helsingi, tel +358 9 4789 0950, e-post: forum.rax@restel.fi, www.rax.fi. Avatud E–L 11–21, P 12–21. Kui kaubanduskeskus on suletud, pääseb sisse Mercatori kaudu.

RaffaelloAleksanterinkatu 46, Helsingi, tel +358 9 8568 5730, e-post: raffaello@rafla.fi, www.rafla.fi/raffaello/fi. Avatud E 11–23, T–R 11–24, L 12–24, P 13–22. Itaalia stiilis restoran pakub Vahemeremaade hõrgutisi.

SassoPohjoisesplanadi 17, Helsingi, tel +358 9 1345 6240, e-post: sasso@kamp group.fi, www.palacekamp.fi/ravintolat/sasso. Avatud lõunaajal E–R 11.30–14.30, à la carte E–L 17–23.30. Sassos on rõhk ehtsatel ja puhastel Itaalia maitsetel.

SalveHietalahdenranta 11, Helsingi, tel +358 10 766 4280, e-post: salve.ravintola@sok.fi, www.ravintolasalve.fi. Avatud E–L 10–24, P 10–23. Merehõnguline, hubane, armastatud restoran Hietaniemi turu külje all. Kodusest menüüst leiab muu hulgas sellised klassikalised toidud nagu Salve räimed ja praetud maks.

TeatteringrilliPohjois Esplanadi 2, Helsingi, tel +358 9 6128 5005, e-post: teatteringrilli@royalravintolat.com, www.teatteri.fi/teatterin-grilli. Avatud E–N 11–24, R–L 11–01. Menüü on moodsalt klas-sikaline, muu hulgas filet Rossini ja ooperi leib. Delist saab kaasa osta take away-roogi. Nädala-lõppudel brunch’i serveerimine otse lauda.

VltavaElielinaukio 2, Helsingi, tel +358 10 766 3650, e-post: ravintolavltava@sok.fi, www.vltava.fi.Avatud E 11–24, T–N 11–03, R–L 10–04, P 11–24. Tšehhipärane restoran otse Helsingi

mkm Helsingi 21T H E B A L T I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 3

M I S K U S M I L L A L

Hinnad alates

/ öö / in.

Linnankatu 9, Helsingi+358-9-622 0470 www.eurohostel.eu

Rahvusvaheline ja mugav hostel

24 h vastuvõtt

€ 2190

Ööbi Helsingi

kesklinnas

südames Elieli väljakul, juugendstiilis maja neljal korrusel. Pakub maailma parimaid õllesid koos Tšehhi köögi hõrgutistega.

ZetorKaivopiha, Mannerheimintie 3–5, Helsingi, tel +358 10 766 4450, e-post: ravintola.zetor@sok.fi, www.zetor.net. Avatud E 12–24, T 12–03, K–L 12–04, P 12–24. Zetor veab näo naerule, esindades parimal moel Soome koort ja sisu. Maitsvad, külluslikud ja taskukohased road tuuakse lauale, milleks on, uskuge või mitte, vana piimajahuti!

YumeKluuvikatu 2, Helsingi, tel +359 9 5761 1718, faks +358 9 576 1122, e-post: yume@hotelkamp.fi, www.palacekamp.fi/ravintolat/yume. Avatud T–L 17–24.Yume tähendab kaasaegset Jaapani kööki, viies külastajad eksootiliste toitude, sake ja tee rikkalike maitseelamuste maailma.

kohvikudCoffee Bar Helsinki (kohvikukett)Citykoridor, I korrus, Keskuskatu 6, Helsingi, tel +358 9 10 766 4212, www.coffeehouse.fi.Avatud E–R 7.30–20, L 9–20. Palju erinevaid kohvijooke. Ketti kuuluvad kohvikud asuvad kõikjal Soomes, muu seas ka Tallinnas.

Karl Fazer CaféKluuvikatu 3, Helsingi, tel +358 20 729 6702, www.fazer.fi. Avatud E–R 7.30–22, L 9–22, P 10–18. Fazer Café Rootsi lauas võib nautida rikkalikku ja maitsvat hommikueinet või maius-tada suussulava jäätisega. Fazer Café asub elaval Kluuvi ostutänaval juba aastast 1891.

Robert´s Coffee Kluuvi (kohvikukett)Kluuvikatu 7, Helsingi, tel +358 45 310 3770, www.robertscoffee.com. Avatud E–R 7–20, L 10–20, P 11–19. Kohvisõprade kohtumis-paik. Suur kohvi- ja teevalik ning nende valmis-tamiseks vajalike tarvikute müük. Kinkepakid.

Wayne’s Coffee (kohvikukett)Näiteks Aleksanterinkatu 11, Helsingi, tel +358 9 679 725, www.waynescoffee.fi. Avatud E–R 8–20, L 10–20, P 13–18.Skandinaavia kohvikud Soomes, Rootsis ja Tallinnas. Alati hea asukohaga populaarsed kohtumispaigad.

klubidFinlandia-taloMannerheimintie 13E, Helsingi, www.finlandiatalo.fi. Finlandia-talos toimuvad kõige suurejoonelisemad firmapeod, konve-rentsid, messid, näitused ja kontserdid. Täpsem teave kodulehel.

Grand CasinoMikonkatu 19, Helsingi, tel +358 9 680 800, e-post: sales@ray.fi, www.gch.fi. Avatud E–P 12–04. Soome ainus rahvusvaheline kasiino Helsingi kesklinnas. Ahvatlev kasiinomaailm mängude, restoranide ja muu meelelahu-tusega. Kasiino külastajaks registreerimisel vajalik isikut tõendav pildiga dokument; vanusepiirang 18.

Kuudes LinjaHämeentie 13 (sissepääs hoovist Kaikukatu 4), Helsingi, www.kuudeslinja.com. Avatud K, R, L 22–04, N 23–04. Kava kodulehel.

LibertéKolmas Linja 34, Helsingi, tel +358 45 895 6446, www.clubliberte.fi. Avatud T–R 16–02, L–P 18–02. Club Liberté pakub elavat muusikat. Kava kodulehel. WiFi ja piljard.

SportsacademyKaivokatu 8, Helsingi, tel +358 10 7664 300, www.sportsacademy.fi. 1. korrus avatud iga päev 11–03, 2. korrus E–N 11–23, R 11–01, L 12–01, P 12–22. Põhjamaade populaarseim spordiülekandeid edastav restoran, mille 59 plasmakuvarit ja 6 hiigelekraani tagavad kõi-gile huvilistele tippvõistlustel ja spordiüritustel koha esireas. Lai söögi- ja joogivalik aitab pikkadel spordiõhtutel vastu pidada ning ulme-lises TV-saunas tundub ka Jaapani-Ukraina kohtumine vaatemänguna.

StoryvilleMuseokatu 8, Helsingi, tel +358 5036 32 664, e-post: club@storyville.fi, www.storyville.fi. Avatud K, N 20–03, R–L 20–04, Tin Roof Bar (Street Bar) T–L 18–04. Storyville on üks Euroopa paremaid džässiklu-bisid. Üles astuvad nii Soome kohalikud artistid kui välismaised staarid kuuel õhtul nädalas. Storyville pakub cajun’i ja kreooli köögi hõrgu-tisi.Kava kodulehel.

TavastiaUrho Kekkosen katu 4–6, Helsingi, tel +358 9 774 67 420, e-post: info@tavastiaklubi.fi, www.tavastia.fi. Avatud P–N 20–01, R–L 20–04. Soome mai-nekamaid rokiklubisid. Esinemiskava kodulehel.

Virgin Oil Co.Mannerheimintie 5, Kaivopiha, Helsingi, tel +358 10 766 4000, www.virginoil.fi. Avatud E 11–23, T–N 11–24, R 11–04, L 12–04, P 13–23. Restoran, baar ja ööklubi. Elav muusika reedeti ja laupäeviti. Täpsem teave kodulehel.

pubid/õllebaaridChurchill ArmsKeskuskatu 3, Helsingi, tel +358 9 856 856 90. Avatud E–T 12–24, K–N 12–02, R–L 12–03.Traditsiooniline Inglise pubi, nädalalõppudel allkorrusel avatud Dancing Cellar.

GaselliAleksanterinkatu 46, Helsingi, tel +358 9 856 85760, e-post: pubgaselli@rafla.fi, www.rafla.fi/gaselli. Avatud E 16–01, T–N 16–02 (03), R 16–03, L 18–03. Helsingi populaarsemaid pubisid. Lai valik kraani- ja pudeliõlut.

Kitty’s Public HouseKeskuskatu 6, Helsingi, tel +358 10 766 4510, e-post: kittys@sok.fi, www.oluthuone.fi. Avatud E–N 12–01, R–L 11–02, P 12–22. Britilik pubihõng ja lai valik jooke Citykoridoris Helsingi kesklinnas. Kraanidest voolab ühtekok-ku 12 erinevat õlut ja siidrit ning 25 pudeliõlle hulgast leiab kindlasti sobiva. Traditsioonilised pubimängud ja telerid, kust võib jälgida Inglise meistriliiga võistlusi.

Molly Malone’sKaisaniemenkatu 1C, Helsingi, tel +358 9 576 675 00, e-post: info@mollymalones.fi, www.mollymalones.fi. Avatud E–L 10–04, P 12–04. Euroopa 50 parima Iiri pubi hulka valitud Molly Malone’s Irish Bar pakub Helsingi südalinnas kahel korrusel ja kolmes baaris ehtsat, lõbusat ajaviidet. Iiripärast elavat muusikat kõigil nädalapäevadel.

Sir EinoEteläesplanadi 18, Helsingi, tel +358 9 8568 5770, e-post: sireino.helsinki@rafla.fi, www.rafla.fi/sireino/fi. Avatud E–T 11–24, K–N 11–01, R 11–03, L 16–03. Kodune pubi kauni Esplanadi pargi ääres. Sir Einos saab ka väga hästi süüa.

Villi WäinöKalevankatu 4, Helsingi, tel. +358 10 3872 350, e-post: ravintola@villiwaino.fi, www.villiwaino.fi. Avatud E–N 14–02, R 14–04, L 12–04, P 12–23. Soome õllerestoran kolmel korrusel, parimad Soome õlled ja õllekõrvane.

kaubandus-keskused

Reeglina on kaubanduskeskused avatud E–R 9–21, L 9–18, nüüd ka P 12–18. Samas võib esineda erandeid.Flamingo vabaajakeskusTasetie 8 (Jumbo kaubanduskeskuse kõrval) Vantaas, www.flamingo.fi. Avatud ööpäeva-ringselt. Suur veepark, spaa ja tervisekeskus, keegel, kino, eripalgeline restoranimaailm, ööklubi, show-restoran, mänguklubi ja palju poode. Hotellis üle 300 toa, 800 tasuta par-kimiskohta.

ForumMannerheimintie 20A, Helsingi, tel +358 9 565 74523, e-post: info@cityforum.fi, www.cityforum.fi. Avatud E–R 9–21, L 9–18, P 12–18 (21). Südalinnas Forumi klaasseina taga asub mitu korrusetäit kauplusi, kohvikuid ja restorane. Forumis leiab ühest kohast kõik ihaldusväärseimad brändid.

Iso OmenaPiispansilta 11, Espoo, tel +358 9 6150 0250, www.isoomena.fi. Avatud E–R 8–21, L 8–18, P 12–18. Iso Omena on Espoos omaette väike linnak, milles asub üle 100 erineva kaupluse.

ItäkeskusItäkatu 1–7, Helsingi, tel +358 9 343 1005, www.itis.fi. Avatud E–R 8–22, L 8–20, P 9–20. Itäkeskusse on hõlbus sõita metrooga, peatuse nimi ongi Itäkeskus. Keskuse suurtel ostutänavatel on esindatud kõik nimekad poeketid ja mitmed restoranid.

JumboVantaanportinkatu 3, Vantaa, www.jumbo.fi. Avatud: E–R 9–21, L 9–18, P 12–18. Jumbos on kaks kaubamaja, kaks hüpermar-ketit, 120 moe-, sisustus- ja vabaajakauplust ning restoranid. Jumbo on kogu perele mõel-dud ostukeskus.

KamppiUrho Kekkosen katu 1, Helsingi, tel +358 9 742 98552, www.kamppi.fi. Avatud E–R 9–21, L 9–18, P 12–18. Helsingi uusim kaubanduskeskus Kamppi tähendab 150 kaup-lust kuuel korrusel, restorane ja ööklubi, lisaks mitmesuguseid teenuseid. Kamppi uksed on avatud varahommikust hilisõhtuni.

Kiseleffi majaAleksanterinkatu 28 ja Unioninkatu 27, Helsingi. Kiseleffi maja on kütkestav koht, kus müüakse palju käsitööd ja suveniire. Detsembris on jõulukaunistustega Kiseleffi maja eriti meel-div paik, kust saab osta armsaid jõulukinke.

KluuviAleksanterinkatu 9, Helsingi, www.kluuvi.fi.Kluuvi on esinduslik kaubanduskeskus Senaatintori läheduses, kus muu hulgas leidub huvitavaid rõivapoode noortele. Kes otsib, see leiab!

Kämp GalleriaKluuvikatu 4, Helsingi, www.kampgalleria.fi.Kämp Galleria on kaubakeskus, mille osa on ka luksushotell Kämp. Disaintooteid väiksemates kauplustes.

SelloLeppävaarankatu 3–9, Espoo, tel +358 10 839 4005, www.sello.fi.Sellos ootab sind üle 160 kaupluse.

koos lastegaFallkulla koduloomaparkMalminkaari 24, Helsingi, tel +358 9 3108 9095, e-post: falkulla@hel.fi. Avatud K–R 10–18, P 10-15. Fallkullas näeb traditsioonilisi taluloo-mi – lambaid, kitsi, sigu, veiseid, kanu, parte, hanesid ja hobuseid. Lastel ja noortel on või-malus proovida ka aia- ja laudatöid, loomade eest hoolitsemist ning erinevaid käelisi oskusi.

