2013ESIMENE AASTA

TEGEVUSED TULEMUSED

ÕPPETUNNID

2013. AASTAL SAI TARTUST ESIMENE EESTI OMAVALITSUS, MIS ALUSTAS KAASAVA EELARVEGA – ÜHE VÄIKSE OSA ÜLE LINNAEELARVEST SAID OTSUSTADA LINLASED.

Kaasavat eelarvet on maailmas palju katsetatud – alates Porto Alegrest Brasiilias kuni hiljutiste „klubiga“ liitujateni nagu San Fransisco, New York ja Reikjavik. Nüüd siis ka Tartus.

Nii nagu ikka millegi uuega alustades, ei kulgenud kõik sugugi tõrgeteta. Järgnevatel lehekülgedel antakse kiire ülevaade Tartu kogemusest: sellest, kuidas kaasavat eelarvet ette valmistati, ellu viidi, millega asi lõppes ja mida selle käigus õpiti.

TUTV

USTU

S

TARTU

TÖÖRÜHM(MÄRTSIS 2013)

TÖÖGRUPI KOOSOLEKUD KOLM

STSENAARIUMILÕPLIK

STSENAARIUM VOLIKOGU OTSUS

(JUUNI 2013)

PLA

NEE

RIM

INE

Märtsis 2013 lõi linn töörühma, kuhu kuulusid

linnapea, linnasekretär, abilinnapead, avalike

suhete osakonna töötajad, juristid, kõigi volikogu fraktsioonide

esindajad ja e-Riigi Akadeemia (eGA)

ekspert.

Märtsist juunini töötas töörühm eGA nõustamisel arutelukoosolekutel välja

3 erinevat stsenaariumi kaasava eelarve

läbiviimiseks.

3 stsenaariumit erinesid üksteisest nii eesmärgi,

ülesehituse kui aruteludemokraatia

osakaalu poolest.

Valmis lõplik stsenaarium. Volikogu kinnitas

stsenaariumi (joonis 2) ja kaasavaks eelarveks

eraldatava osa eelarvest – 1% investeeringute

eelarvest: 140 000 eurot (vt. joonis 3).

(joonis 2)

1 AUGUST

STSENAARIU

M

ÜLESKUTSE Protsessi tutvustamineVeebikeskkond

2 Ettepanekute koondamineVeebivormTraditsioonilised kanalid

ETTEPANEKUD SEPTEMBER 10th

Süstematiseerimine EksperthinnangudIdeede valik

EKSPERTHINNANG

SEPTEMBER - NOVEMBER

Ideede tutvustusüritusVeebiülekanne

IDEEDETUTVUSTAMINE

NOVEMBER

Hääletamine (veeb, hääletuskast) Häälte menetlemineVõitnud idee(d)

HÄÄLETAMINE NOVEMBER

Volikogu otsuse KEM otsuse elluviimine

OTSUSTEELLUVIIMINE

ALATES DETSEMBER

(joonis 3)

•Mõistetakse paremini eelarveloogikat ja väheneb kriitika.

•Saadakse paremini aru, kuidas linnas otsuseid tehakse ja suureneb usaldus tehtud otsuste vastu

•Suureneb koostöö kogukonna sees ja kogukondade vahel

•Protsessi kavandamine ja elluviimine paneb kõiki osapooli rohkem linna valupunktidele ja lahendustele mõtlema.

•Suureneb linlaste soov ka teistes linna ettevõtmistes osaleda

TARTU KOGUEELARVE [2013]

151 785 712 €

INVESTEERINGUTE EELARVE [9,5% KOGUEELARVEST]

14 483 667 €

KAASAV EELARVE

140 000 € Seega pidi esitatav idee: • olema objekt (hoone, ese vms) avalikus linnaruumis, millest võimalikult suur hulk linlasi osa saab

• olema teostatav 140 000 euro eest • olema teostatav 1 aasta jooksul

KAASAVA EELARVEGA SEATUD EESMÄRGID

EELA

RVE

EESM

ÄRG

ID

ELLUVIIM

INE

IDEEDEKSPERDID

HÄÄLETUS

OTSUS

IDEEDE

TUTVUSTUS

IDEEDEKSPERDID

HÄÄLETUS

OTSUS

IDEEDETUTVUSTUS

TULE

MUSE

D

PARGID

PINGID

VÄLJAKUD, PLATSID, TREPID

MÄNGUVÄLJAKUD

SPORT

KULTUUR,KOMMUNIKATSIOON

KUNST LINNARUUMIS

EMAJÕGI,ANNE KANAL

KÕNNI- JA KERGLIIKLUSTEED

JALGRATTATEEMAD

HOONED, RAJATISED JM.

