Terviseuudised jõulukuul!

Tasuta ajaleht oma tervisest huvitatutele ∫ nr 12 (56) 3. detsember 2014. Järgmine leht ilmub 14. jaanuaril 2015

FOTO: KERTU IRVES

Reklaami müügijuht Vivian Bergtel 667 0071, [email protected]μTänase lehe vahel luude ja liigeste erileht

Kuum jook on hea abimees,

kuid viirus-haigusest va-

banemiseks on sageli vaja

tõhusamaid meetodeid.

μlk 3, 4–5

vitatutelelee ∫∫ nnr 12 ( 656)) 3.3. ddete sember 2014. Järgmine leht ilmub 14. jaanuaril 2015

Kas teest piisab?

Fleksioon-distraktsioonteraapia ehk 3D-seljateraapia on õrnatoimeline ravimeetod, mida kasutatakse mitmete lülivaheketta patoloogiate korral. Teraapiat viiab dünaamilisel teraapialaual läbi spetsiaalse koolituse saanud füsioterapeut või arst, kirjutab füsioterapeut Martin Toht. μ20

3D-teraapiast

võib saada abi

seljahädade korral

Ravimeetod

2 UUDIS

TERVISEUUDISED 2. DETSEMBER 2014

toimetaja Siret Trull, tel 667 0446, e-post [email protected]

Oodates jõule, ootame me eelkõige rahu ja rõõmu, aga pisut ik-

ka ka toredaid üllatusi. Kuid mõnikord võib juhtuda nii, et kõige selle asemel tabab meid hoopis ebameeldiv haigus, mis ei võimalda lähedaste-ga kohtuda või sunnib koguni haiglasse minema.

On tõbesid, mida me enne-tada ei saa, ja neid, mille ära-hoidmine on suuresti meie en-di võimuses. Gripp on üks neist haigustest, mille ennetamise kõiki võimalusi pole inimesed endale teadvustanud. Grippi kiputakse suhtuma kergekäe-liselt, pidades seda vaid tühi-seks külmetuseks, millest soo-ja tee ja sokkide abil kiiresti jäl-le lahti saab. Kuid gripi tüsis-tused võivad olla vägagi tõsi-sed ja nõrgema immuunsuse-ga inimestele võib see haigus

Jõuludele mõeldesToimetaja veerg:

lõppeda isegi surmaga. Seetõt-tu soovitataksegi vanemaeali-si, lapsi, rasedaid ja krooniliste haigustega inimesi gripi vastu vaktsineerida. Kahjuks kasuta-takse Eestis seda võimalust vä-hem kui üheski teises Euroopa riigis. Tõsi, gripivaktsiini efek-tiivsus on 75–90%, kuid kui ini-mene peaks ikkagi haigestu-ma, põeb ta kergemalt. Nii et see on teema, mille üle tasuks kindlasti vähemalt tõsiselt jä-rele mõelda!

Hoidke oma tervist, et teie jõuluaeg saaks tulla rõõmuroh-ke! Kohtumiseni uuel aastal!

Siret [email protected]

Toimetus:Kadi Heinsalu, tel 6670 451, [email protected] Riidas, tel 6670 454, [email protected] Tabur, tel 6670 455, [email protected] Trull, tel 6670 446, [email protected] lugusid on varem ilmunud Meditsiiniuu-distes või teistes meie väljaannetes

Kujundaja Ivar KuldverFototoimetaja Raul Mee

Keeletoimetaja Sven SaunReklaam: Vivian Berg, tel 667 0071,[email protected]ükk: AS KroonpressVäljaandja: Meditsiiniuudised, AS ÄripäevPärnu mnt 105, 19094 Tallinn,

Toimetus võtab õiguse kirju ja kaastöid vajaduse kor-ral lühendada. Toimetus kaastöid ei tagasta. Kõik “Ter-viseuudistes” avaldatud artiklid, fotod, teabegraafi-ka (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või reli-gioossel teemal) on autoriõigusega kaitstud ning nen-de reprodutseerimine, levitamine ning edastamine mis tahes kujul on ASi Äripäev kirjaliku nõusolekuta keela-tud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, [email protected] või tel (372) 646 3363.

Rinna- ja emakakaelavähi diagnostika on paranenudNovembri lõpus toimunud Eesti Vähiliidu konverentsil tõdeti, et rinna- ja emaka-kaelavähi diagnostika Eestis on paranenud.

Konverentsil käsitleti rin-na- ja emakakaelavähi epide-mioloogiat ja statistikat ning tänapäevaseid diagnostika- ja ravivõimalusi nii Eestis kui ka maailmas laiemalt. Erilist tähelepanu pöörati rinnavähi varase avastamise uuele lisa-

võimalusele, mis peaks juba lähitulevikus muutma mam-mograafilise sõeluuringu se-nisest veelgi täpsemaks ja olu-liselt vähendama uuringuga kaasnevaid valepositiivseid ja –negatiivseid tulemusi.

Lisaks spetsialistidele Ees-tist esinesid ettekannetega ka rahvusvaheliselt tunnustatud väliseksperdid Saksamaalt ja Rootsist, kes andsid ülevaate uutest suundadest rinnavähi

diagnostikas ja ravis ning tut-vustasid rahvusvahelisi ravi-juhiseid.

Konverentsi mõlemad ses-sioonid lõppesid kõigi lektori-te osalusel toimunud paneel-diskussiooniga, kus põhiküsi-museks sai see, kas suudetak-se Eestis rinna- ja emakaka-vähiga patsientidele pakkuda kõiki tõenduspõhiseid ja rah-vusvaheliselt aktsepteeritud diagnostika- ja ravimeetodeid.

Peamiselt käsitlesid ette-kanded rinnavähi teemat. Kaks ettekannet oli 3D-mam-mograafia kogemusest Saksa-maal ja Eestis. Ettekanded olid Eesti oma ala tippudelt: Peeter Padrikult ja Sulev Ulpilt kliini-kumist, Riina Kütnerilt, Kers-ti Kukelt ja Maret Talkilt regio-naalhaiglast.

Kõik ettekanded on leita-vad www.cancer.ee kodulehelt.

Terviseuudised

Rinnavähk ja emakakaela-vähk on kõi-ge sagedami-ni esinevad vähivormid naistel kogu maailmas. FOTO: ANDRAS

KRALLA

- UUED KVALITEETSED TERVISETOODED APTEEKIDES JA E-POES

®

Tervise eest hoolitseval inimesel on põhjust rõõmustamiseks. Apotheka apteekides üle Eesti on nüüdsest

kõrge kvaliteediga vitamiinid, mineraalained, taimsed preparaadid ja teised toidulisandid.

toitumisspetsialistide, kliinikute ja haiglate toidulisanditega varustaja Inglismaal. Firmal

Miks ma soovitan proviisorina kasutada just Lambertsi tervisetooteid? Ennekõike seetõttu, et need on välja

töötatud tuginedes teaduslikele uuringutele ja sisaldavad toimeaineid just sellises kontsentreeritud koguses, mis on vajalik

toidulisandite koostisained on hästi imenduvad ning on valmistatud kvaliteetsest toorainest.

suurenenud toitainevajadust igakülgselt toetada.

taimetoitlasele Lambertsi e-pood internetis

on ettevõte K&M Pharma. Peale Apotheka

www.kmpharma.eu.

toodetele nagu vitamiinid ja mineraalained ka rohelise

kohvioa ekstrakt, seedimist soodustavad taimsed ensüümid, antioksüdandid ning eraldi vitamiinide kompleksid meestele ja naistele.K&M Pharma proviisorid on valmis teid

aitama valiku tegemisel ning pakuvad erialast nõustamist nii eesti kui ka vene keeles. Nõu

[email protected] terved!

Monika Timberg, K&M Pharma proviisor, www.kmpharma.eu

UUDIS 3



Gripiviirus nakkab kuni kahe meetri raadiusesGripiviiruse ohtliku leviku kauguseks peetakse meeter kuni 1,8 meetrit, rääkis ter-viseameti epidemioloogia-nõunik Kuulo Kutsar vaja-dusest vaktsineerida riski-gruppi kuuluvaid isikuid ja ka tervishoiutöötajad. Teis-te seas ka näiteks apteek-reid, kes gripihaigetele üle leti ravimeid müüvad.

Kutsar soovitas alustada iga-aastast gripivaktsineeri-mist kõigile alates 50. eluaas-tast, kuna siis hakkab inime-se enda immuunsüsteem kii-remini nõrgenema. Ta rääkis oktoobri lõpus toimunud gripi-foorumil, et riskirühmad saab jagada kaheks: üks on kliini-line riskirühm ja teine epide-mioloogiline. Kliinilisse riski-rühma kuulub tema sõnul see, kes on aasta jooksul vajanud mõne haiguse tõttu haiglaravi või vajab pidevat ambulatoor-set abi või kelle tervislik sei-sund loob eelduse gripitüsis-tuse tekkeks.

Epidemioloogilisse rühma kuuluvad need, kes grippi na-

katumisel võivad kliinilise riski rühma isikutele üle kanda grippi, ja ka muud isikud (näi-teks kooliõpilased), kes nakatu-misel levitavad viirust suurte-le inimrühmadele.

USAs umbes 10 aasta tagu-sed andmed näitavad Kutsari sõnul seda, et üle 75aastaseid inimesi hospitaliseeritakse gripi tõttu väga palju suhtes vanusegrupiga tervikuna, järg-nevad üle 65aastased ja väike-lapsed.

Inglismaa (mitte Suurbri-tannia – toim) 2010.–2012. aas-ta andmed näitavad Kutsari sõ-nul, et grippi suremus on suu-

kel keha massiindeks (KMI) üle 40, st rasvunud. Soomla-sed on riskirühma pannud ku-ni 3aastased lapsed, kõik rase-dad ja KMI 30–35 inimesed, jät-kas Kutsar.

Vajalik massiline kampaaniaTÜ tervishoiu instituudi juht Raul-Allan Kiivet tutvustas gripifoorumil gripivastase vaktsineerimise kulutõhusu-se värsket uuringut. Uuringu-grupp järeldas, et tuleks käivi-tada massiivne meediakam-paania gripivaktsineerimise tähtsusest.

Uuringus võrreldi vaktsi-neerimist ja mittevaktsineeri-mist. Kiivet rääkis, et uuringu käigus tutvuti kõigepealt muu

maailma uuringutega. Vakt-sineerimine vähendas grippi haigestumist, kuid ei andnud täiendavat kaitset riskigrup-pi kuuluva inimese põhihai-guse suhtes. “Sellest tekib ko-he lihtne küsimus, miks siis kaitset pakkuda just riskigru-pi liikmetele ja mitte kõigile?” rääkis Kiivet.

Kulutõhususe mudeli juu-res tõi ta välja alla kaheaastas-te laste gripivaktsineerimise. Keskmiselt 20% neist nakatub ja vaktsineerimisega välditaks aastas 651 haigusjuhtu aastas. Kui võtta vanuserühmaks 65+, on nakatumistõenäosus Kii-veti sõnul väiksem ja nad on paremini kaasatavad. “Hoiak-sime ära veerandi gripijuh-tumeid selles vanuserühmas

ehk 6000 haigusjuhtu,” lisas ta. Rahas oleks kulu laste pu-hul 80 000 eurot aastas, vane-maealiste puhul 1,2 mln eurot. Samas hoitaks kokku raviraha ja n-ö hinnangulisi eluaastaid, lisas Kiivet.

Instituudi soovituseks on käivitada riiklik programm, et saavutada elanike ja mee-dikute hoiakute muutus mas-siivsete üleriigiliste kampaa-niate abil. Teiseks soovitab Kiivet käivitada üle 65aastaste vaktsineerimine, sest suurim haigus koormus on selles va-nusegrupis. “Kui see on tehtud, võiks kaaluda ka väikelapsi,” li-sas Kiivet. Nii saaks vähenda-da ka nendega kokku puutuva-te isikute vaktsineerimist.

Kadi Heinsalu

rem näiteks immuunpuudu-likkuse ja kroonilise maksa-haigusega inimestel. Inglis-maal keskmiselt oli riskigrupi suremus 4 isikut 100 000 ela-niku kohta. Mitteriskirühmas oli see ainult 0,4. “Selge vahe on sees,” rõhutas Kutsar. Ta jät-kas, et riskirühmade nimekiri on olnud viimastel aegadel üs-na sarnane. Rõhutatakse siiski, et riskirühma kuulugu ka las-te eest hoolitsejad, lapsevane-mad, kes kuuluvad n-ö epide-mioloogilisse riskirühma.

Ühendkuningriik on oma 2014. aasta soovitustes Kutsa-ri sõnul väga täpselt loetlenud, milliste haigustega inimesed loetakse kliinilise riski rühma liikmeks. Laste puhul on riski-rühmad kuni 4aastased lap-sed, USAs ja Eestis näiteks on sinna lülitatud kuni 5aastased lapsed. Briti epidemioloogilis-se riskirühma on toodud ka kooli õpilased. Taani selle aas-ta juhend loeb riskirühma kuu-luvaiks lapsed kuni vanuseni 8 eluaastat. Taanlased on riski-rühma pannud ka inimesed,

Gripi vastu vaktsineerimine Äripäeva toimetuses 2001. aastal. FOTO: ERIK PROZES

Number:

651 haigusjuhtu aastas oleks võimalik vältida Eestis alla kahe aastaste laste vaktsinee-rimisega gripi vastu.

Vali valuvaba elu!Nahrini kadakakreem vabastab lihase- ja liigesevalust

Ostke mugavalt e-poest www.nahrin.ee või tulge Swiss Nahrini

esinduspoodi Roosikrantsi 17, Tallinnas E-R 10-18, tel 618 0733 www.nahrin.ee

Kadakakreem aitab Teid:

• kauakestvate seljavalude korral• liigese ja lihasvalude korral• venituste, põrutuste ja kõõlusepõletiku korral• võitluses reuma probleemide, artriidi ja podagraga • soojendades lihaseid enne sportimist

Kadakakreem on kiire mõjuga, valuvaigistav ja põletikuvastane.

OLIO PLUS 33+7, eeterlik õliEriline segu 33 looduslikust eeterlikust õlist ja 7 taimeekstraktist, mis koos moodustavad mõjusa lõhnabuketi ja toetavad üksteist. Eeterlik õli aitab Teid, sest see:

• kergendab enesetunnet migreeni korral• leevendab lihase- ja liigesevalusid• normaliseerib vererõhku Soovitame kasutada koos kadakakreemiga - lisage 1 tilk õli kreemile ja masseerige valutavale kohale.

Made in Switzerland

Kadakakreem, 100 ml

12EUR23 EUR

OLIO PLUS 33+7, eeterlik õli, 50 ml

15EUR28 EUR

stNahrini kadakakreem vabastab lihase- ja liigesevalu tj lii lNahrini kadakakreem vabastab lihase- ja liigesevalust

Ostke mugavalt e-poest www.nahrin.ee või tulge Swiss Nahrini

esinduspoodi Roosikrantsi 17, Tallinnas E-R 10-18, tel 618 0733 www.nahrin.ee

Kadakakreem aitab Teid:

• kauakestvate seljavalude korral••• liliigigese e ja lihasvalude korral••• vev nituste, põrutuste ja kõõlusepõletiku korral

graga ••• võvõvõv ititi lulusseseses s s rerereumuma probleemide, artriidi ja podag••••• sososososososooojojojojjojenenenenene dadadadad dedeess lilihah seididid enne sportimist

KaKaKaKaKaKKaK dadadadadaakakkkaakrkrkreeeeeeemmmmm onnnn kkkkiiiiiii re mõjuga, valuvaigistav jjjjjjjjaaa aaaaaa a a põpõppõpõpõõõppõlellelel tititikukkuvvaaststststaaanaaa e.eee

OLIO PLUS 33+7, eeterlik õliaimeekstraktist, Erilinnnnnnnnnnne ee ee eeee e sessseseseseeseseseseseeggugugugugguguuggg 3333333333333 looduslikust eeterlikust õlist ja 7 ta

oetavad üksteist.mis kkokokokokokokokokkokokkkok osoossososososososoossssosos mmmmmmmmooooooooodddudd stavad mõjusa lõhnabuketi ja toEeteeeeeeerlrlrllrrlr ikkkikikikikik õõõõõõõõlii aaaitititittaaab Teid, sest see:

• keeeeeergrgrgrgrgrgrgrggeeeneneneeneee ddadadadadddab b bbb enenneenesetunnet migreeni korral• leevevvevevevvevve enenenennenendadadaddadddd b b lililihhhah se- ja liigesevalusid• nnonnonononnnnn rmrrmrmrr lalaliiisiseeeerib vererõhku SSSoSoSoSoSoSooooovovovovovovoovo itiitaaaamame e kakakasutada koos kadakakreemiga - lisage 1 tilk õli lkrkrkrkrrrkrkrrreeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeemimimmmimimimimmilelelellleeelell jjjjjjjjjjjaa a aa mmmam sseerige valutavale kohale.

Made in Switzerland

Kadakakreem, 100 ml

EUR23 EUR

OLIO PLUS 33+7, eeterlik õli, 50 ml

EUR28 EUR

uudis4 TERVISEUUDISED 3. DETSEMBER 2014


Viirushaigused on peamine EMOsse pöör-dumise põhjus USAs.

Mait Altmets, nakkus-haiguste arst

Gripp Üks olulisemaid hingamisteede viiruseid

Viirused ründavad hingamisteid

Kadi [email protected]

Arvestades viiruste mõju ko-gu meditsiinisüsteemile, on Altmetsa sõnul tegemist olu-lise teemaga. Igal aastal hai-gestub viirusinfektsioonides-se sadu miljoneid inimesi üle maailma. “Patsiendid pöördu-vad perearstide poole või haig-late EMOdesse. Sellised visii-did on näiteks USAs esikohal hüpertensiooni, gastroentero-loogiliste, diabeetiliste või dep-ressioonijuhtumite ees,” rää-kis Altmets. Osale viirustest on iseloomulik, et nad võivad põhjustada pandeemiaid, näi-teks viie aasta tagune seagripp.

Eestis haigestub igal aastal viirustesse terviseameti and-metel umbes 200 000 inimest.

Erinevad viirused põhjusta-vad kas ülemiste (rinoviirus, adeno viirus) või alumiste hin-gamisteede (RS- ja gripiviirus) infektsioone, ehkki see pole ab-soluutne, rääkis Altmets. Hin-gamisteede infektsioonid le-vivad piisknakkusena ja üle-mised hingamisteed on koht, kus viirused põhiliselt palju-nevad. Ülemiste hingamistee-de infektsioonid on enamasti kergema kuluga. Harvadest tü-sistustest saab mainida põse-koopa- ja keskkõrvapõletikke. “Alumisi hingamisteid haara-vad infektsioonid on aga sageli raskema kuluga, järgneda või-vad pneumoonia, bronhiit,” li-sas Altmets.

Viirusinfektsioonide diag-nostikavõimalusi on tema sõ-nul mitmeid. Ülemiste hinga-

Viimaste aastate molekulaardiagnostiline metoodika on võimaldanud viiruseid täpsemalt liigitada ja on leitud ka päris uusi viiruseid nagu SARS või MERS, rääkis PERHi infektsioonikontrolli talituse juhataja Mait Altmets haigla sügiskonverentsil oktoobris.

ja seetõttu negatiivne vastus ei välista alati haigust.

Immunofluoretsents (IF)-meetodil määratakse viiruse antigeeni, mis on mikroskoobi all nähtav, selle sensitiivsus on samuti madal, jätkas ta. Arsti-de arsenali on viimastel aasta-tel lisandunud ka PCR-analüüs, mis võimaldab kuni 20 viirust korraga määrata, aga see on Alt-metsa sõnul pisut kallis. Täpse diagnoosi saamiseks on see siiski oluline meetod. PERHis on PCR-meetodi abil leitud se-soonselt 300–400 erinevat vii-rusinfektsiooni.

Lapsed korjavad peamiselt RS-viirustLaste põhilised haigustekita-jad ja hospitaliseerimise põh-justajaid on Altmetsa sõnul RS-viirus ja gripp. Vanemaealistel (üle 65aastased) on selleks sa-muti RS-viirus ja gripp. “PERHi andmed seda kinnitavad. Ka-hel viimasel hooajal on A-gripp olnud põhiline ja RS-viirus tei-sel kohal. B-grippi oli üksikjuh-tudel,” märkis Altmets.

Gripp on üks kõige olulise-maid hingamisteede viiruseid, jätkas ta. Peiteaeg on üks kuni seitse päeva ja patsient on nak-kusohtlik päev enne sümpto-mite teket. Gripp võib kulgeda nii kergelt kui ka raskelt. Sel on kolm tüve: A ja B on peamised haigustekitajad inimestel, on olemas ka C-tüvi.

Gripiviirus on väga muut-lik. Suuremad muutused teki-

misteede puhul on võimalik uurida ninaneelukaabet, nina-neeluaspiraati. Alumistest hin-gamisteede materjalidest on võimalik kasutada bronhoal-veolaarloputusvedelikku (BAL), röga. Kiirtestid on Altmetsa sõ-nul üsna odavad ja kiired, kuid need on madala tundlikkusega

Kergete haigus-

nähtudega võib vaktsi-neerida.Mait Altmets, nakkushaigus-te arst

TOOTED KOGU PERELE

PUHTAST EESTI LOODUSEST!

Tootes sisalduvad taimsed õlid ja taru vaigutinktuur on rahvameditsiinis tuntud desinfitseeriva ja antiseptilise toime poolest. Astelpajuõli baasil valmistatud ninatilgad ei kuivata nina limaskesta ja aitavadtaastada selle loomulikku keskkonda.Toode sobib kasutamiseks ka pikaajalise jakroonilise nohu korral.

Õli aerosoole on hea ja mugav kasutada abistava vahendina suuõõnde ja kurku pihustamiseks suu limaskesta ärrituste, kriimustuste, kergetepõletuste jms puhul. Õli pehmendab nahka ja limaskesti.

Taruvaik on mesilaste vaigutaoline eritis, mis kaitseb mesilasperettarus viiruste, seente ja bakterite eest.Rahva meditsiinis ontaruvaiku kasutatud kui head sooltetegevusekorrastajat,immuunsüsteemitugevdajat.

VIPISE LOODUSLIKSIIRUPhingamisteede heaks

KÜLMETUSE PUHUL ABI APTEEGIST!

TARUVAIK, SAIALILL

ÕLI

ASTELPAJU,SAIALILLÕLI

SALVEI, SAIALILL, PUNE,KUMMELÕLI

Etanooli baasil valmistatud tinktuure on hea kasutada abistava vahendina külmast tingitud kareda kurgu,tundliku neelu, igeme- ja suulimaskesta ärrituste puhul.

SALVEI, SAIALILL, PUNE, KUMMEL tinktuur

KUMMEL, KORTSLEHT,

SAIALILL tinktuur

TARUVAIK, SAIALILL tinktuur

NINATILGAD

Kõik siirupites sisalduvad ravimtaimed onrahvameditsiinis väga tuntud ja palju kasutatud kerge külmetuse korral hingamisteede heaoluks, mõjudes köhaärritustvaigistavalt ja rögalahtistavalt.

KÜLMASIIRUP

Astelpaju marjad on ühed täiuslikumad taimsetevitamiinide allikad ja tuntud immuunsüsteemitugevdajad. Astelpaju on tõhus vaimse ja füüsilise toonusetõstja, hea organismi üldtugevdaja ja abivahend kergest külmetusest taastumisel.Punane päevakübar, meliss ja roosilõhnaline kuldjuur on kõik väga tuntud immuunsüsteemi ergutava, viiruste levikut takistava ja toonusttõstva toime poolest.

IMMUNOELIKSIIRLOODUSLIK PUNASE

PÄEVAKÜBARA–ASTELPAJU SIIRUP

ASTELPAJUMAHL MEEGA

Rahvameditsiinis kasutatakse nii mustikat kui ka tammekoort seedehäirete korral kootava vahendina. Ingver on samuti tuntud sooltetegevuse korrastaja, kõhupuhituse ja merel, kiikudes, lennukis jm tekkiva iivelduse vähendaja. Ingver on ka tuntud soojendaja ja mõjub hästi külmetusest tingitud vaevuste korral.

MUSTIKA-, TAMMEKOORE- jaINGVERI TABLETID

TARUVAIGUTABLETID

5 TERVISEUUDISED 3. DETSEMBER 2014


protsenti vähendab vaktsineerimine üle 65aastastel gripist tingitud raskeid tüsistusi, surmasid ja hospitaliseerimist, näitavad erinevad uuringud. Vaktsiini efektiivsus alla 65aastastel on 75–90%, vanemaealistel efektiivsus langeb. 80

vad 10–40 aasta tagant ja sellest on tingitud ka pandeemiate 30–40aastane vahe. Gripp võib tüsistuda näiteks põsekoopa-põletiku või pneumooniaga. Tüsistuste ilminguks on see, kui enesetunne hakkab pärast näilist paranemist taas halve-nema. Tekib valulik ja rasken-datud hingamine, palaviku pü-sib üle 4–5 päeva.

Tüsistuste korral on oluline hospitaliseerimine ja viiruse-vastase ravi kiire alustamine. Tüsistuste suhtes on ohustatu-mad lapsed enne 4.–5. eluaastat ja üle 65aastased inimesed, sa-muti rasedad (eriti kui II ja III trimester jääb gripihooajale), kardiovaskulaarsete haigus-tega ja muude krooniliste hai-gustega patsiendid ja immuun-supresseeritud (onkoloogilised haiged) ja samuti ka ülekaalu-lised patsiendid (KMI üle 40).

Eest is esines g r ippi 2013/2014. hooajal suhteliselt tagasihoidlikult. “Grippi hai-gestus 50 000 inimest, ja oli peamiselt A-gripi soolo,” rääkis Altmets. Aasta varem oli grip-pi haigestunuid 90 000. Võrd-luseks, 2009/2010 haigestus 120 000 (seagripi pandeemia ajal). Mullu haigestusid roh-kem lapsed ja hospitaliseeri-ti kokku 376 inimest, enamas-ti täiskasvanuid ja vanemaea-lisi. “Kuue haigla andmetel su-ri mullusel hooajal 22 inimest – nad kõik kuulusid riskirüh-madesse, enamasti kardiovas-kulaarsete haigustega, aga oli

ka ülekaalulisi,” lisas Altmets. “Kõik olid ka vaktsineerimata. Gripisurma põhjuseks võib ol-la ka see, et arstile pöördutakse liiga hilja ja ravi hilineb.”

Intensiivravi vajas mullu-sel hooajal hospitaliseeritutest 57 patsienti (vanus vahemikus 28–88 eluaastat). “Kaasuvaid haigusi oli neist 93%-l, kõige rohkem südame-veresoonkon-nahaigeid, onkoloogilisi hai-guseid, diabeeti, KOKi,” loet-les Altmets. “Esines ka haigla-sisest nakkust, mis on gripile iseloomulik.”

Ravimeid kaksGripi raviks on kasutusel kaks ravimit (Tamiflu ja Relenza), aga see ravi peab algama vara-kult, rõhutas Altmets. Eelmis-te põlvkondade ravimitele on viirus juba muutunud resis-tentseks. Gripipatsientide pu-hul tuleb ravi alustada 48 tun-ni jooksul haigusnähtude al-gusest. Kindlasti ei pea ootama analüüse, kliinilise pildi järgi võib raviga alustada. “Varane ravi vähendab uuringute jär-gi haigusnähtude kestust ise-gi kuni kolm päeva. Samuti pa-randab see oluliselt patsientide elulemust,” sõnas ta.

Viirushaigusi ja grippi saab ennetada tema sõnul järgides “köha etiketti”. “Enamasti on õpetatud, et köhides pane käsi suu ette. Unustage see. Kasuta-ge ühekordseid taskurätte, või kasvõi varrukas sobib – selle-ga takistame viiruse levikut,”

soovitas Altmets. Tähtis on ka kätehügieen – pesemine vee ja seebi või antiseptikumidega. Gripiviiruse puhul on võima-lik kasutada ka kemoprofülak-tikat gripiravimitega.

Vaktsineerimine on soovi-tav kõigile inimestele, kes on üle 6 kuu vanused. Vaktsii-ni tõhusus on tema sõnul eri-nev, kuid viimastel aastatel on koostis üsna hästi täppi läinud. “Efektiivsus erinevate uurin-gute andmetel alla 65aastas-tel on 75–90%, vanemaealistel efektiivsus langeb. Kuid vakt-sineerimine vähendab neil ras-keid tüsistusi, surmasid ja hos-pitaliseerimist ligi 80%” rõhu-tas Altmets. Vaktsiini peaks soovitama kindlasti rasedate-le, krooniliste haigustega ini-mestele, vanemaealistele ini-mestele, lastele ja meedikutele. “Ka Euroopa Komisjon on tee-male rohkem tähelepanu pöö-ranud, nende eesmärk on jõuda riskigruppide vaktsineerimi-se haaratuses 75%ni. Kuid Ees-ti on praegu selles tabelis vii-masel kohal,” tõdes Altmets. Ta kinnitas, et vaktsineerimi-ne ei too tüsistusi, vaid kergeid kõrvaltoimeid.

Alati on küsitud ka seda, kui lühike peaks olema miinimum-aeg haigusest, et võib vaktsi-neerida. Mait Altmetsa sõnul on võimalik vaktsineerida paar päeva pärast seda, kui on kõr-ge palavik taandunud. “Kerge-te haigusnähtudega võib vakt-sineerida,” lisas ta.Ülemiste hingamisteede infektsioonid on tavaliselt kerge kuluga. FOTO: MEELI KÜTTIM

6 UUDIS



Enamik soolekas-

vajaid algus-järgus valu ei tekita.

Kroonilisest alakõhuvalustKadi Heinsalu

[email protected]

Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) gastroenteroloogiakes-kuse juhataja Triin Remmel annab nõu kroonilise alakõ-huvalu diagnoosimise ja ra-vi teemal. Artikkel on val-minud tema ettekande põh-jal ITK koolituselt 2014 ke-vadel.

Triin Remmeli sõnul pee-takse alakõhuvalu kroonili-seks, kui ta kestus on vähe-malt kuus kuud, see esineb all-pool naba ja on niivõrd tõsine, et põhjustab funktsionaalseid häireid või vajab ravi. Remmel lisas, et uuringute põhjal tul-lakse näiteks 10% günekoloogi visiitidele kroonilise alakõhu-valu kaebustega.

“Sageli on tegemist nn pet-tunud patsiendiga, sest ena-mik funktsionaalseid seede-trakti vaevuseid on kroonili-sed. Nõustamiseks läheks aega 45–90 minutit, et pilti ette saa-da ja alarmsümptomeid uuri-da,” rääkis Remmel.

Alakõhuvalu põhjuseid on tema sõnul palju: seedetrakti-haigused, uroloogilised haigu-sed, günekoloogilised haigu-

Endoskoopia kabinet Ida-Tallinna Keskhaiglas FOTO: TRIIN REMMEL

sed, psühholoogilised põhju-sed, lihaste-luustiku problee-mid ja neuroloogilised põhju-sed. “Kindlasti on oluline valu iseloom ja tugevus, selleks tu-leb pidada valu päevikut,” jät-kas ta. Soole ärritussündroo-mi puhul soovitatakse pidada aga toitumispäevikut.

Valulävi on inimestel erinevVäga oluline on ka patsiendi emotsionaalne foon – näiteks noorel naisel ja tema 5aastasel lapsel käärib mõlemal seest ja nende kõht valutab. Karta on, et ka täiskasvanueas on sel lap-sel samad probleemid.

“Perekondlik anamnees on väga oluline, teatud kindlad käitumismudelid võivad ku-juneda perekonniti,” rõhutas Remmel.

Gastroenteroloogia aspek-tist on kroonilise kõhuvaluga patsiendil kõhuvaatlus reegli-na väheinformatiivne, jätkas ta. “Palpeeritav mass kõhus on kindlasti ohusümptom, selli-seid patsiente on vaja uurida endoskoopia abil.”

Seega tuleb kõhtu ikka kat-suda,” tõdes Remmel. Kõrve-tustunne ja paresteesiad vii-

tavad tema sõnul neuroloogi-listele probleemidele. On hulk psühholoogilisi küsimustik-ke, mis aitavad emotsionaalset fooni täpsustada, rõhutas gast-roenteroloog.

Klassikalise alakõhuvalu puhul annab laboridiagnosti-ka Remmeli kinnitusel suhte-liselt vähe, sest analüüsid või-vad olla korras.

“Peaks rohkem määrama verd väljaheites,” soovitas ta ja lootis, et lähiaastal käivi-tub Eestis viimaks ka soole-vähi skriiningu pilootprojekt, mis aitab varasemalt orgaani-lisi jämesoolehaigusi diagnoo-sida. Eelkõige funktsionaalse-te seedetrakti haiguste diag-nostika võib kujuneda väga-gi kulukaks, kuna on tegemist välistusdiagnoosiga. Teha tu-leks uriiniproov, klamüüdia analüüs, gonorröa proov, ra-sedustest.

“Lisaks erinevaid endoskoo-pilisi uuringuid, UH, mõni-kordki võib vajalikuks kuju-neda ka MRI, kompuuterto-mograafia (CT) ja laparoskoo-pia,” loetles ta lisavõimalusi. On teatud kontingent patsien-te, kes ringlebki erinevate ars-tide vahel ja soovib saada kor-

duvaid uuringuid. Tavaliselt lisauuringud pole vajalikud, muidugi kui ei teki ohusümp-tomeid või haiguse kulu oluli-si muutusi.

“On patsiente, kes tahaksid koloskoopiat saada iga aasta või kolme aasta tagant, vajalik see muidugi pole,” tõdes ta. Eestis on endoskoopilised uuringud

patsiendile üldiselt hästi kätte-saadavad.

Naistel on alakõhuvalu sage probleemAlakõhuvalu puhul arvatak-se, et 4–25% naistest on kanna-tanud mingil perioodil alakõ-huvalu, kuid vaid kolmandik pöördub arsti poole. Alakõhu-

UUDIS 7



valu põhjused olenevad uuri-tavast populatsioonist, rää-kis Remmel. Sagedasemad on gastroenteroloogilised ja uro-loogilised, mittegünekoloogi-lised probleemid.

Günekoloogilised problee-mid on endometrioos, vaagna põletikulised haigused, liite-lised protsessid, adenomüoos, ovariaalkasvaja, leiomüoom, düsmenorröa ja mitmed teised haigused.

“Pole kindlaid teaduslikke tõendeid, et liited võiksid kroo-nilist valu tekitada, kuid pat-siendid seda tunnetavad. Ise-gi kui kirurgid sekkuvad, siis vaevustevabaks saavad need haiged lühikeseks ajaks,” lau-sus Remmel.

Üks sage valu põhjus on valuliku põie sündroom, tei-seks põhjuseks on infektsioo-nid, kasvajad jne. Valuliku põie sündroomi puhul on ka sagenenud urineerimine, in-fektsioon puudub, ebamuga-vustunne põie piirkonnas, põiemaht on tsüstomeetrial väiksem kui norm ja sümpto-mid peavad olema kestnud üle üheksa kuu.

“Põhjus on ebaselge, või-malik, et uroepiteeli läbilask-vus on suurenenud. Rohkem esineb seda naistel, arvatak-se, et neist 2–6% kannatab sel-le käes,” rääkis Triin Remmel. Raviks soovitas ta amitriptül-liini, pentosaani, gabapentiini, pregabaliini.

Mentaalsed haigused on ka sagedasti kõhuvalu põhjuseks, jätkas gastroenteroloog. “Tihti

on neil patsientidel hulgikae-busi, näiteks ka ülakõhuvalu, puhitused. See võib olla seo-tud alkoholi kuritarvitamise-ga: karskemal perioodil kõik kohad valutavad, tegemist on teatud mõttes ärevushäirega,” sõnas ta.

Lisaks annavad kõhuvalu muud sõltuvushaigused (näi-teks opioidide sõltuvus), sa-muti on teguriks füüsiline ja seksuaalne ahistamine, dep-ressioon ja unehäired. “Uurin-guid antidepressantidega on selles vallas vähe,” lisas Triin Remmel.

Harvad, aga tõsised haigusedPeensool on Triin Remmeli sõ-nul selles mõttes huvitav or-gan, et seal tavaliselt haigu-si pole.

“Kui on, siis vastik ja ras-ke haigus, kas Crohni tõbi või lümfoom, kõne alla tulevad veel mõned haruldased haigu-sed,” tõdes ta.

Eraldi puudutas ta diverti-kuloosi, mida eakatel sagedas-ti näeb. “Mida vanemaid ini-mesi uurida, seda rohkem neid leiab. Koloskoopial näeb seda 80aastastel reeglina alati,” rää-kis Remmel.

See on tema sõnul patsien-di jaoks mingil määral n-ö hä-daabi diagnoos, sest see haigus reeglina ise vaevusi ei anna. “Valu annab see siis, kui lisan-dub põletik (divertikuliit) või soole ärritussündroom,” täp-sustas Remmel.

Pahaloomuliste protsessi-

de kohta märkis Remmel, et enamik soolekasvajaid ei an-na valu enne, kui on väga kau-gele arenenud. Väiksem erand on tema sõnul umbsoole kasva-ja, mis annab tunda aneemia-na ja paremal alakõhus valuna. Sagedasem kasvajale iseloomu-lik tunnus on siiski sooletege-vuse muutus.

Hüpolaktaasiat esineb um-bes 20%-l Eesti elanikest. Mõ-ned aastad tagasi tabas gastro-enteroloogide vastuvõtte noor-te meeste tulv kõhuproblee-midega, kes antud diagnoosi-ga soovisid sõjaväest vabas-tust saada.

“Praegu see enam minu tea-da sõjaväest ei vabasta,” sõnas ta. Haiguse diagnoosimisel ka-sutatakse laktoosi tolerantsus-testi, samuti ka geenitesti ve-rest. See on Remmeli sõnul aga mitukümmend korda kallim kui laktoosi tolerantsustest, mida on lihtne teha. Hüpolak-taasia võib tema sõnul anda va-lu, puhitust, kõhulahtisust pii-matoodete tarbimisel.

Gluteenitalumatust nime-tas Remmel pigem tänapäe-va moehaiguseks. Gluteeni-talumatus ja tsöliaakia po-le üks ja sama. Tsöliaakia diagnostikas on oluline skrii-ningtestide tegemine ja peen-soolebiopsia. Tsöliaakia pu-hul kahjustuvad peensooleha-tud ja patsient peab elu lõpu-ni olema rangel gluteenivabal dieedil. Nn gluteenitalumatu-se puhul pole olemas ühtegi diagnostilist abimeest. Trans-glutaminaasiantikehad on ne-

gatiivsed ja peensoole biopsia normis. Patsiendi kõhuvaevu-sed lihtsalt paranevad, kui ta gluteeni välja lülitab. Gluteen pole ainus asi, mis kõhu puhi-tuma ajab, vaid ka kiud ained, mis leivas on.

“Gastroenteroloogid võta-vad pea kõikidelt haigetelt anti kehad tsöliaakia suhtes, kuid nii massilist haiguse esi-nemist nagu Soomes meie po-le kogenud,” rääkis ta. “Tsöliaa-kia raviks on eluaegne dieet. Need patsiendid käivad reegli-na kord aasta või kahe jooksul meie vastuvõttudel.”

“Arst saab uurida, kas po-le tekkinud mingi toitaine de-fitsiiti nagu B12 vitamiini ja kaltsiumi puudus range diee-di tingimustes,” lausus Triin Remmel.

Kõhukinnisus on kahe küsimärgiga teemaKrooniline kõhukinnisus on tema sõnul kahe küsimärgiga teema. “Enamasti siin taga or-gaanilist haigust pole, vaid va-le söömine, liikumine ja vede-liku tarbimine, mida patsien-did ei taha hästi uskuda,” rää-kis ta. “

Noortel kõhnadel naistel, kes end näljutavad, on ka kõht kinni. Lisaks leidub 60–70aas-taseid vanaprouasid, kes on end harjutanud lahtistitega elama ja mõni teeb iga päev klistiiri. “Seda soolt ei saa üks-ki gastroenteroloog enam töö-le,” tõdes Remmel.

Loe soole ärritussündroomist jaanuarikuu Terviseuudistest.

MINI-hambaimplantaadid – suurepärane lahendus totaalproteesi kandvale patsiendile.

Dr Marek Vink

hambaarstAl Mare Hambakliinik

On üsna tavaline, et üle 60aas-tane Eesti elanik on kaotanud suure osa oma hammastest. Kui patsiendil tekib nüüd soov ja

võimalus oma mälumisaparaat ning estee-tiline naeratus taastada, siis piirid võima-likele lahendustele paneb lisaks rahakotile ka allesolevate hammaste arv ja säilinud lõualuu maht. Kui materiaalseid võimalusi kallihinnaliste implantaatidele toetuvate keraamiliste kunsthammaste tarvis ei piisa, siis valmistatakse lihtne suusteemaldatav osaprotees ja kui suhu pole jäänud enam

ühtki hammast, siis akrüülplastist totaalpro-tees. On suur vahe, kas hambad on suust eemaldataud kaariese tüsistuse või krooni-lise igemehaiguse tagajärjel. Esimesel juhul on bakterite poolt hävitatud hamba igemepealne osa ja säilib lõualuu. Parodon-tiidi puhul hävitab organism kaitsereakt-sioonina just lõualuu hammaste ümbert ning kootunud lõualuusse pole isegi parima tahtmise korral võimalik asetada tavamõõ-dus titaanist tehisjuuri. Totaalproteesi suus püsivus võib olla väga halb, sest paro-dontiidi tagajärjel hävinud lõualuuhari ei paku proteesile vajalikku tuge pöörlemise takistamiseks. Proteesi suust väljapudene-mise ja söömisaegse valuliku hõõrdumise piinliku probleemi aitavad lahendada pro-

teesi ankrutena toimivad miniimplantaadid. Protees lukustub trukilaadse süsteemiga miniimplantaatidele ning püsib söömise ja rääkimise ajal kindlalt paigal. Lisaks ei rõhu miniimplantaatidele toetuv plaatpro-tees enam otse lõualuud, tänu millele ei vaja protees enam nii sageli uuendamist. Miniimplantaatide paigaldamine on tava-mõõdus implantaatidega võrreldes kiire, vähetraumaatiline ning oluliselt soodsam. Lõualuusse paigaldatud miniimplantaadid hakkavad proteesi fi kseerima enamasti juba samal hambaarsti visiidil.

Hambakirurg asetab teie lõualuusse mõned väiksed implantaadid ehk tehisjuured, mis ei ole suuremad kui hambatiku läbimõõt. Nende implantaatide otsas on nn väikesed ankrud ehk kuulid.

Protees kinnitub ankrute peale proteesi sees asuvate pesade abil, mille sees paiknevad omakorda kummirõngad – amortisaatorid. Proteesi suhu asetades napsab kummirõngas ankru enda sisse, mis hoiab proteesi kindlalt paigal ning võimaldab proteesil õrnalt igemete peale toetuda. Implantaadi kinnitus lubab proteesil vähesel määral liikuda, et see peaks vastu normaalsetele mälumis-jõududele. Te ei pea kunagi enam muretsema, mida süüa võite või kas teie proteesid kukuvad valel ajal või vales kohas suust välja.

Miniimplantaatide raviprotseduur on vähem traumaatilisem ja paranemisaeg oluliselt lühem ning kiirem.

Totaalproteesi fi kseerimine miniimplantaatide abil parandab oluliselt Teie elukvaliteeti!

MINIIMPLANTAATE PAIGALDAVADTallinnas:

• Al Mare Hambakliinik, Vabaõhumuuseumi tee 2a,tel: 661 1105

• Maxilla Hambakliinik, Tartu mnt 14, tel: 660 1006• i-Dent hambaravi, Ravi 7, tel: 626 6888• PresiDent hambaravi, J. Vilmsi 29, tel: 680 2997• Tallinna Hambapolikliinik, Toompuiestee 4, tel: 1920• Dr Liivi Abel, Laki 26, tel: 655 1356• Stomms hambaravi, Pae 25-50, tel: 5645 6626• Hanzadent hambaravi, Paldiski mnt 9, tel: 660 9701• Postimaja Hambakliinik, Narva mnt 1, tel: 602 0009• Novamed hambaravi, Aia 7, tel: 631 3640• Ortodontiakeskus, Pärnu mnt 139e/2, tel: 677 6800

Tartus:

• Tähe Hambakliinik, Tähe 3, tel: 734 3997

Pärnus:

• Pärnu Hambapolikliinik, Väike-Kuke 4b, tel: 445 9260

Rakveres:

• Virudent Hambaravi, Turu plats 3, tel: 324 4449

MTÜ Kääpa Hooldekeskus asutati 19. juulil 2005. Kääpa Hooldekeskus asub Jõgevamaal Saare vallas Kääpa külas, mis on orienteeritud vanurite ja puuetega inimeste ööpäevaringsele hooldusele ja rehabilitatsioonile. Peahoone mahutab 35 elanikku. Elamiseks on ühe-, kahe- ja kolmekohalised toad. Peahoones asub ka uus ja moodne köök söögisaaliga. Hooldekeskusel on ka suure võimsusega uus pesumaja.

Kellele mõeldud?Kääpa Hooldekeskus on asutus, mis on loodud 56 eakale või puuetega isikule alaliseks või ajutiseks elamiseks. Hooldekesku-se eesmärk on tagada oma klientidele nende eale ning seisundile vastav hooldamine, põetamine ja rehabilitatsioon.

Kuidas siia elama saab?Saare Hooldekeskuse elanikuks võib soovi korral saada iga eakas ja füüsiliste puuetega isik kõikjalt Eestist. Vajalik on eelnev kok-kulepe meie juhtkonnaga. Vajalikud dokumendid:

• pass• puude korral seda tõendav dokument• pere- või raviarsti väljavõte haigusloost• kohaliku omavalitsuse poolt suunatutele garantiikiri

tasumise kohta• eraisikust maksja puhul kohapealne leping

Kui inimene meile elama asub, võib ta soovi korral kaasa võtta oma armsaks saanud riided, nipsasjad.

Kääpa Hooldekeskus osutab järgnevaid teenuseid:• hooldus• põetus• sotsiaalnõustamine• esmatasandi arstiabi• Loob võimalused klientidele suhtlemiseks

ja huvialaseks tegevuseks.

Info ja broneerimine tel 528 8217

8 UUDIS



Igapäeva kõne-

pruugis kasutatak-

se sageli sõnu hirm,

ärevus ja foobia samatä-

hendusli-kena, kuid kliinilises praktikas

on neil kolmel sõ-nal erinev

sisu.

Ann-Liis Ojaotskliiniline psühholoog-

psühhoterapeut, KliinikPluss

V iimasel ajal on küllalt-ki palju ja põhjenda-tult räägitud hambara-

vi kättesaadavuse olulisusest igas eas inimestele ning suu-tervise mõjust üldisele füü-silisele tervisele. Vähem on saanud tähelepanu tõsiasi, et hammaste olukord ja suuter-vis mõjutavad lisaks füüsili-sele tervisele oluliselt ka ini-mese minapilti, enesehin-nangut, suhtlusjulgust ning seeläbi ka üldist eluga rahul-olu.

Takistuseks suutervise eest hoolitsemisel võib lisaks kõrgetele ravihindadele olla ka ülemäärane pelg hamba-ravi protseduuride ees. On ol-nud aegu, mil hambaravi oli patsiendi jaoks küllaltki eba-mugav ning seostus valu ja hirmuga. Vaatamata kahe-kümnendal sajandil aset leid-nud võimsatele arengutele hambaravis kasutatavate va-hendite ja tuimastusvõima-luste osas (anesteesia), mis on aidanud luua vähem ebamu-gavad ja valuvabasid ravivõi-malusi, on siiski hirm ham-baravi ees, ärevus ja foobia teatud hulgale inimestele jät-kuvalt tõsiseks probleemiks. Ülemäärase hambaravi kart-likkuse korral on kerge sat-tuda nn nõiaringi, kus kõrge ärevus viib selleni, et inime-ne ei julge hambaravile min-na, mille tulemusel suuter-

vis halveneb. Halb suutervis ja teadlikkus oma hambaravi vältimise probleemist soodus-tab häbi- ja piinlikkustunnete teket, piirab sotsiaalset suht-lust ja -aktiivsust ning hal-vendab kogu eluga rahulolu.

Inimene on tervik. Nii nagu arenevad vahendid, areneb ka teadlikkus ja suhtumine ini-mesesse kui tervikusse. Jär-jest enam on hakatud nii eri-nevates teadusuurimustes kui ka praktikas lisaks hambara-vi olulisusele rohkem tähele-panu pöörama ka muule sel-lega seonduvale – arsti-pat-siendi suhe, hambaravihirm ja -ärevus, patsiendi rahulolu. Selline laiapõhjaline lähene-mine seob keha ja vaimu üht-seks bioloogiliseks tervikuks. Somaatilised ja psühholoogi-lised protsessid on omavahel tihedalt seotud ning seepä-rast on ka hirmul ja ärevusel suur mõju kogu tervisele ja üldisele eluga rahulolule.

