Upload
others
View
5
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
REVISJONIKOMISJONI REVISJONIAKT
2/2019
29.04.2019
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tegevuse seaduslikkuse ja
otstarbekuse kontroll 2016–2018
Koostaja:
Tallinna Linnavolikogu revisjonikomisjon
Tallinna Linnavolikogu Kantselei kontrollitalitus
Tallinn 2019
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: Tallinna Linnavolikogu Kantseleis
Juurdepääsupiirang kehtib kuni revisjonikomisjoni
otsuse vastuvõtmiseni.
Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2
Revisjonikomisjoni 26.08.2019 otsus nr 6
2
Revisjonikomisjoni revisjoniakt
Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................................. 3 1.1 Kontrollimise kirjeldus .............................................................................................................. 3 1.2 Vastutavad isikud kontrollitaval perioodil ................................................................................ 3 1.3 Kontrollimise eesmärk ja teostamise põhiküsimused ................................................................ 3
1.4 Kontrolliülesandest tuleneva kontrolli õiguslikud alused ......................................................... 3 2. Tuvastatud asjaolud ..................................................................................................................... 5 2.1 Välis- ja sisekontrollid ............................................................................................................... 5 2.2 Kontrolli tulemused ................................................................................................................... 6 2.2.1 Struktuuriüksuste peamised tegevused kontrollitaval perioodil ............................................. 6
2.2.2 Kasutatavad mõõdikuid ameti tegevusele hinnangu andmiseks ............................................ 6 2.2.3 Koosseis .................................................................................................................................. 8 2.2.4 Eelarved .................................................................................................................................. 9
2.2.5 Tulud ..................................................................................................................................... 10 2.2.6 Toetused ............................................................................................................................... 11 2.3 Väliste teenusepakkujate valimise põhimõtted ....................................................................... 11 2.4 Ehitusseadustikus sätestatud ehitus- ja kasutuslubade väljastamise tähtaegade järgimine ..... 12 2.5 Asjaajamine ja dokumendihaldus ............................................................................................ 13
2.6 Rakendatud tegevused tuvastamaks ja vältimaks võimalikke huvide konflikte...................... 14 2.7 Järelevalvemenetlused ja kohtuasjad ....................................................................................... 14 2.8 Võrdse kohtlemise põhimõtte tagamine valdkondades ........................................................... 16
2.9 Peamised probleemid ameti enda hinnangul ........................................................................... 17 3. Kokkuvõte ................................................................................................................................. 18
3
Revisjonikomisjoni revisjoniakt
1. Sissejuhatus
1.1 Kontrollimise kirjeldus
Kontrollimise aluseks oli Tallinna Linnavolikogu 24. jaanuari 2019 otsusega nr 17 kinnitatud
revisjonikomisjoni 2019. aasta tööplaan ja 28. veebruaril 2019 linnavolikogu esimehe poolt välja
antud kontrollülesanne nr 2 „Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tegevuse seaduslikkuse ja
otstarbekuse kontroll aastatel 2016–2018“.
Kontrolli teostasid Tallinna Linnavolikogu revisjonikomisjoni esimees Helve Särgava,
revisjonikomisjoni aseesimees Enno Tamm ja revisjonikomisjoni liige Priidu Pärna. Andmeid
kogus ja töötles Tallinna Linnavolikogu Kantselei kontrollitalituse kontrollinõunik Andres Kivi.
Kontroll viidi läbi Tallinna Linnaplaneerimise Ametis perioodil 1. märts – 1. mai 2019.
1.2 Vastutavad isikud kontrollitaval perioodil
Kontrollitaval perioodi alguses oli Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhiks pr Anu Hallik-
Jürgenstein. Vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 4. aprilli 2018 käskkirjale nr 515-k nimetati
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja ametikohale ajutiselt äraoleva ameti juhataja Anu
Hallik-Jürgensteini asendajana kuni tema ametikohale naasmiseni hr Ignar Fjuk.
1.3 Kontrollimise eesmärk ja teostamise põhiküsimused
Kontrollimise eesmärgiks oli saada ülevaade Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tegevuse
seaduslikkusest ja otstarbekusest kontrollitaval perioodil. Põhiküsimusteks olid: missugused olid
peamised tegevused kontrollitaval perioodil, kuidas toimus järelevalve ameti tegevuse üle, kuidas
järgiti ehitusseadustikus sätestatud ehitus- ja kasutuslubade väljastamise tähtaegu ning kas
ametisse pöördujatele vastati tähtaegselt. Samuti kes olid kontrollitaval perioodil vastutavad isikud
ja kui suur oli töötajate koosseis ning nende peamised tööülesanded. Vaadati üle ka rahaliste
vahendite kasutamine.
1.4 Kontrolliülesandest tuleneva kontrolli õiguslikud alused
Avaliku teabe seadus1 RT I 2000, 92, 597;
Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus RT I 1993, 37, 558;
Ehitusseadustik RT I 2015, 1;
Haldusmenetluse seadus RT I 2001, 58 354;
Planeerimisseadus RT I 2015, 3;
Maakorraldusseadus RT I 1995, 14, 169;
Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus RT I 2015, 3;
Muinsuskaitseseadus RT I 2002, 27, 153;
Isikuandmete kaitse seadus RTI 2007,24,127;
Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus RT I 2010, 72, 543;
Avaliku teenistuse seadus RT I, 06.07.2012, 1;
Riigihangete seadus1 RT I, 01.07.2017, 1;
Vabariigi Valitsuse 25.05.2017 määrus nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“.
Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määrus nr 181 „Arhiivieeskiri“;
4
Revisjonikomisjoni revisjoniakt
Tallinna Linnavolikogu 17.12.2015 määrus nr 29 „Tallinna linna 2016. aasta eelarve“;
Tallinna Linnavolikogu 22.12.2016 määrus nr 28 „Tallinna linna 2017. aasta eelarve“;
Tallinna Linnavolikogu 14.12.2017 määrus nr 24 „Tallinna linna 2018. aasta eelarve“;
Tallinna Linnavalitsuse 16.04.2008 määrus nr 31 „Tallinna linna asutuste ühtne asjaajamiskord“;
Tallinna Linnavalitsuse 22.11.2011 määrus nr 123 „Riigihangete korraldamine”;
Tallinna Linnavalitsuse 18.05.2011 määrus nr 79 „Tallinna linna raamatupidamise sise-eeskiri“;
Tallinna Linnavalitsuse 04.10.2017 määrus nr 30 „Tallinna hankekord“;
Tallinna linnapea 06.06.2011 käskkiri nr PO-1/133 „Riigihangete korraldamise
protseduurireeglite kinnitamine“
Tallinna Linnavolikogu 13.06.2013 määrus number 36 „Tallinna Linnaplaneerimise Ameti
põhimäärus“;
Tallinna Linnavolikogu 6. september 2012 määrus nr 21 ”Tallinna linna ehitusmäärus“;
Nõuded ehitusprojektile1 RT I 2015, 7;
Tallinna Linnavalitsuse 31. oktoobri 2012 määrusest nr 52 Detailplaneeringu koostamise
algatamisettepaneku vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded;
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 30. mai 2005 nr 1-6/05/38 kinnitatud detailplaneeringu
algatamise taotluste, eskiiside ja detailplaneeringute menetluskord ;
Muinsuskaitselise järelevalve kord ning ehitus- ja muu töö dokumenteerimise kord RT I 2011, 3;
Tallinna avalike teenuste andmekogu põhimäärus RT IV 2013, 26.
5
Revisjonikomisjoni revisjoniakt
2. Tuvastatud asjaolud Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 13. juuni 2013. määrusele nr 36 kinnitatud Tallinna
Linnaplaneerimise Ameti põhimäärusele on ameti tegevusvaldkonnaks Tallinna linna
jätkusuutliku ja harmoonilise arengu kavandamine, arvestades olemasoleva linnakeskkonna
väärtusi ning luues eeldused kultuurilise, sotsiaalse, majandusliku ja looduskeskkonna
pikaajaliseks, sidusaks ja kooskõlaliseks arenguks, millega tagatakse inimestele hea elukvaliteet
ning turvaline ja puhas elukeskkond.
Ameti moodustab, korraldab ümber ja tema tegevuse lõpetab ning põhimääruse kinnitab ja selles
teeb muudatusi Tallinna Linnavolikogu Tallinna Linnavalitsuse ettepanekul. Amet on
aruandekohustuslik linnavalitsuse ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ning teostab tema
üle seaduses sätestatud korras teenistuslikku järelevalvet. Ameti struktuuri ja teenistuskohtade
koosseisu kinnitab linnavolikogu. Ameti struktuuriüksused on teenistused ja osakonnad, mille
täpsemad ülesanded ja pädevus määratakse ameti juhataja kinnitatavate struktuuriüksuste
põhimäärustega. Amet juhindub oma tegevuses riigi ja Tallinna õigusaktidest ning ameti
põhimäärusest.