7

7

7

IDEED 8

96

12

4

4

5

5

Tartlased esitasid 158 ideed (vaid 1 paberil, teised elektroonselt)

Hääletusele jõudis 74 ideed

Loomemajanduskeskuses toimus ideede tutvstusüritus, kus 15 inimest tutvustas oma ideed

Hääletada võis elektroonselt või paberil (Raekoja infokeskuses) iga vähemalt 16 aastane tartlane

IDEEDE HÄÄLETAMINE

Projekti jooksul ja lõppedes viidi läbi mitmed uuringud (ürituste vaatlus, fookusgrupi intervjuud ideede autorite ja ekspertidega, küsitlused), et hinnata protsessi ja selle kommunikatsiooni. Protsess pälvis väga suure meediaka-jastuse:

Hääletamisel anti 2645 häält: 2370 elektroonilist ja 275 pabersedelil.

Võitis idee "Investeering Kultuurikvartali esitlustehnikasse" - 773 häält

Hääletamas käis 3,3% Tartu hääleõiguslikest kodanikest. Kõige vanem hääletaja oli 92aastane, kes andis oma hääle elektrooniliselt. Hääletajate keskmine vanus oli 38 eluaastat. Mehi osales hääletusel 1106 ja naisi 1539.

HÄÄLETUSE STATISTIKA

40%35%30%25%20%15%10%5%

36%

22%

16-1920-29

30-3940-49

50-5960-69

70-7980+

20% 11%

HÄÄLETU

SE STATISTIKA

2370 ELEKTROONILIST HÄÄLT

2645

275 PABERSEDELIT

Mida linlased ootavad?

* rohkem ja nutikamalt eksponeeritud reklaami avalikus linnaruumis * rohkem rahvakoosolekuid (ideede esitamise etapis)* moodsat ja hästitoimivat veebi- ja hääletuskeskkonda * rohkem hääletamiskohti ja -võimalusi* rohkem selgust ja läbipaistvust linna kogueelarve koostamisest

Mida linnavalitsus saab teisiti teha?

* muuta stsenaariumi (korraldada arutelukoosole- kuid protsessi alguses, mitte keskel nagu nüüd; kaasata protsessi kavandamisesse rohkem vabaühendusi)* muuta hääletussüsteemi, et ka nö väikestel ideedel oleks suurem võimalus * mõelda rohkem noorte huvi äratamisele

PEAMINE EESMÄRK JÄRGMISEKS AASTAKS VÕIKS OLLA:

Hääletamisele jõuab 10-15 ideed, mis on sisult uudsed ning mille eesmärk ja teostus on kogukonna sees ja ka linna esindajate vahel ühiselt läbi arutatud. Igal ideel on oma tugev toetajaskond, kes oma ideed aktiivselt tutvustab. Vähemalt 10% hääleõiguslikest linlastest osaleb hääletusel ja teeb teadliku sisulise valiku.

PILOOTPROJEKTI ÕPPETUNNID

ÕPPET

UN

NIDSUURIMAD VÄLJAKUTSED JÄRGMISEKS KORRAKS:

Kuidas väikese inim- ja raharessursiga protsessi paremini selgitada ja võimsamalt reklaamida?

Kuidas motiveerida kodanikeühendusi ja kogukonnaliidreid ise aktiivselt kogukonda mobiliseerima ja sarnaste ideede taha koonduma?

Mikser Creative Studiowww.mikser.ee

Ahto Sooruahto@mikser.ee

LISAINFO:

www.tartu.ee/kaasaveelarve

Kristina Reinsalu, e-Riigi Akadeemia kohalike omavalitsuste programmi direktor, kaasava eelarve ekspert

Tartu Linnavalitsuse avalike suhete osakond

SISU: KUJUNDUS: