TAPA VALLAVALITSUSE 2013.AASTA …13091460.la01.neti.ee/public/files/eelarve/majandusaasta_2013... · 2 Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne 2.2 Konsolideeritud bilanss

TAPA VALLAVALITSUSE 2013.AASTA KONSOLIDEERIMISGRUPI

MAJANDUSAASTA ARUANNE

Aruandekohuslase nimetus

Tapa Vallavalitsus

Asutuse registrikood

75033477

Aadress: Pikk. tn 15 45106 Tapa

Lääne-Virumaa

Telefon

372 3229650

Faks

372 3229651

E-post.

[email protected]

Interneti kodulehekülg

www.tapa.ee

Majandusaasta algus

01.jaanuar 2013

Majandusaasta lõpp

31.detsember 2013

Audiitor

Audest Audiitorteenuste OÜ

mailto:[email protected]

Tapa Vallavalitsus 2013.a majandusaasta konsolideeritud aruanne

- 2 -

Vallavanem

Alari Kirt

SISUKORD

1 Tegevusaruanne

1.1 Vallavanema pöördumine

3

1.2 Konsolideerimisgrupi struktuur

4

1.3 Ülevaade tähtsamatest finantsnäitajatest

5

1.4 Ülevaade majanduskeskkonnast

6

1.5 Ülevaade konsolideerimisgrupi peamistest arengusuundadest 7

1.6 Ülevaade finantsriskide juhtimisest ja sisekontrolli süsteemist 9

1.7 Ülevaade arengukava täitmisest

10

2 Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne

2.2 Konsolideeritud bilanss

37

2.3 Konsolideeritud tulemiaruanne

38

2.4 Konsolideeritud rahavoogude aruanne

39

2.5 Konsolideeritud netovara muutuste aruanne

40

2.6 Eelarve täitmise aruanne

41

2.7 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad

51

3 Majandusaasta aruande allkiri

82


- 3 -

Vallavanem

Alari Kirt

1 TAPA VALLAVANEMA PÖÖRDUMINE

Tapa vallale oli 2013 aasta suhteliselt hea aasta. Eelarve maht kasvas, investeeringuid tehti palju ja

valla majanduslik võimekus suurenes. Samuti olid positiivsed arengud tööhõive ja keskmise palga

kasvu osas. Kahjuks vähenes endiselt Tapa valla elanike arv. Rahvaarv registriandmete põhjal oli 1

jaanuaril 2014 8085 inimest, mida on tervelt 253 võrra vähem kui aasta varem. Kõige rohkem

vähenes tööealiste elanike arv ning kooliealiste laste arv. Suurenes samas eelkooliealiste ning üle

65-aastaste elanike arv.

2013 aastat jääb veel märkima kohaliku omavalitsuse volikogude valimised. Valimiste tulemusi

võib tõlgendada igaüks oma nurga alt aga üks oluline tähelepanek siiski on, esmakordselt osutus

Tapa valla volikogus naiste osakaal suuremaks meeste omast.

Tapa valla üks väga oluline tegevussuund on Tapa valla maine parandamine. Meedias avaldati

mitmeid positiivseid artikleid Tapa valla teemadel. Osaleti Leader programmis, anti välja vallalehte.

Toimusid traditsioonilised Tapa valla mainet kujundavad üritused (Tapa linnapäev, vorstifestival,

Tapa valla aukodaniku Priit Pärna nimeline animefestival) Toetati Tapa raudteevaksalis

teatriprojekti elluviimist. Kõrgel tasemel korraldati Tapa Rahvajooks. Kõik need üritused ja veel

paljud teisedki on aidanud oluliselt parandada valla mainet väljaspool. Samuti tehtud investeeringud

heakorda ja teedesse ning tänavatesse.

Kõige olulisemad investeeringud olid vee ja kanalisatsiooni projektide lõpuleviimine. Mitme aasta

kestel väldanud tööd hõlmasid mitte ainult Tapa linna vaid ka Lehtset ja Jänedat, kus vahetati välja

vana torustik ning põhjalikult rekonstrueeriti vanad puhastid.

Olulisematest investeeringutest veel, Vikerkaare lasteaia piirdeaia ja väravate vahetamine, laste

varjualuste remont, Pisipõnni lasteaia vene kooli hoones paiknevate rühmade ja saali

renoveerimine, õuesõppe õppevahendite soetamine ja paigaldamine, Jäneda koolis remonditi

personali sanitaarruumid.

2013. aastat jääb iseloomustama kindlasti ulatuslik teede remont ning uute tänavate ehitamine.

Kokku oli teede remondi- ja ehitustööde eelarve 1 266 000.- eurot, millest hooldustöödeks kasutati

ligikaudu 260 000.- eurot ning teede remondi ja ehitustöödeks kokku 1 000 000.- eurot.

Turvatunde tõstmiseks paigaldati linna 8 valvekaamerat ning rajati Tapale Pikale tänavale

ülekäiguradade valgustus. Valgustite paigaldamise kogumaksumuseks kujunes 38 700.- eurot ja

valgustati kokku 8 jalakäijate ülekäigurada.

Kommunaalüksuse käivitamine vallavalitsuse juurde oli tähendusrikas märk muutuvas

majanduslikus keskkonnas ja selge soovi väljendus osutada paremat teenust elanikkonnale,

pakkudes kaunimat ja hooldatud elukeskkonda. Kommunaalüksuse moodustamine vajadus tingis

pidevalt suurenev vajadus väga erinevate heakorratööde järele.

Endise NSVL sõjaväe hoonete lammutamine ja lammutusjääkide koristamine on väga oluline

kaunima elukeskkonna kujundamise ja Tapa valla maine parandamise jaoks. Seda tegevust on

plaanis jätkata jõuliselt igal aastal. Suurenenud tähelepanust heakorrale kaunimale elukeskkonnale

annab tunnistust ka Vilmsi platsi korrastamine ja Rohelise ja Linda ristmiku haljasala korrastamine.

Lõpetuseks võib öelda, et Tapa valla põhiliseks väärtuseks on tema aktiivsed ja tegusad kodanikud,

kellele ja kellega koos on hea teha elu Tapa vallas paremaks ja meeldivamaks.


- 4 -

Vallavanem

Alari Kirt

2 KONSOLIDEERIMISGRUPI STRUKTUUR

Konsolideerimisgrupi struktuur on toodud lisas nr 5

Käesolev majandusaasta aruanne on koostatud konsolideerimisgrupi kohta, kuhu kuuluvad

järgmised üksused:

A.Konsolideeriv üksus Tapa Vallavalitsus

Allüksuse nimetus

Töötajate

keskmine Töötasude kogu-

arv

majandusaastal summa majandus-

(taandatuna täis- aastal(tuhandetes

tööajale) eurodes)

Volikogu

2,1

23

Vallavalitsus ja teised vallavalitsuse üksused 34,29

427

Haridusasutused

218,28

1 816

2 gümnaasiumi,

109,08

1 033

2 lasteaed-kool

38,33

294

2 lasteaeda

70,87

489

Kultuuri- ja spordiasutused

44,43

307

2 kultuurimaja

7,00

45

raamatukogu

15,43

112

muusikakool

12,00

96

muuseum

1,00

6

2 spordihoonet

9,00

48

Sotsiaalne kaitse(hooldekodu,koduteenindus 16,72

108

töötud, päevakeskus.)

Ajutiste töölepingute alusel

59

Kokku Tapa Vallavalitsus 315,82 2 740

B. Konsolideeritud

üksused

Tapa VV

Töötajate

keskmine Töötasude kogu-

Üksuse nimetus

osaluse

arv

majandusaastal summa majandus-

määr (taandatuna täis- aastal(tuhandetes

( % ) tööajale) eurodes)

AS Tapa Vesi

100 10,30

101

Kokku konsolideeritud

üksused 10,30 101

Allikas: Tapa Vallavalitsus


- 5 -

Vallavanem

Alari Kirt

3 ÜLEVAADE TÄHTSAMATEST FINANTSNÄITAJATEST

Konsolideerimisgrupi tähtsamad finantsnäitajad (tuhandetes eurodes)

2013 2012 2011 2010 2009

Bilansi näitajad

Varad aasta

lõpus

26 104 24 733 13 296 10 978 11 142

Kohustused aasta lõpus

4 288 3 591 3 799 1 675 1 829

Netovara aasta lõpus

21 816 21 142 9 497 9 303 9 121

Tulemiaruande näitajad

Tegevustulud

9 069 12 831 7 821 7 655 8 115

Tegevuskulud

-8 705 -7 893 -7 427 -7 473 7 582

Tulem

364 4 938 194 182 533

Muud näitajad

Põhivarainvesteeringute

maht

2 781 7 053 2 146 763 925

Likviidsus

0,61 0,41 0,35 0,26 0,25

Lühiajaline maksevõime

1,11 1,05 0,97 0,66 0,90

Kohustuste osakaal

varadest

0,16 0,15 0,29 0,15 0,17

Laenukohustuste osakaal varadest 0,14 0,09 0,06 0,07 0,08

Piirmäärade täitmine arvestusüksuse

konsolideeritud näitajate

alusel

Põhitegevuse tulem

726 418

Netovõlakoormus

36,72 23,47

Piirmäärade

täitmine

konsolideerimata näitajate alusel

Põhitegevuse tulem

596 331

Netovõlakoormus

41,29 26,47

Suhtarvude arvutamisel kasutatud

valemid:

Likviidsus - likviidsed varad/lühiajalised kohustused

Lühiajaline maksevõime - käibevara/lühiajalised

kohustused

Põhitegevuse tulem-põhitegevuse tulude ja kulude vahe, täpsem arvestusmetoodika on kehtestatud

vastavalt KOFS § 32 lõikele 4 rahandusministri määrusega, piirmäär on vastavalt KOFS § 33 null

(st ei tohi olla negatiivne)

Netovõlakoormus -KOFS §34 alusel arvestatud kohustuste ming KOFS §36 alusel arvestatud

likviidsete varade vahe, täpsem arvestusmetoodika on kehtestatud vastavalt KOFS §32 lõikele 4

rahandusministri määrusega


- 6 -

Vallavanem

Alari Kirt

4 ÜLEVAADE MAJANDUSKESKKONNAST

2013. aastal kujunes Eesti majanduse reaalkasvuks Statistikaameti täpsustatud hinnangul 0,8

protsenti. Kasvas töötajate palgatulu-8,6 protsenti. Keskmisest kiirem oli see tervishoius, haldus-ja

abitegevustes, töötlevas tööstuses ning majutuses ja toitlustuses.

Tänu kõrgel püsivale tarbijakindlusele oli eratarbimise kasv eelmisel aastal 4,2 protsenti. Kulutused

elamuasemeinvesteeringutele suurenesid aastaga 15 protsenti, kuid kiirenenud hinnatõusu tõttu

kujunes reaalkasvuks selles osas vaid 6 protsenti.

Kaupade ja teenuste eksport pöördus möödunud aasta teasel poolel langusesse, kuid aasta

kokkuvõttes oli siiski tegemist väikese 1,8 protsendilise kasvuga.

Kuigi üldine kindlustunne ja majandusaktiivsus Euroopas möödunud aasta teises pooles paranes, ei

ole Eesti ekspordipartnerite väljavaated viimasel ajal siiski oluliselt muutunud.

2013. aastat iseloomustavad järgmised Eesti majanduse põhinäitajad:

2013 a 2012 a 2011 a 2010 a 2009 a

Tööga hõivatute arv

vanuses 15-74 (tuh inimest) 621,3 614,9 603,2 568,0 593,9

Mitteaktiivsed

vanuses 15-74 (tuh inimest) 320,3 327,4 331,9 346,6 347,4

Keskmine brutokuupalk (euro) 986,0 917,8 839,0 792,0 784,0

Töötuse määr (%) 8,6 10,2 12,5 16,9 13,8

Tarbijahinnaindeksi muutus

võrreldes eelneva aastaga (%) 2,8 3,9 5,0 3,0 -0,1

SKP jooksevhindades (mln

eurot) 18 434,7 16 998,2 15 973,0 14 305,3 13 839,6

Kohalikesse eelarvetesse

laekunud

maksud (tuh eurot)

780

950,7

723

693,3

684

218,0 650 234,9 691 649,0

Füüsilise isiku tulumaks

723

709,5

665

082,6

618

539,4 584 706,7 633 969,4

Maamaks 57 241,2 58 610,7 51 467,4 51 296,9 48 227,4

Allikas:Statistikaamet, Maksu-

ja tolliamet

Märkus: 2013 aasta keskmine

brutokuupalk neljas kvartal

Rahandusministeeriumi 2013 aasta suvine prognoos näeb ette sisemajanduse koguprodukti kasvu

2014 aastal 3,6%. Majanduskasvu toetavaks teguriks on jätkuvalt peamiselt sisenõudluse kasv.

Sisemajanduse koguprodukti suuruseks pakub Rahandusministeerium sama suuruse nagu Eesti

Pank -19,2 miljardit eurot. Tarbijahinnaindeksi osas pakuvad mõlemad võrreldes 2013 aastaga

vähenemist. Rahandusministeerium 2,7 protsenti ja Eesti Pank 2,5 protsenti.

Jätkuvalt prognoositakse tööpuuduse vähenemist ning keskmise palga kasvu. Kasvuprotsendiks

pakub Rahandusministeerium 6,2 protsenti ning Eesti Pank 6,4 protsenti.

Tegevusaruande antud osa koostamisel on kasutatud Rahandusministeeriumi, Statistikaameti ja

Eesti Panga veebilehtedel avaldatud teavet.


- 7 -

Vallavanem

Alari Kirt

5 ÜLDINE ÜLEVAADE KONSOLIDEERIMISGRUPI PEAMISTEST

ARENGUSUUNDADEST

Tapa valla pindala on 262,8 km2 ning jaguneb 5 kandiks (piirkonnaks): Tapa, Lehtse, Jäneda, Saksi

ja Karkuse. Tapa valla asustustihedus on ca 35 inimest/km2. Rahvastikust paikneb suurem osa

vallasiseses Tapa linnas. Tiheasustusega asulad on Lehtse alevik, Jäneda küla ning Moe küla.

Tapa vallas elas 2014. a alguse seisuga rahvastikuregistri andmetel 8 085 inimest. Ülevaate

demograafilisest suundumusest annab järgnev tabel.

Demograafiline struktuur seisuga 01.01.

lapsed 0-6 lapsed 7-18

tööealised

19-64

vanurid

65-…

Rahvaarv

KOKKU

2014 562 1 015 4 832 1 676 8 085

2013 561 1 037 5 077 1 663 8 338

2012 575 1 066 5 211 1 662 8 514

2011 597 1 082 5 275 1 655 8 609

2010 583 1 145 5 315 1 685 8 728

Nagu andmetest näha, on elanikkonna vähenemise tendents jätkunud, Nagu teisteski

maaregioonides, mängis 2013 aastal olulist rolli siserändes Tallinna tasuta linnatransport, seda

ennekõike tööealiste grupi osas. Suhtelised muutused eelneva aastaga võrreldes on toodud allpool.

Elanikkonna struktuaalsed muutused

protsentides

lapsed 0-

6

lapsed 7-

18

tööealised

19-64

vanurid

65-…

Rahvaarv

KOKKU

2014/2013 0,18 -2,12 -4,83 0,78 -3,03

2013/2012 -2,43 -2,72 -2,57 0,06 -2,07

2012/2011 -3,69 -1,48 -1,21 0,42 -1,10

2011/2010 2,40 -5,50 -0,75 -1,78 -1,36

2010/2009 1,75 -5,53 0,02 -0,77 -0,78

Nii nagu Eestis tervikuna, on kahanemine jätkuv ka õpilaste arvus.

Õpilaste arvud Tapa valla

üldhariduskoolides

2009 2010 2011 2012 2013

Jäneda Kool 67 64 58 53 52

Lehtse Kool 49 50 43 49 43

Tapa Gümnaasium 683 651 614 588 581

Tapa Vene Gümnaasium 252 236 230 203 185

Kokku 1 051 1001 945 893 861


- 8 -

Vallavanem

Alari Kirt

Keskmist sissetulekut iseloomustab alljärgnev aegrida.

5.1 KESKMINE SISSETULEK TSD-DEKLARATSIOONIDE ALUSEL

(JAN-DETS)

2009 2010 2011 2012 2013 Tapa vald

681 664 695 718 769

Lääne-Virumaa

697 682 720 758 806

Eesti

785 770 809 856 912

Olulisteks sündmusteks olid Tapa linnas ja Tapa vallas toimunud vee-ja kanalisatsiooni projektide

lõpule viimine, aga samuti Tapa linna soojatrasside rekonstrueerimise lõpetamine. Trasside

rekonstrueerimise lõpetamine võimaldas omakorda viia ellu ulatusliku teede ja tänavate remondi nii

Tapa linnas kui ka valla muudes piirkondades. Täpsemalt on projektidest arengukava täitmise

aruande vastavates alalõikudes.

2013 aastal toimusid kohalike omavalitsuste volikogude valimised. Juhtkonna osas toimusid

muudatused nii volikogu kui ka vallavalitsuse liikmete osas.

Varem 5 liikmelise vallavalitsuse asemel on tööle asunud 6 liikmeline vallavalitsus. Muudatus

toimus ka OÜ Tapa Vesi juhatuses. Juhatuse liikmest kutsuti tagasi Vjatšeslav Suvorov ning uueks

juhatuse liikmeks valiti Mart Pihlak.


- 9 -

Vallavanem

Alari Kirt

6 ÜLEVAADE SISEKONTROLLISÜSTEEMIST JA FINANTSRISKIDE JUHTIMISEST

Sisekontrollisüsteem on meetmete rakendamine riskide maandamiseks ning hõlmab allasutuste

struktuuri, juhtkonna suhtumist, kehtivaid protseduure ja asjaajamisreegleid. Meetmete

rakendamine peab andma piisava kindlustunde, et tagada :

asutuse tegevuse seaduspärasus;

varade kaitstuse raiskamiste, ebasihipärase kasutamise, pettuste ja ebakompetentsusest

tulenevate kahjude eest;

tegevuste töhusus ja mõjusus ning osutatavate teenuste kõrge kvaliteet;

autuse juhtimis-ja finantsinformatsiooni usaldusväärsus ja õigeaegsus.

Nimetatud tegevuste tagamiseks on kehtestatud asutusesisesed protseduurireeglid ja

raaamatupidamise sisekorra eeskiri, vajadusel rakendatakse teenistuslikku järelevalvet. Eraldi

sisekontrolöri ametikohta moodustatud ei ole.

Juhtkonna tegevuste seaduslikkust ja varade kasutamise sihipärasust kontrollib volikogu

moodustatud revisjonikomisjon.

Tapa valla eelarvepoliitika kavandamisel ja elluviimisel rakendatakse mitmeid alusdokumente-

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus

(KOFS), Tapa valla põhimäärus, Tapa valla arengukava, Tapa vallavara eeskiri ning iga

eelarveaasta kohta vastu võetud valla eelarve. Piirangud laenude ja muude kohustuste võtmisel

tulenevad ennekõike KOFS -ist ning vallavara eeskirjast.

KOFS on kehtestanud kõikidele omavalitsustele reeglid finantsdistsipliini tagamiseks, millest on

Tapa vald oma eelarvestrateegiates ka kinni pidanud.

Valla kui kohaliku omavalitsusüksuse krediidiriski vähendamiseks sõlmiti Tapa Vallavolikogu

otsuse 29. augustist 2013 nr 191 alusel laenuleping tütarettevõttega OÜ Tapa Vesi.

Likviidsusriski maandamiseks on eelarve strateegias kavandatud alates 2014 kassareserv summas

200000 eurot, milline eesmärk on ka saavutatud. Likviidsusriski täiendavaks maandamiseks võib

vallavalitsus kuni eelarve vastuvõtmiseni iga kuu teha kulutusi 1/12 lõppenud eelarveaastaks

ettenähtud kulutustest, kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud. Peale eelarve

vastuvõtmist täidetakse kinnitatud eelarvet vallavalitsuse ning alaeelarvete juhtide poolt jälgides

põhimõtteid, et personali- ja majanduskulud oleks kaetud, arvestades tegevuste sesoonsust. Eelarve

täitmise seisust antakse allasutuste juhtidele ülevaade igakuuliselt. Kvartaalselt informeeritakse

eelarve täitmisest volikogu. Vajadusel koostatakse lisaeelarved. Vallavalitsuse ja hallatavate

asutuste raamatupidamist korraldab vallavalitsuse rahandusosakond tsentraalselt. Investeeringute

tegemine kavandatakse vastavalt sõlmitud lepingutele ning vastavalt hallatavate asutuste tegevuse

omapärale. Vallavalitsuse rahandusosakonna poolt planeeritakse ja teostatakse riigieelarve

tasandusfondi ning riigieelarve sihtotstarbeliste eraldiste tellimused riigikassast.

Finantsinstrumentidest kasutatakse hoiustel oleva raha paigutamist krediidiasutuse

üleöödeposiitidesse.

Tapa Vallavalitsusel ja konsolideerimisgruppi kuuluval äriühingul on avatud tavapärasteks

tehinguteks pangakontod Swedbank AS-s ja AS-s SEB Pank. Bank DNB Nordiga ja Nordea Bank

Finland Plc sõlmitud laenulepingute kohaselt samas pangas avatud arvelduskontosid kasutatakse

intresside ja tuleviku laenutagastuste makseteks.


- 10 -

Vallavanem

Alari Kirt

Tehingupartneritele sätestatakse sõlmitud lepingutes või väljastatud arvetel maksetähtajad.

Kohustuste täitmise tagamiseks sõlmitakse pikaajaliste tehingute osas lepingud. Võlgnikele

edastatakse kirjalikke meeldetuletusi, esitatakse kiirmaksekäsu avaldusi või hagiavaldusi kohtule

ning esitatakse täitedokumente sundtäitmiseks kohtutäituritele.

Konsolideerimisgrupi pangakontodel on hoiused eurodes. Konsolideerimisgruppi kuuluvatel

isikutel ei ole sõlmitud lepinguid muudes valuutades kui eurod.

7 TAPA VALLA ARENGUKAVA TÄITMISE ARUANNE:

Tapa valla arengukavast on seatud 2020 aasta arenguvisiooniks:

Tapa vald on hea elukeskkonnaga, arenenud ettevõtluse ning avara kultuurieluga vald.

Visiooni koosneb neljast komponendist, mis tähendavad järgmist:

1. Aktiivsed, ettevõtlikud, haritud ning kohalikku kogukonda ja traditsioone

väärtustavad elanikud. Valla elanikud on aktiivsed nii töö ja ettevõtluse, vabaaja veetmise kui

ka hariduse ja eneseteostuse alal. Valla elanikud tahavad ja on võimelised töötama valla

territooriumil tegutsevates ettevõtetes. Valla elanike ettevõtlikus on kasvanud ja realiseerunud

uute ettevõtete näol; Valla logistiline eelis on ära kasutatud; Tapa vallas on väärtustatud haridus:

lapsed ja noored tahavad õppida ja areneda; valla elanikud on aktiivsed kasutama elukestva

õppe võimalusi. Elanikele on loodud võimalused mitmekülgseks kultuuri-, spordi- ja

vabaajategevusteks ning nad on aktiivsed neid kasutama. Vallas toimib tõhus sotsiaalse kaitse ja

tervishoiu süsteem. Eriti väärtustatud on lapsed ja lastega pered. Vallas toimivad tugevad

kodanikeühendused.

2. Kvaliteetne elukeskkond. Elukeskkonna kõrge kvaliteedi saavutamiseks ja hoidmiseks

säilitatakse ja kaitstakse looduskeskkonda; metsad ja maastik on hooldatud; tööstuslik ja

põllumajanduslik tootmine on keskkonda ja põhjavett säästev; linnakeskkond, ning

tiheasustusega asulad on hooldatud ja haljastatud, kauni välisilmega, säilitatakse

miljööväärtuslikud alad; tehniline infrastruktuur ja teedevõrk on kaasajastatud, ökonoomne ning

vastab elanike ja ettevõtete vajadustele.

3. Avar kultuurielu. Tapa valla spordi ja kultuurielu on aktiivne; Kõik soovijad on leidnud

enesele sobiva vabaajategevuse; Toimub aktiivne suhtlemine kultuurikollektiivide vahel.

4. Terviklik ja dünaamilise juhtimisega Eesti kohaliku omavalitsuse üksus. Tapa vald on

arenenud keskusega ning väärtustatud kantidega omavalitsusüksus. Vald tagab ligipääsu

haldusteenusele kogu valla territooriumil.