2.1 Välis- ja sisekontrollid
Baltic Urban Lab projekti kolmandat aruandeperioodi (1. okt 2016-30.märts 2017) auditeeris
Rahandusministeeriumi audiitor Hannes Vahemäe augustis 2018. BUL projekti auditiaruanne
valmis augusti lõpus 2018, puuduseid ei esinenud ja audiitor ettekirjutusi ei teinud.
Riiklikult rahastatud aadressiandmete korrastustööde esitatud aruandeid kontrollitakse kvartaalselt
ning edastatakse ülevaated korrastustööde seisu kohta.
Tallinna linna sisekontrolöri teenistuse järelevalve osakond tegi 2015. aasta tööplaani alusel auditi
„Järelevalvemenetlus ja sunnivahendi rakendamine”. Audit viidi läbi ajavahemikus 2015. a
detsembrist 2016. a märtsini ning auditeeritav periood oli 2014. aasta ja 2015. aasta.. Auditi
läbiviimise eesmärk oli hinnata linna ametiasutuste järelevalvemenetluse vastavust kehtivale
korrale ja selle tõhusust. Auditeeritavad asutused olid Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Tallinna
Munitsipaalpolitsei Amet ja Tallinna Ettevõtlusamet.
Tallinna Linnaplaneerimise Ametile tehti järgmised ettepanekud:
1. Sõnastada ettekirjutuse nõuded selgelt ning üheselt mõistetavalt. Ettekirjutuses kirjeldatud
toimingutega peab saavutama õiguslikult korrektse tulemuse. Ettekirjutusest peab selguma
iga toimingu kohta määratud tähtaeg ja sunnivahendi rakendamise hoiatus.
2. Vaadata üle ettekirjutuse täitmise tähtaja seadmise põhimõtted. Ettekirjutus peab olema
täidetav ning motiveerima seda kohe täitma.
Vastavalt Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja asetäitja 23. novembri 2016 käskkirjaga nr
1-1/47 kehtestati „Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ettekirjutuse koostamise ja sunnivahendi
rakendamise menetlusjuhend“.
6
Revisjonikomisjoni revisjoniakt
2.2 Kontrolli tulemused
2.2.1 Struktuuriüksuste peamised tegevused kontrollitaval perioodil
Ehitusosakonna peamised tegevused: ehituslubade menetlus, kasutuslubade menetlus, riikliku
järelevalve teostamine, vastuväidetele vastamine, kodanike nõustamine erinevate menetluste
läbiviimisel.
Geomaatika valdkonna peamised tegevused: katastriüksuse/krundi piiridega seotud toimingud,
geodeetilised tööd, aadressi- ja nimekorraldus, kartograafilised tööd, kaardirakenduste loomine,
ruumiandmete tarkvara tugi, geoinfosüsteemide ning registrite nõustamine, pidamine ja arendus.
Kantselei peamised tegevused: ameti asjaajamise korraldamine, personalitöö korraldamine, ameti
tehnilise funktsioneerimise tagamine, alates 01.10.2018 arhiivi töö koordineerimine.
Õigusosakonna peamised tegevused: detailplaneeringute eelnõude koostamine,
projekteerimistingimuste kooskõlastamine, vaietele vastamine, vastuväidetele vastamine, Tallinna
linna kohtus esindamine, Muinsuskaitse osakonna nõustamine.
Muinsuskaitse osakonna peamised tegevused: ameti muinsuskaitse osakonna töö koordineerimine
ja juhtimine; muinsuskaitsealase töö koordineerimine Tallinna linnas vastavalt
Muinsuskaitseameti ja ameti vahel sõlmitud halduslepingule.
Detailplaneeringute teenistuse peamised tegevused: detailplaneeringute koostamise korraldamine,
projekteerimistingimuste koostamine ja menetlemine, eskiiside ja ehitusprojektide planeeringutele
jms nõuetele vastavuse kontrollimine ning arhitektuurse osa läbivaatamine, piirettepanekute ja
maa sihtotstarbe õiendite koostamine.
Üldplaneeringute sektori peamised tegevused: üld- ja teemaplaneeringud ning nendega seotud
küsimused – koostamiseks vajalike eeltööde ja uuringute korraldamine, koostamise korraldamine,
menetlemise korraldamine, vastavates komisjonides osalemine. Juriidiliste ja füüsiliste isikute
nõustamine üld- ja teemaplaneeringute küsimustes. Detailplaneeringute vastavuse hindamine üld-
ja teemaplaneeringutele.
Peaarhitekti büroo peamised tegevused: suunata linna arengut koostades üldiseid
planeerimisdokumente kaasaegselt ja avalikku ning erahuvi tasakaalustavalt ning linna pikaajalisi
huve tagavalt, linnakujunduslike põhisuundade ja arengute väljatöötamine, seisukohtade andmine
menetluses olevatele detailplaneeringutele.
2.2.2 Kasutatavad mõõdikuid ameti tegevusele hinnangu andmiseks
Vastavalt ameti selgitustele on ameti tegevusele hinnangu andmiseks kasutatavateks mõõdikuteks:
o Tegevuskava täitmine;
o Teenuste statistika;
o Eelarve täitmine;
o Arenguvestlused üksustes ja üksuste juhtidega, arenguvestluses antav hinnang;
o Tallinna arengukavas olevad mõõdikud;
o Eelarve tootekaartide täitmine;
o Kordades ettenähtud tähtaegadest kinnipidamist.
Ametil ei ole eraldi koostatud arengukava. Lähtutakse dokumentidest „Tallinna arengukava 2014-
2020“ ja „Tallinna linna infotehnoloogia strateegia 2015-2018“.
7
Revisjonikomisjoni revisjoniakt
Ameti struktuuriüksused koostavad järgmise kalendriaasta tegevuskava jooksva aasta
detsembriks, selles tuuakse välja eesmärgid ja ülesanded, analüüsitakse eelmise tegevuskava
täitmist ning seostatakse tegevused eelarvega.
Tallinna ehitusmääruse põhimõteteks on planeerimis- ja ehitusvaldkonna menetlusprotsesside
kiirendamine ning läbipaistvuse suurendamine. Antud eesmärgi täitmiseks on jätkuvalt arendatud
Tallinna planeeringute registrit, et luua kasutajasõbralikumad tingimused planeeringute ja
projektide digitaalseks menetlemiseks.
2016. aastal väljastas amet erinevateks ehitustegevusteks 2476 luba: 1583 ehitusluba ja 893 ehitisteatist.
2016. aastal väljastati 847 kasutusluba ja 612 kasutusteatist, registreeriti 1463 ehitamise alustamise
teatist. Ehitusosakonna poolt tehti järelevalvemenetluse käigus omavolilise ehitustegevuse kohta 32
ettekirjutust ja hoiatust.
2017. aastal väljastati 577 ehitusluba ja 880 kasutusluba, registreeriti 953 ehitus- ja 476
kasutusteatist. Ehitamise alustamise teatiseid registreeriti 1352. Kooskõlastati 236 eskiisi ja
muudatusprojekti. Seoses töökorralduse muudatustega ehitusosakonnas hakkasid
ehitusjärelevalvega tegelema eraldi töötajad, omavolilise ehitustegevuse kohta tehti 129
ettekirjutust ja hoiatust.
2018. aastal väljastati 1223 ehitusluba ja 1112 kasutusluba, registreeriti 765 ehitus- ja 505
kasutusteatist. Ehitamise alustamise teatisi registreeriti 1191, eskiise ja muudatusprojekte
kooskõlastati 154. Ettekirjutusi ja hoiatusi tehti järelevalvemenetluses 133.
Suurimaks muutuseks oli uue planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine 2016. aastal,
mis muutis oluliselt varasemate aastate praktikat. Oluliselt vähematel juhtudel on vajalik
detailplaneeringu koostamine kuna uue hoone püstitamise aluseks ei ole enam valdavalt
detailplaneering, puudub vajadus koostada detailplaneering üksikelamu ja abihoone rajamiseks
miljööalal. Samuti läks ehitusprojektide ning projekteerimistingimuste taotluste menetlemine
ehitusregistrisse, mis tõi kaasa muutusi projektide sobivuse hindamises ning õigusaktidele
vastavuse kontrollimises.
Detailplaneeringute koostamine delegeeritakse valdavalt huvitatud isikule Planeerimisseaduse §
130 kohaselt (linn tellib 1 kuni 2 detailplaneeringut aastas). Seetõttu sõltub detailplaneeringute
menetlusaeg suurel määral eraarendajate koostöövalmidusest linna asutustega ning tihti ka
kohaliku kogukonnaga. 01.07.2015 jõustunud Planeerimisseadus vähendas detailplaneeringute
koostamise kohustuslikke juhtusid, kuid suurendas detailplaneeringute menetlustoimingute arvu,
muutes protsessi pikemaks. Maakorralduslike ja ühe hoone püstitamise jms lihtsate
detailplaneeringute arv on seetõttu oluliselt vähenenud ja suuremaid ning keerulisemaid
detailplaneeringuid on rohkem. Keskmine aeg detailplaneeringu algatamisest kehtestamiseni:
o 2016. aastal 3,8a;
o 2017. aastal 4,3 a;
o 2018. aastal 4,2 a.
Üle 50% detailplaneeringutest koostatakse alla kolme aasta. Keskmist menetlusaega viis perioodil
üles 13 detailplaneeringut, mille menetlusaeg on olnud 10-15 aastat. Linna tellitud
detailplaneeringud on koostatud valdavalt alla kahe aasta.
Menetlustähtaegade lühendamiseks on asutud lõpetama nende detailplaneeringute menetlust, mida
pole üle kahe aasta jooksul ametile läbivaatamiseks esitatud, samuti ka nende, mille koostamisest
huvitatud isik ei ole kahe aasta jooksul nõustunud ametite märkuseid täitma.
Detailplaneeringute statistika 2016 2017 2018
Dp algatamise taotlusi 64 41 54
Dp algatatud 54 41 24
Dp vastuvõetud 61 70 55
Dp kehtestatud 66 59 60
Dp (osaliselt) kehtetuks tunnistatud 48 23 28
8
Revisjonikomisjoni revisjoniakt
Muinsuskaitse osakond jälgib reklaami ja linnakujunduse osas Muinsuskaitseseaduses sätestatud
kitsenduste täitmist vanalinnas ja mälestistel. Esialgu on piirdutud vaid märkustega, järelevalvete
ajal leitud rikkumiste osas ei ole seni haldusotsuseid tehtud.
2016 aasta aprillis viidi projekteerimistingimuste menetlemine üle riiklikku ehitusregistrisse ning
tehnoehitiste ning teede projekteerimistingimuste taotluste menetlemine Tallinna
Kommunaalametisse. Seetõttu puudub usaldusväärne statistika 2016 aasta kohta. 2017. aastal oli
projekteerimistingimuste taotlusi 432, väljastati 248 projekteerimistingimust. 2018. aastal võeti
vastu 248 projekteerimistingimuste taotlust, väljastati 260 projekteerimistingimust.
Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 26 lg 1 kohaselt korrastatakse
ehitisregistri andmed 2020. aasta 1. jaanuariks ning lõikest 2 tulenevalt kantakse ehitisregistri
andmete korrastamise käigus sinna seni kandmata hooned. Eelkõige on ehitisregistri andmete
korrastamise regulatsioon suunatud maapealsetele ehitistele ning hoonetele. Maapealsete hoonete
ehitisregistrisse kandmisel on eelkõige kohalikul omavalitsusel aktiivne roll. Teiste ehitiste osas
rakendatakse käesolevat paragrahvi juhtumipõhiselt ehk tavapäraselt läbiviidava ehitusjärelevalve
raames.
Ameti selgitusel tagavad selle ülesande täitmise ameti poolt kõik igapäevased menetlused: ehitus-
ja kasutusload, ehitus- ja kasutusteatised, järelevalve menetlused. Samuti on aktiveerunud
kodanike poolt andmete esitamise teatiste esitamine, et ehitised ehitisregistrisse kanda. Andmete
korrastamise osas on abi pakkunud majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Käesoleva aasta
teisel poolel hinnatakse olemasolevat olukorda ning rakendatakse vajadusel andmete
korrastamiseks lisajõudu.
Kontrollijad tuvastasid, et ametil puudub tegevusplaan kõikide olemasolevate ehitiste kandmiseks
ehitisregistrisse 1. jaanuariks 2020.
Eksisteerib risk, et arvestades eelseisva töö suurt mahtu võib ameti tegevus ilma asjakohase
töömahu ja ressursside analüüsita ning konkreetse tegevusplaanita osutuda ebapiisavaks.
Kontrollijad teevad ametile ettepaneku viivitamatult koostada tegevusplaan olemasolevate ehitiste
kandmiseks ehitisregistrisse ehitusseaduses ettenähtud tähtajaks.
2.2.3 Koosseis
Alljärgnevalt on toodud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti teenistuskohtade koosseis
kontrollitaval perioodil.
Vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 16. detsembri 2015 korralduse nr 1857-k lisale 7 „Tallinna
Linnaplaneerimise Ameti teenistuskohtade koosseis ja palgavahemikud“ kinnitati Tallinna
Linnaplaneerimise Ameti koosseisus alates 1. jaanuarist 2016 98,5 teenistuskohta (82 ametikohta
ja 16,5 töökohta).
31. detsembri 2016 seisuga oli ametis 98,5 ametikohast täidetud 96,5 – 80 ametikohta ja
16,5 töökohta. Perioodil 01.01. - 31.12.2016 lahkus ametist 10 teenistujat ja asus teenistusse 22 uut
teenistujat, neist 7 tuli alates 1. jaanuarist 2016 üle Tallinna Kultuuriväärtuste Ametist seoses
muinsuskaitsealaste funktsioonide üleandmisega Tallinna Linnaplaneerimise Ametile.
Vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 21. detsembri 2016 korralduse nr 1890-k lisale 7 „Tallinna
Linnaplaneerimise Ameti teenistuskohtade koosseis ja palgavahemikud“ kinnitati Tallinna
Linnaplaneerimise Ameti koosseisus alates 1. jaanuarist 2017 101 teenistuskohta (85 ametikohta
ja 16 töökohta). Võrreldes 2016. aastaga suurenes koosseis 2,5 teenistuskoha võrra. Lisaks töötas
ametis 2017. aastal neli lepingulist töötajat võlaõigusseaduse alusel.
9
Revisjonikomisjoni revisjoniakt
31. detsembri 2017 seisuga oli ametis täidetud kõik teenistuskohad. Perioodil 01.01. - 31.12.2017
lahkus ametist 13 teenistujat ja asus teenistusse 22 uut teenistujat.
Vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 13. detsembri 2017 korralduse nr 1916-k „Tallinna linna
ametiasutuste teenistuskohtade koosseis ja palgavahemikud“ lisale kinnitati Tallinna
Linnaplaneerimise Ameti koosseisus alates 1. jaanuarist 2018 108 teenistuskohta (92 ametikohta
ja 16 töökohta). Tallinna Linnavalitsuse 26. septembri 2018 korraldusega nr 1348-k „Tallinna linn
ametiasutuste teenistuskohtade koosseisude muudatused“ muudeti ameti struktuuri ja moodustati
3 uut teenistuskohta. Võrreldes 2017. aastaga suurenes koosseis aasta jooksul 10 teenistuskoha
võrra. Lisaks töötas ametis 2017. aastal töölepinguga üks välisprojekti projektijuht ja neli
lepingulist töötajat võlaõigusseaduse alusel.
31. detsembri 2018 seisuga oli ametis täitmata 4 teenistuskohta. Perioodil 01.01. - 31.12.2018
lahkus ametist 20 teenistujat ja asus teenistusse 26 uut teenistujat.
2.2.4 Eelarved
Kontrolli käigus hinnati Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 2016., 2017. ja 2018. aasta eelarveid
ning nende täitmist. Eelarvete ületamist ei esinenud, alatäitmised on põhjendatud.
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti eelarves „muud eelarvepositsioonid“ kirjendatud kulud on
kulud, mis peavad tagama põhiülesannete ja eesmärkide täitmise. Põhieesmärkide täitmise
saavutamiseks vajalikud kulud on majandamiskulud ja personalikulud. 2016
Eelarve Täitmine Vahe Täitmise %
Linnaplaneerimise Amet 3 770 687 3 601 285 -169 402 96
Geomaatika 447 400 420 210 -27 190 94
Planeeringud 135 000 124 242 -10 758 92
Majandamiskulud ja personalikulud 2 897 096 2 767 888 -129 208 96
Muinsus- ja miljööalade kaitse 208 213 208 193 -20 100
Kultuuriväärtuslike objektide tähistamine 4 771 4 771 -0 100
Välisrahastusega projektid 76 813 74 589 -2 224 97
Õppelaenu kustutamine 1 394 1 393 -1 100
Majandamiskulude ja personalikulude eelarve uuremad alatäitmise põhjused: palgafondi kulu oli
planeeritust väiksem 99241 eurot. Selle hulgas on aadresside korrastamise lepingulised tööd, mis
on ülekantavad 2017. aastasse. Administreerimiskulud osutusid planeeritust 9893 eurot
väiksemaks. Autokompensatsiooni makstakse tegelikult tehtud sõitudele ja see osutus 3066 euro
võrra planeeritust väiksemaks. Ehituskontrolli ja tehnorajatiste planeeringute eelarve 10000 eurot
jäi kasutamata, kuna täiendavaid ekspertiise ei olnud vaja tellida. 2 017
Eelarve Täitmine Vahe Täitmise %
Linnaplaneerimise Amet 4 758 796 4 345 532 -413 264 91
Geomaatika 512 400 468 251 -44 149 91
Planeeringud 442 614 227 259 -215 355 51
Majandamiskulud ja personalikulud 3 099 166 2 945 427 -153 739 95
Muinsus- ja miljööalade kaitse 255 647 255 639 8 100
Kirikute toetus 295 000 295 000 100
Kultuuriväärtuslike objektide tähistamine 6 615 6 615 100
Välisrahastusega projektid 147 354 147 340 14 100
10
Revisjonikomisjoni revisjoniakt
Majandamiskulude ja personalikulude eelarve alatäitmine on peamiselt tingitud väiksematest
personalikuludest. Riiklikult makstud aadresskorrastustööde toetuse summat, mida saab kasutada
lepingulisteks tasudeks, jäi 2017.aastal kasutamata, summa on ülekantav 2018.aastasse.