Igapäeva kõnepruugis ka-sutatakse sageli sõnu hirm, ärevus ja foobia samatähen-duslikena, kuid kliinilises praktikas on neil kolmel sõnal erinev sisu. Hirm on loomulik emotsionaalne reaktsioon ob-jektile või olukorrale, mis on uudne ja mida tajutakse hir-mutavana. See on loomulik emotsioon väikelaste puhul, kes puutuvad esmakordselt kokku võõra ja uudse olukor-raga (nt hambaravi). Ärevus on kehaliselt hirmuga sarna-se reaktsiooniga, kuid selle

põhjuseks on ootusärevus tu-levase sündmuse ees, mis on seotud minevikus aset leid-nud negatiivse kogemusega. Tegelikku ohtu pole, inimene teeb järelduse oma enesetun-dest või varasemast negatiiv-sest kogemusest lähtuvalt, se-da liialdades (“hambaravi on kohutav”), üleüldistades (“ma saan alati haiget”) ja negatiiv-sena tulevikku kandes. Selli-ne reaktsioon pole enam loo-mulik, vaid omandatud üksi-ku negatiivse kogemuse va-ral ning väga tugeva ärevu-se korral saab rääkida ärevus-häirest.

Kui inimesel on päris ham-baravifoobia, siis pole ta min-gil juhul nõus hambaarsti-le minema ning selle all kan-natab inimese üldine elukva-liteet. Ülemäärase ärevuse ja foobia väljakujunemiseks ku-lub aega, seepärast esineb neid teismelistel ja täiskasva-nutel.

Ärevust esineb sageli. Ham-baraviärevust võib inimestel esineda väga erineval määral. Esiteks inimesed, kes tunne-vad hambaravi ees vähest või keskmist ärevust ning käivad regulaarselt hambaravil. Tei-seks keskmise või kõrge ham-baraviärevusega inimesed, kelle ärevuse tase on küll kõr-ge, aga vaatamata sellele käi-vad ka nemad regulaarselt hambaravil. See on “kardan, aga käin” grupp.

Isikud mõlemast kategoo-riast võivad siiski olla ärevus-

häire kujunemisele haavata-vad ning negatiivsete koge-muste ajel võivad nad muuta oma hambaravil käimise har-jumusi. Negatiivseks koge-museks võib olla nt ootamatu ja tugev valukogemus või sel-ge kommunikatsiooni puudus arsti ja patsiendi vahel. Vaata-mata regulaarsele hambara-vil käimisele võivad ka nime-tatud patsiendid saada kasu ja abi ärevuse ravist, et seeläbi vähendada haavatavust ning hoida ära käitumisharjumu-se muutus. Kolmas grupp hõlmab inimesi, kel on kõr-ge hambaraviärevus ning kes osaliselt ka hambaravi väldi-vad. Sellised patsiendid või-vad olla nõus vaid erakorrali-se raviga ning vahel väga har-va käivad ka korralisel visii-dil, tehes seda väga ebaregu-laarselt. Neljas grupp, hõlmab inimesi, kes väldivad ham-baravi täielikult – see tähen-dab, et nad ei käi üldse ham-baravil. Hambaravist eemale hoidmine võib olla mõõdetav nii aastate kui ka aastaküm-netega.

Hambaraviärevuse esine-missagedust on rohkelt uu-ritud Skandinaavia maades ning leitud, et sealne esine-missagedus on küllaltki lai, 4–30%. Rohkem esineb se-da naistel, suhteliselt vähem meestel. Esinemissagedus vä-heneb pärast 50. eluaastat. Hambaraviärevus saab alguse lapseeas, kujuneb välja teis-me- ja täiskasvanueas ning väheneb ea kasvades. Hamba-

Hirm hambaravi ees mõjutab kogu eluAbi Hambaraviärevust saab ravida

ravi foobia esinemissagedus on umbes 2–4%.

Hambaraviärevusega pat-sientile on omane ärevus ju-ba mõni päev enne arsti aega, võib esineda uneprobleeme vahetult enne vastuvõtupäe-va ning ta võib vastuvõtupäe-val kas aja tühistada või jätta minemata.

Hambaravitoolis võib isik kogeda hirmuga sarnast reaktsiooni – higistamine, sü-

Hambaravi-ärevus ja -foobia kuju-nevad välja aastatega, niisamuti kulub aega, et neid prob-leeme endale teadvustada. FOTO: ANDRAS

KRALLA

SÕPRUSE PUIESTEE 145, TALLINNSÕPRUSE ÄRIMAJA A KORPUS, 3. KORRUSE-R KELL 9-19

TEGEVUSLUBA NR. L03736

SÕPRUSÕPRU

TEENUSED:• HAMBARAVI - HAMBAHAIGUSTE ENNETAMINE - HAMMASTE RAVI - HAMMASTE PROTEESIMINE JA ESTEETILINE RAVI - JUURERAVI - HAMBAKIVI EEMALDAMINE - VALGENDAMINE - SOODAPESU, PÄRLIPESU• TOITUMISNÕUSTAMINE• PSÜHHOLOOG‡ � 0 $ 6 6 $ $ æ TEL 672 0097, 5662 7815

[email protected]

UUDIS 9



damepekslemine, lihaspinge, pearinglus jm – ning keelduda mõnest protseduurist. Ham-baravi vältimisel on oluline osa ärevuse püsimisel ning süvenemisel, mõjutades äre-vuse taset hambaravi ees, ül-dist toimetulekut ja rahulolu ning loomulikult kõige enam suutervist.

Hambaraviärevatel ja ra-vi vältivatel isikutel halveneb suutervis erineva tempoga,

nagu ka teadlikkus oma prob-leemist.

Ärevus on kergesti ravitav. Olulist osa raskuste kujune-misel ja süvenemisel mängib aeg. Kergemat ärevuse ja väl-timise nõiaringi võib aidata lõhkuda suurenenud sotsiaal-ne tugi pere või sõprade poolt, mõni oluline elusündmus või sobiva ja usaldusliku arsti leidmine. Kui asjad iseenesest

ei lahene, siis on ärevus suh-teliselt kergesti ravitav ning abi saab psühhoteraapiast. Tänaseks on Tallinnas ava-tud ka kliinik, kus hambaars-tiga teeb koostööd kliiniline psühholoog, kes on spetsiali-seerunud hambaraviärevuse ravile. On rõõm tõdeda, et jär-jest enam süveneb teadmine, et füüsilist tervist ei saa pa-rendada, jättes tähelepanuta psühholoogilise poole.

Hammaste tervise kuu juhtis tähelepanu kaarieseleNovembris tähistatud ham-maste tervise kuu kesken-dus tänavu võimalustele, kuidas vanemad saavad oma laste hambaid kaitsta kaa-rieseohu ja teiste hambamu-rede eest. Üks põhimuresid on kaaries, mille vanemad teadmatustest sageli oma lastele edasi annavad.

Hammaste tervise kuu üks eestvedajaid, Kliinik 32 peaarst Lauri Vahtra märkis, et rahva-folklooris on levinud arvamus, justkui oleksid kehvad hambad päritavad. “Tegelikult on päri-tavad ainult kehvad või poo-likud suuhügieeniharjumu-sed, mis mõjutavad laste ham-maste tervist kogu elu. Veelgi enam – sündides ei ole lapsel suus kaariest tekitavaid pisi-kuid, kuid ta sageli saab need bakterid esimese 12 eluaas-ta jooksul oma pereliikmetelt.

Kaaries on nakkushaigus ning teadliku tervisekäitumisega saaks nakatumist vältida. Siin on lapse vanemal oluline roll,” rääkis Vahtra.

Kaaries on maailma üks le-vinumaid nakkushaigusi, mis levib sülje kaudu. Kaariesebak-terid kanduvad edasi näiteks nakatunud inimesega sama lu-sikaga toitu maitstes, ühisest joogipudelist juues või väike-lapse lutti oma suus puhasta-des. Lapse suu mikrofloora ku-

juneb välja 12. eluaastaks ning selle ajani on ta kaariesebakte-rile vastuvõtlik. Kaariesekand-jateks võivad pidada end kõik inimesi, kellel on kordki elus olnud kasvõi üks hambaauk.

Vahtra lisas, et kui lapsel on auke, siis on väga oluline ära parandada ka piimahambad – iga parandamata auk hoiab suus suurt hulka kaariest te-kitavaid mikroobe ja nii kiire-neb teistegi hammaste lagu-nemine.

Hammaste tervise kuud tä-histati tänavu juba kuuendat aastat. Eesmärk on edenda-da Eesti inimeste teadlikkust suuõõne ja hammaste tervi-sest ning rõhutada ennetuse tähtsust, pannes inimesi mõt-lema oma suuhügieeniharju-mustele – ennetada on lihtsam kui ravida.

Terviseuudised

Kliinik 32 peaarst Lauri Vahtra. FOTO: JULIA-MARIA LINNA

Saadaval apteekides üle Eesti.Tootja: Sunstar Suisse S.A. Šveits; Maaletooja: Baltic Business Partners OÜ, Mahtra 30a, Tallinn, Harjumaa; [email protected];

SunstarGUM.ee Suuhugieen.ee

TOIT HAPPELISED JOOGID

HAMBAHARJAGA

PESEMINE

Igapäevaseks kasutamiseks.

Toidus ja jookides sisalduvad

happed kahjustavad

hammaste emaili.

Biorepair® sisaldab

mikroRepair®’i, mis tungib

väikestesse pragudesse ja seob

emaili.

Kahjustatud email

parandatakse. Hambad on

tugevamad ja tervemad.

Terved hambad kogu eluks.

Saadaval apteekides üle Eesti, Stockmannis, Kaubamaja Ilumaailmas, Maksimarketites ja Prismas (Rocca al Mare).

Maaletooja ja esindaja Balti riikides: Baltic Business Partners OÜ,

tel: 7 367 268, e-mail: [email protected], info: www.biorepair.ee

CE-märgitusega meditsiiniseade

BioRepair - esimene hambaemailirekonstrueeriva efektiga tootesari• varustab mineraalainetega • omab antiseptilist toimet

• kõrvaldab ülitundlikkuse • võitleb halva hingeõhuga

10 UUDIS



Alzheimeri tõvele loodetakse leida peagi raviTeadus Väljatöötamisel on juba mitmed erinevad ravimid Peaaegu iga päev võib kuul-da järjekordsest Alzheimeri tõve käsitlevast uuringust. Pole kahtlust, et kogu maa-ilma teadlased näevad kõ-vasti vaeva, et leida võima-lusi, kuidas ennetada ja ra-vida seda rasket haigust, mille all kannatab maailmas peaaegu 36 miljonit inimest. Ent kas nende pingutused on ka vilja kandnud?

Alzheimeri tõbi, mida kir-jeldas esmakordselt doktor Alois Alzheimer 1906. aastal, on kõige levinum dementsu-se vorm, moodustades sel-le juhtumitest ligikaudu 60–80%. Sellele on iseloomulikud mälu-, mõtlemis- ja käitumis-häired.

Haigus hakkab välja kuju-nema tavaliselt pärast 65. elu-aastat, kuid samas võib ka 40. ja 50. eluaastates inimestel tek-kida seisund, mida nimetatak-se varatekkeliseks Alzheime-ri tõveks.

Alzheimeri tõbi on progres-seeruv haigus, mis tähendab, et alguses on mälu nõrgenemi-ne kergekujuline, kuid halve-neb aja jooksul sedavõrd, et ini-mesed ei suuda teistega vestel-da või ümbritsevale reageerida.

USA Toidu- ja Ravimiamet on heaks kiitnud erinevaid Alz-heimeri tõve raviks kasutata-vaid meetodeid.

Nii näiteks võivad koliines-teraasi inhibiitorid ja meman-tiin aidata ravida mälu- ja mõt-lemishäireid. Kuid need ravi-mid aitavad üksnes sümpto-mitest jagu saada; haiguse ene-

se jaoks hetkel efektiivne ravi puudub.

USAs põeb Alzheimeri tõbe ligikaudu 5 miljonit üle 65aas-tast inimest, kellest enamik on naised. 2050. aastaks prog-noositakse selle arvu kolme-kordistumist; siis on eeldatav patsientide arv 16 miljonit. Ka mujal maailmas on näitajad sa-mad; 2050. aastaks on Alzhei-meri tõvega patsiente prognoo-side kohaselt üle 115 miljoni.

Praeguse Alzheimeri tõve leviku järgi USAs on see seal tähtsuselt kuues surma põh-jus, mis viib aastas hauda roh-

kem kui pool miljonit eakat inimest. Sellises perspektiivis tapab Alzheimeri tõbi hetkesei-suga igal aastal rohkem inime-si kui eesnäärmevähk ja rinna-vähk kokku.

Naastude ja tänkude tekke vältimine ning ravimineNagu kõikide haiguste korral, on ka Alzheimeri tõve puhul selle vältimise ja ravimise või-maluste leidmise võtmeks täp-ne tekkepõhjuste tundmine.

Varasemad uuringud on näidanud, et Alzheimeri tõ-bi kujuneb välja siis, kui kaks

ebanormaalset ajustruktuuri – naastud ja tängud – närvirakke kahjustavad ja hävitavad, põh-justades haigusega seonduvaid mälu-, mõtlemis- ja käitumis-häireid.

Naastud on beetaamüloid-valgu osad, mis kogunevad närvirakkude vahelistesse piirkondadesse. Tängud on tau-nimelise valgu keerdunud kiud, mis kogunevad ajurak-kudesse. Kuigi naastude ja tän-kude täpne roll Alzheimeri tõ-ve väljakujunemisel pole veel täielikult selge, on uuringud näidanud, et nende valkude

akumulatsioon võib alata juba ammu enne sümptomite teket.

“Tõendid viitavad sellele, et Alzheimeri tõve väljakuju-nemise protsess algab rohkem kui kümme aasta enne kliini-liste sümptomite ilmnemist, mistõttu on võimalik, et me peame sekkuma juba varem, et haiguse kulgu oluliselt mõ-jutada – eriti ravimeetodite kasutamise korral, mille ees-märgiks on takistada ebanor-maalsete valgustruktuuride, naastude ja tänkude väljaku-junemist, mida Alzheimeri tõ-be põdevate inimeste ajus oht-ralt esineb,” rääkis Alzheimeri Ühingu meditsiini- ja teadus-direktor Heather Snyder.

Mõnede uuringute tulemus-te põhjal on väidetud, et Alz-heimeri tõvele tüüpiliste naas-tude ja tänkude väljakujune-mist võivad põhjustada elu-stiiliga seotud tegurid. Näi-teks USAs Philadelphias asuvas Temple’i Ülikoolis läbi viidud uuring viitab sellele, et nende ebanormaalsete ajustruktuuri-de teket võib põhjustada kroo-niline unepuudus.

Ühe teise uuringu kohaselt võib regulaarne kofeiini tar-bimine tänkude väljakujune-mise peatada, veel üks uuring aga väidab, et grill-liha võib soodustada naastude väljaku-junemist.

Viimasel ajal on teadlased leidnud tõendeid selle kohta, et geenidel on Alzheimeri tõve kujunemisloos oluline roll. Se-da, kuidas geenid täpselt tõve tekkeriski suurendavad, veel ei

teata. Teadlaste sõnul võib aga iga Alzheimeri tõvega seotud geen parandada nende teadmi-si haiguse kujunemisest, suu-rendades seeläbi selle vältimi-se ja ravimise meetodite leid-mise tõenäosust.

Teaduse areng on lootustandevAlzheimeri tõve uuringute tu-lemusena on tänaseks välja-töötamise järgus mitmeid ra-vimeid. “Paljud teadlased usu-vad, et eduka ravi tagab lõpuks n-ö kokteil erinevatele siht-märkidele suunatud ravimi-test, mis sarnaneb praegus-te paljude vähiliikide ja AIDSi ravimiseks kasutusel olevate tipptehnoloogiliste meetodi-tega,” märkis Snyder.

Alzheimeri tõvega seotud organisatsioonid ja tervishoiu-asutused tunnistavad, et enne haigusele lõpliku ravi leidmist ootab lahendamist veel arvu-kalt probleeme.

“Võimatu on ennustada, kas läbimurre on lähedal või mitte, kuid kahtlemata oleme me teel õiges suunas,” ütles Inglismaal tegutsev Alzheimeri tõve uuri-ja James Pickett. “Praeguseks oleme me hakanud Alzheime-ri tõve kulgu märksa paremi-ni mõistma ning teadlased on leidmas meetodeid, kuidas te-ha kindlaks haiguse kõige va-rasemaid staadiume, mille jaoks on olemas parimad üha arenevad toimivad ravivõima-lused,” lisas Pickett.

Medical News Todaytõlkis Kalle Klein

Alzheimeri tõbi hakkab välja kujunema tavaliselt pärast 65. eluaastat.FOTO: ARNO MIKKOR

UUDIS 11



Hiljuti Soomes tehtud uu-ring annab lootust, et juba lähitulevikus võidakse eesnäärme vähi kiireks vara-seks diagnoosimiseks kasu-tada mitte invasiivset elekt-roonilist nina, mis nuusutab uriini proovi.

Ajakirjas Journal of Uro-logy avaldatud katseuuringu aruandes kirjeldavad Tampere Ülikooli teadlased, kuidas e-nina suutis edukalt eristada eesnäärmevähki healoomuli-sest eesnäärme hüperplaasiast (BPH), analüüsides lõhnajälge uriiniproovi pealispinnal (õhus vahetult uriini kohal).

Eesnäärmevähk on esine-missageduselt teine vähiliik meeste hulgas ja üks peami-si vähist tingitud surma põh-juseid. Eesnäärmevähki ei ole lihtne diagnoosida ja usaldus-väärselt selle kulgu prognoosi-da, sest see ei esine eesnäärme-koes järjepidevalt.

Praegu tuginevad arstid di-gitaalse rektaalse läbivaatuse (DRE) ja PSA testi tulemuste-le, et otsustada biopsia vajalik-kuse üle. Kuid need võivad ol-la üsna juhuslikud, biopsia aga on kulukas ja ebamugav ning sellega kaasneb nakkuse risk.

Teine praeguste meetodite probleem on asjaolu, et paljud diagnoositud eesnäärmevähi juhud ei muutu eluohtlikuks, intensiivne ravi aga võib vä-hendada elukvaliteeti ilma elu-iga pikendamata.

Lõhnaproovid hakkavad muutuma vähidiagnostika meetodina lootustandvaksLigikaudu 20 aastat tagasi hak-kasid teadlasi huvitama teated, mille kohaselt suutsid koerad nende omanikel vähi ära tun-da, ning sellest ajast saadik on läbi viidud katseid, et kontrol-lida koerte võimet vähi lõhna haista. Nii näiteks kirjeldati 2010. aastal Ameerika Uroloo-giaühingu teaduskonverent-sil, kuidas Pariisi teadlased olid õpetanud koeri eesnäärmeväh-ki haistma. Nad demonstree-risid, et koerad suutsid urii-nis tuvastada teatud eesnäär-mevähi rakkudest pärinevaid lenduvaid orgaanilisi ühen-deid (VOC).

Ent hilisemates koertega lä-bi viidud uuringutes on teadla-sed täheldanud nende võime-te olulist kõikumist uuringu-te vahel ja ajal, mistõttu saa-dud tulemuste rakendusvõi-

malused on piiratud. Rohkem lootust annab laboratooriumi-de töö, mis tegelevad koerani-na elektroonilise ekvivalendi – tehishaistmise ehk elektroo-nilise nina tehnoloogia aren-damisega.

Nii näiteks tutvustati 2012. aastal elektroonilise nina labo-ratooriumi tööd California Teh-noloogiainstituudis ning selle asutuse teadlaste visiooni sel-lest, kuidas ühel päeval kasuta-takse nutitelefone haiguste tu-vastamiseks lõhna järgi.

Elektrooniline nina ehk e-nina, mis analüüsib keerukaid gaasimolekulide segusid, on ju-ba kasutusel toiduainetööstu-se ja põllumajanduse kvalitee-dikontrollis ning sõjaväelistes rakendustes.

Väljahingatav õhk on paraku problemaatiline proovimaterjalTampere Ülikooli Meditsiini-kooli kirurgiaosakonna tead-lase dr Niku Oksala sõnul uu-ritakse praegu e-nina kasutus-võimalusi meditsiinis, seal-hulgas vähilõhna varaseks tu-vastamiseks väljahingatavas õhus. “Väljahingatav õhk on aga problemaatiline proovima-

Eesnäärmevähi lõhna eristav e-nina on paljulubav

terjal, sest see nõuab patsien-dilt head koostööd ja tehnikat ning viivitamatut analüüsi,” märkis Oksala.

Ta rõhutas, et uriin on see-vastu lihtsalt hangitav ja la-dustatav ning kliinilises prak-tikas kergemini kasutatav.

Oksala lisas: “Esialgsed and-med lubasid arvata, et uroloo-giliste pahaloomuliste kasva-jate tuvastamine uriini pealis-pinnal on võimalik. Meie enda esialgsed uurimistulemused, mis puudutasid eesnäärmevä-hi rakke, julgustasid meid alus-tama ka käesolevat kliinilist perspektiivuuringut.”

Uuringu jaoks kasutasid teadlased e-nina, mis sisaldas hulka mittespetsiifi lisi elekt-roonilisi andureid. Kui seade viiakse prooviga kokku, koos-tab see gaasimolekulide profi ili ehk lõhnajälje. Kasutatud mu-del oli ChemPro 100, mille val-mistajaks on Soomes Mikkelis asuv ettevõte Environics Inc.

E-nina katsetati 50 patsien-dil, kellel oli biopsiaga kind-laks tehtud eesnäärmevähk, ning 15 BPH patsiendil. Kõiki-dele uuringus osalejatele teh-ti operatsioon ning enne seda võeti neilt uriiniproovid. BPH

patsiendid andsid proove ka 3 kuud pärast operatsiooni, ka-sutamiseks kontrollvalimina.

E-nina tulemused on võrdväär sed PSA testide omadegaTeadlaste sõnul näitasid tule-mused, et e-nina, mis analüü-sis molekule uriini pealispin-nal, suutis eristada eesnäär-mevähki BPHst tundlikkuse-ga 78% ja spetsiifi lisusega 67%.

Oksala ütles, et e-nina tu-lemused olid võrdväärsed PSA testi omadega ja lisaks sellele saadakse need kiiresti ja täie-likult mitteinvasiivse meeto-diga. “PSA on teadaolevalt po-sitiivses korrelatsioonis ees-näärme suurusega, mis on või-malik diagnostilise vea allikas, kui võrrelda eesnäärmevähki healoomulise haigusega,” sel-gitas Oksala.

Teadlased ei täheldanud mingit korrelatsiooni e-nina signaali ja kasvaja suuruse va-hel ning on seisukohal, et nüüd oleks tarvis täiendavaid uurin-guid, et parandada tehnoloo-giat ja määrata kindlaks erine-vate lõhnade molekulid.

Medical News TodayTõlkis Kalle Klein

Koerad suudavad uriinist tuvastada teatud eesnäärme-vähi rakkudest pärinevaid lenduvaid ühendeid, kuid nende võimed on kahjuks kõikuvad. FOTO: ERIK PROZES

E, T, N, R 9.00–17.00K 9.00–19.00, L 10.00–13.00

Liivalaia 32Tallinn 10118Tel 600 0666

• Ortopeedilised tugisidemed(ortoosid, korsetid)

‡ � 6 RQ J D Y | | G � E D Q G D D ç L G

• Amoena välised rinnaproteesid ja spetsiaalpesu

• Ravisukatooted

• Valmislahased (sõrme, käe, jala)

• Silikoonist ortopeedilisedabivahendid

• Ortopeedilised tallatoed

• Taastusravivahendid

• Nahahooldusvahendid

• Inva- ja liikumisabivahendid

Isikliku Abivahendi Kaardiga müük ja laenutus soodustingimustel!

Nõustamine, tellimine: tel 5560 5125, faks 711 2883, e-post: [email protected]

E-pood: www.invaabi.ee

12 UUDIS



10–12 aas-tat tagasi olime kardiovas-kulaarselt suremu-selt Euroo-pas esime-sed, nüüd oleme suremust oluliselt langeta-nud.

Margus ViigimaaFOTO: MEELI

KÜTTIM

Margus Viigimaakardioloogide seltsi president,

professor

Eestil on vaatamata väi-kestele edusammude-le probleeme südame-

haigustesse suremise vähen-damisega. 10–12 aastat tagasi olime kardiovaskulaarselt su-remuselt Euroopas esimesed, nüüd oleme suremust oluliselt langetanud.

