Terviseuudised - Mai

Tasuta ajaleht oma tervisest huvitatutele ∫ nr 5 (61) 6. mai 2015. Järgmine leht ilmub 10. juunil

Mahlast võib küll saada veidi vitamiine, ent oluliselt vähem kiudaineid kui tavalisest puuviljast. Seetõttu tuleks võimalusel eelistada mahlale alati tervet vilja või marju. FOTO: EIKO KINK

Kaalu jälgimine on elustiil

Sageli algab kaalu langus, kui

inimene hakkab sööma

endisest rohkem,

kuid läbi-mõeldult.

μ4–5

Kuidas õpetada

suuhügieeni?Uuringu kohaselt peseb ligi kolmandik

lapsi vaid hammaste esikülge, umbes 15 protsendil on suus plomm ja 9 protsendil on juba enne 7. eluaastat hammas välja

tõmmatud. Kuigi vanemad peavad korralikku suuhooldust oluliseks, ei taha lapsed seda kergesti omaks võtta. μerileht 6–7

Uuringu kolapsi vaidprotsenon jub

tõmmkortav

Terviseuudiste kliendileht 6. mai 2015

Herpesinfektsioon – mis see on?Sõna herpes kasutatakse tavaliselt nakkuse korral, mida põhjustab viirus nimega Herpes simplex (HSV). Herpesinfektsioonid on sageli esinevad viirusinfektsioonid, mis põhjustavad ville ja haavandeid nahal ning limaskestadel, näo ja suguelundite piirkonnas. Sõltuvalt paiknemisest jaotatakse HSV põh-justatud herpesinfektsioonid kaheks:• Herpesinfektsioonid näo piirkonnas,

huultel ja suus. Kõige sagedamini esineb herpesnakkus näol ja suus. Haigusnähtusid

tuntakse külmavillidena, mis tüüpiliselt paiknevad kas huultel või suu limaskestal.

• Herpesinfektsioonid genitaalidel (geni-taalherpes).

Suguelundite piirkonnas esinevat herpes-infektsiooni kutsutakse genitaalherpeseks. Genitaalherpes avaldub villikeste ja haa-vanditena suguelundite piirkonnas, millega sageli kaasnevad ka organismi nõrgenemi-sele viitavad üldnähud.

Herpesinfektsiooni esinemissagedusSagedamini tekitavad herpesinfektsioone vii-rused HSV-1 ja HSV-2 (Herpes simplex virus tüüp 1 ja Herpes simplex virus tüüp 2).Herpesinfektsiooni esineb on palju. Herpes simplex’i viirus on sedavõrd tavaline, et vaid väikesel osal inimestest õnnestub elu ära elada herpesesse nakatumata. Vähemalt pool ela-nikkonnast on nakatunud HSV-1 viirusega ja on riike, kus meditsiinilistes uuringutes on iga viienda täiskasvanud inimese verest leitud ka HSV-2 vastased antikehad. See ei tähenda aga, et nendes maades iga viies elanik põeks genitaalherpest. Uuringud näitavad, et umbes 80% nendest inimestest ei ole sellest ise vä-himalgi määral teadlikud ja seda väga lihtsal põhjusel – herpesinfektsioon ei ole neil elu jooksul mitte kordagi vaevusi põhjustanud.

Milliseid kaebusi põhjustab herpese infektsioon?Genitaalherpes (GH). GH tekkele eelnevad sageli nn hoiatavad sümptomid: sügelus, ärritus-tunne tulevase haiguskolde piirkonnas, palavik, peavalu, halb enesetunne, valud lihastes – need on tüüpilised viirusinfektsioonile viitavad tunnu-sed. Kõik eespool loetletud nähud esinevad sa-maaegselt väga harva. Tavaliselt annab GH tek-kest märku kas üksainus või siis mõni sümptom.Tüüpilise kulu korral tekivad genitaalherpese

Herpesinfektsioonid

puhul nii naistel kui ka meestel suguelundite piirkonda punetavad laigud, mille pinnale hil-jem moodustuvad erineva suuruse ja kujuga vil-lid. Mõne aja möödudes villikesed haavanduvad. Samal ajal võib juurde tekkida uusi ville. Hai-guskolde piirkond on tavaliselt turses, punetav ja äärmiselt valulik.Naiste puhul on võimalik, et villikestest ja haa-vanditest on haaratud nii suured häbememokad, tupp kui ka emakakael. Meestel võivad villid ning haavandid paikneda mitte üksnes sugu-elundi peal, vaid ka kusetoru sees. Nii naistel kui ka meestel võivad villikesed ja haavandid paik-neda reite ülaosas, tuharatel, päraku ümbruses. Tavaliselt kaasneb valulike limaskesta- ja naha-nähtudega ka üldine nõrkus, halb enesetunne, palavik, lihasevalu ning mõnikord ka valulikkus urineerimisel.GH esmase haigushoo raskus ja kestus on indi-viiditi väga erinev. Mitteravimisel võib esmane GH olla raske kuluga ja kesta kuni 3 nädalat. Õigeaegne viirusevastaste ravimite kasutamine võib mitte ainult lühendada haigushoo pikkust ja vähendada selle raskusastet, vaid ka oluliselt vähendada haiguse kordumissagedust (retsidii-ve) tulevikus.Herpesinfektsioon näol, huultel jasuus (huuleherpes, külmavillid). Herpesinfektsioon näo piirkonnas, huultel ja suus avaldub ühe või mitme valuliku villikesena, mis teatud aja järel haavanduvad. Väga tüüpiline on villikeste ja haavandite samaaegne esinemi-ne. Villikeste tekkele eelneb üldjuhul punetus ja valulikkus haiguskolde piirkonnas. Herpesnak-kusest haaratud ala on tavaliselt turses, punetav ja äärmiselt valulik. Näol ja huultel esinevad klassikalised külmavillid kattuvad enne para-nemist koorikuga. Kui huule piirkonnas esineb reeglina üks haiguskolle (nn külmavill), siis näol ja suus esineb haavanduvaid ville üldjuhul hulgi.Herpese ravist.Oleme harjunud mõtlema, et infektsiooni korral aitavad antibiootikumid või teised ravimid meil sellest kiiresti vabaneda. Viirusnakkuste puhul ei ole aga tervenemine kaugeltki alati võimalik ning need haigused võivad saata meid pikka aega või koguni terve elu. Herpes simplex’i vii-rusel on keerukas elutsükkel, mis võimaldab tal organismis püsida. Kui nakatumine herpesvii-rusega on kord toimunud, jääb nakkus püsima kogu eluks. Enamiku ajast on viirus inaktiivne ja lokaliseerub närviganglionites. Inaktiivses faasis ei põhjusta viirus nakatunule mingeid vaevusi.

Kui aga viirus aktiveerub, kaasneb sellega her-pesinfektsioonile tüüpiliste tunnustega haigus-hoog. Hoolimata kaitsemehhanismidest saab HSV-1/HSV-2 viirust selle aktiviseerumise korral rünnata ravimitega, mida nimetatakse viirusevastasteks preparaatideks. Kuigi need ravimid ei suuda viirust organismist lõplikult kõrvaldada, aitavad nad paljudel inimestel herpese haigusnähtude teket kas ära hoida või infektsiooni kulgu oluliselt kergendada. Viiruse-vastaseid ravimeid võib võtta väikestes annustes iga päev, et vältida haigusnähtude teket üldse või suuremates annustes viirusnakkuse ägene-mise korral.

Kas HSV-1/HSV-2 infektsioonist on võimalik lõplikult vabaneda?Nagu öeldud, siis sarnaselt paljude teiste vii-rustega jääb HSV infektsioon organismi kogu eluks. Terve inimese tugev immuunsüsteem on võimeline haiguse kliiniliselt väljendunud aval-dumist ära hoidma. HSV infektsiooniga nakatumise korral lokali-seeruvad viirused närviganglionites. Kui viirused on närviganglionis, siis on nad inaktiivsed ega põhjusta mingeid haigusnähtusid – seda nime-tatakse infektsiooni latentseks faasiks. Latentne faas võib kesta nädalaid, kuid, aastaid, isegi kogu elu. Tarvitseb aga organismil nõrgeneda, kui vii-rus aktiveerub ja väljub närviganglionist. Paljud patsiendid on tähele pannud, et herpesinfekt-siooni ägenemise kutsuvad esile teatud kindlad asjaolud. Kõige sagedamini võivad haigushoo vallandada järgmised faktorid:

1. Üleväsimus2. Stress3. Depressioon4. Ultraviolettkiirgus5. Traumad haiguskolde piirkonnas: – genitaalherpese puhul seksuaalvahekord,

masturbatsioon – huuleherpese puhul operatsioonid protseduurid/süstid vastavas piirkonnas6. Menstruatsioon7. Teised viirusinfektsioonid

Paljud patsiendid on tõdenud, et herpesinfekt-sioon on nagu nende organismi lakmuspaber – kui organism suudab ümbritsevale pingele vastu panna, on nad terved. Piisab aga enese liigsest kurnamisest, et järgneks uus haigushoog. Viiru-se reaktiviseerumise määramiseks võib kasutada teste, mis tuvastavad viiruse olemasolu nahal või limaskestadel. Need testid on näidanud, et viirus on nahal või limaskestadel olemas peaaegu alati, kui esinevad haigusnähud, aga mõnikord ka siis, kui neid ei esine. Viiruse olemasolu nahal ja/või limaskestadel kliiniliselt avaldunud haigus-tunnuste esinemiseta nimetatakse viirusinfekt-siooni asümptomaatiliseks episoodiks. See võib esineda väga erineva sagedusega – ühel päeval

sajast kuni isegi nii sageli kui üks kord iga viie päeva kohta või mõne tunni jooksul ööpäevas. Asümptomaatilisi episoode esineb aeg-ajalt kõigil, kes on nakatunud herpesinfektsiooni. Kuigi asümptomaatiline viiruse eritumine ei põhjusta tavaliselt mingeid vaevusi, on inimene sellel perioodil teistele inimestele nakkav.

Kuidas HSV-1/HSV-2 infektsioon nakkab?Herpesinfektsioon võib levida nahk/limaskest- nahaga/limaskestaga kokkupuutel igal ajal,

mil viirus on aktiivne. Otsene kokkupuude teise inimese naha või limaskestaga võimaldab viirusel levida ja ennast uue peremeesorganis-mi närvisüsteemis sisse seada. Viiruse levik on tõenäolisem järgmistel juhtudel:

– viirust on nahal/limaskestal suurel hulgal– kokkupuute koht on limaskest (suuõõnes või genitaalpiirkonnas)– nakkuse saaja naha/limaskesta kaitsebarjäär on kahjustunud (põletikud, traumad)• HSV-1/HSV-2 viirus ei levi õhu kaudu nagu

nohu või gripp.• Genitaalherpes levib seksuaalse kontakti kaudu.• Herpesinfektsioon võib edasi kanduda nii va-

ginaalse, anaalse kui ka oraalse seksi korral.• Nakkus toimub läbi vigastatud naha või limas-

kesta sperma, tupevedeliku või sülje vahen-dusel. Nakkuse edasikandumiseks on vajalik otsene kokkupuude infi tseerunud pinnaga (näiteks villid, haavandid).

Genitaalherpest põdevad inimesed ei oska sage-li täpselt öelda, kus ja kuidas nad nakkuse said, kuna viirusinfektsioonil on äärmiselt varieeruva pikkusega peiteaeg ja esinevad asümptomaatili-sed haigusvormid.GH võib olla pikka aega inaktiivne ja reakti-veeruda kliiniliselt märgatavaid haigusnähtusid põhjustamata. Paljud viirusekandjad ei ole oma nakatumisest ise üldse teadlikud.

Kas nakatumist HSV-1/HSV-2 infektsioo-ni on võimalik vältida?Huuleherpese puhul tuleb vältida igasugust otsest kontakti nakkuskoldega. Genitaalher-pese korral on nakatumise vältimine oluliselt keerulisem. Kõige paremaks katsevahendiks, mis vähendab GHsse nakatumise ohtu, on kondoom. Tuleb aga meeles pidada, et kon-doom kaitseb eelkõige naisi.

Millised on HSV-1/HSV-2 infektsiooni ravi võimalused?Kui te leiate, et herpesinfektsioon häirib teie elu, siis pidage nõu oma arstiga parima raviviisi leid-miseks just teie jaoks. Lisaks ravimitele on geni-taalherpese kontrolli all hoidmiseks väga oluline organismi immuunsüsteemi tugevdamine.Immuunsüsteemi tugevdamine. Väga oluline on tugev immuunsüsteem ja hea

tervise juures püsimine. Teie immuunsüstee-mi tugevus mängib võtmerolli haigushoogu-de esinemise sageduses ja raskuses.

Kui alltoodud soovituste järgimine ei suudagi mõjutada herpesinfektsioonide reaktiveerumist, on need siiski kasulikud üldise hea tervise ta-gamiseks. Paljud herpest põdevad inimesed on arvamusel, et järgnevad soovitused on neil aida-nud ära hoida haigushoogude kordumist:

SA TÜ Kliinikum, arst-õppejõud• Seksuaalsel Teel Levivate Infekstioonide Eesti Ühing - president• Seksuaalsel Teel Levivate Infekstioonide Euroopa Ühing - direktor• Euro- Aasia Dermatoveneroloogia Assotsiatsioon- juhatuse liige• Euroopa Dermatoloogia ja Veneroloogoa Akadeemia - liige• Kuninglik Arstide Kolledž (London) - liige Dr Airi Põder

• magage öösel vähemalt 8 või enam tundi• sööge hästi tasakaalustatud toitu• loobuge alkoholist või tarvitage seda mõõdukalt• ärge suitsetage• valige füüsiline tegevus, mis teile meeldib, ja har-

rastage seda – püüelge tasakaalu poole oma elus• vältige olukordi, mis võivad tekitada teile

stressi• püüdke mõelda häid mõtteid ja leida ka kõige

kehvemas olukorras midagi headRavimid. Teaduslikud uuringud on tõestanud, et HSV-

1/HSV-2 puhul aitab eelkõige süsteemne ravi – see tähendab tabletid või süstid. Lo-kaalne ravi kreemide või salvidega on pigem sümptomaatilise toimega (kuivatab haigus-kollet). HSV-1/HSV-2 infektsiooni naka-tumise korral võib medikamentoosse ravi võimalused jaotada kolmeks:

1. Episoodiline ravi. Episoodilise ravi korral alustatakse viirusevastase raviga iga järje-kordse haigushoo ägenemise ajal. Ravi on seda efektiivsem, mida varem sellega alusta-takse.

On soovitav alustada viirusevastase süsteemse raviga (tabletid) nii kiiresti kui võimalik, see tähendab kohe, kui haigushoog endast märku annab – prodromaalnähtude ajal. Episoodilise raviviisi korral on soovitav, et arst kirjutaks pat-siendile ravimi järgmise haigushoo jaoks juba eelnevalt välja, et ravikuuriga saaks õigel ajal alustada.2. Supressioonravi. Supressioonravi tähendab

viirusevastase ravimi igapäevast tarvitamist pikema aja vältel (tavaliselt aasta jooksul). Supressioonravi on näidustatud, kui haigus-hood esinevad sageli, haigushood on raske kuluga, haigushood kestavad pikka aega, nende esinemissagedus tõuseb pidevalt ja need tekitavad patsiendile psühholoogilisi probleeme.

3. Profülaktiline ravi. Süsteemse suu kaudu manus tatava raviga on võimalik nii huule-herpese kui ka genitaalherpese teket ära hoida. Niisugust viirusevastast ravi, mis aitab haiguse ägenemist ära hoida, nimetatakse profülakti-liseks raviks. Seetõttu soovitatakse inimestel, kes on nakatunud kas HSV-1/HSV-2 in-fektsiooni ja kellel see tihti ägeneb, alustada profülaktilise raviga enne kirurgiliste protse-duuride tegemist herpesinfektsiooni avaldu-mise piirkonnas (näiteks iluoperatsioonide eel), enne kokkupuudet intensiivse ultravio-lettkiirgusega (näiteks soojale maale sõitmise eel), suurt vaimset pingutust nõudvatel pe-rioodidel (näiteks eksamisessiooni ajal).

Seega, kuigi herpesinfektsioone ei ole praegu veel võimalik lõplikult välja ravida, on meie kä-sutuses siiski palju võimalusi, et haigushoogude raskust ja kestust vähendada ning nende esi-nemissagedust oluliselt langetada. Tuleb ainult pöörduda arsti poole, kes aitab leida parima või-maliku raviviisi just teie jaoks.

do morefeel betterlive longer EE

/VAL/0002/15

Loe lähemalt või küsi spetsialistilt www.ohatis.ee

LÜHIDALT 3

TERVISEUUDISED 6. MAI 2015

toimetaja Kadi Heinsalu, tel 667 0451, e-post [email protected]

Me kõik unustame va-hel midagi, mõni vä-hem, teine rohkem.

Tihti on see seotud stressi ja elukoormusega. Enamasti on unustamine kergete tagajär-gedega ja toob kaasa lihtsaid sekeldusi ja piinlikkust. Mina olen supermarketis käies va-hel unustanud, kuhu auto see-kord sai pargitud. Või läheb mõni koosolek meelest, kuna arvuti saadetav meenutustea-de on seadistatud 15 minutile enne selle algust ja pooleliolev töö nii põnev...

Kevad on ka eksamite ja koolilõpetamise aeg. Palju as-ju tuleb kiiresti pähe õppida. Sestap on tänases lehes kaks artiklit mälust. Esiteks anna-me kasulikke nippe, kuidas mälu treenida ja sellest roh-kem välja pigistada. Kõik suu-davad rohkem infot salvesta-

Mis see nüüd oligi? Toimetaja veerg:

da, kuid selleks on oma nipid. Teise looga jõuame taas toi-duni: ka selle abil on võima-lik mälumahtu suurendada ja unustamist vähendada. Näi-teks on teadlased jõudnud jä-reldusele, et Vahemere diee-ti pidavatel eakatel esineb 40% vähem Alzheimeri tõbe. Vahe-mere dieedi teeb heaks see, et see sisaldab rohkelt köögi-vilju, marju, pähkleid, taime-õli ja kala, samal ajal aga vähe küllastunud rasvu.

Nii et ärge poodi külastades siis neid toite ostmata unusta-ge! Ennetame mälukaotust!

Kadi [email protected]

Toimetus:Kadi Heinsalu, tel 6670 451, [email protected] Riidas, tel 6670 454, [email protected] Tabur, tel 6670 455, [email protected] Trull, tel 6670 446, [email protected] lugusid on varem ilmunud Meditsiini-uudistes või teistes meie väljaannetes

Kujundaja Margit ToovereFototoimetaja Raul Mee

Keeletoimetaja Sven SaunReklaam: Vivian Berg, tel 667 0071,[email protected]ükk: AS KroonpressVäljaandja: Meditsiiniuudised, AS ÄripäevPärnu mnt 105, 19094 Tallinn,

Toimetus võtab õiguse kirju ja kaastöid vajaduse korral lühendada. Toimetus kaastöid ei tagasta. Kõik “Tervise-uudistes” avaldatud artiklid, fotod, teabegraafika (sh päe-vakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigusega kaitstud ning nende reprodut-seerimine, levitamine ning edastamine mis tahes kujul on ASi Äripäev kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogus-se, [email protected] või tel (372) 646 3363.

Ida-Tallinna Keskhaiglasse (ITK) jõudis uus seade, mis aitab senisest ohutumalt ja kiiremalt trombe lõhustada. Eestis ollakse esimene haig-la, kus vastavat seadet kasu-tatakse.

Straub Medical Rotarexi me-haaniline trombektoomiasea-de töötab Archimedese kru-vi põhimõttel – peene kateet-ri sees on suurel kiirusel pöör-lev kruvi (teeb umbes 40 000 pööret minutis), mis lõhustab veresoont ummistava trombi. Lõhustatud trombifragmen-did tõmmatakse kateetrisse ja transporditakse selle kaudu koos verega kehast välja.

Ägedat jalaisheemiat põh-justava tromboosi ravimeeto-dina on seni rakendatud katee-terjuhitud trombolüüsi. Reie-arteri kaudu sisestatud kateet-risse süstitakse trombolüüti-kumi 24–48 tunni jooksul.

“Mehaanilise trombektoo-mia puhul on tegemist lisa-võimalusega suurte trombi-masside eemaldamiseks vere-soontest. Võrreldes konvent-sionaalse arterisisese kateeter-juhitud trombolüüsiga on prot-seduur oluliselt kiirem ja ohu-tum,” kinnitas ITK kardioloog-vanem arst Sulev Margus.

Protseduur kestab üks-kaks

Uus seade lõhustab trombi vaid tunniga

Veresoontekirurg Veronika Palmiste-Kallion lisas: “Kah-juks ei ole ükski veresoonte-kirurgi poolt tehtud šunt või stent igavese garantiiga, seega on iga uus meetod, mida saab lisaks kasutada, väga oluline just patsiendi autonoomsuse säilitamise nimel.” Hetkel ka-sutatakse Straub Rotarex Me-dicali vahendit haiglas suure-mate arterite avamiseks, sa-mas on analoogset meetodit võimalik rakendada ka suure-mate süvaveenide ägeda sul-gumise korral ja ka kopsuarteri trombemboolia korral. Viimati nimetatud haiguste puhul Ees-tis agressiivset ravi dr Palmis-te-Kallioni sõnul seni teadli-kult kasutatud ei ole.

Aastate jooksul on ITKs ra-vitud kümmekond patsienti välismaalt laenutatud Straub Medical Rotarexi seadmega. Kuu jooksul, mil seade asub ITK angiograafia osakonnas, on teostanud kolm protseduu-ri. Eestis vajab mehaanilist trombektoomiat 20–30 patsien-ti aastas.

Patsiendile sobiva ravi ot-sustab arstide konsiilium pat-siendi nõusolekul lähtuvalt iga konkreetse patsiendi sei-sundist.

Terviseuudised

tundi ning patsiendid ei va-ja enamasti täiendavat trom-bolüütilist ravi. “Kui täiendav trombolüüs on siiski näidusta-tud, on kasutatavate ravimite doosid madalamad ja ravi kes-tus lühem. Seetõttu on hemor-raagiliste tüsistuste tekke oht oluliselt väiksem,” ütles arst.

Ta lisas, et uue seadmega saab jala amputatsiooni ära

hoida ka nendel patsientidel, kellel on trombolüütiline ravi ebaefektiivne või kõrge riski tõttu vastunäidustatud. Sulev Marguse sõnul on Straub Me-dical Rotarexi kasutamisel tei-negi positiivne aspekt – trombi lõhustamise käigus lihvib ka-teeter ka veresoone seinu, mis tagab paremad balloonangio-plastika tulemused.

Kardioloog Sulev Marguse sõnul on trombolüüsi protseduur uue seadmega kiirem ja ohutum. FOTO: ITK

BP A3 Plus BP A2 BasicBP A6 PC

Kuna tegu on meditsiiniseadmega, siis loe hoolikalt kasutusjuhendit ja vajadusel konsulteeri arstiga! Microlife vererõhuaparaadid on saadaval apteekides.

Microlife uued vererõhuaparaadid on kliiniliselt testitud ja rütmihäirekindlad!

ülekaal4 TERVISEUUDISED 6. MAI 2015


Kergem on jätta söömata paki esimene komm, kui saada pidama enne paki tühjaks söömist.

Tagli Pitsi, Tervise Arengu

Instituudi ekspert

Kaalu alandamine nõuab Toitumine Tempo kaks kilogrammi kuus

Tagli PitsiTAI mittenakkushaiguste

ennetamise osakonna ekspert

Peamised märksõnad kaalu alandamisel on teadmised, motivat-

sioon ja tahtejõud. Kuna mo-tivatsiooni ja tahtejõu peab igaüks leidma ise enda seest, siis räägin mina teadmistest. Kaalu langetamine peaks toi-muma aeglases tempos – pa-rim tempo on umbes kaks ki-logrammi kuus, maksimaal-selt neli. Kaalu alandamiseks ei saa ette anda toitumiskava, mida tihti tehakse, vaid ini-mene peab ise endale selgeks tegema toitumise põhitõed ning neid siis järk-järgult oma eluviisi sisse viima.

Üldjuhul on kaalu alanda-mise aluseks reegel – kuluta rohkem, kui toiduga omastad, kuid samas ei tohi unustada, et oluline on kogu toitumine tervikuna, mitte ainult kilo-kalorite lugemine. Tihtipeale saab see hoopis takistuseks.

Alustage üksikutest muu-

datustest, mis tunduvad es-mapilgul kõige kergemini teostatavad ja liikuge alles siis järk-järgult edasi, kui tunne-te, et olete eelmise muudatu-se suutnud täielikult omaks võtta.

Toitumine tasakaalu. Liiga vähene söömine võib anda ke-hale signaali varude kogumi-seks. Tihti hakkab kaal lange-ma pärast seda, kui inimene hakkab sööma endisest roh-kem, kuid teeb seda läbimõel-dult. Seetõttu ongi parem pi-gem keskenduda normaalsele söömisele kui kaalu langeta-misele, küll siis ka kaal vaik-selt langema hakkab.

Ainevahetuse toimimiseks vajab organism erinevaid toit-aineid – põhitoitaineid (val-gud, rasvad, süsivesikud), vett, vitamiine ja mineraalai-neid – kõiki piisavalt ja õiges vahekorras. Nende saamise tagab mitmekesine toitumi-ne, s.o toidud kõikidest toidu-gruppidest. Kui päevane ener-gia tarbimine jääb alla 1600

kcal, osutub piisavas koguses kõigi vajalike ainete ainuüksi toidust kättesaamine praktili-selt võimatuks. Samas on tea-da, et toidust imenduvad kõik ained paremini kui toiduli-sanditest. Seega peaks reegli-na küll toiduga saadavat ener-giakogust vähendama, aga liiale minna sellega ei tohiks. Teisest küljest tuleks suuren-dada füüsilist aktiivsust.

Et teada saada, kuidas oma toitumist muuta, peaks alus-tama toidupäeviku pidami-sest. Sinna tuleks vähemalt kümne päeva jooksul üles märkida kõik, mida sööte-joo-te ning soovituslikult võiksid kogused olla kaalutud. Võrrel-ge kümne päeva keskmist tu-lemust toitumis- ja toidusoo-vitustega ning vaadelge ka oma toitumise regulaarsust. Alustage väikestest muuda-tustest ja järk-järgult.

Õiget rasva ei pea kartma. Leivale ei pea panema võid-margariini, selle asemel sobib toorjuust või hoopis paar to-

Kui inimesed plaanivad kaalu alandamist, siis on paljude sooviks saada kiireid tulemusi en-nast üleliia pingutamata. Lühiajaliselt ollakse nõus kiire kaalulanguse nimel kannatama väl-ja seda, et süüakse väga vähe või proovitakse imet lubavaid tablette ja n-ö supertoite. Kuid millest ikkagi lähtuda, kui on soov kaalu alan-dada?

mati-kurgiviilu. Rasvu ei pea kartma, kuid tuleb vaadata, millistest allikatest need tule-vad. Eelistama peaks kalaras-vu, pähkleid-seemneid-mand-leid. See omakorda tähendab, et liha- ja piimatoodete pu-hul tasuks valida väiksema rasvasusega tooteid – näiteks

asendada võimaluse hapukoor maitsestamata jogurti või va-hukoor piimaga.

Lihatoodetes leiduvad ras-vad on tihtipeale silmaga nähtamatud ehk nn peidetud rasvad. Üldjuhul on tegemist ka küllastunud rasvhapetega, mille saamist peaks vähen-

dama. Seega, valige maitses-tamata lahja (linnu)liha kõik-võimalike pooltoodete asemel.

Janu korral eelistage ala-ti vett. Karastusjooke ja al-koholi tarvitage võimalikult harva. Esimeses leidub pal-ju suhkrut. Alkohol aga an-

KYÄNI NITRO FX™Kyäni Nitro FX™ on patenteeritud segu nonist. Kagu-Aasiast ja Vaikse ookeani saarte piirkonnast pärit noni vilja on paljude põlvkondade vältel kasutatud selle toitainerikkuse tõttu. Tänapäeval kasutatakse nonipuu vilja mitmel pool maailmas igapäevaselt kui head ja väärtuslikku toitainete allikat.

KYÄNI NITRO XTREME™Kyäni Nitro Xtreme ™on unikaalne toode, mis sisaldab koensüümi Q10, tsinki, kroomi ja niatsiini, aidates sul saavutada maksimaalseid tulemusi.Kyäni Nitro Xtreme™ on kordades suurema kontsentratsiooniga patenteeritud noni segu.• Tsink aitab korras hoida süsivesikute ainevahetust, säilitada normaalset testosteroonitaset ja kognitiivseid võimeid.• Kroom soodustab põhitoitainete (süsivesikute, valkude ja rasvade) korrapärast ainevahetust. Kroom aitab hoida normaalset veresuhkrutaset.