Majandamiskuludes oli kokkuhoidu.
2 018
Eelarve Täitmine Vahe Täitmise %
Linnaplaneerimise Amet 5 839 588 5 204 936 -634 652 89
Geomaatika 447 400 404 607 -42 793 90
Planeeringud 507 557 164 085 -343 472 32
Majandamiskulud ja personalikulud 3 315 178 3 195 512 -119 666 96
Muinsus- ja miljööalade kaitse 220 000 219 982 -18 100
Kirikute toetus 100 000 100 000 100
Kirikurenessans 1 100 000 1 012 394 -87 606 92
Kultuuriväärtuslike objektide tähistamine 16 260 15 974 -286 98
Välisrahastusega projektid 133 193 92 382 -40 811 69
Majandamiskulude ja personalikulude eelarve alatäitmise neli suuremat põhjust olid: palgafondi
kulu oli planeeritust 75689 eurot väiksem; administreerimiskulud osutusid 17762 eurot
väiksemaks ja käibemaksu oli planeeritud 13378 eurot rohkem. Ehitusosakonna eelarve maht oli
10000 eurot, mis sisaldas vajalike ekspertiiside tellimist ja vajadusel asendustäitmise korraldamise
kulusid, kuid 2018.aastal ei olnud vaja tellida täiendavaid ekspertiise.
Koolituskulud
2016. aasta eelarves oli koolitusele planeeritud 21 032 eurot, millest kulutati 19 630 eurot. 2017.
aasta eelarves oli koolitusele planeeritud 22 418 eurot, kulutati 24 738 eurot. 2018. aasta eelarves
oli koolitusele planeeritud 25 046 eurot, kulutati 26304 eurot.
2.2.5 Tulud
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tulud koosnevad linnakassa tuludest (riigilõiv, sunniraha) ja
omatuludest.
2016. aasta riigilõivu laekumise eelarve oli 480 000 eurot, tegelik täitmine 430 555 eurot. Sunniraha
laekumise eelarve oli 29 100 eurot, tegelik täitmine 36 172 eurot. 2016. aasta eelarve projektis oli
omatulude laekumise eelarveks planeeritud kantseleiteenusteks ning muudeks müügituludeks
(raamatute müük) 13 550 eurot. Tegelik laekumine oli kantseleiteenustes 8 163 eurot ja muudes
müügituludes 2 456 eurot.
2017. aasta riigilõivude plaaniks oli 480000 eurot, tegelik laekumine 478396 eurot. Sunnirahade
plaaniks oli 11800 eurot, tegelik laekumine 29628 eurot. 2017. aasta eelarve projektis oli omatuludeks
planeeritud 10290 eurot. Tegelik laekumine oli 9991 eurot, sh kantseleiteenustes 7957eurot ja muudes
müügituludes 2033 eurot.
2018. aasta riigilõivude plaaniks oli 430000 eurot, tegelik laekumine 449935 eurot. Sunnirahade
plaaniks oli 10000 eurot, tegelik laekumine 33552 eurot. 2018. aasta eelarve projektis oli omatulude
laekumiseks planeeritud kantseleiteenusteks ning muudeks müügituludeks 9600 eurot. Tegelik
laekumine oli kantseleiteenustes 9696 eurot ja muudeks müügituludeks 1270 eurot.
11
Revisjonikomisjoni revisjoniakt
2.2.6 Toetused
2016
Eelarve Täitmine Vahe Täitmise %
Tallinna Linnaplaneerimise Amet 185 324 183 291 -2 033 99
Muinsuskaitseliste riiklike kohust täitm 30 000 30 000 0 100
aadressiandmete korrastamine 90 033 90 033 0 100
Baltic Urban Lab 42 341 40 308 -2 033 95
LiPA arhiivi analüüs 22 950 22 950 0 100
2 017
Eelarve Täitmine Vahe Täitmise %
Tallinna Linnaplaneerimise Amet 221 114 220 210 -904 100
Muinsuskaitseliste riiklike kohust täitm 30 000 30 000 0 100
aadressiandmete korrastamine 61 783 61 783 0 100
Baltic Urban Lab 108 081 107 177 -904 99
Geomõõdistuste infosüsteem 21 250 21 250 0 100
2 018
Eelarve Täitmine Vahe Täitmise %
Tallinna Linnaplaneerimise Amet 180 281 148 131 -32 150 82
Muinsuskaitseliste riiklike kohust täitm 30 000 30 000 0 100
aadressiandmete korrastamine 39 607 39 607 0 100
Baltic Urban Lab 72 588 61 275 -11 313 84
Augmented Urbans 38 086 17 249 -20 837 45
Tallinna linn osales perioodil oktoober 2015 – detsember 2018 lihtpartnerina Euroopa Liidu
Euroopa Liidu Kesk-Läänemere piiriülese koostöö programmi välisprojektis „Läänemere linnade
uurimislabor (Baltic Urban Lab)”.
Projekti Tallinna eelarve oli 240 539 eurot, millest välistoetus moodustas 85%. Projekti eesmärk
oli välja töötada kõiki osapooli (maaomanikud, arendajad, planeerijad, linnakodanikud) hõlmav
linnaplaneerimise alane koostöömudel ja ruumiline terviklahendus (struktuurplaan) mahajäetud
alade integreerimiseks linnaruumi.
2.3 Väliste teenusepakkujate valimise põhimõtted
Üheselt kirjeldatavate ja standardsete nõuete puhul on valiku aluseks madalaim hind (näiteks
tarkvara litsentsid ja nõuded nende toe teenusele).
Infosüsteemide arendamisel on kasutusel majanduslikult soodsaima pakkumise nõue, mis sisaldab
lisaks hinnale ka kvaliteedi kriteeriumit. Kvaliteedi punktide andmisel kasutatakse teenuse
pakkuja kvalifikatsiooni ning kogemuse ja teenuse osutamise kava (arusaamist lähteülesandest ja
pakkumise vastavust tellija ootusele) hindamist.
Vastavust lähteülesandele ja lepingule kontrollivad (või koordineerivad kontrollimist) lepingu eest
vastutavaks määratud isikud. Üksikutel juhtudel on kaasatud väliseid eksperte tööde vastavuse
kontrollimisel (näiteks Baltic Urban Lab projekt).
12
Revisjonikomisjoni revisjoniakt
2.4 Ehitusseadustikus sätestatud ehitus- ja kasutuslubade
väljastamise tähtaegade järgimine
Ehitusseadustiku § 42 lg 5 kohaselt annab pädev asutus ehitusloa 30 päeva jooksul taotluse
esitamise päevast arvates. Sama tähtaeg on EhS § 54 lg 4 kehtestatud kasutusloa andmisele. EhS
§ 36 lg 2 kohaselt tuleb ehitusteatis esitada vähemalt kümme päeva enne ehitise ehitamise
alustamist. Kui pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat kümne päeva jooksul pärast
ehitusteatise esitamist vajadusest ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, siis
võib alustada ehitamist. Sama põhimõtte sätestab EhSi § 48 lg 2 kasutusteatise esitamisele.
EhS § 36 lõige 2 seletuskirja kohaselt: ehitusteatis tuleb esitada vähemalt kümme päeva enne
ehitise ehitamise alustamist. Kui pädev asutus ei esita kümne päeva jooksul märkust täiendavate
nõuete esitamise kohta, võib alustada ehitamist. See tähendab, et 10 päeva jooksul tuleb esitada
ainult pädeva asutuse poolne teavitus, et täiendav menetlus on vajalik. Kui täiendava nõude sisu
on näiteks, et vajalik on kooskõlastamine mõne teise haldusorganiga, rakenduvad ehitusloa
menetluse nõuded, sealhulgas saab rakendada ehitusloa andmise tähtaega 30 päeva. Seega on
haldusorganil täiendavate nõuete esitamisel aega 10 + 30 päeva.
Aprillis 2016 käivitus riikliku ehitisregistri moodul ehitus- ja kasutuslubade taotluste ning ehitus-
ja kasutusteatiste elektrooniliseks menetlemiseks (edaspidi ka taotlus). Nimetatud muudatus tõi
ametile taotluste menetlemisel kaasa uue ülesande ning täiendava töökoormuse kus kõik loa
väljastamiseks vajalikud kooskõlastused/seisukohad tuleb hankida ametil.