Gardenia-Helsinki botaanikaaedKoetilantie 1 (Viikki), Helsingi, tel +358 9 3478 400, www.gardenia-helsinki.fi.Gardenia-Helsinki botaanikaaed asub Viikkis Vanhankaupunginlahti looduskaitseala ja Helsingi Ülikooli filiaali lähedal. Aasta läbi avatud kasvuhoonest avaneb vaade Helsingi vanimatele põllumaadele. Eriliseks muudavad Gardenia aiad, sh Jaapani aed, roosi- ja pojen-giaiad. Mitmesugused näitused ja üritused.

Heureka teaduskeskusTikkurila, Vantaa, tel +358 9 857 99, e-post: info@heureka.fi, www.heureka.fi.Kõik inimesed on uudishimulikud – meil on kaasasündinud soov tungida asjade olemusse ja lahendada saladusi. Neid võimalusi pakubki

Heureka. Heureka toob oma näitustega põne-vust nii laste kui ka täiskasvanute ellu.

HopLopi seiklusparkNäiteks HopLop Vantaa, Antaksentie 4, Vantaa, tel +358 10 837 3001, e-post: info.vantaa@hoplop.fi, www.hoplop.fi.HopLop on aasta läbi avatud siseseiklusparkide kett lastele, mis pakub rõõmu, meelelahutust ning ajaviidet 1–10 aasta vanustele ja nende peredele. HopLopis on nõutavad oma sokid või sussid! Nõue kehtib ka lapsega kaasas olevate täiskasvanute kohta.

Korkeasaari loomaaedMustikkamaanpolku 12, Helsingi, tel +358 9 310 37 900 (0,37 eurot/min+km), e-post: zoo.asy@hel.fi, www.korkeasaari.fi.Korkeasaari loomaaias kohtab loomi nii tund-rast kui troopilisest vihmametsast. Loomaaias elab umbes 200 loomaliiki, erinevaid taimi on tuhatkond. Amazonias ja Afrikasias avaneb troopika mitmekülgsus: papagoid, maod, sisa-likud, väiksed ahvid, ämblikud, sääsed, konnad ja kilpkonnad. Arktilised loomad – põder, tundraöökull ja muskusveis – veedavad aega õues nii suvel kui talvel. Loomaaia südameas-jaks on ohustatud liikide kaitsmine.

Linnanmäki lõbustusparkTivolikuja 1, Helsingi, tel +358 10 5722 200, www.linnanmaki.fi.Linnanmäel on 40 erinevat atraktsiooni, millel saab lustida kogu päeva!

MegazoneEnergiakatu 3, Helsingi, tel +358 50 595 4094, e-post: helsinki@megazone.fi, www.megazone.fi. Avatud E–R 13–21, L 11–21, P 12–18. Taibukust ja kiirust eeldav maagiline seiklus siseruumides hargnevates labürintides. Mäng on ohutu ja sobib kõigile. Alati on kohal ka personal, kes vajadusel nõustab ja aitab. Räägitakse soome, inglise ja rootsi keeles.

Sea Life meremaailmTivolitie 10, Helsingi, tel +358 9 5658 200, www.sealife.fi. Keskus on väga populaarne, merealuse eluga on tänaseks tutvunud juba üle 1,2 miljoni külastaja. Sea Life viib külastajad maagilisele, lõbusale ja õpetlikule retkele allpool veepinda. Muu hulgas võib näha 10 hailiiki, korallriffide värvilisi kalu, mürgiseid konni, piraajasid, meduuse, merihobukesi jpm. Kokku on meremaailmas üle 100 liigi ja umbes 3000 isendit.

Serena veeparkTornimäentie 10, Espoo, tel +358 9 8870 550, e-post: info.serena@puuhagroup.com, www.serena.fi. Põhjamaade suurim, alati troopiliselt soe veelõbustuspark Serena pakub nii palju võimalusi, et innukamatele veefännidele jääb päev lühikeseks. Kõikjal pargis purskab, voolab, mullitab ja lainetab troopiliselt soe vesi: lõõgastavates koskedes, liumägedes, terrassi- ja mullivannides ning lastebasseinides. Tõeliseks klassikaks on saanud Serena kaljudesse rajatud sauna- koobastik, mida tasub ilmtingimata külastada.

Seiklushall HuimalaJuvankartanontie 15, Espoo, www.huimala.fi.Suur seiklushall kogu perele. Huimala pakub aastaringselt liikumisrõõmu ja põnevat tege-vust turvalises keskkonnas. Seiklusi otsivad lapsed saavad ennast tõestada ja lõbusalt aega veeta.

SuomenlinnaTel +358 9 684 1880, e-post: info@suomenlinna.fi, www.suomenlinna.fi.Kauppatorilt veebussi või praamiga Musta-

saarele. Võimalus tutvuda Rootsi ja Vene võimu ajal ehitatud linnusega ja kuue muuseumiga, nautida parke, merd ja saarestikuloodust. Suomenlinna pakub ekskursioone giidiga, näi-tusi ja kauneid käsitööesemeid. Suvel toimub häid üritusi, nt Viapori Jazz, suveteater ja laste suveteater. Tänu kvaliteetsele programmile on Suomenlinnast saanud populaarne kultuurirei-side sihtkoht.

Tropicario troopikamajaSturenkatu 27, Helsingi, tel +358 40 7634 727, +358 9 750 076, e-post: tropicario@tropicario.com, www.tropicario.com. Tropicario on Põhjamaade moodsaim troopi-kamaja, mis keskendub madudele ja sisalikele. Näha saab maailma mürgiseimaid madusid, suuri varaane ning hulgaliselt muid roomajaid ja loomi, troopilisi linde ja kalu.

lapsesõbralikud muuseumid

Loodusteaduste muuseumPohjoinen Rautatiekatu 13, Helsingi, www.luomus.fi. Avatud T–K, R 9–16, N 9–18, L–P 10–16, E suletud. Muuseumis saab sukelduda Läänemere sügavustesse, mängida lumega, vaadata kutsumata külalisi, mõelda evolutsiooni saavutuste üle ja imetleda skele-tikollektsiooni. Püsinäitused: “Soome loodus”, “Elu ajalugu” ja “Luud räägivad.” Ajutised välja-panekud vahelduvad korrapäraselt.

Päevalehe muuseumLudviginkatu 2–4, Helsingi, tel +358 9 122 5210, www.paivalehdenmuseo.fi. Avatud T–P 11–17. Muuseumist saab teavet ajakirjanduse ajaloost ja ajalehe tegemisest.

LastemuuseumTuomarinkylä 7, Tuomarinkylä mõisa kõrvalmaja, Helsingi, www.helsinginkaupunginmuseo.fi.Laste ja noorte elu kajastavad näitused on koostatud laste endi kaasabil.

TeatrimuuseumTallberginkatu 1G, Kaablitehas, Helsingi, www.teatterimuseo.fi. Avatud T–P 11–18, K 11–20. Muuseumikülastaja saab võimaluse seigelda teatri maagilises maailmas.

Leikkilinna – Soome MänguasjamuuseumWeeGee näitusekeskus Ahertajantie 5, Tapiola, Espoo, www.lelumuseohevosenkenka.fi. Avatud T, N, R 11–18, K 11–20, L–P 11–17. Tasuta sissepääs K 18–20. Leikkilinna on män-gukultuuri muuseum, mis tutvustab mänge ja mänguasju XX sajandi algusest tänapäevani. Mänguasjad, endised lemmikud, pööninguaar-ded, näitused ja mälestused.

Soome viis suuremat linna

Helsingi, Espoo, Tampere, Vantaa ja Turu. Reisi vihjeid vaatamisväärsuste, majutuse, liikluse ja ürituste kohta leiate järgmistelt aadressidelt.www.visithelsinki.fiwww.visitespoo.fiwww.tampere.fi/matkailuwww.vantaa.fiwww.turkutouring.fi

Klubi Kuudes LinjaHämeentie 13 (sissepääs hoovist, Kaikukatu 4), Helsingi, www.kuudeslinja.com, avatud K, R, L 22–04, N 23–04. Kava kodulehel.

LibertéKolmas Linja 34, Helsingi, tel +358 9 272 6001, e-post: allu@clubliberte.fi, www.clubliberte.fi, avatud T–P 16–02. Club Liberté pakub elavat muusikat kuuel õhtul nädalas. Wi-Fi ja piljard. Kava kodulehel.

NosturiTelakkakatu 8, Helsingi, tel +358 9 681 1880, e-post: elmu@elmu.fi, www.elmu.fi. Hietalahti linnaosas asuv muusika- ja kultuurimaja Nosturi pakub mitmekülgset muusikavalikut, kontserte ja muid üritusi. Kavas palju live-esinemisi, täpsem teave kodulehel!

StoryvilleMuseokatu 8, Helsingi, e-post: jazzclub@storyville.fi, www.storyville.fi, avatud E–L 20–04. Storyville on üks Euroopa paremaid džässiklubisid. Üles astuvad nii Soome kohalikud artistid kui välismaised staarid kuuel õhtul nädalas. Storyville’i pakutakse cajunc-reole-köögi hõrgutisi. Kava kodulehel.

TavastiaUrho Kekkosen katu 4–6, Helsingi, tel +358 9 774 67 423, www.tavastiaklubi.fi, avatud P–N 21–02, R–L 21–03 juhul kui teisiti ei mainita. Soome üks mainekamaid rokiklubisid. Vaata täpsemat esinemiskava kodulehelt.25.9 20 The Fabulous Thunderbirds (USA)30.9 20 Jesu, JK Flesh (Inglismaa)1.10 A Place to Bury Strangers (USA),

Kuudes Silmä4.10 Fish – Moveable Feast Tour 2013

(Inglismaa)4.10 Fish – Moveable Feast Tour 2013

(Inglismaa)7.10 Washed Out (USA), Amateur Best

(Inglismaa), Nourgam DJ, Musavisa ja Oskari

9.10 Ted Russell Kamp (USA) Feat. Tommi Viksten, Tokela & Janne Haavisto

7.10 Charles Bradley and His Extraordinaires (USA)

23.10 Ed Harcourt (Inglismaa)24.10 Bombino (Holland),

Faarao Pirttikangas29.10 No Age (USA), Hopeajärvi1.11 Dark Tranquillity (Rootsi),

Omnium Gatherum2.11 Anna von Hausswolff (Rootsi)3.11 Crematorium – 30 years

Anniversary! (Venemaa)6.11 Russian Circles, Chelsea Wolfe (USA)7.11 Wire (Inglismaa)

14.11 Blaze Bayley (UK), Paul Di’Anno (Inglismaa)

7.11 Fuck Buttons (Inglismaa)4.–6.12 The Sounds (Rootsi)

Virgin Oil Co.Mannerheimintie 5, Kaivopiha, Helsingi, tel +358 10 766 4000, www.virginoil.fi, avatud P 12–24, E–N 11–24, R 11–04, L 12–04. Restoran, baar ja ööklubi. Live-esinemised reedeti ja laupäeviti, täpsem teave kodulehel.

KontsertLisateave www.livenation.fi.

2.11 19 Hurts, Helsingi Jäähall, Helsingi6.11 18.30 Radio Rock Live,

Hartwall Areena, Helsingi20.11 18.30 Black Sabbath,

Hartwall Areena, Helsingi28.11 18.30 Volbeat, Hartwall Areena, Helsingi10.12 18.30 Motörhead, Helsingi Jäähall, Helsingi15.12 18.30 Depeche Mode,

Hartwall Areena, Helsingi

FestivalLisateave www.festivals.fi.

15.–20.10 PianoEspoo, Espoo27.10–17.11 Oululaste muusikanädalad, Oulu31.10–3.11 Tampere Jazz Happening, Tampere3.–10.11 Kokkola Ooperitalv, Kokkola

MessHelsingi Messikeskus, Messuaukio 1, 00521 Helsingi, www.finnexpo.fi.

18.–22.9 Habitare 13, mööbli- ja sisustusmess18.–22.9 ValoLight 2013, valguse- ja valgusti-

mess18.–22.9 Salonki 13, antiigi-, vintage- ja kunsti mess28.–29.9 Expert Expo 20131.–3.10 MecaTec13, masinaehitus1.–3.10 Teknologia 131.–3.10 Elkom 13, elektroonika

Muuseum ja näitusNB! Helsingi Linnamuuseumi filiaalidesse sissepääs tasuta!

Amos Andersoni KunstimuuseumYrjönkatu 27, 00100 Helsingi, tel +358 9 684 4460, www.amosanderson.fi, avatud E, N ja R 10–18, K 10–20, L–P 11–17.

6.9–13.1.14 Apelsinitüdruku maalikunstnik, August Uotila (1858–1886)

Kuni 21.10 Proua nähtamatu, Stina Krooks Stiftelse. Juubelinäitus

Kunstimuuseum Ateneum Kaivokatu 2, 00100 Helsingi, tel +358 9 1733 6401, www.ateneum.fi, avatud T ja R 9–18, K ja N 9–20, L ja P 11–17.11.10–9.2.14 Järve lummus, Tuusulajärve

kunstnikeühendus

DisainimuuseumKorkeavuorenkatu 23, 00130 Helsingi, tel +358 9 622 0540, www.designmuseum.fi, ava-tud suvel 1.6–31.8. E–P 11–18 (T 11–20, K–P 11–18).Põhinäitus Soome disainKuni 22.9 Designmuseo 14011.10–14.1.14 Graafilise disaini laienev väli12.–22.9 Fat Finnish Art Today11.10–12.1.14 From The Coolest Corner,

põhjamaine nüüdisehtekunst6.9–29.9 Samasta

Hakasalmi villaHelsingi Linnamuuseum/Karamzininkatu 2, Helsingi, tel +358 9 169 3444, avatud K–P 11–17.Põhinäitused Helsingi areng, Hea kodanik”,

“Soome disain”

EMMAWeeGee-talo, Ahertajantie 5 (Tapiola), Espoo, tel +358 9 8165 7512, e-post: info@emma.museum, http://emma.museum/, avatud T, R–P 11–18, K–N 11–20.Püsinäitus Saastamoineni fondi kogudest.Kuni 31.12 Teemanäitus kogumikust: Punane19.6–12.1.14 Kuriton Kaunosielu/ Birger Kaipaise

Keraamilised fantaasiad

Helsingi linna kunstimuuseumTennispalatsi. Salomonkatu 15, 00100 Helsingi, tel +358 9 3108 7001, www.taidemuseo.fi, avatud T–P 11–20.30.13.9–17.11 Timo Heino

Nüüdiskunstimuuseum Kiasma Mannerheiminaukio 2, 00100 Helsingi, tel +358 9 1733 6501, www.kiasma.fi,avatud T 10–17, K–P 10–20.30.Kuni 29.9 Marja KanervoKuni 29.9 Jonas Mekas27.9–7.9.14 Kiasma Hits 27.9–7.9.14 Kiasma Hits 1.11–23.2.14 Mika Taanila1.11–23.2.14 Erkki Kurenniemi

Teaduskeskus Heureka Tiedepuisto 1, Vantaa, tel +358 9 857 99, www.heureka.fi.Kuni 22.9 Body Worlds, näitus inimkehadest

Seurasaari VabaõhumuuseumSeurasaari, 00250 Seurasaari, tel +358 9 4050 9660 (suviti), +358 9 4050 9574 (talviti),

www.nba.fi/fi/seurasaari, avatud E–P 11–17 (1.6–31.8), E–R 9–15 (15.5–31.3 ja 1.9–15.9), E–R 9–15, L–P 11–17 (15.5–31.5 ja 1.9–15.9).

Sinebrychoffi Kunstimuuseum Bulevardi 40, 00120 Helsingi, tel +358 9 1733 6460,www.sinebrychoffintaidemuseo.fi/,avatud T, R 10–18; K, N 10–20; L, P 11–17.

Põhinäitus riigi väärtuslikemaist ja rahvusvahe-liselt olulisematest maalidest.

Soome Rahvusmuusem Mannerheimintie 34, 00100 Helsingi, tel +358 9 4050 9544, www.nba.fi/fi/skm.

Keldrikorrusel püsinäitus Aardekambrid.1. korrusel püsinäitus Kiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg. 2. korrusel Riik ja rahvas – Soome rahvuskultuur 18. ja 19. sajandil.3. korrusel käsitöötuba Vintti, avatud T–P 12–16.

Soome SpordimuuseumOlympiastadion, 00250 Helsingi, tel +358 9 434 2250, www.urheilumuuseum.fi,avatud E–R 11–17, L–P 12–16.

Püsinäitusel on eksponeeritud enam kui 1000 eset 2000aastasest perioodist. Matti Nykäneni medalikollektsioon.

Soome PostimuuseumAsema-aukio 5H, 00101 Helsingi, www.posti.fi/postimuseo, avatud E–R 10–18, L–P 12–17.

Põhinäitus Jutustusi Soome Postist.

Soome KlaasimuuseumTehtaankatu 23, 11910 Riihimäki, tel +358 19 758 4108, avatud veebruar–detsember T–P 10–18, suletud jaanuaris.

Alvar Aalto MuuseumAlvar Aalton katu 7, 40101 Jyväskylä, tel

+358 14 624 809, www.alvaraalto.fi, avatud T–P 11–18, juuli–august T–R 10–18, L–P 11–18, suletud E.Püsiekspositsioon Alvar Aalto. Arhitekt. Interjöörid, maketid, multimeedia ja filmid.

Teater/muusikaFinlandia-taloMannerheimintie 13 E, Helsingi, www.finlandiatalo.fi.Finlandia-talos toimuvad kõige suurejoonelisemad firmapeod, konverentsid, messid, näitused, kontser-did. Täpsem kava kodulehel. Piletid Lippupalvelu ja Lippupiste müügipunktidest.

Helsingi LinnateaterEnsi linja 2, 00530 Helsingi, www.hkt.fi

Soome RahvusteaterLäntinen teatterikuja 1, 00100 Helsingi, tel +358 9 173 311, www.nationaltheatre.fi

Savoy-teaterKasarmikatu 46–48, Helsingi, tel +358 9 310 12000, http://kulttuuri.hel.fi/savoy

Soome RahvusooperHelsinginkatu 58, 00250 Helsingi, tel +358 9 4030 2211, www.operafin.fi. Ooper, balletti ja kontserdid täiskasvanutele, noortele ja lastele.

Tampere OoperiteaterYliopistonkatu 55, PL 16, 33101 Tampere, tel +358 600 94500, www.tampereenooppera.fi. Tampere ooperiteater avati aastal 1946, orkestriks on Tampere Filharmonia. Igal aastal külastab teatrit enam kui 10 000 inimest.

mkm kultuur 22T H E B A L T I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 3

Venemaa

Norra

Rootsi

Eestimaa

HELSINGI

SavonlinnaMikkeli

LahtiHämeenlinna

Ahvena-maa

Jyväskylä

Oulu

Rovaniemi

Kuopio

Iisalmi

KouvolaKotka

Lappeenranta

Joensuu

Imatra

Salo

Tampere

Pori

Vaasa

Heinola

Hanko

Lohja

Rauma

Porvoo

Seinäjoki

Kajaani

KuusamoTornioKemi

Kemijärvi

Sodankylä

Kittilä

Enontekiö

Inari

NykarlebyJakobstadKokkola

Turku

Elanike koguarv umbes 5 350 000.Eeldatav eluea pikkus meestel 76, naistel 83 aastat.Ametlikud keeled on soome keel (91%) ja rootsi keel (5,4%).Pindala 338 145 km2, sellest 10% veekogusid.Ligikaudu 188 000 järve.

VahemaadPõhjast lõunasse 1140 km.Idast läände 528 km (kõige laiem osa). Kõrgeim koht on Halti (Enontekiö), 1328 m merepinnast kõrgemal.

Suurimad linnadHelsingi − 588 343 elanikku.Espoo − 247 702 elanikku.Tampere − 213 269 elanikku.Vantaa − 200 029 elanikku.Turu − 177 606 elanikku.

Keskmine temperatuurTalv Lõuna-Soomes -2...-4 °C, Lapimaal -16...-18 °C.Suvi Lõuna-Soomes +14...+16 °C, Lapis +10...+14 °C.

MajandusSisemajanduse kogutoodang umbes 180 miljardit eurot.Sisemajanduse kogutoodang inimese kohta ligikaudu 33 000 eurot.Suurimad firmad on Nokia, StoraEnso, Neste Oil, UPM-Kymmene.

Tähtis teaveHädaabinumber 112 (nii politsei kui hädaabi).Numbriinfo ja muid nõuandeid telefoni teel: 020202 Fonecta, 118 Numbriteenus, 0100100 Eniro.Helsingi taksokeskus: tavatellimused 0100 0700, taksode ettetellimine 0100 0600.Soomes määrab taksode sõidutariifi liiklusministeerium. Sõidu alustustasu sõltub kellaajast, jäädes 5.30 kuni 8.30 euro vahele. Kilomeetrihind sõltub klientide arvust ja võib olla 1.39–1.94 eurot.Sisserändajad saavad teavet aadressilt www.infopankki.fi

Eesti-soome lühisõnastikaitäh ......................................kiitoshead päeva .......................hyvää päiväähead aega ..........................näkemiintäna ....................................... tänäänhomme ...............................huomennamenüü ................................. ruokalistakas ma saaksin arve ...... saisinko laskunhelistada ............................. soittaa (puhelimella)

sadam .................................. satamalaev ........................................ laivarong ...................................... junaraudteejaam ..................... rautatieasematramm .................................. raitiovaunu, ratikkabuss ....................................... linja-auto, bussiodav ......................................halpahalb .......................................huono

ähtis teäd bi

Foto

Hel

sing

in k

aup

ungi

n m

atka

ilu- j

a ko

ngre

ssito

imis

to /

Nik

las

Sjöb

lom

Teavet Soome kohta

M I S K U S M I L L A L

■ Zappa jälgedesFrank Zappa vaim poeg Dweez toob oma isa karjääri kiiluvees purjetava bändi Zappa Plays Zappa taas kord Soome. Kontserdil mängitakse Frank Zappa klassikaks muutunud albumit „Roxy & Elsewhere” (1974). 1993. aastal surnud Frank Zappa kuulus rokkmuu-sika esimese põlvkonna kõige omapärasemate mõjutajate hulka, kes ei austanud muu-sikažanre ega tunnustanud ühiskonna loodud raame.

29.11 Kulttuuritalo, Helsingi

Foto

Vis

it Å

land

/Olo

f Pon

a

Munkki-

Laivak

WC

WC

WC

WC

WC

WCWC

WCWC

WC

WC

WC

WC

WC

WC

WC

WC

WCWC

WC

WC

WC

WC

WC

WC

WC

No

rden

skiö

ldin

k

Mech

elingatan

Mannerheim

intie

Sture

nkatu

Teollisuuskatu

Man

nerheim

intie

Mech

elingatan

Po

hjo

isra

nta

Sörn

äist

en ra

ntat

ie

Reijolank

Mannerheim

intie

Ve

turi

tie

Porkkalankatu

LautatarhankJunatiePääskylänkatu

Vää

ks

ynt

Töölönlahti

Ruoholahti Hietalahti

Sirpalesalmi

Merisatama

Eteläsatama

Kanal

Eläintarhanlahti

Kaisaniemenlahti

Siltavuoren-salmi

Taivallahti

Jäähall

FinnairStadium

Kaupunginteatteri

OlympiaStadion

FinlandiaTalo

Rahvusooper

Linnan-mäki

Helsingitalveaed

Eläintarhanurheilukenttä

Botaanikaaed

Mäntymäenkenttä

Väinä-möisenurheilu-kenttä

SigurdFrosteruksenpuisto

Hietaniemenhautausmaa

Kappeli

Ortodoksinenhautausmaa

Sibe-liuksenpuisto

Toivo Kuulanpuisto

Selkämeren-puisto

Kaapeli-puisto

Sinebrychoffinpuisto

Katajanpuisto

VäinöTannerin

kenttä

Brahenpuisto

Kallionurh. kenttä

Tehtaan-puisto

Kaivo-puisto

Humal-luodonpuisto

Laaksonratsastus-

kenttä

Alppipuisto

Lenininpuisto

Tope-liuksen-puisto

Marta Ypyänaukio

Meilahdensairaala

Sairaala

Yliopisto

Lepakonaukio

Mariansairaala

Kivelän sairaala

HyksPsykiatria

keskus

Laaksonsairaala

Käpylänkuntoutus-

keskus

Auroransairaala

Kirjasto

Ruoholahti

M

M

M

M

M

M

Rautatientori

Kaisaniemi

Kamppi

Siltavuorenkatu

Hakaniemi

Sörnäinen

Top

eliuksenk

Cal

oniu

k-

senk

Topeliuksenk

Arkadiankatu

Siltasaaren

k

Hämeentie

Helsinginkatu

Aleksis Kiven katu

negävtsavaT

Ruoholahdenk

Abrahamink

Hietalahdenk

Telakkakatu

Uudenmaankatu

kna

jatt

orE

Eteläesplanadi Kanavakatu

Kirkkokatu

Ritarikatu

Hallitusk

Aleksanterinkatu

Kruunuvuorenkatu

Katajanokanlaituri

Kauppiaank

Sata

mak

Katajan

k

Vyö

katu

Luotsi- katu

Yli- opistonkatu

Rauhankatu

Maneesik

Kruun.

Kristianink

Paasi-vuorenk

Sörnas-strandv Näkinsilta

Haka-niemen

silta

Hel-

miäisp

Hakaniemenranta

Hakan

iemen

ranta

Asp

näsg

Pannu-kakun-puistikko

Haapaniemenk

Kaikukatu

Lintulahdenk

Saka-rink

Käenkuja

Pääs

ky-

länr

nSu

vi-

lahd

enk

Kulmav.k

Par-ruk

Hanasaarenk

Hakanie-

menk

Näkinkuja

Toinen linja

Ensi linja

Alp

pika

tu

Kolmas linja

Suon

ionk

Cas

trén

inka

tu

Wal-lininkj

Port

hani

nkat

u

Neljäs linja

kne

lraa

K

Flem

ingin

k

kni

tsri

Kk

nits

riK

jkni

tsri

K

Kalliolan-rn Kaar-

lenkj

Län

t.A

lp.rn

Alp

.rn

Län

t. Brah

enk

Porvoonkatu

Vaasankatu

Helsinginkj Har

juka

tu

Päijänteent

Päijän-teent

Ristikkok

EläinläPlazankj

Allotriankj

Elä

in-

lääk

.kj

Ria

l-to

nkj

Tuu

len

-su

run

kj

Veg

a

Vanajantie

Virtaint

Mäntsä

-

länt

Nokian

Perna-

jant

Oulu

nt

Suv.v

Ähtä-

rint

Inarintie

Hauhontie

Kangasalav

Eurantie

rioninkatu

Keitele

ent

Lohjant

E. -Kod

in t

Roineent

Keuruunt

Vallilantie

Vääks.kj

Elimäenkatu

Tam

mi-

saar

enk

Inko

onk

Siun

tionk

Kotka

nkTra

verr

sikuj

a

Rulla-

laake

rinkj

Ventii

linkj

Liuku

laa-

kerin

kj

Kajaa-

ninkHan

-go

nk

Sai-

maa

nkH

eino

lank Loviisank

Viipurikatu

Tiv

olit

ie

Tivo

litie

Tivolikj

Viides linja

Argicolank

Peng

erka

tuPe

nger

kuja

Kai-kukj

Saarin

.k

Säästöp.ra

nta

Silta-

saaren-

kärki

Oikok

Maneesik

Vilhonk

Miko

nk

Kesku

sk

Puut.

LiisankatuSn

ell-m

anin

katu Meritu

llink

Mau

rink

Marian

katu

Vironkatu

Un

ion

katuE

teläranta

Laivansillankatu

Pohjoisesplanadi

Mannerheim

intie

Malla

sk

Hietasaaren

kuja

Lönnrotin

k

Rune- bergink

Salmisaa- renk

Hietala hde nranta

Laivastokatu

Kanava-ranta

Si l tav.penger

Kirja työn.kKaisaniemenranta

HakaniemenrantaPitkänsillanranta

Vetehisenkuja

Vilhonvuore nk

Vilh

on

vuorenkj

Lint

ulah

-

denkj

J. Ste nb

. ran

t a

E läintarhantie

Wallininkatu

L.

P ap

ink

It.

Pap

ink

Torkke

linkj

Karjalan- k

atu

Viipurikatu

Vesilinnank

Sipoonk

älkä

neentie

Nilsiänkatu

SatamaradankAlek sis Kiven katu

Ku

staa

nka

tu

Kinap

orink

Suva

nnont

Vesan

no

nt

Vallilantie

V

ella

mon

kat

u

eit

no

nna

kire

M

Kajan

uk-

senk

Kajan

uk-

senk

Merikan

nontie Rajasaarentie Humalis

tonkatu

Sibeliukse

nkatu

Hesperiankatu

Hietaniemenkatu

Hietaniemenkatu

Pohjoinen

Eteläinen

Malminkatu

Lapinlahdent

Lapinlahdenk

Mal

min

rn

Salo-monk

U. Kekkosen k

Simonkatu

Kansa-

kouluk

Yrjönk

Lasten-kodink

Las

ten

-ko

din

kTyö

-m

ehen

k

Län

sisat.k

Itämerenkatu Itäm.kj

Ru

sok-

kikj

San

takj

Harm

a

Lo

isto kj

Ka-

suu

-n

ikj

KellosaarenkSantakatu

Kellosaarenranta

Jaalaranta

Messi

tytönk

Poseidoninkj

Ahdinkuja

Saukonnokankj

Laivapojankatu

Itäi

nen

Vai

hd

ekj

Sauk

onki

Munkki-

saarenkatu

TehtaankatuTehtaankatu

VuorimiehenkatuTähtitorninkatu

Kasarm

ikatuK

asarmikatu

Ko

rkea-vu

oren

k

Tarkk’ampujank

Kaar-tinkj

Bernhardinkatu

Fabianin

k

E. Makasiinik

P. Makasiinik

Ullanl.k

P. Roobertink

Rikh.Ludv.

Johan-neks.t

J.kj

Jääkärink

Raatim

ie-

henk

Kaivo-

hrn

Oikot

Iso Puisto

Puis

toka

tu

Muukal.

Myllyt

Pon.Sepänkatu

MerisatamanrantaMerikatu

Laivan-

varustajank

Pietarin- katu

Neitsytp

olku

Kap

teenin

katu

Hu

vilakatu

Hu

vilakuja

Laivu

rinkatu

Pietarin

kuja

Ehrenströmintie

Pursi-

miehenkatuMeri-

miehenkatu

Kankurink

Kiv.

Perämiehen

k

Herne-

saarenkatu

Sperans-

kintie

Edel-

Ho

rn

feltint

Vad

ste-

nan

kj

Birigta-

laisk

Hylkeen

pyytäjänk

Eiranranta

C. t

H. Fordin k

Matala-salmenkj

Messipojankuja

Länsisatamank

Lap

inri

nne

Rautatiekatu

Rautatiekatu

Ok

sasenk

atu

Fred.k

Fredrikinkatu

Fredrikinkatu

Ratakatu

IsoRooberti

nkatu

Albertink

Albertink

Annankatu

Fab

ianin

katu

Vu

orik

Klu

uvik

Georgink

Museok

Väin

ämö

isenk

Museok

Karam

zinin

-

ranta

Sammonk

Perhon-

Lap

uan

k

katu

Tunturikatu

Dagm

a-

Free-

senk

rinkat

u

Eteläinen

PohjonenHesperiankatu

Eino Leinon k

Min

na

Päivä-

rinnank

Paasi-

kivenk

Miikael L

ybeckin k

Tavaststje

rnank

Canthink

Linnankoskenk

Ruu-

sank

Savi-

lank

Töölönkatu

Kivelänk

TykistönkSandelsink

Döbel-nink

Tö

ölönkatu

Ruusulankatu

Kesäkatu

Lasten- lin

nan

tie

Raja

saar

entie

Apollonkatu

Ilmarin

katu

Luth erik

atu

Temppelikatu

Sten

bäck

inka

tu

Töölöntullink

Palkkatilank

Urheilukatu

Me sseniuksenk

Pohjoinen

Stadiont

Uimastadionin-polku

Mäntymäent

Ham

marskjöldintie

Urheilukatu

Paavo

Nu

rmen

tie

Aurora

nka

tu

Lä

äkärinkatu

Pihlajantie

Haartm

anink

Tahk ontie

Museok

Cyg

nae

ukse

nk

V. S

too

lin k

Töölönkatu

Tööl

önto

rink

Helsing

ink

atu

Linnankoskenk

Krematoriont

San

dst

ran

ds

Hie

tak

ann

akse

nt

Leppä suonk

Kampin-tori

MaunoKoiviston

aukio

Mannerheiminaukio

Senaatin-tori

Länsiterminal

Makasiiniterminal

Kanavaterminal

Halko-laituri

Olympiaterminal

Katajanokkaterminal

Kaapelitehdas

Ruoho-lahden-

tori

Itämeren-tori

Hietalahden-tori

Kaivo-puistonranta

Kylpylänaukio

Kasarmi-tori

Tähti-tornin-vuori

PyhänHenrikin

aukio

PyhänBirgitanpuisto

Engelin-aukio

Eerikin-

katu

Kalevan- k

atu

BulevardiK

öy-

denpun.k

Selkämeren

katu

Kalliosaarenkj

Mitt

aaj anku

ja

Eiranranta

Merikatu

EhrensvärdintieAr m

felt

int

Wec

ksel

-li

nt

J. Aho n t

Rehbinderint

Punavuorenkatu

Itäinen Puistotie

Kalliolinnant

Siltat

Lai

vuri

nrn

Töölönlahdenk

TAKA-TÖÖLÖ

ETU-TÖÖLÖ

KAMPPI

LÄNSISATAMA

PUNAVUORI

ULLANLINNA

KAARTIN-KAUPUNKI

KRUUNUNHAKA

KLUUVI

KAIVOPUISTO

LAAKSO

ALPPIHARJU

KALLIO

Lapinlahti

Kaisaniemi

Jätkäsaari

Hanasaari

Torkelin-mäki

Harju

Siltasaari

Sirpalesaari

Munkkisaari

Alppila

MEILAHTI

Ehre

nstr

ömin

tie

Kaisaniem

entie

Fr

anzeninkatu

Agri

c olank

To

rkkelinkatu

Aadolfink

Ha rju tori

nkatuuuuuuuuu

Stadium

OOi- tadionSt

P

hhkhh

nk

ähallJää

Pojj

rr

inlandiaaloal

asaarentieasaar nt

WC

HHels

Ma

Ma

MMMMa

Ma

Ma

Ma

Ma

Ma

Ma

Ma

MMa

MMa

Ma

MMMa

MMMMMa

MMMa

MMMMMMMa

MMa

MMMMa

MMMa

MMMMa

MMa

MMMMMMMa

MMMMMMMMa

MMMMMMMMMMMMMMMMMMa

MMMMMMa

MMMa

MMMMMa

MMMa

MMMMMMMMa

MMa

MMMa

MMMa

Ma

MMa

MMa

MMa

MMMMa

MMMa

Ma

MMMMMa

MMa

MMMaaaaaaaaaaaaaaaaaannnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnn

katu

euuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuukkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkssssssssssssssssssssssssssssssssss

eeeeeeeeenk

m

ink

kkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaattttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuu

1

2 4

5

3

7

6

Vaatamisväärsused

TeatridRahvusooper, Helsinginkatu 58

Aleksanteri teater, John Bulevardi 23-27

Linnateater, Eläintarhantie 5

Savoy Teater, Kasarmikatu 46-48

KinodKinopalatsi, Kaisaniemenkatu 2

Maxim, Kluuvikatu 1

Tennispalatsi, Salomonkatu 15

1

2

3

1

2

3

4

1

2

3

4

Kauppakeskus Ruoholahti,Itämerenkatu 21a

Kamppi, Urho Kekkosen katu 1

Sokos Helsinki, Mannerheimintie 9

Forum, Mannerheimintie 20

Kaubanduskeskused

5

6

7

Stockmann, Aleksanterinkatu 52

Kämp galleria, Pohjosesplanadi 29

Kauppakeskus Kluuvi,Aleksanterinkatu 9

1 Uspenskij Katedraal,Kanavakatu 1

2 Helsingi Toomkirik,Senatintori

3 Parlamendihoone,Aurorankatu 6

4 Temppeliaukio kirik,Lutherinkatu 3

5 Helsingi RahvusooperHelsinginkatu 58

7 Olympia staadion ja vaatetorn,Paavo Nurmen tie 1

6 Sibeliuse skulptuur, park

8 Finnair Stadium, jalgpalliplatsSavilankatu 1B

9 Helsingi jäähallNordenskiöldinkatu 11-13

10 Helsingi talveaedHammarskjöldintie 1 A

Linnanmäki lõbustusparkTivolinkuja 1

11

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

Tervasaarenkannas

2

TTTT

si linnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnjajjjjjajjjjjjjjajajajjjajjajajajajajajajajajaajjjajaaaajjajaajajjjajajajajajaajjajajjajjajajajjajajjajjajajjjajajanli Ca

Kiirsöögikohad

KaivokatuKaisa

niem

enka

tu

7

1

514 WC

911

10

9

8

7

6

5 1

43

2 3

3

6

1

12

8

10

McDonald’s, RuoholahtiItämerenkatu 14

Hesburger, TennispalatsiFredrikinkatu 65

McDonald’s, ForumMannerheimintie 20

Hesburger, RautatientoriKaivokatu

Hesburger, KaisaniemiVuorikatu 14

McDonald’s, KluuviKluuvikatu 7

Hesburger, KasarmitoriKasarminkatu 19

McDonald’s, HakaniemiSiltasaarenkatu 12

Hesburger, KallioHelsinginkatu 28

McDonald’s, TeollisuusTeollisuuskatu 6

McDonald’s, TöölöMannerheimintie 53

Hesburger, TöölöMannerheimintie 19A

11

2

Muuseumid1

2

3

4

5

Helsingi Linnamuuseum,

Bulevardi 40

Kaasaegse kunsti muuseumKiasma, Mannerheiminaukio 2

Design Forum Finland, Erottajankatu 7

Ateneumi kunstimuuseum, Kaivokatu 2

3

2

1

4

5

2

3

4

Argelanderint

Kop

er-n

ikuk-

sent

Reijola

Lauttasaari

niemi

Seurasaari

Laajasalo

Hertto-niemi

Kulo-saari

Korkeasaari

Mustikka-maa

Pasila

Helsingi kesklinn

Kampin-malmi

Ullanlinna

Taka-Töölö

Viron-niemi

Kataja-nokka

Kallio

Alppi-harju

Vallila

mkm kultuur 23T H E B A L T I C G U I D E ™ S Ü G I S 2 0 1 3

M I S K U S M I L L A L

iOS/iPhone Android Windows

Saada raha krediidiga Soomest Eestisse.

OnSun on ainuke krediidi võimalusega mobiilimakseteenus, mille-ga võid saata Soomest Eestisse raha ning samuti ka kõikidesse 32 SEPA maadesse kasvõi kodus diivanil istudes.

Kui sul on Soome isikukood, aadress ja ka internetipank, saad laadida endale telefonile OnSuni, seejärel registreeru ning saad kasutada 200 euro makseteenuse saldot.

OnSun mobiilimakse teenusega saad maksta 1-200 euroseid ar-veid ja saata raha soovitud pangkontole. Maksmist vajavatele ar-vetele ja ülekannetele saad lisamakseaega 14 päeva.

OnSun töötab mobiiltelefonides kus on iOS, Android või Windows kasutaja süsteem.

Lisa informatsiooni teenuse detailide ning hindade kohta leiad meie kodulehelt www.onsun. .

Lae alla OnSun mobiilimakseteenus siit:

Kuidas kasutada makseteenust:

OnSun Oy, Eteläesplanadi 18, 00130 Helsinki. Y-tunnus 2331985-8.Klienditeenindus on avatud E-R 9.00-17.00. Telefon: +358 20 734 6500. E-post: asiakaspalvelu@onsun.. OnSun on Soome Finantsinspektsiooni poolt aksepteeritud (heaks kiidetud) makseteenus. Serverite ja

tarkvara turvalisus vastab pankade kõrget turvalisuse taset.

1. Lae telefoni app poest OnSun makseteenus.

2. Ava OnSun teenus ja registreeri ennast.

3. Saad kasutada 200 eurost maksesaldot.