Arengukava peatükkides on välja toodud vastava teema eesmärk ning tegevused eesmärgi

saavutamiseks aastate lõikes. Aruanne kajastab 2013. aastal tehtut ning ka 2014. aastaks planeeritud

tegevusi ja investeeringuid.


- 11 -

Vallavanem

Alari Kirt

7.1 RAHVASTIK

7.1.1 Arengueesmärgid

Peatada aastaks 2015 Tapa valla elanike arvu vähenemine

Läbi arengukava prioriteetide luua Tapa vallas elukeskkond, kus on hea ja turvaline elada.

Soodustada noorte perede tulemist valda

Valla elukeskkonna arenguks vajalike spetsialistide toetamine

7.1.2 Tegevused

Arengukava meetmed peavad tagama Tapa valla soodsa majandusliku ja sotsiaalse keskkonna,

saavutamaks elanike heaolu.

Elamupiirkondade planeerimine Tapa vallas.

Vallale vajalike spetsialistide toetamine

Noorte perede toetamise süsteemi väljatöötamine

Süsteemi loomine valla elukeskkonna arenguks vajalike spetsialistide kinnistamiseks Tapa

valda.

Linna videovalvesüsteemi analüüs ja tasuvuse korral videovalvesüsteemi paigaldamine.

7.1.3 Täitmine 2013

Jätkati vaatamata keerulistele aegadele sünnitoetuse maksmist. Jätkata toimetuleku toetamist

seaduses ette nähtud korras.

Tapa linnaruumi on paigaldatud 8 turvakaamerast koosnev süsteem, salvestiga Tapa

konstaablijaoskonnas Pikk 18A , jälgimisvõimalusega nii jaoskonnas kui mobiilselt politseiautodes.

Kaamerate asukohad: Roheline 19 (Arenduskoda/sotsiaalosakond), Pikk 15 – 2 tk (Tapa

Vallavalitsus), Pikk tn 7 (Teenindusmaja), Turu 8 – 2 tk (Kultuurikoda), Pargi 12 (Tapa

Gümnaasium), Kooli tn ja Turuplatsi vahelisel laste mänguväljakul.

Kõik kaamerad on distantsilt juhitavad automaatse öö/päevarežiimi ümberlülitusega, salvestisi

säilitatakse serveris 30 päeva.

7.1.4 Rahvastikuregistri andmed

Tapa valla elanike arv seisuga 01.01.2013 oli 8340 inimest ja 31.12.2013 seisuga 8087 inimest

Tapa linnas oli 2013.a alguses elanike arv 6049, aasta lõpuks 5854 inimest.

2013. aastal saabus Tapa valda 224, lahkus 432 inimest (mehhaaniline iive -208).

Sündis 90, suri 116 (loomulik iive -26).

Iive kokku -234

Valla elanike vanuseline koosseis 2013. aasta lõpu seisuga on:

0-6 aastaseid 476

6-18 aastaseid 1004

18-64 aastaseid 4841

> 64 1766

kõige eakam inimene on sündinud 28.08.1913 (naine).

7.1.5 Tegevused 2014

Jätkata valla eelarvest peredele sünnitoetuse maksmist. Pakkuda vajalikele spetsialistidele

elamispinda.


- 12 -

Vallavanem

Alari Kirt

8 JUHTIMINE, HALDUSSUUTLIKKUS, MAINE

8.1 ARENGUEESMÄRGID

Valla tasakaalustatud arengu tagamine

Kodanike aktiivsuse suurendamine läbi kaasamise

Valla maine parandamine, positiivse esiletoomine

8.2 TÄITMINE 2013

Meedias avaldati mitmeid positiivseid artikleid Tapa valla teemadel. Osaleti Leader programmis,

anti välja vallalehte. Toimusid traditsioonilised Tapa valla mainet kujundavad üritused (Tapa

linnapäev, vorstifestival, Tapa valla aukodaniku Priit Pärna nimeline animefestival) Toetati Tapa

raudteevaksalis teatriprojekti elluviimist. Kõrgel tasemel korraldati Tapa Rahvajooks.

Üheks valda mõjutavaks tegevuseks olid 2013. aastal kohaliku omavalitsuse volikogu

valimised

20. oktoobril 2013 toimusid kohaliku omavalitsuse volikogu valimised. Tapa vallas osalesid

valimistel kaks valimisliitu: Valimisliit Vaba Kodanik ja Valimisliit Valgejõgi, üks üksikkandidaat

ning neli erakonda: Isamaa ja Res Publica Liit, Eesti Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik

Erakond ja Eesti Keskerakond.

Tapa Vallavolikogu 3. koosseisu osutus valituks üks kandidaat valimisliidust Vaba Kodanik,

kümme Valimisliidu Valgejõgi kandidaati, kolm kandidaati Sotsiaaldemokraatlikust erakonnast,

kaks Eesti Reformierakonnast ja viis Eesti Keskerakonnast.

Sõlmitud on koalitsioonileping Valimisliidu Valgejõgi ja erakonna Eesti Reformierakond vahel.

Moodustatud on kaks fraktsiooni. Fraktsiooni „Valla arengu eest“ kuulub 9 volikogu liiget ja

fraktsiooni „Valgejõe ja Reformierakonna fraktsioon“ 12 volikogu liiget.

Võrreldes eelmise koosseisuga on volikogus kuus uut liiget, neist esmakordselt volikogus viis

inimest. Volikogus on 13 naist ja 8 meest. Vanuseline skaala on 19 eluaastast kuni 70.

Vanuses 19 kuni 29 on 3 volinikku, 30 kuni 39 on 2, 40 kuni 49 on 2, 50 kuni 59 11, 60 kuni 70 on

3.

8.2.1 Volikogu tegevus

Tapa Vallavolikogu kolmanda koosseisus valiti volikogu esimeheks Urmas Roosimägi (Valimisliit

Valgejõgi), kes juhtis volikogu ka eelmisel valitsemisperioodil. Vahetus volikogu aseesimees,

kelleks valiti Reformierakonna esindajana Reigo Tamm.

Muutused volikogu komisjonide koosseisudes:

Eelarve- ja arengukomisjon on suurenenud inimese võrra, kokku on nüüd komisjonis 14

liiget. Komisjoni koosseisus on uusi liikmeid kokku 7, ehk 50%;

Hariduskomisjonis oli eelmisel valitsemisperioodil kokku 12 liiget, uues koosseisus on 9

liiget, kellest 2 liiget on täiesti uued liikmed;

Kultuurikomisjonis oli eelmisel perioodil kokku 15 liiget, uus koosseis vähenes kahe

inimese võrra. 13-st liikmest on uusi liikmeid viis.

Majanduskomisjoni koosseis on arvuliselt jäänud täpselt samaks, ehk 13 liiget. Uusi

liikmeid on nendest kokku kuus.

Sotsiaalkomisjoni koosseis suurenes ühe liikme võrra, kokku on liikmeid 11. Uusi liikmeid

on nendest viis.


- 13 -

Vallavanem

Alari Kirt

Turvalisuse komisjoni otsustati mitte moodustada, eelmisel perioodil toiminud komisjoni

tööüleandeid täidab nüüd majanduskomisjon.

Revisjonikomisjoni uus koosseis on käesolevaks hetkeks kinnitamata.

2013. aastal toimus volikogu istungeid kokku 13. Neist kaheks istungit toimus eelmise koosseisu

põhiselt ning viis istungit uue koosseisuga. Põhimääruse kohaselt on istungivaba kuu aastas juuli

kuu.

2013. aastal võttis volikogu vastu 25 määrust, millest 20 määrust eelmise koosseisu poolt ning 5

määrust uues koosseisu poolt. Otsuseid võeti vastu kokku 49, nendest 32 otsust võeti vastu eelmise

koosseisu poolt ning 17 uue koosseisu poolt. Keskmiselt võeti vastu ühel istungi ligi kaks määrust

ja neli otsust.

8.2.2 Vallavalitsus

2009. aastal kinnitati vallavalitsuse struktuur 3-liikmelisena, vallavanem ja 2 valitsuse liiget. Hiljem

muudeti struktuuri ja vallavalitsuse struktuur kinnitati 5-liikmelisena; vallavanem ja 4 valitsuse

liiget.

2013. aastal otsustas volikogu kinnitada vallavalitsuse struktuuri 6-liikmelisena: vallavanem ja 5

liiget, kellest 2 liiget on uued. Vallavalitsusse kuuluvad lisaks vallavanemale abivallavanem,

finantsnõunik ja kolm valla erineva piirkonna esindajat.

Vallavalitsuse istungeid oli 2013. aastal kokku 51. Korraldusi võeti vastu 797 ning määruseid 8.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus sätestab, et volikogu ja vallavalitsuse määrused

avaldatakse Riigi Teatajas vastuvõetud algtekstidena ning nende alusel kõiki muudatusi sisaldavate

terviktekstidena. Kokku avaldati 2013. aastal Riigi Teatajas 147 õigusakti alg- ja terviktekstidena.

8.2.3 Personal

Uue avaliku teenistuse seaduse jõustumisega 01. aprillist 2013 viidi läbi olulised muudatused

vallavalitsuse teenistujate koosseisus. Kokku 8 teenistujat vabastati ametniku kohalt ja viid üle

töölepingul põhinevale teenistussuhtele. Sekretär- asjaajaja, IT- spetsialist, pearaamatupidaja, 4

raamatupidajat, vallakunstnik ja üks sotsiaaltöötaja.

Uute töökohtadena loodi 2013. aastal majandusosakonda juurde kahe majandustöölise töökohad.

Tegemist on 2013. aastal loodud majandusüksuse töötajatega. Üksus tegeleb lepingutega katmata

heakorra, haljastuse liikluskorralduslike küsimustega ning vallale kuuluvate rajatiste ja hoonete

hooldusega. Koondati üks raamatupidaja teenistuskoht.

Seisuga 31.12.2013 on vallavalitsuse kokku teenistuskohti 39. Neist ametikohti 20,5 ja töökohti

18,5.

8.2.4 Hanked

Tapa Vallavalitsus korraldab riigihankeid vastavalt riigihangete seadusele ja Tapa Vallavalitsuse

19. aprill 2012 määrusele nr 1 „Tapa valla hankekord“.

2013. a viis vallavalitsus läbi 5 avatud hankemenetlusega riigihanget, kolm lihtsustatud korras

tellitavate teenuste riigihanget ja 8 lihthanget.


- 14 -

Vallavanem

Alari Kirt

Avatud hankemenetlusega riigihangetest viidi läbi 2 teenuste ja 3 ehitustööde tellimiseks,

lihthangetest kolm teenuste tellimiseks, kaks asjade ostmiseks ja kolm ehitustööde tellimiseks.

Lisaks viidi läbi 23 alla lihthanke piirmäära jääva hanke, mille maksumus ületas 3000 eurot ja mis

vastavalt hankekorrale avaldati Tapa valla kodulehel ning mille edukas pakkumus kinnitati

vallavalitsuse korraldusega.

8.3 TEGEVUSED 2014

Jätkatakse teadlikku positiivse kuvandi loomist Tapa vallast. Korraldatakse üldist tuntust

suurendavaid üritusi (Traditsioonilised üritused, teatriprojekt)


- 15 -

Vallavanem

Alari Kirt

9 HARIDUS


Tingimuste tagamine valla elanike erinevatele vajadustele vastava kvaliteetse ja

konkurentsivõimelise hariduse omandamiseks alusharidusest kuni täiskasvanute

pidevõppeni.

Valla tingimustele ja võimalustele ning vallaelanike vajadustele vastava tasakaalustatud ja

areneva haridussüsteemi (s.o. õppeasutuste ja nende tööd korraldavate asutuste võrk koos

seostega selle süsteemi ja üldsuse vahel) kujundamine.

Õppe- ja töökeskkonna kaasajastamine

Noorte koolivälise tegevuse ning noorsootöö koordineerimine ja huvihariduse võimaluste

laiendamine.

Kodu ja kooli koostöö tõhustamine.

Õppimis- ja töövõimaluste kohta teavitamis- ja nõustamissüsteemi väljaarendamine

9.2 TÄITMINE 2013

9.2.1 Haridusvõrgu arengukava koostamine

Peamiseks väljakutseks 2013 aastal oli haridusvõrgu üldine tulevikuplaneerimine Tapa vallas.

Põhjalikult on analüüsitud haridusasutuste tulevikku ning sõltuvalt riigi rahastusmudelist on

analüüsitud haridusasutuste jätkusuutlikust. Arengukava koostamine on jõudnud lõppfaasi ja

kinnitatakse 2014 aasta jooksul

9.2.2 Haridusasutuste tegevuste kokkuvõte:

Tapa valla haridusasutused 2012 2013

Lapsi/õpilasi 332/948 353/887

rühmi/klassikomplekte 17/61 18/60

asutuste personali/õpetajaid 252/165 248/161

huviringe/ huviringides osalenud lapsi 80/746 81/787

lõpetas lasteaia/põhikooli/gümnaasiumi 74/85/61 72/76/46

Olulisemate struktuurimuudatustega (lasteaiarühmade ümberpaigutamine ja uue rühma avamine,

10. klassi mitteavamine vene gümnaasiumis ja eesti gümnaasiumis mittestatsionaarsesse õppesse

õpilaste vastuvõtu lõpetamine) kaasnes personali vähenemine lasteaias Vikerkaar ja vene

gümnaasiumis.

9.2.3 Olulisemad tegevused valdkonniti

1. Personaliarendamise valdkond- haridusasutuste koolitusvajadus sai rahuldatud; suurenes

sisekoolituste arv, projektõppes osalemine, koolituste temaatika ja maht.

2. Õppe-kasvatustöö valdkond- rakendus uus õppekava; lasteaias on valdav lõimitud tegevus

koos mängu eriliikidega; lasteaias töötavad õppekava arendusprojektide elluviimiseks

arendusrühmad ja vene õppekeelega rühmadele toimuvad alates kolmandast eluaastast eesti

keele tegevused; osaletakse vabariiklikul ja rahvusvahelisel tasandil toimuvatel

loomekonkurssidel; lasteaiad on liitunud kahesuunalise keelekümblusprogrammiga;


- 16 -

Vallavanem

Alari Kirt

koolivalmiduse hindamisel ja koolivalmiduse kaardi (iga kooli mineva lapse kohta

täidetakse koolivalmiduskaart) koostamisel tehakse koostööd koolidega; koolides toimub

lisaks tavaklassidele õppetöö liitklassides (Jäneda ja Lehtse koolis), keelekümblusklassides

(Tapa vene gümnaasiumis) ja väikeklassides (Tapa eesti gümnaasiumis); toimub

süstemaatiline töö õpilaste ettevalmistamisel ainekonkurssideks (43 põhikooliõpilast ja 17

gümnaasiumiõpilast saavutasid koha esikümnes maakonnas, vabariikliku tunnustuse pälvis 3

põhikooli ja 10 gümnaasiumiõpilast).

3. Õppe-kasvatustööd toetavad tegevused- huviringid tegutsevad nii lasteaedades kui koolides;

õppetundide läbiviimiseks tehakse koostööd valla raamatukogudega, Tapa Kultuurikojaga,

Tapa Muuseumiga, õmblusvabrikuga „Segers Eesti OÜ“, Tapa Spordikeskusega, Tapa

Jakobi kirikuga, Kehra Paberivabrikuga, Lääne- Viru omavalitsuste liiduga,

Maanteeametiga, Riikliku Metsamajandamise Keskusega, Tapa Muusikakooliga, Lehtse

Kultuurimajaga; õppeprojektide rakendamisel olid koostööpartneriteks ka Keskkonna

Investeeringute Keskus, AS Väätsa Prügila, Maanteeamet, Tiigrihüppe SA, MISA,

Keelekümbluskeskus, Sagadi Looduskool, Ahhaa Teaduskeskus, Kirde Kaitseringkond ning

Tapa Vallavalitsus; gümnaasiumis tehakse õppesuundade rakendamiseks koostööd Lääne-

Viru Rakenduskõrgkooliga ja Rakvere Ametikooliga.

4. Õppekeskkonna arendamine- lasteaedades korrastati ja muudeti turvalisemaks õuealad,

Pisipõnni õuealale rajati liiklusväljak, renoveeriti rühmaruumid Tapa Vene Gümnaasiumis,

osteti uusi vooditarvikuid, lauanõusid; koolides ajakohastati koolimööblit, teostati ruumide

sanitaarremonti, uuendati IT vahendeid.

9.2.4 Tugiteenuste kasutamine

1. Tugiteenustega toetatud õpilaste arv on kasvanud- eelmisel aastal oli toetatud haridusliku

erivajadusega lapsi lasteaedades 97, koolides 171; individuaalset arenduskava rakendati 6

lasteaialapsele ja individuaalset õppekava 11 õpilasele, lihtsustatud õppekava 12 õpilasele;

õpiabi pikapäevarühmas osales 147 õpilast, arendustunnis erivõimetega õpilastele 52

õpilast; Lääne-Virumaa Õppenõustamiskeskuse spetsialistide teenuseid kasutasid Jäneda

Kool ja Tapa Gümnaasium, ühel korral ka Pisipõnni lasteaed; Tapa Vene Gümnaasiumil oli

koolisiseselt kasutada vaid ühe (logopeed on lapsepuhkusel, osalise tööajaga on koolil

psühholoog) tugispetsialisti abi; kõik teised õppeasutused on varustatud logopeedi

teenusega, kel on üldjuhul ka eripedagoogi kvalifikatsioon; sotsiaalpedagoog töötab Tapa

Gümnaasiumis. Kõikides koolides töötavad õpiabirühmad.

9.2.5 Asutuste eelarve üldiseloomustus lähtuvalt planeeritud tegevuste võimaldamisest

Õpetajate täiendkoolituseks on 2 kooli saanud eelarvele lisa omavalitsuselt. Seoses tasuta koolituste

mahu kasvuga suurenes koolitustel osalemise võimalus, mida erinevas mahus haridusasutuste poolt

ka kasutati.

Uue õppekava rakendumisega seotud õppevahendite soetamiseks ja õppekäikudeks on lisaks

eelarvele hangitud lisavahendeid projektidega (liikluskasvatusprojekt, Tiigrihüppe projekt jt).

Üldjuhul on planeeritud õppe-kasvatustöö tegevustega toime tuldud.

Suuremad investeeringud 2013 aastal- Vikerkaare lasteaia piirdeaia ja väravate vahetamine, laste

varjualuste remont, vooditarvikute väljavahetamine, arvutikomplekti soetus, uus televiisor ja

muusikakeskus jm tehnikat; Pisipõnni lasteaia vene kooli hoones paiknevate rühmade ja saali

renoveerimine, õuesõppe õppevahendite soetamine ja paigaldamine, printerite ja koopiamasina


- 17 -

Vallavanem

Alari Kirt

soetamine, uued arvutid; Jäneda koolis remonditi personali sanitaarruumid, uuendati rühmade ja

klasside mööblit, soetati robootikavahendeid.

Investeeringuteks eraldatud vahendid ei võimaldanud töid, mis on ootel: Tapa vene kooli

renoveerimistööd ja infotehnoloogiliste vahendite uuendamine, Jäneda kooli küttesüsteemi

uuendamine, suuremahulised Lehtse koolihoone remonttööd, samuti haridusasutuste arvutipargi

uuendamine. Lasteaiad soovivad lähitulevikus varustada kõik rühmad arvutiga, uuendamist ja ka

väljavahetamist vajavad laste vastuvõturuumide garderoobikapid jm.

Sihtfinantseeringutega on toetatud eesti keele õpetamist ja keelekümbluse arendamist HTMi poolt,

robootika- ja infotehnoloogia vahendite soetamist Tiigrihüppe SA poolt, keskkonnaalase ja

lõimumise õppeprojektide läbiviimist KIK ja MISA poolt, liiklusväljaku ehitamist ja õppevahend

„Liiklusvanker“ soetamist Maanteeameti poolt

2013. aasta suurimad sündmused ja ettevõtmised olid Lehtse Kooli „Lehtse Hariduselu 150“ ja

Tapa Vene Gümnaasiumi keelekümbluspäev „10 aastat keelekümblust Tapal“.

9.3 TEGEVUSED 2014

Jätkatakse koolide materiaaltehnilise baasi täiendamist. Viiakse lõpule haridusvõrgu arengukava

koostamine ning vajadusel võetakse vastu poliitilised otsused haridusvõrgu ümberkujundamise

osas.

10 SOTSIAALHOOLEKANNE JA TERVISHOID


Kõigile valla elanikele tingimuste (sotsiaalse infrastruktuuri) loomine, milles on võimalik

maksimaalselt iseseisvalt toime tulla.

Vähekindlustatutel eluga toimetulemist võimaldava sotsiaalabisüsteemi rakendamine ja

edasiarendamine

Eakatele suunatud huvitegevustega väärika vananemise tagamine.

Puuetega inimeste integreerimine tavaellu ning nende tõrjutuse vähendamine.

Vajaliku hooldekoduteenuse kättesaadavuse tagamine valla piires.

Kvaliteetse arstiabi kättesaadavuse tagamine, arvestades kohalikke vajadusi .

Tervist ja tervislikku elukeskkonda väärtustava hoiaku kujundamine ja tervist edendava

tegevuse toetamine.

10.2 TÄITMINE 2013

Sotsiaalvaldkonna väljakutse on alati leida abivajajad ja aidata neid võimalust ja vajaduste piires.

Sotsiaalosakonna statistika toetuste ja tegevuste kohta 2013a:

1. Toimetulekutoetus – 269 inimest või perekonda, millest positiivne otsus oli 1566 korral,

negatiivne 102 korral. Toimetulekutoetusteks ja üksikvanema täiendavaks toetuseks

246739.65 eurot.


- 18 -

Vallavanem

Alari Kirt

2. Vajaduspõhine peretoetus – 90 perekonda taotles toetust, millest positiivne otsus oli 91

korral, negatiivne 9 korral. Rahalised vahendid kulus – 3346,91 eurot.

3. Eluasemeteenus – isikule või perele on eraldatud 66 sotsiaalkorterit, , kulutused teenusele

2013a olid 26211.00 eurot.

4. Puudega lapse hooldajatoetus – kokku taotletud 93 korral, summas 1813.50 eurot.

5. Ühekordne sünnitoetus – välja makstud 94 korral, summas 24440.00 eurot.

6. Koduteenus – teenusel 64 klienti, kulutused teenusele kokku 41100,85 eurot, millest klient

on tasunud 3568,50 eurot ja vald 37532,35 eurot.

7. Hooldajatoetus – kulutused kokku 28556,40 eurot.

8. Ranitsatoetus – kulud kokku 2695.00 eurot.

9. Küttepuude toetus – välja makstud 27 korral summas 3456.00 eurot.

10. Täiendavaid sotsiaaltoetusi (ravimitoetus, täiendav peretoetus, toetus majanduslikult raske

olukorra puhul) on väljamakstud summas 9244.00 eurot.

11. Toidusoodustust on makstud järgmiselt – lasteaia söögisoodustus summas 5403.54 eurot ja

kutsekooli toidusoodustust summas 917.99 eurot.

12. Matusetoetus – välja makstud summas 7020.00 eurot.

13. Vältimatu sotsiaalabi – välja makstud summas – 1037.80 eurot.

10.2.1 Avahooldus:

Koduteenusel 2013 aastal oli 64 klienti, neist mehed 11 ja naised 53. Kulutused koduteenusele

kokku 41100,85, sellest klient on tasunud 3568.50 ja kohalik omavalitsus 37532.35. Kulud ühe

teenusekasutaja kohta aastas 642.20 eurot. Töötajaid avahoolduses on 6.

Hooldajatoetust 2013 aastal on määratud 796 kliendile 14967 eurot ja 142 kliendi eest

sotsiaaltoetust tasutud 13589.40 eurot. Keskmiselt ühes kuus 66 klienti. Vajadusel nõustame

hooldajaid, et paremini tulla toime hooldatavatega.

Tapa Vallavalitsuse eestkostel on 37 klienti, neist 21 klienti elavad Imastu Koolkodus ja 16 klienti

erinevates hooldekodudes üle eesti. Eestkostetavate kohta tehakse üks kord aastas aruanne kohtule

ning külastatakse neid üks või kaks korda aastas. Võtan osa eestkostel olevate klientide

individuaalse tegevusplaani kliendimeeskonna koosolekutest. Teist aastat järjest sai Imastu

Koolkodus olevatele eestkostetavatele osta jõuluks kingid vastavalt nende soovidele.

Hoolekandespetsialistina nõustan kliente ja aitan ka vormistada dokumente eriti vene keelt

kõnelevatel klientidel. Nõustan ka kliente telefoni teel ning vajadusel organiseerin transporti.

Reageerime ka naabrite informatsioonile ja külastame vajadusel vanureid, kes abi vajavad.