Eesmärgiga tagada menetlusse kaasatute poolt tähtaegade järgimine ning seeläbi ka taotluste
menetlemise tähtaegsus, viidi ameti ehitusosakonnas läbi struktuurimuudatused.
Struktuurimuudatustega moodustati ehitusprojektide menetlejate ametikohad, mille täitjate
ülesanneteks on muu hulgas korraldada taotluste tähtaegne ning haldusmenetluse seaduse § 5 lg 2
toodud põhimõtetele vastav läbivaatamine. Tehtud struktuurimuudatused lühendasid oluliselt
taotluste menetlemise aega, sh. ehitusloa ja –teatise menetlusaega ca 2 korda.
Ehitusprojektide menetlemise korraga on amet võtnud eesmärgi vaadata esitatud taotlused läbi 12-
18 päeva jooksul, samast põhimõttest lähtutakse ka kasutusloa taotluste menetlemisel. Samas
sõltub taotluste läbivaatamisele kuluv aeg sellest, kuidas menetlusse kaasatud ülesandeid täidavad.
Näiteks pikendas Põhja Päästekeskus kontrollitaval perioodil valdava osa taotluste läbivaatamise
tähtaega juba esimesel läbivaatamisel 30 päevani. See aga tähendab kogu menetluse seiskumist
olenemata kui kiiresti teised kaasatud taotluse läbi vaatavad.
Päästeasutus ei vii ehitusloa menetlustes ise läbi haldusmenetlust, vaid annab oma heakskiidu või
keeldub selle andmisest omavalitsuse poolt läbiviidavas menetluses, seega on päästeasutuse
tegevus menetlustoiming kohaliku omavalitsuse haldusmenetluses. Päästeasutus on kooskõlastav
haldusorgan ning kooskõlastamine või sellest keeldumine peab toimuma päästeasutuse poolt 10
päeva jooksul. Juhul, kui dokumente ei jõuta menetleda 10 päeva jooksul on päästeasutusel õigus
taotleda kohalikult omavalitsuselt toimingu tegemiseks ettenähtud aja pikendamist.
Menetluste kiirus oleneb ka esitatud dokumentatsiooni korrektsusest. Ehitusseadustikus ettenähtud
tähtajad ei ole mõeldud loamenetlusele koos projekteerimisega. Ehitus- või kasutusloa taotlusele
tuleb lisada juba nõuetekohane projekt/dokumentatsioon. Kõik esitatud taotlused, millele pole
märkusi olnud, on saanud loa seadustikus ettenähtud aja jooksul.
Seoses ehitus- ja kasutusteatistega on Ametis välja töötatud regulatsioon kus määratletud milline
tegevus läheb täiendavasse kontrolli ja milline mitte. Info on kättesaadav ja kajastatud aadressil https://www.tallinn.ee/est/ehitus/Ehitisteatise-menetlemine
Kõik viidatud regulatsiooni järgi vaikivat aktsepti eeldavad ehitised on vaikiva aktsepti ka saanud.
13
Revisjonikomisjoni revisjoniakt
Allpool on toodud taotluste menetlemisele ehitisregistri andmetel keskmiselt päevades kulunud
aja võrdlused aastatel 2017 ja 2018. Kuna 2016. aastal toimus üleminek paberkandjal menetluselt
elektroonilisele menetlusele ning ka ameti ehitusosakonna poolt täidetavate ülesannete
suurenemine, siis 2016. aasta kohta usaldusväärsed ja võrreldavad andmed puuduvad.
2017 2018
Ehitusloa taotlus 117 61
Ehitusteatis 81 39
Kasutusloa taotlus 68 54
Kasutusteatis 61 42
Ülaltoodud menetlusele kuluv keskmine aeg hõlmab endas kogu aega mil taotlus ei olnud
märkustega tagastatud, st. ka korduvalt taotluse läbivaatamist. Kordade arvu, mil on vajalik
menetlus tagastada ning uuesti läbi vaadata, ei ole reeglina taotlust menetleva asutuse poolt
võimalik reguleerida.
2018. aasta viimase kvartali menetlusajad olid alljärgnevad:
oktoober november detsember
Ehitusluba 46 57 61
Ehitusteatis 29 36 40
Kasutusluba 40 52 35
Kasutusteatis 30 43 49
Teatiste menetlusaeg on kontrolli teostamise puhul 40 päeva. Ehitusosakond oma koosseisus ei
näe täna loamenetluste tarvis lisaressursi vajadust.
Kontrollijad juhivad tähelepanu, et kuigi menetluste aeg on vähenenud, ei saa ameti tegevust selles
vallas siiski piisavalt tõhusaks hinnata.
Kontrollijate hinnangul tuleb ametil tugevdada kontrolli menetluste tähtaegadest kinnipidamise
üle, järgimaks ehitus- ja kasutuslubade ning teatiste väljastamisel Eesti Vabariigi seadusandluse ja
Tallinna linna õigusaktidega sätestatud tähtaegu.
2.5 Asjaajamine ja dokumendihaldus
Vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 21. oktoobri 2015 määrusele nr 38 lähtub amet asjaajamise ja
dokumendihalduse korraldamisel Tallinna linnas kehtivale Tallinna linna asutuste ühtsest
asjaajamiskorrast ning Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja 29. aprilli 2016 käskkirjaga nr
1-1/24 kehtestatud „Tallinna Linnaplaneerimise Ameti asjaajamiskorrast“.
Ameti vara valdamine, kasutamine ja käsutamine on korraldatud vastavalt ameti töökorralduse
eeskirjale kk nr 1-1/26 27.11.2013.
Amet kasutab asjaajamises Tallinna linna ametiasutuste dokumendihaldussüsteemi Postipoiss
ning muid ameti, linna või riigi infosüsteeme, mis on loetletud siseveebis IT abi alamlehel. Ametile
esitatud pöördumised registreeritakse juhtide abide poolt Postipoisis, olenevalt pöördumise sisust
ja probleemi keerukusest suunatakse avaldus kas ameti juhatajale, kes suunab pöördumise edasi
lahendamiseks vastavalt valdkonnale või otse struktuuriüksuse juhile.
Vastavalt ameti asjaajamiskorrale on vastamistähtajad järgmised:
o saabunud kiri ja avaldus – 30 kalendripäeva;
o märgukiri ja selgitustaotlus – 30 kalendripäeva;
o teabenõue – 5 tööpäeva.
14
Revisjonikomisjoni revisjoniakt
Mõjuval põhjusel võib asja lahendamise tähtaega õigusaktides ette nähtud korras ja tingimustel
pikendada. Tähtaja pikendamisest tuleb dokumendi esitajale, saatjale või ülesande andjale teatada
enne tähtaja saabumist.
Postipoiss teavitab igat ametnikku saabuva tähtaja osas. Esineb olukordi, kus amet peab olukorra
selgitamiseks küsima lisaks ka teiste ametite arvamusi ja seisukohti - see omakorda toob kaasa
selle, et ametil ei ole võimalik vastata seaduses antud tähtaja jooksul. Viimasel ajal on Amet
edastanud kirja esitajatele vahekirju stiilis: kiri on kätte saadud, kuid vajab lisaks uurimist ja
vastame Teile olukorra selginemisel.
Juhtkonna koosolekutel on tavaks vaadata üle kirjad, mis on vastamata ja selgitada välja põhjus
iga osakonna kaupa. Tänaseks on sisse seatud lisaks ametniku enda teadmisele, et kiri vajab
vastamist, ka meeldetuletus iga nädal vastamist vajavatest kirjadest.
Pistelisel ametile saadetud kirjade ja pöördumiste läbivaatamisel selgus, et kuigi valdavalt oli neile
vastatud ettenähtud tähtaegadel, esines ka juhtumeid, mil vastamine oli erinevatel põhjustel võtnud
rohkem aega kui ettenähtud 30 päeva. Kuna Postipoisis puudub võimalus tuvastada tagantjärgi,
kui palju pöördumisi oli mingi kuupäeva seisuga tähtajaks vastamata, ei olnud kontrollijatel
võimalik anda üldist hinnangut ameti tegevusele pöördumistele tähtaegse vastamise osas.
Vastavalt ameti asjaajamiskorra punktile 25.2 kontrollib dokumentidest tulenevate ülesannete
täitmist ning asjade tähtaegset lahendamist Postipoisi abil juhi abi. Vajadusel teeb juhi abi täitjatele
suulisi või elektroonilisi meeldetuletusi ning informeerib struktuuriüksuste juhte lahendamata
asjadest. Üks kord kuus informeeritakse ameti juhatajat dokumentidest, mille vastamise tähtaeg
on ületatud. Kontrollijate arvates võib eelpool nimetatud tegevused liigitada järelkontrolli
meetmete alla.
Kontrollijate hinnangul tuleks ametil muuta asjaajamiskorda selliselt, et vastutavaid isikuid
teavitataks mõistliku ajavaruga vastamist ootavate pöördumiste tähtaegade saabumisest
minimeerimaks riski, et pöördumised jäävad tähtajaks vastamata. Lahendada tuleb ka olukord, kus
pöördumised jäävad vastamata kas töötajate haiguste, puhkuste või vahetumise tõttu.
Kontrollijad teevad ettepaneku tõhustada kontrolli pöördumistele tähtaegse vastamise osas.
Vajaduse korral tuleb muuta ameti asjaajamiskorda. Juhul kui pöördumisele tähtajaks vastata ei
suudeta, tuleb pöördujat kindlasti informeerida kirjalikult tähtaja pikendamisest.
2.6 Rakendatud tegevused tuvastamaks ja vältimaks võimalikke
huvide konflikte
Uute töötajate värbamisel tutvustatakse töövestlusel korruptsioonivastasest seadusest tulenevaid
nõudeid, samuti teenistusse asumisel.
Tööle asumisel esitatakse ametnikule tutvumiseks kõikvõimalikud dokumendid, mis on lisatud
ühte kausta, mille hulgas on erinevad korrad ja seadused.
2.7 Järelevalvemenetlused ja kohtuasjad
Vastavalt Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja 23.11.2016 käskkirja nr 47 „Tallinna
Linnaplaneerimise Ameti ettekirjutuse koostamise ja sunnivahendi rakendamise menetlusjuhendi
kinnitamine“ punkti 34 kohaselt on allpool toodud järelevalvemenetluste statistika:
15
Revisjonikomisjoni revisjoniakt
2016. aasta
1. Järelevalvesse tulnud objektide arv on 135;
2. Õigusrikkumise tuvastamata jäämise tõttu lõpetatud järelevalvemenetluste arv on 11;
3. Aruandeaastal tehtud ettekirjutuste arv on (EhR-i andmetel) 36, likvideerimis ja
lammutusettekirjutusi on 1 (Sihi tn 108);
4. Aruande aastal täidetud ettekirjutuste arv 14;
5. Aruandeaastal täitmata ettekirjutuste arv 13;
6. Aruande aastal nõuetega kooskõlla viidud ehitiste arv on 45;
7. Linnale laekunud sunniraha kogusumma on 36172,31 eurot;
8. Amet ei viinud läbi asendustäitmisi ja asendustäitmise kulu puudus;
9. Hoiatusi on tehtud 7.
2017. aasta
1. Järelevalvesse tulnud objektide arv on 341;
2. Õigusrikkumise tuvastamata jäämise tõttu lõpetatud järelevalvemenetluste arv on 12;
3. Aruandeaastal tehtud ettekirjutuste arv on 105 (EhR-i andmetel), likvideerimise ja
lammutusettekirjutusi on 3 (Villardi 33, Nurme 23a, Vilde tee 96);
4. Aruandeaastal täidetud ettekirjutuste arv on 35;
5. Aruandeaastal täitmata ettekirjutuste arv 56;
6. Aruandeaastal nõuetega kooskõlla viidud ehitiste arv 49;
7. Linnale laekunud sunniraha kogusumma 26628,03 eurot;
8. Amet ei viinud läbi asendustäitmisi ja asendustäitmise kulu puudus;
9. Hoiatusi on tehtud 24.
2018. aasta
1. järelevalvesse tulnud objektide arv on 438;
2. õigusrikkumise tuvastamata jäämise tõttu lõpetatud järelevalvemenetluste arv on 8;
3. aruandeaastal tehtud ettekirjutuste arv on 113 ning lammutusettekirjutuse arv on 3, lisaks
2 menetlust kus lammutamine oli toodud alternatiivse nõudena);
4. aruandeaastal täidetud ettekirjutuste arv on 20;
5. aruandeaastal täitmata ettekirjutuse arv on 54;
6. aruandeaastal nõuetega kooskõlla viidud ehitiste arv on 20;
7. linnale laekunud sunniraha kogusumma on 33552,17 eurot;
8. amet ei viinud läbi asendustäitmisi ja asendustäitmiste kulu puudus;
9. Hoiatusi on tehtud 22.
Tallinna Linnaplaneerimise Amet teostab riiklikku järelevalvet haldusmenetluse korras.
Järelevalve eesmärk ning ülesanne ei ole kellegi karistamine vaid tekkinud olukordade
lahendamine. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehitusosakonna koosseisus on kolm
ehituskontrolli peaspetsialisti ametikohta ning nende tegevust toetamas sama osakonna koosseisus
kaks juristi. Järelevalvesse tulnud objektide arv on aruandeperioodil kasvanud: 2016 - 135 objekti;
2017- 341 objekti; 2018 - 438 objekti.
Erinevalt teistest menetlustest järelevalvemenetluste registreerimiseks ning läbi viimiseks registri
näol töövahend puudub. Ehitusseadustiku § 60 lg 1 punkti 11 kohaselt on ehitisregistri andmeteks
muuhulgas ka riikliku järelevalve andmed. Ministeerium on lubanud selles osas ehitisregistri
funktsionaalsust täiendada, kuid tänaseni seda tehtud pole.
Objektide registreerimiseks ning nende üle arvestuse pidamiseks kasutatud Exceli tabel asendus
2017. aasta lõpust koostöös geomaatika teenistusega koostatud kaardirakendusega, mida
praeguseni kasutatakse.
16
Revisjonikomisjoni revisjoniakt
Halduskohtusse ehituse ja planeerimise valdkondades esitatud kaebuste statistika ja nende tulem: Arv
Kokku menetletud kohtuasju 2018. aastal 106
Tsiiviilasju 10
millest hagita menetlusi 10
Haldusasju 94
millest kaasatud haldusorganina 2
Väärteoasju 0
Kriminaalasju 0
2018. aastal alanud uued kohtuasjad 84
Tsiiviilasju 6
millest hagita menetlusi 6
Haldusasju 77
millest kaasatud haldusorganina 2
Väärteoasju 0
Kriminaalasju 0
2018. aastal lõppenud kohtuasjad 53
võidetud 37
kaotatud 3
osaline rahuldamine 3
kompromissiga 7
Linnalt väljamõistetud kogusumma 0
Muinsuskaitse valdkonnas on pooleli kaks vaidlust.
Tallinna sisekontrolöri teenistus menetles 2018. aastal 37 ameti tegevuse peale esitatud vaiet.
Peamiselt vaidlustati riikliku järelevalve korras tehtud ettekirjutusi – 16 juhul; ehitusloa ja/või
ehitusteatise aktsepteerimine vaidlustati viiel korral; ehitusteatise ja/või ehitusprojekti
tagasilükkamine kolmel korral. Kolmel korral vaidlustati projekteerimistingimuste väljastamine,
kahel korral nende väljastamisest keeldumine. Kolmel korral vaidlustati kasutusluba või
kasutusteatise aktsepteerimine; ühel juhul kasutusteatise aktsepteerimisest keeldumine.
Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist taotleti kahel juhul; ühel korral vaidlustati krundi
sihtotstarbe määramine ning ühel korral nõuti teabetoimingu tegemist.
Enamik vaideid – 23 – jäeti rahuldamata (neist üks vaidlustatud otsusest erinevatel alustel);
täielikult rahuldati kolm ja osaliselt kaks vaiet. Tagasi võeti kolm vaiet; tagastati samuti kolm
(neist kaks põhjusel, et amet tunnistas vaidlustatud haldusakti ise kehtetuks). Ühel korral tunnistati
vaidlustatud haldusakt kehtetuks nö vaidest sõltumata (kuna haldusmenetluses jäi käsitlemata
oluline avaliku huviga seotud piirang). Kahe vaide menetlus on vaide esitaja taotlusel siiani
peatatud.
2.8 Võrdse kohtlemise põhimõtte tagamine valdkondades
Vastavalt ameti selgitustele:
o Kõiki taotlusi menetletakse võrdsetel alustel ning esimesel võimalusel sama menetluskorra
alusel;
o Taotlused vaadatakse need läbi vastavalt tähtaegadele;
o Pöördumiste puhul kus taotlejal on mingil põhjusel vajadus, et tema taotlus kiiresti
lahendataks, arvestatakse neid soove vastavalt võimalustele;
17
Revisjonikomisjoni revisjoniakt
o Detailplaneeringute menetlemisel on igal juristil oma tabel, kus detailplaneeringute
eelnõusid koostatakse vastavalt järjekorrale. Juhuseid on, kus mõne asjaga on kiire (nt
euroopa liidu rahastuse tähtajad ja jne) ja neid juhtumeid käsitletakse võimalusel kiiremini;
o Nõuete esitamisel käsitleb ehitusosakond kõiki taotlejaid võrdsetel alustel.
Tallinna planeeringute registris on kõikide planeeringute menetlused, menetluse toimingud ning
menetluste seisundid avalikult nähtavad ning planeeringute kohta on võimalik kõigil ka tellida
teavitusi ja ka registri kaudu arvamusi ja ettepanekudi esitada. Registris on osad dokumendid
(failid) piiratud nähtavusega, kui tegemist on asutusesiseste või isikuandmete kaitsest tulenevate
piirangutega dokumentidega.
Teadaolevalt ei ole kontrollitaval perioodil tuvastatud mõjuvõimuga kauplemise juhtumeid.
2.9 Peamised probleemid ameti enda hinnangul
Küsimusele, millised olid põhiprobleemid kontrollitaval perioodil ja kuidas hindate ameti tegevust
kontrollitaval perioodil, vastati alljärgnevalt:
o Töötasu;
o Kvalifitseeritud tööjõu leidmine;
o Töökeskkond (teenistujate poolt ootus kaasaegsemaks füüsiliseks töökeskkonnaks,
koosolekuruumide nappus);
o Riigi poolt pandud lisategevused, riiklike infosüsteemide koostoime tagamine, seoses
üksteisest sõltuvate muudatustega, näiteks aadressid. Teema ametkondade ja süsteemide
ülene ning esineb probleemseid kohti. Teemat on teadvustatud erinevatele osapooltele;
o Eesti Kaardikeskuse kadumine turult, kes teostas sterofotogrameetrilise uuendustöid –
leevendus koostöö Maa-ametiga ametiabi korras ja loodetavasti tulevikus halduslepingu
raames;
o Geoveebi ja Maainfosüsteemi tarkvaralahenduste vananemine – asutud uut süsteemi looma
Geoveebi puhul, Maainfosüsteemi puhul käimas eelanalüüs;
o Arhiivinduses digiarhiivi puudumine – teostatud eelanalüüs arhiivi digiteerimiseks, vajab
linnas kesksemat lahendust;
o Haigestunult tööl käimised – lahenduseks on võimaldatud lisaks haiguslehele, tervisepäevi,
samas erineb nende võimalike päevade maht linnasutuste vahel;
o Piirangud kaugtöö tegemisel – lisaks korrale vaja ka kaugtöö varustatust, et organisatsioon
oleks tööjõuturul konkurentsivõimeline.
Ameti hinnangul on leitud erinevaid lahendusi, et vähendada menetlemise tähtaegu ja püütud täita
seadusest tulenevaid erinevaid tähtaegu. Üleminekuperiood uuele planeerimisseadusele ja
ehitusseadustikule on kujunenud sujuvalt.
18
Revisjonikomisjoni revisjoniakt
3. Kokkuvõte Kontrollimise eesmärgiks oli saada ülevaade Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (edaspidi ameti)
tegevuse seaduslikkusest ja otstarbekusest kontrollitaval perioodil.
Põhiküsimusteks olid: missugused olid peamised tegevused kontrollitaval perioodil, kuidas toimus
järelevalve ameti tegevuse üle, kuidas järgiti ehitusseadustikus sätestatud ehitus- ja kasutuslubade
väljastamise tähtaegu ning kas ametisse pöördujatele vastati tähtaegselt. Samuti kes olid
kontrollitaval perioodil vastutavad isikud ja kui suur oli töötajate koosseis ning nende peamised
tööülesanded. Vaadati üle ka rahaliste vahendite kasutamine.
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tegevusvaldkonnaks on Tallinna linna jätkusuutliku ja
harmoonilise arengu kavandamine. Amet on aruandekohustuslik linnavalitsuse ees, kes suunab ja
koordineerib tema tegevust ning teostab tema üle seaduses sätestatud korras teenistuslikku
järelevalvet. Ameti struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu kinnitab linnavolikogu.
Baltic Urban Lab projekti kolmandat aruandeperioodi (1. okt 2016-30.märts 2017) auditeeris
Rahandusministeerium 2018. aastal, puuduseid ei esinenud ja audiitor ettekirjutusi ei teinud.
Tallinna linna sisekontrolöri teenistuse järelevalve osakond teostas 2015. a detsembrist 2016. a
märtsini auditi „Järelevalvemenetlus ja sunnivahendi rakendamine”, auditeeritav periood oli 2014.
aasta ja 2015. aasta.. Auditi läbiviimise eesmärk oli hinnata linna ametiasutuste, sh Tallinna
Linnaplaneerimise Ameti järelevalvemenetluse vastavust kehtivale korrale ja selle tõhusust.
Vastavalt ameti juhataja asetäitja 23. novembri 2016 käskkirjaga nr 1-1/47 kehtestati „Tallinna
Linnaplaneerimise Ameti ettekirjutuse koostamise ja sunnivahendi rakendamise menetlusjuhend“.
Ametil ei ole eraldi koostatud arengukava. Tegevuses lähtutakse dokumentidest „Tallinna
arengukava 2014-2020“ ja „Tallinna linna infotehnoloogia strateegia 2015-2018“. Ameti
struktuuriüksused koostavad järgmise kalendriaasta tegevuskava jooksva aasta detsembriks, selles
tuuakse välja järgmise aasta eesmärgid ja ülesanded, analüüsitakse möödunud aasta tegevuskava
täitmist ning seostatakse planeeritavad tegevused eelarvega. Ameti tegevusele hinnangu
andmiseks kasutatavateks mõõdikuteks on tegevuskava täitmine, teenuste statistika, eelarve
täitmine, arenguvestlused üksustes ja üksuste juhtidega ning arenguvestluses antav hinnang,
Tallinna arengukavas olevad mõõdikud, eelarve tootekaartide täitmine, kordades ettenähtud
tähtaegadest kinnipidamist.
Ameti koosseisus oli 01.01.2016 98,5 teenistuskohta (82 ametikohta ja 16,5 töökohta), seisuga
01.01.2017 oli ametis 101 teenistuskohta (85 ametikohta ja 16 töökohta) ning seisuga 01.01.2018
108 teenistuskohta (92 ametikohta ja 16 töökohta). Lisaks töötas ametis 2017. aastal töölepinguga
üks välisprojekti projektijuht ja neli lepingulist töötajat võlaõigusseaduse alusel. 31.12.2018
seisuga oli ametis täitmata 4 teenistuskohta. Kontrolli käigus analüüsiti ameti 2016., 2017. ja 2018.
aasta eelarveid ning nende täitmist. Ameti tulud koosnevad linnakassa tuludest (riigilõiv,
sunniraha) ja omatuludest. Eelarvete ületamist ei esinenud, alatäitmised olid põhjendatud.
Linnaplaneerimise Amet Eelarve Täitmine Vahe Täitmise %
2016 3 770 687 3 601 285 -169 402 96
2017 4 758 796 4 345 532 -413 264 91
2018 5 839 588 5 204 936 -634 652 89
Tallinna linn osales perioodil oktoober 2015 – detsember 2018 lihtpartnerina Euroopa Liidu
välisprojektis „Läänemere linnade uurimislabor (Baltic Urban Lab)”. Projekti Tallinna eelarve oli
240 539 eurot, millest välistoetus moodustas 85%.
19
Revisjonikomisjoni revisjoniakt
2016. aastal väljastas amet erinevateks ehitustegevusteks 2476 luba: 1583 ehitusluba ja 893
ehitisteatist, väljastati 847 kasutusluba ja 612 kasutusteatist, registreeriti 1463 ehitamise
alustamise teatist. Ehitusosakonna poolt tehti järelevalvemenetluse käigus omavolilise
ehitustegevuse kohta 32 ettekirjutust ja hoiatust. 2017. aastal väljastati 577 ehitusluba ja 880
kasutusluba, registreeriti 953 ehitus- ja 476 kasutusteatist, registreeriti 1352 ehitamise alustamise
teatist, kooskõlastati 236 eskiisi ja muudatusprojekti. Ettekirjutusi ja hoiatusi tehti 129. 2018.
aastal väljastati 1223 ehitusluba ja 1112 kasutusluba, registreeriti 765 ehitus- ja 505 kasutusteatist.
Ehitamise alustamise teatisi registreeriti 1191, eskiise ja muudatusprojekte kooskõlastati 154.
Ettekirjutusi ja hoiatusi tehti järelevalve menetluses 133. Muinsuskaitse osakond jälgib reklaami
ja linnakujunduse osas Muinsuskaitseseaduses sätestatud kitsenduste täitmist vanalinnas ja
mälestistel. Esialgu on piirdutud vaid märkustega, järelevalvete ajal leitud rikkumiste osas ei ole
seni haldusotsuseid tehtud.
Planeerimis- ja ehitusvaldkonna menetlusprotsesside kiirendamise ning läbipaistvuse
suurendamise eesmärgi täitmiseks on jätkuvalt arendatud Tallinna planeeringute registrit, et luua
kasutajasõbralikumad tingimused planeeringute ja projektide digitaalseks menetlemiseks.
Suurimaks muutuseks oli uue planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine 2016. aastal,
mis muutis oluliselt varasemate aastate praktikat. Oluliselt vähematel juhtudel on vajalik
detailplaneeringu koostamine. Samuti läks 2016. aasta aprillis ehitusprojektide ning
projekteerimistingimuste taotluste menetlemine ehitusregistrisse ning teede
projekteerimistingimuste taotluste menetlemine Tallinna Kommunaalametisse, mis tõi kaasa
muutusi töökorralduses, projektide sobivuse hindamises ning õigusaktidele vastavuse
kontrollimises. Ametile lisandusid taotluste menetlemisel uued ülesande ning täiendav
töökoormus, kõik loa väljastamiseks vajalikud kooskõlastused/seisukohad tuleb hankida ametil.
Ehitusseadustiku § 42 lg 5 kohaselt annab pädev asutus ehitusloa 30 päeva jooksul taotluse
esitamise päevast arvates. Sama tähtaeg on EhS § 54 lg 4 kehtestatud kasutusloa andmisele.
Ehitusprojektide menetlemise korraga on amet võtnud eesmärgi vaadata esitatud taotlused läbi 12-
18 päeva jooksul, samast põhimõttest lähtutakse ka kasutusloa taotluste menetlemisel. Samas
sõltub taotluste läbivaatamisele kuluv aeg sellest, kuidas menetlusse kaasatud ülesandeid täidavad.
Näiteks pikendas Põhja Päästekeskus kontrollitaval perioodil valdava osa taotluste läbivaatamise
tähtaega juba esimesel läbivaatamisel 30 päevani. See aga tähendab kogu menetluse seiskumist
olenemata kui kiiresti teised kaasatud taotluse läbi vaatavad. Allpool on toodud taotluste
menetlemisele ehitisregistri andmetel keskmiselt päevades kulunud aja võrdlused:
2017 2018
Ehitusloa taotlus 117 61
Ehitusteatis 81 39
Kasutusloa taotlus 68 54
Kasutusteatis 61 42
Teatiste menetlusaeg on kontrolli teostamise puhul 40 päeva. Ehitusosakond oma koosseisus ei
näe täna loamenetluste tarvis lisaressursi vajadust.
Kontrollijad juhivad tähelepanu, et kuigi menetluste aeg on vähenenud, ei saa ameti tegevust selles
vallas siiski piisavalt tõhusaks hinnata. Kontrollijate hinnangul tuleb ametil tugevdada kontrolli
menetluste tähtaegadest kinnipidamise üle, järgimaks õigusaktidega sätestatud tähtaegu.
Detailplaneeringute koostamine delegeeritakse valdavalt huvitatud isikule, seetõttu sõltub
detailplaneeringute menetlusaeg suurel määral eraarendajate koostöövalmidusest linna asutustega
ning tihti ka kohaliku kogukonnaga. 01.07.2015 jõustunud Planeerimisseadus vähendas
detailplaneeringute koostamise kohustuslikke juhtusid, kuid suurendas detailplaneeringute
menetlustoimingute arvu, muutes protsessi pikemaks. Keskmine aeg detailplaneeringu
algatamisest kehtestamiseni oli 2016. aastal 3,8a, 2017. aastal 4,3 a ja 2018. aastal 4,2 a.
20
Revisjonikomisjoni revisjoniakt
Menetlustähtaegade lühendamiseks on asutud lõpetama nende detailplaneeringute menetlust, mida
pole üle kahe aasta jooksul ametile läbivaatamiseks esitatud, samuti ka nende, mille koostamisest
huvitatud isik ei ole kahe aasta jooksul nõustunud ametite märkuseid täitma.
Ehitisregistri andmed korrastatakse 2020. aasta 1. jaanuariks ning kantakse sinna seni kandmata
hooned. Eelkõige on ehitisregistri andmete korrastamise regulatsioon suunatud maapealsetele
ehitistele ning hoonetele. Maapealsete hoonete ehitisregistrisse kandmisel on eelkõige kohalikul
omavalitsusel aktiivne roll. Teiste ehitiste osas rakendatakse tavapäraselt läbiviidavat
ehitusjärelevalvet. Selle ülesande täitmist ameti poolt tagavad kõik igapäevased menetlused:
ehitus- ja kasutusload, ehitus- ja kasutusteatised, järelevalve menetlused. Samuti on aktiveerunud
kodanike poolt andmete esitamise teatiste esitamine, et ehitised ehitisregistrisse kanda. Andmete
korrastamise osas on abi pakkunud majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Käesoleva aasta
teisel poolel hinnatakse olemasolevat olukorda ning rakendatakse vajadusel andmete
korrastamiseks lisajõudu.
Kontrollijad tuvastasid, et ametil puudub tegevusplaan kõikide olemasolevate ehitiste kandmiseks
ehitisregistrisse 1. jaanuariks 2020. Eksisteerib risk, et ameti tegevus võib ilma asjakohase
töömahu ja ressursside analüüsita ning konkreetse tegevusplaanita osutuda ebapiisavaks.
Amet teostab riiklikku järelevalvet haldusmenetluse korras. Järelevalve eesmärk ning ülesanne ei
ole kellegi karistamine vaid tekkinud olukordade lahendamine. Ameti ehitusosakonna koosseisus
on kolm ehituskontrolli peaspetsialisti ametikohta ning nende tegevust toetamas sama osakonna
koosseisus kaks juristi. Järelevalvesse tulnud objektide arv on aruandeperioodil kasvanud: 2016 -
135 objekti; 2017- 341 objekti; 2018 - 438 objekti.
Erinevalt teistest menetlustest järelevalvemenetluste registreerimiseks ning läbi viimiseks registri
näol töövahend puudub. Ehitusseadustiku kohaselt on ehitisregistri andmeteks muuhulgas ka
riikliku järelevalve andmed. Ministeerium on lubanud selles osas ehitisregistri funktsionaalsust
täiendada, kuid tänaseni seda tehtud pole. Objektide registreerimiseks ning nende üle arvestuse
pidamiseks kasutatud Exceli tabel asendus 2017. aasta lõpust koostöös geomaatika teenistusega
koostatud kaardirakendusega, mida praeguseni kasutatakse.
Amet kasutab asjaajamises Tallinna linna ametiasutuste dokumendihaldussüsteemi Postipoiss, kus
registreeritakse kõik ametile esitatud pöördumised. Postipoiss teavitab igat ametnikku saabuva
tähtaja osas. Esineb olukordi, kus amet peab olukorra selgitamiseks küsima lisaks ka teiste ametite
arvamusi ja seisukohti - see omakorda toob kaasa selle, et ametil ei ole võimalik vastata seaduses
antud tähtaja jooksul. Viimasel ajal on amet edastanud kirja esitajatele vahekirju stiilis: kiri on
kätte saadud, kuid vajab lisaks uurimist ja vastame Teile olukorra selginemisel.
Ameti juhtkonna koosolekutel on tavaks vaadata üle kirjad, mis on vastamata ja selgitada välja
põhjus iga osakonna kaupa. Tänaseks on sisse seatud lisaks ametniku enda teadmisele, et kiri vajab
vastamist, ka meeldetuletus iga nädal vastamist vajavatest kirjadest.
Pistelisel ametile saadetud kirjade ja pöördumiste läbivaatamisel selgus, et kuigi valdavalt oli neile
vastatud ettenähtud tähtaegadel, esines ka juhtumeid, mil vastamine oli erinevatel põhjustel võtnud
rohkem aega kui ettenähtud 30 päeva. Kontrollijate hinnangul tuleb ametil tõhustada kontrolli
pöördumistele tähtaegse vastamise osas.
Kontrollijad teevad järgmised ettepanekud:
1. Võtta revisjoniaktis esitatud kontrollimise tulemused teadmiseks.
21
Revisjonikomisjoni revisjoniakt
2. Märkida, et ajavahemikul 2016-2018 oli Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tegevus
seaduslik ja otstarbekas.
3. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil:
3.1 viivitamatult koostada tegevusplaan tagamaks olemasolevate ehitiste kandmine
ehitisregistrisse ehitusseaduses ettenähtud tähtajaks;
3.2 tagada menetluse tähtaegadest kinnipidamine järgimaks ehitus- ja kasutuslubade ning
teatiste väljastamisel seadusandlusega sätestatud tähtaegu;
3.3 võtta tarvitusele abinõud, et ametile esitatud pöördumised oleksid vastatud tähtaegselt.
Vajaduse korral tuleb muuta ameti asjaajamiskorda ja/või töökorraldust. Vastamise tähtaja
pikendamisel tuleb taotluse esitajat sellest kirjalikult teavitada.
Helve Särgava
Revisjonikomisjoni esimees
Enno Tamm
Revisjonikomisjoni aseesimees
Priidu Pärna
Revisjonikomisjoni liige
Andmeid kogus ja analüüsis:
Andres Kivi, kontrollitalituse kontrollinõunik