Põhjuste seas, miks sure-mus on meil endiselt suur, võib välja tuua asjaolu, et suit-setajate osakaal on Eestis ik-ka kõrgem kui Euroopa Liidus (EL) keskmiselt. Olukord on pisut paranenud, aga palju on veel teha.

Kui vaadata rasvunute osa-kaalu, siis meie olukord võr-reldes teiste riikidega väga kehv pole, seda eelkõige see-tõttu, et ülekaaluliste arv on ka mujal kasvanud. Samas näiteks köögiviljade tarbimi-se osas oleme endiselt Euroo-pas viimasel kohal, eriti halb on olukord õpilastega.

2010.–2011. aasta andmetel jääb Eesti kardiovaskulaarselt suremuselt Läti ja Norra-Root-si vahele. Soomes on suremus madalam, Norras ja Rootsis veel madalam. Koronaartõve suremuse poolest oleme 2010. aasta andmeil küll tagaotsas, kuid loodame, et jõuame 10–15 aasta pärast ELi keskmisele ja Soomega sama le tasemele. Meie lähi naabrid Lätis ja Lee-du on meist oluliselt kehvema koha peal.

Väga kõrge südamehaigus-tesse suremise riskiga riikide seas meid enam ei ole, samas kui kõik teised endised NSV Liidu liikmesriigid on. Me ole-me endiselt kõrge südame- veresoonkonnahaiguste ris-kiga riik, aga mitte enam nii suures ohus.

Eluea pikkusega oleme ol-nud tagaotsas 10–15 aastat, aga 45aastase inimese prog-noositava eluea osas me vä-ga palju enam ELi keskmi-sest maas pole. Iga aastaga on meie positsioon natuke para-nenud.

Suur probleem on kulutu-sed tervishoiule. Oleme 2010. aasta seisuga ELis tagant kol-mandad, keskmisest palju maas. Võrreldes Saksamaa, Hollandi, Prantsusmaaga on vahed pea kahekordsed. Ars-te on meil umbes sama palju kui lähinaabritel Lätil ja Lee-dul, õdede puhul on Läti olu-kord kehvem.

Ravimite kasutamise poo-lest oleme naabritega võrrel-des eesrindlikumad. Statiini-de kasutamise poolest oleme näiteks Lätist ja Leedust alati ees olnud, aga Põhjamaadele jääme ikka mitu korda alla.

Südame- ja veresoonkon-nahaigustesse suremus Eestis on 20 aastaga langenud peaae-gu 50%.

Suremuse kõrgaeg kuni 65aastaste elanike hulgas oli 1994. aastal. Aga Soomes on suremus südamehaigustesse 40 aastaga langenud üle 90%, seega on meil siingi pikk maa käia.Ettekanne 8. okt toimunud kardioloogide ja infektsionistide ühiselt konverentsilt

Kardiovaskulaarne suremus on Eestis endiselt kõrge

REKLAAM 13

3. DETSEMBER 2014 TERVISEUUDISEDreklaamitoimetaja Svetlana Vink, tel 667 0206, e-post [email protected]

V O R M I S T A O M A

T E L L I M U S !

2

Kas Te teadsite, et lihtsaim viis hambaarst tööta jätta on teha piisavalt pikad söögipausid ning loobuda näksimisest? Või et D-vitamiin ei olegi vitamiin, vaid pigem hormoon, mille puudus võib tekitada tõsiseid haiguseid?

ERVISERAAMAT “Ela tervelt 100 aastat“ II osaakub Eesti arstide nõuandeid nii laste, naiste ja

meeste kui ka vanurite tervise hoidmiseks. o u tee at a ates a e g ast u to tu se jaokku 17 teemat alates allergiast kuni toitumise jalmadeni välja.

Vormista tellimus kiosk.aripaev.ee/tervis2soodus või täida pöördel olev kupong.

Ühtlasi saab tellida “Ela tervelt 100 aastat“ II osa (ilmus 2013). Hind 2 eurot(sisaldab käibemaksu). Telli siit: kiosk.aripaev.ee/terviseraamat1või pane linnuke pöördel oleva kupongivastavasse lahtrisse.

NB!

Kjälovte

TpamKsi

Terviseraamat “Ela tervelt 100 aastat“ II osa pakub Eesti arstide nõuandeid nii laste, naiste ja meeste kui ka vanurite tervise hoidmiseks. Kokku 17 teemat alates allergiast kunitoitumise ja silmadeni välja. Tavahind 9,90 eurot. Ettetellijatele soodushind8,80 eurot (sisaldab käibemaksu). Vormista tellimus http://kiosk.aripaev.ee/tervis2soodusvõi täida kupong. Raamat ilmub 19. detsembril ja saadetakse Teile postiga.

AS ÄripäevPärnu mnt 10519094 Tallinn

Meditsiiniuudised

SAAJATASUB

POSTI-KULU

Luba nr 229

MAKSTUD VASTUSEESTI

SAAJA:

Ees- ja perekonnanimi

Postiaadress

Telefon

E-posti aadress

Soovin tellida raamatu ettetellimishinnaga 8,80 eurot.Ettetellimishind kehtib 5. detsembrini.

Soovin juurde ka “Ela tervelt 100 aastat“ I osa (ainult koos uue osaga).

NB! Palun täida võimaluse korral kõik ülaltoodud väljad. Tellimise lisainfo telefonil 667 0451.

x

(Täida ainult siis, kui saaja aadress erineb maksja omast. Näiteks kui teed kingituse.)

(tänav/talu/nimekast, korter, maja, linn/asula, maakond, indeks)

(tänav/talu/nimekast, korter, maja, linn/asula, maakond, indeks)

MED

T214

TR

MAKSJA:

Ees- ja perekonnanimi

Postiaadress

Telefon

E-posti aadress

Kuupäev ja allkiri

LÕIKA VÄLJA JA PANE POSTI! LÕIKA VÄLJA JA PANE POSTI! LÕIKA VÄLJA JA PANE POSTI! LÕIKA VÄLJA JA PANE POSTI! LÕIKA VÄLJA JA PANE POSTI! LÕIKA VÄLJA JA PANE POSTI! OSTI! LÕIKA VÄLJA JA PANE POSTPANE P

14 UUDIS



Norskamine on laialt levinud kae-

bus, mida on pikka aega peetud ohutuks, kuid mis võib viidata ohtliku-le kroonilisele haigusele – uneapnoele.

Uneapnoe vastu 3D-prinditud klambriga


Soomes tegutsevad Eesti mehed pakuvad norskami-se ja uneapnoe raviks 3D-prinditud suusisest klamb-rit. Eesti unearstid on esial-gu äraootavad ja rõhutavad, et seadet ei tohi ilma eri-alaspetsialistide jälgimiseta kasutada.

Soomes tegutseva DentaL-abi esindaja Martin Murd rää-kis oma uudsest 3D-prindita-vast klambrist DentaSleep, et tooted on välja töötatud vasta-va ala professionaalidega ja see tagab, et seade toimib norska-mise ning kerge ja keskmise uneapnoe korral. “Oleme tei-nud vastavad testid ka spetsia-listide käe all RESMED-sead-mega, mis toodab CPAP-sead-meid, mida müüakse Eestis ja on mõeldud raske apnoe kor-ral,” jätkas ta. DentaSleepi sea-de on bioühilduvast materja-list, mis on üle maailma me-ditsiinis tunnustatud sertifi-kaadiga. “See tähendab, et see

ei muuda inimese verepilti, DNAd ja ei tekita mingisugu-seid allergiaid,” rõhutas Murd.

Tema kinnitusel on Denta-Sleep ainus nelja funktsiooni-ga MAD-seade maailmas, mis aitab apnoe, norskamise, ham-maste krigistamise ning ham-maste liikumise korral. “Üht-lasi on see maailma pisim sea-de omataoliste seas, mida on juba 30 aastat toodetud, läh-tudes patsiendi anatoomiast,” lausus Murd. Ta kinnitas, et nende abil toimuvat raviprot-sessi jälgivad vastava ala spet-sialistid (kurgu-nina-kõrvaars-tid, ortodondid ja hambaarstid) nii Soomes kui ka Eestis. “Va-jadusel pöörduvad patsiendid meie poole ja meie suuname nad edasi spetsialistile.”

Plaan pakkuda lähiajal 3D-prinditud uneseadet on ka Or-todontiakeskusel. Neil on prin-ter juba olemas, kuid kooskõ-lastused terviseametiga poo-leli. Ortodontiakeskuse koos-tööpartneri DentalExporti teh-niline juht Rauno Luiv sõnas, et praegu pakuvad nad tradit-

Heisl Vaher unearst, TÜ Kliinikum

Triin Jagomägiortodont, Ortodontiakeskus

Suusisese seadme mää-ramisele peab eelne-ma uneaegse hingamis-

häire (norskamine, uneapnoe) raskusastme määramine une-meditsiini spetsialisti poolt. Juhul kui suusisene seade võiks olla antud patsiendi-le parim ravimeetod, suuna-takse patsient hambaravika-binetti, kus vastava ravikoge-musega hambaravispetsialist (hambaarst, ortodont, protee-siarst) hindab hammaskonna olukorda ja suutervist, doku-menteerib olukorra ning ot-sustab, kas patsiendile suu-sisene seade on näidustatud. Vajalik on ravi jälgimine re-gulaarsete visiitide käigus.

Hetkel puudub meil info, kas seda seadet pakkuv firma tagab ravile eelneva diagnos-tika, kes selle läbi viib, milli-sed hambaravi spetsialistid tegelevad suuseisundi hinda-

misega ning mil viisil on kor-raldatud ravi jälgimine ja va-jadusel korrigeerimine.

Norskamine on elanikkon-nas laialt levinud kaebus, mi-da on pikka aega peetud ohu-tuks unega kaasnevaks näh-tuseks. Tegemist võib olla aga viitega ohtlikule kroonilisele haigusele – uneapnoele. Une-apnoe soodustab kõrgvere-rõhktõve teket, võib viia sü-damelihase infarkti ja ajuin-suldini. Uneapnoe on otseselt seotud ülekaaluga ning suh-kurtõvesse haigestumisega.

Uneapnoel on mitmeid tun-nuseid. Uneapnoele viitavad öised sümptomid on: kaasma-gaja poolt nähtud hingami-se pausid, norskamine, õhku-ahmiv hingamine, uni ei või-malda väljapuhkamist, öine janu, öine urineerimisvaja-dus, voodimärgamine (ka täiskasvanutel), öine higis-tamine, ninakinnisus, liig-ne süljeeritus, impotentsus. Päevasel ajal esineb uneapnoe puhul päevane unisus, väsi-

mus, hommikune suukuivus, hommikused peavalud, ras-kused keskendumisel, liigne ärritatavus, meeleoluhäired, depressioon.

Uneapnoesse haigestunu vajab mitme erialaspetsialisti hinnangut: perearst, unearst, kõrva-nina-kurguarst, orto-dont, pulmonoloog, kardio-loog, psühhiaater, neuroloog, toitumisspetsialist, füsiotera-peut ja unetehnik.

PAP-ravi loetakse kõige efektiivsemaks meetodiks uneapnoe ravis. Ravi käigus asetab patsient ööseks nina-le maski, mille kaudu juhi-takse hingamisteedesse sobi-va rõhuga õhk, mis hoiab hin-gamisteed avatuna. PAP-ravi puhul tuleb hinnata patsien-di pikaajalist ravisoostumust, kuna teatud osa patsientidest ei talu PAP-ravi, kuid uneap-noe puhul on PAP-seadmega ravi eluaegne.

Juhul kui patsient PAP-ra-vi ei talu, on norskamise ning kerge ja keskmise raskusast-mega uneapnoe puhul efek-

Norskamine, uneapnoe ning ravi suusiseste seadmetega

sioonilisi norskamisvastaseid seadmeid, kuid nõudlus sellist asjade vastu ei ole suur.

3D-prinditud abiseadme eest tuleb inimesel endal tasu-da, kuna haigekassa seda kinni ei maksa. DentaSleepi klambri hind on Facebooki lehel ühes kampaanias 590 eurot.

Haigekassast öeldi, et taot-lust sellise meditsiiniseadme või tervishoiuteenuse lisami-seks neile laekunud ei ole. Küll on aga peatselt algamas orto-dontiateenuste struktuuri aja-kohastamine koostöös eriala-seltsiga ja haigekassa hinna-kujunduse talituse juhi Kersti Esnare sõnul on võimalik, et see teema kerkib siis päevakor-da, kui erialaseltsil see soov või plaan on.

DentaSleepi seadet ei pea registreerima ka terviseame-tis. Sealne spetsialist Tagne Ratas sepp selgitas, et tegemist on I klassi meditsiiniseadme-ga, mille tootja asub Soomes ja seega tuleb tootjal toode Denta-Sleep registreerida Soome vas-tava asutuse juures.

Alternatiiv Uudne meetod Eestis

tiivseteks ravimeetoditeks suusisene seade ehk n-ö ham-baklamber ja/või kirurgili-ne ülemiste hingamisteede laiendamine.

Hambaklambri toime põ-hineb kahel meetodil: esiteks alalõua asendit stabilisee-riv või ettetoov seade ja tei-seks keele asendit stabilisee-riv või ettetoov seade. Nime-tatud ravivõtete rakendamise-le eelneb uneaegse hingamis-häire raskusastme hindamine unearsti poolt ning suusisese seadmega ravikogemust oma-va ortodondi, hambaarsti või proteesiarsti konsultatsioon ja raviplaani koostamine.

Suusisene seade on uneap-noe ravis efektiivne, kuna suureneb hingamistee maht

läbi alalõua ettepoole toomi-se või keele ja pehme suulae asendi stabiliseerimise. Sar-naselt PAP-raviga toimib suu-sisene seade vaid patsiendi hea ravisoostumuse korral, kuna seadet tuleb kasutada igal ööl. Seadme mugavus on seega väga oluline ning vajali-kud on patsiendi regulaarsed visiidid hammaskonna, lõua-luude ning lõualiigese seisun-di hindamiseks raviseadme määranud arsti juurde.

Individuaalne lähenemine. Tavaliselt kasutavad suusise-seid raviseadmeid täiskas-vanud, kelle hammaste üld-tervis ei pruugi olla ideaal-ne. Suusisene seade mõju-tab hambakaari ja hammast ümbritsevaid kudesid. Kui patsiendil on suus mõni põ-letikukoldega hammas või hambad on liikuvad ham-maste kinnituskudede hai-guse tõttu, võib suusisene ap-noeravi seade antud olukor-da drastiliselt halvendada. Sa-ma probleem on ka alalõua-

liigese võimalike ebasoodsa-te muutustega. Seade muudab hambakaarte omavahelist su-het öisel ajal, mis omakorda mõjutab lõualiigese asendit ja kõik patsiendid ei suuda selle-ga kohanduda.

Suusiseseid seadmeid on väga erinevat tüüpi. Esime-seks seadmeks on ilmselt so-bilik erinevas ulatuses alalõu-ga ettepoole toov seadmeva-riant, mitte fikseeritud asen-diga seade. Inimeste suud, va-jadused ja kohanemine on eri-nevad ja seetõttu tuleb suu-sisene seade valmistada pat-siendile individuaalselt ja kindlasti hambaarsti kont-rolli all.

Laste ravi puhul ravitak-se reeglina ka hambumus-anomaaliat ja ravi suusiseste seadmetega on üks osa suure-mast ortodontilisest raviplaa-nist. Neile sobib ainult väga individuaalne lähenemine, sest tegemist on kasvuperioo-diga, mil valed ravimeetodid muudavad jäädavalt ka ham-bumust.

Enne seadme paigaldamist peab laskma hambaarstil suu tervist hinnata. FOTO: MEELI KÜTTIM

Terviseuudiste kliendileht 3. detsember 2014

Ülemaailmne une- ja hingamismeditsiini liider www.resmed.com

Resmedi raviseadmete ja maskide ametlikud edasimüüjad: unekliinik.ee • meditsiiniseadmed.ee

RISKITEGURIDKAEBUSED öösel KAEBUSED päeval

• Norskamine• Hingamise seiskumine• Pidev öine ärkamine,

lämbumistunne• Suu kuivamine, janutunne• Öine higistamine• Sagenenud urineerimis-

vajadus öösel• Seksuaalvôimekuse langus

• Päevane väsimus• Meeleoluhäired ja

depressioon• Jõuetustunne• Hommikune

peavalu• Mäluhäired ja

keskendumisvôime langus

• Ülekaalulisus• Meessugu• Vanus• Suitsetamine,

alkoholi kasutamine• Rahustite kasutamine• Näokolju anomaaliad• Menopaus

Rahvusvaheliste uuri-mistööde andmetel kannatab 30-50%

südamepuudulikkusega pat-sientidest uneapnoe all. Nel-jast dia beedihaigest kolmel on uneapnoe, kuid kahjuks vaid vähesed inimesed on sellest teadlikud. Teisalt 40% uneapnoe haigetest on di-abeet. Uneapnoe häirib iga-päevaelu, pôhjustab üleül-dist jôuetust, pärsib südame pumbafunktsiooni, tôstab vererôhku ning soodustab südamerütmihäirete teket.

Milliseid kahjulikke tagajärgi ravimata

uneapnoe põhjustab? Peamiselt tõstab

olulisel määral südame ja veresoon-

konna haiguste riski. Iga kord, kui

vere hapnikuga küllastatus uneaegse

hingamisseiskuse tagajärjel langeb,

tõusevad pulsisagedus ja vererõhk, te-

kitades lisakoormust nii südamele kui

veresoonkonnale. Aga magamise ajal

peaks ju kogu keha olema hoopis ra-

huolekus ja puhkama!

Ravimata uneapnoe korral on häiritud

II tüübi diabeedi ravile allumine. Kui

diabeedihaigel jääb uneapnoe diag-

noosimata ja ravimata, võib diabeedi

ravi kas ebaõnnestuda või ei saavutata

piisavalt head ravitulemust.

Alates 2011. aastast hüvitab Eesti Hai-

gekassa seadusega piiratud tingimustel

uneapnoe diagnoosimise kulud ning

2012. aastast alates osaliselt ka öiste

hingamishäirete raviaparatuuri kulud.

ResMed’i raviaparaadi kuludest kom-

penseerib Eesti Haige kassa 85% ja

maski kuludest 90%. Ravikindlustatule

jääb enda kanda kulusid suurusjärgus

102-113 eurot.

Kui kahtlustate, et teil vôib olla

uneapnoe ja soovite teha uneaegse-

te hingamishäirete uuringut peaksite

pöörduma esmalt perearsti poole ja

selgitama saatekirja saamise vôimalust

unemeditsiiniga tegelvasse kesusesse.

Uneapnoe ravi läbiviimiseks kodus

on vajalik CPAP (püsiva positiivrõhu)

aparaat ja mask. Mask ja CPAP aparaat

ühendatakse omavahel õhuvoolikuga.

Selleks, et saavutada kvaliteetne ravitu-

lemus, tuleb maski vahetada üks kord

aastas ja selle kulu on ravikindlustatud

isikule suurusjärgus 14-24 eurot aastas

olenevalt maskitüübist. Aparaadi välja-

vahetamine haigekassa tingimuste ko-

haselt on võimalik iga 5 aasta tagant.

ResMedi CPAP aparaadi garantii on 2

aastat.

Inimestel, kellel on uneapnoe diag-

noositud ja ravi määratud, on võimalik

valida erinevate tootjate poolt valmis-

tud maskide ja raviaparaatide vahel.

Siinkohal julgustan selgitama erinevate

Uneapnoe ravi Inimene magab oma elust umbes ühe kolmandiku ja une kvaliteedil on väga oluline mõju inimese tervisele. Seetõttu on uni ja unehäired saanud viimasel ajal palju tähelepanu.

tootjate aparaatide erinevusi. Raviapa-

raadi käsitsemine vôib olla sarnane

kuid erinevate tootjate aparaadid eri-

nevad üksteisest oma algoritmi ehk n.ö

hingemaailma poolest, s.t kuidas tun-

nevad ära öised hingamispausid - ap-

noed - ning kuidas sellistele hingamis-

seiskustele reageerivad. Viimase kuid

mitte vähesema seigana tahaksin juh-

tida tähelepanu raviseadme välimusele,

ResMedi S9 sarja CPAP aparaat on

tunnustatud reddot 2010 disainiauhin-

naga. Kui raviasutus oskab teile lahti

seletada erinevused erinevate tootjate

seadmete tööpôhimôtete vahel, siis

teate, et olete heades kätes. ResMedi

CPAP raviseadme tugevateks külge-

deks on tema integreerimisvôimalus

distantsilt ravi jälgimissüsteemi, mis

vôimaldab lahendada uneapnoe raviga

seoses esinevaid küsimusi vôi ka prob-

leeme distantsilt juhul kui tegemist

on pikkade vahemaadega raviasutuse

ja haige elukoha vahel. Ehk siis tege-

mist on pilvepôhise ravihaldamissüs-

teemiga.Lisaks sellele on raviseadmes

kasutatav algoritm ja selle tundlikkus

ning tööpôhimôte saanud vaieldama-

tult suure heakskiidu rahvusvaheliselt.

Seadmel on suur LCD raviekraan, mis

annab ka haigele endale vôimaluse

heita pilk peale oma ravi tulemuste-

le nagu maski sobivus, kasutustunnid,

hingamissündmused öö jooksul jne.

CPAP aparaat salvestab töötades palju

erinevaid raviandmeid, mille abil saab

meditsiinipersonal jälgida nii apa-

raadi tööd kui ka ravitulemusi terve

aasta vältel. Ravitulemuste jälgimise

vôimalus môjutab meid inimesi aga

omakorda pöörama rohkem tähele-

panu oma tervisele ja nii vôib igaüks

anda enda poolse panuse elukvaliteedi

paremaks muutmiseks.

Vajutades i- (info) nuppu, näete

unekvaliteeti: aparaadi kasutustunde,

maski sobivust ja AHI indeksit*

Vajutades üheaegselt i + “linnuke-

sed” nuppu 3 sekundi jooksul, saa-

te nähtavale uneraporti, millest on

näha kogu ravi perioodi kasutustunnid

ja keskmine raviaparaadi kasutusaeg.

Lisaks aparaadi kvaliteedile on une-

apnoe ravi õnnestumiseks vajalik või-

malikult mugav ning inimese näotüü-

bile sobiv mask. Esimesed 3 kuud pä-

rast ravi alustamist on küllalt keeruline

ja kannatust nõudev ajajärk, sest maga-

ma tuleb õppida mask nina peal ja ka

valehäbi maskiga magamise pärast võib

olla suur.

Kuid mõistes ravimata uneapnoe riske

inimese tervisele on selge, et tõsiste ta-

gajärgede vältimiseks tuleb uneapnoed

ravida.

CPAP raviseadme regulaarse kasutamise oodatavadravitulemused- Positiivne mõju vererõhule juba

esimestel ravinädalatel

- Öise vererõhu taseme (mis jääb

kõrgeks just apnoega patsientidel)

alandamise läbi vähendab organ-

kahjustuse riski ja parandab hai-

guse kaugprognoosi.

- Alandab kroonilise südamepuu-

dulikkuse riski nii lühi- kui pika-

ajakises perspektiivis

- CPAP ravi vähendab päevast unisust

obstruktiivse apnoe patsientidel

- Parandab elukvaliteeti

- Kuna ravimata obstruktiivse

uneapnoe patsiendid põhjustavad

3-7 korda enam liiklusõnnetusi,

siis obstruktiivse uneapnoe ravi-

mine CPAP abil langetab oluliselt

liiklusavariide riske

Nõuanded inimestele,kellel on ResMed`i CPAPraviaparaat ja mask:

CPAP aparaadi ja maski regulaarne pu-

hastamine pikendab aparaadikomplekti

kasutusaega ja tõstab ravi tõhusust.

Igapäevaselt: - Pese maski polster neutraalse seebiga

ja loputa rohke veega.

- Kuivata mask, väldi otsest päikese-

valgust.

- Juhul, kui kasutad koos aparaadiga

ka niisutit, tühjenda ja loputa vee-

anumat iga päev.

Kord nädalas:- Vôta mask tootja juhendi järgi osa-

deks, pese kõik maski osad neut-

raalse seebiga ja loputa rohke veega.

Lase maski osadel kuivada ja paigal-

da maskiosad vastavalt juhendile.

- Pese õhuvoolik neutraalse seebivee-

ga ja loputa rohke veega ning jäta

rippudes nt pesunöörile kuivama,

väldi otsest päikesevalgust.

- Juhul kui kasutad niisutit, ava vee-

anum vastavalt toote juhendile ja

pese neutraalse seebiga ning loputa

rohke veega. Enne uuesti kasutusele

võtmist kuivata kõik osad hoolikalt.

Kord kuus:- Kontrolli maski, õhuvooliku ja nii-

suti korrasolekut. Maski polstri ja

pearihma seisukord mõjutab oluli-

selt CPAP-ravitulemust ja ravi läbi-

viimise mugavust (maski vahetuspe-

riood on üks kord aastas).

- Pühi aparaadi pealt tolmu mikro-

kiudlinaga.

- Kontrolli fi ltri seisukorda ja veendu,

et tolm ja mustus ei ole seda ummis-

tanud.

Maski ja aparaadi puhastamiseks ei tohi

kasutada abrasiivseid vôi kloori sisalda-

vaid puhastusvahendeid.

Samuti ei sobi maski ja aparaadi pu-

hastamiseks lõhnastatud, niisutavad või

antibakteriaalsed seebid. Puhas vesi ja

neutraalne seep on parimad puhastus-

vahendid.

Filtri vahetamine:Filter tuleb vahetada kord poole aasta

jooksul, kuid olenevalt keskkonna olu-

korrast võib fi ltri vahetada sagedamini

(näiteks kord kuus), eriti kui kodus on

koduloomi või muudel põhjustel toa-

õhus liialt tolmu. Sel juhul tuleb fi ltri

olukorda kontrollida vähemalt kord kuus

ja vajadusel määrdunud fi lter vahetada.

Niisuti veeanuma puhastamine:Kraaniveest võib jääda veeanumasse

katlakivi jääke, mis ei lähe tavalise pe-

suga ära. Katlakivi jäägid võib puhasta-

da järgmisel viisil:

- Täida veeanum veega, milles on 1

osa äädikat ja 10 osa vett. Jäta lahus

veeanumasse 10 minutiks ja pärast

seda loputa veeanum hoolikalt roh-

ke veega. Veeanum vahetatakse uue

vastu 1-2 aasta tagant.

*AHI indeks (apnoe-hüpopnoe in-

deks) tähendab ravi aegset hingamissei-

sakute arvu tunnis. AHI indeks peaks

langema alla 5, kuid oluline on ka ravile

eelnev uneapnoe raskusaste. Hinnangu

ravi efektiivsuse kohta annab meditsiini-

personal.

Monika Uustalu,

Uneaegsete hingamishäirete ja ventilaatorraviôde

Ülemaailmse une- ja hingamismeditsiini liidri

Resmed’i tootespetsialist

Viited: Henri Tuomilehto Unitutkimuksen

asiantuntija, Diabetes lehti 5/2013 Uniapnea ja

diabetes – usein kimpassa. Oldenburg et al, Eur

J Heart Failure 2007. ResMed´i pressiteade 24.

september 2013 Äripäeva Meditsiiniuudiste leht.

Alajmi M et al. Impact of continuous positive

airway pressure therapy on blood pressure in pati-

ents with obstructive sleep apnoea: a meta-analysis

of controlled trials. Lung 2007;1185:62-72;

Mancia G et al. 2007 guidelines for the ma-

nagement arterial hypertension: the Task Force

for the Management of Arterial Hypertension of

the European Society of Hypertension and the

European Society of Cardiology. J Hypertension

2007;25:1105-87.

Kohler M et al. CPAP and measures of cardio-

vascular risk in men with OSAS. Eur Respir J

2008;32:1488-96; Norman D et al. Eff ects of

continuous positive airway pressure versus supp-

lemental oxygen on 24-hour ambulatory blood

pressure. Hypertension 2006;47:840-5.

Giles TL et al. Continuous positive airway pres-

sure for obstructive sleep apnoea in adults. Coch-

rane Database Syst Rev 2006;3:CD001106;

Masa JF et al.

Mar J et al. The cost-eff ectiveness of nasal continu-

ous positive airway pressure treatment in patients

with severe obstructive sleep apnoea. Eur Respir J

2003;21:515-22.

George CF et al. Reduction in motor vehicle col-

lisions following treatment of sleep apnoea with

nasal CPAP. Thorax 2001;56:508-12; Teran-

Santos et al. The association between sleep apnea

and the risk of traffi c accidents. N Engl J Med

1999; 340(11):847-51

Värsked uuringutulemu-sed kinnitavad:Uneapnoe sümptomid taas-tuvad peatselt pärast posi-tiivrõhuravi katkestamistObstruktiivse uneapnoe sümpto-mite leevendamiseks kasutatava CPAP püsiva positiivrôhu aparaa-diga ravi mõju hakkab kaduma juba ööpäeva jooksul pärast ravi katkestamist.CPAP-ravi käigus tekitatakse hinga-

misteedesse pidev positiivne hinga-

misrõhk, mis takistab obstruktiivse

uneapnoe põhjuseks olevat ülemiste

hingamisteede ahenemist.

Uuringu käigus jagati 41 obstruktiivse

uneapnoe all kannatavat patsienti ju-

huslikkuse alusel kahte rühma.

Uneapnoed esineb hinnanguliselt 50 000 eestlasel. Ravimata uneapnoe põhjustatud katkendlikuni on tõsiselt võetav tervise riskitegur, mis põhjustab südame ja veresoonkonna haigusi, II tüüpidiabeeti, õnnetusi ja enneaegset suremust. Uneapnoe diagnoosimine on valutu protseduur jaseda ravitakse püsiva positiivrõhu aparaadiga CPAP.

Ühes rühmas jätkati ravi endistviisi,

samas kui kontrollrühma patsientidel

seadistati CPAP-aparaat füsioloogili-

sele tasemele. Ravi katkestamise ta-

gajärjel tulid obstruktiivse uneapnoe

sümptomid tagasi hiljemalt mõne öö-

päeva jooksul, mille tagajärjel süvenes

ka päevane unisus. Samuti taastusid

järk-järgult uneapnoe kahjulikud mõ-

jud vereringele, vererõhk tõusis ja pulss

kiirenes. Tulemused on kindel märk

sellest, kui suureks abiks on CPAP-ravi

uneapnoe all kannatajatele. Uneapno-

ed põeb hinnanguliselt kaks protsenti

naistest ja neli protsenti meestest.

Uuringu tulemused on avaldatud aja-kirjas „American Journal of Respira-tory and Critical Care Medicine“.

16 UUDIS



Ülekaal ja vererõhk on vanad sõbrad

Raul Testormeditsiiniuurija

Ü lekaalulisus ja rasvu-mine on ebaharilik või ülemäärane rasva ko-

gunemine, mis võib kahjusta-da tervist. Ülekaalu ja rasvu-mise määramiseks kasutatak-se kehamassi indeksit (KMI – kehakaal kilogrammides: pik-kus meetrites ruudus).

Maailma Terviseorganisat-siooni (WHO) klassifikatsioo-ni järgi on ülekaalus inimene kehamassiindeksiga (KMI) üle 25 ülekaaluline ja üle 30 ras-vunud. Ülekaalu esinemissa-gedus on ajaperioodil 1980 ku-ni 2014 peaaegu kahekordis-tunud.

Aastal 2008 oli maailmas vanusegrupis 20 ja vanemad 1,4 miljardit ülekaalulised, neist üle 200 miljoni mehe ja peaaegu 300 miljonit naist on rasvunud. 35% täiskasvanu-test planeedil on ülekaaluli-sed ja 11% rasvunud. 65% maa-ilma rahvastikust elab riiki-des, kus ülekaalulisus tapab rohkem inimesi kui alakaa-lulisus. Aastal 2012 on maail-mas rohkem kui 40 miljonit alla 5aastast ülekaalulist last. Ameerika Ühendriikides on 97 miljonit ülekaalulist või ras-vunud inimest.

Varasematel aegadel lähtu-ti seisukohast, et ülekaal te-kib juhul, kui tarbitakse liiga palju toiduenergiat ja kuluta-takse liiga vähe. Seega süüak-se liiga palju ja liigutatakse end liiga vähe.

Viimaste aastate uuringud hakkavad aga üha enam vii-tama, et valdkond on märga-tavalt keerulisem ja laiem. Kindlasti on jätkuvalt oluline roll toitumisel, kuid kalorsuse temaatika hakkab üha enam asenduma toidu tasakaalusta-tuse, mikroelementide sisal-duse ja muude nüanssidega.

Lisanduvad geneetilised, psühhosotsiaalsed ja iga orga-nismi ainevahetuse eripära-dest tulenevad tegurid.

Ülekaalu tekkimise enne-tamine võib olla märgatavalt lihtsam kui selle hilisem ravi.

Põhilised ennetusmeet-med on jätkuvalt: tervislik ja tasakaalustatud toitumine tarbitava ja kulutatava energia tasakaal füüsiline aktiivsus teleri või arvuti taga viibi-tava aja vähendamine oma kehakaalu, mõõtude ja KMI jälgimine stressitaseme vähendami-ne veresuhkru taseme jälgi-mine

Ülekaalu ja rasvumise ravi ning hilisem kaalu säilitami-ne koosneb järgnevast: dieet-

teraapia, füüsilise aktiivsuse tõstmine, käitumisteraapia, ravimiteraapia ning kirur-gia. Kõik raviviisid on kasu-tusel nii eraldi kui ka omava-hel kombineerituna. Vererõhk on rõhk, mida avaldab vere-soontes voolav veri veresoon-te seintele.

Vererõhu ajalugu tänapäe-va meditsiinis sai alguse arst William Harvey (1578–1657) uurimistööga, kes kirjeldas oma raamatus “De Motu Cor-dis” vereringe toimimist. Esi-mese avalikult kirjeldatud vererõhu mõõtmise sooritas inglise vaimulik Stephen Ha-les 1733. aastal.

Vererõhk ehk hüperten-sioon kui kliiniline termin le-vis mansetil põhineva vere-rõhumõõtja kasutuselevõtu-ga Scipione Riva-Rocci poolt 1896. aastal. 1905. aastal täius-tas Nikolai Korotkoff vererõhu mõõtmise tehnikat.

Vererõhk võib varieeruda liigiti, indiviiditi ja on sõltu-vuses elueast, keha asendist, organismi tervislikust ja/või haiguslikest seisunditest, sis-sevõetavatest ravimitest, toi-tumisest, pärilikkusest, aga ka patsiendi seisundist (ärk-vel, tuimestatud jne) jpm te-guritest. Magamise ajal ja hommikuti on vererõhk kõige madalam.

Hüpotensioon on madal ve-rerõhk. Seda võivad põhjusta-da rasedus, südameproblee-mid, hormonaalse tasakaa-lu eripärad, veekaotus, vere-kaotus, teatavad infektsioo-nid, allergilised reaktsioonid, teatavate mineraalide ja vi-tamiinide puudus jne. Hüpo-tensiooni esineb suhteliselt harva.

Hüpertensioon ehk kõrge vererõhk jaguneb kaheks: Arteriaalne essentsiaalne hüpertensioon on vererõhu kõrgenemine, mis ei ole põh-justatud (või ei ole õnnestu-nud seost leida) teiste haigus-te poolt.

Kõigist hüpertensioonijuh-tumitest moodustab arteriaal-ne essentsiaalne hüperten-sioon ca 90%. Seega suurus-

järgus 90% essentsiaalse arte-riaalse hüpertensiooni juhtu-dest jäävad kõrgenenud vererõ-hu põhjused välja selgitamata ning vastavalt ka põhjuste kõr-valdamise teel reaalselt välja ravimata. Arteriaalne sekundaarne hüpertensioon on teistest hai-gustest põhjustatud vererõhu kõrgenemine. Esinemissage-dus hüpertensiooni koguar-vust ca 10%.

Järgnevad seisundid või-vad põhjustada sekundaarse hüpertensiooni: diabeedi tüsistused (diabee-tiline nefropaatia ) polütsüstiliste neeruhaigus glomerulaarfiltratsiooni pato loogia renovaskulaarne hüperten-sioon kortikosteroide sisaldavad ravimid aldosteronism feokromotsütoom kilpnäärme probleemid hüperparatüreoidism arteri koarktatsioon uneapnoe ülekaal rasedusravimid ja toidulisandid

Erinevate riikide lõikes on täiskasvanud elanikkonna hulgas hüpertensiooni esine-missagedus 30–40%. Viimas-tel kümnenditel täheldatak-se arteriaalse hüpertensiooni esinemissageduse tõusu eriti arenenud riikides.

Samas on mitmed teadus-grupid väljendanud arva-must, et haigus võib olla mär-kimisväärselt aladiagnoosi-tud ja -ravitud.

Kõrgenenud vererõhu ravis soovitatakse patsiendile es-majärjekorras eluviisi ja toi-tumise korrigeerimist, keha-kaalu langetamist, suitseta-misest loobumist ja osal juh-tudel kehalise aktiivsuse tõst-mist. Juhul kui nendest meet-metest pole abi, kasutatakse medikamentoossel ravil val-davalt järgnevaid ravimigrup-pe: beetablokaatorid, kaltsiu-mikanali blokaatorid, ACE in-hibiitorid, diureetikumid, re-niini inhibiitorid.

Paraku ükski vererõhura-vim sisuliselt ei ravi vererõh-ku kui haigusseisundit.

Kõigi tänapäevaste vererõ-huravimite toimeks on sümp-tomite leevendamine ehk siis kõrgenenud vererõhu alanda-mine.

Hüpertensiooni levik Ees-tis. Täiskasvanud meeste hul-gas on hüpertensiooni esine-missagedus erinevate allikate andmetel meeste hulgas 35–40% ja naistel 15–20%.

Haigekassa suurimad ravi-kulud näiteks 2009. aastal olid vereringeelundite haiguste-le, järgnesid kulud kasvajate-le, lihas-luukonna ja sidekoe-haigustele, kuse-suguelun-dite haigustele, vigastustele, mürgistustele jne.

Mõningad hüpertensiooni põhjustatud haigused Arterite ahenemine ja kah-justused Aneurüsm Koronaararterit kahjustu-sed Südame suurenemine Südame seiskumine Südamelihase infarkt Ajuinsult Dementsus Käitumishäired Erinevad neerukahjustused

Surma põhjustest moodus-tavad südame-veresoonkon-nahaigused Eestis 55(!)%.

Südame-veresoonkonna-haigused on vähem või roh-kem seotud kõrge vererõhuga.

Ülekaalu ja vererõhu seosed. Kehakaalu tõusuga tõuseb ka kehas ringleva vere kogus. Selle tulemusena suureneb surve arteriseintele,mis oma-korda tõstab vererõhku.

Ülekaalu seostatakse sage-li veresoonte vähenenud või-mekusega vere transportimi-sel kudedesse.

Samas rasva kogunemine võib tekitada omakorda kemi-kaale, mis tõstavad vererõhu väärtusi. Need tegurid kogu-mis võivad olla faktoriteks hü-pertensiooni kui haigusseisun-di väljakujunemisel.

Mis on mis:Vererõhu väärtused täiskasvanutel süstoolne, mmHg diastoolne, mmHg Hüpotensioon ehk madal vererõhk <90 <60Normaalne vererõhk 90–119 60–79Kõrge vererõhk 120–139 või 80–891. taseme hüpertensioon ehk kõrgvererõhutõbi 140–159 või 90–992. taseme hüpertensioon 160–179 või 100–109Eluohtlik vererõhk >180 või >110

Süstoolne (ülemine) vererõhk on rõhk, mis tekib südame kokkutõmbumisel. Diastoolne (alumine) vererõhk on aga südame lõõgastumisel tekkiv rõhk. Erinevate riikide meditsiiniringkondades suhtutakse pooldavalt seisukohta, et normaalne vere-rõhu tase peaks olema 120/80 mm Hg, tolerants 10.

Seos Kõrge vererõhuni võib viia ka kehakaal

REKLAAMTEKST

Vitamiin B1 puudus kahjustab närve ja südantVitamiin B1 ehk tiamiin on oluline närvisüsteemi tervise seisukohalt, tagades närviülekannete toimimise.

Benfogamma®

Benfotiamiin 50 mg, kaetud tabletid N50

Benfogamma (benfotiamiin) on käsimüügiravim. Näidustused: vitamiin B1 vaeguse ravi täiskasvanutel. Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise või ravimi kõrvaltoimete tekkimise korral pidage nõu arsti või apteekriga

Ainuke retseptivaba benfotiamiin Eestis

B1-vitamiini aktiivne vorm tiamiinpürofosfaat ehk ko-karboksülaas on vajalik glü-koosi lõhustamiseks organismis. See on peamine rak-kude energiaga varustamise mehhanism. Kui B1-vitamii-ni napib, ei saa rakud piisa-valt energiat ja kahjustuvad. Väga tundlikud on vitamiin B1 puuduse suhtes närvira-kud, mis vajavad normaal-seks talitluseks enim energiat. Energianälga jäävad ka lihas- rakud, eriti suure energiava-jadusega südamelihase rakud.

Vitamiin B1 puuduse tõttu võivad tekkida häired aju töös: mälu nõrgenemine, kestev väsimustunne, töövõi-me langus, koordinatsiooni-häired. Tiamiinipuudus võib avalduda perifeerse närvi-süsteemi häiretena: käte või jalgade suremise, säärelihase krampide või ebamääraste valudena. Vitamiin B1 puu-dus võib tekitada ka häireid südame töös.

Veresuhkru kõrgenenud tase toob kaasa vitamiin B1 puuduseTiamiinipuudus kaasneb mitmete krooniliste hai-gustega, näiteks suhkurtõ-vega. Juhul kui veresuhkru tase on kõrgenenud, ei piisa toiduga saadavast B1-vi-tamiinist. Organism vajab tavapärasest rohkem B1-vi-tamiini, et tulla toime liigse veresuhkru lõhustamisega. Vitamiin B1 puudus ähvar-dab ka tsöliaakiahaigeid ja haavandilise soolepõletiku-ga patsiente, kelle soolesti-kust vitamiin B1 väga hal-vasti imendub.

Vitamiin B1 puudust võivad põhjustada loomulik vananemine või väärtoitumine Vitamiin B1 puuduse kutsub esile alkoholi, kange kohvi või mus-ta teega liialdamine ja suitsetamine. Ka ühekülgne toitumine,

liigne maiustamine ja nn rafineeritud süsivesikuid si-saldava toidu (pitsad, ham-burgerid, pirukad ja pasta-toidud) liigtarbimine viivad tiamiinipuuduseni.

Ka loomulik vananemine võib olla B1 vitamiini puudu-jäägi põhjuseks organismis.

Mõistlik valik vitamiin B1 puuduse raviks on benfotiamiinBenfotiamiin on vitamiin B1 rasvlahustuv analoog, mis imendub tiamiinist tundu-valt paremini ja satub just sinna, kus organism seda va-jab. Benfotiamiin imendub hästi ka neil inimestel, kelle organism tavalist vesilahus-tuvat B1-vitamiini hästi ei omasta.

Benfotiamiin tõstab olulisel määral rakusis-est kokarboksülaasi taset ning vitamiinipuu-duse nähud kaovadAinuke Eestis retseptiva-balt müüdav benfotiamiini sisaldav ravim on Benfo-gamma, millel on laialdane positiivne kasutuskogemus. Benfogamma sisaldab 50 mg benfotiamiini. Päevas võetakse sõltuvalt tiamii-nipuuduse nähtude rasku-sest 1...3 kaetud tabletti. Toime saamiseks tuleb ben-fotiamiini võtta pidevalt pi-kema aja jooksul (vähemalt 2 kuud).

Müügiloa hoidja: Wörwag Pharma GmbH & Co. KG, Calwer Str. 7, D-71034 Böblingen, SaksamaaTäiendav teave tootja esindajalt: Wörwag Pharma GmbH & Co. KG esindus, Vienibas gatve 87B - 3, LV 1004, Riia, Läti.Kontakt Eestis: Laki 25-402, 12915, Tallinn. +372 6623369, [email protected]

UUDIS 17



Suure tõenäosusega on see Washingtonis Valge Maja kõrval pargis jalgu puhkav paar lisaks rasvumisele hädas ka kõrge vererõhuga. FOTO: ANDRES HAABU

18 UUDIS



Happe hulka on lisatud juba neut-ralisee-riv aine, mis aitab happel ja nahal paremini teineteise-ga toime tulla.

Neutraliseeritud happed – ravi erinevate nahaprobleemide korral

Kairi MuttikNew Look Medical Saloni

kosmetoloog

Kõrgtehnoloogiline in-novatsioon pakub der-matoloogilises kosmee-

tikas uusi võimalusi mõjutada hapetega intensiivselt naha-rakke, põhjustamata sealjuu-res agressiivseid kahjustusi, mis vajaksid taastumisaega.

Tänapäeva kosmetoloogi-lisele tehnoloogiale on seatud uus mõõdupuu: protseduu-rid peavad pakkuma kliendile silmaga nähtavaid tulemusi, neid peab saama sobitada teis-te kosmetoloogiliste ja kos-meetiliste meetoditega ning samas oleks soovitav, et klient

saaks peale hooldust tormata tagasi oma igapäevatoimetus-te juurde.

Kohati vastuolulised nõud-mised on seatud ühele ja sa-male preparaadile. Kuidas saab mõjuda tugevalt, kuid samas ei jäta nähtavaid mär-ke? Kuna mõisted aktiivne ra-ku-uuendus ja nahasõbralik-kus meeldiks meile kõigile ning elutempo kiirus diktee-rib omasoodu, mis on mõjuta-nud ka teadusuuringuid, siis sellest tulenevalt on välja töö-tatud vastavad tehnoloogiad ja meetodid nahahoolduses, mida kliendid ootavad.

Siit ka teadlaste innovaati-line lähenemine hapete vald-konnas – sõbralikud neutrali-

seeritud happed. Tegemist on ikka happeprotseduuridega, kuid happe hulka on lisatud juba neutraliseeriv aine, mis aitab happel ja nahal paremi-ni teineteisega toime tulla. Enamjaolt on happekokteilid ikka happelise pHga, madala-maga kui naha pH, kuid kõr-gemaga kui puhaste happe-koorimiste puhul, mistõttu on protseduure väga kerge ta-luda. Sobiva neutraliseeritud ainega protseduuri teostades saavutatakse intensiivne tu-lemus, kuid ei põhjustata ag-ressiivseid pindmisi või veidi sügavamaid epidermise kah-justusi, st pärast protseduu-ri teostamist nahk ei puneta ja hooldusele ei järgne pruun-

jat kuivanud nahakihti ning lõpmatuseni toimuvat tohu-tut ketendust. Mittedramaati-liste tulemustega happeprot-seduuri järel saadakse kohe teostada kliendile soovi kor-ral järgmist kosmetoloogilist meetodit nagu fillerit või me-soteraapiat.

Abi erinevate murede kor-ral. Happekokteilides kasuta-takse enamjaolt puuviljahap-peid, mis on osaliselt või täie-likult neutraliseeritud. Sel-line happetöötlus võimaldab kasutada koos happega erine-vaid aktiivaineid ehk nahka intensiivselt ja sügavuti mõ-jutavaid raviaineid. Sel puhul mõjub protseduur oma olemu-

selt nagu mesoteraapia, kus viiakse naharakkude jaoks kasulikud ained mitte ainult epidermisesse, vaid just süga-vamale basaalkihti ja dermi-sesse. Siinjuures kasutatak-se aktiivainete transportimi-seks neutraliseeritud happeid ja koostöös aktiivainega võib see olla sobiv mistahes naha-probleemi raviks (akne – regu-leeritakse rasunäärmete tööd ja ravitakse nahaaluseid põle-tikulisi protsesse, kuperoosa – tugevdatakse veresoonte sei-nu ja nahaaluskudet, pigmen-tatsioon – reguleeritakse me-laniini tootmist melanotsüü-tides ja pleegitatakse olemas-olevaid tumedaid laike, lange-nud kollageeni tase – kiiren-

Kosmetoloogia Hooldus intensiivse ja samas leebe protseduuri abil

Sekretäri 7 ametitdokumendihaldurbüroojuhtpersonalitöötajasuhtekorraldajareisispetsetiketiülemmina ise

aitab pidada:

sekretar.eeAeg Sinu kasuks. Siin iga kell!

UUDIS 19



datakse sidekoe rakkude te-gevust).

Neutraliseeritud happe pea mine ülesanne on ergasta-da naharakkude tööd, st kii-rendada ainevahetust ja vere-ringlust, sellega kiirendatak-se kollageen- ja elastiinkiudu-de tootmist, taastatakse rak-kude omavaheline infovahe-tus ning õige rakkude irdumi-ne basaalkihist epidermises-se ja sealt liikumine marrask-nahka, muutudes sarvkihi rakkudeks. Happekokteili se-kundaarseks ülesandeks on sarvestunud rakkude eemal-damine, poorides rasu lahus-tamine ja nende väiksemaks muutmine. Samuti on neutra-liseeritud happel suur tähtsus hoolduse käigus kasutatavate aktiivainete transportimisel läbi epidermise kuni basaalki-hi ja dermise rakkudeni.

Neutraliseeritud hape-te puhul on üldiselt tegemist naha ravi- või naha funktsioo-ne ning naharakkude tege-vust ergastavate protseduu-ridega. Üldlevinud arusaam, et happeprotseduurid õhen-davad nahka ja muudavad vä-ga sensitiivseks, on väär. Te-gelikkus on, et enamik õhe-maid ja vananemisilmingu-tega nahkasid on muutunud õhukeseks naharakkude ai-nevahetuse ja vereringluse langemise tõttu nahas, mil-le tagajärjel taandub aktiiv-ne kollageeni- ja elastiinikiu-dude tootmine. Selle tulemu-sel omastab loomuliku raku-koe hüaluroonhappe täieli-

kult nahk, et end veidigi pare-mini tunda mitte nii mugavas keskkonnas (kare kraanivesi, külm tuul, kõrvetav päike, al-kohol, hormoonid jne on kõik nahka kuivatavad ja trau-meerivad). Olgugi, et nahk on meie suurim (kaitse)organ, ei suuda ta jääda tugevaks ja vi-taalseks, kui me ei hoolitse te-ma eest.

Päike pole keelatud. Happe-kokteilides kasutatakse eri-nevaid neutraliseerijaid, kuid eelistada tasub neid, mis on naharaku seisukohast mitte ainult happe neutraliseerijad, vaid mõjutavad ka rakkude ta-litlust. Tuntumateks sellis-test on aminohapped, mis on antioksüdantsete omadustega ning moodustavad valke. Nad soodustavad veel vitamiini-de ja mineraalainete imendu-mist rakkudesse, samuti osa-levad raku metabolismi ja de-toksikatsiooni reaktsioonides. Seega sobib neutraliseeritud kokteil glükoolhappest koos amiinohappega erinevate na-hatüüpide jaoks suurepära-selt, kuna aminohape muudab preparaadi nahasõbralikuks.

Kui puhaste happeprotse-duuride puhul on pärastine päikese kätte minek rangelt keelatud, siis neutraliseeri-tud hapete puhul see nõue nii range ei ole. Siin mängib rol-li, mitu protseduuri ja millise perioodi järel on tehtud, kuid üldiselt ei sea need piiranguid päikesele, kui kasutada SPF-kreeme.

Nahk ei suuda jääda tugevaks ja vitaalseks, kui me tema eest ei hoolit-se. FOTO: MEELI

KÜTTIM

20 UUDIS



Martin Toht, MScfüsioterapeut

F leksioon-distraktsioon-teraapia (ing flexion-distraction therapy) on õr-

natoimeline ravimeetod, mi-da kasutatakse mitmete lüli-vaheketta patoloogiate kor-ral: diski protrusioon, prolaps, samuti radikulaarsete valude ravis, krooniliste alaseljavalu-de ning muude selja- ja kaela-vaevuste korral ning operat-sioonijärgse kroonilise valu puhul. Võõrapärase fleksioon-distraktsioonteraapia asemel on pakutud ka terminit 3D-seljateraapia.

Mõju kogu lülisambale. Se-da teraapiat viiakse läbi spet-siaalsel dünaamilisel teraa-pialaual, mis võimaldab soo-vitud seljasegmenti isoleeri-tult mobiliseerida. Jalad kin-nitatakse spetsiaalse fiksa-tsioonivööga, mõjutamist va-jav piirkond fikseeritakse käe-labaga ning samaaegse ak-tiivse liigutusega tekib lüli-samba eri osadesse traktsioon ehk pikisuunaline venitus. Nii saab efektiivselt mõjutada kogu lülisammast: alaselja-, rindkere- ja kaela piirkonda.

Traktsioon-venitus on alati lühike ja dünaamiline, taga-des turvalise venituse erine-vatele pehmetele kudedele.

Teraapiat võib läbi viia spetsiaalse koolituse saanud füsioterapeut või arst. Euroo-pas ja mujal maailmas on se-da teraapiat juba ligi neliküm-mend aastat kasutatud. Ees-tisse jõudis selline spetsiaal-ne dünaamiline laud mõned aastad tagasi.

3D-seljateraapia mõjutab kudede hapniku tarbimist:

pumpavate liigutustega liigu-vad jääkained kudedest kiire-mini ära ja toitaineterikas ve-ri tuleb asemele. Seeläbi para-neb lihaste ainevahetus, töö-võime ja venivus. Samuti kao-vad ära hapniku puudusest tingitud lihasvalud.

Kuna lülisammast saab selle lauaga väga kergelt eri-nevates soovitud suundades mõjutada, siis on sellel teraa-pial positiivne mõju lülisam-ba süvalihastele, ligamentide-le, liigeskapslitele, diskidele.

3D-seljateraapia aitab pi-durdada diskide kulumist ja parandab kulunud diskide sei-sundit mitmel moel. Parandades fassettliiges-te liikuvust, liigub kogu lü-lisammas paremini ja või-maldab diskidele ainevahetu-se elavnemist ja pidurdab lüli-samba kulumist. Kui on olnud diski prolaps, siis aitab 3D-seljateraapia pehmendada tekkinud arm-kudet ja parandada alles jää-nud diski ainevahetust. Profülaktiliselt saab hoida oma lülisamba liikuvana ning diskid tervetena.

3D-seljateraapia on kulu-nud (degenereerunud) diskide puhul väga oluline teha, kuna takistab diskide täielikku ku-lumist ja aitab ära hoida püsi-vate seljavalude teket.

Pakub olulist leevendust. Väliskirjanduse puhul tehak-se diski prolapsi korral 3D-sel-jateraapiat 10–15, keskmiselt 12 korda. Praktikas on 3D-sel-jateraapiaga suudetud tihti sümtomaatilisi diski prolapse (prolaps koos radikulaarse va-luga) muuta kas täielikult va-luvabaks või pakkuda olulist leevendust ning kirurgilist sekkumist ei ole tihti enam vaja. Praegusel ajal viiakse Eestis läbi ka teadusuuringut 3D-seljateraapia efektiivsuse kohta radikulaarset valu põh-

Enne ravi läbivii-

mist võtab füsioterapeut patsiendilt põhjaliku anamneesi ja teostab hulga teste.

Fleksioon- distraktsioonteraapia: uus lülisamba ravimeetodToime Pidurdub diskide kulumine ja paraneb lihaste ainevahetus

justava diski protrusiooni või prolapsi korral.

Peamisteks teraapia vas-tunäidustusteks on ulatuslik artrootiline fassettide hüpert-roofia, akuutne põletik, lum-baago – kui valu tuleneb lihas-test või kapslist, kuid ei tu-lene diskist, samuti radiku-laarne valu, mis teraapia käi-gus ägeneb. Enne ravi läbivii-mist võtab füsioterapeut pat-siendilt põhjaliku anamneesi, teostab hulga ortopeedilisi ja neuroloogilisi teste ja vasta-valt tulemustele otsustab ravi läbiviimise üle.

Pärast teraapiat õpetab fü-sioterapeut lihashooldust ja lülisamba liikuvust paranda-vaid spetsiaalseid harjutusi, et probleemi uuesti tekkimist vältida.

Number:

40 aastat on Euroopas ja mu-jal maailmas juba fl eksioon-distraktsioonteraapiat kasu-tatud.

Keskmise lugemusega

inimesele piisab pelgalt

Imelise Ajaloo ja Imelise

Teaduse sarja raamatutest, kui

enamat ei jõua. Mainitud sarja

raamatutel on selgelt teadmisi

lisav ja aju arendav toime.

Jaan Martinson, Postimehe raamatublogi

raamatupood.aripaev.ee

“

”

UUDIS 21



3D-seljateraapia aitab leevendada ja ennetada seljavalusid. FOTO: MEELI KÜTTIM

Otse loodusest Sinu pere heaks!

Elujõu vitamiinidTugev antioksüdantne kompleks vitamiinide, mineraalainete ja taimse

goji-viljade ekstraktiga võitleb vabade radikaalide kahjulike mõjude vastu,kaitseb organismi väsimuse, kurnatuse ja üldise nõrkuse eest. Võluvits Elujõu

vitamiinid aitavad tõsta vitaalsust, taastada energiavarusid ning tõhustada immuunsüsteemi.

www.elulill.eeProovi ka teisi Võluvitsa tooteid!

Saadaval apteekides!

AsumeTallinnas: Ülemiste Citys, Lõõtsa 4-240 ja

Kristiines, Mustamäe tee 5-406. Registreerimine tel: 555 234 62Jõgeval: Jõgeva linn, Aia 40,

tel: 555 555 37

Meie keskustes on parimad võimalused Sinu ravimiseks:• 3D seljateraapia• osteopaatiline kaelaravi• Trigenics jt ravivõtted

Meilt saad abi, kui Sul on:• pea- ja kaelavalud • seljavalud • diski prolaps • skolioos • muud närvi-lihas-liigeste probleemid • vajad lihtsalt tervisealast nõu

Sinu otsetee terviseni!

www.taastusravi.com

22 UUDIS



Genitaal- ja vööt-

ohatisega tu-leb pöörduda kohe arsti poole.

Ohatis annab märku sügeleva laigukesena

Merlin IsraelSüdameapteek

Ohatist ehk huuleher-pest põhjustab herpes-te perekonda kuuluv

viirus herpes simplex (HSV-1). Peale huule- ja näopiirkonna võib viirus esineda ka geni-taalidel (HSV-2) ning kehal vöötohatisena (HSV-3). Kui huuleherpese raviga saab ini-mene ise hakkama, siis geni-taal- ja vöötohatisega tuleb pöörduda kohe arsti poole.

Huuleherpes on laialt leviv

viirushaigus, millesse on na-katunud viiekümnendaks elu-aastaks umbes 80% inimes-test. Enamik pole oma haigu-sest aga teadlik, kuna see lööb välja vaid 20%-l viirusekand-jatest. Ohatisse nakatutak-se kokkupuutel haige inime-se kehavedelikega vigastatud naha või limaskestade kaudu. Kõige levinum nakatumisviis on suudlemine HSV-viiruse kandjaga. Külmavillide nak-kuse võib saada juba väga va-rajases eas, nakatudes viirust põdeva täiskasvanu kaudu.

Seni on sageli usutud, et herpes levib enamasti ainult oma lööbefaasis kontaktnak-kuse teel ning et ainult pune-tuse ja villidega inimene on

teistele nakkusohtlik. Käes-olevaks ajaks tehtud uurin-gutega on kindlaks tehtud, et viiruse eritumine närvigang-lionitest toimub 90%-l juhtu-dest ilma villikeste ilmumise-ta nahale või limaskestadele. Seega eriti veel villide perioo-dil tasub vältida lähedast kon-takti teise inimesega, et teda mitte nakatada.

Villide tekkimisele eel-neb tavaliselt punane laiguke huulel või selle ümbruses, sü-gelus ning kipitustunne. Kui inimene on juba kord nakatu-nud, siis jääb viirus tema or-ganismi terveks eluks. Her-pes pole välja ravitav, kuid ra-vimitega on võimalik hai-guse kulgu lühendada ja ini-

Nakkus Viirus jääb kogu eluks

Tasub teada:Kuidas vältida nakatumist herpes simplex’i ?Lisaks elementaarsele hügiee-nile, nagu käte pesemine enne söömist ning koju jõudes, tu-leks vältida: nõude jagamist, huulepulga jagamist, suudlemist viirusperioodil, seksuaalvahekorda haigu-se ajal, rätiku jagamist, erinevate jumestustoodete laenamist.

bimine, depressioon, teised viirusnakkused, külmetumi-ne, menstruatsioon või rase-dus. Ohatist ägestavad fakto-rid on ka intensiivne päikese-kiirgus ning hormonaalsed muutused. Kui on kindel seos ohatise ja intensiivse päikese-kiirguse vahel, võiks enneta-miseks kasutama tugeva päi-kesekaitsefaktoriga (SPF>15–20) huulepulka. Herpesinfekt-siooni ravi sõltub haiguse ras-kusest, kestusest, retsidiivide sagedusest.

Paiksed ravimid. Paikseid ravimeid tuleks kasutada vä-ga varases haiguse staadiu-mis, kui on tunda juba kipi-tust või sügelust ning juba tekkinud villile. Apteegis on saadaval kreemid – atsiklo-viir ja pentsikloviir. Kreemid aitavad vähendada sügelust, villide teket ning lühenda-da haiguse kulgu. Nende peal kandmisel on oluline alati enne uue kihi panemist eel-nevalt viirusest nakatunud piirkond puhtaks pesta. Nii hoiame ära piirkonna saastu-mise ning sellega kiirendame paranemist. Haiguse hilise-mas perioodis pole paiksetest ravimitest kasu.

Käsimüügis on saadaval ka plaastrid ning geel ohatisele. Antud toodetel puudub konk-reetne toimeaine, kuid need kaitsevad kahjustatud piir-konda ja välistavad villi puu-dutamise, vähendades nii sel-le saastumise ohtu, kiirenda-des paranemise aega.

Süsteemsed ravimid. Süs-teemsed viirusvastased ravi-mid on retseptiravimid, mi-da kasutatakse nii raskemate haigusvormide kui ka kordu-vate retsidiivide ravimiseks. Kellel esineb külmaville tihe-dalt ning haigus kulgeb mit-me ohatise gruppidena, ta-suks igaks juhuks kodus hoida kreemi ja tablette, mille mää-rab arst.

Nii on võimalik esmaste tunnuste ilmnemisel kohe ra-vi alustada, sest tablettravi-ga tuleb alustada võimalikult varakult – esmase nakatumi-se puhul enne 72 tunni möö-dumist, retsidiivi korral isegi 24 tunni jooksul. Süsteemne ravi lühendab oluliselt haigu-se perioodi, mille tulemusena võib herpes kaduda juba paa-ri päevaga.

mese enesetunnet paranda-da. Rahuolekus on viirus pei-dus närviganglionites, kuid immuunsüsteemi nõrgene-misel lööb ta jälle välja. Pea-mised kaitsevõime langeta-jad on stress, alkoholi liigtar-

UUDIS 23



Kiire tegutsemine insuldi korral võib päästa eluIda-Tallinna Keskhaigla neuroloogiakeskuses oli eel-misel aastal statsionaarsel ravil 397 insuldiga patsien-ti ning on hea tõdeda, et pal-jud neist on saanud võima-luse igapäevaellu naasta, teatas haigla.

Insult on sageduselt kolmas surmapõhjus ning üks olulise-maid raske invaliidsuse põh-juseid Euroopas. Eestis haiges-tub aastas keskeltläbi 4500 eri-nevas vanuses inimest insul-ti ning elu jooksul maailmas iga kuues.

Insuldi tekkepõhjused ja-gunevad peamiselt kaheks: aju varustava veresoone ummistu-mine (90% juhtudest) või lõh-kemine. Mõlemal juhul tekib ajukahjustus piirkonnas, mi-da vastav veresoon varustas, ning insuldi sümptomid sõl-tuvad konkreetse ajupiirkon-na funktsioonidest. Kõige tüü-pilisemad insuldi tunnused on nõrkus ühes kehapooles, kõne- ja neelamishäired ning vähe-nenud tundlikkus. Insuldi esi-nemissagedus on seotud mit-mete faktoritega, millest levi-nuim on kõrge vererõhk, samu-ti ülekaalulisus, diabeet, süda-me rütmihäired ja suitsetami-

ne, ennetamisel on oluline jäl-gida piisavat füüsilist aktiiv-sust ja tervislikku toitumist.

“Insuldi kahtluse korral on oluline kiire tegutsemine – trombi lõhustamine ravimi-tega (trombolüüs) on küll efek-tiivne, kuid toimib vaid 4,5 tunni jooksul pärast trombi te-ket. Seetõttu on tähtis ära tun-da insuldi sümptomid ja või-malikult kiiresti kutsuda kiir-abi, kuid veelgi olulisem on en-netustöö, et vähendada riskite-gureid,” sõnab ITK neuroloog Kersti Brems-Neuhaus.

Sisekliiniku ravikvalitee-dijuhi Ene Mäeotsa sõnul on

insuldi ravi ITK neuroloogia-keskuses kiire ja aktiivse pat-siendikäitlusega ning jätkub taastusravikliinikus patsiendi efektiivsemaks paranemiseks. “Meie neuroloogide töö head tulemused olid ära märgitud ka Eesti Haigekassa poolt läbi-viidud insuldiravi auditi tule-mustes. Tunnen heameelt sel-le üle, et neuroloogiakeskuses ei piirduta üksnes insuldi ra-viga, vaid oleme panustanud tuntavalt ka insulti ennetavas-se tegevusse. Koostöös kardio-loogide ja sisearstidega on töö korraldatud selliselt, et süda-me rütmihäirega patsiendi es-

mase või korduva insuldi riski võimalikult vähendada,” selgi-tab Mäeots.

ITK taastusravikliinikus on patsientidel võimalik saa-da insuldi järel mitmekülgset toetavat ravi, mille eesmärk on taastada patsiendi elukva-liteet, viia ta tavaellu ning vä-hendada insuldijärgseid tüsis-tusi. Siinses neuroloogiakesku-ses oli eelmisel aastal statsio-naarsel ravil 397 insuldiga pat-sienti, nendest 66 haigel sai ra-kendada trombolüüsi. Sel aas-tal on trombolüüsi teostatud juba ligi 80 haigel.

Terviseuudised

Insuldi kaht-luse korral tuleb võima-likult ruttu kutsuda kiirabi. FOTO:

RAUL MEE

Firma jätkab Gustav Saksa 1907. aastal asutatud Eesti esi-mese protees-ortopeedilise töökoja traditsioone. Firma kogenud ortopeediaarstid annavad Teile kvalifi tseeri-tud konsultatsiooni. Firma kogenud spetsialistid valmis-tavad Teile individuaalse abivahendi, kasutades selleks erinevaid tehnoloogiaid ja nüüdisaegseid materjale.

VALMISTAME:

esmased amputatsioonijärgsed proteesidposttraumaatilised ortoosidüla- ja alajäseme proteesidüla- ja alajäseme ortoosidtugiaparaadid (kogujalaortoosid)

tugikorsetidkorsetidbandaažiderinevad ortoosidabduktsioonitooted lasteleortopeedilised jalatsidortopeedilised tallatoed

SOODUSTUSED:

soodustuse saamiseks esitada perearsti või eriarsti saatekiri, isikliku abivahendi kaart, isikut tõendav dokument ja pensionitunnistus.

telefon 742 0169, e-post: [email protected], www.ortopeediakeskus.ee

Vastuvõtu koht päev kell detsember

TARTU, Filosoofi 1, tel 742 0169

E, T, N, R K

9–169–18

dr Andrus Metsa E 16–18dr Helen Siliksaar E 10–12dr Ragnar Lõivukene K 14–16

TALLINN, Lasnamäe, Punane 61, Medicum AS, kab 361

N 14–16

TALLINN, tel 640 5535,Paldiski mnt 68a, Merimetsa Tervisekeskus, kab 238, dr Udo Pere

K 14–18

NARVA, tel 5457 0780,Narva Haigla, Haigla 1, kab 1

TT

10–1216–18

3./17.10.

PÄRNU, Suur-Sepa 14,Pärnu Perearstid, kab 101, dr Sven Johann Juckum, eelregistree-rimine 44 77 920, 44 77930

NT

12–1512–15

2.

VILJANDI, Turu 10, Viljandi Tervisekeskus, kab 101

N 10–13

JÕHVI, Jaama 34, Jõhvi Hooldus-haigla, kab 3 (silmaarsti kabinet),dr Mihhail Ižnin

T 10–12 9.

KOHTLA-JÄRVE, Ravi 10d, Ida- Viru Keskhaigla, kab D4044,dr Mihhail Ižnin

T 13–15 9.

RAKVERE, Tuleviku 1 Rakvere Polikliinik, kab 11,dr Alla Gannošina

N 10–12 11.

TAPA, Valgejõe 14, Tapa Haigla kirurgikabinet, dr Alla Gannošina

N 13–15 11.

JÕGEVA, Piiri 2, Jõgeva Haigla, kab 15

N 10–12 4.

PÕLTSAMAA, Lossi 49 Põltsamaa Tervise AS, närvikabinet

N 13–15 4.

VALGA, Peetri 2 Valga Haigla, kab D16

R 10–12 12.

VÕRU, Jüri 19a, OÜ Uus Koda, kab 204 T 10–12 16.

PÕLVA, Uus 2 Põlva Haigla tervisetuba

T 14–16 16.

VASTUVÕTUD (ARSTI KONSULTATSIOON TASUTA):

24 REKLAAM


reklaamitoimetaja Svetlana Vink, tel 667 0206, e-post [email protected]

Luud ja liigesedTerviseuudiste eriväljaanne ∫ 3. detsember 2014

Välja on töötatud väga erinevaid or-

toose, millel kõigil on oma kasutusala olene-valt vigastuse tõsidu-sest.

Toidulisandid toovad leevendustKuigi uuringud ei kinnita toidulisandite efekti kõhre lagunemise pidurdamisel, on neil osteoartroosi korral pikaajalisel kasutamisel siiski valu vähendav toime. μ4

Ortoosid on head abivahendid

Reio Vilipuufüsioterapeut

Igapäevatöös näeme pat-siente, kellel on erinevate liigeste ülekoormuse vae-

vuseid või traumasid, valu ning kes kõik tahavad naasta igapäeva toimetuste ja spordi juurde. Samas kuuleme ka ala-tasa väidet, et ortoose kind-lasti kanda ei tahaks, kuna sel juhul lihased hakkavad kär-buma. Kust selline arvamus tuleb ning kas seda toetavad ka teadusuuringud? Miks kar-detakse abivahendeid kasuta-da või tehakse seda viimasel võimalusel ja liiga hilja?

Olen kindlalt veendunud, et füsioteraapia ning just tera-peutilised harjutused on üli-olulised nii randme kui ka sel-japrobleemide korral. Kui aga sellest ei piisa, siis võib näi-teks teipida, kasutada erine-vaid manipulatsioone ning ka füüsikalise ravivõimalusi. Samuti on üks võimalusi or-toosid.

Uuringud näitavad, et li-haste aktiivsus teatud ortoo-sidega hoopis tõuseb. Taoli-si uuringuid on tehtud erine-vate seljaortoosidega, mõõtes kõhu- ja seljalihaste aktivat-siooni muutust, põlve- ning hüppeliigese ortoosidega.

Ameerika Pediaatria Aka-deemia ametlik ajakiri on ka-jastanud ortooside teemat just lastega ja spordiga seoses. Kõige enam vigastatud liiges on põlveliiges ning artikli jär-gi on oluline kasutada ortoose teatud juhtudel ka juba enne-tavalt ning kindlasti on neil oluline koht vigastustest täie-likul taastumisel. Vigastuste puhul esineb enam just kas-vavatel lastel põlve peamiste stabilisaatorite, sisemise kol-lateraalsideme ja eesmise ris-tandsideme vigastusi, üle-koormustraumasid (Osgood-Schlatteri haigus), patella sub-luksatsioone ja nihestusi. An-tud loetelust tulenevalt on ka välja töötatud väga erinevaid ortoose, millel kõigil on oma kasutusala olenevalt vigastu-se tõsidusest: aktiivortoosid, funktsionaalsed ortoosid ning postoperatiivsed või rehabili-tatsiooni jaoks stabiliseerivad ortoosid.

Otstarve Vigastuste ennetamiseks ja raviks

takse patellale langevat koor-must.

Patellaga on seotud pal-ju probleeme, mis hilisemas eas põhjustavad ka põlve ku-lumist. Nimelt olenevalt tree-ningu eripärast võib reie ees-mine lihas areneda erinevalt ning kui tekib erinevus sise-mise ja välimise lihase osa va-hel, siis nihkub ka patella tu-gevama lihase poole. Selle-ga aga patella liikumistelg on muutunud valeks ja kuluta-takse valesti ka kõhrepinda. Kaasuvad põlve valu ja kõõlus-te ülekoormus, kõõluste põle-tik, mis võib viia ka Osgood-Schlatteri sündroomini.

Aktiivortooside kasutamist tuleb kindlasti kombineeri-da reielihaste tugevdamis- ja venitusharjutustega, hüppe-liigese-labajala-puusa-vaag-na biomehaanilise düsfunkt-siooni korrigeerimisega ning arendada spordiala spetsiifi-list tehnikat.

Ennetuseks kasutatavad aktiivortoosid on külgtugede-ga ja eesmärgiks on tekkivaid jõude absorbeerida ja vähen-dada sidemete koormust. Ta-valiselt on need mõeldud si-semise külgmise põlveside-me või eesmise ristandsideme

Õige ortoos peab tekita-ma sünergia põlve stabilisaa-torite, lihaste ja sidemete va-hel normaalse liigesliikuvuse ulatuses. Kindlasti ei tohi ta suurendada uue vigastuse ris-ki ega ka põhjustada problee-me teistele liigestele.

Toestuse tunnetus. Aktiivor-toosid on venivad, elastsed ja tekitavad liigese ümber sur-vet ning parandavad põhili-selt liigesega seotud tunne-tust ehk propriotseptsiooni. See tähendab, et meie aju on enam teadlik läbi erinevate li-hastes, kõõlustes, sidemetes, nahas olevate retseptorite sel-le liigese asendist, seotud si-demete tööst, lihaste pingest-lõtvusest, temperatuurist jne. Seeläbi tekitatakse toestuse tunnetus, vähendatakse valu, parandatakse patella ehk põl-vekedra asendit ja liikuvust (ka liikumistelge), vähenda-

koormuse vähendamiseks 10–30% kontaktspordialade pu-hul, mil vigastava jõu suund on põlve välisküljelt või pöör-del.

Funktsionaalsed ortoosid on metallist või plastist külg-tugede ja hingedega ning või-malusega takistada liigset si-rutust. On kaks erinevat tüü-pi: esimene variant tekitab liikumisel vastupanu ning muudab painutatava põlve lii-kumiskeset ja teine variant parandab liikumisel sääre-luu stabiilsust, tagades pare-ma jäikuse ja vastupidavu-se ning pehmete kudede kon-takti. Funktsionaalsed ortoo-sid on enamjaos kasutamiseks ebastabiilse põlveliigese kor-ral peale eesmise ristandside-me või lisaks ka meniski ja külgsideme vigastust. Kasu-tada võib seda 6–12 kuud pä-rast lõikust ning hiljem ka vi-gastuse taaskordumise enne-tuseks või nendel patsienti-del, kes ootavad lõikust. Puu-duseks on fakt, et need ortoo-sid ei suuda takistada vigas-tamise mehhanismi, mis te-kib koormusega jalal seistes ja pöörates.

Vahend taastusravis. Post-operatiivsed stabiliseerivad ortoosid on pikad üle ühe või ka mitme liigese toimivad toed, enamasti patsiendile ko-handatavate süsteemidega, fikseeritavate hingedega, et liikuvusulatust takistada. Ka-sutatavad külgsidemete, me-niskite, ristandsidemete vi-gastuste korral, kui on eri-ti oluline reguleerida nii pai-nutuse kui ka sirutuse nurka. On hea kasutada kipsi asemel, kuna võimaldab liigest kont-rollida, jääkottidega jahutada ning ohutus ulatuses liiguta-da. Antud ortoosid on hiljem head abivahendid taastusra-vis liigese liikuvuse ja lihas-jõu ning tunnetuse ja stabiil-suse taastamisel.

Sarnane liigitus on ka kõi-kide teiste liigeste ortooside-ga: lihtsamatest aktiivortoo-sidest kuni jäikade stabilisee-rivate ortoosideni. Kindlasti vajab iga vigastus täielikuks taastumiseks ka füsioteraa-piat, kuid julgelt kasutage or-toose vigastuste ennetamisel.

Ortoos on abiks erinevate vigastuste korral. FOTO: MEELI KÜTTIM

Bauerfeind ortoosi- ja tursekeskusAvatud: ER 10.0018.00Pärnu mnt 76, [email protected] • www.tursekeskus.eetel: 6454250 • facebook.com/tursekeskus

Kohapeal saadaval erinevad tallatoed ja meditsiinilised kompressioontooted.

Põlveliigese aktiivortoos GenuTrain®, põlveliigese rotatsiooni takistav funktsionaalne

ortoos SofTec Genu® ning postoperatiivne stabiliseeriv ortoos MOS Genu®

OmoTrain® aktiivortoos õlaliigese esmaseks funktsionaalseks raviks,

OmoLoc® stabiliseeriv õlaliigese ortoos SecuTec® Omo stabiliseeriv funktsionaalne õlaliigese ortoos.

LumboTrain® selja aktiivortoos ning Spinova Immo® stabiliseeriv seljaortoos.

Ortoosid ValguLoc® jaValguLoc® II on hallux valgus’e konservatiivseks või operatsiooni järgseks raviks.

2 REKLAAM

TERVISEUUDISED3. DETSEMBER 2014

VASTUPIDAV

KERGEMUGAV

TAMREX kannarihmaga

kotad

art 7075 - valge art 7085 - must

TAMREXi valikusse on lisandunud uued, eriti

pehmed ja vastupidavad kotad, mille ergonoomiline

pehmendusega pööratud nahast sisetald tagab

mugavuse kogu päevaks. Parim vastupidavus tuleneb

uuest libisemis-, õli- ja bensiini-kindlast TPU-välistallast (antislip)

ja tugevamast naturaalsest perforeeritud nahast pealsetest.

Mugavust lisab reguleeritav rihm. Antistaatiliste jalanõude kulumiskindel

vooder on valmistatud 100% polüamiidist. Vastavad standarditele

CE, EN ISO 20347:2012. OB FO, SRC. TÜV GS – testitud lisaks Saksa standardi

DIN 4843 osa 100, lõige 3.1v.8/93 järgi. Sobivad toiduainetööstusse.

art 7075 - valge art 7085 - must

49 €

art 601W - valge

32 €art 601B - must

32 €art 609W - valge

38 €art 609B - must

38 €

art 602W - valge

32 €

TAMREX kannarihmaga kotad art 601W, 601B, 609W, 609B, 602W

Ülimalt kergetel tööjalanõudel on perforeeritud naturaalsest nahast pealsed ja pööratud nahast sisetallad, 100% polüamiidist kulumiskindel vooder,

libisemiskindel PU-välistald (antislip) ja reguleeritav (601W, 601B, 602W) kannarihm. Jalanõud on antistaatilised ja vastavad standarditele EN20347:2004 E-OB, CE.

Sobivad toiduainetööstusse.

Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni kaupa jätkub!

UUED!

Terve päev jalgadel!Kerged ja vastupidavad TAMREXi sisejalanõud nii naistele kui meestele

on võitnud tootmis-, toiduainetööstus-, teenindus- ja meditsiinitöötajate usalduse ning kodukasutajate südame.

TALLINNLaki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35

TARTUAardla 114, Ringtee 37a

PÄRNURiia mnt 169a, Savi 3

RAKVEREPikk 2

VILJANDIRiia mnt 42a

JÕHVITartu mnt 30

VÕRUPiiri 2

VALGAVabaduse 39

NARVATallinna mnt 19c

HAAPSALUEhitajate tee 2a

PAIDEPikk 2

Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: [email protected] www.tamrex.eeTAMREX OHUTUSE OÜ

LUUD JA LIIGESED 3


Osteoporoosi diagnoositakse üha rohkematel inimestelOsteoporoosi, mis on luukoe ainevahetuslik haigus, diag-noositakse igal aastal järjest rohkematel inimestel. Kuna kogu maailmas kasvab kesk-mine eluiga, siis on ooda-ta ka haprusmurdude arvu kasvu. Kui veel 1990. aastal registreeriti maailmas 1,66 miljonit reieluukaela mur-du, siis aastaks 2050 prog-noositakse selle arvu kasva-mist 6,26 miljonini aastas.

Osteoporoos ei põhjusta enamasti kaebusi, kuid tema kõige ohtlikumateks tüsistus-teks on luumurrud, mille sage-dus suureneb vanusega. Hin-nanguliselt on Eestis kolman-dikul üle 60aastastest naistest ja pooltel üle 70aastastest nais-test osteoporoos.

Kõige sagedasemad osteo-poroosist tingitud haprusluu-murrud on reieluukaela-, rand-me-, selgroolülide murrud. Reieluukaelamurrud põhjus-tavad kõrget suremust (15–30 protsenti esimese aasta jook-sul) ning vähendavad inimese toimetulekuvõimet. Lülimur-dude tagajärjeks on kehapikku-se lühenemine, seljavalud ning selja deformatsioonid – näiteks küüru teke.

Osteoporoos on haigus, mi-da on võimalik ennetada ja ra-vida. Paljud murrud on väldita-vad, kui õigel ajal osteoporoosi diagnoosida, ravida ja muuta oma elustiili. “Peamised põh-jused, miks inimene võib os-teoporoosi haigestuda ja mida

ta ise ei saa muuta, on vanus, naissugu, menopaus ja päri-likkus. Eelnevad luumurrud suurendavad oluliselt järgne-va luumurru riski. Samuti või-vad osteoporoosi tekkele kaasa aidata paljud haigused, näiteks reumatoidartriit, endokriin-haigused, süsteemsed sidekoe-haigused. Kuid olulist rolli hai-gestumisel mängib ka inimese elustiil, ebatervislik toitumi-ne, suitsetamine, vähene lii-kumine ja liigne alkoholi tar-bimine,” kommenteeris Qvali-tas Arstikeskuse reumatoloog Oivi Aakre.

Arsti sõnul on soovitav kõi-gil üle 65aastastel naistel ja üle 75aastastel meestel pöör-duda oma perearsti poole ja riski faktorite olemasolul mõõ-ta oma luutihedust ning aru-tada arstiga osteoporoosi en-netuse ja ravi vajadust. Ras-keid luumurde saab ennetada ning õige aegne ravi võib lisa-da kvaliteeti inimese elada jää-nud aastatele.

Terviseuudised

Number:

1/3-l 60aastastest ja pooltel 70aastastest naistest Eestis on praeguste hinnangute koha-selt osteoporoos.

Osteoporoosi kõige ohtlikumateks tüsistusteks on luumurrud.

FOTO: VEIKO TÕKMAN

Eesti Reumaliidu 23 tegusat aastatReumaatiliste haigustega tegelevate ühingute katus-organisatsioon Eesti Reuma-liit on tegutsenud juba 23 aastat. Sünnipäeva peeti 31. oktoobril.

“Tänaseks on Eesti Reuma-liidust saanud tugeva struk-tuuriga organisatsioon, mille peaeesmärk on teavitada ava-likkust luu- ja liigesehaigus-test ning osaleda poliitika ku-jundamisel, mis omakorda ai-tab kaasa luu- ja liigesehaigete elukvaliteedi säilitamisele ja tervishoiuteenuste kättesaa-davuse parandamisele,” selgi-

tab Eesti Reumaliidu tegevjuht Marek Jaakson organisatsiooni rolli Eesti ühiskonnas.

Jaakson lisab, et peale polii-tilistes protsessides osalemise on Eesti Reumaliidu tegevu-se edasikandjateks ka tradit-sioonilised suurüritused. Näi-teks toimus novembri keskel reuma foorum. Kevadeti korral-datakse taastusravi konverent-si, suve lõpus käimisipäeva ning sellest sügisest saab algu-se täiesti uus projekt “Noortelt noortele”, mille eesmärk on te-ha reumaatilistest haigustest teavitustööd koolinoorte seas

Eesti Reumaliidust on saanud tugeva

struktuuriga organisat-sioon.Eesti Reumaliidu tegevjuht Marek Jaakson

ja abistada juba haigust põde-vaid noori. Reumaliidu eestve-damisel on ellu kutsutud Koos-töökogu “Töövõimelise Eesti eest!”, mis koondab lisaks pat-siendi organisatsioonile ka eri-alaseltse (reumatoloogia selts, taastusarstide selts, perearsti-

de selts, töötervishoiuarstide selts ning traumatoloogide ja ortopeedide selts). Koostööko-gu eesmärkideks on luu- ja lii-gesehaigete töövõime säilita-mine ja elukvaliteedi tõstmi-ne ning tööealise elanikkon-na luu- ja liigesvaevuste vara-ne diagnoos ja ravi.

Eesti Reumaliidu alla kuu-lub 12 liikmesorganisatsioo-ni üle Eesti. Kokku on Eestis ligi 250 000 luu- ja liigesehai-get, kelle heaolu ja täisväär-tusliku elukvaliteedi eest Ees-ti Reuma liit seisab.

Terviseuudised

Mis on krill ja kuidas seda püütakse? Krill (lad Euphausia su-perba Dana) on väike kre-vetisarnane koorikloom – suurima biomassi moo-

dustaja ookeanides. Krilli püütakse lõu-napooluse lähedal asuvast Lõuna-Jäämer-est, mis on meie planeedi kõige külmem ja puhtam veekogu. Krilli püüavad Norra kalurid uusima tehnoloogiaga varusta-tud laevadega. Püütud krill töödeldakse ümber kohe, millega tagatakse antarktika krilli õli ning selles leiduvate toimeainete kõrgeim kvaliteet.

Puhas ja selge Red Oil on naturaalselt puhas ja selge. Antarktika krilli õlis leidub naturaalset antioksüdanti astaksantiini, mis annab kapslile ainulaadse erepunase värvuse. Astaksantiin kaitseb krilliõli oksüdeeru-

stabiilse ja värskena. See aga tähendab, et täiendavaid antioksüdante pole vaja kasutada.

Kuidas Red Oili kapsleid tarvitada?Võtke üks kapsel päevas koos väikese koguse veega. Kui tarvitate Red Oili kapsleid esimest korda, siis võtke algul nelja nädala jooksul kaks kapslit päe-vas, et tagada organismis vajalikoomega-3-, EPA- ja DHA-rasvhapete ta-sakaal.

Kust saab Red Oili kapsleid?Red Oili kapsleid saab osta apteegist või tootja kodulehelt www.newnordic.ee.New Nordicu eksperdid on alati valmis vastama teie küsimustele. Helistage telefonil 688 8383.

Oomega-3-rasvhapped on meie organismi valvuridOomega-3-rasvhapped on väga täht-sad ained, mida inimese keha ise

mi nende asendamatute rasvhape-tega varustada igapäevase toidu kau-du. Need happed on olulised südame- ja ajutegevuseks ning aitavad hoida ka normaalset nägemist.

Miks on Red Oili kapslid nii erilised?Krilliõlis olevaid oomega-3-rasvhap-peid omastab organism hästi, sest eri-nevalt kalaõlist moodustavad need fosfolipiidide kompleksi. Kalas sisal-duvaid rasvhapete triglütseriide ja krillis leiduvaid fosfolipiide omastab organism erineval viisil. Rasvhape-te triglütseriidid ei lahustu vees, nende omastamiseks peensooles on vaja seedeensüüme. Fosfolipiidid aga imenduvad peensooles paremini. Uuringud on tõestanud, et võrrel-des oomega-3-triglütseriididega satu-vad oomega-3-fosfolipiidid kiire-mini kudede rakkudesse ning jaotu-vad ühtlasemalt. Seega on oomega-3-fosfolipiidid kõige tõhusamaks asen-damatute rasvhapete allikaks.

Vihkan kalalõhna ja -maitset!

Toidulisand Red Oil on oome-ga-3-rasvhapete EPA (eikosap-entaeenhappe) ja DHA (doko-saheksaeenhappe) allikas, mis toetab normaalset südame- ja ajutegevust ning aitab hoida teravat nägemist. Positiivse tulemuse annab 250 mg EPAja DHA tarbimine päevas. Oluline on ka mitmekülgne ja tasakaalustatud toitumine ning tervislik eluviis.

SÜDA, AJU JA NÄGEMINE

Janina on üks nendest, kellele ei meeldi kala.„Kõik räägivad, et oomegarasvhapped on igapäevase hea enesetunde seisukohalt väga tähtsad ning seetõttu tuleb kala süüa mitu korda nädalas. Eriti soovitatakse süüa rasvast kala, et hoida oomegarasvhapete vajalikku tasakaalu organismis. Mulle kala ei maitse ja ma ei söö seda kunagi, sest lisaks maitsele on minu jaoks ebameeldiv ka kalalõhn. Proovisin võtta kalaõlikapsleid, kuid ka nende puhul häiris mind eriomane lõhn ja maitse. Seepärast on mul väga hea meel, et avastasin enda jaoks antarktika krilli õlist valmistatud kapslid Red Oil™,“ rõõmustab Janina.

NEW NORDICUinternetipood

CholineFhosphate Glycerol

Fatty acids Fatty acids

Glycerol

Krilliõli Kalaõli

Oomega-3 fosfolipiidid Oomega-3 triglütseriidid

DETSEMBRIS

SOODUSHINNAGA

4 LUUD JA LIIGESED



Ravijuhised ütlevad, et toi-dulisandeid pole artroo-si korral mõtet kasutada. Millel põhinedes seda väi-ta saab ja kui kasulikud või kasutud need on, arutles PERHi reumatoloog ja Ees-ti Reumatoloogia Seltsi esi-mees Piia Tuvik.

Osteoartroosi (OA) raviju-hiseid on palju. EULAR (Eu-ropean Leaque Against Rheu-matism) on koostanud osteo-artroosi ravijuhised kolme eri-neva anatoomilise piirkon-na (põlv, puus, labakäsi) koh-ta. ACR (American College of Rheu matology) on 2012. aas-tal välja andnud juhise põl-ve- ja puusaliigese ravi kohta, NICE (National Institute For Health and Care Excellence) OA juhised on uuendatud tä-navu ja OARSI (Osteoarthritis Research Society Internatio-nal) omad 2010. aastal. Viimane ühendus ei ole seotud rahvus-liku ravikindlustuse süsteemi-ga ja seetõttu käsitletakse eri-

nevate toidulisandite ravitule-musi põhjalikumalt. Eesti Reu-matoloogia Seltsi OA ravijuhis on avaldatud aastal 2008.

“OA ravi ei ole ainult tablett, vaid kompleksne tegevus, mil-le tuumaks on eluviisi muu-tus: liikumine, ülekaalu korri-geerimine, füsioteraapia, abi-vahendite kasutamine, seejä-rel valuvaigistid ja muu,” sel-gitas Tuvik. Tema sõnul on ra-vi eesmärk valu leevendamine ja haigestunud liigese liikuvu-se parandamine. Tegemist on liigesestruktuuride kulumis-haigusega, millega kaasneb lii-gesepõletik. “OA ravi ülimaks eesmärgiks on pidurdada kõh-rekahjustust. Toidulisandite (TL) arsenal ongi teoreetiliselt suunatud sinna,” lausus Tuvik. Neid nimetatakse ka aeglaselt toimivateks artroosivastasteks ravimiteks, seetõttu on ravi pi-kaaegne, et loodetud efekti saa-vutada (“kõhre taastumine”).

Teadaolevalt on maailmas registreeritud 50 000 toiduli-sandit, milleks on vitamiinid, mineraalid, kiudained. USAs tarbib neid üle 50% inimestest.

Ravisoovitused:Millist nõu annavad juhised?

OARSI 2010Ravi glükoosamiini ja/või kondroitiinsulfaadiga võib va-lu vähendada põlve OA korral. Kui efekti ei saavutata kuue kuu jooksul, tuleb ravi lõpe-tada.Glükoosamiinil ja/või kondroi-tiinsulfaadil võib olla põlve OA ravis ja Diacereinil puusaliige-se OA kõhrekahjustust mõju-tav efekt.

ACR 2012Ei soovita ravis kasutada glü-koosamiini ega kondroitiin-sulfaati.

NICE 2014Ära paku osteoartroosi raviks toidulisandeid.Allikas: Piia Tuviku ettekanne

Toidulisanditega artroosi vastu. Kas aitavad?

EL on võtnud vastu TLi direk-tiivi, mille peamine sõnum on, et TL peab olema ohutu.

TL ei ole mõeldud haigus-te ärahoidmiseks, ravimiseks või leevendamiseks, toonitas reumatoloog. “Ei ole vaja lasta end eksitada, reklaamis toodud väidetesse tuleb suhtuda krii-tiliselt. Toitumine on vaid üks haiguse ravitegur,” kinnitas ta.

Glükoosamiin tuntuimKõige enam teadaolev ja uuri-tuim toidulisand OA ravis on glükoosamiin (GA).

Glükoosamiin on looduslik amiinomonosahhariid, mille abil toodetakse liigeses hüalu-roonhapet. “GA-l on päris pal-ju efektiivseid tulemusuurin-guid, paljudes riikides on ta registreeritud teatud doosist alates kui retseptiga väljasta-tav ravim,” rääkis Tuvik. 2003. ja 2005. aasta uuringutest sel-gus, et kui seda kasutada kol-me aasta jooksul, väheneb va-lu 28% võrra ja liigeste liikuvus paraneb 21% võrra. “Kuid uu-ringute kokkuvõtted ütlesid ju-ba siis, et uuringute tulemused

Komplekssus Ravi tuumaks eluviisi muutus

LUUD JA LIIGESED 5


Tasub teada:Tervise Arengu Instituudi andmetega 2013. aastal teosta-tud diagnostika ja ravimenet-luste kohta saab tutvuda nen-de tervisestatistika ja tervise-uuringute andmebaasis aad-ressil http://pxweb.tai.ee/esf/pxweb2008/Database/Tervishoiuteenused/04Diagnostika/04Diagnostika.asp

on väga erinevad, variaablus on 87%, samas on aastate jook-sul ravim uuringutes näidatav toime efekti suurus pideva lan-gustendentsiga,” lausus Tuvik.

Alates 2006. aastast on teh-tud 20 randomiseeritud uurin-gut. Nende metaanalüüs näitas Tuviku sõnul, et toimeefekti suurus on keskmiselt 0,46. Mii-nuseks on uuringutulemus-te heterogeensus. Kui välistati võimalikud vead ja kriitilised kohad, jäi toimeefektiks vaid 0,15. Kõhre lagunemist takista-va efekti uuringutes on ka vas-turääkivad tulemused, jätkas Tuvik. Kaks randomiseeritud kontrollitud uuringut on selle kohta olemas. Glükoos amiini tarvitati uuringutes 1500 mg päevas. Mõjuefekt oli keskmi-selt 0,24 (põlv), puusa puhul mõju välja ei tulnud.

Hüdrokloriid ei mõjunudGlükoosamiin võib esineda ka-he erineva soolana: glükoos-amiinsulfaat ja glükoosamiin-hüdrokloriid. Teoreetiliselt ei tohiks toimeaine toimel vahet olla, kuid hüdrokloriidi soolaga läbiviidud uuringutes valu lee-vendav ja liikuvuste parandav toimeefekt liigesele puudub.

Kasutusel on ka kondroitiin (KT) – Eestis vähem menukas toidulisand, kuid mujal Euroo-pas levinud. KT on kahevalent-ne sahhariin, mis on kõhre olu-line struktuurielement. Min-gigi efekti saavutamiseks tu-leks KTd Tuviku sõnul tarvita-da kaks aastat järjest.

Meta ana lüüs KT läbiviidud uuringute kohta, mis hõlmas 20 uuringut, on samuti väga heterogeense tulemusega, jät-kas ta. Uurides efekti kõhre la-gunemisele on leitud, et kahe aasta jooksul liigesepilu vähe-neb vähem kui mittetarvitaja-tel. Seega mingi mõju GA ja KT regulaarsel pikaajalisel tarvi-tamisel on. Hea on Tuviku sõ-nul see, et neil TL ei ole oluli-

si kõrvaltoimeid. On leitud, et kui kasutada KT kombineeritu-na GAga, on eriti põlveartriidi puhul positiivne mõju. “GAIT (Glucosamine/Chondroitin Art-hritis Intervention Trial) uu-ring andis raviefekti tulemu-se 0,15, mis on madal. Uurin-gut rahastas Natoinal Institu-tes of Health ja selle tulemused on enamiku rahvuslike raviju-histe aluseks,” lausus Tuvik.

Diatseriini pole Eestis saa-daval. Uuringutes on näida-tud toimeefekti suurust 0,24 – see on Tuviku kinnitusel põh-jus, miks seda TLi pole laiemalt propageeritud. Lisaks esineb kõrvaltoimena kõhulahtisust.

Taimset ravi vähe uuritudVäga levinud OA ravi, mida pole nii intensiivselt uuritud, on ravi taimsete vahenditega. “Mainitud on avokaadot/soja-õli ekstrakti, kibuvitsamarja-de pulbrit, saatanaküünt, ing-veri, pajukoore ekstrakti, india viirukit,” loetles Tuvik. Avo-kaado/sojaõli ekstraktid on näi-teks Prantsusmaal tunnusta-tud ravimina. Need stimulee-rivad kollageeni tootmist. Doo-siks on 30 mg päevas ühe aas-ta jooksul. “Toimeefekt valule on võimas, 0,39. Samas jällegi tulemused on heterogeensed. Seetõttu seda enam ravimi-na ei arvestata,” märkis Tuvik.