10.2.2 Tapa Hooldekodu:

Eesmärgiks on hooldusteenuse pakkumine valla elanikele ning teistele soovijatele vastavalt

hooldekodu kasutamise eeskirjale.

Hooldekodu tagab isiku ööpäevaringse hoolduse lähtudes isiku tahtest ja tervislikust seisundist,

koostöös perearsti ja eriarstidega.

Hooldekodu osutab abi isikule tema seaduslike õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel,

kusjuures ta ei ole isiku seadusliku esindaja õigustes.


- 19 -

Vallavanem

Alari Kirt

Üritusi tähistatakse aastaringselt, klientide sünnipäeva õnnitlused, rahvakalendri tähtpäevad, (nii

Eesti kui Vene kalender) külas käivad erinevad ühendused, kes esitavad meelelahutuslikke etendusi.

Igapäevaselt on klientidel võimalus vaadata televiisorit ja kuulata raadiot. Hooldekodus on väike

raamatukogu, kust võib lugemiseks raamatuid võtta.

Lauamänge võib mängida igapäevaselt ja tegeleda käsitööga, hooldekodus on võimalus kasutada

õmblusmasinat.

Kliendid on võimalus aastaringselt veeta aega hooldekoduõuealal. Kõiki tegevusi ja võimalusi

kasutavad kliendid soovi kohaselt. Aasta jooksul osutati teenust 25 kliendile. Suri 4 inimest saabus

hooldusele ja 5 inimest suri.

10.3 TEGEVUSED 2014

Jätkatakse sotsiaaleluruumide parendamist. Otsitakse rahastamisvõimalusi sotsiaalobjektide

energiatõhususe parandamiseks ning olmetingimust parandamiseks sotsiaalobjektidel.

11 KULTUUR SPORT JA VABA AEG


Olemasolevad kultuuri- ja spordiobjektid on tehniliselt korras, ning varustatud tööks

vajaliku inventari ja personaliga.

Kultuuri- ja spordikollektiivid saavad vallalt tegevustoetust, kultuuri- ja spordielu on

mitmekesine ja katab sihtgruppide vajaduse.

Valla elanike vaba aja veetmise võimalused on mitmekesised ning eri piirkonnad on

tegevustega kaetud, kodanike algatusi hinnatakse toetatakse ja tunnustatakse.

Tapa valla kodulooline ja ajalooline pärand saab kogutud ja jäädvustatud.

Noori kaasatakse noortele suunatud tegevuste planeerimisse. Noortel on võimalused erineva

suunitluse ja erinevaid huve rahuldavaks vaba aja veetmiseks.

Tapa vallas jätkub traditsiooniliste kultuuri- ja spordisündmuste toimumine ja areng.

11.2 TÄITMINE 2013

11.2.1 Üldkirjeldus

2013. aastal olid kõik kultuurivaldkonna alad hästi korraldatud, kirjutati hulgaliselt rahataotlusi otse

valla ja erinevate MTÜ-de abil, aidates ratsionaalselt ja jätkusuutlikult majandada nii, et kõikides

eelarvete ridadel olid jäägid, mida sai vallavalitsus kasutada muudeks tegevusteks.

11.2.2 Sport

Kogu spordivaldkonda toetati spordi 081024 alt 90500.- euroga, lisaks noorsootöö 08107 alt ligi

800 euroga. Lisaks toetati eraldi ühisürituste 08109 realt valla rahvajooksu 2418.- euroga, millest

1782.- eurot saadi Leader programmist ja 265.- eurot sponsoritelt ja lisaks emadepäeva tervisepäeva

korraldamist omavahenditest 334.- euroga. Rahvajooksu ja emadepäeva tervisepäeva raames

korraldati peale jookse ka traditsiooniline kepikõnnimatk.


- 20 -

Vallavanem

Alari Kirt

Noortesport – Tapa vald toetas 365 last pearahapõhiselt 6 spordiklubi ja 9 spordiala summas 71

500.- eurot. Lisaks toetas vald veel 4 spordiala huviringiliste tegevustena eraldiste ja viseeritud

arvete näol üle 2300.- euroga. Kokku sai sporditoetust üle 460 lapse ja noore. Täiskasvanute ja

meeskondlike alade sporditoetus – toetust sai 9 spordiala ja 9 klubi või huviringi summas 17 350.-

eurot. Täiskasvanuid toimetab vallas aktiivselt ligi 2-300 inimest, toetuste osas saab tuge neist ligi

25 %. Klubide poolt vallale korraldavate sportlike ürituste toetamiseks jagati toetusi 850.- eurot,

mille eest klubid korraldasid Tapa maadluspäeva, Tapa käsipalli karikavõistlused, Männikumäe

erinevad suusaspordi üritused, valla rannavolle võistlused. Erinevateks ühekordseteks projektideks

ja lähetusteks jagati toetusi ligi 800.- eurot. Nii noorsportlased, aga ka täiskasvanud osalevad läbi

hooaja erinevates arvukates liigamängudes alates meistriliigast ja lõpetades erineval tasemel

rahvaliigadega, kodumängudel on ka viimastel aegadel juurde tulnud ka pealtvaatajaid. 2014 .a.

väheneb toetavate laste arv, ürituste arv samuti väheneb, eraldiste osakaal ei lange, kuid teatud osa

tegevustoetuste jäägist suunatakse spordiobjektide korrastamiseks.

11.2.3 Religioon

Tapa vallas on toimetamas 2013. seisuga teadaolevalt 7 erinevat kogudust. Toetusi jagati 2013.

aastal kokku 4000.- euro eest 3 kogudusele, kes toetust küsisid ja kelledest üks küsija oli

naabervallast Amblast, kellega seob Tapa valla ühte kanti Lehtset aastatepikkune koostöö. Kirikud

on aktiivsed ja korraldavad iganädalasi liturgiaid, aga ka muid üritusi laiemale kogukonnale nt

suvekuudel toimuv igaaastane projekt "teeliste kirik". Kogudustest üks aktiivsemaid ja arvukamaid

on Tapa Jakobi kiriku kogudus, kellega koos Tapa vallavalitsus korraldab erinevaid üritusi,

suuremad neist on advendiaja tähistamine, vabariigi sünnipäeva tähistamine 24.02 jpm. Valla

koguduste hingekirjas on hinnanguliselt 7-800 inimest. 2014. aastal jääb toetuste hulk

samaks, kuid toetusi jaguneb seekord 4 koguduse vahel. Kogudused kasutavad toetusi

renoveerimisteks, ürituste korraldamiseks, küttekuludeks jms.

11.2.4 Noorsootöö

Noorsootöö toimub Tapa vallas kandipõhiselt, st läbi noortekeskuste või tubade, ürituste põhiselt,

sidusettevõtmiste põhiselt läbi erinevate valdkondade. Noorsootöö toimimiseks ja

koordineerimiseks jagati 2014 aastal tegevustoetusi 24 696 .- euro ulatuses kahele noortekeskusele,

lisaks said toetusi summas 800.- eurot ka Jäneda kool, kus peale koolitööd toimib noortetuba ning

Lehtse Kultuurimaja, kus toimuvad erinevad noorte huviringid. Noorsootööd aitab Tapa vallas

noorte poolt korraldada läbi erinevate ürituste, volikogu kultuuri- ja hariduskomisjoni töös

osalemisel ka jõudumööda Tapa Valla Noortekogu, 2013. aasta alguses toimusid teistkordsed

valimised , noortekogu sai 2013. aastal vallalt toetust 800.- eurot.

Üle 4200. euro läks ka 2013. aastal Tapa linna noortekeskuse maja aadressil Kooli 24

ülalpidamiseks, mis kuulub otseselt valla bilanssi. 2013. aastal korraldati vanuses 13-17 ea 40 valla

noorele töölaager, mis pakkus töökasvatust, väikest taskuraha ning hulgaliselt ka huviringilist

tegevust, mida aitas oma rahalise panusega korraldada MTÜ Tapa Lastekaitseühing, kellega tehti

koostöös projekt Leader´isse ja saadi üle 4000 euro ühekordset toetust, lisaks saadi toetust ka

ENTK-lt 600.- euro ulatuses. Suurimaks noorte ürituseks on valla 1. juunil toimuv lastekaitsepäev,

kus osaleb igaaastaselt 5-600 last, 2013. osales seal üle 500 lapse, lisaks osaleb MTÜ Tapa LKÜ

väga aktiivselt erinevates kultuurvaldkonna projektides vabatahtlikuna, noori kaasati 2013. ka

vabatahtlikena vastlapäeva, linnapäeva, rahvajooksu jt ürituste korraldamisse.

2014. aastal noorsootöö eelarve ja tegevuste maht jääb põhimõtteliselt 2013. aasta tasemele.

11.2.5 Seltsitegevus

Seltsitegevuses on hetkeseisuga vallas ligi 30 erinevat huviringi, kelledest 22 sai ka 2013. a.

seltsitegevuse alt toetust koos sihtotstarbeliste laulu-ja tantsupeotoetustega 17 250.- eurot.


- 21 -

Vallavanem

Alari Kirt

Huviringilistes tegevustes osales üle 450 inimese. Huviringid osalesid pea kõikides valla poolt

korraldatud suurematel üritustel (täpsemalt neist ürituste nimed all). Huviringilised tegevused

pakuvad inimestele iganädalast vabaaja veetmise võimalust peamiselt läbi laulukooride ja

ansamblite (5), tantsimise (7), käsitöö (3), kunstiringide (2), orkestrite ja rahvamuusika ansamblite

(3), läbi mitme piirkonna keskuse (Moe, Karkuse) tegevuste. 2014. aastal eelarve väheneb ligi

2000.- eurot, millele lisanduvad siiski laulupeo sihttoetused.

11.2.6 Valla ühisüritused

Valla ühisürituste eelarve oli 2013. aastal 26 900.- eurot koos tunnustamisürituste eraldiste ja

meenetega, millest tunnustamisele oli mõeldud 5000.- eurot. Tapa Vallavalitsus toetas ligi 30

suuremat ettevõtmist, milledest suurema osa korraldas ise või kaasas ka lisaks kaas-korraldajaid.

Kokku koos kultuurimajadega korraldas ise või aitas kaudselt kaasa Tapa vallas üle 300 erineva

suurema või väiksema kultuuri- või spordiürituse ning näituse tegemisel.

Valla suuremad üritused 2013: Priit Pärna animafilmifestival (korraldas MTÜ Tapa Linna Arengu

Selts koos vallavalitsusega, 80 % eelarvest saadi toetustest) – ligi 5500 pealtvaatajat ja muud otsest

kasusaajat, lisaks kaudse kasuna ka Tapa vallale kogunenud meedia positiivne tähelepanu; Tapa

linnapäev koos allüritustega, sh vorstifestival – üle 2500 otsese külastaja laadal, kontsertidel,

festivalidel, tantsuõhtul, spordivõistlustel jne, eelarvest ligi 30% saadi erinevate tegevuste

piletimüügist; X Presidendimatk (MTÜ Presidendirada, milles vakd osaleb) - ligi 1500 külastajat;

Tapa valla muusikapäevad – ligi 250 esinejat ja ligi 500 pealtvaatajat; Suure Suve Sõnajala Simman

- üle 500 külastaja; OÜ Jäneda Mõisa 3 laata, kus on tuhandeid külastajaid ja kus vald aitab

koostada ja osaleda kultuuriprogrammides. 2014. a. eelarv väheneb 1000.- euro võrra, kui ürituste

hulk jääb samaks.

11.2.7 Kirjastamisteenused

Vallavalitsusel toetab rahaliselt või aitab leida toetajad Tapa valla elanike poolt välja antud

raamatutele, luulekogudele, heliplaatidele. 2013. ilmus 4 raamatut, milledest vald osales kaudselt 2

projektis ning teises 2-s vald aitas leida elanikel sponsoreid, kirjutas rahataotlusi jne, kuid ise

rahaliselt toetusi siin vallavalitsus ei jaganud. 2014. a on plaanis 2 uut projekti.

11.2.8 Abipolitseinike kasutamine

Kultuurivaldkond kasutas abipolitseinike abi 4 korral: Suure Suve Sõnajala Simmanil 1 inimese

osas öövalves ligi 8 tundi; Tapa linnapäevadel öövalves 1 inimese abil 6 tundi; Tapa valla

rahvajooksus raja turvamisel 1 inimese abil koos politseinikuga 1 tunni vältel; kooli alguse

tähistamise üritusel oli kaasatud politsei ja abipolitseinikud (1- 2 abipolitseinikku) rongkäiku

turvama 1 tunni ulatuses.

Teatud olukordades on abipolitseinike kasutamine asendamatu ja vältimatu, kuna politsei igale

poole ei jõua, pole tema haldusvaldkond ja kus turvaettevõtte on liiga kulukas, kuna tasu on

abipolitseinikule vaid tunnitasu alusel. Kui graafikud neil sobiks, kasutaks neid ka enam.

11.2.9 Tapa Spordikeskus

2002 aastal avatud Tapa Spordikeskuse haldusalasse kuuluvad ka Tapa linna staadion, Jäneda

staadion, Jäneda spordihoone ja pallimängudeväljak. Põhilisteks tegevusaladeks on spordi- ja

kultuuriteenuste osutamine. Olulisemateks sihtgruppideks on valla spordiklubid, koolid ja elanikud.

Lisaks käib tihe koostöö erinevate spordialaliitudega, kellega koos korraldatakse Eesti

meistrivõistlusi näiteks maadluses, käsipallis, saalihokis jne.


- 22 -

Vallavanem

Alari Kirt

Tapa Spordikeskuses on võimalik mängida korvpalli, käsipalli, võrkpalli, sulgpalli, tennist,

maadlus-, jõusaali ja jooksurada ning ronimisseina. Samuti saab mängida lauatennist. Külastaja

saab kasutada pesemis- ja riietusruume, kahte sauna, infrapunasauna, solaariumit, soolakambrit.

Võimalik on korraldada erinevaid üritusi.

2013. aastal valmis jõusaali juurdeehitus, mille maksumuseks kujunes 20106€. Lisaks soetati 5 uut

trenažööri: 2 sõudeergomeetrit, 2 jooksulinti, 1 elliptiline crosstrainer.

Jäneda Spordihoone on valminud aastal 1989 aastal. Algselt projekteeritud kombainikuuriks,

mõõtmetega 18x56m. Peale JST lagunemist jäi spordihoone seisma, kus kaks aastat ei köetud ega

toiminud mingisugust tegevust. 1996 aastal anti spordihoone Lehtse valla haldusalasse (alates

2005.a.oktoobrist Tapa valla haldusesse). Samal aastal algas seal ka aktiivne sporditegevus.

Spordihoones saab mängida korvpalli, võrkpalli, käsipalli, jalgpalli ja saalihokit. Ametlike

mängude läbiviimiseks käsipallis ja saalihokis jääb Jäneda spordihoone kitsaks. Peamisteks

kasutajateks Jäneda PK, Jäneda SK, Aegviidu vald, kohalikud inimesed ja koolivaheaegadel ka

üksikud laagrid. Laiemat kasutamist takistab spordihoone kehv ehituslik seisund. Spordihoone

vajab täielikku ümberehitust, et tulevikus välja areneda arvestatavaks spordikeskuseks kogu Eestis.

Käesolevaks hetkeks on tänu PRIA Leader projektidele kaasajastatud riietus- ja pesuruumid,

renoveeritud saalipõrand ning soetatud elementaarne jõusaali sisustus.

Jäneda Spordihoone renoveerimise esimene etapp: riietus –ja pesuruumide ehitus ning jõusaali

sisustamine. Projekti kogumaksumus oli 372350,27 EEK, millest Leader programmi raames saadud

toetus oli 335115 EEK.

Teine etapp: riietus –ja pesuruumide ning uue sissekäigu ehitus, välisuste vahetus, põranda remont

ja vahekardina paigaldus. Projekti maksumus oli 40333,20 EUR, millest Leader programmi raames

saadud toetus oli 36299,88 EUR.

11.2.10Jäneda küla pallimänguväljakud

LEADER piirkonna strateegia meetme 1.1 (eesmärgiks kohaliku tervikliku elukeskkonna

arendamine) abiga valmis 2013. aasta lõpuks avalikus kasutuses olev pallimänguplats, mis rajati

olemasoleva amortiseerunud palliplatsi asemele. Selleks freesiti vana asfaltkate ja paigaldati uus,

mis kaeti spordikatendiga. Paigaldati korvpallikonstruktsioonid ning tennise ja võrkpallipostide

hülsid. Väljakutele jooniti tennise, võrkpalli, korvpalli ja saalihoki piirjooned. Samuti hõlmas

projekt vajalikku inventari. Tööde kogumaksumuseks oli 49758€, millest toetusesumma oli 29000€.

Töid teostas Kuldvillak-Sport OÜ.

11.2.11Tapa linna ja Jäneda staadion

Staadioneid kasutatakse põhiliselt jalgpalli treeninguteks ja võistlusteks. Lisaks ürituste (n.

rahvajooksude, suusavõistluste jt stardi-finiši paikadena) korraldamiseks. Staadionite jooksurajad

on vahendite nappuse tõttu väga kehvas olukorras ja vajaksid kapitaalset remonti.

2013. aastal toimus lisaks igapäevastele kehalise kasvatuse tundidele ja õhtustele treeningutele

ligikaudu 60 üritust (võistlused, sõprusmängud jne).

11.2.12Tapa Muuseum

Tapa Muuseum, asub aadressil Tapa, 1.Mai pst.34. Eelmise aasta jooksul on toimunud 3 näitust:

ENSV aegne kaubandus, fotonäitus “Tapa linn läbi aegade”, Rootsi käsitöö. Külastajaid käis aasta

jooksul 511.


- 23 -

Vallavanem

Alari Kirt

Muuseumil on toimiv koduleht aadressil tapamuuseum.ee ja konto Facebookis. Eelmisel aastal sai

vahetatud üks suur aken ja ehitatud üks osa vaheaeda naabritega.

Muuseum soetas museaale: jalaga Singer õmblusmasin, suupill, petrooleumlamp, sõjaväe

joogipudel, kristallvaagen, käsitöö pussnuga, hõbedast suhkrutoos, EW vapiga hõbesõrmus,

portsigar, rätsepakäärid, käsi-aiaprits, garnituur, kaks petrooleumlampi, mitmesuguseid portselanist

lauanõusid: kann, koorekann, vaagen, taldrek, viinerikauss.

Annetatud on albumeid, käsitöölinikuid, raamatuid, käsikirju. Muuseumi kogudesse lisandus aasta

jooksul suur hulk fotosid Tapa sündmustest, samuti fotosid ENSV perioodist ja EW ajast.

Õnnestus hankida Tapa elanikule kuulunud EW aegne raamatukapp.

11.2.13Tapa Linnaraamatukogu

Tapa linnaraamatukogus 2013. aastal toimunud olulisemad sündmused:

Väga palju korraldati üritusi lastele – teema- ja raamatutunnid, kohtumised kirjanike, kunstnike ja

teiste tuntud inimestega (Sulev Oll, Wimberg, Heiki Vilep, Ilmar Trull, Jaanus Vaiksoo, Gunta

Randla, Piret Päär), kasutajakooli-tused, osalemine Kratimängus (vt 4.3).

Korraldasime koostöös Tapa valla kirjandusklubi ja Tapa Gümnaasiumiga üle-riigilise

etluskonkursi “Ellen Niiduga Midrimaal”.

Toimus rida kunstinäitusi Eesti ja välismaa tuntud kunstnikelt.

Hea ja tulemuslik oli koostöö paljude asutustega, tihedaim aga Tapa Gümnaa-siumi algklasside

õpetajatega ja lasteaiaga Pisipõnn.

Koostöös Eesti Rahvusringhäälingu muuseumiga toimus kaks lugejatelt head vastukaja leidnud

üritust/näitust: “Valdo Pant – aastaid hiljem” ja Gunta Rand-la näitus “Kõige suuremad sõbrad”.

Toimus kahe kodukandi autori raamatu esitlus – Kalju Soomeri “Tapa 1. Keskkooli 41. lend 1952–

1963” ja Loone Astula “Tundemõtted” ning kohtu-mine Tapal elanud kirjaniku Avo Kulliga (vt

4.4).

Elanikkond vähenes ja see andis tunda ka koondarvudes. Rõõmustas TLRK IT-alane ja

raamatukoguprogrammi RIKS arendustöö (vt 2.6). Tunnustati Tapa linnaraamatukogu töötajaid

11.2.14Tapa Kultuurikoda

Kultuurikoda korraldas 2013. aastal 104 üritust 9873 osaluskorraga. Majas tegutseb 21

kultuurikollektiivi 358 osalejaga. Tapa Kultuurikojal on 4 koosseisulist töötajat ning 20 ringijuhti.

15 ringijuhti saab oma töö eest tasu, 5 tegutsevad vabatahtlikkuse alusel.

Tähtsamad sündmused ja saavutused kultuuriasutuse ja kollektiivide töös 2013 aastal.

Tapa VorstifestivalTapa linnapäevad

Tapa valla muusikapäevad

Tapa Kultuurikoda 20

Tapa valla aastategija auhindade jagamine

Priit Pärna Filmifestival

Programmi Muusika Eestimaale kontsertsari koostöös Eesti Kontserdiga

Tapa linna laste jõuluetendus


- 24 -

Vallavanem

Alari Kirt

RAAM teatri suvetendus „Titanicu orkester“ Tapa vanas jaamahoones

Vene Noorsooteatri külalistendused Tapal

Rahvamaja 24

Tunneme uhkust ja heameelt, et meie lasteringid on kiiresti populaarseks saanud. Osalejate

arv on kasvutrendis.

11.2.15Lehtse Kultuurimaja

Lehtse Kultuurimaja tegutseb vabaaja-, kultuuri- ja spordikeskusena, samas tegutseb ka

noortekeskus. Pakume ruumide renti suurüritusteks, tähtpäevadeks, koolitusteks ja konverentsideks

(3 saali, lava, kohvik, abi- ja pesuruumid). Lehtse Kultuurimajas toimus 2013. aastal 130 üritust,

millest võttis osa 5680 inimest.

Lehtse kultuurimajas tegutsevad täiendus- ja huvialaringid: lauatennise klubi PPP, Mälumänguklubi

"Lehtse Külakilb", pensionäride klubi "Ehavalgus", Käsitööseltsing, MTÜ Lehtse Kammerkoor,

kapell "Veereke", naisrühm "Mõisapiigad", line-tantsu ring "Lehtse Liinirahvas”, ansambel (VIA)

"UBA 2", Zumbatantsijad, keha ja meele treeninggrupp, noortekeskus, spordisaal korv- ja

võrkpallimängudeks, treeninguteks Püsinäituste pinnad on kolmes ruumis. Lehtses toimetab 17

huvialaringi nii täiskasvanutele kui noortele.

Noortetöös osaleb noori 7 – 26 eluaastani. Nooremaid põhikooliealisi käib regulaarselt kuni 15,

ringitöös, treeningutes osalevad veel paljud. Kokku külastab igal nädalal maja a`25 – 30 noort.

Lisaks veel üritused, millel osaletakse. Tegevused on suunatud ja temaatilised. Kasutatakse palju

spordivahendeid, mänge, kirjandust jms.

Tegevuste juhid ja vastutajad on Lehtse Kultuurimaja perenaised Elle Simm ja Diana Luhasoo.

Huviringidel on juhendajad.

Lehtse Kultuurimaja suuremad üritused aastal 2013:

Ülevallaline tantsijate-liikujate pidu „LEHTSE LÄMAKAS“

MMM-ÕHTU ehk Mõnusate MuusikaMeeste pidu – igat masti muusikarahvale

Munadepüha üritused mudilastele ja koolilastele „MUNA NII JA MUNA NAA…“

Emadepäeva üritus „LILLEVAIP EMALE“ kultuurimaja platsil + KONTSERT

EV Taasiseseisvumispäeva üritus „PIDUPÄEV PEREGA“

Perepäev „PÜHAPÄEV KOOS ISAGA“

Vanavanemate päev „MEMME-TAADI PANNKOOGIPIKNIK“

Tapa valla MUUSIKAPÄEVAD II kontsert + lõpupidu

Lehtse JÕULULAADAKE.

11.3 TEGEVUSED 2014

Koostatakse Jäneda Spordikeskuse rekonstrueerimise projekt, jätkatakse kultuuri ja

spordikollektiivide tegevuse toetamist, osaletakse Leader programmi kaasrahastamisel.


- 25 -

Vallavanem

Alari Kirt

12 TURISM JA TEENINDUS


Jäneda piirkonna turismipotentsiaali edasiarendamine koostöös Aegviidu, Anija ja Albu vallaga.

Tapa linna teenindus- ja majutusasutuste lisandumine ning areng.

Tamsalu-Neeruti-Pariisi matkaradade areng.

12.2 TÄITMINE 2013

Osaleti projektis Kõrvemaa ühendatud matkarajad, Osaleti Piibe maanteed tutvustavas projektis.

12.3 TEGEVUSED 2014

Jätkatakse Jäneda külastuskeskuse arendamist ja finantseerimisvõimaluste otsimist Jäneda lossi

rekonstrueerimiseks.

13 ETTEVÕTLUSE ARENDUSTEGEVUS


Valdkonna eesmärk on luua Tapa vallas ettevõtluseks soodsad tingimused, viies bürokraatia

miinimumini.

Vallaelanike ettevõtlikkuse kasv

Tapa Tööstuspargi ala planeerimine

Ettevõtete koostöö soodustamine

13.2 TÄITMINE 2013

Peeti läbirääkimisi potentsiaalsete investoritega valla omandis olevate tootmismaa sihtotstarbega

kinnistute võõrandamiseks või hoonestusõigusega koormamiseks. Jätkati ettevõtjate ümarlaua

tegevust. Osaleti EAS investorteeninduse projektis ning Lääne-Viru maakonna kergliiklusteede

teemaplaneeringus.

2013.a. on Tapa Vallavalitsus väljastanud järgmisi lubasid:

- ehituslubasid 36 tk, sellest vallavalitsusele 1 tk (Tapa Spordihoone jõusaali laiendamiseks);

- kasutuslubasid 22 tk, sellest vallavalitsusele 1 tk (Jäneda mängude platsi ehitamiseks);

- kirjalikke nõusolekuid 14 tk, sellest vallavalitsusele 1 tk (Tapa Hooldekodu osaliseks sisemiseks

rekonstrueerimiseks).

Riigilõivudena on ehitus- ja kasutuslubade eest laekunud 9852,99 eurot.

13.3 TEGEVUSED 2014

Läbirääkimised potentsiaalsete investoritega valla omandis olevate tootmismaa sihtotstarbega

kinnistute võõrandamiseks või hoonestusõigusega koormamiseks.


- 26 -

Vallavanem

Alari Kirt

14 TEED JA TRANSPORT


Kõige tähtsam arenguline eesmärk on kapitaalselt remontida ning viia mustkatte alla Tapa-Lehtse-

Jäneda riigimaantee (15123), kuna tegemist on Tapa linna ning Lehtse ja Jäneda kanti ühendava

põhiliiklussoonega. Viru Teedevalitsus alustas 2006/2007 eelnimetatud tee Lehtse-Jäneda lõigu

rekonstrueerimist. Äärmiselt vajalik on jõuda Viru Teedevalitsusega kokkuleppele ka Tapa-Lehtse

lõigu rekonstrueerimiseks. Rekonstrueeritult on kõnealusel teel potentsiaali muutuda oluliseks

regionaalseks tuiksooneks.

Tapa raudteeületusprobleemi lahendamine.

Kohalike teede osas on vaja tagada nende stabiilne seisund, milleks on vaja koostada

teehoiukava.

Tapa linna tänavad peavad pikemas perspektiivis muudetama kõik tolmuvabaks lähtudes

teehoiukavast.

Reisirongiliikluse arendamine ja tihendamine, muuhulgas Aegviidu-Tapa-Rakvere

elektriraudtee väljaehitamine.

Tihendamist vajab Tapa-Aegviidu bussiliikluse suund ning stabiilne bussiliiklus on vaja tagada

Tapa-Karkuse suunal.

14.2 TÄITMINE 2013

14.2.1 Teede remondi ja ehitustööd aastal 2013

Tapa valla 2013. aasta tänavate ja teede remondid ja rekonstrueerimised realiseeriti kooskõlas valla

arengukavaga, Valla teede ja tänavate teehoiukavaga 2013 – 2015, valla 2013.a. eelarvega ja

hankeplaaniga.

2013. aasta teede remondi- ja ehitustööde eelarve oli kokku 1 266 000.- eurot, millest

hooldustöödeks kasutati ligikaudu 260 000.- eurot ning teede remondi ja ehitustöödeks kokku 1 000

000.- eurot. Riigipoolne dotatsioon teedeehituseks Tapa vallale moodustas 247 000.- eurot.

Hooldustööde käigus teostati lumetõrjetööd ja suvine teedehooldus, mis koosneb kruusakattega

teede tolmutõrjest kloriidilahusega, greiderdamisest ja kruusatäitetöödest. Samuti teostati

hooldustööde käigus mustkattega teede ja tänavate asfaltaukude parandustööd, teepeenarde niitmine

ja võsaraie.

Täielikult rekonstrueeriti Eha tn (Paide mnt ja Üleviste tn vaheline lõik) ja Roheline tn (Pikk tn ja

Linda tn vaheline lõik). Tööd teostati vastavalt SKA Inseneribüroo AS ja Tarva Projekt OÜ poolt

koostatud projektidele. Tööde käigus rekonstrueeriti tänavate mulded ja katendid ning jalakäijate

liiklemise ohutuse ja turvalisuse tõstmiseks ehitati kõnniteed ning rajati tänavavalgustus.

Eha tänava rekonstrueeritud lõigu kogupikkus on 376 m tööde maksumusega kogusummas

149 441.- eurot. Tööd teostas Viamer Grupp OÜ.

Rohelise tänava rekonstrueeritud lõigu kogupikkus on 861m tööde maksumusega kogusummas 458

156.- eurot. Tööd teostas Järva Teed AS.

Remondi- ja ehitustööde käigus taastati asfaltkattega tänavaid kogupikkuses ligikaudu 5,5 km

tööde maksumusega kogusummas 204 400.- eurot. Tööd teostas Lemminkäinen Eesti AS.

Asfaltkatte taastustööd hõlmasid teekatte profiili parandust asfaltbetooniga, kanalisatsiooni- ja

sadevete restkaevude kaevuluukide tasapinda viimist ning teekatte ühekordset pindamist

emulsiooniga ja graniitkivikillustikuga. Asfaltkattega tänavate katted taastati Tapal järgmistel


- 27 -

Vallavanem

Alari Kirt

tänavatel: Pikk, 1 Mai pst, Ülesõidu, Õuna, Nooruse, Kalmistu, Ambla mnt, Jaama, Linda ja

Hommiku pst. Karkuse külas Karkuse tee.

Kruusakattega teede ja tänavate tolmuvaba katte ehitustööd hõlmasid kahekordset eelpuistega

pindamistöid emulsiooniga ja paekivikillustikuga. Tolmuvaba katteid ehitati ligikaudu 3 km tööde

maksumusega kogusummas 77 800.- eurot. Tolmuvaba katted ehitati järgmistel Tapa tänavatel:

Aia, E. Vilde, Tähe, Põllu, Väike, Loode, Vaimu, Koidu, Piiri, Kabala ja Side.

Kõnniteede katted taastati asfalteerimisega ligikaudu 870 m tööde maksumusega kogusummas

73 700.- eurot. Katendi taastustööde käigus utiliseeriti vana asfaltbetoonkate, taastati kõnniteede

mulded ning asfalteeriti kõnniteed. Renoveeriti järgmised kõnniteed Tapal: Pargi tänava kõnnitee,

Lai tänava kõnnitee ja Ambla mnt kõnnitee.

Parklate ja ristmike asfaltkatted taastati mahus 1890 m² tööde maksumusega kogusummas 55 650.-

eurot. Taastustööd hõlmasid vana asfaltkatte utiliseerimist, asfaltkatte aluse ehitust ja

asfalteerimisetöid. Parklad ja ristmike katted taastati järgmistel objektidel: Lehtses kultuurimaja

parkla, raamatukoja parkla, Keskuse tn ja Rohelise tn ristmik ning Rohelise ja Pikk tn ristmik. Tööd

teostas AS Tref.

2013 aasta liikluskorralduse eelarvest paigaldati liikluskorraldusvahendeid kokku summas 5 200.-

eurot, millest 2 300.- euro eest paigaldati Tapa linna suunaviitasid. Liikluskorraldusvahendid

valmistasid AS Eesti Teed ja Järva Teed AS

Paigaldati kaks bussiootepaviljoni Pikk tänavale: Õhtu pst ja Autobaasi peatustesse.

Bussiootepaviljonide maksumus koos paigaldamisega moodustas 3 960.- eurot, need valmistas ja

paigaldas AS Teede Rev-2.

Liikluskorralduse suurimaks investeeringuks võib lugeda Tapal Pikk tänava ülekäiguradade

valgustuse rajamist. Valgustite paigaldamise kogumaksumuseks kujunes 38 700.- eurot ja valgustati

kokku 8 jalakäijate ülekäigurada. Tööd teostas Lepna Elekter OÜ Särts OÜ poolt koostatud projekti

alusel.

Tapa valla tänavavalgustuse hooldustöid teostab Särts OÜ. Kaks korda kuus teostatakse plaanilist

kontrolli kogu vallas ja likvideeritakse avastatud rikked. Tänavavalgustuse hoolduslepingu järgselt

on hooldaja kohustatud vahetama valgustite lambid, sirgeks ajama viltuvajunud valgustuspostid,

eemaldama valgust varjavad puuoksad, teostama elektriarvestite näitude võtmist ja edastamist Eesti

Energiale, avastama rikked ja teavitama nendest Tapa Vallavalitsust. Samuti kuulub

tänavavalgustuse hoolduslepingu alla suusaradade valgustus Jänedal ja Tapal.

Õpilaste transporti kodust kooli ja koolist kodu korraldatakse ühistranspordiga (maakonnaliinid),

koolitranspordiga (valla poolt korraldatud õpilasliinid) ja vajadusel kompenseeritakse vanematele

isikliku transpordi kulud õpilase veoks kooli ja koolist kodu. Ühistranspordiga sõitvatele õpilastele

väljastatakse liinivedaja poolt tasuta sõidukaardid. Arved esitatakse Vallavalitsusele

õpilassõidukilomeetrite alusel. 2013 väljastati 115 tasuta sõidukaarti ja päevas sõideti 1774

sõidukilomeetrit. Ühistranspordi vedusid teostavad Go Buss, Järve Bussipark ja MTÜ Järva

Ühistranspordi Keskus. Valla korraldatud õpilasliine on kokku kolm; Tapa õpilasliin, ( Tapa-

Karkuse- Metsa- Saiakopli- Moe- Tapa), Jäneda õpilasliin (Käravete- Jäneda- Läpi- Aru- Jäneda) ja

Lehtse õpilasliin (Rägavere- Lehtse- Lehtse mõis- Lehtse kool).


- 28 -

Vallavanem

Alari Kirt

Tapa õpilasliini pikkus on 60 km päevas, Lehtse õpilasliini pikkus päevas on 17,4 ja Jäneda

õpilasliini pikkus on 38,4 km päevas.

14.3 TEGEVUSED 2014

Jätkub teehoiukava teostamine.

15 INFOSÜSTEEMID


Kaasaegse tehnilise infokeskkonna väljaarendamine ja seeläbi parema elu- ja töökeskkonna loomine

elanikele.

15.2 TÄITMINE 2013

Kogu Tapa valla territooriumil on võimalik kasutada internetiühendust.

Tapa Vallavalitsuse töötajaile on tehnika järjepidevuse tagamiseks soetatud 7 arvutit koos vajaliku

tarkvaraga, mis asendasid moraalselt ja füüsiliselt aegunud või riknenud arvuteid, kogusummas

5879.71 EUR. Neist 3 lauaarvutit (heakorraspetsialist, vallakunstnik, sekretär) ja 4 sülearvutit

(vallavanem, lastekaitsespetsialist, volikogu sekretär, IT spetsialist).

Soetatud on ka 1 kaasaskantav projektor riknenud ühiku asenduseks maksumusega 735.42 EUR.

Arvutite lisaseadmetest on ostetud 2 printerit, varuosi, detaile ja võrguseadmeid olemasoleva

tehnika töövõime säilimise ja parandamise eesmärgil.

Täieliku rekonstrueerimise tegi läbi Arenduskoja ja sotsiaalosakonna arvutivõrk Roheline 19 majas

koos uue kaabelduse ja kõigi võrguseadmete vahetusega kaasaegsete vastu.

15.3 TEGEVUSED 2014

Jätkata koostööd sideteenuste pakkujatega leviala suurendamiseks ning teenuse kvaliteedi

parandamiseks.


- 29 -

Vallavanem

Alari Kirt

16 ÜHISVEEVÄRK JA KANALISATSIOON

16.1.1 Arengueesmärgid

Tapa valla tiheasustusega piirkondades ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise

võimaldamine

Torustike ja puhastusseadmete rekonstrueerimine ning toorjoogivee puhastamine, tagamaks

tarbijatele normidele vastava kvaliteediga vee kättesaadavus .

Valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava koostamine ning rakendamine.

16.2 TÄITMINE 2013

16.2.1 Tapa valla Veemajandusprojekt

2013. aastal lõpetati Tapa valla viimaste aastate üks suurimaid ehitusalaseid ettevõtmisi: Tapa valla

Veemajandusprojekt. Valla veemajandusprojekti kogumaksumuseks kujunes 8 663 360 €.

Kõik valla veemajandusprojekti tööd teostati ligikaudu 82% ulatuses Keskkonnainvesteeringute

Keskuse poolt eraldatud Euroopa Liidu rahalise toetusega. Euroopa Liidu liikmesriikide

majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks, eri regioonide arengutaseme

ühtlustamiseks ning mahajäämuse vähendamiseks asutati 2006. aastal Euroopa Nõukogu määrusega

Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond.

Tapa linnas ehitati uued vee- ja kanalisatsioonitorustikud, korrastati nii joogiveepumplad kui reovee

ülepumplad. Täielikult rekonstrueeriti linna reoveepuhastusjaam. Kokku rajati ja rekonstrueeriti

44 371 meetrit kanalisatsiooni- ja joogiveetorustikku, paigaldati veetorustikule 13 tuletõrjehüdranti.

Rekonstrueeriti või ehitati 9 reovee ülepumplat, 4 olemasolevat joogivee puurkaevu-pumplat

rekonstrueeriti linna veevarustuse varupumplateks. Pumplad tagavad linna veega varustamise juhul,

kui linna peapumplas tekib rike.

Sarnased tööd viidi läbi ka Lehtses ja Jänedal. Ehitati 1384 m vee- ja kanalisatsioonitrasse Lehtses

ja 4629 m Jänedal, kolm reovee ülepumplat. Nii Lehtsesse kui Jänedale ehitati täiesti uued ja

moodsad reoveepuhastid, kusjuures vanad ja praktiliselt mittetöötavad puhastid lammutati ning

maa-ala korrastati. Lehtse puurkaev-pumpla rekonstrueeriti ja sisustati kaasaegsete seadmetega.

Jäneda vana puurkaev-pumpla lammutati ning rajati uus hoone, mis sisustati kaasaegsete

seadmetega.

Kõik loetletud veemajandusprojekti ehitus- ja rekonstrueerimistööd võeti ette eesmärgiga anda valla

tiheasustusega asulate elanikele võimalus ühineda puhta joogivee- ja reovee ärajuhtimise

süsteemidega, vältida halvasti puhastatud reovee sattumist keskkonda ja kaasajastada seadmeid.

16.2.2 Tapa Vallavalitsuse tütarettevõtte OÜ Tapa Vesi tegevus:

OÜ Tapa Vesi põhitegevusala on Eesti standarditele vastava joogivee tootmine ja tarbijateni

juhtimine, samuti heitvete ärajuhtimine ja puhastamine.

2005.aasta lõpus moodustati Tapa vald ning seoses sellega kasvas 2006 aastal AS Tapa Vesi

teeninduspiirkond. Lisandus endise Saksi valla Moe, Vahakulmu, Saksi ja Näo küla vee - ja

kanalisatsiooniteenuste tarbijad ning alates 2006.aasta septembrist, kui ühendati AS Tapa Vesi`ga

OÜ Soveska, Lehtse aleviku ja Jäneda küla vee - ja kanalisatsiooniteenuste tarbijad.


- 30 -

Vallavanem

Alari Kirt

2010 aastal ühendati Tapa Vallavalitsuse otsusega OÜ Tapa Elamu AS Tapa Vesi- ga. Ühinemisega

lisandus uus tegevusvaldkond – soojatorustike haldus. Omandatud soojatorustike rendib ettevõte

soojatootjale. OÜ Tapa Vesi omanduses on ca 7,4km kaugküttetorustikku.

Tapa Volikogu otsuse põhjal kujundati aktstsiaselts Tapa Vesi ümber osaühinguks Tapa Vesi.

Ümberkujundamine.

registeeritud registriosakonnas 06.08.2012. Osaühingu juhatus on 3 liikmeline ning ettevõtte

igapäevast tööd korraldab tegevjuht.

Tulud, kulud ja kasum

OÜ Tapa Vesi tulu majandustegevusest oli 526 tuhat eurot, mis oli 6% kõrgem kui 2012 aastal.

Tulude suurenemine oli tingitud vara rendi ning muude toodete ja teenuste müügist.

Sihtfinatseerimist põhivara soetamiseks saadi 1,47 miljonit eurot.

2013 aasta käive vee- ja kanalisatsiooniteenuste müügist oli 474 tuhat eurot, mis tähendas 0,3%

tulude vähenemist. Tulude vähenemist põhjustas eelkõige juriidiliste isikute väiksem vee- ja

kanalisatsiooniteenuse tarbimine ~4%. Elanikkonna veetarbimine vähenes ~1%,

kanalisatsiooniteenuse tarbimine suurenes elanikkonnal ~4%. Teenuste hinnad 2013 aastal ei

tõusnud.

OÜ Tapa Vesi tegevuskulud olid 2013 aastal 717 tuhat eurot, millest 319 tuhat eurot moodustab

põhivara kulum.

Kulud vähenesid enim loodusressusside kasutamise ja saastetasu osas 45%. Projekti investeeringu

teostamise järgselt on saasteainete parameetrid viidud normi piiresse – Tapa RVP-s alates 2012

aasta detsembrist ning Jäneda ja Lehtse RVP-s 2013.a. IV kvartalis. Sõlmitud on „Saastetasu

asendamise leping“, mis jõustus 1.septembrist 2011 ja lõpeb eeldatavalt I kvartal 2014. Saastetasu

asendamise lepingu kohaselt on loodud võimalus asendada saastetasude maksmist kohustusega

finantseerida keskkonnakaitselisi investeeringuid. Aastal 2013 asendatud veesaastetasu 11 tuhat

eurot.

Suurenenud on elektri kulu ~46%, korrashoiuteenuste ning korrashoiu- ja remondimaterjalide kulu

vastavalt ~42% ja ~98%.

OÜ Tapa Vesi kasum 2013 aastal oli 1,28 miljonit eurot.

16.3 INVESTEERINGUD

Suuremad investeeringud 2013.a. olid:

2009 aastal alguse saanud Tapa valla veemajandusprojektid, mis lõpetati 2013.a.

Projektidega viidi Tapa linna, Lehtse aleviku ja Jäneda küla reoveekogumisala vastavusse

Eesti seaduste ja Euroopa Liidu direktiividega, mis reguleerivad reoveekogumist ja –

puhastust, põhjavee kaitset ja joogivee kvaliteeti.Tapa linna reoveekogumisala

veemajandusprojekt ning Tapa valla veemajandusprojekt - kaasrahastamine toimus läbi

Keskkonnainvesteeringute Keskuse Ühtekuulufondi, kes finantseeris 81,46% projektidest.

Tapa linna täiendavate veevarustuse ja reoveekogumistrasside rajamine - KIK-i

Keskkonnaprogrammi kaudu kaasfinantseeritud projekti toetas KIK 85%-ga.

Tapa valla kaugküttetorustiku projekt - CO2 kvoodimüügist saadud rahadest toetas KIK

Tapa linna kaugküttetrasside rekonstrueerimist 50%-ga.


- 31 -

Vallavanem

Alari Kirt

Näo külas Vilguta ühisveevärgi laiendamine

GIS tarkvara soetamine

Rakvere mnt 1 territooriumi asfalteerimine

Alljärgnevalt suuremad projektid.

Ühtekuulufondi projekti SFOS nr. 2.1.0101.09-0008 Tapa linna reoveekogumisala

veemajandusprojekt.

Projekti käigus rekonstrueeriti ca 44,4 km vee- ja kanalisatsioonitorustikke, 1 reoveepuhasti, 9

reoveeülepumplat ja neli joogiveepumplat. Projekti kogumaksumus oli 6,47 miljonit eurot. Sellest

AS Merko Ehitus Eesti ja AS Merko Infra poolt teostatud Tapa linna vee- ja

kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine 4,30 miljonit eurot ning AS Terrat Tapa reoveepuhasti

rekonstrueerimine 1,97 miljonit eurot. Projektijuhtimise ja omanikujärelvalve eest tasuti 198 tuhat

eurot. Enamus töödest lõpetati 2012 aasta lõpuks, kuid lõplik vastuvõtmine jäi 2013.a. esimesse

poolaastasse – Tapa RVP tööd lõpetati 7.jaanuar.2013 ning Tapa linna trasside tööd lõpetati

9.veebruar.2013. Põhivarana võeti arvele 2013 aastal.

Ühtekuulufondi projekti SFOS nr. 2.1.0101.10-0101 Tapa valla veemajandusprojekt –

Lehtse alevik Jäneda küla.

Projekti raames rekonstrueeriti ca 3,7 km veetorustikke, 2,5 km kanalisatsioonitorustikke, kaks

reoveepuhastit, kolm reoveepumplat, 2 puurkaevpumplat Jäneda külas ja Lehtse alevikus. Projekti

raames teostatud töid 2,12 miljoni euro eest. Sellest AS Paide MEK poolt teostatud Jäneda ning

Lehtse vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine 844 tuhat eurot, AS Viimsi Keevitus poolt

teostatud Jäneda ja Lehtse reoveepuhastite ehitus 950 tuhande euro eest ning AS Paide MEK poolt

teostatud Jäneda Keskuse ning Lehtse Keskuse puurkaevpumplate ehitus 200 tuhande euro eest.

Projekteerimise, projektijuhtimise ja omanikujärelvalve eest tasuti 128 tuhat eurot. Jäneda ja Lehtse

reoveepuhastite ehitus algas novembris 2012.a. Heitvee vastavus veeerikasutusloas esitatud

piirnormidele saavutati 2013.a. IV kvartal. Tööd lõpetati 27.juuli.2013. Jäneda Keskuse ja Lehtse

Keskuse puurkaevpumplate rekonstrueerimise käigus paigaldati hoonetesse ka

veepuhastusseadmed. Tööd lõpetati 14.november.2013. Põhivarana võeti arvele 2013 aastal.

Keskkonnaprogrammi projekti nr. 3176 Tapa linna täiendavate veevarustuse ja

reoveekogumistrasside rajamine.

Projektiga olid haaratud osaliselt nendest elamukruntidest Tapa linnas, mis jäid välja

Ühtekuuluvusfondi poolt rahastatud projektidest. Ehitustöid teostas OÜ Vesiehitus. Kokku rajati

selle projekti raames ca 0,5km vee- ja kanalisatsioonitorustikke ning ehitustööde maksumus oli

65,3 tuhat eurot. Tööd lõpetati 10.juuni.2013. Põhivarana võeti arvele 2013 aastal.

Tapa valla kaugküttetorustiku projekt 3-10/2133.

2011 aastal alustati Tapa linna kaugküttetorustike rekonstrueerimise projekteerimist ning 2012.a.

algasid ehitustööd. Ehitustöid teostas AS Magma. Projekti käigus rekonstrueeriti ca 4,4km

kaugküttetorustikke. Projekti kogumaksumus oli 1,45 miljonit eurot. 50% rahastamiseks tuli

taastuvenergia rohelisest investeerimisskeemist ja 50% OÜ Tapa Vesi omavahenditest (sõlmitud

laenuleping Tapa Vallavalitsusega). Tööd lõpetati 30.juuni.2013. Põhivarana võeti arvele 2013

aastal.

2013 aasta jooksul on lisandunud 50 uut klienti ning 90 eelnevalt ainult veetrassiga ühenduses

olnud klienti on liitunud ühiskanalisatsiooniga (projekti algusest on lisandunud 140 uut klienti).

2013.a. liitumised on olnud suuremas enamuses Tapa linnas, kuid kaks klienti ka Näo külas (saavad

joogivett Tapa linna veetrassist).