ÕIGE TOITUMINE, ROHKEM ELAMUSI!KYÄNI SUNRISE™Kyäni Sunrise™ on meie põhitoode, mida võetakse soovitavalt hommikul. Kyäni Sunrise’i tähtsaim koostisosa on Alaska metsik mustikas – üks võimsamaid antioksüdantide allikaid.Kyäni Sunrise™ sisaldab mitmeid koostisosi; sealhulgas erinevaid puuvilju, taimi, ürte, vita-miine B ja C, foolhapet ning biotiini.“Lihtne ja praktiline päevane annus, mille saad hõlpsalt kõikjale kaasa võtta.”• Vitamiinid B6, B12 ja C soodustavad normaalset ainevahetust, vähendades väsimust ja kurnatust ning toetades närvisüsteemi korrapärast funktsioneerimist.• Vitamiin B6 aitab reguleerida ka hormoonide tööd.• Vitamiin C suurendab raua omastatavust, aidates säilitada immuunsüsteemi korrapärast funktsioneerimist intensiivse füüsilise tegevuse ajal ja järel.• Vitamiin C aitab kaasa kollageeni korrapärasele sünteesile, millel on tähtis roll veresoonte, luude ja kõhrkoe normaalses talitluses.• Biotiin aitab juukseid ja nahka korras hoida.• Folaat (foolhape) toetab immuunsüsteemi normaalset talitlust.

Kyäni Europe AB Ebbe Lieberathsgatan 18B412 65 Göteborg, Sweden

TASUTA toote proovimiseks helista meile +372 668 3002 või saada meie e-postile [email protected] oma nimi, aadress ja telefoni number ning kirjuta, mis onKyäni Sunrise™ tähtsaim koostisosa.

“Nii väikesest kui ka suurest pudelist on lihtne paras kogus võtta. Väikeseid pudeleid on mugav kotis või taskus kaasas kanda näiteks trenniskasutamiseks.”

5 TERVISEUUDISED 6. MAI 2015


kilokalorit peaks inimene päeva jooksul vähemalt tarbima, sest alla selle osutub piisavas koguses kõigi vajalike ainete ainuüksi toidust kättesaamine praktiliselt võimatuks.1600

elustiili muutmist

⦁ Esimese versiooni puhul on lisaks energia liiale rasva-de osatähtsus ligi pool maksi-maalselt soovitatud 35% ase-mel, sh küllastunud rasvha-petest saadakse ligi 18% kogu-energiast soovitusliku mak-simaalse 10% asemel. Soo-la saaks vähemalt kaks kor-da soovituslikust rohkem. See-vastu alla soovituse jääks nii süsivesikud kui ka valgud. Puudu jääb kiudainetest, kalt-siumist, rauast, joodist, vita-miinidest A, D, B2, C ja folaa-tidest. Kui selliselt toituv ini-mene vähendaks energia saa-mist poole peale, vähendaks vaid toidukoguseid, mitte va-likut, siis vastaks rasvade saa-mine soovitusele, kuid valku-de-süsivesikute saamine vähe-neks veelgi.⦁ Teise versiooni puhul on suhteliselt madala energia juures tagatud piisav kogus kõiki toitaineid.

Kõik täiskasvanud peaksid olema aktiiv-sed vähemalt 30 minutit päevas. See ei tähenda alati kiiret metsajooksu, piisab

ka maakaevamisest, kui see higi lahti võtab. Kaalulangetajal on liikumine eriti tähtis, sest see aitab ühelt poolt ainevahetust kiirendada ning teisalt tõhusalt kulutada liigseid kilosid.

Kui ülekilosid on palju, tuleks arsti juures teha kindlaks oma füüsiline võimekus ja alles siis tasa ja targu liikumisega tegelema hakata. Alustuseks sobivad tegevused, millega kaas-

nev koormus liigestele oleks võimalikult väike – ujumine, kõndimine, rattasõit, suusatamine. Meeles tuleb pidada, et liigne füüsiline koor-mus ei ole samuti hea.

Üldse on mõttekas enne kaalu alandamist käia läbi perearsti juurest ja vaadata üle kogu oma tervise seisukord – vererõhk, vere glükoo-si- ja kolesteroolitase, kilpnäärme seisukord jne. Osa inimeste puhul võib tänu tema tervis-likule seisundile kahjuks ollagi kaalu langeta-mine äärmiselt keeruline või peaaegu võima-

tu. Teiste puhul on kaalulangetamine aga kin-ni teadmistes, söödud toidu hulgas, toiduvali-kus, enda liigutamises ja ennekõike tahtejõus oma eluviisi muuta ja neid muutusi säilitada.

Ja kui oletegi paar kilo ülekaalus, see-eest korras tervisenäitajatega, füüsiliselt aktiivne, sööte normaalselt ning ei muretse kogu aeg oma kehakaalu pärast, on see alati parem va-riant kui see, et piitsutate end pidevalt söögi ja trenniga, mõtetes vaid söök, mida te endale lu-bada ei saa.

Pool kilo köö-givilju annab energiat pea sama palju kui 2–3 šoko-laadi-vahvli-kompvekki. FOTO: JULIA-

MARIA LINNA

Kaalu alandamiseks ei saa ette anda toitumiskava, vaid

inimene peab ise endale selgeks tegema toitumise põhitõed.ma 1–2 klaasiga. Mahlast võib küll saada veidi vitamiine, ent oluliselt vähem kiudaineid kui tavalisest puuviljast. See-tõttu tuleks võimalusel eelis-tada mahlale alati tervet vilja või marju. Vähendage või ärge lisage kohvile-teele suhkrut, mett, koort.

Eelista juurvilju ja täistera-tooteid. Et saada enam vita-miine ja mineraalaineid, tu-leks süüa rohkelt puu- ja köö-givilju ning eelistada täistera-jahust tooteid. Eriti tuleks tä-helepanu pöörata köögiviljade söömisele, sest keskmiselt an-navad köögiviljad (v.a kaun-viljad) vaid umbes 30 kcal 100 grammi kohta ehk 500 gram-mi köögivilju annab sama pal-ju energiat kui 2–3 šokolaa-

di-vahvlikompvekki. Pida-ge meeles, et kergem on jät-ta söömata pakist esimene komm, kui saada pidama en-ne paki tühjaks söömist.

Planeerige. Mida rohkem val-mistate oma toite ise värskest toorainest (köögiviljad, kala, linnuliha jne) ja kasutate val-mistoite ning harva pooltoo-teid, seda parema toitaineli-se koostisega toidu endale ta-gate.

Poodi ärge minge tühja kõ-huga. Planeerige söögid ette ning ostke ainult vajamine-vaid toiduaineid. Poes olles lu-gege alati pakendeid! Tihti on soodsam osta kallim toode, nt kui võrdlete erinevate lihatoo-dete lihasisaldust või mahla ja mahlajoogi mahlasisaldust.

nab märkimisväärselt lisae-nergiat, mida kaalulangetajal kindlasti vaja ei lähe (1 gramm puhast alkoholi an-nab 7 kcal).

Piim on hea kaltsiumial-likas, kuid päevas liiter pii-ma juua on kindlasti palju. Piima sõbrad peaksid piirdu-

Liikumine käib toitumisega käsikäes

Võrdlus:Mis juhtub saadava energiaga, kui teha oma toitumises muudatusiSaadab ligikaudne energia, kcal

HOMMIKUSÖÖKRukkileib 70 g 165Või 15 g 110Keeduvorst 30 g 75Kohv, kohvikoor, suhkur 250/20/10 70LÕUNAOODEKartulisalat 150 g 190Kohv, kohvikoor, suhkur 250/20/10 70LÕUNASÖÖKSeljanka 300 g 240Hapukoor 15 g 30Sai 50 g 135Friikartulid 150 g 420Grillvorst 100 g 260Ketšup 30 g 30ÕHTUOODEKohuke 1 tk 140

ÕHTUSÖÖK Viiner 100 g 240Keedetud makaronid 150 g 155Majonees 30 g 215Õlu 500 ml 200Šokolaadi-vahvlikompvek 100 g 540

kokku energiat 3300

Teraleib 70 g 150Toorjuust 10 g 15Tomat 30 g 5Kohv, piim, suhkur 250/20/5 35

Maitsestamata jogurt, marjad, mesi, päeva- lille- ja kõrvitsaseemned 250/100/10/20 340

Värskekapsasupp veiselihaga 300 g 150Teraleib 35 g 75Keedetud kartulid 150 g 115Kanakaste maitsestamata jogurtiga 150 g 130Porgandisalat 150 g 55Vesi 0

Õun 1 tk 60Pirn 1 tk 65

Lõhe 80 g 200Keedetud porgand, brokoli, peet – igat 100 g 115Maitsestamata jogurt 30 g 15Keefir 200 g 110Tomat 100 g 20

1650

6 MÄLU



Mõtted ja aistingud (näiteks loengu kuulamine) liiguvad lü-hiajaliselt läbi sensoorse mä-lu, kuni jõuavad lõpuks lü-hi- ehk töömällu, kus teadmi-sed säilitatakse ajutiselt. Selle hea näide on telefoninumbri-te või e-posti aadresside meel-dejätmine.

Lühimälus olev informatsioon saab püsiva kodeeringu pika-ajalises mälus, kus sellest saab osa meie üldisest teadmiste-pagasist, kuid selle informat-siooni meeldetuletamise või-me varieerub.

howtostudy.comtõlkis Kalle Klein

Harjutused Mälu paremaks

Aju vajab treeningutMälu on õppimise seisukohalt keskse tähtsusega, sest just sinna salvestatak-se kõik teadmised. Ehkki aju võimalu-sed pole kaugeltki läbi uuritud, on siiski teada hulk harjutusi, mis võivad mälu oluliselt parandada ja võimaldavad see-läbi paremini hakkama saada nii õpin-gutes kui ka elus üldiselt.

Mälu treenib hästi ka malemäng. FOTO: WIKIPEDIA

Oomega-6 ja oomega-3, tasakaal on peamine

Rasvhapete tasakaal meie menüüs mõjutab oluliselt inimeste immuunsüsteemi, täpsemalt im-muunsusreaktsioone. Meie organism vajab normaalseks funktsioneerimiseks nii oomega-3 polü-küllastamata rasvhappeid kui ka oomega-6 polüküllastamata rasvhappeid. Oluline on säilitada nende tasakaal.

Oomega-3-rasvhapped, mida leidub külmaveekalades nagu näiteks lõhes, heeringas ning makrellis, omavad tugevat põletikuvastast ning närvisüsteemi kaitsvat toimet. Samuti on leitud, et väheneda võivad depressiooni nähud, soodsad toimed avalduvad südame-veresoon-konnale, ning positiivne mõju ajule ning närvisüsteemile.

Liikumine ja mitmekülgne toitumine on määrava tähtsusega faktorid, mis mõjutavad elukvali-teeti. Mida rohkem liigud ja mida tervislikumalt ja mitmekülgsemalt sa sööd, seda tervem oled.

Oomega-3-6-9-rasvhapped

sisaldavad lisaks D-vitamiini. Oomega-3-rasvhappes sisalduvad eiko sapentaeenhape (EPA) ja dokosaheksaeenhape (DHA) aitavad kaasa normaalsele südametalitlusele.* DHA aitab säilitada normaalset ajutalitlust ja hoida normaalset nägemist.**

Lambertsi toote oomega-9-rasvhapete allikaks on valitud naturaalne oliiviõli ja oleiinhape, mi-da iga kapsel sisaldab 200 mg.

Tarvita 1–2 kapslit päevas koos söögiga või vastavalt arsti või apteekri soovitusele.Toidulisand ei asenda mitmekülgset ja tasakaalustatud toitumist ning tervislikku eluviisi.

Tootja: Lamberts Healthcare Ltd.1, Lamberts Road, Tunbri-dge Wells Kent TN2 3EH

Maaletooja: K&M Pharma OÜ, www.kmpharma.eu

Lambertsi tooteid osta hästivarusta-tud apteekidest ja meie kodulehelt www.kmpharma.eu

Mälu tugevaks tasakaalus oomega-rasvhapetega!

* Kasulik toime avaldub siis, kui päevas tarbitakse 250 mg EPAd ja DHAd.**Kasulik toime avaldub siis, kui päevas tarbitakse 250 mg DHAd.

MÄLU 7



HOIA OMA STRESSITASE KONTROLLI ALL. Stress on sõna otseses mõttes mälu mürgita-ja – kemikaalid, mida organism stressiseisun-dis toodab, häirivad informatsiooni lühimälust pikaajalisse mällu üle kandmise protsessi. Õpi stressikemikaalide vallandumist vähendama.

HARJUTA AKTIIVSET KUULA-MIST LOENGUTES. Kuula tähe-lepanelikult ja tee kokkuvõt-likke märkmeid õppejõu selgi-tustest, ideedest ja toodud fak-tidest, samuti seonduvatest materjalidest, mida leiad muu-

dest kirjalikest allikatest. Kui sa teed aktiivselt märkmeid, selle asemel, et üritad sõna-sõnalt kõike üles kirjutada, rakendad sa oma mälu ja aju märksa sügavamalt. Üks efektiivsemaid seostamisvõtteid on lisada konspekti väike isiklik märkus iga loengu koh-ta, see võib olla midagi niivõrd tähtsusetut na-gu ilm, lõunasöök või lips, mida õppejõud kan-dis, kuid hiljem võib see aidata kogu loengu si-su paremini meelde tuletada.

ÕPPIDES KASUTA ERINEVAID TEHNIKAID. Ära lihtsalt loe teksti või oma märkmeid, vaid loe neid kõva häälega. Võid proovida neid käsitsi ümber kirjutada, kui kasutad tavali-

selt konspekteerimiseks arvutit, või vastupidi. Kui sulle antakse eksami näidisküsimused, siis kirjuta õppimise ajal üles näidisvastused, selle asemel, et lihtsalt teemasid lugeda. Need meetodid hõlmavad nii kordamist kui ka mitmekesisust – teema meeldejätmisel erine-vate toimingutega tekib rohkem seoseid, mis parandavad sinu võimet informatsiooni meel-de tuletada.

KASUTA SIHIPÄRASELT KÜSIMUSKAARTE. Koosta õpitava teema kohta kaardid, millel küsimus (sõna, tekst, pilt, mõiste) on ühel kül-jel ja vastus teisel küljel. Ju-ba ainuüksi nende koostami-ne on hea harjutus, kuid ära

sellega piirdu. Sega kaardid, võta need ükshaa-val ette ja proovi küsimustele vastata. Kaardid, millele andsid vale vastuse, aseta pakki A, õi-ge vastuse saanud aga pakki B. Vaata pakk A iga päev läbi, tõstes kaardid, millele sa õigesti vas-tad, pakki B. Pakk B vaata läbi kord nädalas,

tõstes kaardid, millele sa valesti vastad, taga-si pakki A. See on väga hea vahend faktilise in-formatsiooni õppimiseks, näiteks sõnad ja väl-jendid, võõrkeeled ning ajaloolised sündmused ja kuupäevad.

ÕPI REGULAARSELT JA TIHTI, KUID MITTE ALATI KAUA. Sagedane õppi-mine aitab sul arendada pika-ajalist mälu, millest saad ker-gesti vajalikku teavet meelde tuletada, ning loob ühtlasi po-sitiivse regulaarse harjumu-

se, mis kasvatab eetilist suhtumist töösse. Õp-pimine põhineb pigem regulaarsel kordamisel kui üksnes õppetundide hulgal. Loomulikult pead õppima piisaval määral, et loengu materjali haarata, kuid uuringud on näidanud, et ühest tunnist päevas nädala väl-tel on rohkem kasu kui viiest tunnist intensii-võppest.

HOIA OMA AJU ERGAS. Vaata-mata väikesele kaalule kasu-tab aju ligikaudu veerandi si-nu organismi energiast, mis tähendab, et mõtlemine on raske töö.

Söö regulaarselt ning püüa jälgida, et su toidu-sedel sisaldaks valke ja köögivilju; eriti kasuli-kud on kala, rohelised lehtköögiviljad ning oad. Energiat annavad ka süsivesikuterikkad toidu-ained, näiteks täisteraviljatooted, läätsed ja pruun riis. Uuringud on näidanud, et pikaaja-lise mälu tervisele võib mõjuda kasulikult ka väike kofeiini- (eriti kohv ja roheline tee) või al-koholikogus (eriti punane vein), kuid sellega ei tohi muidugi liialdada.

Töömälu arendamineTÜKELDA PIKAD INFODETAILID LÜHEMA-TEKS LÕIKUDEKS. Kui satud silmitsi keeru-ka informatsioonikilluga, siis püüa jagada see väiksemateks osadeks. Sinu lühimälu suudab talletada korraga 4–7 eraldiseisvat detaili. Seda tükeldamistehnikat arendades võid panna iga

detaili rohkem kasulikku informatsiooni kandma. Üks selliseid näiteid on telefoninumbrid: 5551234567 tundub esmapilgul kee-ruline meelde jätta, ent kui jagada see mitmeks osaks, näiteks “555-123-4567,” suudad seda piisavalt kaua meeles pidada, et hil-jem üles kirjutada või püsimällu salvestada.

Meeldetuletamisvõime arendamine

STIMULEERI ENNAST ERINEVAL VIISIL KOGU PÄEVA JOOKSUL. Loe raamatut, kas või mõni lehekülg. Peatu korraks, et lilli nuusuta-da. Proovi erinevaid toite ja veeda veidi aega loodust vaadeldes. Leia aega regulaarseks sot-siaalseks suhtlemiseks teiste inimestega. Kuu-

la muusikat. Kuigi kuulmist võib stimuleerida igasugune muu-sika, on mõned uuringud näidanud, et klassikaline muusika an-nab siin parimaid tulemusi. Kõikidele neile ergutustele reageeri-des püsib aju paindlikuna ja see aitab kaasa töömälu arengule.

MÄNGI MÄNGE, MIS KESKENDUVAD INFOR-MATSIOONI KIIRELE JA KORREKTSELE KÄ-SITLEMISELE. Internetis leidub õppemänge, mis on välja töötatud spetsiaalselt mälu tree-nimiseks. Kasuta mitut erinevat tüüpi mänge, et treenida ja arendada erinevaid aju piirkon-

di. Loomulikult ei tohi need mängud õpinguid segama hakata, küll aga on see lõbus meetod, kuidas leevendada stressi ja aren-dada samal ajal mälu. Paljud nendest mälumängudest on inter-netis tasuta saadaval ning nende abi mälumahu suurendamisel on tõestatud.

Uuringud on näidanud, et pika-ajalise mälu tervisele võib mõju-

da kasulikult ka väike kofeiini- (eriti kohv ja roheline tee) või alkoholiko-gus (eriti punane vein), kuid sellega ei tohi muidugi liialdada.

8 MÄLU



Mis on mis:Dementsus⦁ Aju kahjustavast orgaanilisest haigusest tin-gitud ulatuslik psüühiliste funktsioonide hal-venemine. ⦁ Keskne sümptom on mälu, sageli eelkõige uu-te teadmiste omandamise võime nõrgenemine. ⦁ Peale mäluhäirete on patsiendil vähemalt üks muud tüüpi kognitiivse funktsiooni häire, näi-teks rääkimis- ja arusaamis-, kirjeldamis- või planeerimisraskused.

Eestis saab vaid 10% dement-

susega patsienti-dest diagnoosi õige-aegselt. Sageli ei os-ka omaksed muutusi tähele panna või nad ka häbenevad.EELK Tallinna Diakooniahaigla juht Jelena Leibur

Vahemere dieeti pidavatel eakatel esineb 40% vähem Alzheimeri tõbe kui neil, kes sellist toitumist ei harras-ta, kirjutas Soome lehes Me-diuutiset sealse haigekassa juhtiv uurija Paula Hakala.

Vahemere dieedi teeb heaks see, et see sisaldab rohkelt köögi vilju, marju, pähkleid, taimeõli ja kala, samal ajal aga vähe küllastunud rasvu.

Mäluhaigused räsivad aju ja soodustavad dementsuse tek-kimist, mis omakorda vähen-dab inimese igapäevast toime-tulekut. Soomes kannatab de-mentsuse all 240 000 inimest. Igal aastal haigestub sellesse 13 000 inimest ja haigestumise risk kasvab koos keskmise va-nuse tõusuga. Seetõttu on täh-tis leida ennetavaid meetmeid, mis aitaksid dementsuse tekki-mist edasi lükata.

Kuigi soodumus Alzhei-merile võib olla pärilik, saab elustiilimuutustega üht-teist muuta. Alzheimer on peami-ne mäluga seotud haigus ning moodustab 60–79% kõikidest mäluhaigustest.

Toit mõjutab mitmel viisil südame ja veresoonte tervist. Kuna veresooned toidavad ka aju, siis toit mõjutab aju tervist ja seekaudu mälu. Kõrgenenud vererõhk, muud südame-vere-soonkonnahaigused ja ülekaal on märkimisväärsed mäluhäi-rete riskitegurid. Toitumise ja elustiili muutused aitavad mä-luhaigusi ära hoida.

Toit peab varasest lapsepõl-vest alates vastama aju vaja-dustele. Ajus on närvirakku-de ümber kaitsev närvitupp, mis koosneb müeliinist (när-vikiude ümbritsev rakumemb-raan). Selle ülesanne on kiiren-dada närviimpulsside kulgu aju infotöötlusesse. Müeliinist 70–85% on rasv, mistõttu toidu rasvasisaldus on mäluhaiguste seisukohast väga oluline.

Vajalik kvaliteetne rasvOn viiteid selle kohta, et kala söömine võib aidata enneta-da mäluhaigusi. Mõjuteguriks peetakse siin oomega-3-rasv-

happeid (DHA ja EPA). Arvatak-se, et need vähendavad Alzhei-meri haigusele tüüpilist närvi-rakkude hävimist. Kala kõrval on hea ka rapsiõli, linaseemne-õli ja pähklid ja seemned. Kala-õlikapslite võtmise kohta teh-tud uuringud on vastuolulised, seega nende kasutegurist ei ole teaduspõhiseid tulemusi.

Küllastunud ehk kõvad ras-vad on aga dementsuse riski tõusuga seotud. Nende rohke tarbimine lisab verre lahus-tumatuid valke ehk amüloide ja see tekitab aeglast põletik-ku, mis ohustab ka närvirak-ke. Küllastunud rasvad võivad kaasa tuua ka vere kõrgenenud kolesteroolisisalduse ja samuti aju kaitsva hematoentsefaal-barjääri häire, mistõttu pääseb ajusse kahjulikke aineid.

Uuring toetab väiteidRahvastikupõhine CAIDE-uu-ring keskendus 1450 keskealise-le inimesele, keda jälgiti 21 aas-ta vältel. Selgus, et küllastunud rasv oli eriti kahjulik ApoE4 al-leelide kandajale, keda on 25–30% soomlastest. Neile oli mä-luhaiguste risk mitmekordne võrreldes teistega.

Ajul puudub energiataga-vara, mistõttu vajab see pide-valt toidust saadavat glükoosi. Pelgalt suhkrut aga süüa po-le soovitav, sest aju saab va-jaliku kätte ka leivast, kartu-list, marjadest ja muudest toi-duainetest.

Ajule on kasulikud ka väi-kesed vahed toidukordade va-hel ja väiksemad toiduannu-

sed korraga. Nii on tagatud ve-resuhkru tasakaal, mis aitab vajalikku meeles pidada ja pa-randab keskendumisvõimet.

Värsked viljad kaitsevadKa köögiviljad, puuviljad ja marjad näivad kaitsvat de-metsuse eest. On aga ebasel-ge, kas põhjuseks on neis si-salduvad vitamiinid või on asi muus. Eriti heaks marjaks mä-lu kaitse seisukohalt peetakse mustikat.

Mälu tervise hüvanguks on hea tarvitada B12 vitamiini, mi-da aju kasutab närvirakkude moodustamiseks ja toimimi-vana hoidmiseks. See sisaldub loomses toidus, nii et segatoi-dul olijad saavad seda piisavalt, ehkki ühe soomlaste uuringu järgi oli 12% üle 65aastastel ini-mestel B12 vitamiini imendu-mine vähenenud. Taimetoit-lastel on tähtis täiendada oma toiduvalikut B12 vitamiiniga.

Samuti aitab mäluhaigu-seid ennetada vitamiinide E ja C piisav tarbimine. Mõned uu-ringud näitavad ka, et tee, ka-kao ja tumeda šokolaadi abil saab mälu korras hoida, sest need sisaldavad antioksüdan-te. Neid sisaldavad ka mõned maitseained ja ürdid, mistõt-tu võiks neid eelistada soolale. Mõõdukat kohvijoomist (kolm-neli tassi ööpäevas) on samu-ti ajule soodsaks peetud. Seda põhjusel, et kohv sisaldab ko-feiini, magneesiumi ja kloro-geenhapet, mis on ka antiok-südandid.

Terviseuudised

Violetta [email protected]

Enamasti kujutatakse vanaini-mesi meeldiva lehte lugeva va-naisana või sukka kuduva va-naemana, kel on vaja lihtsalt rohtusid võtta ja kes ei suuda noortega võidu rahmeldada. Paraku kimbutab vanureid li-saks muudele tõbedele ka oht dementsusesse haigestuda.

Nii on uuringutest selgu-nud, et üle 65aastaste vanu-serühmas on dementsuse le-vimus umbes 5–8%, kuid üle 80aastaste seas kannatab sel-le sündroomi all juba iga kuues patsient ehk enam kui 20%. Aastaks 2050 on aga hoolt vaja-vate vanade inimeste arv kas-vanud maailmas hinnanguli-selt kolm korda suuremaks kui näiteks 2013. aastal.

Kui palju dementsusega ini-mesi Eestis elab, pole teada, kuid 2000. aastal oletati spet-sialistide poolt, et see arv võiks olla 11 000 ja 15 000 vahel. Sa-mas on neist diagnoosi saanud vaid kümnendik.

Enamik patsiente jääb diagnoosimata2006. aastal koostatud dement-suse ravijuhendist selgub, et enamik dementsussündroomi-ga patsiente jääb meil diagnoo-simata, kuna hooldajad kaebu-si ei edasta. Kindla nosoloo-gilise diagnoosini ei jõua pat-siendid, keda käsitletakse ai-nult perearsti poolt. Diagnoo-sita jääb umbes 75% mõõduka-test ja rasketest juhtudest ning rohkem kui 95% kerge kahjus-tusega juhtudest.

Dementsuse aladiagnoosi-tust möönab ka EELK Tallin-na Diakooniahaigla juht Je-lena Leibur: “Eestis saab vaid 10% dementsusega patsienti-dest diagnoosi õigeaegselt. Sa-geli ei oska omaksed muutusi tähele panna või nad ka häbe-nevad,” nendib Leibur. Ta ju-hib tähelepanu, et lisaks lähe-

Dementsus Paljud diagnoosimata

Segaduses vanu Inimesed unistavad järjest pikemast elu-east ja kõrget eeldata-vat vanust peetakse töövõiduks. Enamas-ti näevad selles prob-leemi vaid demograa-fid ja eelarvete koos-tajad, kuna see inime-ne on siiski ülalpee-tav ning tema kulud tervishoiule tõusevad hüppeliselt.

Õige toit hoiab ära mäluhaiguseid

Mäluhai-gused soo-dustavad lisaks ka dementsu-se tekki-mist. FOTO:

WIKIPEDIA

KINGI EMALE ENERGIAT!Bio-Quinone Q10 30 mg 60 kapslit + tasuta 30 kapslit

EE_Q

10_A

d_Terviseu

udised

_136

x88_

0415

www.pharmanord.ee

50%TASUTA

Otsi parimat hinda: www.raviminfo.ee ja www.apteegiinfo.ee

MÄLU 9



daste küsitlemisele on perears-tile heaks abivahendiks ka Mi-nimentali test. Väga oluliseks peab ta ka perearstide ja õdede dementsuse alast täiendkooli-tust ning nõustamist.

“Osa dementsuse vorme, na-gu näiteks kilpnäärme talitus-test tingitud, on ravitavad ja siis on küll kuri karjas, kui sel-list olukorda ei märgata,” juhib Leibur tähelepanu. Ta lisab, et kuigi dementsus pole enamas-ti ravitav, on olemas siiski ra-vimid, mis esimeste haigus-nähtude ilmnemisel võtma ha-kates pidurdavad dementsuse süvenemist ja annavad kaks-kolm aastat aega juurde.

Keskmiselt seitse aastat kestva letaalse lõpuga haiguse

puhul on see päris arvestatav näitaja. Juba välja kujunenud sügava dementsuse puhul po-le sel ravimil aga enam mõtet.

Kodus saab hooldada teatud piirini Kui dementsusega patsiendi-le on elupäevi antud ja ükski teine haigus või õnnetus teda ära ei vii, siis ühel hetkel te-da kodus hooldada ega valva-ta enam ei saa ning otsustada tuleb hooldusasutuse kasuks.

Kuigi enamasti oma lähe-dast hooldekodusse ega hool-dushaiglasse viia ei taheta, on paradoksaalsel kombel need, kel see õnnestub, õnnega koos. Reaalsus on see, et hooldus-kohti napib vaatamata kõrgele hinnale (hooldekodus umbes 600 eurot kuu ja hooldushaig-las tasulisel kohal 900, haige-kassa makstaval tuleb tasuda omaosalus umbes 300 eurot). Omal jalal ringi tatsavat mä-lu- ja võimalike käitumishäi-retega vanainimest ei taha aga naljalt keegi võtta – kardetakse ärajooksmist ja agressiivsust.

Probleemi möönab ka Lei-bur: “Kõik hooldekodud ei taha dementsusega patsiente võtta – neil on toimetulekuproblee-mid, nad lõhuvad asju ja mähk-

meid.” Leiburi sõnul on siis hooldaja ülesanne neid jälgida, tegevust leida ja probleem la-hendada, kui vanainimene ki-pub näiteks öösel uitama.

Sageli võib selleks olla mõ-ni konkreetne ebamugavus või valu, mida dementsusega inimene ei suuda väljendada. “Personalil peavad olema kind-lasti vastavad teadmised,” üt-leb Leibur.

Lisaks toob MTÜ Eesti Omastehooldus asutaja ja juht Helle Lepik välja, et üldjuhul dementsusega inimene oma seisundit ei tunnista ning va-jadust ravi järele ei näe.

“Siin on vaja head oskusli-kult lähenevat ametnikku või inimest, keda dementne usal-dab. Praktiliselt toimib ravi-le suunamine sotsiaaltöötaja, arsti ja politsei koostöös,” ütleb Lepik. Samuti on tema sõnul ka hooldusasutuses probleemiks patsiendile ravimite manusta-mine ja need võiksid olla ker-gemini võetavad kui tabletid.

Diakooniahaiglas on eral-di osakond 24 kohaga, kus on sügava dementsusega patsien-did, kuid kergema vormiga hai-ged on ka teistes osakondades. “Mina soovitan kindlasti eraldi osakonda,” ütleb Leibur.

reid üha rohkem

Üldiselt on dementsed hea-tahtlikud, kuid äraarvamatu käitumisega. FOTO: MEELI KÜTTIM

965⦁ patsienti kasutas eelmi-sel aastal dementsuse sünd-roomi pidurdamiseks mõel-dud ravimit donepesiil, tei-sel Eestis müüdaval dement-sust leevendaval ravimil me-mantiinil oli 316 kasutajat. Mõlemal ravimil on 50% soo-dustus.

Probleem:Omastehooldajad: mis saab edasi?Omastehooldajate hinnang oma olukorrale

⦁ Tulevad küll toime tänu ea-kate päevahoiu teenusele, aga see kõik on kurnav ja enda ter-vis on viimase aasta jooksul pidevalt halvenenud. ⦁ On suur vajadus ööpäeva-ringse järelevalvele järele, sest saamata jäävad nädalavahetu-sed, riigipühad ja iga-aastane puhkus, mil pole eakat kelle-gagi jätta. ⦁ Üksi elavat eakat tuleb iga päev külastada, viia toiduai-neid ja ravimeid ning jälgida, et ravimid saaks võetud. ⦁ Pereelu kannatab, piinab pi-dev väsimus, sest ka palgatööl tuleb edasi käia. ⦁ Dementsuse olemuse ja abi-võimaluste kohta vähe infot. ⦁ On hirm – kaua saab hakka-ma ja mis saab siis, kui enam ei saa?Allikas: Merike Kravets, Maiu Kauber

MTÜ Kääpa Hooldekeskus asutati 19. juulil 2005. Kääpa Hooldekeskus asub Jõgevamaal Saare vallas Kääpa külas, mis on orienteeritud vanurite ja puuetega inimeste ööpäevaringsele hooldusele ja rehabilitatsioonile. Peahoone mahutab 35 elanikku. Elamiseks on ühe-, kahe- ja kolmekohalised toad. Peahoones asub ka uus ja moodne köök söögisaaliga. Hooldekeskusel on ka suure võimsusega uus pesumaja.

Kellele mõeldud?Kääpa Hooldekeskus on asutus, mis on loodud 56 eakale või puuetega isikule alaliseks või ajutiseks elamiseks. Hooldekesku-se eesmärk on tagada oma klientidele nende eale ning seisundile vastav hooldamine, põetamine ja rehabilitatsioon.

Kuidas siia elama saab?Saare Hooldekeskuse elanikuks võib soovi korral saada iga eakas ja füüsiliste puuetega isik kõikjalt Eestist. Vajalik on eelnev kok-kulepe meie juhtkonnaga. Vajalikud dokumendid:

• pass• puude korral seda tõendav dokument• pere- või raviarsti väljavõte haigusloost• kohaliku omavalitsuse poolt suunatutele garantiikiri

tasumise kohta• eraisikust maksja puhul kohapealne leping

Kui inimene meile elama asub, võib ta soovi korral kaasa võtta oma armsaks saanud riided, nipsasjad.

Kääpa Hooldekeskus osutab järgnevaid teenuseid:• hooldus• põetus• sotsiaalnõustamine• esmatasandi arstiabi• Loob võimalused klientidele suhtlemiseks

ja huvialaseks tegevuseks.

Info ja broneerimine tel 528 8217

10 HIGISTAMINE



Mis on mis:LiighigistamineHigistamine suuremal määral kui vajalik nor-maalseks keha jahutamiseks. Millal tasub pöörduda arsti poole⦁ liigne higistamine ilma ilmse põhjuseta on kestnud üle kuue kuu⦁ higistamine esineb mõlemal kehaküljel jä-medalt samas koguses⦁ hood esinevad vähemalt kord nädalas⦁ higistamine segab igapäevatoimetusi⦁ liigne higistamine algas enne 25. eluaastat⦁ higistamist ei esine öösel⦁ perekonnas esineb liigset higistamistSümptomid, mille korral tuleks muretseda⦁ higistamine toob kaasa kaalukaotuse⦁ higistamine tekib peamiselt magamise ajal⦁ higistamine koos palaviku, rinnavalu, õhu-puuduse ja kiire pulsiga⦁ higistamine ja valu või survetunne rindkeres⦁ higistamine on pikale veninud ja seletama-tu põhjusega

Elo KuumFertilitase erakliiniku nahaarst

Tõenäoliselt kannatab kuni 3% rahvastikust liighigistamise ehk hü-

perhidroosi all. Mõne uuringu kohaselt peab kuni veerand elanikest end aeg-ajalt tuge-valt higistajaks. Paljudel juh-tudel ei ilmne liigsele higista-misele mingit põhjust.

Idiopaatiline ja primaarne higistamine algab tavaliselt lapse- või noorukieas, võib ol-la pärilik ja esineb peamiselt paikselt kätel, jalgadel, kaenla all, harvem näol. See on val-davalt seotud emotsionaalsete faktorite ja soojaregulatsioo-niga. Huvitav on see, et kuigi primaarse hüperhidroosi all kannatavad inimesed kogevad higistamishoogusid üldjuhul vähemalt kord nädalas, ei juh-tu see tavaliselt öösiti.

Sekundaarne generalisee-runud (üle kogu keha) higista-mine tekib tüüpiliselt hilise-mas eas ja seda kogetakse ha-

Liighigistamine vajab arstilt abi

podagra), verevähk, lümfi-vähk, menopaus, neuroloogi-lised haigused, tuberkuloos, psühhiaatrilised häired, tea-tud ravimid. Mõjutab aga ka vürtsikate toitude (küüslauk, sibul) ja jookide (kofeiin, alko-hol) tarbimine.

Et aru saada higistami-se tugevusest, sobib higitest pabersalvrätiku või joodila-husega. See näitab, palju higi imendub nahapinnalt. Kind-lat piiri normaalse ja liigse hi-gistamise vahele ei ole tõm-matud. Võib öelda, et kui hi-gistamine hakkab segama igapäevaelu, on tõenäoliselt tegemist liighigistamisega.

Tähtis on teada, et mitmed ravimid võivad kõrvaltoime-na põhjustada higistamist. Näiteks on higistamine mõ-ne antidepressandi sage kõr-valtoime.

Kokkuvõtlikult: kui inime-sel on kahtlus liigsele higista-misele, oleks igal juhul mõist-lik külastada naha- või pere-arsti.

rilikult ka öösiti. Sekundaar-se higistamise taga on sageli meditsiinilised põhjused, näi-teks ainevahetushäired (kilp-näärme üliaktiivsus, diabeet,

Kui higistamine hakkab segama igapäevaelu, on tõe-näoliselt tegemist liighigis-tamisega. FOTO: WIKIPEDIA

Vaata lähemalt:

www.higistamine.ee

Mis on liighigistamineehk hüperhidroos?

Millised võimalused on liighigistamise leevendamiseks?

Küsimustik: kas sul on hüperhidroos?

Mis on liighigistamineehk hüperhidroos?

Millised võimalused on liighigistamise leevendamiseks?

Küsimustik: kas sul on hüperhidroos?

HIGISTAMINE 11



Primaarse ja paikse higistamise (kaenlaalused, peopesad, tallad) ravi saab alustada apteegis müüdavate tugevamate antiperspi-rantidega, kuid kui liigne ja/või üle keha higistamine tekib äkit-selt või öösiti, tuleks pöörduda arsti poole võimaliku haigusli-ku põhjuse väljaselgitamiseks. Samuti tuleb vajadusel tegeleda higistamisega kaasuvate tüsistustega, näiteks bakteriaalsed ja seeninfektsioonid. Ravivariandid ulatuvad antiperspirantidest kirurgiliste protseduurideni.

⦁ Tugevatoimelised antiperspirandid Esimene valik paikse liighigistamise ravis. Sageli aetakse sega-mini terminid antiperspirant ja deodorant. Antiperspirant pär-sib higi eritumist, deodorant vaid maskeerib higi lõhna. Peamiseks toimeaineks on alumiiniumisoolad, mille mõjul teki-vad higinäärmete juhadesse pindmised ja ajutised higistamist takistavad “korgikesed”. Need eemalduvad nahalt pesemise ja rakkude loomuliku irdumisprotsessi käigus, mille järel taastub ka tavapärane higistamine. Sageli ei pruugi laiatarbetoodetest piisavalt abi saada, kuna nen-de aktiivaine sisaldus on liiga väike. Tugevamaid antiperspiran-te müüakse apteekides ning alumiiniumkloriidi protsent neis on 10–20%. Kohe ei ole mõistlik valida kõige kangemat toodet, vaid ravi tu-leks alustada keskmise tugevusega antiperspirandiga ja vaja-dusel ajapikku see tugevama vastu välja vahetada. Väga tundli-ku naha korral tuleks eelistada madalamat alumiiniumkloriidi kontsentratsiooni ja alkoholivaba toodet.Tooted kantakse higistavatele piirkondadele eelistatult ööseks, mil higinäärmed on puhkeseisundis. Sageli piisab 1–2 kasutus-korrast nädalas. Oluline on kanda ainet õhukese kihina kuivale, tervele nahale ning mitte vahetult pärast raseerimist. Ei mak-sa karta, et see takistab keha jahutamist, kuna näiteks kasvõi kaenlaaluste pindala on üle 300 korra väiksem kogu keha pind-alast. Antiperspirantide mõju on kõige tugevam kaenla all, veidi väik-sem peopesadel ja taldadel. Liigse higistamise blokeerimisel on suur võimalus pääseda ka ebameeldivast kehalõhnast, kuna halb lõhn on valdavalt tingitud higi ja bakterite koosmõjust.

⦁ Botoxi süstidBotuliintoksiin blokeerib ajutiselt närviülekande higinäärme-

tele. Botoxi süste teostatakse eelkõige kaenlaaluste ja labakäte higistamise korral. Ravimit süstitakse nahasiseselt paljudesse punktidesse, keskmiselt 1–2 cm vahedega. Higistamine peatub keskmiselt kuueks kuuks. Toime on kõige pikem kaenla all, lü-hem peopesadel ja taldadel. Süste tehakse mitmetes erakliiniku-tes, hind on umbes 450 eurot.

⦁ Iontoforees Kõige tõhusam protseduur eelkõige labakäte ja -jalgade higista-mise korral, kuid samas üsna aega ja kannatust nõudev. Tege-mist on veeprotseduuriga, mille ajal juhitakse nõrk elektrivool nahka. Arvatakse, et selle toime on sarnane antiperspirantide omaga. Protseduuri saab läbi viia koduse aparaadiga, mida on tõenäoli-selt võimalik tellida interneti kaudu. Sessioon kestab 10–20 min ning protseduuri tehakse mõnel korral nädalas, millele järgneb säilitusravi ühe- kuni kolmenädalaste intervallidega.

⦁ Suukaudne ravi Sobib eelkõige inimestele, kes kannatavad üle keha higistamise või näo punetushoogude, kuid ka labakäte ja jalgade higistami-se all. Kuna raviga võivad kaasuda ebasoovitavad kõrvaltoimed, nagu suukuivus, nägemishäired, uriinipeetus, kõhukinnisus, südamepekslemine, on see harva näidustatud.

⦁ Endoskoopiline rindkere sümpatektoomia Operatsiooni käigus lõigatakse üldnarkoosis patsiendil läbi hi-ginäärmeid reguleerivad närvid. Selle tulemusena lakkab um-bes 98% patsientidel peopesade higistamine ning taanduvad näo punetus -ja/või higistamishood. Higistamise taastekke võima-lus on väike. Kaenla all ei ole efekt nii hea (umbes 75%). Tüsistu-sena võib aga tekkida kompensatoorne higistamine teistes keha-piirkondades.

⦁ Pindmine liposuktsioonTehakse samuti üldnarkoosis. Näidustus on kaenlaaluste liighi-gistamine, mis ei ole allunud konservatiivsetele ravidele, seal-hulgas Botoxile. Läbi mõne väikese nahalõike eemaldatakse kü-reti abil nahaalust kude ja suurenenud higinäärmeid. Efektiiv-sus on 95%, kuid aja jooksul, tüüpiliselt kuue kuu jooksul, võib näärmekude ja higistamine taastuda.

Tasub teada:Mida on võimalik liighigistamise vastu ette võtta?

MAXIM –TUGEVAIM HIGISTAMISE JA HALVA

KEHALÕHNA VASTU!Maxim on tugevatoimeline higipulk, mida periooditi vajavad ka nn. normaalsed higistajad.

utivräv aj utanhõL •

ilohokla adlasis iE •

VAID 1–2 KORDA NÄDALAS

Saadaval hästivarustatud apteekides.

eletäk ,eledaglaj ,alla alneaK •eletsilemsiet ,eletsian ,eletseeM •

• Väga tundlikule nahale

MAXIM SENSITIVE

UUSMAXIM SALVRÄTID (sobib hästi reisile, otsmikule ja näole)

12 NAHK


toimetaja Siret Trull, tel 667 0455, e-post [email protected]

Ekseem Seborroiline dermatiit

Liigrasu annab seenele hoogu

Suu kohal olev dermatiit lapsel, kel on harjumus pidevalt oma huuli limpsida. FOTO: WIKIPEDIA

E, T, N, R 9.00–17.00K 9.00–19.00, L 10.00–13.00

Liivalaia 32Tallinn 10118Tel 600 0666

• Ortopeedilised tugisidemed(ortoosid, korsetid)

‡ � 6 RQ J D Y | | G � E D Q G D D ç L G

• Amoena välised rinnaproteesid ja spetsiaalpesu

• Ravisukatooted

• Valmislahased (sõrme, käe, jala)

• Silikoonist ortopeedilisedabivahendid

• Ortopeedilised tallatoed

• Taastusravivahendid

• Nahahooldusvahendid

• Inva- ja liikumisabivahendid

Isikliku Abivahendi Kaardiga müük ja laenutus soodustingimustel!

Nõustamine, tellimine: tel 5560 5125, faks 711 2883, e-post: [email protected]

E-pood: www.invaabi.ee

NAHK 13



Mis on mis:Seborroiline dermatiit ⦁ Seborröa, seborroiline ekseem.⦁ Nahapõletik, mis esineb rasu näärmete k ohtades.⦁ Enamasti kulgeb kroonili-selt ja teravneb kevadel või sü-gisel. ⦁ Võib esineda igas vanuses, isegi imikueas.⦁ Imikutel laheneb tavali-selt ise ja püsib vaid harva üle aasta.⦁ Statistika järgi kõige sage-damini meestel. ⦁ Levimus on umbes 2–5% maailma rahvastikust. ⦁ Suurenenud on rasu toot-mine ja piirkonniti nahapõle-tik. Naha rasu on suurepärane kasvukeskkond paljudele pa-togeensetele ja tinglikult pato-geensetele mikroorganismide-le, mis provotseerivad nahapõ-letikku. Seetõttu asuvad põle-tikulised piirkonnad tavaliselt nahal, külluslikult varustatud rasunäärmete kohtades: seljal, rinnal, mõnes näopiirkonnas, peanahal.⦁ Mõningatel juhtudel võib viia erinevate tüsistusteni: alopeetsia (laiguline juukse-tus), marrastused, kõõm, ble-fariit või konjunktiviit, põle-tikud jm.⦁ Saab edukalt kontrollida, kuid kahjuks mitte välja ravi-da. Ravi tuleb alustada vara-kult esimeste haigustunnuste tekkimisel ja mitte katkestada enne ravikuuri lõppu.

Kahjus-tatud na-

ha sügamine võib tekitada teistkordse infektsiooni.

Ella TuzVitaclinika dermatoveneroloog

Nahahaiguse seborroi-lise dermatiidi peami-ne põhjustaja on seen

Pityrosp orum ovale, mis esine-vad nahal spooride kujul 90%-l inimestest, kuid nen-de aktiivne kasv käivitub ai-nult kõrgendatud naha ja ra-sunäärmete eritiste puhul ja kohaliku või üldise immuun-suse langusele.

Elamiseks ja paljunemi-seks kasutavad seened aktiiv-selt naha rasu ja võivad põh-justada nahapõletikku.

Tihti aitab põhjuste kõrval-damisest. Aktiivse ja liigse rasu eritumise eelsoodumust võivad põhjustada nii sisemi-sed kui ka välised tegurid.

Sisemisteks teguriteks või-vad olla näiteks endokriinsüs-teemi haigused, närvisüstee-mi haigused, epilepsia, Par-kinsoni tõbi, geneetiline eel-soodumus seborröale, im-muunsuse häired (HIV, AIDS, kaasasündinud immuunpuu-dulikkus) jt.

Välistest teguritest võivad dermatiiti soodustada liighi-gistamine, külm õhk; vale toi-tumine, vähene tsingi sisal-dus toidus, avitaminoos PP, stressisituatsioon, leeliseliste pesuainete ja hügieenitoodete kasutamine.

Paljudel juhtudel aitab põhjuse kõrvaldamine sellest nahahaigusest vabaneda või vähendada haiguse progres-seerumist ja kordumist.

Kahjustatud nahka kratsida ei tohi. Haiguse intensiivsus ja sümptomite iseloom sõl-tub selle tüübist ja nahapõle-tiku asukohast. Lokaliseeru-mine peanahal võib kaasne-da lööve ja punetus, võib tek-kida ka kõõm ja juuste välja-langemine.

Teiste kehaosade nahal il-mub selgelt määratletud piir-kondades punetus roosade paapullidega, seejärel tekib nahale koorik, mis kleepub kokku rasunäärmete sekret-siooniga. Kahjustused kipu-vad ühinema ja levima ring-suunas. Selle tulemusena moodustub nahal märkimis-väärse suurusega põletikuli-si kohti, mis põhjustavad pat-siendile ebamugavust, tuge-vat sügelust või valulikkust.

Kahjustatud naha kriimus-tamine või sügamine võib te-kitada teistkordse infektsioo-ni ja mädaniku. Kui haigus le-vib nina tiibadele, kulmude-le, kõrvadele või kuulmeka-nalile, võivad tekkida nina ja neelu, silmalaugude ja kõrva-de põletikulised haigused.

Paljud patsiendid pane-vad tähele, et seborröa sümp-tomid võivad ägeneda, kui ri-kutakse dieeti ja alkohoolsete jookide kuritarvitamisel, sa-muti vürtsikaid, soolaseid ja magusaid toite süües. Dieedi jälgimisel sümptomid taan-duvad ning paranemisprot-sess kiireneb.

Ravitakse nii tagajärgi kui ka põhjust. Peanaha derma-tiidi ravi toimub kompleks-selt. Määratakse dieet, soo-vitatav on tarvitada toiduai-neid, kus leidub rohkesti tsin-ki, vitamiine A, B, C ja PP, se-leen.

Lisaks on soovitav kasuta-da seenevastast ravimit: kree-mi, geeli või šampooni.

Koos sellise raviga teosta-takse põhihaiguse ravi, mis aitab kaasa seborröa tekke-le. Võimaluse korral kõrval-datakse haigust soodustavad faktorid, nt stress, hüpoter-mia, alatoitumine jt.

Näonahk nõuab spetsiaalset hooldust. Seborröadermatiidi ravi näonahal puhul on kee-ruline. Lisaks põhjuste likvi-deerimisele sisaldab ravi mit-meid üldisi soovitusi toitumi-se normaliseerimiseks ja näo-naha hoolduseks.

Näonaha hooldamisel ei to-hiks kasutada tugevatoimeli-si vahtusid ja seepe näo pese-miseks. Naha puhastamiseks tuleks kasutada spetsiaal-seid geele või pesemispiima-sid, mis sisaldavad antisepti-lisi komponente, seenevasta-

seid ja põletikuvastased oma-dusi (nt ketokonasool, teepuu-õli, salitsüülhape, tsink, se-leen, liitium, nõiapuu eks-trakt, kvassia jt). Ei tohi kasu-tada alkoholi baasil puhastus-vedelikke ja toonikud.

Hormonaalseid komponen-te sisaldavaid salve ja kreeme võib kasutada ainult arsti jä-relevalve all.

Haiguse tekkimisel silma-lau piirkonnas ja blefariidi või konjunktiviidi arenguga mää-ratakse raviks silmalaugude ja silmade pesemine antisep-tiliste lahustega ja antibakte-riaalsete silmasalvide ja sil-matilkade kasutamine.

Abiks ka tabletid, kreemid ja valgusravi. Seborroilise der-matiidi ravi saab teostada eri-nevate mudelite abil, kasuta-des erinevaid farmakoloogili-si aineid.

Tablettidest aitavad nt an-tibiootikumid, antihistamii-nikumid, multivitamiini ja mineraalainete kompleksid.

Ravikreemidest võib ka-sutada seenevastaseid salve (Nizoral, Mikospor, Lamisil® jt), hormonaalseid salve (Elo-kim jt) või immunostimulaa-toreid (Elidel). Arst võib mää-rata ka ravimeid, mis norma-liseerivad seedetrakti ja teis-te kaasuvate haiguste ravi-miseks.

Füsioteraapia on samu-ti üks seborroilise dermatiidi ravi. Selleks määratakse pat-siendile darsonval, UV-kiir-gus, laserravi või krüoteraa-pia.

14 TÖÖTERVISHOID



Pane tähele:Asutuse esmaabiandja ülesanded⦁ Annab esmaabi tööõnnetuse või tervisekahjustuse korral.⦁ Jälgib esmaabivahendite vastavust kehtestatud nõue-tele, vajaduse korral täiendab nende kogust või tellib uue.

⦁ Kontrollib esmaabikapi sisu ja esmaabivahendite kehtivus-aega.⦁ Kutsub kiirabi, kui esmaabi andmisega pole võimalik prob-leemi lahendada.

Toomas PõldQvalitas Arstikeskuse ASi peaarst

Kuigi inimesed kipu-vad kindlameelselt ar-vama, et õnnetus siiski

hüüab tulles, võib tekkida oo-tamatuid olukordi, mis võivad aset leida ka töö juures. Para-ku peab kiirabi sageli tõdema, et kannatanu seisund on töö-tajate tegevusetuse tagajärjel lootusetu – abi andmisega on hiljaks jäädud.

Esmaabi tuleb osata õiges-ti anda. Õnnetusi juhtub iga päev ja palju elusid saaks päästa, kui oskuslikult esma-abi anda. Esmaabi eesmärk on tagada elumärkide olemasolu kiirabi tulekuni. Kuid selleks on vaja osata abi anda õiges-ti, sest oskamatu tegutsemi-ne võib olukorra veelgi hulle-maks teha.

Igas töökohas peab ole-

ma inimene, kes on läbinud esma abikoolituse ning oskab kriisiolukorras kiirelt ja paa-nikata tegutseda. Esmaabi-koolitust pakuvad kõik pro-fessionaalsed arstikeskused ja eri koolituskeskused.

Kõigile teistele töötajale tu-leb selgitada, kuidas toimida tööõnnetuse korral, milliseid abivahendeid kasutada, kust neid on võimalik saada ning kelle poole ja kuhu pöörduda esmaabi saamiseks. Kui ette-võttes on näiteks turvatööta-jaid, võib julgelt ka nemad ap-pi kutsuda, kuna oma töö eri-pära tõttu on nad on läbinud põhjaliku esmaabikoolituse.

Esmaabikomplekti asukoh-ta peavad kõik teadma. Es-maabikomplekti asukoht peab ettevõttes olema nõueteko-haselt märgistatud ja kõigile töötajaile kättesaadav. Kind-lasti ei tohi esmaabivahen-

Õnnetus ei hüüa tulles – igaüks peab oskama esmaabi anda

Appi võib paluda ka turvatöötajaid, kelle

töö eripära eeldab esma-abikoolitust.

Tasub teadaOlulised põhitõed⦁ Päästekorraldajaga tuleks rääkida rahulikult, nii saabub abi kiiremini.⦁ Kui inimesel pole teadvust, hingamist ja pulssi või on suur verekaotus, on seisund elu-ohtlik.⦁ Nikastatud, põrutatud, nihestusega või luu-murruga jäsemele tuleb asetada külma, viina-kompressi ei tohi kasutada.⦁ Voolu alla jäänut ei tohi minna päästma pal-jaste kätega.⦁ Uppujale tuleb läheneda selja tagant.⦁ Esmaabi andes tuleks püüda olla rahulik, ei tohiks tekitada paanikat.⦁ Kaasinimestesse tuleb suhtuda tähelepaneli-kult, abivajajat alati aidata.

did olla luku taga. Sotsiaalmi-nistri määrusega on ette näh-tud esmaabivahendite miini-mumhulk, mis igas peab ole-mas olema. Enne komplekti soetamist tasub sellega tutvu-da. Kapi sisu tuleb kontrollida vähemalt korra kuus.

Üheksa aastat tagasi osalesid OÜ Münt esmaabi koolitusel ka Äripäeva töötajad. Eksamiülesandeks oli lahtise pea- ja jalahaavaga teadvuseta mees. FOTO: JULIA-MARIA LINNA

Uus materjal hambaravis – Pekkton® ivoryKõrgtehnoloogiline polümeer on eriti sobilik implantaatidega toestatud hambarestauratsioonide puhul.

Selle materjali füüsikalised omadused on tunduvalt kõrgemad kui tavalistel PEEK-toodetel.Seda materjali on kasutatud inimkehas juba üle 15 aasta – see on edasiarendus implantatsioonikskasutatavast materjalist OXPEKK.

KÕRGTEHNOLOOGILINE POLÜMEER:

• inimluu-sarnased omadused• amortiseerib löögid• kaalult kerge ja tundub suus loomulik• kõige moodsam polümeeride generatsioon

Pekkton® ivory omadus – amortiseerida löökeon rakendatav eelkõige implantaatide abil taastatavatehambarestauratsioonide puhul.

Eksklusiivsed õigused Pekkton® (PEKK) kaubamärgilekuuluvad ettevõttele Cendres+Metaux (Šveits).

Ettevõtte Cendres Metaux esindaja Eestis on Hambastuudio AS.

Küsimuste korral võtke palun ühendust aadressil [email protected].

®

Kõrgtehnoloogiline polümeer on eriti sobilik implantaatidega toestatud hambarestauratsioonide puhul.

Selle materjali füüsikalised omadused on tunduvalt kõrgemad kui tavalistel PEEK-toodetel.Seda materjali on kasutatud inimkehas juba üle 15 aasta – see on edasiarendus implantatsioonikskasutatavast materjalist OXPEKK.

KÕRGTEHNOLOOGILINE POLÜMEER:

• inimluu-sarnased omadused• amortiseerib löögid• kaalult kerge ja tundub suus loomulik• kõige moodsam polümeeride generatsioon

Pekkton® ivory omadus – amortiseerida löökeon rakendatav eelkõige implantaatide abil taastatavatehambarestauratsioonide puhul.

Eksklusiivsed õigused Pekkton® (PEKK) kaubamärgilekuuluvad ettevõttele Cendres+Metaux (Šveits).

( )

Ettevõtte Cendres Metaux esindaja Eestis on Hambastuudio AS.

Küsimuste korral võtke palun ühendust aadressil [email protected].

Tecnical work by BDT / clinic. Dr. R. Anderson, Leeds (UK)

REKLAAM 15

6. MAI 2015 TERVISEUUDISEDreklaamitoimetaja Svetlana Vink, tel 667 0206, e-post [email protected]

Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni 31.07.2015 või kuni kaupa jätkub!

Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: [email protected] www.tamrex.eeTAMREX OHUTUSE OÜ

TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35

TARTU Aardla 114, Ringtee 37a

PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3

RAKVERE Pikk 2

VILJANDI Riia mnt 42a

JÕHVI Tartu mnt 30

VÕRU Piiri 2

VALGA Vabaduse 39

NARVA Tallinna mnt 19c

HAAPSALU Ehitajate tee 2a

JÕGEVA Tallinna mnt 7

PAIDE Pikk 2

UUS KAUPLUS!

18 € 28 € 144 €27 €

art

1922

500

EA SALVEQUICK plaastriautomaat

12 €

art

1922

575

BURNSHIELD pihustatav geel põletustele, 125 ml

art

1922

7251

esmaabisilmaloputus-pudel otsikuga 0,5 l.

art

WP1

902

Arctican silmaloputus-sprei

art

EA11

5

Esmaabivahendite kohver XL

seinale kinnitamise klambrid komplektis

kaasas

24 €

art

EA10

3

töömehekomplekt

36 €

art

EA10

4

spordi- ja matkakomplekt

35 €

art

EA10

5

kodukomplekt

42 €

art

EA10

7

sõidukikomplekt

19 €

art

EA10

9

komplekt jalgrattele või lapsevankrile

14 €

art

EA10

1

taskukomplekt

TAVAHIND 14.- €

Snickers Workwear helkurvestart 9133/6600

*Ostes TAMREXi esmaabi KODUKOMPLEKTI või SÕIDUKIKOMPLEKTI

saad KINGITUSEKS SNICKERS Workwear

HELKURVESTI(kingituse väärtus 14.- €)

TASUTA*

Varusta oma kollektiiv spetsiaalselt

ettevõttesse, asutusse mõeldud

esmaabikomplektiga, mille

valmistamisel on arvesse võetud

just sellises keskkonnas enim

ettetulevate vigastuste

ja õnnetuste puhul kiire

esmase abi tagamine.

Esmaabikomplekt, millest häda korral tõesti abi on!

Kõik TAMREXi esmaabikomplektid on saanud usaldusväärseima kvaliteedimärgi oma valdkonnas –

heakskiidu Eesti Punaselt Ristilt ja Soome Punaselt Ristilt. TAMREXi esmaabipakid on kokku pandud Soomes üksnes kõige kvaliteetsematest vahenditest, võttes

arvesse kasutusmugavuse ja -otstarbekuse.

TAMREXettevõtte- ja asutusekomplekt

art EA106

HIND 39.- €Esmaabikomplekt sobib ettevõtetesse ja asutustesse, vastab sotsiaalministeeriumi määruses nõutud tingimustele. Sobib nii asutustesse kui selle allüksustesse, kus on kuni 25 inimest või ka üle 25 inimese. Kõik pakis sisalduvad esmaabitooted on hinnatud ja kvaliteetsed, komplektis ka esmaabivoldik (esmaabi andmise juhend).

Igaks elujuhtumiks!

16 DIABEET



Soomes kaitstud doktori väi-tekirjas tõendatakse, et in-suliinravi rasvumist soo-dustavat kõrvaltoimet saab ennetada, kirjutas Mediuu-tiset.

Seda kinnitab Turu ülikoolis hiljuti kaitstud väitekiri. Arsti-teaduskonna doktorant Mark-ku Vähätalo väitis oma dokto-ritöös, et teist tüüpi diabeeti-kuid on kahesuguseid: ühtedel on veresuhkru näitajad kõrge-mad hommikul ehk pärast öö kestnud paastu, teistel jälle pärastlõunalt pärast söömist.

Vähätalo võrdles ka erine-vaid insuliine, uurides nende mõju veresuhkrule ja glükohe-moglobiini, mis esindavad eri-nevaid hüperglükeemia tüü-pe. Kui vanemat tüüpi insu-liine võrreldi uuematega, siis märkimisväärset erinevust ei avastatud.

“Avastasime märkimisväär-se kaaluerinevuse. Paastuhü-perglükeemia tüüpi esinda-vad patsiendid olid juba uurin-gu alguses oluliselt paksemad kui need, kel oli kalduvus söö-gi järgsele veresuhkrutaseme tõusule. Esimesed kasutasid ka tunduvalt suuremaid insu-liiniannuseid,” ütles Vähätalo.

Õiged patsiendid leitaksePatsientide jagamine rühma-desse hüperglükeemia tüübi järgi on lihtne, arvutades välja nende keskmise paastuglükoo-si ja glükohemoglobiini suh-te. “Kui on teada, kes II tüüpi diabeedi patsientidest on eriti altid insuliinist tingitud kaa-lutõusule, saab neile valida ra-vi, mis on kaalu suhtes neut-raalsem ja ka muidu pöörata rohkem tähelepanu kehakaalu muutustele insuliinravi ajal,” ütles Vähätalo

Insuliinravi on juba dia-

Insuliinravi rasvumist soodustavat kõrvaltoimet saab ennetada

beedi alguses vältimatu I tüü-pi diabeetikute puhul, kuid se-da on vaja ka II tüüpi diabeeti-kute puhul, sest ka neil vähe-neb haiguse süvenedes insu-liini tootmine.

Doktoritöö andis kinnitusePäris-Soome maakonnas alus-tati aastatel 1991–1996 insu-liinravi kokku 884-l II tüüpi diabeetikul. Doktoritöös uuri-ti neid patsiente ja avastati, et glükohemoglobiini tase langes

insuliinravi alustamise järel keskmiselt kaks protsentiili.

“See on väga tähelepanu-väärne, kuna on teada, et ühe protsentiili suurune langus glükohemoglobiinis vähendab diabeedist tingitud muudatusi silmapõhjas, neerudes ja närvi-süsteemis tervelt 37%, surma-sid 21% ja ka diabeetikute sü-dameinfarkte protsendi võrra,” selgitas Vähätalo.

Insuliinravi alustati seal 1990ndate alguses peamiselt

haiglastatsionaaris, kus toi-mivate annusteni jõudmiseks läks vaja mitmeid päevi. Tasa-pisi õpiti alustama insuliinra-viga ka ambulatoorselt. Teist tüüpi diabeetikute suure hulga tõttu ei olnud eriarstiabis pii-savalt ressursse. Insuliinravi-ga alustajaid lisandus väga kii-resti, rääkis Vähätalo.

Ka raviskeeme on muude-tud. Alguses lõpetati üldse muude diabeediravimite and-mine ja mindi täielikult üle in-

suliinile. Seetõttu läksid insu-liiniannused suureks ja muu-hulgas oli ka kaalutõus märki-misväärne. Mõeldi, et insuliini koosandmine muude diabeedi-ravimitega nõuab väiksemaid annuseid ja seetõttu kasute-gur väheneb, rääkis Vähätalo.

Vähätalo sõnas, et kui insu-liin oli ühendatud metformii-niga, piisas väiksematest in-suliiniannustest ja kaalutõus oli väiksem.

Terviseuudised

Kui on teada, kes II tüüpi diabeedi

patsientidest on eriti al-tid insuliinist tingitud kaalutõusule, saab neile valida ravi, mis on kaalu suhtes neutraalsem.Soome Turu ülikooli arstiteaduskonna doktorant Markku Vähätalo

II tüüpi diabeeti on nimetatud ka elustiili haiguseks. Paraku haigestuvad järjest enam ka lapsed. FOTO: WIKIPEDIA

RASEDUS 17



Mis on mis:Preeklampsia ⦁ Üks sagedasemaid rasedustüsistusi raseduse teisel poolel.⦁ Raskematel juhtudel võib lõppeda ema või lapse surmaga. ⦁ Esinemissageduseks on maailmas hinnatud 3–8%. Eestis esineb 2–3%-l rasedatest. ⦁ Iseloomustab äkiline vererõhu tõus raseduse ajal ning sellega kaasnev neerude töö häire, mis avaldub proteinuuriana ehk valgu hulga olulise suurenemisena uriinis.⦁ Emal põhjustab vererõhu tõusu, veresoon-te ja neerukahjustust, rasketel juhtudel võivad tekkida krambid, insult, mis halvimal juhul lõppevad ema surmaga. ⦁ Teket soodustavad mh ülekaal, rasedusaegne suhkruhaigus, eelnev kõrgevererõhktõbi.

Kadi [email protected]

Tartu Ülikooli algatusel loo-dud projekti “Happy Preg-nancy” raames toimus ap-rilli lõpus järjekordne töötu-ba, kus Eestit külastasid vä-liseksperdid. Professor Anne Cathrine Staff Norrast Oslo ülikoolist andis ülevaate ra-seda preeklampsiast.

Preeklampsia on nii emale kui ka lapsele ohtlik nii rasedu-se ajal kui ka jätab jälje ka hili-semasse eluperioodi. Selle esi-nemissagedus näib esmapilgul väike, kuid tegemist on tõsise terviseprobleemiga. Eestis ei ole viimasel paarikümnel aas-tal olnud preeklampsiast tingi-tud ema surmajuhtumeid, küll aga sünnib preeklampsia tõttu enneaegsena igal aastal paar-kümmend vastsündinut.

Viimastel aastatel on üha enam hakatud tähelepanu pöö-rama preeklampsia kaugmõju-dele nii ema kui ka lapse tervi-se puhul. Kui emal on rasedu-se ajal olnud preeklampsia, siis on tal suurem risk 10–20 aasta pärast haigestuda südame-ve-resoonkonnahaigustesse na-gu kõrgvererõhktõbi, infarkt jt. Enneaegselt ja üsasisese kas-vupeetusega lastel on samuti suurem risk täiskasvanuikka jõudes haigestuda südame-ve-resoonkonnahaigustesse ja II tüüpi diabeeti.

Soodustavaid tegureid onElustiili ja majanduslikud muutused viimasel paaril aas-takümnel on nihutanud laste sündimise hilisemasse eape-rioodi. Emade vanuse tõusu-ga näeme, et sünnitajate hul-gas on rohkem ülekaalulisi ja kaasuvate haigustega naisi, mis kõik on preeklampsia te-ket soodustavad riskitegurid.

Preeklampsia suurimaks probleemiks on ravivõimaluste vähesus. Me saame küll sümp-tomeid mõnevõrra leevenda-da, aga ainsaks tõhusaks ravi-viisiks on raseduse lõpetami-ne. Tänu vererõhku langetava-tele ravimitele saame vähenda-da kõrgest vererõhust tingitud probleeme emal. Vahel õnnes-tub sünnitust nädal-paar eda-si lükata, et loode jõuaks veel emaüsas kasvada ja tal oleks vähem enneaegsusest tingitud tervisehäireid.

Viimastel aastatel on käi-mas intensiivne uurimistöö, et leida ravimeid ja raviviise, mis väldiksid või olulisel mää-ral vähendaksid muutusi plat-sentas raseduse varases jär-gus. On teada, et just platsen-ta arengu- ja funktsioonihäi-red raseduse alguses on põh-jus, mis viib raseduse lõpu-

Ohtlik tüsistus jätab jälje nii ema kui ka lapse terviselePreeklampsia Biotehnoloogia tuleb appi haiguse ennetamisel

poole, preeklampsia kliinilise-le avaldumiseni. Teadlaste ja arstide koostöös püütakse es-majoones leida üles markerid, mis juba raseduse alguses an-naksid märku ohust, et rase-dal võib suurema tõenäosuse-ga kujuneda preeklampsia. In-dividuaalse riski hindamine ai-tab meedikutel raseduse jälgi-mist planeerida.

Üks “Happy Pregnancy” uu-ringu suundasid on keskendu-da preeklampsiaga potentsiaal-selt seotud biomarkerite pros-pektiivse ennustusvõime hin-damisele. Raseduse normaal-seks kuluks on vajalik emaka

spiraalarterite remodelleeru-mine. Selles protsessis osale-vad nii ema kui ka loote poolt pärinevad signaalid ja meh-hanismid.

Professor Staff on uuringu-tes leidnud, et põletik ja ate-roos spiraalarterites on sarna-ne ateroskleroosi korral esine-vate muutustega.

Kui preeklampsia korral on spriaalarterites ja neid ümb-ritsevates kudedes ateroosi ja põletikku rohkem, on emal hi-lisemas elus oluliselt suurem tõenäosus ateroskleroosi ku-junemiseks ning südame-ve-resoonkonnahaiguste tekkeks.

Uuring:Projekt “Happy Pregnancy”⦁ Biotehnoloogia teadus- ja arendustegevuse toetamise meetmest rahastatav teadus-töö ja uuringuprojekt.⦁ Eesmärk on välja töötada uued mitteinvasiivsed biomar-kerid inimese viljakuse hinda-miseks ning rasedustüsistus-te ennustamiseks ja varaseks avastamiseks.⦁ Viiakse läbi aastatel 2012–2015.⦁ Rahastatakse Euroopa Regi-naalarengu Fondi vahenditest. ⦁ Taotleja on Tartu Ülikoo-li molekulaar- ja rakubioloogia instituut. ⦁ Uuritavaid kaasatakse Tartu Ülikooli Kliinikumi naisteklii-nikus ja Tartu Ülikooli Kliini-kumi androloogiakeskuse ala-üksustes üle Eesti.

Vaata veebist:⦁ www.happypregnancy.ut.ee/Lisainfo Tartu Ülikooli biotehnoloogide projek-ti kohta

Eriti ohtlik on emale ja lapsele raseduse ajal suitsetamine. Õn-neks valdav osa emasid seda arvestab. FOTO: ERIK PROZES

18 SEEDIMINE



Tasub teada:Mitte ainult seedehäiredTerviseprobleemid, mida võib põhjustada toidutalumatus ⦁ Pidev väsimus⦁ Depressioon⦁ Peavalud või migreen⦁ Nohu⦁ Kurku tekkiv lima ja turse⦁ Liigestehaigused ⦁ Nahaprobleemid, nt psori-aas

Oma tervisest hooliv inime-ne teab juba ammu, kui olu-line on toidu valimine. Pal-jude haiguste peapõhju-seks peetakse just seda laa-di möödalaskmisi. Kuna iga organism on ainulaadne, jääb meid alati kummitama kahtlus – kas ma ikka tarbin õiget toitu?

Praegu on levinud nn toidu-talumatuse testide tegemine. Üks teste tegev arst on Natalia Trofimova. Ta räägib, et toitu-mise kohta ei kehti enam üldle-vinud reeglid, vaid inimestele antavad soovitused peavad ole-ma väga individuaalsed. “Igal inimesel on kordumatu seede- ja immuunsüsteem,” rääkis ta. Sellest sõltubki, kas saab süüa kõiki toiduaineid või tuleb te-ha teatud ainete puhul piiran-guid. “Inimeste immuunsus-süsteemist 75% asub soolesti-kus, seega on eriti oluline jäl-gida, mida me sööme,” räägib Trofimova.

Kui inimesed seda reeglit eiravad, nõrgeneb toidutalu-matuse tagajärjel immuunsus ja väheneb tunduvalt vajalike seedefermentide hulk. Vastu-näidustatud toidu allergeenid satuvad pidevalt kehasse ring-lema ning viimane ei tule nen-dega enam toime.

Testimisel jälgitakse, kui-das reageerivad inimese ve-reseerumid erinevate toidu-molekulidega. Testimiseks võetav vereproov saadetakse laborisse, kus seda testitakse näiteks 60 toidumolekuli suh-tes, näiteks testitakse põhili-si toiduaineid. Mida ägedam on tekkinud reaktsioon, seda suurem on ka toidutalumatus.

Vahel on ka nii, et mõne toiduaine talumatus on kaasa sündinud, geneetiline. Paljudel juhtudel esineb seda gluteeni- või piimatalumatuse näol. Siis-ki on võimalik, et ka elu jook-sul inimese seedesüsteemi ise-loom muutub.

Näiteks võib toidutaluma-tus tekkida siis, kui inimesel on kõhunäärme funktsioon nõrgenenud ja ta sööb teatud toidu aineid üle.

“See tähendab, et organism ütleb: anna mulle rahu,” selgi-tab Trofimova. “Inimesed ei saa aga sellest tihti aru, sest reakt-sioon võib ilmneda alles viis päeva pärast söömist.”

Pole vaid seedehäireEnamik inimesi arvab, et ju-hul kui nad mõnda toitu ei ta-lu, ähvardavad neid halvimal juhul vaid seedehäire: tekivad gaasid, kõht on kinni või lahti.

Probleem seisneb aga selles, et kui toit ei seedu lõpuni, teki-vad metabolismi mürgised va-heproduktid, mis satuvad ve-re kaudu organitesse ja tekita-vad kroonilise mürgistuse või kroonilisi haigusi. Mürgistus võib esile kutsuda näiteks pi-deva väsimuse, depressiooni, peavalud või migreeni, tihti ka nohu ja isegi liigeshaigusi. Sa-muti võib pidevalt kurku tekki-da lima ja turse.

Kes on kes :Natalia Trofi mova⦁ Sündinud Taga-Karpaatias Ungari peres.⦁ Lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna.⦁ Täiendanud end erialaselt Venemaal, Rootsis, Hispaa-nias, Inglismaal, Saksamaal ja mujal. ⦁ Kirjutanud ka eesti keeles ilmunud raamatu “Paastuga terveks”.

Varjatud toidutalumatus

sobitada. Mida rohkem kompo-nente segada, seda raskem on organismil neid seedida. Dok-tor toob näite, et kui süüa liha ja köögivilju, seedib see umbes 4–6 tundi, kui aga lisada sinna veel ka kartulid, võib seedimi-ne kesta koguni 8–12 tundi.

Lisaks toidule on oluline or-ganismi mikrofloora ja bakte-rid. Tihti määratakse haigus-te puhul antibakteriaalne ravi. Antibiootikumid aga hävitavad ka selle mikrofloora, mis see-dimisele kaasa aitab. Nii võib-ki juhtuda, et pärast antibakte-riaalset ravikuuri läheb inime-se seedimine korrast ära.

Alatiseks ei pea loobumaÜlitundlikkus mõne toiduai-ne suhtes ei tähenda, et sel-lest peab alatiseks loobuma. Kui mõnda aega on korralikult dieeti jälgitud, siis organism taastub.

Näiteks nõrga vastunäidus-tuse korral tuleks antud toidu-ainest loobuda vaid 2–4 kuuks. Vastunäidustuse skaala teine aste keelab sobimatud toiduai-ned vähe pikemaks ajaks, kol-mas aste kuni pooleks aastaks ning tugeva reaktsiooniga ai-neid ei tohi süüa kuni aasta või kauemgi. Nii võibki umbes aasta pärast jätkata tavapäras-te söömisharjumustega – välja arvatud nende toiduainete tar-bimisega, mis on geneetiliselt vastunäidustatud.

Trofimova juures käis kord professionaalne sportlane, kes oli viimasel viiel aastal olnud kimpus terviseprobleemidega, millele teised arstid ei suutnud lahendust leida. Sportlane hak-kas pidama aasta jagu kestvat dieeti, kus muu hulgas oli kee-latud leiva söömine. “Kui dieet sai läbi, tuli ta minu juurde ja ütles, et tahaks jälle leiba proo-vida. Ta sõigi tüki, aga sellest hakkas tal halb. Nii jõudis ini-mene kindlale veendumusele, et leiba ei hakka ta enam ku-nagi sööma. Ta võib tarbida vaid gluteenivabu jahutooteid,” toob Trofimova näite.

Kuigi Eestis pole toidutalu-matuse testi tegemine nii le-vinud kui näiteks Saksamaal, kasvab siingi testitegijate arv pidevalt.

Saksamaal katab toiduta-lumatuse testi ka haigekassa, arstid täiendavad end loodus-ravi alal, lisas Trofimova.

Terviseuudised

Toidutalumatuse sümpto-mid ei pea olema ilmtingimata seedimisega seotud - võib esi-neda ka nahaprobleeme, näi-teks psoriaasi. “Üks minu pat-sientidest vaevles rohkem kui kümme aastat psoriaasi käes, kuigi arstid üritasid teda pide-valt ravida. Testiga tuli välja, et ta ei talu üldse tomatit. Te-ma aga armastas ketšupit iga-le poole panna – see oli olnud lausa ta lemmiktoit,” meenu-tab Trofimova.

Pärast tomatist ja teistest raskesti talutavateks osutunud toiduainetest loobumist muu-tus selle inimese nahk varsti silmanähtavalt paremaks.

Teise näite toob doktor mig-reeniga patsiendist. Testi tehes tuli välja, et patsient ei tohiks süüa teatud juustusorte. “Koos nendest juustudest loobumise-ga kadusid ka peavalud,” jutus-tab Trofimova.

Tihti käiakse tema juures ka kehakaaluprobleemidega. “Ini-meste ainevahetus pidurdub ja seedimine läheb käest ära, ku-na nad ei jälgi, mida söövad. Kui patsient läheb testi tege-ma, jagab Trofimova talle ala-ti soovitusi, kuidas erinevaid toiduainete gruppe omavahel

Gluteenitalumatuse korral tuleb järgida kindlat dieeti, milles-se kuulub rohkelt puu- ja juurvilju, piimatooted on lubatud.

“Toitumises ei kehti enam üldlevinud reeglid – soovitused peavad olemaindividuaalsed ja põhinema personaalse toidutalumatuse analüüsi tulemustel,”selgitab Biokliiniku juhataja dr Natalia Tro mova.

Varjatud toidutalumatuse test60 toiduaine suhtes ja nõustamine – 160 €Dr Natalia Tro mova vastuvõttkoos diagnostikaga – 35 €Coloni hüdroteraapia – 22 €Kaaniravi protseduur – €

- kaani hind – 3 €

VARJATUD TOIDUTALUMATUS

Eelregistreerimine telefonil 740 5004Biokliinik on lahti E–R kella 10–18Raatuse 86, TartuE-post [email protected]


Praeguses ühiskonnas on üha suurem probleem rasvumi-ne, seda tingib vähene liiku-mine ning liigselt töödeldud

ja rasvane toit, samuti ajanappus, mille tulemusena haaratakse lä-hima ettejuhtuva küpsisepaki jä-rele, arvestamata, kui palju leidub selles süsivesikuid, rasva ning soola. Üha enam kasutavad inime-sed kaalu alandamiseks erinevaid dieete ning toidulisandeid. Küll proovitakse vähese rasva dieete, valgu dieete, Vahemere dieete, aga ka erinevaid kaalualandustooteid, millel peal uhked ning paljuluba-vad loosungid.

Tõde on aga see, et tihti kaas-neb dieeditamistega jojo-efekt, mis tähendab, et kaotatud kilod ikka tagasi kipuvad tulema. Ükski inimene ei suuda kogu enda elu jooksul pidevalt dieeti pidada ning samuti ei saa lõpmatuseni tarbida keemiliselt sünteesitud ühendeid, mida kaalualandamiseks kasuta-takse, kuna nende metaboliseeru-mine maksas muutub lõpuks ter-vist kahjustavaks.

Eelnevast lähtudes on alati meeldiv kuulda mõnd head ning paljulubavat meetodit kaalulan-getamise teemadel. Selline uus sensatsioon on ajakirja “Diabetes, Metabolic Syndrome and Obesity” (uuringu autorid Joe A Vinson, Bryan R Burnham ja Mysore V Nagendran) andmetel kujunenud rohelise kohvioa ekstrakt.

ROHELINE KOHVIUBA

Rohelised kohvioad sisaldavad mitmeid tervisele kasulikke ühendeid, nagu näiteks kloro-geenhapet, antioksüdante ning teisi rakukahjustusi vältivaid aineid. Rohelises kohvioas lei-duv klorogeenhape ning teised komponendid omavad veresooni kaitsvat toimet, samuti aitavad eespool nimetatud ühendid regu-leerida rasva metabolismi kehas. Kohviubade röstimise tulemusel kaotavad paljud kasulikud ühen-did kahjuks enda efektiivsuse.

MILLES SEISNEBROHELISE KOHVIOA EKSTRAKTI EFEKTIIVSUS?

Viimasel ajal tehtud uuringu-test on järeldatud, et kohvi joomi-ne aitab ennetada II tüüpi diabee-di riski – see asjaolu pani teadla-sed kohvi põhjalikumalt uurima. Katsete tulemusel leiti, et kohvi-oas sisaldub ühend klorogeenha-pe, mis aitab mõjutada glükoosi ning rasvade ainevahetust orga-nismis. Röstimata kohviuba ehk roheline kohviuba sisaldab kloro-geenhapet tunduvalt rohkem. Klorogeenhappe toime tõestami-seks on viidud läbi uuring, mil-les osales 16 ülekaalulist inimest keskmise vanusega 33 eluaastat. Esimene uuringus osalenud üle-kaaluliste grupp tarbis igapäe-vaselt 1050 mg ning teine 700 mg rohelise kohvioa ekstrakti ning kolmas grupp oli platseebo grupp. Oluline on silmas pidada, et soovi-tuslik annus igapäevaseks kasuta-miseks on 400 mg. Uuring toimus kuuenädalaste tsüklitena ning tsüklite vahele jäeti kahenädala-ne paus. Katsealused ei muutnud enda toitumisharjumusi. Uuringu alguses ning faaside vahel mõõde-ti osalejate kaal, kehamassiindeks ning keha rasvasisaldus.

Uuringu tulemustena tähel-dati, et mõlemas rohelise kohvi-oa grupis osalejad kaotasid kaalu, nende kehamassiindeks ning keha rasvasisalduse protsent vähenes. Tulemused näitasid, et ekstrakti kasutanud uuringualused kaota-sid keskmiselt 9 kilogrammi keha-kaalu ning keha rasvasisalduse protsent vähenes 4,4% võrra. Mis veelgi olulisem, 88% inimestest säilitas kaalukao ka neli kuud hil-jem. Ühtegi kõrvaltoimet roheli-se kohvioa ekstrakti kuuri ajal ei esinenud. Tulemused viitavad, et rohelise kohvioa ekstrakt võiks olla arvestatav abivahend ülekaa-lulistele inimestele kaalu alanda-miseks ning taskukohane vahend rasvumise ennetamiseks.

Rohelise kohvioa ekstraktaitab lahendada Sinu kaaluprobleemid

DIEEDISOOVITUSI

• Ära koorma ennast dieetidega, mis on liialt ranged ning liigsete reeglite ning piirangutega. Liiga suur hulk reegleid võib muutuda koormavaks ning tekitada motivatsioonikriisi.

• Treenimine on toetavaks teguriks igale dieedile. Et jõuaksid treenida, ära vali dieete, mis keelavad täielikult süsivesikute või rasva tarbimise.

• Kui oled liikuva eluviisiga, kas tänu töökohustustele või mõnel muul põhjusel, mõtle ette, mida sellel päeval sööd. Paki toit endale kaasa. Samuti ära unusta kaasa võtta tervislikke vahepalasid.

KUIDAS VALIDA ÕIGET TREENINGUT?

• Kui sulle meeldib treenida üksinda – proovi jooksmist, rattasõitu või ujumist.

• Vajad jõusaalis lisamotivatsiooni? Proovi rühmatreeninguid, kus kasutatakse raskusi, nt ringtreeningud ning bodybump.

• Oled seiklushuviline? Proovi kanuusõitu, mägironimist või muid välitegevusi.

Selge on see, et kaalulangetamine nõuab palju motivatsiooni ning püsivust, tuleb jälgida toitumist ning treenida, meeldiv on aga tõdeda, et on siiski lisavõimalusi enda eesmärgi toetamiseks – nagu seda on rohelise kohvioa ekstrakt.

Kimberly Beauchamp, ND GREEN COFFEE EXTRACT FOUND TO HELP WITH WEIGHT LOSS (Diabetes Metab Syndr Obes 2012;5:21–7)

Kathleen Finn Choosing the diet that will work for you Copyright © 2013 Aisle7. All rights reserved. Aisle7.com

ROHELISE KOHVIOAEKSTRAKTI TABLETID 400 MG N60.

Tarvita 2 tabletti koos toiduga.Optimaalse tulemuse saamiseks 12 nädalat.

Lisainfo www.kmpharma.eu

Maikuus on rohelise kohvioa ekstrakti tabletid Ülikooli apteekides 20% soodsamad!

Toidulisand ei asenda mitmekülgset ja tasakaalustatud toitumist ning tervislikku eluviisi.

20 VALU



Ain RaalTartu Ülikooli Farmaatsia Instituudi

farmakognoosia dotsent

Ravimtaimede osa valu-ravis on olemas, ehk-ki tagasihoidlik ja kaud-

ne. Lisaks vistseraalsele va-lule kasutatakse neid peavalu korral, tugielundkonna hai-guste korral. Ravimtaimed ai-tavad valu vähendada peami-selt tänu spasmolüütilistele, kõhugaaside teket pärssivate-le ning põletikuvastastele ja tundenärvilõpmeid ärritava-tele omadustele.

Unimagun. Erandlik taim, millest saab oopiumi ja sel-lest omakorda tugeva valuvai-gistina tuntud morfiini. Oo-pium ise on tahke mass, aga ka pulber. Sinna võidakse li-sada kaseiini, et opiaadide si-saldus hoida ettenähtud va-hemikus. Kupardes on piim-mahla 5–10%. Kuparde massis on morfiini 0,2–0,3%, aga ka rohkem. Värsketes seemnetes on kuni 0,01% opioide. Valmi-nult langeb sisaldus peaaegu nullini, eriti seemnete termi-lise töötluse käigus.

Opioidide toime on seotud opioidretseptoritega: see on va-luvaigisti. Endogeensete opioi-dide toimel väheneb valutun-ne, nende vabanemist soodus-tavad stress, positiivsed emot-sioonid, positiivne mõtlemi-

Ravimtaimed on valuravi üllatajadne. Inimesel hakkab kõik pea-le kõrvade vahelt.

Tegime oma instituudis uurimuse unimaguna kupra-prooviga koduaedadest ja ost-sime seemneid ka internetist. Külvasime ja kultiveerisime. Morfiini oli kupardes 0,15–0,68%, keskmiselt 0,4%. See oli üllatavalt suur protsent. Seemnetes oli morfiini kesk-miselt 0,018%.

Kanep. Valuvaigistava toime-ga, seda soovitatakse migree-nihoogude korral. Käivad tõsi-sed vaidlused, kas seda medit-siiniliselt lubada. Teaduspub-likatsioonide järgi on õigus mõlemal poolel. Mõnes riigis kirjutatakse seda vähihaige-te valu vähendamiseks, ene-setunde parandamiseks ja ke-moteraapiast tingitud iiveldu-se ja oksendamise vähenda-miseks.

Vähendab ärevust ja soodus-tab und, avaldades ka kram-bi- ja köhavastast mõju. Suu-rendab südame löögisagedust ja tõstab vererõhku. USAs an-takse kanepit aidsihaigetele muu hulgas söögiisu suuren-damiseks.

Nii unimagunit kui ka ka-nepit tohib Eestis kasvatada nn null-null tüüpi sortidena, mille narkootiliste ja psühh-otroopsete ainete sisaldus on aretuslikult viidud minimaal-seks ja mida kasvatatakse ai-

val. Sellega tehtud ka kliinili-si uuringuid (2003–2005) leid-sid, et kibuvitsapulber võib vähendada osteoartroosi valu, parandada liigeste liikuvust ja vähendada vajadust valu-vaigistite järele. Sobida võiks see neile, kellel need valud al-les algavad. Ehkki see ei asen-da teisi ravimeid, võib samal

ajal tõhustada sünteetiliste ravimite toimet. Manustami-ne peab kestma mitu kuud.

Müalgia puhul on head pu-nane pipar, sinep, erinevad eeterlikud õlid (mentool, kam-per, hobuse- ja tiigripalsamid, mesilasmürgid). Artikkel valmis 2014 novembris toimunud ars-tide valukonverentsi ettekande põhjal.

nult õlirikaste seemnete või kanepikiu saamiseks.

Spasmolüütilise toime-ga taimed. Teekummel, pi-parmünt, köömen, must bel-ladonna, viirpuu (toime ko-ronaarsetesse veresoontes-se), aedtill, pastinaak, koera-pöörirohi, ogaõun jne. Kõige tuntum on kummel. Seejuu-res on hea teada, et ei ole kõi-ge õigem valmistada vesitõm-mist, vaid teha alkoholtõm-mis. Väga olulise osa tema toi-mest annab eeterliku õli koos-tisse kuuluv ühend, mis veega ei ekstraheeru, küll aga kan-ge alkoholiga. Piparmünt on samuti kasutusel kõhuvalu-de korral.

Neitsikummel. On taimi, mis seostuvad peavalu, eriti mig-reeni ravimisega. Siin saab ni-metada neitsikummelit ja ka-nepit. Viimast ei saa ega to-hi muidugi kodusel teel kasu-tada. Ammusest ajast on ka-sutusel ka eeterlikud õlid na-gu vietnami salv kombinat-sioonis punkti- ja manuaalte-raapiaga.

Neitsikummel ei ole Ees-tis looduslikult levinud, ehkki kohaneb siin hästi. Seda soo-vitatakse migreeni ennetami-seks ja raviks. Toimet on klii-niliselt uuritud ja see on suh-teliselt lootustandev. Tradit-siooniliseks näidustuseks on

Mooni seemnetes on morfi ini märgatavalt vähem kui kupardes.

ka kõhu- ja hambavalu, artrii-did, reumaatilised vaevused, kõrvade kohisemine, peapöö-ritus. Aitab värskest taimest tehtud tõmmis.

Varemerohi. Aitab tugielund-konna haiguste, näiteks po-dagra puhul. Soodustab kusi-happe liia eemaldamist nee-rude kaudu. Ürti sobib kasu-tada, kui on nihestused, põ-rutused, muljumishaavad jt traumad.

Podagra puhul ikkagi taim-raviga edu väga ei saavuta.

Reuma liigestevaevusi saaks leevendada varemero-huga, kiirendab luumurdude kokkukasvamist. Selle juur on ka kasulik valuvaigistina.

Diureetilise toimega tai-med on kask, petersell, toidu-ainetest kõrvits, kurk, peet, kapsas, arbuus.

Kibuvits. Seostub osteoart-roosiga (OA). Oleme harjunud seda pidama C-vitamiini loo-duslikuks allikaks, kuid üks taanlaste avastus näitas, et selle seemnetest ja viljakes-tadest leidus uus põletikuvas-tane toimeaine, nimeks sai ta GOPO®.

Seda on eriti palju ühes Taani kohalikus kibuvitsa sor-dis, mille tootmisviis on pa-tenteeritud. Taanis käib see tööstuslikult. See preparaat on ka Eesti apteekides saada-

Iga häda vastu on abi! Puhas loodus, rahvatarkus ja Šveitsi kvaliteet- kolm ühes!

www.nahrin.ee

Ostke e-poest!

Ostke mugavalt e-poest www.nahrin.ee või tulge Swiss Nahrin

esinduspoodi Rooskrantsi 17, Tallinnas E-R 10-18, tel 618 0733

Made in Switzerland

Teepuu kreemÜlitundliku ja põletikulise naha kreem• Aitab naha traumade, mädanike- abstsesside,

ekseemide, lõikehaavade, kriimustuste, marrastuste korral;

• Abiline herpese, akne, mädapaisete puhul. Sobib vistrikulise naha hoolduseks ja raviks;

• Efektiivne seenhaiguste korral (parandab lõhed varvaste vahel, soolatüügastest vabanemiseks, hemorroidide korral;

• Leevendab putukahammustusest tingitud nähaärritust.

Surnumere soolaga kreemAbiks probleemse naha korral• Eemaldab nahapõletikud, leevendab valu, sügelust ja

ärritusnähtusi, alandab turseid;• Toidab efektiivselt kuiva ketendavat nahka

sõrmenukkidel, küünarnukkidel ja põlvedel;• Sobib allergilisele nahale, on aktiivne psoriaasi,

neurodermiidi, ekseemide, dermatiitide, dermatooside puhul;

• efektiivne meestele habemeajamis järgse kreemina probleemse näonaha puhul.

Hariliku varemerohu kreemPõrutuste, nikastuste, luumurdude ja

marrastuste leevendaja• Välispidiste põrutuste, marrastuste ja nikastuste

leevendamiseks, sobib ka erinevat liiki vigastuste korral• Kasutatakse kõõlustupe vigastuste, raskesti paranevate

haavade ja luumurdude korral

TüümianikreemTõhusaim abiline nohu korral ja spasmide

leevendaja• Aitab üle saada vaimsest ja füüsilisest väsimusest; • Tõhus bronhiidi, rinnakelmepõletiku, kopsupõletiku,

köha korral (vedeldab rõga);• Leevendab tugevat kõhuvalu (ka menstruatsioonivalu),

aitab maksa- ja sapiteede probeemide, kõhukinnisusest või lihtsalt ülesöömisest tingitud vaeguste korral;

Kadaka kreemValuvaigistav, põletikuvastane ja kiire mõjuga• Kreemil hingamisorganeid desinfi tseeriv toime.

Soovitav suitsetajatele• Aitab kauakestvate liigese lihasvalude, venituste,

põrutuste ja kõõlusepõletiku korral;• On toeks võitluses reumaprobleemide, artriidi ja

podagraga.

Artifi ti kreemLiigeseid toetav ja tugevdav toime• Aitab säilitada sidekoe elastsust, moodustades

liigesevedlikku• On põletikuvastane ja vähendab valusid kulunud

liigeste puhul• Säilitab liigeste funktsioneerimise (kulumise vastane)• On põletikuvastane (reuma!)• Vähendab valusid degenereeruvate liigeste puhul

- kolm ühes!a Šveitsi kvaliteet- kolm Puhas loodus, rahvatarkus jaaPuhas loodus, rahvatarkus ja Šveitsi kvaliteet- kolm ühes!

Ostke e-poest!

Ostke mugavalt e-poest www.nahrin.ee või tulge Swiss Nahrin

esinduspoodi Rooskrantsi 17, Tallinnas E-R 10-18, tel 618 0733

Made in Switzerland

puu kreemTeepundliku ja põletikulise naha kreemÜlituuundlik jÜlituuitab naha traumade, mädanike- abstsesside, • Aikseemide, lõikehaavade, kriimustuste, marrastusteekkorral;koobiline herpese, akne, mädapaisete puhul. Sobib • Abstrikulise naha hoolduseks ja raviks; viis

fektiivne seenhaiguste korral (parandab lõhed • Effarvaste vahel, soolatüügastest vabanemiseks, vaaemorroidide korral;heeeevendab putukahammustusest tingitud nähaärritust. • • Lee

numere soolaga kreemSurnks probleemse naha korralAbA ikkemaldab nahapõletikud, leevendab valu, sügelust ja • E• eerritusnähtusi, alandab turseid;ärroidab efektiivselt kuiva ketendavat nahka • Tooõrmenukkidel, küünarnukkidel ja põlvedel;sõõobib allergilisele nahale, on aktiivne psoriaasi, • • Sooeurodermiidi, ekseemide, dermatiitide, dermatooside neeuhul;pufektiivne meestele habemeajamis järgse kreemina • effrobleemse näonaha puhul.pr

iliku varemerohu kreemHarrutuste, nikastuste, luumurdude ja PõPõruu

rastuste leevendajamamarrälispidiste põrutuste, marrastuste ja nikastuste • V• ääevendamiseks, sobib ka erinevat liiki vigastuste korralleeasutatakse kõõlustupe vigastuste, raskesti paranevate• • Kaaaavade ja luumurdude korralhaa

TüümianikreemTõhusaim abiline nohu korral ja spasmide

leevendaja• Aitab üle saada vaimsest ja füüsilisest väsimusest; • Tõhus bronhiidi, rinnakelmepõletiku, kopsupõletiku,

köha korral (vedeldab rõga);• Leevendab tugevat kõhuvalu (ka menstruatsioonivalu),

aitab maksa- ja sapiteede probeemide, kõhukinnisusestvõi lihtsalt ülesöömisest tingitud vaeguste korral;

Kadaka kreemValuvaigistav, põletikuvastane ja kiire mõjuga• Kreemil hingamisorganeid desinfi tseeriv toime.

Soovitav suitsetajatele• Aitab kauakestvate liigese lihasvalude, venituste,

põrutuste ja kõõlusepõletiku korral;• On toeks võitluses reumaprobleemide, artriidi ja

podagraga.

Artifi ti kreemLiigeseid toetav ja tugevdav toime• Aitab säilitada sidekoe elastsust, moodustades

liigesevedlikku• On põletikuvastane ja vähendab valusid kulunud

liigeste puhul• Säilitab liigeste funktsioneerimise (kulumise vastane)• On põletikuvastane (reuma!)• Vähendab valusid degenereeruvate liigeste puhul

VALU 21



Tasub teada:Kuidas toimub osteopaatiline kaelaravi⦁ Kliendilt võetakse põhjalik anamnees: haiguslugu, traumad, töö- ja magamisasendid jms.⦁ Vaadatakse üle kaela piirkonnast tehtud CT, MRT või röntgen-pildid. Antud uuringud aitavad näha ehituslikke ja anatoomilisi iseärasusi ning patoloogiaid: osteofüüte, listeese, diski seisundit ning kõrvalekaldeid.⦁ Järgneb kaela piirkonna uurimine erinevate lääne meditsiini ortopeediliste, neuroloogiliste ja lihastestidega. Korreleeritakse omavahel inimese kaebused, piltdiagnostika ning testid. Alati ei lähe piltidel leitav kokku inimese hetkekaebustega – seepärast on vajalik mitmekülgne uurimine ja testimine.⦁ Vastavalt testitulemustele planeeritakse ravi. Ravi hõlmab os-teopaatilist massaaži õlavöötmele ja kaelale, kaela pehmet veni-tust (sellega saavutatakse kaela võimalikult vaba liikumine eri-nevates suundades) ning traktsiooni ehk pikisuunalist venitust kas spetsiaalse rihmaga või ilma. Tihti saadakse vaevuste leeve-nemine juba esimeste ravikordade järel.

Aitab diskide kulumise korralOsteopaatiline kaelaravi on kulunud (degenereerunud) diski-de puhul väga oluline teha, kuna takistab diskide täielikku ku-lumist ja aitab ära hoida püsivate vaevuste teket. Diskide kulu-mise pidurdamine ja kulunud diskide seisundi parandamine toi-mub mitmel moel.⦁ Parandades teraapiaga fassettliigeste liikuvust, toimub lüli-sambas liikumine vabamalt ja see võimaldab omakorda diskide ainevahetuse elavnemist ja pidurdab lülisamba kulumist.⦁ Kui on olnud diski prolaps või protrusioon, siis aitab see teraa-pia pehmendada tekkinud armkude ja parandada alles jäänud diski ainevahetust.⦁ Profülaktiliselt saab hoida oma kaela piirkonna liikuvana ning diskid tervetena.

Kaela piki-suunaline venitus on kaelateraapia üks põhiele-mente.FOTOD: EESTI SEL-

JA- JA KAELARAVI

KESKUS

Uus abi pea- ja kaelavaludeleOsteopaatiline kaelaravi: väheneb valu, paraneb diskide seisundOsteopaatiline kaelaravi on Eestis uus taastusravi mee-tod, millega saab ohutul moel vähendada pea- ja kae-lavalusid, pearinglust ning kätte kiirguvaid valusid.

Meetodi väljatöötaja on Soo-me ortopeedilise osteopaa-tia koolkonna rajaja, radioloog Timo Rantala. Ortopeediline osteopaatia põhineb täielikult lääne meditsiinil, ravi võivad läbi viia ainult spetsiaalsed koolitused läbinud füsiotera-peudid või arstid.

Kaelapiirkonna spetsiaal-se ravimeetodiga on võimalik efektiivselt parandada kulu-nud lülisamba diskide seisun-dit, mida tavaliste taastusravi protseduuridega on väga raske saavutada. Praktikas on selle teraapiaga suudetud tihti süm-tomaatilisi diski prolapse (pro-laps koos radikulaarse valuga) muuta kas täielikult valuva-baks või pakkuda olulist lee-vendust ning kirurgilist sek-kumist ei ole tihti enam vaja.

Lisaks diskiprobleemidele on osteopaatilisest kaelaravist abi saadud ka kaela- ja peava-lude, kätte kiirguvate valude, pearingluse, tasakaaluhäirete ning õlavöötmepingete korral.

Seda teraapiat võib teha noor-test inimestest vanuriteni väl-ja. Teraapiavõtete tugevus ko-handatakse vastavalt inimese kaebustele, eripäradele ning vanusele. Teraapiavõtteid te-hakse alati ohutus tsoonis.

Ainsana Eestis pakuvad os-teopaatilist kaelaravi selleks spetsiaalse väljaõppe saanud füsioterapeudid Eesti Selja- ja Kaelaravi Keskuses Jõgeval ning Tallinnas.

Terviseuudised

Näide kliinilisest praktikast: tosina protseduuriga valust priiks Vastuvõtule tuli 47aasta-ne mees, kellel oli vasakus käes tugev suremise tunne C7 närvijuure innervatsioo-nialal.

Sõltuvalt pea asendi muutu-sest muutus valu ja suremis-tunne tugevamaks. Samuti esi-nes käes jõu puudus.

Patsiendil tehti kaelast MRT uuring, millega tuvastati kae-las diski prolaps. Määrati ope-ratiivne ravi.

Kartes operatiivset sekku-mist, läks patsient kohaliku erafüsioterapeudi juurde, kes oli õppinud osteopaatilist kae-laravi.

Esimese kolme raviprotse-duuriga vähenesid sümptomid märgatavalt. Jätkati ravi sa-gedusega kaks korda nädalas, kokku 12 korda.

Kaheteistkümne korra järg-selt oli valu ja suremise tunne käest kadunud ning jõud taas-tunud.

Ravi lõppedes sai patsient koju kaasa spetsiaalsed har-jutused ning võis jätkata oma igapäevatööd.

Kaela venitus spetsiaalse rihma abil on hea diskide ainevahetuse parandamiseks.

AsumeTallinnas: Ülemiste Citys, Lõõtsa 4-240 ja

Kristiines, Mustamäe tee 5-406. Registreerimine tel: 555 234 62Jõgeval: Jõgeva linn, Aia 40,

tel: 555 555 37

Meie keskustes on parimad võimalused Sinu ravimiseks:• 3D seljateraapia• osteopaatiline kaelaravi• Trigenics jt ravivõtted

Meilt saad abi, kui Sul on:• pea- ja kaelavalud • seljavalud • diski prolaps • skolioos • muud närvi-lihas-liigeste probleemid • vajad lihtsalt tervisealast nõu

Sinu otsetee terviseni!

www.taastusravi.com

22 JALAD



Reio Vilipuu, Merit Rohifüsio- ja lümfi terapeudid

Veenipuudulikkus, vee-nilaiendid – paljud nai-sed ja mehed teavad

nende sõnade tähendust oma-enda kogemusest. Kuid vee-nihaiguste nüüdisaegsed ra-vimeetodid on niivõrd tõhu-sad, efektiivsed ja minimaal-selt traumeerivad, et kannata-da raskustunnet jalgades, tur-seid ja krampe on tänapäeval lausa andestamatu.

Rääkides kirurgilistest või-

malustest, peab rõhutama, et mitte ükski neist meetodi-test – aga kasutusel on neid tänapäeval mitmeid – ei oma midagi ühist tolle veresoon-te “hekseldamisega”, mis on võibolla eakamate patsientide mällu sööbinud.

Fleboloogia kui meditsiini-valdkond areneb tohutus tem-pos. On loodud uusi meeto-deid, millel kõigil on üks ees-märk: blokeerida haige vee-nijupp, likvideerida vigasta-tud veeniklapid ja taastada ja-la normaalne vereringe. Uusi-

mate tehnoloogiate ja vastava aparatuuri abil on nüüd või-malikud väga peened ja väga täpsed manipulatsioonid ve-resoone enda sees. Eestis leiab kõige suurema tänapäevas-te ravimeetodite valiku Eesti Veeniravi kliinikus.

Võitlust ilusate ja tervete jalgade eest tuleb alustada õi-geaegsest veenidiagnostikast ja veresoontekirurgi konsul-tatsioonist. Õige surveravi ja tursete käsitlemise puhul ai-tab vastava väljaõppega lüm-fispetsialist.

Usaldage oma rasked jalad ars Veenilaiendid Uued ravimeetodid

⦁ Üks populaarsemaid vee-nikirurgia meetodeid on ve-resoonesisene laseroperat-sioon. Veeni kahjustunud osasse viiakse peenike laser-sond. Selles oleva avause kau-du suunab kirurg veresoone siseküljele laserikiire. See la-ser aurustab vee ära ja vere-soone seinad kleepuvad kok-ku. Sulguvad pindmised vee-nikomud, kaob surve ümbrit-sevatele kudedele, mida pat-sient tunnetas raskustunde-na ja tursetena jalgades. Ve-

ri leiab tee südamesse mööda teisi veene, aga suletud veeni asemele kasvab väga kiiresti sidekude. Meetod seisneb sel-les, et elektromagnetkiirgus – see, mida kasutatakse mikro-laineahjus – kuivatab pindmi-se kahjustunud veeniosa: sel-lest kaob niiskus ja veresoon tõmbub kokku. Seda meetodit kasutatakse suuremate puu-dulike veenisüsteemide sul-gemiseks. Kusjuures kiirgus ei jõua konkreetse veresoone seinast kaugemale, ümbritse-

vatesse kudedesse, ning see-pärast ei tekita kahju.

Kõik need operatsioonid viiakse läbi ilma üldnarkoosi-ta. Laseri ja raadiosageduslai-nete jaoks on vaja kohalikku tuimestust. Pärast nimetatud raviviise tuleb patsiendil lep-pida mõningate piirangutega lühikeseks ajaks – kanda 4 ku-ni 8 nädala jooksul CCL 2 sur-veklassi meditsiinilisi komp-ressioonsukki või põlvikuid, vältida lende ja jätta ära sau-naskäigud.

Valutu ja tervendav laserikiir

Doppler-ultraheli sonograaf aitab veene tõhusalt uurida.

Bauerfeind ortoosi- ja tursekeskusAvatud: E–R 10.00–18.00Pärnu mnt 76, Tallinn

[email protected] • www.tursekeskus.eetel: 6454250 • facebook.com/tursekeskus

Bauerfeind ortoosi- ja tursekeskusAvatud: E–R 10.00–18.00Pärnu mnt 76, Tallinn

[email protected] • www.tursekeskus.eetel: 6454250 • facebook.com/tursekeskus

ikkkaaaostiostUltlttrahtrahahelidiganos+

nkko onkonsultatsioo

69€69

Täpne diagnostikaMitteinvasiivsed protseduuridUusimad meetodidja nende kombinatsioonidKiire taastumine

BRONEERI ENDALE AEG TELEFONIL 619 0020

Estonian Vein Clinic, Raua 32, Tallinn, www.EVC.ee

Terviseameti tegevusluba nr.L03767

EESTI VEENIRAVI KLIINIKUS ON VEENIDE KONTROLLIMISE KUU!

JALAD 23



ti kergetesse kätesse⦁ Skleroteraapia abil lahen-datakse kosmeetilise iseloo-muga probleeme – kapillaar-set varikoosi ehk nn ämblik-veene. Jutt on nendestsama-dest pisikestest sinistest soo-nekestest, mis ei põhjusta ve-reringehäireid, kuid sunnivad naisi peitma oma jalgu pükste ja tihedate sukkade alla. Skle-roteraapia justkui kustutab need niiditaolised sooned ära.

Kahjustunud või laiene-nud veenid sulguvad läbi ve-resoonde spetsiaalse medika-mendi süstimise. Tegu on kii-re protseduuriga (30–45 minu-tit) ning pärast protseduuri on tähtis kanda CCL 1 või CCL 2 surveklassi meditsiinilisi kompressioonsukki või põlvi-kuid 2–3 nädala jooksul.

Miks on sukkade kandmi-ne oluline? Suurim veenide koormus on hüppeliigese üm-ber, mis on gravitatsiooni ar-vestades kaugeim punkt sü-damest ning seetõttu on vaja-lik, et ka kantaval sukal surve alati väheneks hüppeliigesest kubeme suunas.

Selline skeem tagab suure-ma töösurve liikumisel ja pa-ranev lihaspumba töö toetab

Skleroteraapia: tähtis on valida õiged ravisukadenam veeniklappide tööd, pa-randab venoosse vere tagasi-voolu, suurendab vedelike ta-gasiimendumist, kiirendab venoosse vere liikumiskii-rust, vedelike refluks pidur-dub ja koed pehmenevad ning kudede ainevahetus paraneb. Kokku sellega vähenevad jal-gade raskus ning tursed.

Erinevad uuringud näita-vad, et veenide eemaldami-se või nendega seotud prot-seduuride järel on õige sur-ve kandmine oluline ehk sel-lest oleneb parima lõpliku tu-lemuse saavutamine. Näiteks skleroteraapia standard ravi-juhend soovitab suuremate veenide skleroseerimise järg-selt kanda kaks nädalat CCL 2 survet ja väiksemate veenide korral CCL 1 survet ühest päe-vast kuni mõne nädalani.

Meditsiiniliste kompres-sioonsukkade kandmine ku-ni kolm nädalat tõstab protse-duuri effektiivsust paranda-des kliiniliselt soonte kadu-mist ja vähendab hüperpig-mentatsiooni.

Mida sukkade kandmisel tu-leb jälgida? Kompressioonra-vi peab kandjale olema mugav

ja jalgade raskust, väsimust, turseid vähendav ning pak-kuma tuge mittetöötavatele klappidele. Siinjuures on üli-oluliseks õige materjali elast-suse/jäikuse ja surve valik, mida saavutatakse arvestades iga patsiendi seisundit.

Sobivaima põlviku, suka või sukkpüksi mugavuse taga-vad esiteks õigesti mõõdetud ümbermõõdud ja pikkused. Näiteks kandmisel liigselt reie ümber pigistava suka ja ka lii-ga lühikese suka korral ei ole kindlasti valitud patsiendile õige toode ning see ei täida ka oma eesmärki.

Euroopas kehtiv surve-toodete standard ehk medit-siiniliste kompressioonklas-si toodete standard RAL GZ 387 määrab ära, milline peab olema toodete surve (mmHg- millimeetrit elavhõbedasam-mast nagu ka vererõhul), sel-le surve muutumine protsen-tides, kasutatavad materjalid, tekstiili kiu jäikus, kannaosa kudumine jne.

Kui surve kogu põlviku või suka pikkuse osas väheneb järk-järgult, siis selle tõestu-seks otsige pakendilt sertifi-kaadi märki ja surveklassi tä-

histust CCL 1, CCL 2, CCL 3 või CCL 4, mis vastavalt on 18–21 mmHg, 23–32 mmHg, 34–46 mmHg ja >49 mmHg.

Meditsiinilise kompres-sioonsuka pakendile ei mär-gita ei survet ennast ega ka tekstiilikiu jämedust ehk DEN.

Kergemate hädade korral piisab õhemast sukast. Miks osad sukad on väga õhukesed ja teised jällegi paksud ning läbipaistmatud?

Tekstiili kiu jäikus ehk elastsus määrab ära, kui suu-reks tõuseb jala sisene rõhk li-hastööl ehk kõndimisel, spor-timisel, harjutuste tegemisel. Mida jäigem ja vähem veniv on tekstiil, seda suurem on rõ-hu tõus.

Seega kergemate vee-niprobleemide korral on läbi-paistvad sukad ja väga kergelt venitatavad kiud hea ja õi-ge valik, kuid probleemsema-te veenilaiendite, pigmentat-sioonimuutuse ning ka juba haavandi puhul on mõistlik suurendada mitte vaid survet, vaid tuleb valida ka jäigema kiuga meditsiiniline komp-ressioonsukk. FOTO: TURSEKESKUS

-e-adte

e-

a.

-i-

u-

Jälgi, et surve ja mõõdud oleks õiged

⦁ Meditsii-niliste komp-ressioontoo-dete nõutav surve vähe-nemine, prot-sentides

g = 20–50

c = 50–70

b = 100

Pane tähele:

⦁ RAL GZ 387 standardile vastavad üm-bermõõtu-de ja pikkuste mõõtmise kohad.

cG

cF

cEcD

cC

cB1

ID IGcBcYcA

KINDEL ENESETUNNE MYCOSANi, spetsiaalse küünte mükoosi (seentõve) vastase preparaadi abil.

AINULAADNE HARJAGAAPLIKAATOR.Lihtne kanda küüntele,sealhulgas ka küünenurkadesse.

Patenteeritud LÕHNATU preparaat.

Kaasas küüneviilid + ravigraafik, misvõimaldab jälgida edusamme.

Sobib ka DIABEETIKUTELEja lastele alates 4. eluaastast.

SAADAVAL APTEEKIDESVajadusel konsulteerige arsti

või apteekriga

www.mycosan.ee

VABANE KIIRESTI KÜÜNESEENEST

NNE alsetõve)l.

RJAGA

,

ATU

KUTELE SAADAVAL APTEEKID

24 JALAD



Kui tun-nete, et

olukord ei pa-rane ja valu võimendub – ärge piina-ke ennast ja pöörduge professionaa-li poole.

Ella TuzVitaclinika dermatoveneroloog

Peaaegu kõik patsiendid, kellel hakkab küüs sis-se kasvama, arvavad, et

nad suudavad lahendada seda probleemi arsti abita ja hak-kavad ennast ise ravima.

Tuleb meeles pidada, et sis-sekasvanud küünt ise ravida on võimatu, kuna ei ole või-malik korralikult töödelda pa-toloogiliselt muutunud haiget kasvuala. Iseravimise taga-järjed ja tüsistused võivad olla üsna rasked ja ohtlikud – ala-tes põletikuliste kudede üle-määrasest kasvust kuni luu mädase põletikuni (osteomüe-liit) ja gangreenini, mis võib põhjustada küüne varbalüli amputatsiooni.

Kui tunnete, et olukord ei parane ja valu võimendub – ärge piinake ennast. Mida kii-remini pöördute professionaa-li poole, seda varem vabanete sissekasvanud küüne problee-mist ja unustate selle haiguse igaveseks.

Õigeaegsel pöördumisel arsti-kirurgi poole adekvaat-se ravi saamiseks on võimalik edasisi tüsistusi vältida.

Ravi sõltub probleemi tõ-sidusest. Kui arst ägedat in-fektsiooni ei avastata, määra-takse tõenäoliselt konserva-tiivne sissekasvanud küüne ravi. Ravi koosneb soojadest vannikestest, spetsiaalsete ja-latsite kandmisest ja küünte sagedast puhastamisest.

Mõnikord arstid soovitavad kasutada lahast. Te võite ka-sutada mitut tüüpi lahaseid. Nende kõigi funktsiooniks on kaitsta nahka terava küüne nurga eest.

Kui põletikulise naha üm-ber moodustub lisakude, võib arst naha kiiremaks parane-miseks koe eemaldada. In-fektsiooni olemasolul on va-ja küüs kas osaliselt või ter-venisti kirurgiliselt eemalda-da ja haav dreneerida. Operat-sioon tehakse arsti kabinetis või traumapunktis.

On teada, et mis tahes hai-gust on lihtsam vältida kui ra-vida. Seega, et vältida sisse-kasvanud küünte teket, är-ge kandke kitsaid jalanõusid, ärge lõigake küüsi liiga lühi-keseks, trimmige neid, eri-ti pöialt, lõigata on vaja ainult sirgelt, ilma ümardamise-ta. Ärge lõigake küünt sügava nurga alt, kahjustades loomu-likku küüne serva vormi.

Mis on mis:Sissekasvanud küüs Haigus, mille tagajärjeks on küüne plaatide sissekasvami-ne pehmetesse kudedesse ühel või mõlemal küljel, millest võib areneda pehmete kudede mädane põletik ja ülemäärase koe kiire vohamine.

NÄIDUSTUSED⦁ Pidev valu sissekasvanud küünte kohas, mis raskendab kõndimist⦁ Varvaste punetus ja turse⦁ Küüneplaadi alt mäda eri-tumine

PÕHJUSED⦁ Vale küünte kasv vale küün-te lõikamise tõttu (kui küü-si lõigatakse külgservast liiga sügavalt)⦁ Kitsaste jalanõude kandmi-ne, eriti koos kõrgete kontsa-dega⦁ Küünte seenhaigused⦁ Pärilik eelsoodumus⦁ Ortopeediline patoloogia (varvaste ja jala deformat-sioon, lampjalgsus, labajalad sissepoole)⦁ Rikutud verevarustus jalga-des (eriti venoossed haigused, millega kaasneb säärte, jalga-de ja varvaste turse)⦁ Varba vigastus, eriti küüne-plaadi või küüne kasvutsooni piirkonnas

Sisse-kasvanud küüs arsti

abita ei paraneEt vältida sisse kasvavaid küüsi, tuleb küünte lõikamisel jäl-

gida, et ei lõigataks liiga sügavalt ega kahjustataks loomulik-ku küüne serva vormi. FOTO: MARIS OJASUU

Meridiaani punktide aktiveerimine, mis aitavad paran-

dada jalgade koordinatsiooni ja õlgade, jalgade, vaag-

na ja käte sünkroniseerimist. Hoiab ära jalgade kiiret

väsimist.

S.E.P. suurendab talla ja kinga kokkupuute pinda – pa-

rem kaalujaotus ja madalam surve.

See leevendab pingeid sportlase jalgades, põlvedes,

puusades, vaagnas ja seljas.

S.E.P. toetab põiki jalavõlvi ja nii kaudselt toetab ka

jalga. See vähendab survet ning takistab lihaste tasa-

kaalustamatust, mille tulemuseks on harmooniline,

sümmeetriline ja tõhus liikumine. Säästab energiat ja

parandab jõudlust.

Spordisokke või sääriseid valitakse õigete

mõõtude järgi, et tagada õige surve.

Spordisokke saab osta meie sukakabinettides või e-poest aadressil: www.brecuromedical.ee

Sukakabinetid asuvad:

Tallinnas Pärnu mnt 67a, II korrus, kab 203,

tel 5687 5955, 5301 2572

Avatud: T 14.00–18.00, K, R 10.00–13.00.

Rakveres Tuleviku 1, II korrus, kab 29,

tel 5556 0784.

Avatud: paaritud nädalad E, K, R 10–13, paaris-

nädalad E, K, R 13–15.

Palume ette helistada!

Info tel 5687 5955, 5301 2572, e-post [email protected] , www.brecuromedical.ee

Jalgadele, et nad kunagi ei väsiks! Muuda sportimine kergeks, osta Resoxx

spordipõlvikud või säärised!

Omnimed RESOXX ® Spordisokid ja säärised toodetakse Šveitsis ja nad ühendavad endas uusimat ülimoodsat kõrgtehnoloogia kiududest valmistatud materjali, erilise kudumise protsessi ja lihtsat disaini, mis kõige paremini vastab sportlaste vajadustele.

Argumendid, miks neid tooteid osta:

• Taastava toimega kompressioon• Hea surve – 25 mmHg• Hõbeda ioonidega, antibakteriaalse toimega• Hõõrdumiseta vaba liikumine• Piimahappe teket vähendav toime• Patenteeritud ja testitud “Punane” energia-punkt talla all (energy pressure point (S.E.P.)), mis annab sportlaste jalavõlvile seda toetust, mida nad vajavad, kui spordivad.RESOXX ® Spordisokid ja säärised on tooted, kus rõhk väheneb pahkluust ülespoole, mis on spet-siaalselt kohandatud selleks, et oleks kergem sportida. Spordipõlvikutel on maksimaalne surve pahkluu juures (ca 25 mmHg), mis väheneb 50%-ni sääre osas, aidates sportlastel kiirendada meta-boolsete ainete (nt laktaat) väljaviimist ja lihaskiu-dudesse tarnitakse palju kiiremini uut hapnikuga rikastatud verd.

REKLAAM 25

6. MAI 2015 TERVISEUUDISEDreklaamitoimetaja Svetlana Vink, tel 667 0206, e-post [email protected]

26 SEKSUAALTERVIS



Statistika:70% uutest HIVi juhtudest on avastatud meeste seasHIV-nakkuse ja kaasuvate infektsioonide epidemioloogiline olukord Eestis aastatel 2000–2014

⦁ Nakatumine sooliselt. Peaaegu 70% kõigist uutest HIVi juhtudest avastati meeste seas. Naiste osakaal on aasta-aastalt tõusnud – kui kõigist 2001. aasta uutest juhtudest moodusta-sid naised 20%, siis 2014. aastal 38%. Viimasel viiel aastal on uute juhtude absoluutarv meeste seas langenud 21% võrra ja naiste seas 25% võr-ra, uute juhtude seas on 15–24aastaste vanuse-rühmas naisi olnud enam kui mehi.⦁ Nakatumine vanuseliselt. Uute nakatunute vanus on stabiilselt kasvamas, seda nii meeste kui ka naiste seas. 2010. aastal oli see 31,6 aas-tat, 2014. aastal 35,8 aastat. Üle 29aastaste osakaal uute juhtude seas on suurenenud, samal ajal kui absoluutarvud olid vahemikus 2006–2013 suhteliselt stabiilsed.15–24aastaste seas diagnoositi epideemia algu-ses (2000–2001) 78% uutest juhtudest, mullu 8%. Vanuse tõusu üks põhjus on narkootikume süs-tivate inimeste (ja ilmselt ka nende seksuaal-partnerite) keskmise vanuse tõus, uute süsti-jate keskmise vanuse tõus ja HIVi nakatumise langus uute süstijate seas.Laste ja noorte seas HIVi juhud vähenevad. Mullu diagnoositi 10–14aastaste seas üks ja 15–19aastaste seas 2 juhtu. Epideemia kõrg-punktil 2001. aastal diagnoositi 10–14aastaste seas 31 ja 15–19aastaste seas 560 juhtu.2012. aastal ajateenistust alustanud noormees-te seas läbiviidud uuringus ei avastatud ühtegi nakatunut. Kuigi tegemist oli mugavusvalimi-ga ning osalejateks eelnevalt põhjaliku tervi-sekontrolli läbinud ning valdavalt Eesti rahvu-sest noormehed, kinnitavad selle uuringu tule-mused HIVi leviku langustrendi 18–24aastaste noormeeste seas.Allikas: Tervise Arengu Instituut

Kristi Rüütel Tervise Arengu Instituudi nakkus-

haiguste ja uimastiseire keskus

H innanguliselt on Ees-tis kuni 9000 meestega seksivat meest (MSM)

ning HIV-nakkuse levimus nende seas 2–3%. Selleks, et koguda andmeid MSMide sek-suaal- ja vaimse tervise koh-ta, viisime 2013.–2015. aastal läbi projekti “Meeste tervise heaks: seire ja terviseedendus internetis”. Projekt hõlmas nii mehi, kes peavad ennast ho-mo- või biseksuaalseks, kui ka mehi, kes määratlevad ennast heteroseksuaalsena, kuid on aeg-ajalt seksuaalvahekorras meestega. Euroopas on MS-Mid nii HIV-nakkuse kui ka peamiste seksuaalsel teel levi-vate infektsioonide (STI) nagu gonorröa ja süüfilis kõige olu-lisemaks riskigrupiks.

Küsimustik internetis. Pro-jekti esimeses etapis korral-dasime internetipõhise uu-ringu, mille käigus kogusime andmeid MSMide sotsiaalde-mograafilise tausta, seksuaal-käitumise, sõltuvusainete tarvitamise, HIV ja STI testi-mise jmt kohta. Lisaks linkisi-me küsitluse internetipõhise vere- ja seksuaalsel teel levi-vate infektsioonide testimise-ga, kasutades selleks testiko-dus.ee süsteemi.

Küsimustiku täitis 265 MS-Mi. Tulemused näitasid, et riskikäitumine seksuaalsuhe-

Homo- ja biseksuaalsed mehed testivad end harva

Kuigi võima-lust end HIV osas testida pakutakse Eestis palju, on testimise tase MSMide seas madal.

FOTO: JULIA-

MARIA LINNA

Nakkused Kaitsevahendeid ei kasutata järjekindlalt

24,6⦁ uue HIVi nakatunuga 100 000 elaniku kohta oli Ees-tis 2013. aastal Euroopas esiko-hal, samal ajal kui ELi keskmi-ne oli 5,7. Lätis oli 100 000 ela-niku kohta 16,8 uut juhtu, Por-tugalis 10,4 ja Belgias 10. Kõi-ge madalamad näitajad olid Slovakkias ja Horvaatias, vas-tavalt 1,5 ja 2 juhtu. Eelmisel aastal diagnoositi Eestis 291 uut HIV juhtu ehk 22,6 juhtu 100 000 elaniku kohta.

tes on Eesti MSMide seas levi-nud. Pooled MSMidest ei ka-suta juhuseksi korral mehe-ga iga kord kondoomi. Viien-dik on viimase aasta jooksul olnud vahekorras naissoost partneriga ja enam kui pooled nendest ei kasuta oma nais-partneriga alati kondoomi.

Testinuid vähe. HIV-testi-mise ja eriti STI testimise ta-se oli madal. Uuringule eelne-nud 12 kuu jooksul oli end HI-Vi ja STIde suhtes lasknud uu-rida vastavalt 37% ja 19% osa-lejatest. Nendest, kes olid end elu jooksul STIde suhtes uu-

rida lasknud, oli pärakut uu-ritud 13%-l ning pärakust STI proove võetud nendest oma-korda kahel kolmandikul. Sa-mas olid peaaegu kõik need mehed olnud kaitsmata anaal-vahekorras. Kõige sagedase-mad STId, mida uuritavatel oli elu jooksul diagnoositud, olid klamüdioos ja gonorröa (vas-tavalt 21%-l ja 17%-l ). HIVi oli diagnoositud 3%-l.

Uuringu tulemusi ei saa ül-distada kõigile Eesti MSMide-le, kuid võime järeldada, et on vajalikud järjepidev seksuaal-tervise alane teavitustöö ning vastavad tervishoiuteenused.

TEHNIKA 27



Millise fookuse on võtnud Wolfprint meditsiinisekto-ris? Milliseid 3D-printimise lahendusi te pakute medit-siinisektorile?Meie peamiseks tooteks on 3D-ultrahelist mudelite tegemi-ne ning täpsemalt sündima-ta laste 3D-printimine. Lisaks sellele oleme teinud koostööd ka arstidega operatsioonide et-tevalmistamiseks – saame CT-skanni põhjal vajaliku mudeli koostada ning selle välja prin-tida. Lisaks mainitud asjade-le on meil meditsiini suunal veel mõned mõtted, millest me praegu hea meelega avalikult ei räägiks.

Kes on täna teie kliendid meditsiinisektoris? Palju teie 3D-printimise toodan-gust läheb täna välisturgu-dele ja kui palju jääb Eestis-se?Suuremas osas erakliinikud, kes on fookustanud 3D-ultra-helile, samas ka viljakusklii-nikud. Peaaegu kõik läheb vä-lismaale.

Millist väärtust näevad 3D-printimises meditsiiniette-võtted? Väärtus oleneb ju sellest, mille-ga keskus või ettevõte tegeleb. Meie kliendid näevad väärtust lisaemotsioonis, mida neil on

võimalik tänu meie teenusele oma klientidele pakkuda.

Milliseid 3D-printimise ka-sutusalasid meditsiinis või-me peagi lisaks olemasole-vale Eestis näha?Ei oska öelda, see oleneb eel-kõige kohalikest valdkonna et-tevõtetest ja asutustest. Kõige kergemini kättesaadav on ilm-selt hambaraviga seonduv. Ju-ba praegu on kasutusel kuul-deaparaatide printimine. Mi-nu teada on ka operatsioonide planeerimiseks 3D-printimine mõningal määral juba kasutu-sel. Olen kindel, et mõnede

Eesti patsientide ravimiseks on 3D-printimist kasutatud, kuid ma ei tea, kas operatsioon on toimunud Eesti haiglas. Kaud-selt saavad Eesti inimesed ka-su ka mujal meditsiiniseadme-te ja ravimite arenduses kasu-tusel olevast 3D-printimisest.

Kas oskate prognoosida, millal hakatakse Eestis hambaravis 3D-printimise abil hambaid printima? Ju-ba täna 3DSystems, kes on üks suurimaid 3D-printeri-te tootjaid, toodab vastavaid

3D-printereid.Ei ole küll

kuulnud, et nad hambaid prin-diksid. Prinditakse mudeleid, et kroone ja sildu valmistada, proovida jm, kuid hammas-te (st kroonide) printimist veel kindlasti kasutusel ei ole. 3D-printimist kasutatakse väga harva lõpptoote valmistami-seks, pigem on tegemist mu-delite ja prototüüpide jmt as-jadega.

Täna on Eestis hammaste (kroonide) valmistamisel ka-sutusel CAD CAM süsteem, mis kasutab samuti suust võe-tud 3D-mudeleid, kuid ham-mas valmistatakse freesimise, mitte printimise teel.

3D-printimine kogub meditsiinis hoogu

⦁ MEDITSIINITEHNIKA. Uute seadmete välja-töötamisel prinditakse prototüübid.⦁ RAVIMITÖÖSTUS. Bioprinteritega prinditud kudesid kasutatakse uute ravimite testimisel. Tulevikus on ilmselt võimalik bioprintimise abil loomkatsed välistada ning ravimite aren-dust oluliselt odavamaks teha. ⦁ HARIDUS. 3D-prinditud mudelitega asenda-takse päris organid, mida varem õppimiseks kasutati. Saab kasutada ka arenevates riikides, kus ei ole võimalust päris organeid kasutada.Võimalik on imiteerida ka koljut, nahka ja ku-desid, et harjutada nt ajuoperatsiooni tegemist. ⦁ KIRURGIA. Kasutatakse keerulisemateks operatsioonideks ette valmistamisel, aitab ars-tidel koostöös operatsiooni paremini planee-rida. Kasulik implantaatide ettevalmistami-

sel. Näiteks neerukasvaja eemaldami-seks kasutatakse 3D-prinditud mudeleid, et selle pealt näha, kus on kasvaja, kust lähevad arterid ja närvid jne. Eesmärk on organile võimalikult vähe kahju teha, et seda täielikult eemaldama ei peaks. ⦁ ORTOPEEDIA. Prinditakse alates ja-lataldadest kuni põlve- ja puusaimplan-taatide ja proteesideni. Prinditakse ka näiteks korseti moodi seljatugesid, mis on spetsiaalselt patsiendi jaoks kohandatud.⦁ HAMBARAVI. Väga laialdaselt kasutusel nii näidismudelite kui ka muude kinnituste, juhti-de ja mudelite valmistamiseks.⦁ KUULDEAPARAADID. Üle 90% kogu maail-mas toodetavatest custom aparaatidest on 3D-prinditud.

Martin Kivimä[email protected]

Märtsi lõpul Tallinnas toi-munud 3D-printimise kon-verentsil rääkis 3D-printeri-te kasutamisest meditsiinis Wolfprint 3D tegevjuht Timmu Tõke.

est, mille-e tegeleb.

d väärtustda neil on

p pnu teada on ka operatsioonideplaneerimiseks 3D-printimine mõningal määral juba kasutu-sel. Olen kindel, et mõnede

y ,üks suurimaid 3D-printeri-te tootjaid, toodab vastavaid

3D-printereid.Ei ole küll

,mis kasutab samuti suust võe-tud 3D-mudeleid, kuid ham-mas valmistatakse freesimise,mitte printimise teel.

id, st

on et

n-

s on ud.tusel nii te, juhti-

maail-on 3D-

Tasub teada:Kus kasutatakse meditsiinis 3D-printimist

Allikas: Timmu Tõke

3D-printimist kasutatakse palju 3D-ultrahelist mude-lite tegemiseks, st lootest

kujutise saamiseks.FOTO: SCANPIX / REUTERS

28 ASTMA



Mis on mis:Bronhiaalastma⦁ Hingamisteede krooniline põletikuline haigus.⦁ Põhjustab korduvaid ja eri-neva intensiivsusega köha, vi-listavat hingamist ja õhupuu-dushoogusid, eriti varastel hommikutundidel.⦁ Õhuvoolutakistus hingamis-teedes on taaspöörduv kas ra-vimi toimel või iseeneslikult. ⦁ Sõltumata astma vormist, osalevad hingamisteede kroo-nilises põletikus paljud rakud, sh nuumrakud, eosinifiilsed leukotsüüdid, T-lümfotsüü-did, neutrofiilid jt, mis põhjus-tavad bronhiaalset hüperre-aktiivsust – bronhide ebanor-maalselt suurenenud reakt-siooni vastuseks erinevatele ärritustele.

Elga MesimaaQvalitas Arstikeskuse pulmonoloog

V iimase kümne aasta jooksul on kogu maail-mas kasvanud astma-

haigete arv nii täiskasvanute kui ka laste hulgas.

Astma võib ilmneda igas eas, lastel avaldub see tavali-selt enne 6. eluaastat ja 50%-l juhtudel kaob puberteedieaks, kuid hilisemas elus ilmub taas. 2/3-l lastest püsib astma läbi ülejäänud elu. Lapseea astma ei “kasva välja” – tava-liselt säilib astma raskusast-me iseloom kogu elu.

Enne 14. eluaastat on pois-tel astmat kaks korda rohkem kui tüdrukutel, puberteedieas haigestumus võrdsustub ja hiljem on naistel astmat roh-kem kui meestel.

Põhjustajad. Astma väljen-dusvormid on väga erinevad. Eristatakse varajase algusega astmat eosinofiilse põletiku-na, hilistekkelist astmat, mis on tavaliselt naistel, iseloo-mult mitteallergiline – eosi-nofiilse või neutrofiilse põleti-kuna ja fikseerunud obstrukt-

Bronhiaalastmat soodustavad

siooniga astmat. Astma äge-nemist soodustavad tegurid on õhu saastatus kas allergee-nide või keemilis-toksiliste ai-netega – tubakasuitsuga, aero-soolidega, värvidega, ärritava-te gaasidega. Samuti põhjus-tavad ägenemist hingamis-teede infektsioonid, järsk glü-kokortikosteroidide ravi kat-kestamine, füüsiline koor-mus, kaasuvad haigused – sa-gedamini gastroösofageaal-ne refluks – ja äkilised ilma-muutused ning tugevad emot-sioonid.

Ka erinevad toiduained ja toidulisandid võivad olla al-lergeenideks. Ravimitest on sageli allergeenid penitsil-liinid, mittesteroidsed põle-tikuvastased ravimid, suur-tes annustes beeta-blokaato-rid, kontrastained, nitrofu-rantoiin.

Allergeenid võivad olla kas loomse või taimse päritolu-ga, elamutolm, toatolmules-tad, akvaariumikalade kuiv-toit, epidermaalsed allergee-nid (koduloomade naha kõõm, prussakad).

Oluline on geneetiline eel-soodumus, nagu ka seos aller-

gilise riniidi, allergilise der-matiidi ja atoopiaga.

Sümptomid. Astma sümto-meist esineb ägenemise kor-ral hingeldust, kus hingamis-sagedus on tõusnud, hinga-mine on pindmine, väljahin-gamine on raskendatud. Köha algab ootamatult, on vaevav, põhjustab lämbumishoogu, kõlavad kiunuvad viled hinga-misel, mis on kuulda distant-silt, sest hingamisteedes esi-neb silelihaste spasm, limas-kesta turse ja suurenenud li-ma produktsioon.

Koormusastma korral te-kib bronhospasm füüsilise pingutuse korral, sagedami-ni külma ilmaga jooksmisel, siis sunnib hingeldus füüsi-list pingutust katkestama ja alles rahuolekus, 5–10 minutit hiljem, tekivad tüüpilised ast-masümptomid. Koormusast-mat esineb 3–10%-l üldpopu-latsioonist.

Tuntakse ka astma köhava-rianti, kus köha on juhtiv või ainus sümptom, taolist ast-mat esineb rohkem lastel ja noortel.

Haige jälgimisel tuleb hin-

Astmaravi Eesmärk haigus kontrolli all hoida

Astma ägenemist soo-dustavate tegurite hulka kuulub ka tubakasuits.FOTO: MEELI KÜTTIM

ASTMA 29



Astma ägene-

mist soodus-tavad tegurid on õhu saas-tatus kas allergeenide või keemilis-toksiliste ainetega.

saaste ja allergeenid9375⦁ bronhiaalastma esmasjuh-tu diagnoositi Eestis 2013. aas-tal, neist üle kolmandiku moo-dustasid alla 10aastased lap-sed. Bronhiaalastma levimus kogu maailmas on 1–18%-l ela-nikest, kõrgeim on see Aust-raalias, USAs, Suurbritannias, madalam Venemaal ja Indo-neesias.

nata astma kontrolli taset – kas astma on hästi kontrolli-tud, osaliselt kontrollitud või kontrollimata tasemel.

Haigus on kontrolli all siis, kui päevaseid sümptomeid on nädalas vähem kui kaks kor-da ja öiseid sümptomeid ei ole üldse, puuduvad kehalise ak-tiivsuse piirangud ja nõue on, et kopsufunktsioon on nor-maalne.

Kui sümptomeid on roh-kem ja neid ilmneb ka öösel, ei ole haigus enam kontrol-li all.

Ravi. Astmaravis kasutatak-se palju erineva disainiga ra-vimeid, kuid kõik võib jagada nelja suurde gruppi toimeaine järgi: kiiresti toimivad bron-hilõõgastid, pika toimeajaga bronhilõõgastid, inhaleerita-vad glükokortikosteroidid ja kombinatsioonravimid.

Inhalaatori tüübi alusel ja-gunevad nad aerosool või pul-berinhalaatoriteks ja inha-laatori seadme järgi on aero-soolid, Respimat, Genuair, Discus, Ellipta, Turbuhaler, Aerolizer, Breezhaler, Easy-haler.

Astmaravi baas- ehk põhi-ravimiteks on astmat kontrol-livad ravimid, millel on põle-tikuvastane toime, kuid nad

ei sobi üksinda astmahoo kii-reks kupeerimiseks. Need ra-vimid on inhaleeritavad ja süsteemsed glükokortikoste-roidid – kõige efektiivsemad astma korral.

Teine suur grupp ravimeid on sümptomeid leevendavad hooravimid ehk bronhilõõ-gastid, mis toimeaine järgi ja-gunevad beeta 2 agonistideks ja antikoliinergilisteks prepa-raatideks.

Kombinatsioonraviks ka-sutatakse beeta 2 agoniste kombinatsioonis inhaleerita-vate glükokortikosterididega, need on fikseeritud kombinat-sioonravimid.

Veel on kasutusel pika toi-meaine vabastamisega teofül-liinipreparaadid, kromoonid, antileukotrieenid ja monoklo-naalsed antikehad.

INSPIRE uuring, mille-ga analüüsiti astma kontrol-li tegelikkuses, näitas seda, et hästi kontrollitud oli astma 30% ja kontrollimata 50% pat-sientidel, sest haiged ei hinda oma seisundit adekvaatselt. Nii arvas 89% kontrollimata astmaga haigetest, et nende seisund on hea.

Üleeuroopaliste (GINA) ra-vijuhiste soovitus astma kä-sitlusel on kontrolli saavu-tamine ja säilitamine. Sel-

leks peab olema kontroll ast-ma vallandajate üle, koosta-tud konkreetne raviplaan ja astmahaige regulaarne jälgi-mine.

Eesmärk on saavutada kontroll sümptomite üle, väl-tida ägenemisi ja hospitali-seerimisi, hoida kopsufunkt-siooni näitajad normis või normilähedal, minimaalselt kasutada beeta 2 agoniste, mi-nimaliseerida ravimite kõr-valtoimeid, tagada piirangu-

teta füüsiline aktiivsus, väl-tida hingamisteede pöördu-matu obstruktsiooni väljaku-junemist ja vähendada sure-must.

Kui varasemaks eesmär-giks oli aastakümneid astma-atakkide/ägenemiste ravi, siis uueks eesmärgiks on saavuta-da täielik astmakontroll: väl-tida puudumist koolist või töölt, vajadust meditsiinitee-nuste järele ja säilitada nor-maalne elukvaliteet.

Astmaravis kasutatakse palju erineva disainiga ravimeid.

Asthma Control Test™ is a trademark ofQualityMetric Incorporated © 2002EE/AST/0014/15a

Rohkem infot astma kohta ja astma kontrolli testi leiad aadressilt:

www.hinga.eeGSK, Lõõtsa 8A

11415, TallinnTel: 6676 900

30 LIIGESED



Konserva-tiivse ravi

eesmärk on võimalikult

tõhusalt leevenda-

da patsien-di vaevusi

ning lükata võimalusel edasi liige-

sevahetu-se operat-

sioon.

Tasub teada:Mida sisaldab algava osteoartroosi konservatiivne ehk mitteoperatiivne raviKÕHREPROTEKTORID Sisaldavad glükoosamiini, kondroitiini, pare-mal juhul ka hüaluroonhapet; omavad toimet kõhrerakkudesse ja pidurdavad osteoartroosi arengut.VITAMIIN D3 Enamikul inimestel, kes elavad parasvöötmes, on D-vitamiini sisaldus normi alumisel piiril või alla selle), mis omab tähtsat rolli kõhre alu-se luu e subkondraalse luu ainevahetuses.TERAPEUTILISED HARJUTUSED Liigese liikuvusulatuse ja lihastoonuse paran-damiseks, koostab tavaliselt füsioterapeut.TALLATOED, TUGIORTOOSID JA TEIPIMINEEesmärk on korrigeerida tugiaparaadi biome-haanikat, millega tasakaalustatakse liigestuva-te pindade koormusjaotus.NSAID-TÜÜPI RAVIGEELID NSAID- ehk mittesteroidsed põletikuvasta-sed preparaadid toimivad reaktiivset põletikku pärssivalt, samuti leevendavad valu.COX-2 INHIBIITORIDLiigesspetsiifilised, valu, reaktiivset põletikku pärssiva toimega ravimid. GLÜKOKORTIKOSTEROIDIDLiigesesiseselt süstitavad hormonaalsed reak-tiivset põletikku ja valu pärssivad preparaa-did, mille kasutamine viimastel aastatel vähe-neb, kuna annab tavaliselt vaid lühiajalise efek-ti ja pikemas perspektiivis kiirendab artroo-si arengut.VISKOOSSUPLEMENTATSIOONEhk liigesesiseselt süstitavad hüaluroonhap-pe derivaadid. Eelistatavalt suurema molekule-rikaaluga preparaadid, toimib kui liigese lubri-kant ja toitaine substraat olemasolevale kõhre-le, mida kõhr omastab difusiooni teel.PRP RAVIEhk autoloogne plasma suplementatsioon. Me-toodika, kus patsiendi enda venoossest verest valmistatakse preparaat, mida süstitakse lii-gesesiseselt ja mille toime on erinevate kasvu-faktorite ja proteiinide kaudu. Tuntakse ka kui raku ravi.

Mihkel Mardnaortopeed, Ortopeedia Arstid AS,

Spordimeditsiini SA

Osteoartroos on täna-päeval üks levinumaid tugiaparaadi patoloo-

giaid, millega kaasneb valu ning mis seab piirangud füü-silisele aktiivsusele.

Osteoartroosi tekkepõh-juseid on mitmeid. Muuhul-gas mõjutab selle teket inime-se geneetiline pärand, anatoo-milised ja biomehhaanilised iseärasused, füüsilise aktiiv-suse iseloom ja intensiivsus erinevatel eluetappidel, liiges-te spetsiifilised ja mittespet-siifilised põletikud, traumad jne.

Haiguse teket on võima-lik ennetada ja selle arengut pidurdada, kui jälgida keha-kaalu, valida endale sobiv lii-kumisharrastus lihastoonuse hoidmiseks, pöörata tähele-panu endale sobilike jalatsite leidmisel, mitte ignoreerida traumasid ja haigusi, vaid lei-da neile erialaspetsialisti abil adekvaatne ravi.

Leevendab vaevusi. Osteo-artroosi ravi määramisel tu-leb arvestada nii kliinilist kui ka radioloogilist leidu, samuti kaasuvaid patoloogiaid. Sage-li ei ole kirurgiline ravi haigu-se puhul valikus esimesel ko-hal. Konservatiivse ravi ees-märk tänapäeval on võimali-kult tõhusalt leevendada pat-siendi vaevusi, paran dada tu-giaparaadi funktsionaalsust ja elukvaliteeti ning lükata võimalusel edasi liigesevahe-tuse operatsioon.

Iga konkreetse haigusjuhu puhul tuleks konsulteerida ravi arstiga, kes oskab koosta-da sobivaima raviplaani.

Osteoartroosi konservatiivne ravi

Haiguse kulgu on võimalik pi-durdada, va-lides sobivad liikumis- ja spordihar-rastused, kasutades ortoose jne.


PIKEMAD TUMEDAMAD,NOOREMAD TIHEDAMAD

RIPSMED – VÄHEM KUI4 NÄDALAGA!

Koostisosad:vesi, C12-15-alküülbensoaat, hüd-

rolüüsitud glükoosaminoglükaan,

kaprüülglükool, pantenool, naatrium-

kloriid, biotiin, naatriumlaktaat, naat-

rium PCA, sorbitool, kofeiinhappe fe-

netüülester, naatriumhüaluronaat,

hüdroksüproliin, fenoksüetanool, ak-

rülaadid/C10-30 alküülakrülaat rist-

polümeer, tetranaatrium glutamaa-

di diatsetaat, kloorfenesiin, naatrium-

bensoaat, naatriumfosfaat, naatrium-

hüdroksiid, kaaliumfosfaat, Isopropyl

Dihydro Noralfaprostal.

Kasutusjuhend:Enne Maxeylashi kasutamist eemal-

dage kontaktläätsed ja peske silma-

ümbrust õrnalt pehmetoimelise see-

biga. Parim tulemus saadakse too-

te kasutamisel vahetult pärast van-

niskäiku.

Kandke Maxeylashi seerumit igal õh-

tul enne magamaminekut peenike-

se joonena nii ülemistele kui ka alu-

mistele ripsmejuurtele (kasutaksite

justkui silmalainerit). Piisab väikesest

kogu sest Maxeylashi seerumist. Sa-

geli järgneb esialgsele jahutavale ja

märjale tundele soe ja kõditav tunne,

mis on normaalne ja peaks möödu-

ma kiiresti. Silmalau mõningase pu-

netuse või kipituse korral püüdke

kasu tada toodet üle päeva, kuni ärri-

tus kaob. Ärge kasutage seerumit ti-

hedamini kui üks kord päevas. Too-

te liiga sage kasutamine võib põh-

justada põletikku ning aeglustada

või vähendada Maxeylashi positiiv-

set mõju.

Maxeylash Conditioner:Retseptita lahendus, et saavuta-da paksemad, pikemad loomuli-kud ripsmed

ANN ARBOR, MI – kosmeetika-firma Maxey Cosmetics teadlased on välja töötanud esimese ripsmeid suurendava ripsmeseerumi, mis ti-hendab, pikendab ja tumendab loo-mulikke ripsmeid kalli ravi, ripsme-pikenduste või arsti määratud ret-septi vajaduseta.

Silmapaistvad ripsmed on muutunud ilu-tööstuses ülakaalukaks trendiks, kus igal aastal kulutatakse ripsmete retseptiravimi-tele ja ripsmepikendustele miljoneid, et saa-vutada ihaldatud pikemate ja paksemate rips-mete välimus. Nõudlus paksemate ripsmete järele ilma retseptita on loonud turu ripsmeid suurendavatele ripsmeseerumitele, et ravida ripsmeid pikaajalisteks tulemusteks.

Maxeylash Conditioner on teadlaste rüh-ma poolt väljatöötatud unikaalne ripsmeid suurendav ripsmeseerum, mis kasutab ohu-tuid lipiide, et parandada loomulike ripsme-te välimust ilma kahjulike protseduuride, ke-mikaalide või liimideta. Värvitu ripsmesee-rum Maxeylash Conditioner on valmistatud jahutava ja rahustava toimega vedelike baa-sil ning ei sisalda sünteetilisi lõhnaaineid ega parabeene. Turustamiseelsetes uuringutes saavutas ripsmeseerum Maxeylash Conditio-ner pikemate, paksemate ja tumedamate loo-mulike rispmete välimuse vähem kui nelja-nädalase kasutamise järel.

“Naistel, kes tahavad terveid, nooruslik-ke ripsmeid, mida nad mäletavad oma lapse-põlvest, on nüüd suurepärane valik,” ütles

Maxey Cosmeticsi tegevjuht Kirk Maxey. “Maxey Cosmetics on pü-hendunud pakkumaks pikaaja-list lahendust loomulikele kau-nitele ripsmetele, mis ei vaja lii-mi, kahjulikke kemikaale või ku-lukaid salongikülastusi iga kuue nädala tagant.”

Lisaks Maxeylash Conditio-nerile on Maxey Cosmetics välja töötanud ka seerumi Maxeylash Maintenance, mis aitab säilitada loomulike ripsmete välimust, kui ihaldatud täius on saavutatud. Maxeylash Maintenance sisal-dab looduslikku pehmete koral-

lide koostisosa, mis aitab säilitada ripsmeid ja vältida nende murdumist, kuivust või väl-jakukkumist tänu igapäevasele kokkupuutele ümbritseva keskkonna ja silmakosmeetikaga nagu ripsmetušš.

Maxeylash Conditioneri jaehind on 65-69 € ja Maxeylash Maintenance’i jaehind on 45-49 €. Mõlemad tooted tarnitakse kuue kuu varuna ning on saadaval dermatoloogide juures ning

salongides üle kogu riigi või ostes online-kesk-konnas aadressil www.maxeycosmetics.com.

Firma Maxey Cosmetics asutati 2007. aas-tal uut tüüpi kosmeetikafirmana, mis on pü-hendunud raviomadustega kosmeetikatoo-detele tervise ja ilu nimel. Maxey Cosmetics rakendab sügavat teaduslikku arusaamist füsioloogiast, mis toetab füüsilist tervist ja kasutab seda, et luua tõelise väärtusega kos-meetikatooteid. Maxey Cosmetics on seal, kus kohtuvad teadus ja ilu.

Maxeylash on kosmeetiline ripsmesee-rum, mis sisaldab kasulike omaduste poo-lest valitud toimeaineid parandamaks rips-mete pikkust, tihedust ja tumedust. Värvi-tu Maxeylashi seerum on valmistatud ja-hutava ja rahustava toimega vedelike baasil ning ei sisalda sünteetilisi lõhnaaineid ega parabeene.

Maxeylashi ripsmeid pikendava seerumi koostis aitab teil saavutada soovitud tulemu-si. See ei ole ripsmetušš – see on värvitu, ve-delike baasil toitainete süsteem, mis toetab teie ripsmeid magamise ajal.

Maxeylashi esimesi tulemusi võib märga-ta juba seitsme kuni kümne päeva möödudes ning neid saab kirjeldada kui tugevamaid ja kergesti käsitletavaid ripsmeid. Juba 30 päe-va möödudes on ripsmed pikemad, tumeda-mad, tihedamad ja paksemad. Kui soovitud tulemus on saavutatud, kasutage seerumit iga kahe päeva tagant, et säilitada uute rips-mete välimust. Toime täielikuks saavutami-seks võib olla vajalik 30–60 päeva.

Enne

Pärast

Maxey Cosmetics OÜ Teaduspargi 3/1 12618 Tallinn Tel : +372 533 [email protected]/maxeylash

32 REKLAAM


reklaamitoimetaja Svetlana Vink, tel 667 0206, e-post [email protected]

Sinujalgade ilu ja tervise

nimelLioton geel (hepariin) leevendab

efektiivselt veenilaienditest tingitud sümptomeid:

raskustunnet jalgades, turset, valu ja pakitsust.

Näidustused: pindmiste veenide põletiku või hematoomide lokaalne ravi. Käsimüügiravim.Täiendav informatsioon: OÜ Berlin-Chemie Menarini Eesti, Paldiski mnt 27 /29, 10612 Tallinn

Terviseuudiste eriväljaanne ∫ 6. mai 2015

Hambad

UUSLeevenda hammaste

tundlikkust suuveega*

* Kasutage kaks korda päevas pärast hammaste pesemist fluoriidi sisaldava hambapastaga.

CH

EE

/CH

SE

NO

/000

2/15

a K

ehtiv

kun

i 201

6 03

Tootja esindaja Eestis: GlaxoSmithKline Eesti OÜ, Lõõtsa 8a 11415 Tallinn, tel: +372 667 6900

sutage kaks korda päevasrast hammaste pesemist oriidi sisaldava hambapastaga.

aja Eestis: GlaxoSmithKline Eesti OÜ, 415 Tallinn, tel: +372 667 6900

Hirm hambaarsti ees on loomulik enesekaitserefleksSellel, et mõned inimesed teistest rohkem hambaarsti kardavad, on mitu põhjust – hirmutavad kogemused lapsepõlvest, tekkiv õhupuudus ja hirm valu ees. Enamasti on need kõik aga seotud meile looduse poolt kaasa antud enesekaitserefleksiga. μ4–5

2 HAMBAD

TERVISEUUDISED6. MAI 2015

Kui rutiinsetele suuhügieenivõtete-

le lisanduvad antisepti-kuid ja eeterlikke õlisid sisaldavad suuloputu-sed, siis väheneb kaldu-vus kaariesese ja igeme-põletike tekkeks.

Puhas vesi on alati parim jook.FOTO: WIKIPEDIA

Silvia Russakemeriitdotsent, TÜ stomatoloogia

kliinik

Suuloputusvedelikud on viimastel aastatel leid-nud laialdast kasuta-

mist peamiselt täiskasvanud elanikkonna hulgas. Neid ka-sutatakse nii suuõõne haigus-te ennetusel kui ka täiendava ravivõttena põletikuliste prot-sesside puhul.

Peamiselt kasutatakse suu-loputusvedelikke kaariese ja igemepõletike ennetusel ja ra-vis. Teada on, et kaaries kul-geb kiiremini puudulike hü-gieeniga suuõõnes ja kroonili-ne põletik igemetes võib ravi puudumise juures üle minna sügavamale limaskesta alu-sesse koesse.

Kui ravi jääb puudulikuks või puudub täielikult, kahjus-tub hammaskond massiliselt kaariesesse ja süveneb põletik igemetes.

Kasutusel on erinevaid suuloputusvedelikke e suu-veesid, millede üldine põhi-toime on vähendada tõvesta-vate mikroobide hulka suuõõ-

nes. Antibakteriaalseteks toi-meaineteks suuvees on peale eeterlike õlide veel kloorhek-sidiin ja ka alkohol.

Katt on mikroobide koloo-nia. Kaariese ja igemepõleti-ke, sh parodondi haiguste tek-kepõhjuseks ja selle kulgu ras-kendavaks teguriks on ham-bapinnale ja igemetele tihe-dalt kinnitunud katt (plaque), milline sisaldab massiliselt mikroobide kolooniaid. Katt ladestub suuõõnes erinevate-le pindadele. Eristatakse ham-ba vabal pinnal olevat igeme-pealset ehk supragingivaalset ja igemevaos paiknevat ehk subgingivaalset mikroobide kogumit.

Rutiinsete hügieenivõte-te puhul on olemas küll juur-depääs katule ja selle eemal-damise võimalus, kuid ebare-gulaarsel hammaste harjami-sel progresseerub mikroobi-derikka katu hulk kiiresti, le-vides piki juure pinda juureti-pu suunas. Esmalt moodustu-nud hambakatt on suhteliselt pehme ja eemaldatav. Katu koostisse aga lisanduvad sül-

jest mineraalained, peamiselt kaltsiumisoolad.

Katt tiheneb ja tekib ham-bakivi. Iseloomulikeks ki-vi ladestumise piirkonnaks on valdavalt süljejuhade ava-nemise piirkonnad. Sellis-teks piirkondadeks on ülemis-te molaaride põskmised pin-nad ja alumiste lõikehammas-te suupoolsed pinnad. Mine-raliseerunud katt kinnitub ti-hedalt hambapinnale, ning seda ei ole võimalik ainult hammaste harjamise abil ee-maldada. Igemevaos paiknev mikroobide ladestus soodus-tab igemete kroonilise põleti-ku ehk gingiviidi teket.

Põletik progresseerub ning tekib kahjustus hamba kinni-tussüsteemis. Moodustub ige-metasku ja raskematel juh-tudel luuline tasku. Kaasneb hamba liikuvus, kinnitussüs-teemi hävimine, mis hiljem võib viia ka hamba suust väl-jalangemiseni.

Hambakatt moodustub etappidena. Esimeses etapis saab hamba pind kaetud sülje valkudega, kuhu kinnituvad ja koloniseerivad mikroobid.

Suuloputusvedelikud hoia Hooldus Antiseptiline toime ennetab kaariest

Sellel perioodil on regulaarse-te hammaste harjamisvõtete abil veel võimalik pehme katt eemaldada ja hamba pinnad hoida puhastena.

Suhkrurikas toit soodustab kaariese teket. Kuid järgmi-ses etapis suureneb bakterite kolooniate hulk. Bakterite eri-nevate liikide suhteline vahe-kord sõltub teatud määral ka kasutatavast toidust, sh suhk-rusisaldusest.

Suhkrurikas toit on kaa-riest põhjustavatele mikroobi-dele (Streptococcus mutans) ot-seselt kasvulavaks. Eriti suur tähtsus suhkrurikkal katul on lapseeas, kus kaaries võib tek-kida kiiresti. Siia kuulub ka nn varase lapseea kaaries, kus

HAMBAD 3


Mis on mis:Eeterlikud õlid

lea aetherea⦁ Nimetus võeti kasutusele 18. sajandil. ⦁ Orgaaniliste keemiliste ühenditega ja nende segudega: terpiinide või terpenoididega. ⦁ Annavad paljudele taimedele on spetsiifilise lõhna ja antibakteriaalse toime. Seetõttu kasu-tatakse neid taimi paljudes ravimvormides – la-hustes, salvides ja ka suuveedes.

Suuloputusvedelikud KOOSTIS⦁ Hambaravis on kõige enam kasutatud anti-septikuid, mis vähendavad kaariese teket, gin-giviiti ja parodontiiti põhjustavate mikroorga-nismide hulka suuõõnes. Antiseptilise toimega koostises kloorheksidiinglükonaat 0,05–0,2%

⦁ Enamik sisaldab veel eeterlikke õlisid, nt (Listerine®, 12% kloorheksidiinglükonaat (Peridex®). Eeterlikest õlidest sisaldavad tümooli 0,064%, eukalüptooli 0,092%, metüül-salitsülaati 0,060%, mentooli 0,042% jt.⦁ Sisaldavad veel tsetüülpüridiinkloriidi, tina-fluoriidi, triklosaani, tsinktsitraati.

MILLAL PEAKS KASUTAMA⦁ kaariese ja selle komplikatsioonide enneta-miseks lastel ja noorukitel ⦁ hea suuhügieeni säilitamisel ⦁ igemepõletike ja parodontiidi ravis⦁ suulimaskesta põletike ravis ⦁ suu operatsioonide järel, eriti kui on paigal-datud implantaadid⦁ operatsiooni järgsel perioodil, rasketel (lama-vatel) haigetel, kui hammaste pesemine on ras-kustega.

vad hambad katust priidsee kulgeb väga kiiresti, eriti magusate jookide ja jogurtite kasutamisel.

Kui väikelapse eas piisab veel katu eemaldamiseks peh-ma harja, vee ja lapsele mõel-dud hambapasta kasutami-sest, siis täiskasvanutel tu-leb kasutada tõhusamaid va-hendeid.

Hambahari igale poole ei ulatu. Kas ikka hammaste harjamine ja hambaniidi ka-sutamine võimaldab hoida hambakatu teket kontrolli all?

Küllalt suur osa täiskasva-nutest ei saa või ei taha pesta hambaid iga päev. Seda näitas Tervise Arengu Instituudi uu-rimus. Mehaanilisel pasta ja hambaharja abil katu eemal-damine alati ei õnnestu. Sage-li on katt peetunud hammaste vaheruumidesse ja keelepool-setele pindadele. Hambaharja ja hambaniidiga aga puudub juurdepääs kõikidele ham-ba pindadele. Hambavahedes-se peetunud katt ongi sageda-seks põhjusteks, et kaariese kontaktpindadel avastatak-se hiljem, sageli alles siis, kui kaasneb valu.Nüüd tekib vaja-dus kasutada täiendavalt suu-loputusvedelikke.

Kui hinnata suuveesid nen-

de toime järgi, siis antisepti-liste vedelike toime seisneb nende võimes hävitada mik-roobe. Hambaravis on kõige enam tuntud kloorheksidiin, mis lõhustab bakterite raku-membraani, takistab bakteri-te adsorptsiooni hambaemai-lile ja tungib läbi katu kuni hamba pinnani.

Eeterlikud õlid lõhustavad bakerite rakukesta ja mõjus-tavad ensüümide aktiivsust. Sellega saab takistatud bakte-rite adsorbtsioon hamba pin-nale. Eeterlikud õlid eemalda-vad bakterite endotoksiine ja omavad võimet tungida läbi hambakatu.

Kui rutiinsetele suuhügiee-nivõtetele lisanduvad antisep-tikuid ja eeterlikke õlisid si-saldavad suuloputused, siis väheneb kalduvus kaariesese ja igemepõletike tekkeks. Sel-liste antimikroobse toimega loputuste efektiivsus igeme-vao bakterite vastu on suur, nende toime igemevaos pü-sib veel mitu tundi pärast lo-putust.

Kas suulopusvedelikud on ohutud? Kloorheksidiini si-saldavad suuloputuslahu-sed ei põhjusta hammastel tundlikkust ega värvimuu-

tusi. Kuigi kaebused on vede-liku ebameeldiva maitse üle, ei järgne sellel maitsemuutu-si ega erinevust suuõõne nor-maalse mikrofloora koostises.

Etanool ehk etüülalkohol on universaalne lahusti an-tiseptilistele koostisosade-le, mis soodustab nende tun-gimist hambakattu. Alkoho-li sisaldavat suuloputusvede-likku ei tohi aga kasutada al-la 12aastastel lastel ning alko-hoolikutel ja isikutel, kes pi-devalt võtavad ravimeid.

Eeterlike õlidega loputusla-huste uuringud näitasid täie-likku sobivust suuhooldusve-delike koostisesse. Nad tapa-vad baktereid isegi raskelt kät-tesaadavates kohtades, vähen-dades seega ka hambavahedes bakterite hulka. Eeterlikke õli-sid sisaldavad suuloputusve-delikud on sobivad pikaaeg-seks kasutamiseks ning erine-valt kloorheksidiinist ei oma halba maitset, mikrofloorat kallutavat efekti ega suuõõne mikroobide resistentsust.

Eestis on saadaval küllal-dane valik suuloputusvedelik-ke, erineva maitse ja eeterlike õlide sisaldusega. Soovitav on suuvedelikud osta apteegist, saades kaasa ka info koostise ja kasutamise õpetuse kohta.

⦁ Lugege lahuse koostis enne kasutamist läbi, eriti kui kasutate seda alla 12aastastel lastel kaariese ennetamisel. Kõikidel pudelitel peab olema märge lastel kasutamise lubamise kohta!⦁ Valage klaasi 10–20 ml (s.o 4–5 teelusikatäit) loputuseks valitud vedelikku. ⦁ Loputage pärast hammaste pesemist (või ka pesemise vahel) hoolikalt suud ja eriti hambaid 10-30 sekundi jooksul.

⦁ Valgendava efektiga suuvee puhul, nt Listeri-ne® Stay White jt, loputage kuni 30–40 sekundit. ⦁ Ärge vedelikku alla neelake! ⦁ Parema mikroobidevastase ja põletikku ravi-va toime säilimiseks ärge pärast loputust kohe veega suud loputage. Erandiks lapsed, kelledele ei meeldi maitse või juhises märgitud nõue.⦁ Jälgie ka kasutamise juhist, mis on toodud kõigi suuloputuslahuste juures.

Pane tähele:Kuidas suud loputada?

Söö, räägi ja naerata enesekindlalt!

Proovi!Puhastab proteese neid kahjustamata.Ainult 3 minutiga!

Aitab vältida toiduosakeste sattumist proteeside alla.Tugev kinnitus kuni 12 tunniks!

EE/C

HPLD

/001

1/14

Keht

iv ku

ni 08

/201

6

Tootja esindaja Eestis: GlaxoSmithKline Eesti OÜ,Lõõtsa 8a 11415 Tallinn, tel: +372 667 6900

4 HAMBAD


Ann-Liis OjaotsKliinikPlussi kliiniline psühholoog-

psühhoterapeut

Evolutsiooniteooria koha-selt on üheks ellujäämi-se eeliseks olnud suut-

likkus õppida hirmust. Hirm on eluliselt hädavajalik tunne ning olemuselt sama loomulik kui söömine, magamine või hingamine.

Kuigi tänapäevane ham-baravi pole nii tehniliste või-maluste kui ka töövahendi-te poolest enam ammu oht-lik, on see ometi protseduur, mis sisaldab nn ürgseid hir-muallikaid ja võib ka tänapäe-val vallandada baasilise ellu-jäämismehhanismi – võitle ja põgene.

Ürgsed hirmuallikad. Esiteks esitab hambaravi väljakut-se alistumaks olemuslikult ohtlikule, milleks on teravad instrumendid tundlikus, roh-kete närvi- ja valuretseptori-tega suus. See on võimalus va-lule ja kudede kahjustusele.

Teiseks on kehaasend ham-baravitoolis suhteliselt abitu ja piiratud. Et hambaarst pää-seks oma teravate instrumen-tidega ligi igale suus ravitava-le pinnale, vajab ta mugavat ligipääsu ja väga head valgus-tust, mis võib nõuda kartli-kult patsiendilt hirmutavat ja rasket kehaasendit.

Kolmandaks tegutseb ham-baarst patsiendi väga isikli-kus ruumis ning mõnele võib selle talumine olla suureks katsumuseks. Enamik inime-si tunneb end ebamugavalt, kui võõras või ka enda tuttav astub suheldes liiga lähedale. Mugavaks inimestevaheliseks suhtluskauguseks loetakse 1–1,5 meetrit.

Lisaks on suul mitmeid fü-sioloogilisi funktsioone, sh hinnata, kas suhu sattunu on oma maitselt, suuruselt või kujult alla neelatav või mitte.

Inimesed suurenenud ade-noididega või muu ninaneelu ja hingamisteede haiguse-ga on eriti haavatavad tunde osas, et värske õhu sissevool on takistatud. Hambaravi käi-gus võib selline aisting tek-kida ning on üsna loomulik, et see võib vallandada hirmu-reaktsiooni. Kõik eelnimetatu käib hambaraviga paratama-tult kaasas ja kuidagi teisiti pole võimalik. Aitab vaid kin-del teadmine, et kuigi keha võib tunda end ohustatuna, pole tegelikult olukord ohtlik.

Selleks, et kujuneks väl-ja tõeliselt ülemäärane hirm hambaravi ees, on vaja kol-me komponendi vastasti-kust koosmõju – isiklik haa-vatavus, negatiivne sotsiaal-ne mõju ja negatiivne raviko-gemus.

Vanuse mõju: lapseea koge-mused olulised. Isiksuslikest aspektidest on olulised vanus, küpsus, temperament, kaasu-vad häired. Paljud lapsed tun-nevad hambaravi ees hirmu. Hirm tundmatu ja teadma-tu olukorra ees on normaalne. Lastel puudub veel arusaam, miks hambaravi on vaja ning seepärast on nad ka vastali-semad.

Laps läbib oma arengus mitmeid arenguastmeid, mil ühes etapis on väga oluli-ne turvalisus, teises iseseis-vus jne. Kui sellise “kriisi” pe-rioodi satub negatiivne ham-baravikogemus, millega laps ei suuda toime tulla, siis võib see olla alus ärevushäire väl-jakujunemisele.

Vanuse kasvades, emot-sionaalselt küpsedes, rohkem teadmisi ja kogemusi saades on lapsed võimelised mõist-ma nii olukorda ennast kui ka selle vajalikkust. Nad on mo-tiveeritumad, nõustuvamad ja võimelised hambaraviprot-seduuriga edukalt toime tu-lema.

Temperamendi mõju: hä-belikud ärevamad. Tempe-ramendi tüübilt on ärevuse-le haavatavamad häbeliku loo-muga ja enam negatiivseid emotsioone kogevad inimesed.

Ülemäärane aktiivsus ja impulsiivsus võib kaasa tuua väliseid käitumisprobleeme. Mittekoostööline käitumine ja ülemäärane ärevus võib olla seotud ka erinevate psüühika-häiretega (nt aktiivsus-tähe-lepanuhäire, autism, Asper-geri sündroom) või elus koge-tud traumeerivate kogemus-tega, mil inimesel on puudu-nud igasugune kontroll enda-ga juhtunu üle. Tõsised trau-mad tõstavad haavatavust hirmu stiimulitele ka hamba-ravi olukorras, mis võib soo-dustada hambaraviärevuse väljakujunemist.

Sotsiaalsed mõjutajad: hirm on nakkav. Sotsiaalsetest mõ-jutajatest on esikohal teiste eeskuju.

Kui lapsevanem peab ham-baravi ülemäära hirmsaks, siis väga suure tõenäosusega kar-dab hambaravi ka laps. Hirm on õpitav kõrvalt jälgimise teel isiklikku kogemust omama-ta. Lapsed õpivad nii vanema-telt, õdedelt-vendadelt kui ka sõpradelt, lasteaias ja koolis. Kui hambaraviärev lapseva-nem (sageli ema) läheb lapse-ga hambaravile kaasa, siis laps tajub vanema ebakindlust ka ilma, et vanem seda otseselt sõnaliselt väljendaks.

Võimas mudeldamine on ka see, kui vanem võtab lapse kaasa enda hambaravi juurde ning esitleb lapsele ülemää-rast ärevust nii enne hamba-ravi kui selle ajal ja ka pärast. Ärev eeskuju teeb lapse haa-vatavaks hambaraviärevuse väljakujunemisele.

Protseduuri mõju: esiko-hal on valu. Valus hambara-viprotseduur on kõige tuge-vam ennustaja hambaraviäre-vuse väljakujunemisele. Haa-vatavusele aitab kaasa kont-rollitunde puudumine ja et-teteadmatus. Hirm ja ärevus ajavad pingesse ning teevad valvsaks.

Hirm, pinge ja valvsus soodustavad suuremat ebamugavustunde te-ket, mida väga ärev ini-mene võib ekslikult ta-juda valuna. Kontrol-litunde vähesust võib soodustada patsien-di vähene teadlikkus ja info, mida, kui-das ja milleks tehak-se (informatsioonili-ne kontroll) või kui pole võimalust ravi-protseduuri käigus ise enda vajadustest märku anda (käi-tumuslik kontroll) ja kui pärast ravi-protseduuri pole an-tud vajalikku infot ja korrigeeritud esialg-seid võimalikke üle-määraseid hirmuta-vaid hinnanguid (ret-rospektiivne kontroll).

Selline olukord võib juhtuda, kui hambaarst keskendub vaid hamba-ravile ega suuda märgata inimest kui tervikut või kui arst on kiirustav ega suhtle patsiendiga piisavalt.