Kibuvitsa tuleks võtta 2500 mg kaks korda päevas. Ees-tis on müügil 500 mg kapslid. Efekt valule on 0,37, seega kõr-gem kui GA-l. Tulemused on homogeensed. Uuringud on tehtud Põhjamaades. Tõsiseid kõrvaltoimeid pole.

Kokkuvõtteks võib öelda, et toidulisanditel on valu vä-hendav efekt, kuigi see saabub keskmiselt kahe kuu möödu-des. Kõhre lagundamist pidur-davat efekti on näidatud, kuid see pole veenev, lisas Tuvik. Artikkel valmis märtsikuus toimunud taas-tusravikonverentsi ettekande põhjal.

Osteoart-roosi ravi taimsete vahenditega on vähe uuri-tud, kuid ki-buvitsamar-jade pulbrist arvatakse olevat teatud määral abi. FOTO: JULIA-

MARIA LINNA

Röntgenuuringuid on hakatud taas rohkem tegemaTervise Arengu Instituudi andmetel on erinevate diag-nostiliste uuringute ja prot-seduuride teostamine 100 patsiendi kohta 2013. aastal valdavalt kasvanud.

Funktsionaaldiagnostilisi uuringuid tehti 100 patsiendi kohta 13,3 (2012 oli näitaja 13 ja 2011. a 12,7). Ultraheliuuringu-te näitaja 100 patsiendi kohta on pidevas kasvamises: 2013 – 8,6, 2012 – 8,4, 2011 – 8,2. Taas

on rohkem hakatud tegema röntgenuuringuid: 2013 – 11,2 (2012 – 10,8 ja 2011 11,0). Labora-toorsete uuringute osas on nä-ha märgatavat tõusu – 100 pat-siendi kohta tehti 225,3 uurin-gut (2012 200,3 uuringut, 2011 – 185,7). Taastusravi on vähe-nenud 25,3-le (2012 – 27,2) prot-seduurile 100 patsiendi kohta ja hemodialüüsi protseduuride arv on jäänud samale tasemele.

Terviseuudised FOTO: ANDRAS KRALLA

www.gadox.ee

• Jalalabale lasuva surve mõõdistamist jalalaba neljas eriosas (kand, keskvõlv, pöid, varbad) nii dünaamilises kui ka staatilises olekus;

• tulemust analüüsida 2D ja 3D versioonis;• salvestada kõnnimudel (ROP) ja analüüsida kõnnimudelit õige

telje suhtes kraadides;• seade mõõdistab täpselt labajala pikkuse ja laiuse, mis on eriti

oluline kliendile õigete jalatsite ja sisetaldade valikul;• saadud raportitulemusi arvestades on võimalik tellida

individuaalsed sisetallad igapäevaseks kasutamiseks kui ka erinevaks otstarbeks nagu näiteks jooks, kõnd, tennis, golf, suusatamine, rulluisutamine, jalgpall jne;

• mõõdistamine võimaldab määratleda jalalaba probleemsed piirkonnad ja valida õiged tallatoed ning jalatsid (sh. kliendid, kes põevad diabeeti, reumatoidartriiti või kelle jalalaba on deformeerunud);

• andmed salvestatakse andmebaasi. Andmebaas võimaldab erinevatel aegadel tehtud uuringute tulemusi võrrelda.

• Jalake

• t

bale lasu mist jalala eriosõlv,vv pö ) nii dünaamilises k lisesust ana oonis;ada kõn nalüüsidahtes kraad

õdistab täpselt bajala pikkuse ja laiuse, m ritidile õigete jalatsite ja sisetaldade valikul;

emusi arvestad ellida

Jalalaba diagnostikat teostatakse Türi 10c, Tallinn eelregistreerimine tel. 650 1322 E. - R. 9.00 - 16.00

AS GadoxTüri tn. 10C Tallinn

Tel: 6 501 322Fax: 6 501 323

E-post:[email protected] 9.00-16.00

• Kaelatoed, randmetoed• Sõrmelahased• Välised rinnaproteesid ja spets. rinnahoidjad

proteesile• Seljakorsetid• Õla-ja küünarliigeseortoosid• Kõhu- ja kubemesongavööd• Põlve- ja hüppeliigeseortoosid• Ravisukatooted

• Ortopeedilised tallatoed• Laste ortopeedilised jalatsid• Tugisidemed sportlastele• Taastusravi abivahendid• Liikumisabivahendid(kepid, kargud,

käimisraamid, käimisrollaatorid),• Invaabivahendid(ratastoolid,potitoolid, tualeti

potikõrgendused, vanniistmed, voodilauad, lamatistevastased madratsid jne.)

Tallinna Mustamäe TervisekauplusJ.Sütiste tee 19A, TallinnTel/fax 6777 808E–R 9.00–17.00

Narva müügiesindusHaigla tn.6, NarvaTel 354 0110E,K,N 9.00–17.00

Tallinna Merimetsa TervisekeskusesPaldiski mnt. 68A, TallinnTel 6405 505E–R 9.00–17.00, K 9.00–18.00

Kohtla-Järve Tervisekau-plusKeskallee 29, Kohtla-JärveTel 3222 307E–R 9.00–17.00

Tartu müügiesindusNelgi 13, TartuTel 740 0006E–R 9.00–16.00

6 LUUD JA LIIGESED


jutustega varakult ja kõhk-lusteta.

Operatsiooni järel tuleb küllalt pika aja jooksul pü-hendada tavapärasest enam aega harjutuste tegemise-le, teatud aeg võtta tromboo-si ennetavaid ravimeid ja ka-sutada abivahendeid. Tänu nõustamisele tekib patsien-dil niiviisi parem ettekujutus sellest, et tema aktiivsus on mõni aeg piiratud, et ta peab pühendama oma aega tavapä-rasest erinevatele tegevuste-le ning tal võib ette tulla lisa-kulutusi.

Operatsioonieelses taas-tusravis ei piirduta üksnes nõustamise ja abivahendi-te määramisega. Pärast üld-seisundi hindamist määra-takse patsiendile füsioteraa-piat, mille raames teeb pat-sient liigesstabiilsust, -liiku-vust ning lihasjõudu paranda-vaid harjutusi. Füsioterapeu-di poolt juhendatuna õpib pat-sient selgeks karkude kasuta-mise ja esmased operatsiooni-järgsed harjutused. Uuringud viitavad sellele, et operatsioo-ni eel spetsiaalseid harjutu-si sooritanud endoproteeside-ga patsiendid taastuvad kiire-mini, nad viibivad operatsioo-ni järel haiglas lühemat aega

ning nad saavutavad pikema operatsioonijärgse kõnnimaa võrreldes treenimata patsien-tidega.

Patsiendi igakülgne hinda-mine on operatsiooni eel vä-ga oluline. Taastusravisse on jõudnud ka endoproteesitud patsiente, kes karkusid kasu-tada ei saa, sest õlad või rand-med on väga haiged. Sellised probleemid tuleb lahendada enne endoproteesimist. Rand-meprobleemide korral võiks patsient proovida tavapäraste küünarkarkude asemel hoo-pis nn reumaatiku karkude sobivust.

Operatsioonieelses etapis on tegevusterapeudi nõusta-mine kindlasti vajalik puusa-, käe-, sõrmeliigeste ja selja-probleemidega patsientidele. Tegevusterapeut nõustab abi-vahendite kasutamise, ope-ratsiooni järel lubatud ja so-bimatute kehaasendite puhul ning labakäe-sõrmede operat-sioonide korral tavaliselt õpe-tab ka harjutusi kätele.

Taastusravi pärast operat-siooni. Varase ja intensiivse taastusravi etapi eesmärk on patsiendi aktiveerimine, li-hasjõu ja liigesliikuvuse pa-randamine. Esmases varases

Endoproteesitud patsientide

Turse ja valu alandamisel on lisaks asendravile, füsioteraapiale võimalik tänapäeval kasutada külmakompressiooni aparaate. Fotol Ida-Tallinna Keskhaigla külmakompressiooni aparaat.

FOTO: DR LII ORUNURM

Meetod Sageli kasuta-tav ja efektiivne

Eve SoobaIda-Tallinna Keskhaigla taastusarst

L iigeste endoproteesi-mine on kaugelearene-nud artroosi tavapära-

ne ja efektiivne ravimeetod. Artroosi raviprotsessi kuu-luv taastusravi mängib ka ki-rurgiliste menetluste puhul suurt rolli.

Taastusravi üldised põhi-mõtted. Taastusravis koos-tatakse patsiendile tavapä-raselt taastusraviplaan, mil-les määratavad ravieesmärgid muutuvad ravietappidest sõl-tuvalt.

Taastusravi osutamine peab olema õigeaegne. See-pärast on selle planeerimine oluline juba operatsiooni eel. Varasemad uuringud on osun-danud sellele, et Eestis on ol-nud tendents suunata taas-tusravile pigem juba oluli-selt langenud elukvaliteediga, puudega või töövõime kaotu-sega patsiente, mitte aga va-rasemates etappides, kus pat-

siendi taastumisvõime oleks oluliselt suurem.

Taastusravi enne operat-siooni. Patsiendil on protses-sis oluline roll.

Tema operatsioonieelne nõustamine ja ettevalmis-tus soodustab ravi/parane-misprotsessi positiivse hoia-ku kujunemist ning paremat koostööd meedikutega. See-tõttu peaks alustama taastus-ravi enne operatsiooni mit-te üksnes füüsilise etteval-mistuse eesmärgil, vaid ka tõ-husama ravi tulemuse saami-seks.

Haige tuleks muuta ju-ba operatsiooni eelselt ak-tiivseks partneriks. Patsient peab teadma, et tal tuleb ope-ratsiooniks valmistuda – ra-vida terveks kroonilised in-fektsioonikolded (nt suu piir-konnas), osa ravimeid lõpeta-da skeemi järgi jne. Patsient võiks arvestada, et operat-siooniga võib kaasneda valu, mida tuleb kindlasti ravida, et oleks võimalik alustada har-

hõõrutud kannaga patsiente. Need villid ei ole lamatised, vaid tekivad sageli mehaanili-sest traumast siis, kui valust, lihas nõrkusest ja tursest ras-ket jalga mööda voodit vee-takse. Seepärast on kasulik ja-lalibistamise harjutuse ajaks sokke jalas hoida (ja need so-kid ka haiglasse kaasa võtta).

Naha terviklikkust ja tek-kivaid haavu tuleb endopro-teesitud patsientidel üldse hoolega jälgida/ravida. Hilju-tisest kogemusest näiteks sai

etapis alustatakse juba orto-peedia osakonnas turset alan-dava ja tromboosi ennetavate lihaspumba harjutuste, ette-vaatliku liigesliikuvuse suu-rendamise ning kõnniga. Va-luravi, tromboosi profülakti-ka ja võimalike tüsistuste ole-masolu hindamine või en-netus on sellel etapil üks osa arstlikust tegevusest.

Praktilist – nahk. Oma töö-praktikas on mul ette tulnud taastusravile suunatud villi

LUUD JA LIIGESED 7


üks reumatoidartriiti põdev puusaproteesiga patsient al-les kolm kuud pärast endopro-teesimist taastusravile tul-la ja ka siis ei olnud võimalik talle vesivõimlemist määrata, sest tema pikaajalisest hai-gusest ja ravimitest kahjusta-tud nahk katkes pärast esime-si haavaplaastri äratõmba-misi. Ta pidi läbima plastili-se operatsiooni ja operatsioo-ni järel ei olnud siiani haav kinni kasvanud. Terve nahk kaitseb vastpaigaldatud endo-proteesiga patsiente protee-si infitseerumise eest, seetõt-tu peab eriti hoolas olema vä-henenud immuunsusega pat-sientide haavade sidumisel ja nahavigastuste ennetamisel.

Praktilist – turse. Turse soo-dustab valu ja liigese liiku-mise piiratust. Suurte turse-te korral, näiteks põlvepro-teesimisel, võib tekkida ise-gi närvikompressioon. Seetõt-tu on väga oluline tegelda tur-se alandamisega. Selleks ra-kendatakse päeva jooksul kor-duvalt jäsemele asendravi (jä-set hoitakse kehast kõrgemal) ja pannakse opereeritud piir-konnale külma ning kasuta-takse ka kompressioonside-meid või –sukki. Asendravi

rakendades tuleks jälgida, et patsient ei asetaks kõrgendus-patja põlve alla. Kui patsient omandab haiglas valed võt-ted ja jätkab sedasi kodus, siis võib tekkida põlve painutus-kontraktuur. Ka õlaliigese en-doproteesimise korral on käe-le õige asendi andmine turset alandav ja valu vähendav.

Turse alandamiseks ja va-lu vähendamiseks on samu-ti suureks abiks viimasel ajal ka Eestis levima hakanud kül-makompressiooni aparaa-did (jäsemele rakendatakse manseti vahendusel külma ja pneumaatilist vahelduvat kompressiooni).

Kui aparaatselt ei saa kül-ma aplitseerida, siis iga pat-sient saab koju osta külma-geeli pakendi, mida on soovi-tav panna 4 korda päevas ope-reeritud piirkonnale maksi-maalselt 20 minutiks. Aplit-seerimise aeg sõltub liigese suurusest, näiteks käele pii-sab 10, õlale ca 12–15, põlve-le ja puusale 20 minutist. Üle 30 minuti korraga pole soo-vitav lokaalselt külma aplit-seerida ja alati tuleb kasuta-da vahekihti. Külm sobib ka-sutamiseks oma toimete tõttu ka hilisemas ravietapis. Olgu siinkohal öeldud, et suurema-

te liigeste endoproteesid ei ole vastunäidustuseks ka üldi-se külmakambri kasutamisel edaspidi. Väiksemate liiges-te endoproteeside puhul and-meid ja kogemust napib.

Liigesliikuvus hakkab pa-ranema juba varases operat-sioonijärgses etapis. Päev-päevalt suurendatakse liige-se liikuvust ja lisatakse lihas-harjutusi. Lisaks kasvab pat-siendi kõndimise distants iga päevaga. Liigesliikuvuse suu-rendamisel on suureks abiks CPM-(continous passive move-ment) aparaat, mis mehaani-liselt jalga või kätt liiguta-des täiendab füsioterapeudi tööd ning liiges muutub lii-kuvamaks. CPM-masinatega on saadud nii uuringutes kui ka praktikas positiivseid tu-lemusi ning nad on kasutusel paljudes taastusraviasutustes (TÜ Kliinikum, Ida-Tallinna Keskhaiglas, Pärnu haiglas jt).

Haiglast koju. Taastumine ortopeediaosakonnas lõpeb, kui patsient on omandanud harjutused, kõnnib rahulda-valt karkudega osakonnas ja trepil ning oskab turvaliselt istuda autosse. Autosse istu-mist nõustab tegevusterapeut või füsioterapeut. Autos istu-

takse tavaliselt juhi kõrval. Kõrgenduspadi hõlbustab is-tumist ja see on puusaprotee-si korral oluline. Istuma min-nakse selg ja tuharad ees, siis tõstetakse jalad koos autos-se. Proteesitud puusaliigesega patsientidel on soovitav kasu-tada jalgadevahelist patja ja istumisel vältida puusaliige-sest painutust üle 90 kraadi.

Ortopeed otsustab patsien-di edasise ravi ja annab tava-liselt patsiendile käitumis-juhised. Normaalse ravi ku-lu korral suunatakse patsient ortopeedia osakonnast koju ja ambulatoorsele taastusravile.

Esimesed kolm kuud on väga oluline etapp patsiendi taastumisel. Patsient siseneb intensiivse taastusravi faasi, kuid peab samas küllalt pal-ju iseseisvalt toime tulema: reeglipäraselt jätkub taas-tusravi kodus ja ambulatoor-selt. Seetõttu on väga oluline, et perearst jälgiks selles faa-sis patsiendi taastumisprot-sessi: hindaks ja jätkaks valu-ravi, jälgiks patsiendi aktiiv-sust harjutuste jätkamisel, la-hendaks kaasuvaid probleeme (arteriaalne vererõhk, anee-mia jne). Artikkel jätkub järgmises Terviseuudiste numbris.

Operatsioonieelne patsiendi nõustamine võimaldab tõhu-

samalt muuta patsienti aktiivseks partneriks, kes kujutab paremini ette nii operatsiooniga kaasuvat proble-maatikat kui ka oma rolli tähtsust paranemisprotsessis.

taastusravi aspekteKõnd treppi-del ja autosse istumise tehnika peab olema sel-geks õpitud enne haiglast kojumine-kut. FOTO: RAUNO

VÕRNO

8 LUUD JA LIIGESED


Oska ära tunda algavat veenihaigust

Evo KahaLääne-Tallinna Keskhaigla kirurg ja

fleboloog

M is on varikoos, keda see ohustab, kuidas varikoosi ära tunda,

kuidas ennetada, diagnoosida ja ravida?

Varikoos (primaarne vari-koos) on pindmise veenisüs-teemi reflukshaigus ehk alajä-seme veenilaiend.

Varikoosi üks põhjus on ve-resoone seina (tunika media) kahjustus, mille tulemuse-na kahjustuvad kollageen- ja muskulatuurkude. Selle tule-musena veeni sein tihkeneb ning kaotab vajaliku elastsu-se. Elastsuse kadumisel veen laieneb hüdrostaatilise rõhu toimel. Veen muutub lookle-vaks ning hilisemas staadiu-mis tekivad kotjad degene-ratsioonid, mille tulemuse-na veeniklapid ei tööta enam korralikult, st ei sulgu ning tekivad veenoose verevoo-lu häire, veri langeb tagasi ja kuhjub veenidesse. See soo-sib trombide teket ning trom-bi liikuma pääsedes võib see põhjustada kopsuembolismi.

Varikoosi põhjuseks võib

olla ka kaasasündinud vee-niklappide puudumine ja/või nõrkus (esmane klapifunkt-siooni häire), mille tulemus on sama – tekib veenoose ve-revoolu häire.

Kuidas ära tunda algavat ja/või juba tekkinud varikoo-si? Kui jalad õhtuks sääre osas tursuvad, jalgades tekib päe-va teises pooles raskustunne, öösel tekivad jalgades krambi, siis võib tegemist olla algava varikoosiga.

Veenihaigus võib-olla n-ö kosmeetiline, kui tekivad imepeent ämblikuvõrku mee-nutavad veenid või peenike-sed looklevad veenid, mis ei ole laiemad kui 1–2 mm. Sa-mas võib kosmeetilise vari-koosiga kaasneda suurema-te veenide probleem, mida vi-suaalselt ei ole näha, st et pä-rilikult on kaasa antud veeni-klapi puudulikkus, mis soo-dustab edasist veeni laiene-mist. Nendel juhtudel tuleb pöörduda eriarsti (fleboloogi) juurde, et teha kindlaks, kas tegemist on veenihaigusega.

Samas on kasulik haka-ta esmaste sümptomite tek-kimisel kandma tugisukka-sid (~140 den), mis aitavad vee-nihaigust ära hoida. Tugisuk-ki on soovitatav kanda igapäe-vaselt nn tavasukkade asemel ka siis, kui sümptomeid ei esi-

ne. Kindlasti peavad tugisuk-ki kandma rasedad.

Millised on ohud, kui ei ra-vi? Jättes haiguse ravita, te-kivad uued raskemad problee-mid, nii on ka varikoosiga – ravimata varikoos võib arene-da krooniliseks veenipuudu-likkuseks.

Esmaseks sümptomiks, et veenihaigus süveneb, on tur-sete tekkimine sääre alumi-

ses kolmandikus, edasi hak-kab muutuma nahk – naha-le tekivad punetavad kolded, mis meenutavad allergiat, ja pruunikad laigud. Edasi hak-kab kaduma nahaalune rasv-kude, tekib asendumine tih-kema koega. Nüüd on soodne aeg haavandi tekkeks – algselt väike nahakahjustus, millest saab ajapikku haavand, mis ei taha paraneda.

Diagnoosimine algab hai-

ge küsitlemisest ja vaatlusest, samas on tänapäeva diagnos-tikas väga suur roll dopler-ult-raheli uuringul.

Uuring on vajalik juba algstaadiumis, et hinnata, kas tegemist on vaid kosmee-tilise probleemiga või haigu-sega. Ultraheli uuringul hin-natakse ära pindmiste ja sü-vaveenide olukord, esmalt vaatame, et veresoontes ei ole trombe. See on väga oluline,

sest tromboosi ravi tuleb alus-tada kohe. Kui süvaveenid on korras, täpsustame pindmi-se venoosse süsteemi korras-oleku. Vaadatakse, kas veen on laienenud, kuidas töötavad veeniklapid, kuidas toimub vool. Pindmise veenisüstee-mi uuringul on väga tähtis, et patsient seisaks püsti, siis toi-mivad rõhud nii nagu igapäe-vaelus. Järgneb jaanuarikuu Terviseuudistes.

Varikoos vajab kindlasti ravi, vastasel juhul võib haigus are-neda krooniliseks veenipuudulikku-seks. FOTO: VERONIKA

PALMISTE -KALLION

Meditsiiniliste sukkade võimalused: erinevad surveklassid, avatud

või suletud jalalaba, erinevad jala- ja jalalabapikkused, erinevad äärised

ja värvid

Moodsad tehnoloogiad: mikrofiber- ja nanotehnoloogiagg

Väga kvaliteetsed: tootja garantii kompressioompmpmprereressssssiioonile kuni 6 kuud

Igale jalale leidub õige sukk: standardmõõdud ja eritellimujjaa ererititelellilimused

Nahasõbralikud: hihihihingavad, Aloe verllloeeoeoe vvvereerera, mikropunktid, allergiavabad

Efektiivne surveravi, äärisega ja ääriseta erinevad surveklassidÖko-Tex Standard 100

Kompressionteraapia• Varikoos

• Veenihaiguse tüsistused

• Lümfsüsteemi probleemid

• KATE profülaktika

• Alajäsemete tursed krooniliste

hahaigigusustete ppuhuhulul

Kompressionteraapia• Hoiab ära jäsemete tursete tekke

Uute veUute veenikomude moodustumist• UUutu ee vevev

ide tekkide tekkimist• Veenitrombooss dide e tekkkk

pse kompressioonravi Meditsiinililisese kkkkk momomoomppppne, piisatne, piisab rarakekendamaminee oon iimmelihthtneenee,, pipippiisisisaaa

vaid id sukk või põlvikk.

Rõhu jaotuminekompressioonsukas

40 % rõhk

50 % rõhk

70 % rõhk

100 % rõhk

Joonis 2

EfektiivsusKompressioonsukad tagavad vere normaalse voolu,avaldades veenidele välist rõhku ja stabiliseerides seeläbiveresoonte seinu (joonis 1).Veeniklapid saavad jälle sulguda ja vere tagasivoolu ennetada.

Meditsiinilised kompressioonsukad garanteerivad rõhu normikohasevähenemise sõltuvalt anatoomilistest eripäradest. Avaldatav rõhk onkõige suurem pahkluu piirkonnas ja väheneb jala ülaosas (joonis 2).Rõhk kiirendab vere südamesse naasmist, parandades seeläbi jalavereringlust märgatavalt. Meditsiinilisi kompressioonsukki ei tohisegamini ajada tugisukkadega. Tugisukad avaldavad väiksemat rõhkukui meditsiinilised sukad ja neid müüakse jala / numbri suurustes

(meditsiinilisi kompressioonsukki müüakse jala mõõdu alusel).Seega sobivad tugisukad peamiselt inimestele, kellel on terved

veenid, et aidata veenidega seonduvaid kaebusi ennetada.

Kompressioonsukadsuruvad veene kokku,taastades normaalseverevoolu.

Veen kompressioonsukapuhul Joonis 1

Joonis

Veeniklapid ei sulgu enam,veri voolab tagasi

ja kuhjub veenidesse.

Varikoosne veen

Veeniklapp avatud

Rõhk pakub leevendust.Kuidas kompressioonsukad veenikaebusi leevendavad?

Valmistatud

Saksamaal

Meditsiiniliste

kompressioonsukkade

spetsialist alates aastastTerved jalad jäägu terveks,haiged jalad saagu abi!

Universaalsed

meditsiinilised kompressioonsukad

lastofa®

ressioonsukad

Elegantsed

meditsiinilised kompressioonsukadpp

memory®

mpressioonsukadi k d

memory®aloe vera

niisutav

nahahooldus

Documents

Terviseuudised jõulukuul!