- 32 -

Vallavanem

Alari Kirt

Eesmärgid

parandada vee- ja kanalisatsioonitrasside hooldussüsteemi,

rajada uusi ning renoveerida amortiseerunud vee- ja kanalisatsioonivõrke,

vähendada arvestamata vee osatähtsust veebilansis 10%-ni,

konkretiseerida vastastikuseid kohustusi omavalitsusega ning klientidega.

Ettevõte on jätkuvalt tegutsev ja arenev ettevõte.

16.4 TEGEVUSED 2014

Parandatakse vee kvaliteeti, jätkatakse liitumiskampaaniat, rajatakse uusi ning renoveeritakse

amortiseerunud vee- ja kanalisatsioonivõrke.

17 SOOJAMAJANDUS


Säilitada ja arendada kaugküttel põhinevat soojamajandust Tapa linnas.

Hoida kaugküttevõrk jätkuvalt valla omandis .

17.2 TÄITMINE 2013

2013. aasta juunis lõpetati Tapa linna kaugküttepiirkonna soojatorustike rekonstrueerimine,

kusjuures ehitustöid alustati 2012.a. mais.

Tapa Vallavalitsuse poolt läbiviidud tehnilise hindamise tulemusel selgus, et vallakeskuse

soojamajandus vajas olulist parendamist põhjusel, et seniajani kasutuses olnud, Nõukogude ajal

ehitatud, torustikud on amortiseerunud ning väga suurte soojakadudega. Vajalikuks osutus

kütttorustike väljavahetus kuni tarbijate soojasõlmedeni.

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) rahuldas Tapa valla rahalise toetuse taotluse projekti

finantseerimiseks.

Tööde maksumus kokku on ligikaudu 1 454 000.- eurot, millest 50% finantseeris Tapa vald ja 50%

KIK (Eesti riigi poolt saastekvoote müües teenitud vahenditest). Vallakeskuses rajati kokku 4,2 km

uusi küttetrasse. Uued paigaldatud torud on kaetud kaasaegse isolatsioonimaterjaliga, mis aitab

vähendada soojakadusid ja hoida tagasi toasooja hinna kallinemist.

Kaugküttetorustikud vahetati välja Turu, Kesk, Kooli, Nooruse, Roheline, Lembitu, 1. Mai,

Ülesõidu, Veski, Lai, Üleviste, Eha tänavatel.

2013. aasta suvel ehitas kaugküttepiirkonna soojusettevõte Termoring Grupp OÜ omavahenditega

soojatorustiku Roheliselt tänavalt raudteede alt läbindades Ülesõidu tänavani ning sellega ühendati

linna põhjapoolne küttesüsteem lõunapoolse küttesüsteemiga.


- 33 -

Vallavanem

Alari Kirt

17.3 TEGEVUSED 2014

Jätkatakse soojatrasside rekonstrueerimist, otsitakse lahendust teravale küttevõimsuse puudumise

probleemile. Koostatakse soojamajanduse arengukava, milles nähakse ette Tapa linna soojusvõrgu

ja kaugkütte edasise arengu stsenaariumid.

18 JÄÄTMEKÄITLUS, KESKKOND


Jäätmemajanduse korrastamine ja sellealase järelevalve tugevdamine vallas.

18.2 TÄITMINE 2013

Viidi läbi hange Tapa valla jäätmete kogumispunkti haldamiseks

Algatati Tapa valla jäätmekava ajakohastamine

Jäätmete kogumispunkti soetati SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (SA KIK) toetusega

uus ohtlike jäätmete konteiner

Tapa linnas Loode tänaval lammutati vanad lennuväeosa hooned, planeeriti pinnas ning

heakorrastati ümbrus. Tegevusi toetas SA KIK.

Jätkati Jäneda Allikajärve puhastamise eelprojekti koostamiseks ning limnoloogiliste

uuringute läbiviimiseks toetuse taotlemist SA-st KIK.

Toimub pidev valla territooriumi heakorrastamine ning välja arendatud jäätmete

liigitikogumise edendamine ning järelevalve tugevdamine.

Tapa linnas Ülesõidu 8 asub Tapa valla jäätmete kogumispunkt. Kogumispunktis võetakse

eraisikutelt tasuta vastu ohtlikke jäätmeid, vanarehve, elektri- ja elektroonikajäätmeid,

suurjäätmeid. Igal aastal toimub valla territooriumil eterniidi ja lehtklaasi

kogumiskampaaniad. Ohtlike jäätmete ja eterniidi elanikkonnalt kogumiseks ja käitlemiseks

saadi toetust SA-lt KIK.

Alates 01.04.2011 kuni 01.04.2016 omab valla territooriumil olmejäätmete veo ainuõigust

AS Eesti Keskkonnateenused.

Tapa valla jäätmehoolduseeskirjast tulenevalt peab elamumaa sihtotstarbega kinnistutel, kui

kinnistul on vähemalt viis korterit, koguma eraldi mahutisse vanapaberit ja pappi ning kui

kinnistul on vähemalt 19 korterit, tuleb eraldi koguda biolagunevaid jäätmeid. Sorditud

jäätmete veo ja käitlemisega tegeleb Tapa vallas AS Väätsa Prügila.

Valla territooriumil asub 30 avalikuks kasutamiseks mõeldud segapakendikonteinerit, 10

vanapaberikonteinerit ning 4 klaasikogumiskonteinerit. Avalike konteinerite haldamisega ja

finantseerimisega tegelevad Tootjavastutusorganisatsioon OÜ, Eesti

Taaskasutusorganisatsioon MTÜ, Eesti Pakendiringlus MTÜ ning Tapa Vallavalitsus.

18.3 TEGEVUSED 2014

Esitatakse uus taotlus Jäneda Allikjärve uuringuteks ja rekonstrueerimise projekteerimistöödeks.

Otsitakse lahendust jäätmejaama ehituse rahastamiseks.


- 34 -

Vallavanem

Alari Kirt

19 HEAKORD, HALJASTUS


Tapa valla elukeskkonna parandamine läbi haljastuse.

Valla tiheasustusalade haljastuse parandamine

19.2 TÄITMINE 2013

19.2.1 Kommunaalmajandusüksuse asutamine

Realiseerides vallavolikogu ja vallavalitsuse otsuseid valla heakorra- ja haljastustööde kvaliteetse

korraldamise tagamiseks, asutati 1. aprillil 2013.a. Tapa Vallavalitsuse majandusosakonna

koosseisus kommunaalmajandusüksus.

Kommunaalmajandusüksuse ülesandeks on tegeleda heakorra, liikluskorralduse, keskkonna ning

teiste valdkondadega seotud vajalike töödega.

Alates 1. aprillist töötavad kommunaalüksuse kooseisus 2 majandustöölist.

Kommunaalüksuse töö tagamiseks soetati 2013. aastal väikeveoauto IVECO Daily (33 400 eurot),

murutraktor/raider HUSQVARNA (8300 eurot), lumepuhur HUSQVARNA (1760 eurot),

mootorsaag, murutrimmerid, elektrilised ja muud tööriistad, tööriietus ja töövahendid (kokku 8350

eurot).

Kommunaalmajandusüksus võttis 2013. aastal üle Lehtse ja Jäneda heakorra- ja haljastustööd, mis

varem osteti valla poolt hangetega sisse (aastamaksumus 12 600 eurot).

Tapa linnas teostab kommunaalmajandusüksus kõik tööd, mis ei ole kaetud hankejärgse heakorra-

ja haljastuslepinguga, teostab transporditöid ja tegeleb liikluskorraldusvahendite ning vallavara

korrashoiuga.

19.2.2 Pargid ja teised haljastud, kalmistu 2013.a. Lemmikloomad, hulkuvad loomad

Kooskõlas valla kehtiva arengukavaga, volikogu poolt kinnitatud 2013.a. eelarvega ning valla

hankeplaaniga teostas Tapa vald möödunud suvel mitmed tööd parkide ja teiste haljastute

ümberkujundamisel.

Valla elukeskkonna ja koos sellega avaliku ruumi ümberkujundamine on, kooskõlas Kohaliku

omavalitsuse korralduse seadusega, Tapa kohaliku omavalitsuse õigus ja kohustus.

Lastepark Kooli tänaval: eesmärgiks oli pargi mänguväljaku osa ümberkujundustööde

lõpetamine. 2012. aastal rajati parki piirdeaiaga ümbritsetud atraktsioonidega laste mänguväljak.

2013. aastal rajati mänguväljaku ümber ringtee, samuti neli jalgteed, mis viivad mänguväljaku

väravate juurest Kooli tänava kõnniteele ja linnaturu poolsele kõnniteele. Paigaldati kaablid ja

valgustuspostid LED-valgustitega. Teostati ümbritseva ala haljastustööd. 2013. aasta tegevuste

maksumuseks kujunes kokku 27 507,66 eurot.

J.Vilmsi plats: eesmärgiks oli linna ühe keskse avaliku ala ümberkujundamine. Tapa kõrghaljastus

on rajatud suures osas enne Teist maailmasõda, samuti 1950-tel aastatel. Seda ei ole hooldatud ning


- 35 -

Vallavanem

Alari Kirt

tänase seisuga on linnas piisavalt vanu ja kõrgeid puid (need on sageli ohtlikud, sest juba üsna

väikese tuulekiirusega puud murduvad). Eelöeldu käib ka kõnealuse haljastu kohta.

Haljasalal langetati vanad ja väljakasvanud puud, rajati kõnniteed ja pargipinkide taskud. Muruala

korrastati ning istutati uued sobivad alleepuud- pärnad. Paigaldati uued pargipingid ja prügiurnid.

Sellega loodi vallakodanike jaoks meeldiv keskkond linna keskosas kaubanduskeskuste naabruses.

J.Vilmsi platsi ümberkujundamisega seotud tööde kogumaksumuseks kujunes 16 221,20 eurot.

Rohelise ja Linda tn ristmiku ümberkujundamine: eesmärgiks oli rohtunud ja võsastunud

haljasala korrastamine. Tööd teostati Rohelise tänava rekonstrueerimise käigus, mille üheks osaks

oli ka Rohelise ja Linda tn ristmiku ümberehitamine ja liikluskorralduse parandamine. Rajati

sillutatud ringteega skväär, kuhu paigaldati pingid ja prügikastid.

Pargipinkide paigaldamine Tapa parkidesse ja Jäneda mõisa parki: eesmärgiga jätkata Jäneda

mõisa pargi kujundamist ja seoses Jäneda esmamainimise 660. aastapäevaga paigutas kohalik

omavalitsus 2013.a. suvel sinna 5 uut pargipinki.

2013. aastal soetati Tapa valda 20 uut metallist prügikasti, millest 15 paigutati Tapa kesklinna ja 5

Jäneda mõisaparki. Veel paigaldati Tapa linna 12 uut seljatoega pargipinki - J.Vilmsi platsile,

Kooli tänava Lasteparki, Rohelise ja Linda tn ristmiku äärde ning 2 pargipinki Jänedale

kergliiklustee äärde. Kokku kujunes paigaldatud pargiinventari maksumuseks 2013. aastal 11 750

eurot.

Kõik kohaliku omavalitsuse poolt läbiviidavad ehitustööd parandavad vallale kuuluva

infrastruktuuri ja hoonete tehnilist seisukorda ning kujundavad vallakeskuse ja asulate avalikku

ruumi ning elukeskkonda kaasaegsemaks ja kaunimaks.

Tapa linna, Moe küla ja Saiakopli küla heakorra ja haljastuse hoolduse eest vastutas 2013. aastal

Kinnisvarateenindus OÜ. 2013 aasta tööde eest maksti Kinnisvarateenindus OÜ-le 54 726,60.

Lehtse ja Jäneda heakorra ja haljastuse hoolduse korraldas Tapa Vallavalitsuse heakorraüksus.

Tapa linna kalmistu eest hoolitses 2013 aastal, kooskõlas läbiviidud hankega ja sõlmitud

hoolduslepinguga, Suurmaa Grupp OÜ. 2013 aasta hooldustööde maksumus oli 8 628,07 EUR.

Leping lõpeb 31.12.2014 aastal.

2013. aastal väljastati vallas 33 raieluba, mille alusel lubati likvideerida 119 puud.

Varjupaikade MTÜ viis Tapa vallast varjupaika 2013. aastal 12 koera ja 32 kassi, nendest kahele

tulid omanikud järele. Kahele kassile ja ühele koerale oldi sunnitud tegema eutanaasia. 2013 aastal

maksti Varjupaikade MTÜ-le Tapa vallalt hulkuvate lemmikloomadega seotud teenuste eest

5214,08 eurot.

Tapa lemmikloomaregistris on hetke seisuga 363 erineva omaniku 455 lemmiklooma. 2013. aastal

kanti registrisse 2 kassi ja 16 koera.

19.3 TEGEVUSED 2014

Jätkuvad haljastuse ja heakorra jooksvad tegevused. Uuritakse võimalusi Valgejõe äärse puhkeala ja

ujumisbasseinide rekonstrueerimiseks.


- 36 -

Vallavanem

Alari Kirt

20 PLANEERIMIS- JA EHITUSALANE TEGEVUS

20.1 EESMÄRGID

Tasakaalustatud ja mitmekesine valla areng

Vallakeskkonna turvalisem planeerimine

Arendada välja valla atraktiivsed piirkonnad – Tapa vaksali ümbrus, Tapa Kesklinn ja

Jäneda külasüda

Arendada välja valla- ja maakonnapiire ületav turismi- ja rekreatsioonipiirkond Jänedal

koostöös Aegviidu, Anija ja Albu vallaga

Määratleda potentsiaalsed elamuarenduspiirkonnad

Määratleda potentsiaalsed tööstuspiirkonnad, arendamaks ettevõtlust ja suurendamaks

tööhõivet

Tõsta inimeste teadlikkust planeeringutest

Lihtsustada protsessi ettevõtjatele ja vallakodanikele planeeringutega kokkupuutumisel

Muuta valla liiklusskeem lihtsamaks, selgemaks ning jalakäija- ja jalgratturisõbralikumaks

20.2 TÄITMINE 2013

Planeerimisvaldkonna eesmärkide täitmiseks tehtud tegevused:

Jätkus vallavolikogu poolt algatatud Tapa valla üldplaneeringu koostamine. Üldplaneeringu

menetlus on kooskõlastamise etapis.

Jätkus Tapa kesklinna detailplaneeringu koostamine. Tapa kesklinna detailplaneering on

vastu võetud ning läbinud avaliku väljapaneku ja avaliku väljapaneku tulemuste avaliku

arutelu. Menetluslikult läbib planeering veel maavanema järelevalve, mille järgselt saab

planeeringu kehtestada.

20.3 PLANEERIMISVALDKONNA EESMÄRKIDE TÄITMISEKS TEHTAVAD

TEGEVUSED (2014):

Viiakse lõpule Tapa valla üldplaneeringu koostamine.

Viiakse lõpule Tapa kesklinna detailplaneeringu koostamine.

20.4 OLULISEMA MÕJUGA DETAILPLANEERINGUD TAPA VALLAS:

Tapa linnas kehtestati 2013 aastal Hommiku pst 31 // Tapa depoo kinnistu detailplaneering.

Detailplaneeringu ülesanne on raudteetaristu korrastamine, uushoonestuse ja renoveeritavate

hoonete ulatuse ja mahu planeerimine ning liikluskorralduse lahendamine.

Detailplaneeringut on asutud osaliselt ellu viima.

Tapa linnas kehtestati 2012 aastal Pikk tn 33, Pikk tn 33a ja Pikk tn 35 kinnistute ja lähiala

detailplaneering. Detailplaneeringu ülesanne on planeeritaval maa-alal asuvate kruntide

liitmine, kauplusehoone laiendamine ja ärihoone teenindamiseks parkla planeerimine ja

rajamine. Detailplaneering on osaliselt ellu viidud


- 37 -

Vallavanem

Alari Kirt

KONSOLIDEERITUD BILANSS tuhandetes eurodes

Lisa 31.12.2013 31.12.2012

VARAD Käibevara Raha 2 692 591

Maksunõuded 3 360 339

Muud nõuded ja ettemaksed 4 202 588

Varud

1 1

Käibevara kokku

1 255 1 519

Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud 5 1 1

Kinnisvarainvesteeringud 6 87 90

Immateriaalne põhivara 7 7 0

Materiaalne põhivara 8 24 754 23 123

Põhivara kokku

24 849 23 214

Varad kokku

26 104 24 733

KOHUSTUSED JA NETOVARA Lühiajalised kohustused Võlad tarnijatele

199 697

Võlad töövõtjatele

373 364

Muud kohustused ja saadud ettemaksed 9 195 211

Laenukohustused 10 363 181

Lühiajalised kohustused kokku

1 130 1 453

Pikaajalised kohustused Laenukohustused 10 3 152 2 132

Muud kohustused ja ettemaksed 9 6 6

Pikaajalised kohustused kokku

3 158 2 138

Kohustused kokku

4 288 3 591

Netovara Aruandekohuslaste omanike netovara Vallavalitsuse netovara

12 288 12 582

Kassareserv

0 91

Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem

9 164 3 531

Aruandeaasta tulem

364 4 938

Netovara kokku

21 816 21 142

Kohustused ja netovara kokku

26 104 24 733


- 38 -

Vallavanem

Alari Kirt

KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE

tuhandetes eurodes

Lisa 2013 2012

Tegevustulud Saadud toetused

13 4 363 8 492

Maksutulud

3 3 673 3 374

Tulud kaupade ja teenuste müügist

11 994 942

Muud tegevustulud

12 39 23

Tegevustulud kokku

9 069 12 831

Tegevuskulud Tööjõukulud

14 -3 819 -3 700

Majandamiskulud

16 -2 093 -1 953

Antud toetused

15 -712 -974

Maksu-ja lõivukulud

16 -584 -566

Põhivara amortisatsioon

6,8 -1 451 -668

Tegevuskulud kokku

-8 659 -7 861

Tegevustulem

410 4 970

Finantstulud ja -kulud Intressikulud

10 -46 -33

Intressitulu

2 0 1

Finantstulud ja -kulud kokku

-46 -32

Aruandeperioodi tulem

364 4 938

Vallavalitsuse osa tulemist

-391 -1331


- 39 -

Vallavanem

Alari Kirt

KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE tuhandetes eurodes

Lisa

2013 2012

Rahavood põhitegevusest Aruandeperioodi tegevustulem

410 4 970

Korrigeerimised: Põhivara amortisatsioon 6,8

1 451 668

Käibemaksukulu põhivara soetuselt 16

216 157

Kasum põhivara müügist 8

-6 3

Saadud sihtfinants. põhivara soetamiseks 13

-1 358 -5 393

Muud korrigeerimised

-46 -95

Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 16

0 12

Korrigeeritud tegevustulem

667 322

Põhitegevusega seotud käibevarade muutus

23 -13

Põhitegevusega seotud kohustuste muutus

-71 128

Kokku rahavood põhitegevusest

619 437

Rahavood investeerimistegevusest

Tasutud põhivara soetamisel

-1 773 -2 368

Laekunud põhivara müügist 6,8

8 15

Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks

101 476

Makstud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks

0 -5

Laekunud finantsinvesteeringute müügist

0 0

Laekunud finantstulud

0 1

Rahavood investeerimistegevusest kokku

-1 664 -1 881

Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenud

1 374 1 774

Laenude tagasimaksed 10

-181 -229

Kapitalirendi tagasimaksed 10

-1 -12

Tasutud intresse

-46 -29

Rahavood kokku finantseerimistegevusest

1 146 1 504

Puhas rahavoog

101 60

Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 2

591 531

Raha ja selle ekvivalentide muutus

101 60

Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 2

692 591


- 40 -

Vallavanem

Alari Kirt

KONSOLIDEERITUD NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE tuhandetes eurodes

Lisa Kassa- Akumulee- Kokku

reserv ritud tulem

Saldod seisuga 31.12.2011

72 9 408 9 480

Sihtfinantseerimise arvestus- põhimõtete muutus 12

1 721 1 721

Põhivara ümberhindlus 6,7

5 003 5 003

Reservide kasutamine

19 -19 0

Aruandeaasta tulem

4 938 4 938


91 21 051 21 142

Põhivara ümberhindlus 8

310 310

Reservide kasutamine

-91 91 0

Aruandeaasta tulem

364 364


0 21 816 21 816


- 41 -

Vallavanem

Alari Kirt

EELARVE TÄITMISE ARUANNE tuhandetes eurodes

Eelarve täitmise aruanne on koostatud vallavalitsuse kui juriidilise isiku kohta ja vastab oma koos-

seisult konsolideerimata finantsaruannetele.(vt lisa20)

Arvestades asjaolu, et eelarve täitmise aruanne on koostatud kassapõhisel printsiibil ja sisaldab

teatud muid erinevaid arvestuspõhimõtteid, ei ole see konsolideerimata finantsaruannetega võrreldav.

esialgne eelarve

lõplik eelarve

eelarve täitmine

Põhitegevuse tulud kokku 6 776 7 156 7 175

Maksutulud 3 471 3 614 3 660

sh tulumaks 3 323 3 463 3 508

sh maamaks 148 148 149

sh muud maksutulud 0 2 3

Tulud kaupade ja teenuste müügist 440 498 509

Saadavad toetused tegevuskuludeks 2 839 3 018 2 978

sh tasandusfond ( lg 1) 972 983 983

sh toetusfond ( lg 2) 1 650 1 673 1 673

sh muud saadud toetused tegevuskuludeks 217 362 322

Muud tegevustulud 26 27 27

Põhitegevuse kulud kokku 6 638 6 923 6 671

Antavad toetused tegevuskuludeks 922 811 724

Muud tegevuskulud 5 716 6 112 5 948

sh personalikulud 3 673 3 733 3 675

sh majandamiskulud 2 023 2 358 2 273

sh muud kulud 20 21 0

Põhitegevuse tulem 138 234 503

Investeerimistegevus kokku -1 759 -1 665 -1 640

Põhivara müük (+) 0 8 8

Põhivara soetus (-) -1 343 -1 316 -1 304

Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+) 197 91 91

Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-) -541 -399 -391

Finantstulud (+) 0 0 0

Finantskulud (-) -73 -50 -45

Eelarve tulem -1 621 -1 431 -1 137

Finantseerimistegevus 1 343 1 202 1 202

Kohustuste võtmine (+) 1 525 1 384 1 384

Kohustuste tasumine (-) -181 -183 -183

Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) -278 -230 65

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 215 263 557

Eelarve tulude-kulude täitmine valdkondade ja tegevusalade lõikes on toodud alljärgnevalt:


- 42 -

Vallavanem

Alari Kirt

tulu Tulu nimetus esialgne lõplik eelarve

liik

eelarve eelarve täitmine

ÜLDISED VALITSUSSEKTORI TEENUSED 1 001 1 011 1 011

32 Kaupade ja teenuste müük 10 10 9

35 Toetused 991 1 001 1 001

Valla- ja linnavalitsus 22 22 21


35 Toetused 12 12 12

Muud üldised teenused 6 6 6

35 Toetused 6 6 6

Üldiseloomuga ülekanded valitsussektoris 972 983 983

35 Toetused 972 983 983

MAJANDUS 266 263 264

30 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 0 2 3


35 Toetused 266 249 249

Maanteetransport 266 263 264

30 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 0 2 3


35 Toetused 266 249 249

KESKKONNAKAITSE 5 41 8

35 Toetused 5 41 8

Jäätmekäitlus (sh prügivedu) 5 41 8

35 Toetused 5 41 8

ELAMU- JA KOMMUNAALMAJANDUS 33 52 53


35 Toetused 0 10 10

38 Muud tulud 0 8 8

Elamumajanduse arendamine 30 38 39


38 Muud tulud 0 8 8

Veevarustus 0 8 8

35 Toetused 0 8 8

Muu elamu- ja kommunaalmajandus 0 2 2

35 Toetused 0 2 2

Jäneda loss 3 3 3


TERVISHOID 29 29 34


35 Toetused 28 0 0

Üldmeditsiiniteenused 1 1 1


Avalikud tervishoiuteenused 28 28 33


35 Toetused 28 0 0

VABA AEG, KULTUUR, RELIGIOON 108 116 116



38 Muud tulud 0 1 2

Tapa Spordikeskus 32 26 27


38 Muud tulud 0 1 2

Jäneda Spordihoone 1 1 1



- 43 -

Vallavanem

Alari Kirt

Puhkepargid 25 25 25


Laste muusika- ja kunstikoolid 20 21 21


35 Toetused 0 1 1

Vaba aja üritused 2 7 7


35 Toetused 0 2 2

Raamatukogud 14 14 14



Tapa Kultuurikoda 11 15 13


35 Toetused 0 4 4

Lehtse Kultuurimaja 3 4 4


35 Toetused 0 1 1

Seltsitegevus 0 2 2

35 Toetused 0 2 2

HARIDUS 1 677 1 737 1 744


35 Toetused 1 449 1 491 1 491

Lasteaed Pisipõnn 66 67 68


35 Toetused 0 1 1

Lasteaed Vikerkaar 31 40 40


35 Toetused 0 6 6

Lasteaiakohad 56 68 71


Toetus lasteaedade toitlustamiseks 5 7 7

35 Toetused 5 7 7

Jäneda kool 11 13 13


35 Toetused 0 2 2

Lehtse kool 11 7 7


35 Toetused 6 1 1

Tapa Gümnaasium 7 15 18


35 Toetused 1 9 8

Tapa Vene Gümnaasium 3 7 7


35 Toetused 0 3 3

Õpilaskohad 51 51 50


Muud hariduse abiteenused 0 1 1

35 Toetused 0 1 1

Muu haridus, sh hariduse haldus 1 437 1 460 1 460

35 Toetused 1 437 1 460 1 460

SOTSIAALNE KAITSE 347 358 350


35 Toetused 259 267 260

Tapa hooldekodu 85 85 84


- 44 -

Vallavanem

Alari Kirt


Koduteenindus 3 3 4


Riiklik lapsehoiuteenus 0 9 9

35 Toetused 0 9 9

Töötute sotsiaalne kaitse 51 51 45


Päevakeskus Valve 30 1 3 2


Muu sotsiaalne kaitse, sh sotsiaalse kaitse haldus 207 207 207

35 Toetused 207 207 207

ÜLDISED VALITSUSSEKTORI TEENUSED 602 575 547

4 Eraldised 23 23 23

5 Tegevuskulud 486 482 478

50 Personalikulud 347 341 339

55 Majandamiskulud 138 141 139

6 Muud kulud 94 71 45

Valla- ja linnavolikogu 35 35 33




Valla- ja linnavalitsus 444 440 439




6 Muud kulud 1 1 0

Reservfond 20 20 0


Muud üldised valitsussektori teenused 31 31 29





Valitsussektori võla teenindamine 73 50 45


AVALIK KORD JA JULGEOLEK 24 24 22

15 Põhivara soetamine 20 20 20



Muu avalik kord ja julgeolek, sh haldus 24 24 22




MAJANDUS 1 823 1 769 1 750

15 Põhivara soetamine 1 186 1 096 1 086

4 Eraldised 276 222 221




Maakorraldus 3 3 2



Elektrienergia 8 8 8


- 45 -

Vallavanem

Alari Kirt



Muu energia- ja soojamajandus 254 199 199

4 Eraldised 254 199 199

Maanteetransport 1 266 1 266 1 261

15 Põhivara soetamine 1 166 1 076 1 068



Liikluskorraldus 52 52 46



Üldmajanduslikud arendusprojektid 60 60 57





Muu majandus (sh majanduse haldus) 180 180 178




KESKKONNAKAITSE 122 154 117




Jäätmekäitlus (sh prügivedu) 30 69 33




Bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse 93 85 85



ELAMU- JA KOMMUNAALMAJANDUS 553 525 509


4 Eraldised 287 199 191




Elamumajanduse arendamine 29 39 38




Veevarustus 297 211 202

4 Eraldised 287 199 191



Tänavavalgustus 126 154 153




Muu elamu- ja kommunaalmajandus 59 77 75






- 46 -

Vallavanem

Alari Kirt

Jäneda loss 23 25 24




Kalmistud 13 13 12



Hulkuvate loomadega seotud kulud 7 5 5



TERVISHOID 45 46 51




Üldmeditsiiniteenused 6 6 6

4 Eraldised 4 4 4



Avalikud tervishoiuteenused 38 39 44




VABA AEG, KULTUUR, RELIGIOON 959 1 008 998


4 Eraldised 157 154 155




Tapa Spordikeskus 110 138 138





Jäneda Spordihoone 57 56 56




Spordirajatised 8 8 8




Toetused spordiklubidele-ja organisatsioonidele 90 91 89




Puhkepargid 28 28 28




Laste muusika- ja kunstikoolid 154 156 156




Noorsootöö ja noortekeskused 38 38 37


- 47 -

Vallavanem

Alari Kirt





Vaba aja üritused 26 29 29

4 Eraldised 7 4 4




Raamatukogud 224 231 231




Tapa Kultuurikoda 100 107 107





Lehtse Kultuurimaja 61 61 60




Muuseumid 17 17 13




Seltsitegevus 17 20 18

4 Eraldised 6 6 8




Ringhäälingu- ja kirjastamisteenused 26 26 26


Religiooni- ja muud ühiskonnateenused 4 4 4

4 Eraldised 4 4 4

HARIDUS 3 533 3 637 3 569


4 Eraldised 251 170 157

5 Tegevuskulud 3 222 3 420 3 364

50 Personalikulud 2 420 2 486 2 447


Lasteaed Pisipõnn 489 500 499




Lasteaed Vikerkaar 314 314 302





Lasteaiakohad 28 32 29



Laste päevahoiuteenus(vald) 33 35 34


- 48 -

Vallavanem

Alari Kirt




Toetus lasteaedade toitlustamiseks 19 21 19




Jäneda Kool-lasteaiaõpetajad 38 38 38



Lehtse Kool-lasteaiaõpetajad 37 37 35



Jäneda kool 308 310 308





Lehtse kool 259 245 242





Tapa Gümnaasium 1 131 1 196 1 195


4 Eraldised 0 1 1

5 Tegevuskulud 1 131 1 185 1 184



Tapa Vene Gümnaasium 591 631 607





Koolitoidu toetus 57 0 0

4 Eraldised 57 0 0

Õpilaskohad 65 55 49



Koolitransport 58 60 60


Koolitoit 100 157 150




Muud hariduse abiteenused 5 6 2

4 Eraldised 3 5 1



SOTSIAALNE KAITSE 933 949 848


4 Eraldised 426 427 352




- 49 -

Vallavanem

Alari Kirt


Muu puuetega inimeste sots.kaitse 13 7 6

4 Eraldised 3 3 3



Puuetega inimeste hooldajatoetus 32 32 30


Puudega lapse hooldajatoetus 42 42 9

4 Eraldised 42 42 9

Tapa hooldekodu 135 136 133





Teenuse ostmine teistelt hooldeasutustelt 79 93 89



Koduteenindus 42 42 41




Muu eakate sotsiaalme kaitse 10 10 10


Muu perekondade ja laste sotsiaalne kaitse 39 39 39




Riiklik lapsehoiuteenus 16 21 21

4 Eraldised 2 4 3



Vajaduspõhine peretoetus 15 15 4

4 Eraldised 14 14 3




Töötute sotsiaalne kaitse 59 59 48




Eluasemeteenused sotsiaalsetele riskirühmadele 28 28 26



Päevakeskus Valve 30 12 15 15




Riiklik toimetulekutoetus 297 297 265


4 Eraldised 276 276 247

Muu sotsiaalsete riskirühmade kaitse 14 14 11




- 50 -

Vallavanem

Alari Kirt


Muu sotsiaalne kaitse, sh sotsiaalse kaitse haldus 101 101 100





- 51 -

Vallavanem

Alari Kirt

LISAD KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDELE

LISA 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid

Käesolev konsolideerimisprupi raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti hea

raamatupidamistavaga, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele ning mille

põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi Raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Riigi

raamatupidamise üldeeskiri ja Raamatupidamise Toimkonna juhendid.(RTJ) Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse

printsiibist ning. olulised enne 1995.a. soetatud kinnisvarainvesteeringud ja materiaalne põhivara

on kajastatud ühekordselt ümberhinnatud väärtuses.

Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes

Arvestus- ja esitusvaluuta muutus Alates 01.01.2012 muutis konsolideerimisgruppi kuuluv äriühing varade sihtfinantseerimise arves-

tuspõhimõtteid tulenevalt uute RTJ-de rakendamisest. Vastavalt riigi raamatupidamise üldees-

kirjale lubati lihtsustamise eesmärgil varasemate perioodide andmed jätta korrigeerimata. Äri-

ühingud kajastavad oma aastaaruandes esitatud kasumiaruandes lisaks kasumit/kahjumit , mis

oleks tekkinud varasematel perioodidel kasutatud varade sihtfinantseerimise arvestuspõhimõtete

korral. Varade sihtfinantseerimist kajastasid kasumi teenimise eesmärki omavad tüttarettevõtted varase-

malt bilansis esmalt kohustusena ning amotriseerisid selle tulusse varade kulumi arvestuse perioo-

dil. Seetõttu oli varem kajastatud sihtfinantseerimise mõju nende kasumiaruandele null eurot.

Uute arvestuspõhimõtete kohaselt kajastatakse varade sihtfinantseerimine tuluna varade saamise

perioodil. Seisuga 31.12.2011 konsolideerimisgrupis kajastatud sihtfinantseerimise kohustus

summas 1 721 tuhat eurot kajastati arvestuspõhimõtete muutmise tulemusena seisuga 01.01.2012

eelmiste perioodide jaotamata tulemina. Vastavalt uutele RTJ-dele lõpetati müügiootel põhivarade kajastamine.

Varade ja kohustuste jaotus lühi- ja pikaajaliseks Varad ja kohustused on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks lähtudes sellest, kas vara või

kohustuste eeldatav valdamine kestab kuni ühe aasta või kauem bilansipäevast arvestatuna.

Raha ja selle ekvivalendid Bilansis kajastatakse rahana kassas olevat sularaha ja pankades olevaid arvelduskontode jääke

(v.a. arvelduskrediit) ja lühiajalisi tähtajalisi deposiite. Pangadeposiitidelt bilansikuupäevaks

kogunenud laekumata intressid kajastatakse viitlaekumistena.

Finantsinvesteeringud Muude pikaajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse aktsiaid ja osi, millest grupp omab alla

20%. Nimetatud pikaajalisi finantsinvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuses, kuna nende

õiglast väärtust pole võimalik usaldusväärselt hinnata. Finantsinvesteeringute oste ja müüke kajastatakse järjepidevalt tehingupäeval.

Nõuded Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtudes tõe-

näoliselt laekuvatest summadest. Võimaluse korral hinnatakse iga konkreetse kliendi laekumata

nõudeid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Suure hulga sama-

liigiliste nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse grupi baasil, võttes arvesse eelmiste perioodide

statistikat sarnaste nõuete laekumise kohta. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on bilansis tõe-

näoliselt laekuva summani alla hinnatud. Aruandeperioodil laekunud, kuid perioodidel varasematel


- 52 -

Vallavanem

Alari Kirt

perioodidel kuludesse kantud nõuded on kajastatud aruandeperioodil ebatõenäoliste nõuete kulu

vähendusena. Nõue loetakse lootusetuks, kui juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused nõude

kogumiseks. Lootusetud nõuded on bilansist välja kantud.

Varud Varud võetakse arvele soetusmaksumuses , mis koosneb ostuhinnast v.a käibemaks ja muudest

soetamisega seotud kulutustest. Varude kuludesse kajastamisel ja varude bilansilise väärtuse

arvestamisel kasutatakse individuaalse hindamise meetodit.

Osalused konsolideerimata aurannnetes Aruandekohuslase bilansis kajastatakse tuletatud soetusmaksumuses neid osalusi äriühingutes,

mille üle aruandekohuslasel on valitsev mõju. Tuletatud soetusmaksumuseks loetakse kuni 31.12.2003 soetatud osaluste korral nende väärtust

kapitaliosaluse meetodil ning peale 31.12.2003 soetatud osaluste korral nende soetusmaksumus.

Tuletatud soetusmaksumus hinnatakse alla, kui osaluse objekti omakapitalist aruandekohustus-

lasele kuuluv osa on langenud allapoole osaluse bilansilist väärtust. Kajastatud allahindlusi

taastatakse järgmisel perioodil, kuid mitte kõrgemale tuletatud soetusmaksumusest.

Konsolideerimine Valitseva mõju all olevate äriühingute tegevus kajastub konsolideeritud aruandes alates valitseva

mõju tekkimisest kuni selle katkemiseni. Valitseva mõju all olevate üksuste soetamist kajas-

tatakse ostumeetodil, mille korral hinnatakse omandatud varad ja kohustused nende õiglases

väärtuses (v.a. ühise kontrolli all toimuvad soetused, mida kajastatakse nende raamatupidamises).

Valitseva mõju all olevate äriühingute finantsnäitajad on konsolideeritud aruannetes liidetud rida-

realt meetodil, kusjuures konsolideerimisel hõlmatud üksuste omavahelised nõuded, kohustused,

tulud, kulud ning realiseerimata kasumid ja kahjumid on elimineeritud.

Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteeringutena kajastatakse selliseid kinnisvaraobjekte (maa, hooned) , mida hoitakse

väljarentimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida konsolideerimisgrupp ega ükski teine

avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Kinnisvarainvesteering võetakse bilansis algselt arvele tema soetusmaksumuse meetodil(soetus-

maksumus, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused) analoogiliselt

materiaalse põhivara kajastamisele.Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit

sõltuvalt vara kasulikust elueast.

Materiaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid, mida kasutatakse hinnanguliselt pikema perioodi jook-

sul kui üks aasta ja mille soetusmaksumus on alates 2 000 eurost (kuni 31.12.2010 soetatud

varade korral 1917 eurost) Põhivara rekonstrueerimisväljaminekud, mis vastavad materiaalse põhivara mõistele, liidetakse

materiaalse põhivara soetusmaksumusele. Rekonstrueerimisväljaminekute lisamisel hinnatakse

vara järelejäänud kasulikku eluiga ja vajadusel reguleeritakse põhivara kulumi normi. Teede pindamine võetakse arvele kogumina, kuna keskmine kasulik eluiga on neil ühesugune.

Kogum kantakse maha, kui selle jääkväärtus jõuab nullini. Põhivara soetusmaksumusse arvatakse kulutused, mis on vajalikud selle kasutuselevõtmiseks, v.a

soetusega kaasnevad maksud, lõivud, laenu- koolitus- ja lähetuskulud, mis kajastatakse kuluna.

Põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja või-

malikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset

meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle hinnanguliselt


- 53 -

Vallavanem

Alari Kirt

kasulikust elueast. Kui põhivara koosneb erineva hinnangulise kasuliku elueaga komponendist,

mille soetusmaksumust on võimalik usaldusväärselt hinnata, võetakse komponendid eraldi arvele.

Uue põhivara kulumi normid aastas on põhivara gruppidele järgmised: Hooned

30-50 aastat

Rajatised

10-20aastat Tänavad ja kõnniteed

7-33 aastat

Masinad ja seadmed

4-10 aastat Inventar

5-6 aastat

Transpordivahendid

3-15 aastat Infotehnoloogilised seadmed ja tarkvara

20% 2-5 aastat Muu inventar

2-4 aastat

Maad ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara võetakse kasutusse.

Põhivara väärtuse languse korral viiakse läbi allahindlus , mis kajastub aruandeperioodi kuludes.

Vallavalitsuses hinnatakse iga aasta lõpul lõpetamata ehituste kontol olevate ehitusprojektide

edasise kasutamise võimalusi. Projektid, mille kasutamine on edasi lükkunud vähemalt 4 aastat

ning nende kasutusele võtmise aeg pole teada või selleks puudub täielik kindlus, hinnatakse alla

nullväärtusele vara bilansist väljakandmata, kajastades tehingut lõpetamata ehituse allahindluse

kuluna. Projekti edaspidise kasutamise kindlust näitab konkreetse projektiga seotud ehitusobjekti

lülitamine järgneva(te ) aasta(te) eelarvesse. Ehitusprojekti hilisemal rakendumisel tühistatakse

allahindlus ja taastatakse kuni esialgse soetusmaksumuseni kajastades tehingut läbi perioodi

tulemi.

Ümberhindlus Aastal 2005 viidi läbi kinnisavarainvesteeringute ja materiaalse põhivara ühekordne ümberhindlus,

mis tulenes vajadusest võtta arvesse enne 1996.a.toimunud hüperinflatsiooni ja korrigeerida vara-

semaid puudujääke raamatupidamises. Seoses maareformi kestmisega on ümberhindluse kajastamist jätkatud ka peale 2005.a , võttes

arvele aruandeperioodil mõõdistatud ja maakatastrisse kantud maad. Samuti võetakse ümberhind-

lusena jätkuvalt arvele aruandeperioodil omandatud peremehetut vara, mis on saadud seoses päri-

jate puudumisega. Varade ümberhindamiseks kasutatakse eelisjärjekorras turuhinda. Maa arvelevõtmiseks kasuta-

takse maksustamishinda, kui turuhind pole teada.Turuhinna puudumise korral on teistelt avaliku

sektori üksuselt saadud põhivara lubatud erandjuhul võtta arvele ka üleandja bilansilises jääk-

väärtuses.

Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses alates 2 000 eurost.

(kuni 31.12.2010 soetatud varade korral alates 1917 eurost) Bilansis kajastatakse immateriaalset põhivara soetusmaksumuses, millest on maha arvatud

akumuleeritud kulum. Määratud kasuliku elueaga immateriaalsete põhivarade amortisatsiooni

arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäärad immateriaalsele põhivarale

on 20 %. Üldjuhul kajastatakse uurimis- ja arenguväljaminekud aruandeperioodi kuluna.

Renditud varad Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad

riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas.

Kapitalirendi tingimustel renditud varasid amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga,kus-

juures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga. Kapitalirendi maksed jagatakse

kohustust vähendavateks põhiosa tagasimakseteks ning intressikuludeks.


- 54 -

Vallavanem

Alari Kirt

Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina ja rendimaksed kajastatakse kuluna rendi-

perioodi jooksul

Eraldised ja tingimuslikud kohustused Lubaduse, garantiid ja muud kohustused, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohus-

tusteks, kuid mille kohustusena realiseerimise tõenäosus on alla 50%, on avalikustatud raamatupidamise aastaaruande lisades tingimuslike kohustustena.

Kohustused Kõik finantskohustused (võlad tarnijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi-ja pikaajalised

võlakohustused) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses.

Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaal-

väärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas

summas.

Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi.

Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui toetuse saaja on teinud kulutused,

milleks sihtfinantseerimine oli ette nähtud ning eksisteerib piisav kindlus, et sihtfinantseerimine

leiab aset. Saadud sihtfinantseemise kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, mille järgi kajastatakse nii

saadud sihtfinantseerimist kui ka selle arvel tehtud kulusid või põhivara soetust mõlemaid eraldi.

Tegevuskulude sihtfinantseeriminse kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist

ning tulu sihtfinantseerimist kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega.

Varade sihtfinantseerimise korral võetakse sihtfinantseerimise abil soetatud vara bilansis arvele

tema soetusmaksumuses, varade soetamise toetuseks saadud sihtfinantseerimine kajastatakse

tuluna. Soetatud vara amortiseeritakse kulusse vara kasuliku eluea jooksul Sihtfinantseerimisega seotud tulud kajastatakse tulemiaruandes real saadud toetused.

Tulude arvestus Kogutud maksude ning loodusvarade kasutamise ja saastetasude tulu võetakse arvele tekkepõhi-

selt vastavalt Maksu- ja Tolliameti ning Keskkonnaministeeriumi poolt esitatud teatistele.

Toodete, kaupade ja põhivara müügist saadud tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga

seotud riskid on üle läinud ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt

määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel, lähtudes valmidusastme

meetodist. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt ja dividenditulu dividendide väljakuulutamisel.

Kulude arvestus Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara või varude soetamisel tasutud mittetagastatavad

maksud ja lõivud, s.h.käibemaks, mida ei saa arvata sisendkäibemaksuks, kajastatakse soetamis-

hetkel kuluna tulemiaruande kirjel Muud tegevuskulud. Arendusväljaminekud kajastatakse kuluna

tekkimise momendil

Seotud osapooled Seotud osapoolteks loetakse Tapa Vallavolikogu,valitsuse liikmed ja asutuste juhid, kellele on antud

õigus iseseisvalt lepinguid sõlmida, konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute nõukogude ja juha-

tuse liikmed, kõigi eespool loetletud tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmete lähedased pereliikmed,

samuti ka nende valitseva ja olulise mõju all olevad mittetulundusühingud ja äriühingud.

Bilansipäevajärgsed sündmused Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustuste

hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansipäeva ja aruande vahemikul, kuid on seotud

aruandeperioodil või varasematel perioodidel toiminud tehingutega.


- 55 -

Vallavanem

Alari Kirt

Bilansipäevajärgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustuste hindamisel arvesse võetud, kuid

mis võivad oluliselt mõjutada järgmise aruandeaasta tulemust, avalikustatakse raamatupidamise

aastaaruande lisades.

Eelarve täitmise aruanne Eelarve täitmise aruanne on koostatud vallavalitsuse kohta(konsolideerimata) kassapõhiselt, mis-

tõttu andmeid ei ole võimalik võrrelda tekkepõhistes konsolideerimata aruannetes(vt lisa20 )

kajastatud andmetega. Lisaks kassapõhisest printsiibist tulenevatele ajalistele erinevustele on

selles kasutuses veel järgmised olulised arvestuspõhimõtted: 1) põhivara soetamisel tasutud summad kajastatakse eelarve täitmisel kuluna ja põhivara müügist

laekunud summad tuluna, amortisasiooni ning muid põhivaradega tehtud mitterahalisi tehinguid

eelarve täitmise aruandes ei kajastata, 2) kaupade ja teenuste ning põhivarade soetamisel lisanduv käibemaks on eelarve täitmise aru-

andes kajastatud vastavate kaupade, teenuste ja põhivara soetamise kuluna (tekkepõhises

aruandes eraldi tulemiaruande real( Muud tegevuskulud).


- 56 -

Vallavanem

Alari Kirt

Lisa 2 Raha ja selle ekvivalendid tuhandetes eurodes

31.12.2013

31.12.2012

Arvelduskontod pankades

277

141

Üleöö deposiidid

413

448

Sularaha kassas

2

2

Kokku raha 692 591

Tähtajalised deposiidid pangas on üleöö deposiidid, millelt saadud intressitulu on alla tuhande euro

(2012 a. 1tuhat eurot)

Lisa 3 Maksud tuhandetes eurodes

A. Maksunõuded ja maksukohustused

Lühiajalised nõuded Lühiajalised kohustused

31.12.2013 31.12.2012 31.12.2013 31.12.2012

Maksud brutosummas Tulumaks

349 333

47 51

Maamaks

0 3 Sotsiaalmaks

92 102

Töötuskindlustusmaksed

8 12

Kogumispensionimaksed

4 4

Erisoodustuste ja ettevõtja tulumaks

0 1

Käibemaks

6 Kokku maksud

349 336

157 170

Loodusressursside kasutamise 11 3

7 7

ja saastetasud Kokku maksunõuded

ja maksukohustused 360 339 164 177

B. Maksu- ja lõivutulud

TULUD Kulud nõuete

ebatõenäoliselt

laekuvaks hindamisest

2013 2012 2013 2012

Maksud

3 673 3 374 0 0

Tulumaks

3 525 3 241 Maamaks

146 124

Teede ja tänavate sulgemise maks

2 9 Lõivud (vt.lisa11)

10 13

Loodusressursside kasutamise ja saastetasud (vt lisa12)

32 12

Tasud vee erikasutamisest

13 10


- 57 -

Vallavanem

Alari Kirt

Maardlate kaevandamisõiguse tasud

19 -2 Saastetasud

0 4

Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded

4 1

(vt.lisa 16) Kokku maksud,lõivud 3 715 3 399 4 1

Lisa 4 Muud nõuded ja ettemaksed tuhandetes eurodes

Lühiajalised nõuded 31.12.2013 31.12.2012

Nõuded ostjate vastu

98

80 Brutosummas

125

101

Ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud

-27

-21 Muud nõuded

22

108

Maksude ettemaksed ja tagasinõuded

21

106

Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 0

1 Muud nõuded(kahjutasud)

1

1

Sihtfinantseerimise ettemaksed ja nõuded(vtlisa13) 82

400 Muud nõuded ja ettemaksed kokku 202 588

Lisa 5 Osalused tütarettevõtjates ja pikaajalised finanatsinvesteeringud tuhandetes eurodes

Käesolevas konsolideeritud aastaaruandes on rida-realt konsolideeritud järgmised valitseva mõju all olevad äriühingud:

Nimetus, aasta Osa- Tulemiaruande näitajad Bilansi näitajad

luse aasta lõpus

määr Tegevus- Tegevus- Tulem Varad Neto-

% tulud kulud varad

OÜ Tapa Vesi 2013.a.

100 1 472 -717 755 11 743 10 910

2012.a.

100 6 781 -512 6 269 10 481 9 852

Pikaajaliste finantsinvesteeringutena on bilansis kajastatud AS Eesti Veevärk aktsiad soetusmaksumuses 1 tuhat eurot (seisuga 31.12.2012 1uhat eurot)


- 58 -

Vallavanem

Alari Kirt

Lisa 6 Kinnisvarainvesteeringud tuhandetes eurodes

Amortisatsioon

-2 Jääk seisuga 31.12.2011

Soetusmaksumuses

136 Akumuleeritud kulum

-21

Jääkväärtus

115 2012.aastal toimunud muudatused

Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine

6 Ümberhindlus

3

Soetused

7 Üle toodud materiaalsest põhivarast

4

Üle viidud materiaalsesse põhivarasse

-15 Müük müügihinnas

-13

Müügikasum

-4 Amortisatsioon ja allahindlused

-13

Liikumine kokku


Soetusmaksumuses


-10

Jääkväärtus

90 2013.a. toimunud muudatused

Müüdud vara müügihinnas

-2 Amortisatsioon ja allahindlused

-1

Kokku liikumine


Soetusmaksumuses


-11

Jääkväärtus

87

2013 2 012

Renditulud kinnisvarainvesteeringutelt (vt.lisa 11)

1 1 Renditulu katkestamatutelt rendilepingutelt

tulevastel perioodidel

3 2 Järgmisel majandusaastal

1 1

1.kuni 2.aastal

1 1 2.kuni 3.aastal

1 0

Aruandeperioodil müüdi korter Hommiku pst.2-32 2 tuhat eurot.

Lisa 7 Immateriaalne põhivara tuhandetes eurodes

Tarkvara

Jääkväärtus 31.12.2012

0 Soetusmaksumus

0

Akumuleeritud kulum

0 Soetused

7

Amortisatsioon

0


- 59 -

Vallavanem

Alari Kirt


7 Soetusmaksumus

7

Akumuleeritud kulum

0 Vara kasutusel alates 2014.a.

Lisa 8/ Materiaalne põhivara tuhandetes eurodes

Maa Hooned ja Masinad ja Muu Lõpetamata Kokku

rajatised seadmed põhivara tööd ja

ettemaksed

Jääk seisuga 31.12.2011 Soetusmaksumuses 18 12 224 166 274 2 645 15 327

Akumuleeritud kulum

-3 339 -137 -159

-3 635

Põhivara jääkväärtus 18 8 885 29 115 2 645 11 692

Soetused

765 3 1 6 277 7 046

Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine

1 29

30

Üle toodud kinnisvara- investeeringutest

15

15

Üle viidud kinnisvara-

-4 -4

investeeringusse Ümberklassifitseerimine

13

3 -17 -1

Müüdud vara müügih. -1

-1

Kasum müügist 1

1

Amortisatsioon ja alla-

-552 -18 -20 -21 -611

hindlused Mahakandmine

-34

-2 -8 -44

Ümberhindlused

5 000

5 000

Kokku liikumised 0 5 208 14 -18 6 227 11 431

Jääk sesisuga 31.12.2012 Soetusmaksumus 18 17 521 187 271 8 872 26 869

Akumuleeritud kulum 0 -3 428 -144 -174

-3 746


Soetused

1 037 64 6 1 664 2 771

Ümberklassifitseerimine

8 335 1 794

-10 129 0

Ümberhindlised

300 10

310

Müüdud vara müügih.

-6

-6

Kasum müügist

6

6

Amortisatsioon ja allahindlused

-820 -88 -17 -388 -1 313

Mahakandmine

-132

-5 -137

Kokku liikumised

8 720 1 780 -11 -8 858 1 631

Jääk sesisuga 31.12.2013 Soetusmaksumus 18 26 209 2 055 245 14 28 541

Akumuleeritud kulum 0 -3 396 -232 -159 0 -3 787


Rahavoogude aruandes kajastub materiaalse põhivara eest tasutud summana1 773tuh eurot


- 60 -

Vallavanem

Alari Kirt

mis tuleneb järgmistest summadest: aruandeaasta soetuste summa 2 771tuh eurot

käibemaksukulu aruandeaastal soetustelt 216 tuh eurot(vt lisa15) lahutatud aasta lõpuks tarnijatele tasumata summa 8 tuh eurot ja liidetud aasta alguseks

tarnijatele tasumata summa 86 tuh eurot lahutatud aruandeaastal kapitalirendi tingimustel soetatud põhivara summas 10 tuhat eurot

lahutatud sihtfinantseerimise arvel saadud põhivara summas1282 tuh eurot, mille eest tasusid toetuste andjad otse tarnijale ja mis ülaltoodud tabelis on kajastatud soetusena

Ümberhindlusena on täiendavalt arvele võetud vallale kuuluvad teed summas 6 tuh eurot (Sügise ja Välja)

ja OÜ Tapa Vesi poolt ümberhinnatud põhivara 304 tuhat eurot Eelneval majandusaastal töötati ümberhindlust läbiviiva komisjoni poolt juhend, mida kasutati ka

aruandeaastal ümberhindluse läbiviimiseks. Komisjoni koosseisu kuulusid Tapa Vallavalitsuse

spetsialistid ja OÜ Tapa Vesi ümberhindlust viis läbi juhatuse poolt kinnitatud komisjon. Komisjoni

koosseisu kuulusid OÜ Tapa Vesi vastavad spetsialistid. Seni ümberhindlust OÜ Tapa Vesi läbi viidud

ei ole.Ümber jäeti hindamata põhivara objektid, mis olid vallalt tulnud mitterahaliste sissemaksetena

aktsiakapitali 2009.a.

Kapitalirendi tingimustel renditud vara Transpordi Kokku

vahendid Jääkväärtus 31.12.2012

0 0

Soetusmaksumus

0 0 Akumuleeritud kulum

0 0


10 10 Soetusmaksumus

10 10

Akumuleeritud kulum

0 0

Kasutusrendile antud materiaalne põhivara Hooned Rajatised Kokku


237 417 654

Soetusmaksumus

281 450 731 Akumuleeritud kulum

-44 -33 -77


246 1 844 2 090 Soetusmaksumus

307 1 897 2 204

Akumuleeritud kulum

-61 -53 -114

2 013 2 012

Kasutusrenditulud materiaalselt põhivaralt(vt.lisa11)

55 22 Renditulu katkestamatutelt kasutusrendi-

lepingutelt tulevastel perioodidel

40 56 Järgmisel majandusaastal

38 24

1.kuni 2.aastal

1 32 2.kuni 3.aastal

1 0


- 61 -

Vallavanem

Alari Kirt

Lisa 9 Muud kohustused ja saadud ettemaksed tuhandetes eurodes

31.12.2013 31.12.2012

Lühiajaline Pikaajaline Lühiajaline Pikaajaline

osa osa osa osa

Maksukohustused (vt.lisa3)

164

177 Sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksed 12

15

(vt.lisa 13) Saadud maksude ettemaksed

4

3

Intressivõlad

8

8 Teenuste ettemaksed

3

3

Muud kohustused

2 6 3 6

Muud saadud ettemaksed

2

2 Muud kohustused ja saadud

ettemaksed kokku

195 6 211 6

Lisa 10 Laenukohustused tuhandetes eurodes

Pangalaen

Kapitalirent Kokku

Jääk seisuga 31.12.2012

2 313

0 2 313

Lühiajalised

181

0 181

Pikaajalised

2 132

0 2 132

Suurendatud kohustusi

1 374

10 1 384

Tagasimaksed

-181

-1 -182

Jääk seisuga 31.12.2013

3 506

9 3 515

kuni 1aasta-lühiajalised 360 3 363

1 kuni 2 aastat

354

3 357

2 kuni 3 aastat

354

3 357

3 kuni 4 aastat

354

0 354

4 kuni 5 aastat

354

0 354

üle 5 aasta

1 730

0 1 730

Kokku pikaajalised 3 146 6 3 152

Informatsioon laenulepingute kaupa Laenu andja Lõpp- Intressi- Alus- Jääk Intressikulu

tähtaeg määr valuuta 31.12.2013 31.12.2012 2013 2012

AS Swedbank 15.10 2,9%+ EUR 47 110 3 6

2014.a. 6 kuu

Euribor

AS Swedbank 15.12.2022 1,34%+ EUR 320 400 6 2

6kuu

Euribor

SEB Pank 15.12. 2,55% + EUR 0 38 1 2

2013.a. 6 kuu


- 62 -

Vallavanem

Alari Kirt

KIK SA 27.08 1,00%+ EUR 1412 1221 19 17

2023.a. 6kuu

Euribor

Bank DNB AS 15.12.2023 1,22%+ EUR 727 544 10 4

6kuu

Euribor

Nordea Bank 15.12.2023 1,46%+ EUR 1 000 0 6 1

6 kuu

Euribor

AS Swedbank

4,0%+ EUR 9 0 0 0

Liising

6 kuu

Euribor

Kokku laenud ja intressikulud 3 515 2 313 45 32

AS Swedbank sõlmitud arvelduskrediidilepingu tagatiseks on OÜ Tapa Vesi käibevara 64 tuh euro

suuruses summas, millelt tasutud intressikulu 1 tuhat eurot(2012.a. 1 tuhat eurot).

Lisa 11 Tulud kaupade ja teenuste müügist

tuhandetes eurodes

2013

2012

Tulu elamu-ja kommunaaltegevusest

484

490

Tulud haridusalasest tegevusest

248

240

Tulud sotsiaalabialasest tegevusest

87

91

Tulud kultuuri- ja kunstialasest tegevusest

40

44

Tulud spordialasest tegevusest

29

32

Tulud tervishoiust

33

0

Üüri ja renditulud(vt lisa8)

55

22

Riigilõivud (vt lisa3)

10

13

Üür ja rent kinnisvarainvesteeringutelt(vt.lisa6)

1

1

Muu kaupade ja teenuste müük

7

9

Kokku tulud kaupade ja teenuste müügist 994 942

Lisa 12 Muud tegevustulud tuhandetes eurodes

2013

2012

Kasum/kahjum kinnisvarainvesteeringute müügist

0

-4

(vt.lisa 6) Tulud loodusressursside kasutamisest (vt lisa3)

32

8

Saastetasu (vt lisa3)

0

4

Kasum materiaalse põhivara müügist(vt lisa8)

6

1

Muud tulud

1

14

Kokku muud tegevustulud 39 23


- 63 -

Vallavanem

Alari Kirt

Lisa 13 Saadud toetused tuhandetes eurodes

2013 Jääk 31.12.2013

Saadud Saadud Muud Nõuded Laeku-

tegevus- sintfinant- toetused (sihtfinant- nud

kulude seerimine seerimise ette-

sihtfinant- põhivara

ettemaksed

seerimine soetuseks maksed)

Rahalised sihtfinantseerimised 347 76 2 656 82 12

Riigieelarvest Rahandusmin.

2 656 Riigieelarvest teede korrashoid 200 47

Haridus- ja Teadusministeeriumi 4 eelarvest

Siseministeerium lastemängu-

5 väljaku renoveerimine

Riigieelarvest õppelaenude 12 tasumiseks

PRIA lasteasutuste piimatoetus 7 Eesti Töötukassa

juhendamistasu 1 Rakvere Linnavalitsus

raamatute 13 dotatsioon

Lääne-Viru Maavalitsus üritused 11 ujumiskulud

Sotsiaalkindlustusamet 1 matusetoetused

3

Muude residentide toetused 11 13 Hajaasustuse veeprogrammi

2 9

ettemaksed isikutele Tiigrihüppe SA toetus koolidele 3

infotehnoloogia kuludeks Eesti Kultuurkapital toetus 5

kultuurile SA Innove töötute koolitus 39

projekti kulud SA KIK veemajanduse projekt 37

80

Keskkonnamet prügikonteiner

11 Eesti Noorsootöökeskus 1

Integratsiooni SA 2 Mitterahalised sihtfinantseeri- 0 1 282 0 0 0

mised(põhivara soetamiseks, tasus toetuse andja otse tarnijale(vtlisa8) KiK kaasfinantseerimine

1 258 vee- ja soojamajanduse

rekonstr.. KIK põhivara soetuseks

24 Kaupadena saadud mitteraha- 2

lised sihtfinantseerimised Residendid(krt.Valgejõe8-23) 2


- 64 -

Vallavanem

Alari Kirt

Kokku saadud toetused 349 1 358 2 656 82 12

Rahalised sihtfinantseerimised 154 491 2 945 400 15

Riigieelarvest tasandusfondi

2 929 Riigieelarvest teedeehituseks

166

Haridus-ja Teadusministeeriumi 16 eelarvest

Kaitseministeerium kergliiklustee

204 Siseministeerium

10

Riigieelarvest õppelaenude 14 tasumiseks

PRIA lasteasutuste piimatoetus 4 PRIA toetus üritusteks 12 25

25

EAS hoonete renoveerimine

26 Tervise Arengu Instituut AIDSI-i 26

Ennetuskeskuse tegevuskulud Eesti Töötukassa

juhendamistasu 3 Rakvere Linnavalitsus

raamatute

13 dotatsioon

Hajaasustuse veeprogrammi

8

2 1 ettemaksed isikutele

Lääne-Viru Maavalitsus õpilaste 2 ujumiskoolitus, lapsehoiuteenus

Sotsiaalkindlustusamet 1 matusetoetused

Eesti Kultuurkapital SA

3 Tiigrihüppe SA toetus koolidele 1

infotehnoloogia kuludeks SA Innove töötute koolitus 58

6

projekti kulud Kultuuriministeerium 1

SA Archimedes Comenius projekt 8

SA KIK veemajanduse projekt

52

367 11 Muude residentide toetused 6

3

SA Kredex 1 Maanteeamet 1 Mitterahalised sihtfinantseeri- 0 4 866 0

0

mised(põhivara soetamiseks, tasus toetuse andja otse tarnijale) (vt.lisa 8) Majandus-ja Kommunikatsiooni- ministeerium KiK kaasfinantseerimine

4 866 veemajanduse rekonstrueer.

renoveerimine Kaupadena saadud mitteraha- 0 36

lised sihtfinantseerimised (vt.lisa87) Residendid

6


- 65 -

Vallavanem

Alari Kirt

Sotsiaalministeerium

29 Maanteamet

1

Kokku saadud toetused 154 5 393 2 945 400 15

Riigieelarvest saadud maksed tasandusfondi eraldati järgmisteks tegevusteks:hariduskuludeks

1 460 tuhat eurot(2012.a.1576tuh.eurot), toimetulekutoetusteks 176 tuh.eurot(2012.a.369 tuh.eurot)

puuetega lapse hooldajatoetus 16 tuh.eurot(2012.a 15 tuhat eurot) ning üldisesse fondi kohalike oma-

valitsuste maksulaekumiste erinevuste tasandamisest tulenevalt 983 tuhat eurot(2012.a 969 tuh.eurot)

vajaduspõhine peretoetus 15 tuhat eurot ja maamaksu kompensatsioon 6 tuhat eurot. EL Ühtekuuluvusfondist ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse SA poolt finantseeritav vee- ja sooja-

trasside renoveerimist alustati 2011.a ja lõpetati 2013.a.

Lisa 14 Tööjõukulud tuhandetes eurodes

Tegevusvaldkond 2013 2012

Töötajate Töötasu Töötajate Töötasu

arv kulud arv kulud

Haridus

218,28 -1 816 228,63 -1 746 Vaba aeg, kultuur

44,43 -307 44,58 -295

Vallavalitsus

14,79 -214 15,20 -206 Sotsiaalkaitse

22,72 -179 25,53 -193

Majandus

11,90 -130 10,66 -114 Elamu-ja kommunaalmajandus

5,70 -49 5,90 -52

Keskkonnakaitse

6,20 -64 4,50 -37 Volikogu

2,10 -23 2,10 -23

Kokku töötajate arv ja töötasud 326,12 -2 782 337,1 -2 666

Töötajate arvuna on esitatud keskmine töötajate arv taandatuna täistööajale. Ajutiste töölepingute

korral ei ole töötajate arvu leitud. Ajutiste töölepingute alusel arvestatud töötasukulud moodustasid

aruandeperioodil 59tuhat eurot ja võrreldaval perioodil 77 tuhat eurot

2013 2012 Töötasukulud

-2 841

-2 743

Sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmaksed

-968

-945 Tulumaks erisoodustustelt

-2

-3

Erisoodustused

-8

-9 Töötajate õppelaenude kustutamine

-7

-8

Muud erisoodustused

-1

-1 Kokku tööjõukulud -3 819 -3 700


- 66 -

Vallavanem

Alari Kirt

Lisa 15 Antud toetused tuhandetes eurodes

2013

2012

Sotsiaaltoetused füüsilistele isikutele

-440

-528 Toimetulekutoetus

-247

-276

Õppetoetused

-106

-167 Peretoetused

-32

-29

Toetused puudega inimestele ja

-38

-41 nende hooldajatele

Preemiad

-1

-1 Muud sotsiaaltoetused

-16

-14

Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks

-249

-411 Imastu Kooli Seltsile

0

-163

Spordiklubidele ja-seltsidele

-110

-89 Mittetulundusühingutele sotsiaalvaldkonnas

-25

-15

Teistele mittetulundusühingutele

-87

-90 Tervishoiule

-14

-35

Lääne-Viru Omavalitsusliidule

-1

-9 Kultuurivaldkonnas tegutsevatele seltsidele

-11

-9

Muud

-1

-1 Sihtfinantseerimine põhivara soetuseks

0

-12

Sihtfinantseerimine põhivara soetuseks

0

-4 Sihtfinantseerimise vahendamine põhivara soetuseks 0

-8

Liikmemaksud

-23

-23 Kohalikele omavalitsusliitudele

-14

-12

Muud liikmemaksud

-9

-11 Kokku antud toetused -712 -974

Lisa 16 Majandamis-, maksu- ja lõivukulud tuhandetes eurodes

2013 2012

Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud -558

-567 Rajatiste majandamiskulud

-495

-476

Inventari majandamiskulud

-103

-85 Õppevahendite ja koolituse kulud

-153

-150

Sõidukite majandamiskulud

-94

-104 Administreerimiskulud

-96

-94

Kultuuri- ja vaba aja sisustatamise kulud

-79

-89 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia majandamiskulud -74

-69

Toiduained ja toitlustuskulud

-154

-83 Teavikute ja kunstiesemete kulud

-28

-28

Koolitus- ja lähetuskulud

-30

-45 Sotsiaalteenuste kulud

-149

-97

Uurimis- ja arendustööde kulud

-8

-2 Meditsiini- ja hügieenikulud

-17

-16

Eri- ja vormiriietus,muu materjal

-5

-1 Muud majandamiskulud

-50

-47

Kokku majandamiskulud

-2 093

-1 953 Käibemaksukulu

-312

-307


- 67 -

Vallavanem

Alari Kirt

Käibemaksukulu põhivara soetuselt

-216

-157

Maksu- ja lõivukulud

-52

-101 Kulu nõuete ebatõenäoliselt laekuvaks hindamisest -4

-1

Kokku maksu-ja lõivukulud

-584

-566 Kokku majandamiskulud -2 677 -2 519

Konsolideerimisgrupp on võtnud kasutusrendile transpordivahendeid ja infotehnoloogilist riistvara.

Vastavad rendikulud (sisalduvad ülaltoodud tabelis koos vastavat liiki varade majandamiskuludega)

ning mittekatkestavatest kasutusrendilepingutest tulenevad järgmiste perioodide kasutusrendimaksed

on järgmised:

2013 2012

Trans- Infotehno- Kokku Tran- Infotehno- Kokku

pordi- loogiline

spordi- loogiline

vahen riistvara,

vahendid riistvara

did inventar inventar

Rendikulu kasutusrendi- 16 3 19 13 3 16

lepingutelt

Rendikulu katkestamatutelt kasutusrendilepingutelt tulevastel perioodidel 1 2 3 19 3 22

Järgmisel majandusaastal 1 2 3 17 2 19

1.kuni 2. aastal

2

Lisa 17 Tehingud seotud osapooltega tuhandetes eurodes

Turuhinnast erinevad tehingud vallavolikogu ja vallavalitsuse liikmetega ning asutuste juhtidega

seotud mittetulundusühingute ja äriühingutega Antud sihtfinantseerimine Liikmemaksud

tegevuskuludeks(vt.lisa 14) (vt.lisa14)

2013 2012

2 013 2 012

MTÜ Tapa Spordiklubi 60 60 MTÜ Arenduskoda 26 26

9 8 MTÜ Trönderikodu lapsehoid 16 16

Lääne-Viru OV Liit

9

8 8 MTÜ Männikumägi 5 6

MTÜ Rakvere Haigla

1 1 MTÜ Spordiklubi presidendirada 0

1 1

MTÜ Tapa SHK 2 2 OÜ Perearstikeskus 2 3 Tapa Linna Arenguselts MTÜ 1 1 Spordiklubi STEV 3 4 Jäneda Küla Arendamise Selts

KOKKU 115 194 19 18

Lisaks on antud grupis seotud osapoolteks veel OÜ Termoring Grupp, AS Tapa Haigla,


- 68 -

Vallavanem

Alari Kirt

OÜ Tanyv, Hoogla Talu, Tapa Autokool Tapa Perearstikeskus OÜ, Tapa Autobussipark OÜ ja OÜ Arelo kellega ei ole konsolideerimisgrupp teinud turuhinnast erinevaid tehinguid ei aruande -

aastal ega ka sellele eelnenud aastal.

Saldod seotud osapooltega: tuhandetes eurodes

31.12.2013

31.12.2012

Nõuded Volikogu ja vallavalitsuse

liikmetega

31

25 seotud ettevõtted

Nõuded kokku 31 25

Kohustused Volikogu ja vallavalitsuse

liikmetega

2

28 seotud ettevõtted

Kohustused kokku 2 28

Konsolideerimisgrupi tegev-ja kõrgema juhtkonna liikmetele arvestatud tasud

Tegev-ja kõrgema Tasude kogusumma

juhtkonna keskmine

arv(taandatuna

täistööajale)

2013 2012 2013 2012

Volikogu liikmed 2,10 2,10 23 23 Vallavalitsuse liikmed 3,20 3,20 66 64 Asutuse juhid 18,48 18,50 232 213 Juhatuse liikmed 1,50 1,00 2 12 KOKKU 25,28 24,80 323 312 Ülaltoodud tasud on arvestatud ilma sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakseteta, kuid nende hulka

on arvestatud kõik töötasud ja hüvitised. Muid täiendavaid soodustusi tegevjuhtkonna ja kõrgema

juhtkonna liikmetele aruandeaastal arvestatud ei ole.. Tegev-ja kõrgema juhtkonna liikmetega seotud lähedastele pereliikmetele soodustusi tehtud ei ole


- 69 -

Vallavanem

Alari Kirt

Lisa 18 Bilansipäevajärgsed sündmused

Bilansipäeva järgselt on omandatud korteriomand Kabala1-54 ja kinnistu Loode tn.7 kingitusena.

Müüdud Ambulatooriumi 2 korterid 14 ja 15 summas 8,0 tuhat eurot ning kavatsetakse müüa kinnistu

Karja 1 ja korteriomandeid.

Lisa 19 Tingimuslikud kohustused ja varad tuhandetes eurodes

2013

2012

Tingimuslikud kohustused

Panditud käibevara Swedbank AS

0

64 Sõlmitud hankelepingud

0

1 209

Toetuse andmise kohustused

0

10 Kokku kohustused 0 1 283

Tingimuslikud varad

Toetuste saamise nõuded SA Innove

0

45 Keskkonnainvesteeringute SA

0

931

Swedbank garantii AS Merko Infrale

146

146

Swedbank garantii AS Terrat

167

0 Swedbank garantii AS Merko Ehitus Eesti

241

0

Swedbank garantii AS Magma

43 SEB Pank garantii AS Paide MEK

9

0

SEB Pank garantii AS Viimsi Keevitus

47

0 DanskeBank AS garantii Infragate Eesti AS

1

0

Kokku nõuded 654 1 122


- 70 -

Vallavanem

Alari Kirt

Lisa 20 Konsolideerimata finantsaruanded

Konsolideerimata bilanss

tuhandetes eurodes

31.12.2013

31.12.2012

Varad

Käibevara

Raha

557

492

Maksunõuded 360

339

Muud nõuded ja ettemaksed 142

173

Käibevara kokku 1 059

1 004

Põhivara

Osalused tütarettevõtjates 1 382

1 382

Pikaajalised finantsinvesteeringud 1

1

Pikaajalised laenunõuded 656

0

Kinnisvarainvesteeringud 87

90

Materiaalne põhivara 13 287

13 334

Põhivara kokku 15 413

14 807

Varad kokku 16 472

15 811

Lühiajalised kohustused

Võlad tarnijatele 127

196

Võlad töövõtjatele 361

352

Muud kohustused ja ettemaksed 174

271

Laenukohustused 363

181

Lühiajalised kohustused kokku 1 025

1 000

Pikaajalised kohustused

Laenukohustused 3 153

2 132

Muud kohustused ja saadud ettemaksed 6

6

Pikaajalised kohustused kokku 3 159

2 138

Kohustused kokku 4 184

3 138

Netovara

Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 12 679

14 004

Aruandeaasta tulem -391

-1 331

Netovara kokku 12 288

12 673

Kohustused ja netovara kokku 16 472

15 811

Konsolideerimata tulemiaruanne

tuhandetes eurodes

2 013

2012

Tegevustulud

Maksutulud 3 673

3 374

Saadud toetused 3 074

3 574

Tulud kaupade ja teenuste müügist 502

472

Muud tegevustulud 38

24

Tegevustulud kokku 7 287

7 444


- 71 -

Vallavanem

Alari Kirt

Tegevuskulud

Tööjõukulud -3 684

-3 561

Majandamiskulud -1 915

-1 805

Antud toetused -368

-2 342

Maksu-ja lõivukulud -534

-470

Põhivara amortisatsioon -1 132

-566

Tegevuskulud kokku -7 633

-8 744

Tegevustulem -346

-1 300

Finantstulud ja -kulud

Intressitulu 0

1

Intressikulu -45

-32

Muud finanatstulud ja -kulud

Finanatstulud ja -kulud kokku -45

-31

Aruandeaasta tulem -391 0 -1 331

Konsolideerimata rahavoogude aruanne 2013

2012

tuhandetes eurodes

Rahavood põhitegevusest

Aruandeperioodi tegevustulem -346

-1 300

Korrigeerimised

Põhivara amortisatasioon ja allahindlus 1 132

566

Käibemaksukulu põhivara soetuselt 215

157

Kasum põhivara müügist -6

3

Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -69

-475

Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -344

1 380

Kokku korrigeeritud tegevustulem 582

331

Põhitegevusega seotud käibevarade muutus -33

-20

Põhitegevusega seotud kohustuste muutus -68

132

Kokku rahavood põhitegevusest 481

443

Rahavood investeerimistegevusest

Tasutud põhivara soetamisel -1 282

-945

Laekunud põhivara müügist 8

15

Laekunud sihtfinantseerimist põhivara soetuseks 91

424

Makstud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -380

-1 373

Laekunud finantstulud 0

1

Rahavood investeerimistegevusest kokku -1 563

-1 878


- 72 -

Vallavanem

Alari Kirt

Rahavood finantseerimistegevusest

Saadud laenud 1 374

1 774

Laenude tagasimaksed -181

-229

Kapitalirendi tagasimaksed -1

-12

Tasutud intresse -45

-28

Rahavood finantseerimistegevusest 1 147

1 505

Puhas rahavoog 65

70

Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 492

422

Raha ja selle ekvivalentide muutus 65

70

Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 557

492

Konsolideerimata netovara muutuste aruanne

tuhandetes eurodes

Kassa Akumulee- Kokku

reserv ritud tulem

Saldod seisuga 31.12.2011 72 8 520 8 592

Reservide kasutamine 19 -19 0

Põhivara ümberhindlus

5 003 5 003

Arvestuspõhimõtete muutus

409 409

Aruandeaasta tulem

-1 331 -1 331

Saldod seisuga 31.12.2012 91 12 582 12 673

Reservide kasutamine -91

0

Põhivara ümberhindlus

6 6

Aruandeaasta tulem

-391 -391

Saldod seisuga 31.12.2013 0 12 197 12 288


- 73 -

Vallavanem

Alari Kirt

Lisa 21 Selgitused eelarve täitmise aruande kohta

Tapa valla 2013 aasta eelarve kinnitati volikogu määrusega 31. jaanuar 2013 nr 80. Esialgse eelarve

koostamisel lähtuti nagu varasematel aastatel põhitegevuse tulude planeerimisel konservatiivsuse

printsiibist ning aasta jooksul korrigeeriti neid vastavalt tegelikele tulemustele ning täiendavalt

laekunud toetustele. Juba esimese lisaeelarvega, mis kinnitati volikogu 30. mai 2013 määrusega nr 89, kasvas oodatava

tulumaksu laekumine 70 tuhat eurot. Riigieelarveliste eraldiste selgumine veebruaris 2013 lisas

eelarvesse täiendavaid toetusi 33 tuhat eurot. Lumetõrjeks kulunud summa 100 tuhande euro võrra

kanti teedehoiuks eraldatud raha investeerimistegevuse alt majandamiskuludesse. Tapa linna vee-

projekti lõppemisega täpsustus tegelik omafinantseeringu vajadus, mis vähenes eelnevaga võrreldes

87 tuhande euro võrra. Teise lisaeelarvega 26. septembrist 2013 (volikogu määrus nr 94) lisati eelarvesse juunis heakskiidu

saanud projektide toetussummad keskkonnakaitsele, millest olulisemaks oli toetus Tapa linnas

asuvate endiste Vene Föderatsiooni relvajõudude lennuväeosa hoonete lammutamiseks eraldatav

summa ligi 32 tuhat eurot. Oluline muudatused investeerimistegevuses ja finantseerimistegevuses

olid seotud Tapa linna soojatorustike rekonstrueerimise omafinantseeringu vajaduse vähenemisega

üle 54 tuhande euro. Korrigeeriti ka muid põhitegevuse tulusid ja kulusid. 2013 aasta viimane, kolmas lisaeelarve kinnitati volikogu 28. novembri 2013 määrusega nr 1.

Kolmanda lisaeelarvega kajastati lähtudes Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest

volikogu otsuse30. maist 2013 nr 184 alusel Tapa Gümnaasiumi sõiduki kapitalirendi kohustus. Teistkordselt suurendati oodatava tulumaksu laekumist 70 tuhande euro võrra. Tegevustulude kasvust

enamik suunati kassareservi, üle 78 tuhande euro. Volikogu poolt kinnitatud eelarvele ja lisaeelarvetele täiendavalt suunati eelarve täiendamiseks Tapa

vallavalitsuse korralduste alusel laekunud sihtotstarbelisi toetusi kolmel korral. Korraldusega nr 505

25. juulist 2013 lisati eelarvesse 7430 eurot, korraldusega nr 674 10. oktoobrist 2013 lisati 7104

eurot ja aastalõpu laekumised korraldusega 02. jaanuarist 2014 nr 4 summas 16683 eurot.

Kõikidest vallavalitsuse korraldustest informeeriti volikogu.

Eelarve täitmise tulemus protsentides on alltoodud tabelis.

Tapa vald esialgne eelarve

lõplik eelarve

eelarve täitmine

Põhitegevuse tulud kokku 6 776 7 156 7 175 100,25%

Maksutulud 3 471 3 614 3 660 101,30%

sh tulumaks 3 323 3 463 3 508 101,30%

sh maamaks 148 148 149 100,93%

sh muud maksutulud 0 2 3 113,22%

Tulud kaupade ja teenuste müügist 440 498 509 102,18%

Saadavad toetused tegevuskuludeks 2 839 3 018 2 978 98,68%

sh tasandusfond ( lg 1) 972 983 983 100,00%

sh toetusfond ( lg 2) 1 650 1 673 1 673 100,00%

sh muud saadud toetused tegevuskuludeks 217 362 322 89,03%

Muud tegevustulud 26 27 27 100,73%

Põhitegevuse kulud kokku 6 635 6 923 6 671 96,37%

Antavad toetused tegevuskuludeks 922 811 724 89,22%

Muud tegevuskulud 5 713 6 112 5 948 97,32%

sh personalikulud 3 673 3 733 3 675 98,44%

sh majandamiskulud 2 023 2 358 2 273 96,38%

sh muud kulud 18 21 0 2,29%


- 74 -

Vallavanem

Alari Kirt

Põhitegevuse tulem 141 234 503 215,25%

Investeerimistegevus kokku -1 762 -1 665 -1 640 98,47%

Põhivara müük (+) 0 8 8 100,00%

Põhivara soetus (-) -1 346 -1 316 -1 304 99,07%

Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+) 197 91 91 100,00%

Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-) -541 -399 -391 97,99%

Finantstulud (+) 0 0 0 100,00%

Finantskulud (-) -73 -50 -45 89,64%

Eelarve tulem -1 621 -1 431 -1 137 79,41%

Finantseerimistegevus 1 343 1 202 1 202 100,00%

Kohustuste võtmine (+) 1 525 1 384 1 384 100,00%

Kohustuste tasumine (-) -181 -183 -183 100,00%

Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) -278 -230 65 -28,30%

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 215 263 557 212,23%

Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 3 657 3 515 3 515 100,00%

Netovõlakoormus (eurodes) 3 442 3 253 2 958 90,94%

Netovõlakoormus (%) 50,8% 45,5% 41,2% 90,71%

Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes) 4 066 4 294 4 305 100,25%

Netovõlakoormuse ülemmäär (%) 60,0% 60,0% 60,0% 100,00%

Vaba netovõlakoormus (eurodes) 624 1 041 1 347 129,36%

PÕHITEGEVUSE TULUD KOKKU

Maksutulud

tulumaks

eelarve täitmine jääk %

3 463 265

3 508 428 -45 163 101,3

Kuigi tulumaksu osas tõsteti laekumise prognoosi kaks korda, ületas tegelik laekumine eelarve

üle 45 tuhande euro, täitmise protsendiks kujunes 101,3%-i. Kasv 2012 aastaga oli 8,9 %-i.

maamaks


148 000 149 374 -1 374 100,93

27. detsembri 2012 volikogu määrusega nr 75 kehtestati vallas uued maksumäärad. Sõltuvalt

hinnatsoonist ja maa kasutusotstarbest kinnitati maksumääradesks 1,4-2,5% maa maksustamis-

hinnast. Eelmiste aastatega võrreldes suurenes oodatav maksulaekumine ligi 25 tuhat eurot.

Tegelik laekumine ületas prognoositu ning täitmiseks kujunes 100,93%-i.

muud maksutulud


2 262 2 561 -299 113,21

Muude maksutulude all kajastatakse laekumised valla teede ja tänavate sulgemise maksust.


- 75 -

Vallavanem

Alari Kirt

Määrus maksu kehtestamise kohta võeti kinnitati Tapa Vallavolikogu määrusega 13. jaanuarist

2011 nr 39. Olulisem osa maksust laekus seoses tänavate sulgemisega soojatrasside rajamisel

Tapa linnas. Eelarve täitmise protsendiks kujunes 113,1%-i seoses novembris ja detsembris

laekunud maksudega.

Tulud kaupade ja teenuste müügist


497 903 508 778 -10 875 102,18

Kokku ületati kavandatud laekumiste eelarve 10875 eurot ning protsendiks kujunes 102,18%-i.

Saadavad toetused tegevuskuludeks

tasandusfond


982 585 982 585 0 100

Tasandusfond on ette nähtud kohalike omavalitsuste arvestuslike tulu-ja kuluvajaduste vahe

katmiseks riigieelarvelistest vahenditest ning sõltub mitmest parameetrist. Arvestusliku tulu määramisel võetakse aluseks eelmise kolme aasta tulumaksu laekumised ning

laekumised kohalike maardlate kaevandamisõiguse tasudest. Maamaks võetakse arvesse eelmise

keskmiste määradega. Arvestuslike kulude arvutamisel võetaks aluseks elanikkonna demograafiline koosseis, hooldatavate

ja hooldajateenusele suunatud isikute arv ning kohalike teede ja tänavate pikkus.

toetusfond


1 673 415

1 673 415 0 100

Toetusfondi kaudu kuulusid 2013 aastal jaotamisele järgmised vahendid


Hariduskulu vahendite eraldis

1 359 998

1 359 998 0 100

Toimetulek 175 700 175 700 0 100

Vajaduspõhine peretoetus 15 058 15 058 0 100

Koolitoit 100 465 100 465 0 100

Puuetega lapse hooldajatoetus 15 777 15 777 0 100

Registritoetus 340 340 0 100

maamaksu kompensatsioon 6 077 6 077 0 100

muud saadud toetused tegevuskuludeks


361 879 322 167 39 712 89,03

Laekumata jäid kavandatud toetused:

Tapa linnas asuvate endiste Vene Föderatsiooni relvajõududele kuuluvate hoonete lammutamiseks


- 76 -

Vallavanem

Alari Kirt

kavandatud projektitoetus SA Keskkonnainvesteeringute Keskuselt summas 32 792 eurot ja

projekti "Vabad käed, vaba süda" tegevuste vähenenmise tõttu sotsiaalministeeriumi toetus

summas 6 920 eurot. Kokku vähemlaekumine eelarvega võrreldes 39 712 eurot. Toetussumma hoonete lammutamiseks on kavandatud 2014 aasta eelarvesse.


26 995 27 193 -198 100,73

Muude tegevustulude hulka kuuluvad


Kaevandamisõiguse tasu 11 735 11 735 0 100

Laekumine vee erikasutusest 13 245 13 244 1 99,99

Saastetasud 200 202 -2 101

Eespool nimetamata muud tulud 1 815 2 012 -197 110,85

Muude tulude hulgas on käibemaksu tagastus Tapa Spordikeskuselt summas 1 602 eurot ning

laekunud trahvinõuded.

PÕHITEGEVUSE KULUD KOKKU

antavad toetused tegevuskuludeks


810 918 723 520 87 398 89,22

Enim jäi kasutamata jääke riiklike toetuste osas


Puudega lapse hooldajatoetus 41 969 9 453 32 516 22,52

Vajaduspõhine peretoetus 13 637 2 867 10 770 21,03

Riiklik toiemetulekutoetus 276 365 246 740 29 625 89,28

Kasutamata jäägid on suunatud 2014 aasta eelarvesse

personalikulud


3 733 101

3 674 862 58 239 98,44

Personalikuludest täideti 98,44%-i. majandamiskulud


2 358 102

2 272 648 85 454 96,38

Majandamiskuludest täideti 96,38%-i. Oluliselt mõjutas täitmist jäätmekäitluses kajastatud projekti

summade ülekndumine 2014 aastasse ning projekti"Vabad käed, vaba süda" tegevuste vähenemine.

(vt. muud saadud toetused tegevuskuludeks)


- 77 -

Vallavanem

Alari Kirt

muud kulud


20 500 469 20 031 2,29

Muude kulude hulka kuuluvad makstud riigilõivud ning reservfond. Eelarve reservfondi kasutas vallavalitsus ühel korral. Seoses Tapa Kultuurikoja kinoprojektori kiire

asendamise vajadusega suunati sinna vallavalitsuse korraldusega nr 157 15. veebruarist 2013

2700 eurot.

Reservfondi suurus 20 tuhat eurot taastati juba esimese lisaeelarvega 30. mail 2013.

Põhitegevuse tulem

Põhitegevuse tulem on põhitegevuse tulude ja kulude vahe. Põhitegevuse tulemi lubatav väärtus

aruandeaasta lõpu seisuga on null või positiivne.

Põhitegevuse tulemiks kujunes 2013 aastal 503 002 eurot.

INVESTEERIMISTEGEVUS KOKKU

Vara müük


8 189 8 189 0 100

2013 aastal realiseeriti neli korteriomandit summas 8 189 eurot.

Põhivara soetus


1 316 097

1 303 868 12 229 99,07

Põhivara soetuse all kajastatakse põhivara soetuse ja rekonstrueerimise kulud. Investeerimisobjektid 2013 aastal olid tegevusalade lõikes järgmised


Muu avalik kord ja julgeolek, sh haldus Videovalvesüsteemi väljaehitamine Tapal 19 782 19 782 0 100

Maanteetransport

Teede ja tänavate rekonstrueerimine 1 076

446 1 067

508 8 938 99,17

Üldmajanduslikud arendusprojektid MTÜ Arenduskoja ja valla sotsiaalosakonna ruumide 20 000 18 537 1 463 92,68

remont Roheline tn 19 summas 10 261 eurot ja Valve 30 uus elektriliitumisleping koos inva WC ehitusega 8 276 eurot

Jäätmekäitlus (sh prügivedu) Täiendava ohtlike jäätmete konteineri soetamine

Tapale 4 249 4 249 0 99,99


- 78 -

Vallavanem

Alari Kirt

Tänavavalgustus Pika tn ülekäiguradade valgustus 38 772 38 772 0 100

Muu elamu- ja kommunaalmajandus 2013 aastal tööd alusatanud kommunaalgrupile

veoauto 41 638 41 638 0 100

ja murutraktori soetamine koos lisavarustusega

Tapa Spordikeskus Jõusaali laiendamine 20 700 20 766 -66 100,32

Puhkepargid Kooli 11 mänguväljaku valgustus 12 300 12 295 5 99,96

Kinoprojektor Panasonic koos laekinnitusega 2 700 2 641 59 97,82

Lasteaed Vikerkaar Lasteaia piirdeaia ehitus ja varjualuste remont, sellest 27 284 26 984 300 98,9

piirdeaed 14 476 eurot

Jäneda kool haldus Personali puhkeruumi remont 6 540 6 540 0 99,99

Tapa Gümnaasium haldus Tapa Gümnaasiumi sõiduauto kapitalirendi kohustus 9 906 9 906 0 100

Tapa Vene Gümnaasium Hoone elektripaigalduse projekt 4 000 4 350 -350 108,75

Tapa hooldekodu Teise korruse ruumide remont 11 367 11 367 0 100

Riiklik toimetulekutoetus Saiakopli 2 sotsiaalmaja välispiirete uuendamine ning 20 413 18 534 1 879 90,8

kanalsatsioonimahuti paigaldamine

Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine


91 318 91 317 1 100

Sihtfinantseringuid põhivara soetuseks tehtud või tehtavate kulude katteks laekus 2013 aastal

alltoodud tegevusaladele ja objektidele alljörgnevalt:

Maanteetransport eelarve täitmine jääk %

49 372 49 372 0 100

Summa suunatud teede ja tänavate rekonstrueerimiseks Kohalike teede hoiuks eraldadakse igaaastaselt toetusi riigieelarvest. 2013 aastal eraldati Tapa vallale kokku

246 804 eurot, millest investeeringukuludesse suunati 46 804. Ülejäänud riigipoolset toetust kasutati teede ja tänavate tali-ning suvihoolduseks. 2 568 euroga toetas tänavaparkla rajamist eraettevõte.

Jäätmekäitlus (sh prügivedu) eelarve täitmine jääk %

3 824 3 824 0 100


- 79 -

Vallavanem

Alari Kirt

SA Keskonnainvesteeringutelt laekunud toetus ohtlike jäätmete konteineri soetamiseks Tapa linnas

Veevarustus eelarve täitmine jääk %

8 000 8 000 0 100

Lääne-Viru Maavalitsuselt laekunud summa hajaasustuse veeprogrammi toetuseks. Laekunud summa lisatud 2014 aastal ülemineva kuluna eelarvesse.

Puhkepargid eelarve täitmine jääk %

25 122 25 122 0 100

2012 aastal rekonstrueeriti Kooli tänava pargis laste mänguväljak. Rekonstrueerimise toetuseks esitati PRIA-le

projekt. Toetusumma laekus 2013 aasta veebruaris.

Lasteaed Vikerkaar eelarve täitmine jääk %

5 000 5 000 0 100

Siseministeeriumiga sõlmitud toetuslepingu alusel lasteaia õueala korrastamiseks eraldatud toetus.

põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine


398 777 390 777 8 000 97,99

Toetusi eraldati alljärgnevalt:

Muu energia- ja soojamajandus eelarve täitmine jääk %

199 362 199 362 0 100

2013 aastal jätkus Tapa linnas soojatorustike uuendamine. Projekti teostajale tütarettevõttele OÜ Tapa Vesi kanti üle omafinantseeringu katteks 189 082 eurot. 2012 aastal valmis AS Hoolekandeteenused Tapa Kodu. Projekti

teostamist toetas lepingu alusel Tapa vald summas 10 280 eurot, mis kanti lepingu tingimuste kohaselt üle 2013

aastal.

Veevarustus eelarve täitmine jääk %

199 415 191 415 8 000 95,99

Jätkus OÜ Tapa Vesi poolt rekonsrueritavate Tapa linna ja Lehtse-Jäneda veeprojektide elluviimiseks vajaliku

omafinantseeringu katmine Tapa valla poolt. Toetusest kuulus Tapa linna trasside kaasfinantseerimiseks 44 200 eurot ja Lehtse-Jäneda veeprojekti tarbeks 147 215 eurot. 8 000 eurone jääk on suunatud 2014 aasta eelarvesse maakondliku hajaasustue veeprojekti katteks.

Finantstulud


380 380 0 100,13

Finantstulude osas kajastatakse intressitulusid pankades olevatelt hoistelt ning antud laenudelt. 2013 aastal on

laekunud summa hoistelt pankades.


- 80 -

Vallavanem

Alari Kirt

Finantskulud eelarve täitmine jääk %

50 021 44 838 5 183 89,64

Finantskulude all kajastatakse intressikulud võetud laenudelt ning kapitalirendi intressid. 2013 aastal tasuti

laenuintressidena 44 508 eurot ja Tapa Gümnaasiumi sõiduauto kapitalirendilt 329 eurot. Intressikulud on seotud

lepingute alusel 6 kuu EURIBOR-iga, mis 2013 aastal püsis pidevalt alla 0,4 %-i.

Eelarve tulem

Põhitegevuse tulude eelarveosa kogusumma ja põhitegevuse kulude eelarveosa kogusumma vahet,

millele on liidetud investeerimistefevuse eelarveosa kogusumma, nimetatakse Kohaliku omavalitsuse

üksuse finantsjuhtimise seaduse kohaselt eelarve tulemiks. Eelarve tulemiks 2013 aastal kujunes -1 136 595 eurot. Eelarve on puudujäägis, kui eelarve tulem

on negatiivne.

Finantseerimistegevus

Kohustuste võtmine eelarve täitmine jääk %

1 384 321

1 384 321 0 100

sellest

laenude võtmine 1 374

415 1 374

415 0 100

kapitalirendi kohustus 9 906 9 906 0 100

Võetud laenud kasutati vastavalt Tapa Vallavolikogu poolt vastu võetud otsustele.

Tapa linna soojatrasside rekonstrueerimiseks 183 000 eurot, laenuleping sõlmitud DNB Bank AS

Eesti filiaaliga Tapa linna veeprojekti kaasfinantseerimiseks 44 200 eurot, laenuleping sõlmitud SA

Keskkonnainvesteeringute Keskusega Lehtse-Jäneda veeprojekti kaasfinantseerimiseks 147 215 eurot, laenuleping sõlmitud SA

Keskkonnainvesteeringute Keskusega Tapa valla teede ja tänavate ehituseks ja remondiks 1 000 000 eurot, laenuleping sõlmitud

Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaaliga

Liisinguleping sõiduauto Mitsubishi Grandis 2,0 liisimiseks sõlmitud Swedbank Liising AS-iga

Kohustuste tasumine


Laenude tagasimaks 181 407 181 407 0 100

Kapitaliliising 1 300 1 300 0 100,02

2013 aastal lõppes Lehtse Kultuurimaja renoveerimiseks võetud laenu tagastamine AS-ile SEB Pank

summas 38 370 eurot. Tapa Gümnaasiumi hoone ja staadioni rekonstruuerimise omaosaluse katteks KOIT kava raames

võetud laenu tagastati AS-ile Swedbank summas 63 037 eurot. Tapa linna kergliiklustee rajamiseks võetud laenu tagastati AS-ile Swedbank summas 80 000 eurot.

Likviidsete varade muutus


- 81 -

Vallavanem

Alari Kirt

Likviidseteks varadeks Tapa vallas on rahalised vahendid pangakontodel. Võrreldes eelmise, 2012

aastaga kasvas rahasumma pangakontodel 65 019 euro võrra.

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpus

Rahaliste vahendite summa kõikidel pangakontodel aasta lõpu seisuga-557 346 eurot.

Võlakohustused kokku moodustasid Tapa vallas 2013 aasta lõpuga 3 515 240 eurot. Netovõlakoormuse protsendiks kujunes 41,2%-i.


- 82 -

Vallavanem

Alari Kirt

Majandusaasta aruande allkiri

Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande on koostanud Tapa Vallavalitsus. Aruande juurde kuulub sõltumatu vandeaudiitori aruanne ning Tapa Vallavalitsuse otsus

aruande heakskiitmise kohta.

allkirjastatud digitaalselt

Alari Kirt vallavanem

Documents

TAPA VALLAVALITSUSE 2013.AASTA …13091460.la01.neti.ee/public/files/eelarve/majandusaasta_2013... · 2 Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne 2.2 Konsolideeritud bilanss