Valdavalt on hambaravi-ärevuse algus lapsepõlveko-gemustes ja areneb välja aja jooksul läbi n-ö nõiaringi: ne-gatiivne hambaravikogemus, millele järgneb ravi vältimi-ne, mis toob kaasa halveneva suutervise ning häbi- ja süü-tunded, mis omakorda ras-kendavad hambaravile mine-kut ja vältimine jätkub.

Hambaravi on enamikule inimestele ebameeldiv ja mõ-nele vägagi hirmutav prot-seduur. Arstil pole võima-lik muuta kõike mugavaks ja meeldivaks, küll aga aida-ta kaasa võimalikult eduka ja positiivse hambaravikogemu-se saamisele.

Lapsele tuleks protseduur muuta turvaliseks. Kõige tõ-husamalt saab ennetustööd teha lastega. Vähimalgi või-malusel mitte lasta äreval lapsevanemal lapsega kaasas käia, vaid paluda leida turva-line ja mitteärev saatja (sageli on selleks isa).

Kabinetis on oluline lapse-le tutvustada hambaravil toi-muvat, näidata vahendeid,

Miks hambaars Ärevushäire Saab ennetada lapseeas

Selleks, et kujuneks välja tõeliselt üle-

määrane hirm hamba-ravi ees, on vaja kolme komponendi vastasti-kust koosmõju – isiklik haavatavus, negatiivne sotsiaalne mõju ja nega-tiivne hambaravikoge-mus.

UUDIS!Target Sensitive ja Target White

BioGaia ProDentisainulaadsed suuõõne

probiootilised imemistabletid

30 suhkruta probiootilist imemistabletti (piparmündimaitseline),Toidulisand.Müügil hästi varustatud apteekides: Apotheka, Südameapteek; Ülikooli Apteek või hambaravi kabinetides.Tootja: BioGaia AB, Rootsi, www.biogaia.com; Maaletooja: Baltic Business Partners OÜ, [email protected]

HAMBAD 5


ti kardetakse?

Täiskasvanutega, kel on hambaraviäre-vus juba väljakujunenud, tuleks varuda kannatust, lahket meelt ja teadmisi äre-

vuse olemuse ning sellega toimetuleku kohta. Abiks on kõik, mis ennetusegi puhul – infor-meeritus, piisav suhtlus, kokkulepped, mis ai-tavad patsiendil suurendada kontrollitunnet.

Patsiendiga tuleks rääkida enne raviprotse-duuri, selle ajal ja teha protseduuri järel kok-kuvõte, mida ta kartis ning kuidas tegelikult läks. Viimane aitab patsiendil tekitada muu-tust oma hirmutavates uskumustes.

Ülemäärane ärevus on raske taluda nii pat-siendil endal kui ka nõuab lisatööd hambaars-tilt. Arst ei saa keskenduda ravile, vaid peab vajadusel ümberlülituma patsiendi ärevuse vähendamisele. Võib ette tulla olukordi, mil usaldusliku suhte loomine arsti-patsiendi va-

hel ongi väga raske. Sel juhul ei peaks hamba-arst tundma end kuidagi halvasti või läbikuk-kununa, sest mõne väga traumeeritud ja üli-äreva patsiendiga tõhusa koostöö loomine ongi raske. Sel juhul on mõistlik olla aus ja julgus-tada patsienti otsima endale teine hambaarst ning pöörduma psühholoogi poole. Ärevushäi-red, sh hambaraviärevus ja -foobia on küllalt-ki levinud nähtused ning inimene võib saada abi psühhoteraapiast. Ta saab võimaluse õppi-da ise oma ärevust paremini mõistma ja selle-ga tõhusamalt toime tulema.

Hambaraviärevusega täiskasvanuid saab ai-data usalduslik suhe arstiga, positiivne ja edu-kas ravikogemus ning ärevushäire psühho-teraapia. Eesmärk ei saa olla hirmu ja ärevu-se täielik puudumine, vaid kogemusega edu-kas toimetulek.

tutvustada tooli, informeeri-da eesseisvast, teha kokkulep-ped (nt võib anda käega mär-ku, kui soovib pausi vm). Mit-mekülgne teadlikkus aitab lapsel oma subjektiivse koge-musega paremini toime tulla.

Edukas toimetulek suu-

rendab enesekindlust ja vä-hendab hirmu olukorra ees. Kui protseduuri käigus ilmu-tab laps hirmu ja see takis-tab edukat toimetulekut, siis tuleks hambaravi katkesta-da ning alustada ärevusraviga – kuulata, mõista, jagada täp-

set infot ning selle abil muuta käitumine taas koostööliseks. Usalduslik ja turvaline suhe arsti ja patsiendi vahel aitab lapsel õppida tõhusat toime-tulekut, mis on abiks ka edas-pidi ning hoiab ära hambara-viärevuse väljakujunemise.

Täiskasvanut aitab usalduslik suhe

TOIT HAPPELISED JOOGID

HAMBAHARJAGA

PESEMINE

Igapäevaseks kasutamiseks.

Toidus ja jookides sisalduvad

happed kahjustavad

hammaste emaili.

Biorepair® sisaldab

mikroRepair®’i, mis tungib

väikestesse pragudesse ja seob

emaili.

Kahjustatud email

parandatakse. Hambad on

tugevamad ja tervemad.

Terved hambad kogu eluks.

Saadaval apteekides üle Eesti, Stockmannis, Kaubamaja Ilumaailmas, Maksimarketites ja Prismas (Rocca al Mare).

Maaletooja ja esindaja Balti riikides: Baltic Business Partners OÜ,

info: www.biorepair.ee

CE-märgitusega meditsiiniseade

BioRepair - esimene hambaemailirekonstrueeriva efektiga tootesari• varustab mineraalainetega • omab antiseptilist toimet

• kõrvaldab ülitundlikkuse • võitleb halva hingeõhuga

AS Surgitech Pärnu mnt. 148, 11317 Tallinn, Tel. 646 0660

6 HAMBAD


Tasub teada:Mis põhjustab hammaste tundlikkust⦁ Igemed on taandunud ja hambakael paljastunud. Ter-vete hammaste puhul katab ja kaitseb ige hambakaela ja hambaluu ei ole avatud välis-tele mõjudele.⦁ Hambaemail on õhenenud. Toiduainetes ja jookides sisal-duvad happed pehmendavad hambaemaili.⦁ Mikropraod hambaemailis ja hambaluus. Võivad tekkida väliste mõjutuste tulemusena, nt suurte temperatuuri erine-vuste või füüsiliste trauma-de korral.

Piret StokkebyJüri Tänava Südameapteegi

juhataja-nõustaja

Tundlike hammaste pu-hul tunnevad hambad valu, kui puutuvad kok-

ku külma või kuumaga, hapu või magusaga. Nad on puute-tundlikud ja valu võib tekita-da isegi pealepuhutav õhk.

Et vältida või leevendada hammaste tundlikkust põh-justavaid olukordi, peab ham-maste ja igemete tervise eest hoolitsema iga päev ja tead-likult. Oluline on suuhü-gieen, hammaste regulaar-ne pesemine ja hambavahe-de puhasta mine niidiga. Pal-ju sõltub ka elustiilist ja har-jumustest.

Liiga kõva hambahari on kahjulik. Mõnikord võib olla igemete taandumise ja ham-baemaili õhenemise põhju-seks liiga jõuline hammas-te harjamine liiga kõvade har-jastega hambaharjaga. Email õhenemise vältimiseks ei to-hiks hambaid pesta vahetult pärast söömist. Ja ka vastu-pidi – kohe pärast hammas-te harjamist ei peaks hamba-email kokku puutuma happe-liste toiduainetega. Nende te-gevuste vahele võiks jääda vähemalt pool tundi.

Mikropragude tekkimise vältimiseks ei tohiks korraga süüa-juua tulikuuma ja jää-külma toitu-jooki.

Igemehaigusi (põletikke, igemete taandumist) võivad põhjustada ka mõned kahjuli-kud harjumused. Näiteks si-garettide, huule- või närimis-tubaka pidev kasutamine.

Valgendavate hambapasta-de aastatepikkune kasutami-ne võib emaili õhemaks muu-

Mis on mis:Levinumad hammaste tundlikkust vähendavad ained⦁ STRONTSIUMKLORIIDHEKSAHÜD-RAAT. Blokeerib dentiinis olevad palja sil-maga nähtamatud kanalikesed, mille kau-du ärritus jõuab närvideni ja tekitab valu. Sisaldab nt Sensodyne’i hambapasta.⦁ KAALIUMNITRAAT. Langetab närvi-lõpmete ärrituvuse taset. Sisaldavad nt Sensodyne, Sensodyne Pronamel, Gum Sensivital, Oral-B Pro-Expert Sensitive ja ka suuvesi Sensodyne. Pidev suuvee kasu-tamine erosiooni tõttu õhenenud hamba-emaili puhul võib aidata tundlikkust vä-hendada.⦁ ARGINIIN. Sulgeb hambaluus mikroka-naleid. Põhitoimeaineks Colgate Sensitive Pro-Reliefis.⦁ AMINOFLUORIID. Tugevdab hamba-emaili. Sisaldab Lacalut Sensitive, sobib hambaemaili õhenemisest tingitud tund-likkuse puhul.⦁ HÜDROKSÜAPATIIDI MIKROKRISTAL-LID. Keemiliselt koostiselt sarnased aine-ga, millest on ehitatud dentiin ja hamba-email. Hambaemail ei sisalda elus kudet ja pole võimeline ise taastuma. Tsinkhüd-roksüapatiidi mikrokristallid on võimeli-sed imbuma väikestesse lõhedesse ja pra-gudesse hambas. Seal nad lahustuvad ja seonduvad emaili ning dentiini struktuu-riga ning parandavad hamba kaitsekihti. Tundlikkus, mis on tingitud mikropragu-de ja lõhede tõttu peaks vähenema. Sisal-davad Biorepaire ja Blanx Med Sensitive.⦁ KAALIUMKLORIID. Leevendab tundli-ke hammaste valu. ⦁ NAATRIUMFLUORIID. Soodustab ham-baemaili remineralisatsioon ja vähendab demineralisatsiooni ehk muudab emai-li tugevamaks ja vastupidavamaks hap-pe toimele.⦁ KLOORHEKSIDIIN. Hävitab bakterid ja seened, omab põletikuvastast toimet ning hoiab suukeskonna pH enam-vähem neut-raalse. Sisaldavad nt Elgydium ja Gum Paroex.

Tundlikud hambad piinavadSuuhügieen Vahel on abi ikka vaid hambaarstist

ta, avada poore ja suurendada hamba tundlikkust.

Seega ka neid harjumusi võib ja saab hammaste heaolu jaoks muuta.

Hammaste tundlikust saab vähendada. Hammaste tund-likust saab vähendada aptee-gis müüdavate hambahool-dustoodete abil. Peamiselt võib abi olla spetsiaalsetest hambapastadest, mida tuleks kasutada regulaarselt ja vähe-malt neli kuni kuus kuud jär-jest. Pesta võiks aga pehme hambaharjaga.

Enamasti on kõikidel hamba pastasarjadel olemas ka tundlikele hammastele mõeldud toode. Apteegis või poes vajalikku hambapastat otsides võiks siis tutvuda pa-

kendil kirjas oleva koostise-ga või pidada nõu spetsialis-tiga.

Hammaste tundlikkuse ennetamiseks sobivad ka tei-sed hambapastad ja suuveed ning hammaste regulaarne harjamine, mis aitab ära hoi-da hambakattu, hambakivi ja aukude teket ning igemeprob-leeme.

Ükski neist ainetest aga ei aita, kui hambad on katki ja valutavad selle pärast. Siis saab aidata vaid hambaarst.

Alati võiks kõikide suuhü-gieeni ja -tervist puudutava-te küsimuste korral pöörduda oma hambaarsti poole. Eriala spetsialist oskab hinnata olu-korda ja anda täpseid soovitu-si selleks, et elukvaliteet pa-raneks.

Sageli on hammaste tundlikku-se taga hal-vad harju-mused.FOTO: FLICKR

HAMBAD 7


Tasub teada:Kuidas õpetada suuhügieeni⦁ Lase lapsel kaks korda päe-vas fluoriidi sisaldava hamba-pastaga hambaid pesta, see ee-maldab hambakatu.⦁ Lase lapsel igapäevaselt hambaniiti kasutada, see ee-maldab hambakattu hammas-te vahelt ja igemepiirilt. ⦁ Piira kõrge suhkru- ja tärk-lisesisaldusega toitude tarbi-mist. Anna neid vaid kindla toidukorra ajal, kuna suurem süljeeritus aitab toidujäägid paremini ära loputada.⦁ Kasuta fluoriidi sisaldavaid suuhügieeni tooteid.⦁ Vii laps regulaarselt hamba-arsti juurde.

Lapse hambapesuLiigutused, mida teha, kuniks laps nendega ise hakkama saab

⦁ Pane hernetera suurune ko-gus hambapastat harjale, ära luba lapsel pastat alla neelata.⦁ Harja pehme hambaharjaga õrnade edasi-tagasi liigutuste-ga hammaste sisemist pind.⦁ Puhasta iga hamba välis-külg. Hoia harja nurga all, vä-liste igemetega samal joonel.⦁ Puhasta iga hamba närimis-pind.⦁ Hambaharja otsa kasutades puhasta esihammaste pind.

7500 lapsevanema osalusel läbi viidud üleeuroopalisest uuringust selgus, et kuigi paljudele lastele räägitakse hammaste harjamise oluli-susest, ei võta nad vajalikke harjumusi omaks.

Colgate’i korraldatud uuring näitas, et ligi kolmandik lapsi peseb vaid hammaste esikül-ge, umbes 15 protsendil on suus plomm ja 9 protsendil on juba enne 7. eluaastat hammas väl-ja tõmmatud. Kuigi uuringust nähtub, et vanemad peavad korralikku suuhooldust oluli-seks, ei taha lapsed seda ker-gesti omaks võtta.

Küsitluse tulemused näita-sid, et vanemad hindavad oma laste hambapesu väga erine-valt. 62% Poola lapsevanema-test ütlesid, et nende lapsed harjavad hambaid liiga vä-he aega, samal ajal oli Belgia lapsevanemate seas see prot-sent vaid 43. Täiskasvanute vastustest selgus ka, et um-bes 14% lastest luiskavad va-nematele hammaste pesemise kohta. Colgate’i esindaja Mari-Liis Soobiku sõnul soovitatak-se lastel hambaid pesta kolm minutit.

Eesti Hambaarstide Liidu presidendi doktor Marek Vinki sõnul hoiab varases lapsepõl-ves omandatud eeskujulik suu-hügieeni rutiin hambad terved kogu elu. Vink selgitas, et li-saks hambasõbralikule toitu-

Lastel napib hambapesu oskusi

misele on just hammaste har-jamine kaks korda päevas fluo-riidi sisaldava hambapasta-ga särava naeratuse eelduseks.

Üleeuroopalise uuringu tu-lemused näitavad, et 95% lapse-vanemate hinnangul sõltuvad laste pesemisharjumused nen-de endi eeskujust. 94% vasta-nuid ütles, et pestes oma ham-baid regulaarselt lapse juures-olekul, saavad vanemad kaa-sa aidata lapse hea suuhügiee-ni tekkele. Uuringu käigus sel-gusid populaarseimaid meeto-did, kuidas lapsevanemad las-

te hammastepesu režiimi tek-kimisele kaasa aitavad.

Hambaarstile alates teisest eluaastastEnamik hambaarste soovita-vad lastel hakata hambaars-ti külastama vähemalt teisest eluaastast 1–2 korda aastas. Seeläbi saab hambaarst jälgida hammaste kasvuteed. Ühtlasi võimaldab see lapsevanema-tel saada informatsiooni ham-maste arengust ja sellest, kui kõrge peaks olema fluoriidi ta-se suuhügieenis, kuidas aidata

kaasa lapse suuhügieeni harju-muste väljakujunemisel, kui-das käituda, kui laps imeb lut-ti, või parandada oma teadmi-si toitumise ja toitainete kohta.

Colgate’i uuringu kohaselt ei järgi kõik lapsevanemad üleeu-roopalisi soovitusi. Kolmandik vanematest väidavad, et nen-de laps käib hambaarsti juures korra aastas ja seetõttu tekib vajadus põhjaliku hambaravi järele. Euroopas on keskmiselt 15 protsendil 7aastastest lastest hambaplomm ja 9 protsendil on hammas välja tõmmatud. Kui lapsevanematelt küsitak-se, miks tekib vajadus põhjali-ku hambaravi järele, viitavad nad faktoritele nagu suhkru-rohked toidud (28%) ja lohakas hammaste harjamine (23%).

Enamik inimesi arvab, et kui lapsel on piimahambad suus, pole vajadust nende eest hoolitseda. See on vale aru-saam, kuna bakterid tekivad suhu juba lapse sünnist ala-tes ega kao koos piimaham-maste väljakukkumisega. Üks oluline suuhooldust mõjutav tegur on hambapesu rutii-ni lõbusa elemendi toomine. See on eriti oluline, kui lastel on raskusi hammaste piisa-valt kaua harja misega. Sel ju-hul võib kuulata lemmiklaule (umbes kahe minuti pikkusi) või korraldada pere hambape-su võistluse.

Terviseuudused

Uuring:Kuidas eurooplased lapsi õpetavadvastanute protsent

Räägib hambapesu olulisusest 55Peseb hambaid koos 43Muudab pesu mänguliseks 31Premeerib regulaarse suuhügieeni režiimi eest 12Kasutab taimerit õige harjamisaja saavutamiseks 9Allikas: Colgate

Alus tervetele hammastele pannakse lapsepõlves. FOTO: PIXABAYST

MINI-hambaimplantaadid – suurepärane lahendus totaalproteesi kandvale patsiendile.

Dr Marek Vink

hambaarst

Al Mare Hambakliinik

On üsna tavaline, et üle 60aas-tane Eesti elanik on kaotanud suure osa oma hammastest. Kui patsiendil tekib nüüd soov ja

võimalus oma mälumisaparaat ning estee-tiline naeratus taastada, siis piirid võima-likele lahendustele paneb lisaks rahakotile ka allesolevate hammaste arv ja säilinud lõualuu maht. Kui materiaalseid võimalusi kallihinnaliste implantaatidele toetuvate keraamiliste kunsthammaste tarvis ei piisa, siis valmistatakse lihtne suusteemaldatav osaprotees ja kui suhu pole jäänud enam

ühtki hammast, siis akrüülplastist totaalpro-tees. On suur vahe, kas hambad on suust eemaldataud kaariese tüsistuse või krooni-lise igemehaiguse tagajärjel. Esimesel juhul on bakterite poolt hävitatud hamba igemepealne osa ja säilib lõualuu. Parodon-tiidi puhul hävitab organism kaitsereakt-sioonina just lõualuu hammaste ümbert ning kootunud lõualuusse pole isegi parima tahtmise korral võimalik asetada tavamõõ-dus titaanist tehisjuuri. Totaalproteesi suus püsivus võib olla väga halb, sest paro-dontiidi tagajärjel hävinud lõualuuhari ei paku proteesile vajalikku tuge pöörlemise takistamiseks. Proteesi suust väljapudene-mise ja söömisaegse valuliku hõõrdumise piinliku probleemi aitavad lahendada pro-

teesi ankrutena toimivad miniimplantaadid. Protees lukustub trukilaadse süsteemiga miniimplantaatidele ning püsib söömise ja rääkimise ajal kindlalt paigal. Lisaks ei rõhu miniimplantaatidele toetuv plaatpro-tees enam otse lõualuud, tänu millele ei vaja protees enam nii sageli uuendamist. Miniimplantaatide paigaldamine on tava-mõõdus implantaatidega võrreldes kiire, vähetraumaatiline ning oluliselt soodsam. Lõualuusse paigaldatud miniimplantaadid hakkavad proteesi fi kseerima enamasti juba samal hambaarsti visiidil.

Hambakirurg asetab teie lõualuusse mõned väiksed implantaadid ehk tehisjuured, mis ei ole suuremad kui hambatiku läbimõõt. Nende implantaatide otsas on nn väikesed ankrud ehk kuulid.

Protees kinnitub ankrute peale proteesi sees asuvate pesade abil, mille sees paiknevad omakorda kummirõngad – amortisaatorid. Proteesi suhu asetades napsab kummirõngas ankru enda sisse, mis hoiab proteesi kindlalt paigal ning võimaldab proteesil õrnalt igemete peale toetuda. Implantaadi kinnitus lubab proteesil vähesel määral liikuda, et see peaks vastu normaalsetele mälumis-jõududele. Te ei pea kunagi enam muretsema, mida süüa võite või kas teie proteesid kukuvad valel ajal või vales kohas suust välja.

Miniimplantaatide raviprotseduur on vähem traumaatilisem ja paranemisaeg oluliselt lühem ning kiirem.

Totaalproteesi fi kseerimine miniimplantaatide abil parandab oluliselt Teie elukvaliteeti!

MINIIMPLANTAATE PAIGALDAVADTallinnas:

• Al Mare Hambakliinik, Vabaõhumuuseumi tee 2a,tel: 661 1105

• Maxilla Hambakliinik, Tartu mnt 14, tel: 660 1006• i-Dent hambaravi, Ravi 7, tel: 626 6888• PresiDent hambaravi, J. Vilmsi 29, tel: 680 2997• Tallinna Hambapolikliinik, Toompuiestee 4, tel: 1920• Dr Liivi Abel, Laki 26, tel: 655 1356• Stomms hambaravi, Pae 25-50, tel: 5645 6626• Hanzadent hambaravi, Paldiski mnt 9, tel: 660 9701• Postimaja Hambakliinik, Narva mnt 1, tel: 602 0009• Novamed hambaravi, Aia 7, tel: 631 3640• Ortodontiakeskus, Pärnu mnt 139e/2, tel: 677 6800

Tartus:

• Tähe Hambakliinik, Tähe 3, tel: 734 3997

Pärnus:

• Pärnu Hambapolikliinik, Väike-Kuke 4b, tel: 445 9260

Rakveres:

• Virudent Hambaravi, Turu plats 3, tel: 324 4449

8 HAMBAD


Tarkusehammaste tulek on nii mõnelgi meist olnud pii-narikas ja valuline. Tahes-tahtmata tekib küsimu-si, miks need hambad mei-le hiljem soovivad ilmuda, miks nad valu valmistavad ja kuidas seda valulikkust ennetada.

Palusime nõu andma Nor-dic Hambakliiniku hambaars-ti Pille Soomi.

Millal on tarkusehambaid oodata?

Tarkusehambaid on kokku neli ja need lõikuvad suhu vii-mastena, tavaliselt 16–25aasta-selt. Pole ilmselt uudis, et tar-kusehambad tegelikult tarkust ei too. Nimetus on tulnud kõ-nekeelde sellest, et need lõiku-vad suhu eas, mil üldsus hak-kab inimese tarkusele teatud väärtust omistama.

Mõlemad alumised tarkuse-hambad, mis tekitavad ülemis-tega võrreldes rohkem prob-leeme, on välja kasvanud um-bes 84 protsendil 20aastastest. Tõenäosus, et tarkusehammas pärast 25. eluaastat suhu lõi-kub, on väike.

Mida peaks tarkuseham-maste puhul silmas pidama?Tarkusehammastega seotud mured võivad kujuneda vä-heste sümptomitega või täies-ti märkamatult. Seetõttu või-

Tarkusehammas: tarkuse asemel mured

vad mitmed probleemid – näi-teks tsüstid või kõrvalham-maste juurekahjustused – tul-la patsiendile halva üllatusena.

Vanemas eas ning tarkuse-hammaste arenedes muutu-vad juured pikemaks ja luuku-de tihedamaks. Seepärast võib tarkusehamba eemaldamine olla siis keerukam ning arsti-le ja patsiendile ebameeldivam.

Mis tekitab valu ja millised võivad olla tagajärjed?Ruumipuudus ohustab tarku-sehammast rohkem kui teisi hambaid. Kui hambal ei ole pii-savalt ruumi, lõikumine pee-tub ning hammas jääb lõualuu sisse kas täielikult (hammas on täielikult limaskestaga ja/või luuga kaetud) või osaliselt (hambakroon on osaliselt ige-mest väljas, osaliselt limaskes-

taga kaetud). Lisaks on sellised hambad sageli ka vales asendis.

Osaliselt lõikunud hambaid on väga raske puhastada, mis-tõttu koguneb sinna toidujää-nuseid ja hambakattu, mis tih-ti põhjustab kaariest ja tarku-sehammast ümbritseva igeme põletikku.

Selline põletik kipub tava-liselt korduma ja tekitab vae-vusi: limaskesta punetust ja turset, halba lõhna suust ja maitset. Samuti võivad kaas-neda tugev ja pidev valu, pa-lavik ning suu avamise takis-tus ja lümfisõlmede suurene-mine. Halvimal juhul võib sel-line ägenenud põletik viia elu-ohtlike infektsioonideni.

Ägeda põletiku raviks on igemetasku laiendamine, lo-putamine ja dreeni asetamine. Seejärel peab hamba kindlasti eemaldama.

Kui ei ole võimalik kohe hambaarsti poole pöörduda, tasub hammast kodus loputa-da soolalahusega.

Kui tarkusehambasse on tekkinud juba auk ja teised hambad on suus olemas, on sa-muti mõistlik tarkusehammas eemaldada. Ravist hoolimata tekib sinna suure tõenäosusega uuesti auk, kuna seda piirkon-da on raske puhastada.

Ravi muudab keerukamaks ka olukord, kui hambaauk on jõudnud juba pulbiruumi (koh-

ta, kus hambal asetsevad när-vid ja veresooned) ning ruu-mipuuduse tõttu on korrekt-ne juureravi võimatu. Samu-ti võivad põletikulised peetu-nud tarkusehambad põhjusta-da lõualuude tsüste.

Kui kaua võtab aega tarkuse-hamba eemaldamise järgne paranemine ja kuidas mõju-tab see meie igapäevaelu? Tarkusehambad eemaldatakse tavaliselt hambaravikabinetis või väga keeruka hamba asen-di puhul ka haiglas.

Valu ja haava paranemine on patsientidel väga erinev. Paar päeva pärast hammaste eemaldamist võib haavast im-mitseda verd. Sauna, alkoholi ja tugevat trenni peaks välti-ma nädal aega. Täpsemad juhi-sed annab arst juba vastuvõtul.

Kuidas probleeme ja valu en-netada?Kuigi arsti juurde on kombeks pöörduda alles valu ja muude ebameeldivuste korral, on tar-kusehammastele tark mõelda juba enne, kui need hakkavad muret tegema.

Soovitan kord aastas teha röntgenpildi, kus on näha ko-gu suu olukord. Siis saab aimu, kas ja kuidas tarkusehambad lõikuvad ning kas need võivad probleeme põhjustada.

Terviseuudised

Kuigi arsti juurde on kombeks pöör-

duda alles valu ja muude ebameeldivuste korral, on tarkusehammastele tark mõelda juba enne, kui need hakkavad mu-ret tegema.Nordic Hambakliiniku ham-baarst Pille Soom. FOTO: ERAKOGU

BAMBUSEST BIOLAGUNEVAD HAMBAHARJAD PEAGI MÜÜGILKÕIGIS HÄSTI VARUSTATUD KAUPLUSTES ÜLE EESTI!

Humble harjal ei ole mingeid puudusi võrrel-des tavalise hambaharjaga. Ökoloogilisest bambusest harja saab kasutada täpselt sama kaua kui masstoodanguna valmistatud plas-tikust hambaharja

Harja käepide on valmistatud 100% biolagu-nevast bambusest. Humble Brush käepide on ergonoomilise kujuga ning harja ajatult elegantne disain teeb Humble’ist täiusliku aksessuaari igasse vannituppa

Kõikidel meie toodetel on pehmed (täiskasva-nutele) ja ultrapehmed (lastele) harjased, milles ei sisaldu kantserogeenset ehk kasvajaid soodustavat toksiini BPA (bisfenool A). Harjased on valmistatud vastupidavast biolagunevast nailonist. Ei ole ühtki teist taimset pärit olu materjali, mille valmistamisel saadud hamba-harja oleks võimalik kasutada ettenähtud kolm kuud

Kas Sa teadsid, et bambus on kõige kiiremini kasvav taim maal? Et bambusel on loodus-likult antibakter iaalne toime ning selle kasva-tamiseks ei ole vaja ei väetist ega pestitsiide? 100% naturaalne ning mürk ainete vaba materjal. See juba on midagi!

Humble hari on keskkonnasäästliku eluviisimusternäidis. Humble on läinud keskkonna-teadlikkuse osas välja täispaketile. Hari on paki-tud läbipaistvasse biolagunevasse pakendisse, mille materjal on täielikult taimset päritolu. Karp on valmistatud 100% taaskasutatud materjalidest

Humble Brush hoolib nii keskkonnast kui puudust kannatavatest inimestest. Iga müüdud hambaharja kohta annetatakse üks hari abiva-jajale

Nord Medical OÜ [email protected] Laeva 2, Tallinn 10111 www.humblebrush.com

Documents

Terviseuudised - Mai